Vikkerraadio tere hommikust, on teisipäev, 10. aprill ja kell on viis minutit 10 läbi ning huvitaja alustab taas. Tänase saate teemaks olen valinud luu- ja liigeshaigustest rääkimise sest nii luud kui ka liigesed moodustavad keha tugisüsteemi. Tihtipeale pöörame neile tähelepanu alles siis, kui meie luude või liigestega või selle tugisüsteemiga on juba midagi juhtunud. Aga siis võib olla juba liiga hilja. Eelmisel aastal vahendasid näiteks reumatoloogi, et Eestis on umbes 9000 inimest, kes kannatab kroonilise ja pidevalt edasiareneva sageli invaliidist ava hulgiliigesepõletiku käes. Veelgi enam, tegemist ei ole ainult täiskasvanute inimeste probleemiga, vaid ka noorte liigesepõletik, kui esineb seitse kuni 401 juhtu 100000 kuni 16 aastase lapse kohta. Kuidas siis hoolitseda oma luude ja liigeste eest, nii et keha tugisüsteem oleks võimalikult tugev ja töötaks meie jaoks võimalikult kaua või millised on üldse praegu levinumad luu- ja liigeshaigused, kuidas neisse haigustataks haigusi haigestustakse, kuidas neid ravida nüüd tehakse ja millised on nende haigustega seotud eksiarvamused? Neile küsimustele olen palunud stuudiosse vastuseid andma Eesti reumaliidu tegevmeeskonna liikme lembe Kulama. Ja nii nagu ikka teisipäevadele juba diskussiooniks saanud on, siis saate teises pooles vahendab novaatori toimetaja Marju Himma meilaga värskemaid tervise- ja teadusuudiseid. Juttu tuleb nii geeniandmetele, põhinevatest, teadusuuringust, aga ka venitamisest ja võimlemisest, mis just meie luudele ja liigestele kasulik on. Vot selline tänane huvitaja olema saab MINA OLEN Jane Saluorg ja soovin teile kõigile head kuulamist. Alati on rõõm tervitada saatekülalisi ja ega erandiks ei ole ka tänane pilvine ja sügiseline aprillikuu ilm. Ja mul on hea meel, ma ei ole enam stuudios üksinda minuga. Lembe kullamaa Eesti reuma, liigu reumaliidu tegevmeeskonna liige ja lenda enne, kui me sinuga koos nii-öelda seda luu ja liigeshaiguse teemat üldse lähemalt lahkama hakkame, siis tegelikult, et sa ei ole nii-öelda täiesti suvaline inimene tänavalt sellest rääkima, vaid sinul endal on ka kogemus selle luu ja liigeshaigusega. Kõigepealt tere hommikust. Ja tõesti, minul endal diagnoositi seitsme aasta vanusena siis Joveneljard klint ning seega mul isiklikku kogemust nüüd juba vist 15 aastat kui mitte natuke vähem. Samamoodi ma olen olnud siis Eesti reumaliiduga seotud 2011.-st aastast vabatahtlikuna ning seeläbi on samamoodi väga palju kogemust saanud. No sa mainisid, et sinul diagnoosida Seitsmeaastasena juba jube Niilne Priit, mis siis eesti keelde tõlkides võiks lihtsam, lihtsam olla kõlada noorte liigesepõletik, kuna ja tegelikult ka oma saate või selle saate sissejuhatuses mainisin, et Eestis on päris palju täna neid noori alla 16 aastasi lapsi, kes ka noorte liigesepõletikuhaiguse käes nii-öelda kannatavad, selle käes vaevlevad võib-olla väike ülevaade, et mis noorte liigesepõletik siis tähendab, millesse, kuidas väljendub? See on peamisel, et nagu mainitud nimi mainib, et liigesepõletik ning väljendub liigeste paistetuse skanguses valus ning kui ravi ei saa õigeaegselt, siis ka liigeste muundumises. Ja sinuga 2014. aastal on Eesti rahvusringhääling ka ühe teleloo teinud ja seal 100 näiteks ütlesid seda, et see noorte liigesepõletik, mida sa põed oli tekitas su elus on selles mõttes raske sind näiteks koolis kontrolltööde kirjutamises. Õpetajad pidid arvestama sellega, et sul on vaja rohkem aega, sest liigesed väsivad, lihased väsivad ära, et sa pead vahepeal pause tegema. Kui kerge või raske on sellist sellise liigesehaigusega koos elada. Inimene harjub kõigega ära, aga ikkagi ta on raske, kuna sa pead pigem pidevalt jälgima mida sa teed ja kui palju sa teed, sellepärast et liigesed väsivad kiiremini. Liigesed, et kui, kui nad saavad tegevust, mis neile ei meeldi, siis nad kohe nii-öelda ütlevad, et hakkavad siis paistetama valutama. 