Kell on saanud 10, null viis. Tere hommikust, kallid vikerraadio kuulajad ja alustab saade huvitaja. Mina olen teie saatejuht Allan rajale. Tänases huvitajas räägime 21. sajandi haridusest, mis peab andma järeltulevatele põlvedele tulevikuks vajalikud oskused. Juba aastaid on tulevikuõppe kontekstis räägitud loodus-täppisteadust ehk Stemm oskuste arendamisest eelisarendamisest. Nüüd on sellesse nelja tähelisse lühendisse lisatud ka A, mis tähistab kunsti ehk loovat mõtlemist ja probleemilahendamisoskust. Kuidas uued haridussuunad sünnivad, mille alusel prognoositakse praeguste laste tulevikuoskus vajadusi? Sellest räägime tänases huvitajas inspla haridusvaldkonna juhi Marili spetsi ja Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse vanemteaduri Kairit Tammets siga. Aga enne arutelu algust kuulame natuke muusikat. Oldi kaardil miinus, söödame kleebid maa regi selle tagaküljele. Siis ta keerija ühel tõusega. Spa seisab minust lahti, ta ei, sa. Maardu FC lootus Hurra põlvili. Lõpuks tunnen, et olen, pääsen siit meeli enda juurde, et ta mu viimased hakkan toibuma, siis lihtsalt laamine plahvata. Maailmakaarde. Vaata. Ma jooksen nelja ilmakaarde põgenermaši aeduntaloogive, eks raamaturiiuli. Iga arutelu on mõistlik arvestada sellega, et teema alguses põhilised mõisted selgeks. Me oleme kuulnud väga palju loodus-täppisteaduste kontekstis Stemm ainet, eelisarendamisest, mis sassi, mis asjad on Stemm oskused-Mari-Mari-Liis, Peets äkki natukene avad kuulajatele seda, seda Stemm oskuste ja sellest nii-öelda stiimina ülemineku, seda nii-öelda teema temaatikat. Tere hommikust ka minu poolt, et nagu alguses juba kenasti öeldud, et sest emme on tõesti olnud rohkem seotud looduse täppisteadustega ja nüüd paari aasta jooksul lisandunud sinna täht a, mis tähendab kunsti ja just sellel eesmärgil et rohkem rõhutada loovoskusi ja selliseid teisi sotsiaalseid oskusi nagu probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, mis on muutunud sama oluliseks tähtsaks meie tänapäevast, 21. sajandi oskuste hulgas. Aga kui nüüd rääkida sellest sdemmistes tiimist, mida nad siis tähendavad, et nad tulevad mõlemad haridus, konsultatsioonid tulevad USAst, stiim siis lahti öelduna eesti keeles on teadus, tehnoloogia, inseneeria, kunst ja matemaatik ka ja võib-olla siis märksõnadeks ongi integreeritus, et õpetada neid kõiki valdkondi ühtse tervikuna. Õpilased saaksid aru, et kõikidel nendel distsipliinide omavaheline seos ja samuti on tähtis, et õpilastel oleksid need tegevused, mis siis sellest stiim haridus, konstitutsioonist tulenevaid õppetöös väga reaalaineliste oskustega seotud. Kairit Tammets palun selgitage natukene, kuidas me saame prognoosida oskusi, mida vajatakse tuleviku tööturul praegu maailma majandusfoorumi viimase raporti järgi 65 protsenti nendest aladest tegelikult ei olegi, nendest ametitest ei olegi olemas, kuidas me prognoosime neid oskusi? Tere hommikust ka minu poolt. Ma tegelikult arvan, et et seda päris täpselt ei olegi võimalik ette ennustada. Et ütleme ülikooli vaatevinklist, see, millised olid meie märksõnad õppekavades aastal 2008, kindlasti ei ole need, mida me näeme tänastes töökuulutustes. Et on asju, mida, mida me võib-olla päris täpselt täna ette ei ennustagi, ühel hetkel on reaalsus kohal ja siis tuleb sellega kuidagi kohaneda. Aga, aga kindlasti oleme me kursis, ütleme selliste rahvusvaheliste raportitega, mis, mis näitavad teatud trende. Oleme kursis, ütleme oma valdkondlike uuringutega. Et. Noh, tegelikult ütleme lisaks sellele, mida Mari-Liis rääkis siin selle selle Stemm, Sten sdemon, jah, see, mida siis oodatakse, aga, aga täpselt sama olulised on need nii-öelda pehmed oskused. Et kindlasti, mida Minasid rõhust rõhutangi ongi, et lisaks endale Stemm oskustele peab kogu see koostöö, pool empaatia kõik see, mida me tegelikult juba selles tuttavas lasteaiakeskkonnas millega lapsed kokku puutuvad, kõik serv tegelikult täpselt samamoodi kaasas käima. Et siis loomulikult selline loov mõtlemine, nagu me ütleme, ülikoolis armastame nüüd öelda disainmõtlemine. Et, et küsimus ei ole võib-olla nendes seadmetes vaid vaid selles, et kuidas