Vikerraadio kell on 10 ja viis minutit peale ning eetris on lainud tänane huvitaja saade. Täna meil saates teema ligipääsetavus digiajastul ehk siis räägime sellest, kuidas näiteks nägemispuudega inimene saab kasutada arvuteid, telefone või muid erinevaid nutiseadmeid ja virtuaalselt näha kõike seda, mida näevad ka kõik teised asjast meil täna rääkimas. Eesti Pimedate Liidu juhatuse liige Jakob Rosin, keda tavapäraselt oleme kuulnud rääkimas tehnoloogiauudiseid aga tehnoloogi uudistesse ei saa ka täna üle ega ümber, sellepärast et Jakob Rosin annab ka neist üle, vaata seda juba saate teises pooles. Pärast seda veel juttu autouudistest Auda uudistes räägib meile Tarmo Tähepõldportaalist autogeenius. Eestisse on tulemas autoliidu juht, saame kuulda, mis ta siin teeb ja miks see oluline on. Saatejuht on Gregor Sibold, head kuulamist. Kui. Mina nii ei suju. Ta ei ole Praegu toru. Aga? Poolikuks. Ja. Toolis. Tänane esimene külaline on meile Tallinna stuudiosse jõudnud ja selleks on Eesti Pimedate Liidu juhatuse liige Jakob Rosin, kellega saame teha juttu sellest, kuidas kasutada digiajastul erinevaid seadmeid, kui, kui ei näe täpselt, mis seal ekraani peal on. Tere, Jakob, tervist. Oled olnud nõus jagama seda, kuidas nägemispuudega inimesed kasutavad täpselt neidsamu tehnikavidinaid, mida kõik teised näen, et sul on laua peal hetkel täiesti tavaline arvuti, sul on käes täiesti tavaline telefon. Saad sa äkki veidikene lühidalt kirjeldada, kuidas selline sinu jaoks selliste seadmete kasutus välja näeb või mis seal sellist erinevat on, mida tavaline inimene võib-olla ei tee selle telefoniga. Tegelikult noh, see on nagu kaks poolt, eks ole, ühelt poolt tavaline kasutusse või, või need asjad, mis ma seal teen, üldjoontes on ikkagi samad. Käid Facebookis, Twitteris, helistad, saadad sõnumeid, pilti ja nii edasi, aga, aga lihtsalt see, kuidas nende tegevuste tegemine käib, on, on teistmoodi, nimelt on siis telefonis või arvutis netis olemas selline asi, mida nimetatakse ekraani lugejaks ja see sisuliselt võtab erinevatest programmidest veebilehtedelt, dokumentidest ja nii edasi informatsiooni ja muudab selle siis muudab siile siis nii-öelda kas siis kõneks ehk siis arvuti loeb seda ette või ta muudab selle siis punktkirjaks ehk siis sõrmedega loetavaks pimedate kirjaks. Selleks on küll vaja eraldi lisaseadet, mis seda kirja näidata oskab, aga põhimõtteliselt jahe. Kui teised inimesed vaatavad ekraani, siis mina pigem kuulan, mida arvuti või nutitelefon või tahvelarvuti või nutikell, mis iganes nutiseade räägib. Et selles mõttes ka see kasutamine arvuti puhul näiteks on niimoodi, et siis ma kasutan hiirt vähem. Ja rohkem ma kasutan. Või tegelikult ma kasutangi peaaegu ainult klaviatuuri, aga teiste nutiseadmete puhul täpselt samamoodi puutetundliku ekraani. Lihtsalt seal on need liigutused, mis, mida ekraani peal teha teistmoodi. Noh, kõige tavalisem on see, et kui sõrme kuhugi peale asetad, siis ta näitab või siis ta ütleb sulle, mis sulle sõrme alla jäi, kui siis niimoodi kaks korda koputada, eks ole, siis ta alles selle aktiveerib, et kui teised, eks ole, tavaliselt ühe puudutusega aktiveerivad asja, siis mina pean natukene rohkem siin ekraanidele. Ütleme kui keeruline sellise õige koha üles leidmine on, kuhu peale tuleb koputada või kuhu tuleb näpp peale panna või on see lihtsalt juba kogemusega nii käppa sattunud, et tead täpselt näpuga ära, kus lehe peal mingisugune Don Estonica harjumuse asi selles mõttes, et ekraani peal kasutad mingit äppi igapäevaselt, siis ikka lõpuks jääb meelde, eks ole, kus sul mingid nupud ja asjad on, et minul tõesti ei ole kahjuks seda võimalust, et ma teen äpi lahti esimest korda ja ma näen üle ekraani, eks ole, pilguga leidub, on näiteks seal või, või menüünupp on siin, eks ole, et ma pean nagu selle läbi uurima ennem. Ja, aga pikapeale loomulikult äppides on ju ka mingisugune loogika, kuidas nad töötavad, kus, kus nupud võiksid asetseda ja tekib selline harjumus või, või selline vilumus. Kus kohas asjad on, et selles mõttes igapäevases igapäevaselt nagu tihti neid asju otsima ei pea, loomulikult on erinevaid, et olukord on uuendusi ja nii edasi, kus, kus asju liigutatakse ringi aga lihtsalt siis tuleb taas ümber ümber õppida. Arvutis on jällegi tehtud erinevad klaviatuuri käsud liikumaks kiiresti mingisuguste konkreetsete elementide juurde, näiteks veebilehel pealkirjade vahel, tegelikult neid saab ka telefonides ja tahvelarvutites kasutada, et