2007. aastal ehk kusagil siis rohkem kui 10 aastat tagasi juba oli noorte liigesepõletik üks peamisi või kõige levinumaid luu- ja liigesehaiguseid. Kas see olukord või pilt on ka 2018. aastal seesugune, et noorte liigesepõletiku võib pidada üheks levinumaks liigas, eks Eestis ja, ning epidemioloogia sest lähtudes võib isegi öelda, et järjest rohkem diagnoositakse, seda. Kindlasti osatakse rohkem ka diagnoosida, kuid see on muutunud ka levinumaks meie ühiskonnas. Oskad sa öelda, mis need põhjused võivad olla muutunud levinumaks ja rohkem diagnoositakse? Diagnoosimise koha pealt võib öelda, et arstid muutuvad teadlikumaks. Patsiendid jõuavad rohkem õiget erialaarstideni kui haiguse põhjuseid täpselt ei teata. Noorte liiges haigusele lisaks, mis võivad olla veel praegu sellised, sellised levinumaid luu- ja liigeshaigused, millega siis Eesti ühiskond nii-öelda vägikaigast veab? Kindlasti täiskasvanute seas on reumatoidartriit ning osteoartroos ning osteoporoosi ehk siis luurehõrenemine aga lülisamba põletik, mis näiteks 2007. aastal ka seal top nelja seas oli kindlasti kase Statistika järgi arvatakse küll luu- ja liigesehaigused, mis see siis on, et Liisale lihased valutavad, paisutavad ja väsivad ära, aga et nii-öelda siin kõik allaneelatav, aga statistika järgi siis tegelikult, mis need numbrid meile räägivad, kui kurb, kas on üks luu ja liiges haige inimene Eesti riigile, näiteks 2010. aastal siis Praxise uuringu järgi kulus oli siis liigesehaiguste kulu Eesti ühiskonnale 27,4 miljonit eurot ning sellest siis kolm neljandikku oli töövõimetoetus tõesti töövõimekaost tulenev. Nii et siit järeldus, et tegelikult ei ole see teema, mis puudutab ainult väga väikest sihtrühma ja nii-öelda eakamaid inimesi, vaid tegelikult tervet ühiskonda üldisemalt ja seda kindlasti, et luuliigesehaigusi, reumaatilisi haigusi põevad igas eas inimesed ja see nii-öelda vanuseliselt Te ei diskrimineeri. Ma tuleksin korraks tagasi nende levinumate luu- ja liigeshaiguste juurde, et need, mis on ikka nimetasid saad sa teha väikese kokkuvõtte või öelda, et mis need haigused siis endaga kaasa toovad, et mis need peamised, ma ei tea, kohad näiteks esemetel kehal on, kus, kuidas see väljendub, kuidas ta seal siis väljendab ta väljendubki liigestes et väljendub peamiselt liigeste põletik, õuna oleneb siis haigusest, erinevad liigesed osteo art osteoartroosi osteoporoos, siis on liigese osteoartroos, liigese kulumist, mis siis tähendab, et liigesed kuluvad ning kui tõhusat ravi ei saada, et siis tõenäoliselt vajavad liigesed asendamist. Osteoporoos on luuhõrenemine, mis siis mõjutab luidilisemalt ja nägu sõna luuhõrenemine ütleb, et luud hõrenevad ja muutuvad siis õrnemaks. Miks üldse need luu- ja liigesehaigused tekivad, mis need tegurid siin on? See on küsimus, mida väga paljud arstid ja arstiteadlased on arvutanud ja täpsed. Ühtegi kindlat tekkimis põhjust ei teata. Et öeldakse, et rolli mängib geneetiline soodumus. Toitumine. Teatud haiguste puhul on väga selgelt keskkonna ja toitumise roll näha näiteks podagra. Ning sellist ühte kindlat tekkepõhjust ei saa öelda. Aga on kahtlustatud, et naissuguhormoonid mängivad rolli sellepärast, et teatud Remaatilised haigused on naistel rohkem levinumad ning on naistel näiteks raseduse ajal remissivanis, ehk siis haigussümptomeid ei ole. Aastaid tagasi on räägitud siin ka ja ilmselt ka täna tuuakse ühe põhjusena ka selline raske töö ja suur füüsiline koormus, näiteks minu vanaema armastab ikka öelda, kui teil liigesed valutavad või või selline, ühesõnaga ei tunne ennast hästi sele liigeste poole pealt. Läheb ikka seda, et noorena sai kõvasti heina tehtud ja nii-öelda suuri heinapalle veeretada, et kas see, kuidas me eluaja jooksul nii-öelda tööd teeme ja missuguste ehk me teeme, võib ka mängida rollisi? Kindlasti ta võib, et ka minu