neid seadmeid loovalt panna tööle teatud probleemide lahendamiseks koostöös. Mari-Liis kas me oleme liiga kaua rõhutanud? Neid selliseid muidugi ei taha iseloomustada ühtegi ainet, kuiva ja igavene, aga selline faktipõhiseid aineid ja, ja sellist loodus-täppisteadust, et, et nüüd toome selle selle loos elemendi sinna juurde. Minu jaoks on pigem nagu küsimus selles, et et kuidas õpetatakse asju ja ei taha kindlasti, et kui me ütleme lapsele teadus või, või midagi matemaatika, et siis tekib selline halb tunne sees, et ma ei taha seda õppida seal midagi igavat ja ja nii edasi, et pigem ongi minu jaoks väga palju, kas see stiin uurimusliku õppega ja probleemide lahendamisega, et need õpiülesandeid, mida me täna lastele anname ja kui need on seotud nende stiim kontseptsioonidega siis tegelikult toetame lastel nii, et nüüd siis võib-olla sageli ise ka aru ei saa nende kõikide oluliste oskuste õppimist. Ehk siis tegelikult, kui see ülesanne või tegevus, mida täna koolis antakse, on lapsele huvitav ja ta tunneb ja näeb iseennast seal mingis reaalsituatsioonis siis Tal tuleb see iseenesest pikalt ja oskused, mida te sealt nende protsesside tunnikavade kõikide kaudu õpib. Tulevad nii, et ei mõtle sellest kui midagi, et ta nüüd õpib teadust või ta nüüd õpib midagi sellist kuiva. Ühesõnaga eduelamust läbi kogemuse mitte läbi hinnata, see on siis nüüd see märksõna täpselt. Kuidas käib üldse õpikeskkonna selline kaasajastamine nendele uutele õpi fookustele. Kairit Tammets. No riiklikult on meil, eks ole olemas erinevaid programme, millega saab sellist füüsilist õpikeskkonda parandada, saab soetada erinevaid seadmeid, robootikaseadmed, sensorid, räägime personaalsetes nutiseadmetest. See on siis üks pool. Aga see, mis sellega nüüd kaasas käib, seal selline eesmärgipärane ja juhendatud nende seadmete kasutamine, see on tegelikult võib-olla hetkel natuke jäävad tahaplaanile, et meil on olemas väga selged meetmed, kuidas kaasajastada seda keskkonda, aga millised kütuse, et see seab õpetajale tegelikult lisaks sellele oma, mis ongi võib-olla praegu see kitsaskoht, et ma pean ära õpetama oma aine, kuhu ma siis need, need seadmed veel siin mahutan. Et see pool on natuke jäänud tahaplaanile? Võib-olla seda reguleerib meil, eks ole, elukestva õppe strateegia kus on selgelt, et ei pandud eesmärgid paika seoses muutunud õpikäsituse ja siis ütleme selle digipöördega. Kolmandaks peab kindlasti ülikool peeglisse vaatama, et meie ju valmistame ette tulevased õpetajad, on see siis tasemelt praktikakorraldus, täiendkoolitus, kes lähevad ühel hetkel kooli, kus on siis kõik see infrastruktuur neid nii-öelda ootamas. Et kuidas, kuidas neid tänapäeval ette valmistada, ülikooli poolt on tegelikult ka meile mõtlemiskoht, et seega see õpikeskkonna kaasajastamine on mitmetahuline. Kui palju, kui hästi on arenenud Eestis pedagoogikateadus? Haridus, haridustehnoloogiline teaduskond? No mina olen haridustehnoloogia poole pealt, et ega ma ei õpetaja haridusega nii otseselt seotud ei ole, aga ma arvan, et õpetaja, haridus nii Tallinnas kui Tartus astub väga selgelt suuri edusamme selles küsimuses, et, et need tähendab need õpetajakoolituse üliõpilased, need, kes meil käivad täiendkoolituses saaksid ka seda poolt, mis puudutab haridustehnoloogiat. Jah, see protsess on aeganõudev, sest et tegelikult me räägime siin ka õppejõudude valmisolekust seda kõike edasi anda. Aga, aga ma arvan, et me oleme teinud viimastel aastatel väga suuri edusamme selles küsimuses. Teeme nüüd tuleme tagasi natukese kõrgharidusest, inimene nii-öelda üldhariduse juurde. Et Mari-Liis Peets kas Eesti koolid on praeguse Eesti haridussüsteem on valmis selleks uueks õppe generatsioonis, kas, kas, kas juba seda eelmist, nendest emm generatsiooni on õieti rakendatud Eesti haridussüsteemis? Selles mõttes keeruline küsimus, et nagu ka Erika välja tõi, siis kõige suurem kork pudeli otsas on õpetajate valmisolek ja valmisolek kogu selle uue käsitlusega kaasa tulla. Aga ma ei ütle, et see on ületamatu ja väga palju ka täna. Rõhutakse ka sellele, et et õpetaja ei pea olema see, kes seal tunni ees kõike peab oskama, teadma, tundma vaid