hõlbustada seda navigeerimist veidikene. Kui sa näiteks kasutad mõnda veebilehte, kuhu sa satud iga päev oletama, olgu selleks näiteks Facebook või Twitter, siis sul on juba täielikult käe sisse harjunud see, et kuhu sa nüüd vajutama pead, kus, mis asi on ja leiad ekraanilugeja abil kiiresti hõlpsasti kergelt üles kõik, mida vajan. Jah, põhimõtteliselt jah, näiteks lihtsalt twitteri rakenduses, ma tean, onju, et uue postituse loomise nupule üleval paremas nurgas, Facebooki puhul on see seal kuskil üleval keskel. Facebook, Messengeri puhul on kirjutamise ala ekraani allservas ja nii edasi, et noh, et sellised asjad lõpuks ikkagi jäävad, jäävad meelde, et ei pea alati väga pikalt ja põhjalikult kõike läbi lugema, kui ma tean kindlalt, kuhu ma tahan jõuda, et kui ma, kui ma olen, nimetatakse seda ekraanilugeja nagu fookus, ehk siis fookus on see asi, mida ta nüüd viimati luges. Ja kui see fookus on nii-öelda ekraani ülemises servas, siis ma ei pea kõiki ekraani peal läbi lappama, et jõuda nüüd ekraani alumise nupuni või viimase lõpuni, mida ma tahaksin klikkida. Et ma saan otse sõrme kohe selle peale panna ja, ja siis. Selliseid aktiveerib ja töötab. Veebilehtedel on väga palju tekste, kuid teksti sisse on pandud väga palju ka pilt igasuguseid väikseid, ikoonikesi, kõiki selliseid asju, seda ilmselt on kõik kuulnud, kuidas arvuti mingil moel teksti ette loeb. Kuidas on lood, aga piltidega, näiteks ma tean, et piltidel on võimalik lisada igasuguseid kirjeldusi, aga väga tihti seda näiteks ei tehta. Kuidas on sul lood, kui sa lähed nüüd Facebooki, kuhu kõik on üles laadinud hunniku pilte, siis kas oskab sulle su kaval tarkvaraga seletada, mida ta piltidel näeb? Või ütleb ta lihtsalt, et siin on mingisugune pilt nüüd ja Sa pead ise välja mõtlema, millesse pilt olla võiks? Ja tõsi, pilte tuleks kirjeldada sellepärast, et jah, alati ei pruugi teada saada, veebilehtedel on võimalik panna pildile kylge nii-öelda öeldakse alternatiivtekst, see on siis selline teksti, mida visuaalselt keegi ei näe, aga ekraanilugeja näeb seda ja suudab sulle ette lugeda, et sa võidki teha näiteks pildi Eesti presidendi ja Ameerika presidendi kohtumisest ja ja paned pildi allkirjaks, eks ole, et presidentide kohtumine siis pildi allkiri, mis kõigile nähtav annaga seks alternatiivtekstiks. Sinna siis kirjeldati, kuidas president Trump ja, ja Kersti Kaljulaid president Kaljulaidi kätt suruvad näiteks? Facebookis seda alati teha ei saa, osadel juhtudel saab, Twitteris saab seda samuti tegelikult teha, kui tema telefonist kas või postitatud foto, siis on võimalik foto juures kohe lisada alternatiivtekst, aga on olemas ka nüüd, tänapäeval on väga populaarsed igasugused algoritmid, on olemas masinate algoritmid neutraalvõrgud ja nii edasi ja vaikselt hakatakse arvutile õpetama siis visuaalmaailmast arusaamist ja tegelikult on Facebookis juba tööl selline algoritm, mis analüüsib kõiki fotosid, mis sinna laetakse ja loob nii-öelda automaatse pildi kirjelduse. See nüüd ei ole üldse põhjalik kirjeldus, see on umbes selline kaks kolm märksõnad, heal juhul ütleb sulle, et fotol on inimene taevas, meri ja rand, aga sa ei tea, mida see inimene seal rannas, eks ole, teeb, et kas ta nüüd pikutab seisab, jookseb, hüppab mis iganes, eks ole, et, et kõik kontekst läheb, läheb nagu kaotsi. Ja, ja neid programme on erinevaid, on spetsiaalseid äppe selle jaoks loodud, mis pilte tuvastavad, aga noh, see on alguses hetkel vähemalt selline lapsekingades. Kindlasti ta areneb, jõuab, jõuab kaugemale. Facebook on, on loomas juba nagu ka tegelikult seda lahendust, et kui sa kellelegi Facebooki foto ära märgid, siis ta ütleb sulle, kes selle pildi peal, eks ole, on et ta väike näiteks öelda, et fotol on Gregor rand, päike, meri ja nii edasi, ja siis noh, ma ei tea, Jakob, eks ole. Et, et ta ütleb juba siis nimeliselt, aga selleks peab kasutaja, kes te olete üles rajab, lihtsalt Facebookil näitama, kes need inimesed on. Et nüüd kirjeldamisid, on niisiis nii-öelda automaatseid kui ka kui ka inimeste poolt tehtud loomulikult inimeste poolt tehtud on parem sellepärast et inimene kirjeldabki loodetavasti seda pilti vastavalt sellele kontekstile ja mida rohkem seda tehakse, seda lihtsam on, sest et tänapäeval on, eks ole, väga populaarne laadida üles Photo mingitest asjadest või saata kellelegi foto. Ilma selle noh, ei pea, eks ole, hakkame olukorda kirjeldama, aga, aga inimesed, kes ei näe, jäävad tihtipeale siis sellest