vanaema ja vanavanemad on rääkinud sama lugu, et kui ikka luud ja liigesed valutavad, et siis jah, see on see nõukogude ajal tehtud raske töö, aga ei oska, öeldakse täpselt, siis yks tekkepõhjuseks oleks, mainisid juba toitumist ja halva toiduga kaasneb ka tavaliselt see, et inimene ei saa toidust vitamiine kätte, et kas ka näiteks vitamiinide K2 D3 puudusse ma ei tea, mõjutab oluliselt seda, kui terve ja tugev see luuvili, kes on, see mõjutab üldse kindlasti üldtervist, aga ka näiteks mõne haiguse puhul jällegi astroos ja osteoporoos ta mängib suuremat rolli, eriti jälle, nagu ma mainisin podagra puhul, mis on tõesti üks vähestest rebatilist haigustest, mille puhul siis on selgelt näha, et ta on toitumisega ja halva toitumisega seotud. Ma küsin ka ära selle küsimuse, kuigi ma ilmselt tean juba vastust, siis nii-öelda vanusega siin väga suuri seoseid olla ei saa või saab? Oleneb haigusest, et luuhõrenemine, liigese kulum, see on vanusega rohkem seotud antud aga üldjuhul mitte. No 2014, kui sina oma loo rääkisid televisioonis sellest noorte liigese põletikus, siis sa ütlesid seal loos ka seda, et hästi oluline on saada see diagnoos võimalikult varakult, kuidas te seda tegelikult see toonitas, et ka meie intervjuu alguses aga kas siit võib järeldada, et tegelikult see luu ja liigeshaigus ei ole midagi, millesse suhtuda lihtsalt nii-öelda, et noh, on haigus ja mis? Ei, kindlasti mitte, et ta on ravimata misel, ta mõjutab väga tugevalt igapäevaseid elu tegevusi, töövõimet. Ja seetõttu ongi tõesti varajase ja efektiivse ravi saamine väga oluline, et ennetada kõiki neid tagajärgi, mis siis kaob töövõime ja võime siis igasuguseid igapäevategevusi kas või teha. Töövõime ja töövõimetus on siit intervjuu jooksvalt juba Neid kordi läbi jooksnud. Too palun mõni näide mõnest haigusest ja sellest, kuidas see siis inimese töövõimet ja töövõimetust lõpuks mõjutab näiteks reumatoidartriit ägenemise korral leib, pruugi inimene olla võimeline või noh, üldse öeldakse, et ei tohiks füüsilist tööd teha, mistõttu on ette nähtud sellised. Või öeldakse, et paremad on istuv töö. Samas, näiteks kui inimesel, kes on näiteks tisler, diagnoositakse reumatoidartriit ta ei ole õigeaegselt ravisan, mis tähendab, et tal on juba kahjustused tekkinud. Ta ei saa sellel samal töö jätkata. Sellepärast, et ta võib saada rohkem kahjustusi, mistõttu oleks tal vaja sade ümberõpet või siis ta jääb töövõimetuks. Aga see noorte liigesepõletik, millest me siin ka põgusalt juba oleme rääkinud, et kui seda nüüd õigel ajal ei ravi ja õigel ajal ei diagnoosi, mis need kõige kurvemad tagajärjed võivad olla? Liigese moondumine? Nii, kõige kõige mustem stsenaarium on tõesti, et inimene jääb ratastooli ja näiteks ta ei ole võimeline üldse liikuma. No 2014. aastal sina oma loos mainisid seda, kui ma õigesti mäletan, et sul läks üle aasta kusagil enne, kui see õige diagnoos tuli. Et mis põhjustab seda, et seda diagnoosi on alati, ei ole alati nii kerge ja nii kiire panna. Selle peamiseks põhjuseks on need inimesed jõuavad reumatoloogi juurde küllaltki hilja, et ennem vaadatakse läbi kõik ülejäänud teised variandid ning väga sageli ei osatagi üldse selle peale mõelda, eriti noorte puhul, et tegemist võib olla reumaatilisi haigusega ja ei osata suunata edasi reumatoloogi juurde. Kas sa oskad välja pakkuda ka omast kogemusest lähtuvalt mõne lahendused, kuidas need inimesed siis kuidas neid inimesi suunata kiiremini ja õigemale ajal selle spetsialisti juurde? Siinkohal vist oleks kõige mõistlikum just perearstide harimine ja perede harimine, et nad tunneksid ära need sümptomid ja oskaksid edasi suunata vajalike arstide juurde. No millised need üldse levinumate haiguste ravivõimalused, et näiteks kui me võtame selle noorte liigesepõletiku, siis sa oled öelnud, et see jääb sind kogu eluks saatma, aga, aga ikkagi sa saad seda raviga