pigem rohkem kaasata õpilasi õppeprotsessis ise olema need eestvedajad. Et see on üks oluline sõnum, et sellest, kui see nii läheb, see on ka väga kena. Aga see eeldab seda, et õpilasi juba kaasatakse juba lasteaiahappest peale, eks, et see tegelikult peavad hakkama nende erinevaid haridusastmeid, palju rohkem omavahel suhtlema. Praegusel hetkel võib-olla jääb mulle endale on kõrvalt jäänud mulje, et laps läheb üle põhikooli põhikoolis on jälle täiesti uued õppemetoodika sead gümnaasiumides jälle täiesti uued õppemetoodika. Ja eriti kui ta läheb erinevatesse koolidesse, Eksu, kus tasemed on erinevad, et toome siin näiteks ühe näite, et kui umbes pooltes koolides on täna robootikaseadmed olemas, siis mingil määral survestab kohe lasteaeda, et neil peaks ka siis justkui juba sealt midagi alustama selles valdkonnas selleks, et kui see laps läheb kooli, et siis ta juba teab ja on juba tuntud nii-öelda teemad on laual. Noh, see on niisugune ekstreemne, võib-olla näide. Aga noh, põhimõtteliselt ma olen sellega nõus, et erinevad haridusastmeid ja tasemeid peaksid omavahel rohkem tegema. Just selle nimel, et, et see lapse kasvamine sealt lasteaias kolm pluss, kuni siis, kui ta keskkoolist välja läheb, oleks terviklik, holistiline ja kõik need oskused, millest me siin oleme mitu korda rääkinud, saaks nagu toetatud. See panebki aluse selle samale elukestva elukestvale peale, mida meie elukestva õppe strateegia ju tegelikult ootab ja tahab. Ja me tegelikult haridussüsteem peab looma sellise nii-öelda vundamendi selle jaoks, et inimene oleks valmis terve oma elu arenema ja olema dünaamiline, on ka tööturul. Täpselt täpselt nii ongi ja kui siin enne oli juttu maailma majandusfoorumi raportist, mis eelmine aasta välja tuli, siis tegelikult tööandjad on selle TOP10 oskust danud kirja ja kui näiteks loovus oli viis aastat tagasi veel 10. kohal, siis eelmise aasta raporti kohapeal on ta tõusnud kolmandale kohale, et eesotsas seal esikolmikus ongi kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, loovus ja nagu siin Kairit mainis, et seda on ka näha meie töökuulutuste pealt ja seda on ka näha täna, keda võetakse suurettevõtetesse tööle, redid ette võtma, nendesse enam ei olegi niivõrd tähtis. Sest sul on see IT eriala, vaid kui sul on need ka loovad ja sotsiaalne eriala, siis võetakse hea meelega selliseid inimesi, sest alati sinna peale on võimalik ehitada, aga ta on avatud, mõtleb karbist välja ja temast võib saada palju parem töötaja, võib-olla kui, kui mõni teine. Kairit Tammets pisikest teie arvamust selle kohta, et meil tegelikult on ju Eesti haridussüsteemis on endiselt väga suur probleem, killustatud õppekavad kõikidest praktiliselt kõikides haridusastmetes, et kuidas me saaksime sellest sellest probleemist üle. No ega see nüüd päris see valdkond ei ole, milles mina tugev olema, et see, millega mina võib-olla kokku puutun, ongi see, et et kui me puutume siis tasemeõppes õpetajatega kokku või täiendkoolituses, et õpetaja mõtleb väga sellele, et mina pean ära õpetama oma aine. Ja, ja mul tulevad riigieksamid ja mul tulevad tasemetööd ja, ja see, et kas toimub ainete vahel lõiming või või, või kuidas nüüd seda Sten minu aine raames kuidagi ellu viia või, või kuhu mahuvad mingisugused innovaatilised lahendused nende jaoks lisa ja, ja kuidas seda murda, siis, siis ma arvan. Ma ma ei ole küll ilmselt ekspert, aga ma arvan, et see hakkab õppekavaarenduse tasandil. Et aga võib-olla seda oskab Mariliis täpsemalt kommenteerida, sest mina selles ennast ei tunne väga tugevalt? Jah, ega ma ka pole ekspert, aga aga siiski jah, et ma olen nõus, et see hakkab õppekava tasandilt ja täpselt ka selle ruumi tekitamise tasandilt seal õppekavasid, kuhu sellised täiendavad tunni tegevused üldse sisse viia, eriti kui me räägime sellesse integreeritud tundidest, mis koosnevad erinevate valdkondade ühises leidmises. Et täna keeruline, et need diskussioonid töölt täna käivad kuna on väljatöötamisel nii põhikoolile kui gümnaasiumile erineva uued valikkursused, küsimus lihtsalt on, et kuidas siis neid valikkursusi hakatakse rakendama, et kas kas need muutuvad ka mingil moel mingi