nii-öelda infost ilma. Juba mõne hetke pärast üritame kuulata seda, kuidas telefon loeb ette või arvuti loeb ette seda, mida ekraanil näha on. Enne seda aga saame kostitada oma kõrvu Aropi. Kemikiga. Paljajalu jooksen kodu kruusa peal oksa püsti, kruusavead ronisime neljakesi männiivu, ema karjub, et me tuleks alla mäniibu. Loomad, linnud sama suured. Liini teevad minu käest, ei pääde, laks, laks, õnnelikud metsad. Siis mulle ei ole palju vaja. Oleme Tanel. Ja Dave. Dave. Dave, mulle ei ole palju vaja. Krigin meiki, kui ma olin alles väike, kingin meiki ja mu tunne oli hea, kingin mingi ilmulimine, maalide kihkimletud kitsa Youell. Äike Getun liiki. Rattal polnud käike Kiki, Miki. Ja kui vihma 100. alla kiki miki. Tamme otsas köie kiiguda. Tuul käib kerest läbi, magu liiguda. Mängisime neljakesi, Tiive. Ema, karju, tulge välja. Tiire. Võta Rädi kivi peal, kui vabu. Tantsi, porilombi sees, kui sadu on sunnitiime müüma maja tagasi 18 aastat hiljem. Väike-kettimleti küla oli alles väike tiigil Miki jaamu tunne oli see ja keegi mingi kooli minema. Tikin vetika kitsa juua. Getulliki ja rattal polnud käike Kiki, Miki. Ja kui vihma 100. alla kiki miki poole. Oli alles väike aeg, peaaegu tunne oli, see tunne oli, olin ma. Täitsa Youell. Rattad voolud käik. Saada. Mida ei oska keegi? Kell on 10 21 minutit, meil saates kõlas endiselt Jakob Rosin, kellega teeme täna juttu ligipääsetavusest ehk sellest, kuidas saab kasutada veebilehti arvutite nutitelefone, siis, kui sa ei näe, mis ekraani peal on. Saate esimeses pooles, selgitas Jacob, kuidas kogu see süsteem töötab, ehk siis arvutis on pisikene tarkvararobot, mis käive loeb, mis ekraani pealkirjas on ja saadab selle kõrvaklapi kaudu kõrvadesse. Nüüd saaga oled jõudnud arvamusele, et me võiksime üritada kuulata seda, mida sina kuuled sealt ekraani pealt. Ja sellepärast, et ta kasutab ka kõne süntesaatoril seda häält siis teha. Meil on küll kahjuks hetkel see probleem, et eestikeelset kõnesüntesaatorid ei ole head, mida kasutada. Sega väga paljud kasutavad hetkel soomekeelset kõnesüntesaatorid soome keelt just seetõttu, et soome keel on häälduse mõttes eesti keelele suhteliselt sarnane. Et see eesti keel, mis tuleb, on enam-vähem, ta on küll eesti keel, aga ta on soome aktsendiga ja näiteks puuduvad ö-tähed numbrid kirjavahemärgita, ütleb soome keelsetena, aga see on kõik harjumise asi. Lisaks küll eestikeelset kõnesite saatorite arendatakse nii Eestis kui ka tegelikult nüüd mõni aeg tagasi tuli Google välja eestikeelse kõnesüntesaatoriga, mis juba jõuab mõnedesse seadmetesse. Tegelikult peaks enamikud inimesed, kellel androidi seade on, selle suutma enda telefonis aktiveerida aga mina kasutan hetkel arvutis siis seda soomekeelset kõnesüntesaatorid ja selle juures on veel teine aspekt. Nimelt, et on ta suhteliselt kiire minul igapäevases kõnes. Kuule ma selle harjunud on see kõnetempo niisugune 500 kuni 600 700 sõna minutis ja vaatame, kuidas ta siis kõlab. Mul on siin ERR-i uudisteportaali uudis ja ma panen ta lugema, vaatame, mis ta loeb. No siin räägitakse, Hiina import kaob Hiina Hiinast, kes kehtestas USA importkaupadele, siis piirangud ja lisatasud. Kas sa tõepoolest suudad järge pidada sellele, mis ta sellise kiirusega minule tundus ta lihtsalt niisugune? Jaa. Absoluutselt. Ma võin ta panna need natukene aeglasemalt rääkima ja vaatame, kuidas siis on aru saada. Et niimoodi ta tegelikult seda teksti loeb Niimoodi sellisel kiirusel isegi sihuke täitsa mõistetav, tan küll veidikese soome aktsendiga aga see kiire tempo, kui kaua võtab aega, et sellise sellise metsiku tempoga ära harjuda, saad endiselt aru? Eks ta sõltub ilmselt erinevatest inimestest, minul ta kuidagi käis niimoodi vaikselt aastate kaupa tahad kiiremaks saada, siis paned nii kaua, kuni enam aru ei saa, siis võtad natuke aeglasemaks ja, ja niimoodi vaikselt samm-sammult ta välja kujunes. Et loomulikult sellega on veel see teine aspekt, et sa ei saa kuulata mingisugust teksti, mis on, kus sa pead, võib olla sügavalt süvenema sellesse, sellepärast et sul ei jõua lihtsalt mõtte järgi. Noh, ma võin tuua näite audioraamatute lugemisest tavaliselt ja üldse raamatute lugemist ja sellist põhjalikumat artiklit lugema, siis ma teen kindlasti mitu korda aeglasemalt, umbes sellises tempos, nagu ma nüüd siin teist korda lasin sedasama teksti. Et näide siis tegelikult selline, et kunagi kooliajal oli vaja läbi lugeda raamat Meistri ja Margarita ja tol hetkel ei tundunud