leevendada. Kuidas ravid ennast? Väga olulist rolli mängib kindlasti füüsiline aktiivsus, et seda, see on, see kõige raskem ravi, sellepärast et kõige raskem ennast diivanilt üles ajada ja ikka minna selle asjaga nii täpselt ja võimlemine jalgrattasõit soovitatakse isegi ratsutamist ning ujumised nendega. Ma tegelen isiklikult aga ka medikamente, toosne ravi, et kõige esimene samm on siis põletikuvastane ravi milleks on siis erinevad ravimid ja mida, kui kui, siis haigus nendele ei allu, järgmine samm on steroid, ravim steroidravi ja kui haigusjälgi harjusel või ei allu sellele, siis on bioloogiline ravim või siis biosi Milaridel ravi mis on, peetakse siis kõige efektiivsemaks ravimeetodiks. Ja kahjuks Eestis saab seda ainult kuskil 15 protsenti vajajatest. Miks seda ravimeetodid just kõige efektiivsemaks peetakse, sellepärast et ta mõjub või tõmbab seda haiguse aktiivsust alla, ta mõjub otseselt endale rakkudele siis mis tekitavad seda põletikku. Ja miks Eestis ainult nii vähesel protsendilisel ravi pakutakse. Bioloogiline ravi on väga kallis abi, et kuna seda toodetakse, siis geneetiliselt muundatud organismides ja selle kuskil ühe ühe ravikuuri ühe kuu ravi on siis kuskil 2000 eurot. Bioosimilarid, mis on nüüd viimastel aastatel välja tulnud, need on kõvasti odavamad siin kuskil ühe kuu ravi on 300 eurot, kui et selle rahastuse saamine haigekassalt on jätkuvalt küllaltki keeruline ja need haiguse aktiivsuse näitajad peavad väga halvad olema, et oleks põhjendatud selle ära visanud minema. Siit on õige järeldada, et ühte luu- või liigesehaigust ravida siis see inimene tegelikult peab olema justkui väga rikas, et endale seda ravi lubada. Õnneks on meil haigekassa olemas, kes sajaprotsendiliselt, et kompenseerib selle ravi, kuid kui inimesel võib-olla ei ole need nähte või näitajad, siis nii kehvad siis kui tal endal on raha, siis alati võib vastased ravimid, aga see on kallis lõbu tõesti. No me noorte liigesepõletiku valguses nendest erinevatest meetoditest rääkisime, aga kui on tegemist ka näiteks ma ei tea liigese kulumise, luu hõrenemisega, kas nende haiguste ravil ka kõik needsamad põhimõtted, mida sa just nimetasid, kehtivad või tekib seal mingi eripärasus sisse? Sellele ma väga täpselt ei oskagi vastata. Aga põhimõtteliselt Peaksid küll kehtima, et võib-olla on rohkem tuleb mänguga liikumise ja toitumise osakaal. Sinna toitumise juurde tahtsingi jõuda, sest mõningad Alt inglid soovitavad ka seda, et testi ainult taimsest dieedist täiesti piisab, et võidelda selle põletikuga ja et kui sa sööd taimset toitu, siis nii-öelda järk-järgult see haigus kuidagi peaks kontrollile alluma hakkama. Sel ajal on nii ja naa vastakaid arvamusi. Osad vägagi jäävad osa, et ütlevad, et see ei vasta tõele. Et teaduslikult, et Eestis veel ei soovitata seda, et arstid ei oska soovitada ja ja ka patsiendi sellises kogukonnas rahvusvaheliselt käib pidevalt see arutelu, et kas siis toitlemine või kas taimetoidu tarbimine siis tõesti aitab või mitte. Aga igaüks leiab endale oma. No kaks müüti me oleme juba kummutanud, üks on taimne toitumine, mis siin just nii ja naa vastuse sai ja teine on see, et luu ja liigeshaigused ei ole ainult kõrgemas eas inimeste probleem, vaid tegelikult ka väga noorelt ja väga varakult. Kahjuks inimesed selle probleemiga peavad vaatama ka, mis neil vale arusaamisi veel levinud on, mille nii-öelda kuumutamisega võiks ka Eesti tegeleda. Üks väga selge vale arusaam on see, et et kui inimene näeb terve välja, siis ta on terve, eriti noor inimene ja sellega on igapäevaselt päris suur kokkupuude, mul endalgi kõige labasem näide võib-olla et et Ma ei jaksa bussis väga pikalt seista, eriti linnaliinibussis ja väga sageli Vaatatakse noorele inimesele, kes siis istub eriti täis bussis, vaadatakse väga altkulmu, et kuidas julged istuda, et et meil on siin inimesi, vanemaid inimesi, kes