hetk kohustuslikuks, kas nad jäävad ikkagi valikuliselt üks aga neid otsuseid saab teha ikkagi haridus ja teadusministeerium koostöös siis, no ei, no väga, et, et jah, et siin ei ole võib-olla meiega eriti kõige pädevamad nagu kaasa rääkima, et aga, aga kui me räägime üldse nagu stiimist ja, ja nende stiim tegevuste sisseviimist, siis iga sellise stiimi taga on, on strateegiad ja hindamismudelid. Et see ei ole midagi, mida sa lihtsalt et võtad ja otsustas, et ma hakkan tegema, et see nõuab väga suurt läbi mõeldavust, juhendamist ja, ja ka siis kontseptuaalselt läbi mõtlemist, et kui me seda haridus, meie oma haridusse toome või oma õppekava tahame panna, siis see ei ole kindlasti ühe ühega pooleteistaastane nagu töö. Et see nõuab natukene suuremat sisulist ekspertide kaasamist ja läbimõtlemist. Haridus on üldiselt valdkond, kus iga koti seostada aitäh ehk siis õppekavade koostajad peavad ka nägema juba ennem, et see päriselt ka toimib. Üks asi on see, et näiteks sellised saated nagu rakett 69 on tekitanud noortes väga palju sellist huvi robootikateaduse vastu. Aga samas koolis selleks väljundeid ei ole ja on tekkinud järjest rohkem huviringe ja erinevaid selliseid teadusalaseid huviringe. Kas see on siis see meetod, kust pidi viiakse siis koolidele näidata, et näete, meil on tõesti noored, kes sellest huvituvad, et te võiksite panna selle sinna õppekavasse sisse? Kairit Tammets. Jah, see on, ütleme, sellised need loomel laborid, mis on hakanud koolide juurde tekkima, mis võib-olla ei ole päris traditsioonilise huviringi formaadiga ja on selline vabatahtlik tunniväline tegevus, see on üks asi, aga mida ma tegelikult siit küsimusest välja korjasin, on see, et et see õppekava, arendus või need, ütleme, nende uute metoodikate juurutamine, ta tegelikult peaks olema tõenduspõhine. Et ja see siin on nüüd koolide ülikoolide koostöö, et ka ütleme, need loomelaborid või mis mistahes uute metoodikate juurutamisel, et tegelikult need ütleme ülikooli vaatevinklist mida mina näen, need peaksid hakkama kuidagi tekkima kooli ülikooli, selliste väikeste projekti, kes täna, et meie näeme, mis on see visioon, kuidas võiks, me uurime seda protsessi, mida siis kool ellu viib, rakendab, ja selle pealt me saame teha järeldusi, kas need asjad siis toimivad või kuidas nad toimivad või mis tuge vajab keegi. Ja et see tõenduspõhisus on tegelikult väga oluline. Üks küsimus veel selline. Kuidas ma ütlen? Me oleme rääkinud siin hästi palju haridusest, meeskonnatööst, eks, aga samas, kui me oleme näiteks riigikogu juures tegutseva ma nüüd võin panna natukene selle terminiga mööda ka arenguseire keskuse raporteid virtuaaltööst, siis märkame, et järjest üha vähem inimesi teevad koostööd ühises ruumis. Et mis siis nende uute oskuste juures oluline on, kas meeskonnatöö oskused, probleemi lahendamine mitmekesi või see et areneksid õpilase individuaalsed oskused, individuaalse iseendaga hakkama saamise oskused, et, et kus, kuidas balanssi leida Marilistajaid. Et mina isiklikult hindan väga seda 21. sajandi oskused nagu koostöö, et sest, et koostöös sünnib uus teadmus ja see on väga oluline, aga samas jällegi võib-olla individuaalsed oskused on seotud võib-olla iseseisva tööga ja see, et inimene peab oskama ka teha teatud olukordades iseseisvalt tööd, et seal ongi see balanss minu jaoks, et üks ei välista teist. Kairit Tammets, kas ideaalne tulevane selline meeskonnatööõpe, haridusprogramm projekt on siis selline võtmeõpilased, sademe nad kõik üksi erinevatesse klassidesse arvuti taha istuma panevad niimoodi virtuaalses ruumis meeskonnatööd tegema. Kindlasti mitte, kindlasti mitte see ei ole. See ei ole see sõnum, mida me absoluutselt oleksime arutanud, et loomulikult on seal koostöö, aga see õppija enda autonoomsus ja enesereguleeritud õppimise oskused lihtsalt on siin määrava tähtsusega. Aga kindlasti ei ole virtuaaltöökohad, need, millest me peaksime selle selles kontekstis rääkima. Selline küsimustele ka, et kuidas planeet praegusel hetkel on, meil on meil hästi palju noored sellises mina nimetaksin seda huvirataks, et nad lõpetavad kooli ära. Trenni lähevad keeltekooli, siis nad