see raamat sugugi nii huvitav, kui ta tegelikult on. Ja mina otsustasin, et ma ei viitsi seda üldse häda ja vastamise päeva hommikul vastamine leidis aset siis veidi peale kella kaheksat hommikul hakkasin mina kell 500 raamatut lugema kiirusega umbes 700 ja natuke veel peale sõna minutis. Sain ta kella poole seitsmeks, pole kaheksaks läbi, ehk siis kolme poole tunniga lugesin läbimeister. Ja loomulikult, kui ma vastan, ma läksin, siis ma midagi sellest raamatust sisuliselt väga ei mäletanud, õppejõud küsis mingite tegelaste kohta, ma mäletasin, et seal raamatus oli, aga mida nad tegid, kuidas need seotud oli ja ja noh, on ju see raamat ka parajalt selline, kus kus on, kus on üsnagi palju allteksti, eks ole, mille peale peaks mõtlema. Nii et, et jah, selle sellises olukorras see ei olnud, ei olnud väga hea mõte, aga aga noh, jah, selles mõttes, kui, kui vaja süveneda, siis, siis kindlasti tuleks kiirus veidikene aeglasemaks keeratav. Nägime praegult ära, kui hästi sa saad näiteks lugeda ERR-i portaalis olevaid uudiseid, aga olen mõistnud, et mitte igal pool ei ole asjad nii hästi. Ehk siis on ikkagi selliseid veebilehti, selliseid teenuseid, kus ei pääse selle ekraanilugejaga ligi ja jäetakse ukse taha. Jaa, absoluutselt tegelikult seda probleemi on, seda on päris laie probleem ja mure, kuna veebiarendajad, äppide rakenduste arendajad ei ole selle peale mõelnud. Ja selle tulemus tegelikult ongi see, et mingit mingeid asju mina kasutada ei saa. Võib-olla on see mulle hästi keeruline ja problemaatiline. Veebilehte luues on võimalik tutvuda ligipääsetavuse reeglitega ja vastavalt meie siis veebileht luua ja tegelikkuses on see seda veebilehte, kuid noh, ühesõnaga kui keegi loob veebilehte või loob äppi või rakendust nullist ehk siis tõesti uuena seda luua ligipääsetavaks on hulga lihtsam kui see, et rakendus saadakse valmis suure hurraaga paisatakse turule ja siis siis tulevad inimesed, kes ei näe, ütlevad, et aga, aga meie seda kasutada ei saa võrdluseks lihtsalt tuua. Et hulga lihtsam on ehitada maja, kus on juba lift sees kui maja, kus on trepid ja siis tulevad liikumispuudega ratastoolis inimesed ütlevad, aga meie sellest trepist tõesti väga üles ei saa ja siis hakata seda maja ümber ehitama sinna lift paigaldada. Et need probleemid on väga laialdaselt ja, ja see, see võibki ulatuda sellest, et sa ei saa võib-olla lugeda uudist. Või noh, tegelikult ka näiteks sellest, et veebilehel olevad reklaamid on sageli mitte ligipääsetavad kuni selleni välja, et, et sa ei saagi oma pangateenuseid kasutada, sa ei saagi võib-olla dokumente allkirjastada või või siin mingisuguseid elu olulisi tegevusi teha, eks ole. Et tänapäeva ühiskond juba liigub sinna suunas suunda, et iga asja jaoks on äpp olemas, aga kui ma nüüd ei saa seda taksot näiteks tellitud läbi äpi, siis siis, siis siis ühesõnaga, mis on minu elu mugav ebamugavam olema kui, kui kõigil teistel. Et noh, see, need toovad kaasa väga laialdasi probleeme ka selles mõttes, et ta on, ta on ka töökoha valikul hästi-hästi oluline. Kuna, kuna mingisugused tarkvarad, mida, mida võib-olla kasutatakse ettevõtetes ei ole, ei ole ligipääsetavad, ei ole kasutatavad ja, ja selle tõttu on inimese töörutiin või töövõimalused palju, palju kitsamad, eks ole, et see ligipääsetavuse probleem virtuaalelektroonilises maailmas väga lai ja selles on nagu mitmeid-mitmeid kitsaskohti. Õnneks mitmed ettevõtted, suurettevõtted on hakanud ligipääsetavusele mõtlema, noh, esirinnas on näiteks Microsoft, kellel on väga edukas ligipääsetavuse meeskond. Kui me siin ennist rääkisime pildid piltide tuvastamisest, siis Microsoft on loonud ka ühe sellise. Tal on ka need algoritmid, mida kasutatakse ühelt poolt siis nägemispuudega inimeste aitamiseks, aga pildituvastusega on ka veel teisi omadusi, mis aitavad kõiki teisi samuti. Pluss nad loovad, et ka oma ekraanilugejat ja nii edasi ja nii edasi. Lisaks sellele Google'il on täpselt sarnane sarnane osakond, kes ligipääsetavusega teeb, tegeleb on Facebooki, Twitteri ja nii edasi, mitmed firmad on nagu sellega tegelema hakanud, aga aga kus meil vähemalt Eestis reklaamime ennast uue idufirma riigina siis, siis, siis sageli, kahjuks on see probleem, et idufirmad ei ole teadlikud, sellest peaks asju ligipääsetavaks looma ja ja see jätab nagu suurtest või nendest uutest ägedatest teenustest väga paljud inimesed kõrvale. Aitäh, Jakob Rosin, mõne hetke pärast jätkame sinuga juba tehnoloogia uudistega, ennem seda