seisavad, aga samas keegi suud lahti ei tee. Ja kui keegi küsiks, siis ma saaksin väga julgelt vastata, et et mul on selline haigus ja ma tõesti ei saa aga samamoodi pikalt seista. Mis sa arvad, kui sa neile inimestele räägiksid täiesti tavalistele inimestele, kes sõidavad sinuga samas linnaliinibussis. Et kuulge, mul on nüüd noorte liigesepõletik, kui teadlikud inimesed võiksid olla, sellest, ma arvan, et võib-olla üks inimene täis, kus siis teaks, mis asi siis on. Nii et rohkem ikkagi oleks vaja teha ka sellist teadustööd, et ühel päeval teavitamistööd, et me ühel päeval testi jõuaks sinna, et luu ja liigeshaigusesse suhtutakse lihtsalt kui ühte valutavasse kohta kehal ja ei, seda kindlasti, et ja kindlasti ka see, et et ainult see ei ole ainult vanaemade haiguse tõesti, vist teadaoleva minule teadaolevalt kõige noorem inimene, kellel on diagnoositud, on alla ühe aasta vanune olnud, issand. See tõesti mõjutab väga noori inimesi ka. No Eesti reumaliidu tegevmeeskonna liikmeks olemine ilmselt või kas sa pead ka igapäevaselt nii-öelda suhtlema nende inimestega, kes siis kas siis on avastanud selle haiguse endal just või oma tuttaval või siis juba pikemalt sellega tegelev tegelevad, et mis need peamised mured või, või probleemid või küsimused on, mis teie liidule detakse? Peamised küsimused on ikkagi need raviga seostuvad ja sellega, et kas ma nüüd olengi igaveseks invaliid, kuna arsti juures on aega ainult 20 minutit, mille jooksul ta Tal ei ole võimalik anda täit ülevaadet sellest, et mis nüüd saama hakkab, mida, mis täpsemalt toimub, selline nii-öelda kogemusnõustamine on peamine teema, millega mina saan aidata. Samamoodi küsitakse hästi palju informatsiooni, et ka näitaksite lähedaste kohta, et minu lähedase näiteks diagnoositi see haigus, et kuidas ma teda aidata saan. Mis puhul on siis kõige parem küsida, et võidelda, et aga Te olete temalt edasi küsida, et tema oskab kõige paremini vastata sellele, kuidas tema aidata või teda aidata saate. Ning samamoodi hästi palju küsimusi on tulnud ka erinevate toetuste emale, kust saada füsioteraapiat, kuidas taodelda töövõime hindamist, Kuudas puuet taodelda. Et selleteemalisi küsimusi on päris palju, nii et mõnes mõttes te olete justkui ka tugiselline organisatsioon nendele inimestele, kes tõesti võib-olla on ära ehmatanud, et üks luu- ja liigesehaigus võib-olla nii tõsine ja nyyd tõsiste tagajärgedega ja seda kindlasti. Aga mida siis teha, me oleme pikalt rääkinud sellest, kui halb see kõik on ja kui oluline on sellele tähelepanu pöörata ja, ja sa mainisid siin intervjuu käigus ka seda, et mõningad haigused ongi geneetilise eelsoodumusega. Aga mida siis teha selle jaoks või saab üldse kuidagi ennetada? Ma ei tea, minul uude, Riiased püsiksid terved ja, ja ma ei peaks kunagi mõtlema sellele, et et ma pean teie poole, Ta tugisüsteemina pöörduma siin ka seal tõesti kõik need klassikalised tervislikud eluviisid, hea toitumine ja liikumine, et muud ei oskagi soovitada. Kui palju sa ise seda head toitumist ja liikumist jälgida. Sa mainisid küll, et see nii-öelda üritad sellega teha, aga mul ikka juhtub vahepeal nii, et mõtlen, et nüüd hakkan tervislikult sööma ja siis päeva lõpuks mõtlen, et ei, täna ei olnud see vähemalt. No ma ikka üritan jälgida, et kolm korda päevas vähemalt seksi suvel, kevadel ja suvel üritan rattaga kooli sõita. Toomemäele üles rattaga sõitmine on päris raske. Ja see lossid, mis kunagi kergemaks ei lähe. Kas siit võib järeldada, et tegelikult ka selline vaimne tugevus on hästi oluline, et nende haigustega põigelda ja võidelda ka, või kaitsta ennast selle vastu, et üldse ei tekikski selliseid probleeme ja seda kindlasti, et näiteks eelmisel kevadel konverentsil esitleti sellist uurimust, mille järgi reumatoidartriidi ka patsientidel on 30-le protsendile kaasneks haiguseks depressioon? Ta on tõesti see vaimne tugevus