lähevad, õpivad veel kuskil pilli ja siis nad jõuavad kell pool 11 koju ähkidesse, Puhkides teevad sedasama huvirata siis jälle järgmine päev uuesti läbi Marili spets, kuidas stiim või see selline lähenemine, seda, seda, sellist nõnda stressitsüklit. Olgem ausad, see on tegelikult, paneme ja järeltulevale põlvele meeletu stressi peale, et kuidas seda nii-öelda rõhkude stiiliga. Et ma tuleks tagasi selle sõnade tasakaal, et olles ise ka väikeste laste ema. Me teame väga hästi, et mina jälgin väga seda, et ma ei koormaks last üle ja väga üritan suunata lapsi nende huvide poole, mis neid tõesti huvitab, et mitte ma ei sunni teda ilmtingimata tegema sport, tee tegelema, laulmisega, käima ma tea robootikaringis ja veel mingites erinevates huviringides, et et seal tuleb leida tasakaal, laps ei tohi ära väsitada. Kool on piisavalt väsitav õppe seisukohavõtt, et ja lisaks see, et üldjuhul Ta peab tulema koju, seal küll 10, hakkame õppima ka veel võib-olla otsa, eks ju, et et see ei ole mõeldav, et seal ongi lapsevanema roll hästi suur. Et aidata suunata, leida lapseni õiged huvid. Ja teine asi, mida ma tahtsin ka öelda, et kui see nüüd lähebki teise teemasse, aga mis puudutas seda sama õppekava kohustuslikuks tegemist tulles selle huvi juurde, et minul, ideo ideaalis oleks hea meel, kui koolis mingil haridustasemel tutvustatakse erinevaid asju, olgu need siis needsamad stiim tegevused et just leida üles lastest huvid, mis neid huvitavad ja mille pealt siis üles ehitada, sest et ma lugesin just huvitavat artiklit, kus oli soovitus, et et meil kõigil oli koolis mingid lemmikained, mis meile meeldis, et millest me tundsime, et me oleme tugevad. Et kui inimesed nendest ainetest lähtuvaks, teeks valikud oma tuleviku karjääride osas, siis nad oleksid palju õnnelikud, õnnelikumad inimesed. Et niisugune vahvamate See on väga ilus nute Kairit Tammets, mina olen näiteks olnud terve oma elu selline padu humanitaar, et mina mul ei ole üheski selles ei Essteese ees ega m is olnud mingeid erilisi oskusi, et kuidas, kuidas sellised puhtad humanitaarid sellesse süsteemi sobivad. No mina olen ka olnud pigem selline ja, ja, ja seetõttu ma võib-olla ma vähem rõhutaks seda täheühendit ja ütleksin, et minu jaoks on Sten uudishimu ja see, me naudiksime seda õppimist ja nagu ühinga Mari-Liisi alguses rääkis, et et tekitada lihtsalt see olukord, et, et kui me ütleme täna matemaatika, et siis ei tule lapsel sellest stress peale vaid lihtsalt see protsess on niimoodi üles ehitatud. Et et et mul tekib uudishimu ja, ja tegelikult samamoodi see käib, see käib kõige kohta, see käib ka huvitegevuse kohta ja ja see käib ka teiste ainete kohta, vahet ei ole, mis see täheühend seal seal ümber on, et et ma arvan, et see, et oled humanitaar või mitte, see peaksin praegu See peab olema ikkagi see, et me peame kool ja haridus, haridus peab tekitama lapses soovi edasi areneda ja tekitada motivatsiooni. Aga ma arvan, et sellega me täna ma vestlesin, lõpetame inspla haridusvaldkonna juht Mari-Liis Peets stuudios, aitäh. Ja Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse vanemteadur Kairit Tammets, aitäh teile. Väga meeldiv oli. Ma kujutan ette, et sellest tegelikult seda teemat jätkub veel tunde ja tunde, sellest võiks teha mitu. Lisaks saadeti ja arutleda seda arutleda, et et ma arvan, et me kunagi kindlasti jätkame seda arutelu, aitäh teile veel kord, aitäh. Jaa, tere, Vikerkallid, kuulajad, nüüd jätkame me tehnoloogildistega ja stuudios geeniuse ja rahvusringhäälingu ajakirjanik, multitalent Jakob Rosin. Meil on Jakobiga selline veider kokkusattumus see nädalat. Mina käin võib-olla vikerraadiokuulajad, seda isegi võib-olla ei teagi, et mina käin iga reede või iga esmaspäeva hommikul raadio kahe hommikuprogrammis lugemas tehnikauudiseid ja sel nädalal juhtis esmaspäeval seda saadet just Jakob. Ja nüüd nädala lõpus kätte on jõudnud reede ja nüüd tuleb Jako minule rääkima tehnika. Ma arvan, et mikrofon on sinu, ETV, sinu räägib, millega sa siis mind ja vikerraadio kuulajaid üllatad? Sellel nädalal, üks põnevamaid uudiseid tuleb tegelikult Harjumaalt. Kuhu siis Omniva hakkab või on juba paigaldamas