saame aga veel veidikene muusikat kuulata. Jakob Rosin on nüüd rinna peal oleva nimesildi ära vahetanud, pani Eesti Pimedate Liidu juhatuse liikme sildikese laua peale, korjas siit üles tehnoloogiaajakirjaniku sildi, panin selle ilusti haaknõela endale lina külge, on nüüd valmis rääkima viimase nädala kõige huvitavamatest tehnoloogiauudistest. Ma peaks tervist, ütleme igaks juhuks võid öelda, ühe korra veel. Oled välja vaadanud kõige huvitavamad uudised, mis meil siin viimase nädala jooksul olnud on ja vaieldamatult kõige olulisem ja kõige enamaid inimesi mõjutab, uudis on see, et viimase miili toetus nüüd paika saadud ehk siis maainimestele piirkondades, kus siiamaani internet ei olnud, sinna tuuakse kiire internet. Jaa, absoluutselt soov on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil siis inimesteni tuua väga kiire, ühe gigabitine internet, et mis siis, mille idee tegelikult eelmisel aastal siin maha summutati, nüüd on siis uus toetusprogramm välja mõeldud ja lubatakse siis 20 miljonit eurot ettevõttele, kes soovib toetust ettevõttele, kes lubab siis viia interneti või internetitaristu tegelikult siis võimalikult paljude hooneteni ja hooneid on, neid nimetatakse valgeks alaks. On on üle 162000 hoone üle Eesti, kus siis täna internetiühendust ei ole, sinna ei pakuta täna ka teenuseid väga hästi või seal on siis selline vais vana vaske, ADSL kaabel, mis, mis pakub väga aeglast, kolme, 30 30 megabitist allalaadimise kiirust ja nüüd on siis jah tõepoolest selline toetusprogramme käima läinud, et kes siis soovib väga paljude inimesteni tuua mõni ettevõte siis internetiteenust, siis saavad sellele toetusele kandideerida, saavad 20 miljonit. Jah, siin on osad sellised väikesed nüansid, näiteks on õigus küsida tarbijalt siis 200 eurost liitumistasu sellele taristuga kuni 200 eurost siis. Ja, ja siin ka siis on öeldud, et jah, nagu öeldud, et tegemist on taristuga, ehk siis sul ei ole küll tuuakse see juhe tuppa aga sealt juhtmest ei pruugi kohe internet tulla, veetakse need torud või siis kaablid valmis näiteks elektrilevi poolt, aga siis sa pead paluma näiteks Teliat ja Elisat, et internetiteenust saada, ehk siis selline selline uus süsteem, hästi põhjalik lugu on geeniuse ees olemas, kes seda rohkem selle teema kohta rohkem tahab lugeda, siis on võimalik ennast siin ülepeakaela sellesse teemasse sisse. Samast teemast oli pikemalt põhjalikumalt juttu ka meil täna Vikerhommikusse, keda huvitab, saab minna vikerraadio veebilehele, seda mugavalt järgi kuulata, saada teada, mida kõike teha, plaanitakse alati võimalik soovi korral lugeda. Aga rääkides asjadest, mis päris hästi ei tööta, nagu maapiirkondades ei tööta internet ei tööta meil ka enam kindel, sellepärast. Facebook otsustas Tinder ära lõhkuda. Ja Facebook suures tuhinas privaatsust suurendada pärast Cambridge Analyticsi skandaali, mis mõned nädalad tagasi siis pihta hakkas aga asus tõesti oma privaatsust suurendama ja keeris selle käigus väga paljusid rakendusi, et need ei saaks ligi Facebooki kasutajate teatud andmetele ja juhtuski niimoodi, et kui see liigutus ära testi, siis inimesed said väga palju. Väga paljud inimesed said pahaseks selle pärast nende kohtinguäpp Tinder enam neid sisse ei lasknud, ei olnud võimalik uusi elukaaslaseid sealt leida. Kuna Facebook oli ära keelanud juhuslikult ka tinderil siis ligipääsu kasutaja fotodele, profiili postitustele ja nii edasi ja käsitsi tuleb Facebookil neid rakendusi lubama hakata, et see filter oleks tihedam ja nüüdseks küll on probleem lahendatud, aga eks selline vahva kurioosne lugu aset leidis, et et koos privaatsuse tõkestamisega suudeti siis katki teha ka päris rakendused, mis vähemalt praegu meie teada inimeste järelt niimoodi inetult ei nuhi. Miami Tinderi kasutajana võis olla päris keeruline situatsioon, kui sul oli kohti, on kokku lepitud, aga ma täpselt ei mäleta, aga kell see oli, nüüd ei saa sõnumeid saata, eks ole. Et jääd hiljaks, midagi? Armastus jäigi leidmata. Ja jah, vot sind nüüd saaks teha statistikat, kui paljud inimesed nüüd jäävad üksikuks sele, Facebook'i. Ma tundub, tundub, et kuskil kunagi hakkab kohtukaasus tulemusi. Suur uudis ka Viljandist Viljandi suure pakifirma pakirobotite firma Cleveron, mis on teinud juba pikka aega koostööd USA kaubandushiiu Volmartiga teeb väga suurt laienemist veel USAsse, nüüd pooltele USA inimestele. Põhimõtteliselt muutuvad eestlaste loodud pakiautomaadid kättesaadavaks. Ja Cleveroni pakiautomaadid