ja vajadusel ka abiotsimise julgus on väga vajalik. Ja ka näiteks depressiooni puhul aitab liikumine tõesti, et see on raske ennast voodist välja vedada ja liikuda, aga aga see on seda väärt. Öeldakse, et depressioonist inimest on tegelikult väga raske aidata. Kui see inimene ise ei taha ennast aidata, et see depressioon sellisel juhul nii-öelda muudab selle probleemi veel sügavamaks ja tõesti, et ka on näha, et inimesed tõesti, kes põevad depressioon ja Remaatilist haigust, et nad neil ei ole motivatsiooni, maa ravivad, seda enam, et mis mõttega ma üldse võtan neid ravimeid, et nagunii ei aita ning samamoodi ka tegelikult väga suurt rolli. Selle juures mängib ka arstide suhtumine, et kas ikka võetakse tõsiselt inimest. Kas tema sümptomeid võetakse tõsiselt. Et kõik see mängib, mõjutame, mängib rolli november lõpetuseks. Milliste sümptomitega sina soovitaksid, kindlasti arstiga vähemalt konsulteerida või nõu pidada, millised need sümptomid võiksid inimesel olla, et juba mõtlema hakata selles suunas, et ehk oleks vaja uurida. Oh, see on raske küsimus, aga peamiselt ikkagi liigesepõletik, et kui on näha, et liigesed on paistes, kuumad lisaks hommikune kangus on selline juba ohumärk, et kui tõesti hommikul jälle võimalik jalga näiteks sirgeks ajada või lusikat korralikult kätte võtta. Ning liigesevalu, et sellisel juhul võiks ikkagi käia perearsti juures ära ja uurida täpsemalt, et et parem siis teada ei ole ja muu lahendus leida, kui, siis niisama kannatada edasi seitsmeaastase tüdrukuna, mis olid sinu või sinu vanemate motivatsioon selleks, et üldse pöörduda ja uurima hakata, et ehk on ka noorte liigesepõletik see, et ma lonkisin ringi, ma hoidsin oma paremat jalga, lonkasin ringe ja noh, endal ka, et ma ei saanud enam jalgpalli mängida sõpradega ma ei saanud ümber maja joosta, see oli kõik valus ja siis sellest valust lahti saada, sellest kangusest lahti saada, siis see oligi selleks peamiseks motivatsiooniks, et nüüd saab, äkki äkki saab paremaks ja läks paremaks, läks paremaks? No selle intervjuu lõpetuseks lembe kullamaa, mis võiks olla see sõnum oli peamine sõnum, mida sa Eesti reumaliidu poolt ka siit stuudiost lahkudes kuulajatele jätad. Et otsige abi, et ärge ärge jääge istuma ja kannatama, et Eesti inimestele ei meeldi arstide poole pöörduda, aga ikka kui, kui probleemid on suured, et siis võiks ikka vähemalt perearsti juures. Jah. Aga suurepärane, see on väga tark ja sõnum, millega seda intervjuud siinkohal lõpetada, ilmselt rääkida oleks veel küll ja veel ja veel laiemalt ja palju sügavamalt. Aga lembe, kullamaa aitäh sulle, et sa stuudiosse tulid, oma kogemusi ja teadmisi meiega jagasid. Ja mis siis ikka, kui jõudu, jaksu ka Eesti reumaliidus tegevmeeskonna liikmena olles neid, see toredaid inimesi, kes abi vajab, abi vajavad, toetada ja julgustada aitäh kutsumast. Aga me kuulame edasi või selle intervjuu lõpetuseks ära Anne Veski laulu, mis räägib ka usust ja lootusest, nii et ma arvan, et ühe haiguse ravimiseks on usk ja lootus väga tähtsal kohal. Me läheme oma huvitaja saatega edasi ja nii nagu ka on ka täna aeg tervise- ja teadusuudiste käes ja meil on liinil nüüd novaatori toimetaja Marju Himma. Marju Himma. Tere hommikust, tõesti enne kui me alustame nii-öelda nende põnevate uudistega, mis sul seekord ka meile pakkuda on, ma küsin ka tänase saate teema kohta, et luu ja liigeshaiguse, kas sinu luud ja liigesed on terved? Minul on vedanud, ma olen saanud pärilikult kaasa väga head luud ja liigesed. Küll aga üks meie tänastest uudistest natukene serva pidi seda teemat puudutab, sest lõpuks puudutas meid kõiki. Kui me vanemasse ikka jõuame. Just nii, natuke põnevust üleval hoida, siis selle luu ja liigeshaiguste teemaga me kohe ei alusta, vaid alustame hoopiski geeniandmetel põhinevast teadusuuringust, mis nüüd on jälle tehtud ja läbi viidud. Ja kas ma saan aru