siis nutikaid kirjakaste, ehk siis need on kirjakastid, mida sa kaugemalt üle interneti jälgida ja see on üks samm jälle lähemale asjade interneti laiemale levikule ja miks peakski e-kirjakasti jälgima, noh ikka selleks, et teada, mis kell ja mis ajal sinna kirjad tulevad, kui palju neid seal on ja millal nad sealt ära võetakse, et oskaks jälle seda teenust paremini koordineerida, oleks teada nii omni val, millal nende kirjakandjad toovad kirjad kohale, kas nad toovad need õigeaegselt ja neil ka teada siis et mis aegadel inimesed kirjakast tavaliselt tühjendavad, et see on selline. Multifunktsionaalne, et me saame, on selline korporatiivne kontroll, et kas meil töö käib siis teisalt on selline teenuse monitoorimine, et kas, kas kirjad võetakse ära ja aga kas, kas see, kas see põhiline nii-öelda teenus on tava, tavakirjade nii-öelda siis käsitsi kirjutatud tavakirjade edastamine või paki edastamine? See on nüüd siis tavakirjad seal täpselt sedasama, postkastis on sul maja küljes või aia küljes värava küljes, kus iganes sul see postkast on, kuhu sulle pannakse hommikul ajalehed. Kirjad. Et pakkide puhul on, on meil siin teised lahendused, et meil on, meil on teada näiteks Viljandi firma Cleveron, eks ole, kes toodab nutikaid postkast selliseid paki, paki pakikappe, kus sa saad oma nutitelefoniga sinna juurde minna, kui sul on paks, sa saad selle uksele ainult siis lahti ei ukse, eks ole, ja nii edasi, et. Et nende pakiautomaatidega me oleme juba tuttavad Just just, et see, see, seda nagu teada, aga nüüd hakkab see sarnane tehnoloogia küll nüüd ei panda lukku, aga põhimõtteliselt hakkab see need kirjakastid, kuhu pannakse siis nii-öelda ajalehti ja igapäevaseid igapäevast posti, siis hakkavad ka need nutikaks muutuma, et sa saadki. Sa saad. Kirjakastide puhul on nagu hea jällegi see, et, et sinna saab igasuguseid sensoreid panna, eks ole, sa võid saada informatsiooniga ilmastiku kohta, et ta võib-olla sul samal ajal on ta ühelt poolt kirja kastega, teiselt poolt näiteks väikene kodune ilmajaam annab sulle teada, mis ilm seal kodu juures parasjagu, eks ole. Tegelikult üpris huvitav trend, sellepärast et meil on juba aastaid räägitud sellest, et paberlehed surevad välja, kirjasid enam ei saadeta, e-kirjad. Ei tea kust, kust võiks selline selline idee küll Omnivalt tulla, et hakatud panema siukseid nuti-nutikaste. No vot selle peale ma arvan, et jah, ta on selline natukene võib-olla selline üleminekuasi, et jah, eks mingi hetk tõenäoliselt väheneb paberkirjade saamine ja saatmine ikkagi päris palju, aga, aga, aga täna ta on ikkagi ilmselt suhteliselt suur, niiet et seda on seda ilmselt vaja ja teenuse efektiivsemaks muutmise eesmärgil on ilmselt mõistlik need nutikad kirjakastid paigaldada, et et jällegi omada sellist head ülevaadet sellest hetkel, neid on muidugi vähe, Need on, need on ainult paar tükki, aga aga ma mõtlen seda, et kui sul on, kui sul on näiteks kortermaja ja, ja sul on siis seal all on see nutikas, keera kastega iso, elad näiteks viiendal või üheksandal või mis iganes korrusel. Siis oleks sul ju ütlemata mugav saada telefonile teavitus, et näed, nüüd toodi lehed või nüüd sulle sinna kirjakasti pandi midagi, et sa ei peaks iga päev seal kontrollimas käimas. Ja, ja vaatamas, et kas nüüd kas nüüd on toodud, sa saad täpselt samamoodi nagu meiliteavituse saatel oma telefonil näed, kiri tuli ja lähed, siis võtad selle juurde. Tänaselt okei, lähme edasi järgmise teema juurde, üks asi on saada nutikalt kirjasid, aga üha rohkem inimesi on leidnud ka võimaluse sotsiaalmeedia vahendusel nutikat endale abi kutsuda, kui see on tekkinud, räägi sellest teemast lähemalt. Ja inimesed on päästeameti ja politsei, kiirabi, tuletõrje juba päris sageli võtnud ühendust läbi Facebooki või siis Twitteri või siis või siis teiste sotsiaalmeedia kanalite need küsida informatsiooni ja, ja ka paluda abi, selgub et politsei ja, ja päästeamet on sotsiaalmeedias täiesti olemas, osutavad selles mõttes ka abi. Ei, ma ei mõtle siin nüüd siis seda veebi politseinikut, eks ole, kes tegeleb virtuaalsete probleemide lahendamisega siis täiesti reaalsete probleemide või