on senini olnud Volmerti kauplustes peamiselt selleks, et kui e-poest tellitud kaubale järgi minna, siis sarnad kätte pakiautomaadist, mitte siis teenindajaga letist. Aga nüüd jõuavad peale testperioodi missasid näiteks, mis aset leidis ja sai väga palju positiivseid tulemusi, needsamad pakiautomaadid üle 700-sse kaubanduskeskusesse ja see on silma sõnul väga positiivne, sellepärast et kliendid saavad asju kiiremini kätte mitmetel juhtudel ka 24 seitse päeva ööpäevas. Kui see pood ei peagi lahti olema, aga kui sa tuled õhtul kell neli peolt ja tahad oma pakki kätte saada mingil põhjusel, siis on sul see võimalus täiesti olemas või loomulikult inimesed, kes käivad öösiti tööl või kelle graafik selleks ei sobi, tulevad lennujaamast, mis iganes sul on võimalus back pidevalt kätte saada, nii et nüüd juba siis tõesti üle üle USA väga paljudele kodanikele see, see võimalus avaneb. Viljandi firma teeb suurt asja, sest sellises mastaabis sellise kaubandushiiu ka koostööd teha ei ole just Eesti mõistes väga tavaline. Täpselt suur aitäh, Jakob Rosin portaalist geenius C ja Eesti Pimedate Liidu juhatuse liiget rääkisid täna ligipääsetavusest ja rääkisid kõige parematest tehnoloogiauudistest. Juba mõne hetke pärast tuut kolleegi Tarmo Tähepõlluga auto uudistest. Aga seniks veel veidikene muusikat. Muinas. Hea küll, on jõudnud Tarmo Tähepõldportaalist Autogeenius toonud meieni kõige huvitavamad, kõige värskemad, kõige mahlasemad autouudised, mis meile selle nädala jooksul juhtunud, Ander Tarmo tervist. Kõige suuremaks uudiseks see, et nagu ma olen siin juba mitu korda välja reklaaminud Eestisse on tulemas väga kuulus isik, kes tuleb meil siin mootorispordi muuseumi avamisele. Mis sa selle kohta huvitavat rääkida oskad? Jah, Eestisse saabub või juba saabus rahvusvahelise autospordiliidu juht Jean Todt. Ta ei ole siin esimest korda, aga seekord tuleb ta avama mootorispordimuuseumit. Fännid ilmselt muidugi teavad, et see muuseum on juba mõnda aega külastajatele avatud. Umbes kuus kuud vist. See asub turbas, see on Tallinnast umbes 40 kilomeetrit Haapsalu suunas. Ellamaa vanas elektrijaamas. Ja see on päris võimas asi, mis sinna on valmis tehtud, tunnistan, ei ole ise veel jõudnud. Täna lähen, et vaatan, kuidas šandodzis linti läbi lõikab. Ja, ja see ei ole nagu ainult lindilõikamisüritus, vaid seal toimub ka ümarlaud. Kus on plaanis rääkida liiklusohutusest. Tutvustada Eesti tehnoloogiaid, on teemaks, tulevad seal ka pakirobotid, tõenäoliselt isejuhtimine. Et tuleb selline natuke suurejoonelisem üritus. Mis on, mida seal muuseumis näidatakse, miks peaks sinna minema või miks seal see Eesti jaoks oluline on, miks me räägime täna sellest? Autofänn läheb sinna sellepärast, et seal on kogu Eesti mootorispordi ajalugu. Kõik Eesti oli ju vahepeal maailma peaaegu kõige suurem vormelitootja, kui tehti Estonia vormeleid, seal on väljas kõik auhinnad, erinevad sõidukid siis üldiga, teine inimene läheb sinna sellepärast, et see on lihtsalt huvitav, see on, esiteks on see Ellamaa elektri lihtsalt huvitav hoone ja Eestis ringi sõidad siis kõige parem sõita, kui sul on mingid siht. Ja miks mitte võtta sihiks vaadata out spordimuuseumit, sest et selleks ei pea olema autofänn, et noh, ma näiteks ei ole põlevkivifänn, aga mul kaevandusmuuseumis olen ma ikkagi käinud, et see on silmaringi laiendamiseks. Ja ja võib-olla näiteks lasteaiad on sinna tore minna, sest neil ikka meeldib vanaaegseid, tahtsid vaadata, ehk siis näiteks midagi, mida oleks tore sellel nädalavahetusel teha. Absoluutselt. Sest siseruumides, isegi kui see ilm jääbki nii halliks, siis ei ole vahet. Liikudes aga edasi asjade juurde, mis ei ole sugugi mitte nii toredad. Eestis on lõpetatud CNG gaasiautode müük, sellepärast et siin avastati, et on mingisugused väikesed ohukesed nendega. Ja siis samas ei ole võimalik kuidagi kontrollida ülevaatuspunktidel, mis nende autodega toimub. Tegelikult võib-olla oleks korrektsem öelda, et see on peatatud, lõpetamine tundub liiga selline fataalne. Ühesõnaga kiirelt öeldes on kahte tüüpi gaasi, mida saab auto kasutada, on LPG ja CNG CNG on kokku pressitud, magas. Ja seda, kui LPG gaasiseadme saab iga bensiinimootoriga auto omanik omale nagu hiljem lisada. Isegi kui sul on bana näiteks ameeriklane siis CNG auto on natuke teistsugune tehnoloogia ja tuleb juba tehasest. Eestis on, pean vist näiteks Taxify sõidab CNG-gaasil liikuvate Škoda ja Volkswagen itega. Tean neid marke on veel. Aga nüüd