siis nii-öelda inimese geenid on vaatluse alla võetud ja sealt on siis tehtud hulk hulk järeldusi. Jah, tõepoolest nii on ja on võetud just Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu ehk meie oma geenidoonorite andmed aluseks ja tehtud selle põhjal uuring, aga uuritud on väga, väga huvitavad nii-öelda koosmõju. Et nagu me teame, geenid avalduvad teatud keskkonnatingimustes, keskkonnatingimused võivad tähendada seda füüsilist keskkonda, mis meie ümber on, aga see võib tähendada ka meie majandusliku seisu või seda, millises koolis me õpime. Ja õigupoolest just sellele siis teadlased keskendusid. Nad vaatasid, kuidas on ühiskonnakorraldus ja selles olev nii-öelda haridusele ligi pääseks, millistes koolides ja kui vabalt. Me saame õppida seotud siis sellega, kuidas meie teenid, avaldavad mõju meie edukusele haridustasemele elus ja siis vaatasidki seda võrdluses Nõukogude liidus koolis käinud inimestega ja siis nendega, kes on käinud koolis ainult taasiseseisvunud Eestis ehk läinud kooli pärast 1990 esimest aastat ja 12500 kodaniku keri infot vaadati ja mida siis täpsemalt uuriti, oli see, et kas vabas riigis versus nii-öelda kinnises riigis on pärilikkuse suurem mõju inimese edukusele ja tuleb välja, et tõepoolest niimoodi on. Ehk et sellises suletud ühiskonnas, nagu siis Nõukogude Liit oli, kus võib-olla ka meie haridusvõimalused olid piiratud ja võib-olla ka selline vaimne lähenemine sellele, mis on edukas misjon, hariduslikus mõttes edukas ja valikuvabadust oli oluliselt vähem siis see pärssis ka inimest teenide, nendes skeemides peituva potentsiaali avaldumist. Ehk et tuleb välja, et ühiskonnakorraldusel on mõju sellele, kuidas geenid avalduvad. Nii et nüüd on küll vist ainult suur rõõm öelda, et elame vabas Eestis ja võib olla pärilik, kui seal on meie edukusele veel suurem mõju, siis kui siin 20 aastat tagasi. Aga mida selle teadmisega nüüd edasi teha, miks see teadmine on oluline? No eks ta selles mõttes avab jälle natukene rohkem meie seda pärilikkus infot kui sellist, mis õigupoolest on, et keemia on väga palju erinevaid ja mitte ainult üks geenvaid, erinevate koosmõju ja keskkonna koosmõju on see, mis lõpuks teeb meist selle, kes me oleme. Ehk et ei tasu arvata seda, et kui ma nüüd olen saanud väga heade geenide, pagasi nii-öelda oma vanematelt, kes on võib-olla väga targad, majanduslikult väga heal järjel ja nii edasi, et ainult need geenid oma töötekst, et keskkonnale on väga suur mõju ja tõepoolest riigi korral on mõju, et see paneb väga tugevalt mõtlema just selle peale tsid uuringust tuli väga selgelt välja, et see, kui taasiseseisvunud Eestis oli inimestel rohkem võimalust valida erinevaid haridusasutusi teha iseseisvalt oma valikuvabadusi nii-öelda järgida seda siis see tegelikult lõige olukorra, et need geenid, andekuse geenid, mis teevad ühest inimesest parema matemaatiku, teisest parema, võib-olla humanitaarteadustest. Need geenid pääsevad paremini esile. Aga kas see teadmine, et, et keskkond võib nii tugevalt ka nii-öelda ühiskonnakorraldused tugevalt pärssidegendi avaldamist küll väga huvitav ja, ja õudne Ehk lühidalt kokkuvõttes, kui on võimalus iseennast ühte või teistpidi arendada, siis neid võimalusi igal juhul tasub ära kasutada. Just, ja noh, võib-olla see Eestis mõnele inimesele ei meeldi see mõtteviis, aga, aga ka need lapsed, kes tõesti tunnevad, et ma tahaksin elus väga palju saavutada ja tahaksin edasi jõuda, tunnen, et mul on see võimekus, siis tuleb otsida see keskkond, kus ta võimekust kõige paremini teostada saame vabas maailmas, meil on praegu neid võimalusi päris palju. Igal juhul väga huvitav, aga teine teema, nagu me siin juba väikese vihje andsime, siis läheb see kokku ka tänase saate teemaga mingis mõttes vähemalt ehk siis me hakkame juttu tegema venitamisest ja võimlemisest ja seda just vanemas eas. Just me teame seda, seda