siis reaalses maailmas olevate probleemide lahendamisega. Kui siis inimesed on pöördunud häirekeskuse poole läbi sotsiaalmeedia, no mis siin on, siin on nagu mitu, aga eks ole, et ühelt poolt kindlasti ei ole, kas ei ole hea, et see sotsiaalmeedia nagu esmane asi, kui sul on tõesti õnnetus juhtunud, eks ole, et kellelgi on kiire tervisehäire siis siis endiselt on 112 see, kuhu tuleksid või helistada, mitte avada Facebookis siis Päästeameti Facebooki konto saata sinna sõnumist, et tõenäoliselt kiiremini sa saad või kindlasti saad kiiremini ühenduse läbi 112 telefoni pluss kirjalikult suhtlemine võtab jällegi rohkem aega. Inimesed võib-olla ei oska esitleda detaile nii hästi kui vaja, et ehk see on nagu kahe otsaga asi, teiselt poolt jällegi mida rohkem kanaleid päästeametil on seda, seda rohkemad inimesed, seda rohkem võimalusi on päästeametiga suhelda, eks ole, ja siin rõhutatakse ka siis seda, et päästeamet on vahet ei ole, kus ta on selles mõttes, et iga kord, kui kui päästeametit kohata sisse ja vaja ühendust võtta, on, siis olgu see politseinik tänaval või või mõnes külas asuv päästekomando või siis olgu ta tõepoolest Facebooki leht. Ühendust võib võtta alati, kui mure on ja siis seda püütakse, püütakse lahendada. Ma olen selles selles suhtes täiesti päri, et, et kõik avalikud teenused, kaasa arvatud ka ERRi sisu võiks olla palju paremini kättesaadav ja peaks olema kättesaadav kõikidel kõikidel platvormidel, sellepärast et noh, kui sul on vaja abi kutsuda, siis, siis sa pead saama esimese esimese võimaluse ja need võimalused peavad olema ka nii-öelda loovad. Räägi natuke sellest ka A ja mis ma tahtsin veel mainida, on see, et ma olen enda, ma olen muidu päeva päeva tööl, olen ma veebiseeder ees ja ma olen märganud, et ka päästeamet on hakanud palju rohkem tama ajakirjanikke teavitamisel teatud õnnetustest, Twitterit, ja kuni asi on läinud selle maani välja, et kui sa helistad päästeametisse, siis päästevestist öeldakse sulle, et aga me paneme kohe Twitterisse, jälgige meie Twitteri kontot. Tähendab, minu meelest ta sellega tervitatav trend selles mõttes, et ta nagu täpselt ühelt poolt ka ajakirjanikud saatsete, eks ole, Information informatsiooni operatiivselt jälginud ka see, ma olen ka seda tähele pannud, et, et seda on, seda, seda infot antakse tõepoolest jooksvalt ja väga nagu põhjalikult ses mõttes, et ta ei ole, ta ei ole ainult nagu ühe postituse tasemel, et näed, et kusagil on tulekahju vaid pidevalt antakse informatsiooni, et kahju, tulekahju levik on peatatud. Nüüd on nüüd on, tegeletakse selle lokaliseerimisega ja nii edasi ja nii edasi, et pidevalt nagu antakse informatsiooni selle kohta ja ongi see ju tegelikult üks twitteri selles mõttes funktsioone ja seda kasutatakse väga palju mujal maailmas ehk siis otseülekannete ja ja reaalajas pidevalt toimuvate sündmuste nii-öelda reaalajas tekstilises tekstiliselt käsitlemises. Ma arvan, et see on tegelikult teretulnud, et päästeamet seda teeb ja, ja kui seda kasutab ka ajakirjandus seda levitada neile inimestele, kes võib-olla Twitteris ei käi, seda pidevalt ei jälgi siis noh, kokkuvõttes on see ju. On see ju ütlemata hea, et, et läbi sotsiaalmeedia me saame nagu operatiivselt infot nii selle kohta, kes kellega käib, kui ka selle kohta, mis tegelikult oluline ehk siis kus on mingisugused õnnetused ja täpselt samamoodi vahel ju liiklusteateid ja nii edasi on sealtkaudu. Edastatud ma tean veel ühte meest, kes teab kõigest kõike. See on see mees, on Facebooki tegevjuht Mark Zuckerberg, kes pidi ta sellel nädalal käima USA kongressi ees andmas või des andmas aru kui solist Facebooki tegevusest. Ja just andmete kogumise valguses. Jakob, kas sa saad teha väikse ülevaate, mida, mida härra Zuckerberg siis senatile rääkis? Ikka oli ju, eks ole, selle täpselt jah, selle Cambridge'i analüütika skandaali valguses, kus siis 87 miljoni inimese andmed kas siis lekkisid või edastasid ennast teadlikult kolmandatele osapooltele ja läbi selle siis pandi toime erinevaid mõjutusi ja seetõttu siis kutsuti Mark Zuckerberg senati ette keele ka siis, kes siis teda mitu päeva küsitlesid. Tuleb välja kõigepealt, sakroberg