juhtus selline asi, et Volkswageni grupp, kuhu kuulub siis Skoda, Volkswagen Audi, ütles, et nemad Eestisse ei too, neid enam. Sellepärast, et Eestis puudub ülevaatuspunktides võimekus kontrollida Nende CNG gaasiseadmete tervist. Nad tegelikult ei ole Eestis ühtegi probleemi olnud, ka välismaal on väga üksikud juhtumid, kus gaas on suutnud lekkima hakata kas siis korrosiooni või mõne mehhaanilise vigastuse tagajärjel. Et tundub, et tegemist on Volkswageni poolt praegult sellise üliettevaatliku sammuga, arvestades seda, kuidas neil hiljuti oli just diisel käit, kus nad natukene valetasid oma neid heitmenumbreid ja kütusekulu numbreid. Et nüüd nad ei taha olla mingi pidi seotud asjaga, mis oleks natukene ohtlik. Rääkisime eile oma teeme autoteemalist podcasti autotund, et näiteks Spotify'st leitav, rääkisime pikemalt seal Alan vahtiga Alexa last kes teab nendest asjadest palju. Ja tema ütles, et tegelikult on niimoodi, et nendel autoettevõtetel, kes neitseemgi autosid müüvad, on enda maja sees täiesti võimekus olemas, kontrollida. Ja, ja ilmselt piisaks lihtsalt sellest, kui see autofirma vaataks auto üle, annaks paberi välja, et selle auto gaasiseadmega on kõik korras, lähed tipp, tipp tipp, lähete ülevaatus punkti, esitad selle paberi ja kõik on korras. Nii et ilmselt on see lihtsalt selline, nüüd erinevad suured juhid siis Eestist ja Volkswagen ist peavad saama ühe laua taha. Volkswagenil näidatakse, tehakse ilmselt see ettepanek neelatakse ära, et tegelikult ei ole hullu, me suudame neid autosid kontrollida, ükski auto ei plahvata, te ei pea mitte millegi pärast muretsema. Aga kuni selle hetkeni, kui, kui need, kui need suured juhid kokku saavad, selle otsuse teevad, siis jah, Eestis praegult. Vähemalt neid CNG autosid, mida Volkswagen pakub, osta ei saa. Sina, kui automaailmaga kursis inimene, mis sa arvad, milline lahendus sellele asjale leitakse või millal sa üldse leida leida võidakse? Ma arvan, kuna kuna tõenäoliselt ei ole siin vaja hakata muutma mingit seadus ja selles mõttes ei, see ei puuduta nagu et neid probleeme, et Eesti seadusandluses oleks midagi valesti ja see teadupärast on pikem protsess. Ma, ma ei tea, ma usun, et jõutakse kokkuleppele võib-olla paari kuuga veel poole aastaga, et see kuna kuna gaasiautod on väga reaalne alternatiivkütus ka tulevikus lisaks elektriautodele vesinikule, siis ma väga kahtlen, et üks suur autokontsern otsustab nüüd, et ta ei viitsi sellega tegeleda. Las nad, eestlased seal olla, et meil on lihtsam, nagu neile mitte autost saata jõutakse kokkuleppele ja, ja natukene kannatust. Rääkides edasi tulevikutehnoloogiatest, sellel võib, möödunud suvel sõitsid meie linnakeses ringi siin Tallinnas isejuhtivad bussid, mis sõitsid elektri abil. Nüüd on aga plaan, et needsamad bussid või vähemalt sarnased bussid või sarnasel tehnoloogial töötavad bussid ollakse neid tagasi toomas. Taheti vist üks panna sõitma kuskile mustamäele, kui ma ei eksi ja teine äkki kuskile sadama juurde. Miks need bussid meile tagasi tulevad, sest Need suvel tehtud, testsõidud seal eriti palju inimesi nagu kunagi pardale istunud nad sõitsid edasi-tagasi oma kinnisel alal. Ja miks meil neid üldse vaja? No tõenäoliselt on kõige suurem vajadus ikkagi tehnoloogiaid testida. Et ja Eesti saab siis olla selle innovatsiooni esirinnas, et meil need kaks tükki või kaks liini on siis kasutusel, et loomulikult see ei lahenda ära ühtegi transpordiprobleemi. Esialgu aga on ju, on ju tore, kui saab palju hulk tehnikuid ja tehnoloogiaid omale sellistest platvormi, et üks marsruut oleks mustamäel Mistrali Lepistiku peatus, kuhu inimesed tulevad tavalise linnatranspordiga kohale ja siis tahad minna? Põhja-Tallinna keskhaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla, mul seal mul läks meelest ära, tuled Lepistiku peats ja sisse ise sõit, isejuhtiv buss, viiks nad sealt läbi pargi siis sinna haigla juurde. Täiesti selles mõttes, et tore ja vahva marsruut, et usun-usun, et see saaks päris populaarne olema. Ja teine marsruut on nüüd sadamas ühest terminalist teise sinna vahele, kes Tallinnat tunneb, jääks admiraliteedi bassein üle, mille silda ei ole ja siis tuleb sealt. Noh, ma ei ütleks, et pikk ring, aga veidike tuleb sammuda, nad on ikka selline 15 minutit jalutada kui rahulikum. Ja et sinna tuleks teine liin, mis viiks nüüd siis ühest terminist teise, mis on noh, selline ma arvan, rohkem turistiatraktsioon, et et see mingit ka väga valusat probleemi ei lahenda, aga