on ka erinevad teadusuuringud varem näidanud, et võimlemine mõjub eakatele väga hästi ja mõistagi see parandab verevarustust ja annab rõõmsama tuju ja, ja hoiab liigeseid ja luid ja lihaseid heas seisukorras. Aga mida teha siis, kui tegemist on juba eakaga, kelle see liikumine on pärsitud, et kas tal on nüüd liigesehaigus, mis ei võimalda käia näiteks rühmavõimlemist tegemas või ka kodus harjutusi teha? Ta tegelikult ongi juba liikumine on piiratud ja, või ka lihastoonus ei ole enam selline liikumistest võimlemist soodustaks eakatele siis ei soovitata võib-olla nii palju selliseid aeroobse tegevusi jooksmine või, või tempokas kõnd, vaid pigem just sellised rahulikud harjutused, mis ei sea ohtu. Siis liigeseid ja Tekvidega muid vigastusi. Aga jah, et kui see liikumine juba eakatel on piiratud, et et kas siis saaks kuidagi muud moodi ikkagi teha nende seisukorda, füüsilist seisundit paremaks ja Florida osariigi ülikoolid küll tegid katseid eakate rottide peal, aga nagu me teame, siis ruttan hea mudelorganism uurimaks, kuidas inimese kehad asjade käia. Ja nad vaatasid, kui need rotid neile nii-öelda tehti. Üks kord päevas neli nädalat järjest venitamisharjutusi, et nišis nende lihastes täpselt toimus ja selline venitamine lihtne, nagu me teame, mis natukene liigutab seda liigest ja tõmbab selle lihase korraks pingule. Et see paras parandab lihases oluliselt verevarustust. Kapillaaride hulk suureneb ja, ja ka arterite talitlus paranes, mis tähendab seda, et rohkem toitaineid jõuab sinna lihasesse. Et mis ma oskan soovitada, mina küll täna hommikul juba tegin oma venitused ära ja julgen soovitada ka eakatele, aga ka mitte nii eakatele, kõhke korraks püsti ja tehke suur venitus üle keha, see annab ainult palju juurde ja noorem, te olete, seda rohkem te panustate tulevikus oma tervisesse, kui juba ette. Ehk alati ei peagi need harjutused olema nii-öelda higi ja pisaraid väljatõmbe, vaid, vaid tõesti piisab ka korraks maid ülestulemise, stende sirutamisest, sügavalt sisse-väljahingamisest. Juba see on panus meie paremasse tervisesse. Absoluutselt kas või natuke on alati parem kui mitte midagi. Suurepärane, aga Marju Himma, aitäh sulle taaskord väga huvitavate põnevate ja uudsete teemade eest ning kohtume taaskohtumiseni. Või tööle tulla. Latin jõud hoolid. Kellel kõrvad on? Kena ja. Pääle. No miks mitte siia enne lõunasse üks väike kergutamine endale ka lubada. Aga kui kella vaadata, siis tegelikult hakkab tänane huvitaja otsa saama. Kui saatele korraks tagasi vaadata, siis me rääkisime täna luu- ja liigeshaigustest ja mul on endal väga hea meel, et stuudiosse seda teemat. Ta oli koos minu minuga avama tulnud Eesti reumaliidu tegevmeeskonna liige lembe kullamaa kes tegelikult on ise täiesti elav ja terve näide sellest. Luu- ja liigeshaigused ei ole ainult eakamate inimeste probleem ja see ei ole ka probleem, millesse ta õlgu kehistades suhtuda saaks. Vaid luu ja liigeshaiguste käes võivad kannatada ja nii-öelda need haigused võivad jalust võtta ka väga noori tublisid ja terveid inimesi. Aga selleks, et oma luu luid ja liigeseid hoida ja nii-öelda ennast tervena oma tunda, tasub ennast venitada ja võimeda ja sellest venitusest ja võimlemisest ning selle tegevuse kasust. Me rääkisime ka tänases terviseteaduse uudisteplokis novaatori toimetaja Marju Himma ka. Ja lisaks vahenduses Marju Himma meel meile ka ühte väga põnevat geeniandmetel põhinevate teadusuuringud, mille järgi on siis vabas riigis vabas Eestis nii-öelda inimestel palju rohkem võimalusi oma potentsiaaliga geneetilist potentsiaali rakendamast. Saate lõpetuseks jääb mul teile soovida ainult Päikest ja ilusat teisipäeva jätku. Kuigi Tartus on taevas pilvine, siis küll see päike ka ükskord välja tuleb, kas siis otseses või kaudses mõttes. Aitäh kuulamast. Mina olen Jane Saluorg ja saadet jääb lõpetama üks Adeele, väga ilus laul.