aga tutvustab merd pidi Tallinnasse saabuvatele inimestele meie innovatiivset elustiili. Nojah, arvestades, et kui D-terminali lähedale sõidab mingisugune suurem kruiisilaev, sealt, on inimestel soov minna vanalinnas on väga mugav sõita ju terminali juurde, seal Paksu Margareeta juures sisse jalutada. Just ja eelmine suvi, kui neid ise juhtumeid katsetati, miks ma ise näiteks ei jõudnud ka sellega sõitma oli see, et alguses oli see noh, kõigepealt oli testperiood, siis vist oli see avatud ainult nendele Euroopa Liidu eesistuja või vähemalt mulle jäi. Ühesõnaga, ma nagu ei teadnud, kas see on nagu minule mõeldud buss või on see kuidagi ainult promosõitudeks. Lõpuks kui kui selgus, et jah, et kõik võivad sõita, siis, siis ma juba unustasin selle ära. Meil möödunud suvel sõitsid need bussid väga kinnisel alal meil remonti, trammitäit, need pandi kinni ja pandi sinna sõitma need bussid, kui meil on nüüd uued bussid, tuleksid, huvitav, kuidas nendega tehakse, kas pannakse pool Lepistiku parki kinni, et sealt saaksid bussid läbi sõita ja kuidas inimesed sel juhul üldse nagu edasi talitada saavad? Ma ei ole Lepistik, mul ei tule see Lepist park kohe silme ette, aga aga kes neid busse näinud teha tähendab, sõidavad nii aeglaselt, et sisuliselt olen see teate nagu vanalinnas on see rong, mis veab turiste, et et ma arvan, et see ei sega seal pargis mitte kedagi ja inimesed kindlasti ei pea kartma, et nüüd seal hakkavad õnnetused toimuma, sest et noh, see on, see on inimese jaoks on see nagu atraktsioon season. Jah, seda küll, aga arvestades, et tihtipeale on suveperioodil noorukid, kellel igav, kes tahaksid mingisugust vempu mängida, bussid on täis erinevaid sensoreid, mitte et oleks vaja kuidagi julgustada, aga lihtsalt arvestades selline asi, on võimalik, et keegi hüppab ette, hoiab nagu sensor ilget ees. Selge väga hea, siis me saamegi tehnoloogiaid testida ja noor inimene saab võib-olla õppetunni eluks, et miks ei tohi isesõitvad bussi kiusata. Just jah, et see, sest noh, kõik need reaalsed olukorrad tuleb läbi mängida, tähendab, me ei kutsunud noori üles minema neid poisse kiusama, aga aga kui tõesti mõni selline naljavend seda üritab, siis buss peab sellele vastavalt reageerima. Suvest rääkides suvi on lähenemas, hetkel on küll väljas veidikene pilvine ja veidikene sügisene veel, aga aeg on ikkagi enam-vähem selline, et varsti võiks hakata rehve vahetama. Suurel osal inimestel on auto all naastrehvid, osadel lamellrehvid. Oled välja mõelnud, mis rehve tuleks suvel kasutada? See on jah, et kui, kui sügisel läheb suureks moodustavad leerid lamell versus naastrehv siis õnneks kevadel sellist tüli ei ole, sest et kõik kasutatud suverehve aga on üks asi, mida paljud inimesed kipuvad tegema on see, et nad sõidavad aasta ringi lamellrehvidega. Slamelil ei ole naelu, nad ei lõhu asfaldit. Ja teine grupp on see, kes vaatab, et need lamellrehvid, mis tal talvel all olid, ega nad järgmist talve enam üle ei ela. Aga ma sõidan nad suvel ikkagi lõpuni, sest tundub, et mustrit on. Ei saa öelda, et seda ei või teha. Noh, ei, ei ole minu asi öelda, et nüüd reffid on kallid asjad, mida osta aga lihtsalt peab arvestama sellega, mida paljud ei tea. Et lamellrehv suvise soojusega alates kaheksast plusskraadist hakkab toimima kraadide tõustes aina kehvemini. On tehtud katseid, mis näitavad, et peaaegu puni kulunud suverehv pidurdab paremini kui täiesti tuliuus lamell. Et lihtsalt inimesed peaksid seda seda fakti teadma, et lamellrehv suvel ei ole väga heade omadustega kindlasti mitte võrdne suverehviga. Te võite arvata, et seal on näiteks, et on karmim muster ja noh, mingid loogi loogilised mõtted veel tulla. Aga asi on lihtsalt kummisegus seal nii palju pehmem ja kui on need kaks-kolm päeva, kus on üle 30 kraadi näiteks siis see ei ole nüüd kindlalt ei juhtu, aga sealt võib hakata kummi küljest tükke eralduma lihtsalt sellepärast, et see segu on nii pehme. Aitäh, Tarmo Tähepõldportaalist. Togeenius sellise hirmsa hoiatuse eest, loodetavasti jääb kõikidele meelde ka, et ei tasu ilmselt sõita lamellrehviga või kui sõidad, siis sõidad omal vastutusel. Selline saigi tänane huvitaja saade, rääkisime ligipääsetavusest, rääkisime tehnoloogiauudistest ja rääkisime ka autouudistest. Saatejuht oli Gregor Sibold ja ilusat päeva jätku. Jälle läks. Olla eales. Et hästi Kinni käed. Kinni. Vaja minna vaid korra. Mis teeb minu kyll. Karju mära. Kliendi käest. Hästi kinni kinni. Saint Dave. Võimelt.