raputas endale korduvalt tuhka pähe, vabandas, et nad ei ei ole piisavalt, et aktiivselt või piisavalt kiiresti reageerinud. Taga ütles näiteks, et internetis toimub võidurelvastumine. Ehk siis küber küberkeskkondades nii-öelda valmistumine suurteks valimisteks ja sündmusteks poliitilisteks sündmusteks, et inimeste arvamusi mõjutada läbi siis nii-öelda eesti keeles siis trollivabrikute, eks ole, mis on siis sisuliselt robotid, kes kommentaariumites ja sotsiaalmeedias postitavad siis etteantud sisu? Hästi oluline on siin mainida seda, et need on just botid, ehk siis tarkvara, see ei ole reaalsed inimesed, vahetevahel on jäänud selles kontekstis mulje, et meil ongi kuskil silotornitäis inimesi, kes teevad sellist nii-öelda kaalutletud postituses, et need on botid, kes kasutavad siis teatud siukseid fraase ja, ja taaskasutavad seda sisu. Jah, nad püüavad ennast väga hästi jäljendada, nad ühesõnaga nende eesmärk ongi see, et, et püüda teistele inimestele Ta päris inimestele jätta muljet, et need on ka teised inimesed ja selle läbi arvamustes muuta ja siis hakkab, ütlesite, et sellised asjad on hoogustumas. Loomulikult nad sellega võitlevad, jutt oli reklaamidest ja, ja noh, millest see kõik, eks ole, algaski reklaamiandjatele müüakse Facebooki poolt, siis antakse andmeid selle kohta, mida inimesed teevad. Noh, minu konkreetne konkreetne näide mul on, ma olen seda ise ka väga, väga nagu teravat näinud. Kui kord kusagil suvel ühes kohvikus kirjutasin ma Facebooki postid Näituse noh, umbes stiilis, et nii tore suvepäev ja ja, ja, ja siin istume ja umbes, joome limonaadi ja sööme jäätist ja ma kustutasin selle postituse teksti ära. Ma ei hakanud seda postitama. Kuna ma tundsin, et see ei ole ilmselt minu jälgijatele vajalik, aga nii kui ma selle akna kinni panin oma telefonis oli umbes teine või kolmas asi minu Facebooki uudisvoos jäätise reklaam, ehk siis juba Facebook nägi, mainisin jäätisefirma nime ja seostus selle ära. Selle see firma ennast reklaamib ja Ta tõstis mulle selle reklaami sinna, et see on väga konkreetne näide väga otseselt, et noh, see, kust see, kust need andmed tulid, aga need andmed tulevad igalt poolt mujalt ka reklaamiga seoses siis Facebook, ehkki tegevjuhile tehti ettepanek pakkuda tasulist teenust hetkel ei ole teada, kas see tuleb või ei tule hetkel hetkel Facebookil lihtsalt ei ole varianti reklaamidest vabanemiseks. Aga kogu see küsitlus selles mõttes oli noh seal seal tekkiski kurioosseid hetki, sellepärast et, et vahepeal veedeti päris pikka aega sellega, kui Mark Zuckerberg selgita siis kongressi liikmetele, kes, kes kohati olid suhteliselt niimoodi eakad Facebooki põhitõdesid, eks ole, mis tegelikult või noh, toimimisviise, mis, mis, mis kasutajatele on, on nagu selged. Aga noh, tõenäoliselt see on ka vajalik või paluti neid lihtsalt üle selgitada, et kõigile oleks asi ühtmoodi selge. Aga tegemist on selles mõttes ikkagi juriidilise protsessiga ja, ja tegelikult käiakse kõik kõik viimseni kui detailid läbi, aga no tõesti, ma vaatasin ise ka seda, seda järele küll seda küsitlust ja, ja osad küsimused näiteks, et kas vat sapis, mis on siis tavaline krüpteeritud sõnumite vahendamist siis rakendus, et kas seal saab reklaami saata, aga noh, selgelt on näha, et senaatorid ise väga seda ei kasuta ja, või, või siis see küsimus, et kuidas te seda, millest ma ka ennem rääkisime, et kuidas te saate seda süsteemitasud Ta hoida ja siis Marksa kõrve kütab võivad, näed, ehk siis me reklaami. Aga tegelikult üldse kogu see kogu see protsess praegusel hetkel mulle tundub, et see ongi selline suur ühiskondlik teadvustamine. Et me oleme nagu juba aastaid tegelikult teadnud seda, et sihtturundus käib, me oleme aastaid teadnud seda. Meil on trollivabrikud, Eesti Eesti on väga tähendab kokku puutunud selle teemaga ju alates 2000.-te keskpaigas, siis kui 2007 oli meil pronksiöö ja pärast seda need esimesed küberrünnakud kuidas, kuidas siis nüüd selline 10 aastat hiljem selline ärkamine? No tõenäoliselt siin on, natuke mängib rolli see, see suurus ja see, et tekkis selline paljastamine, sest et tõepoolest kogu info on ju teada, aga numbrit 87 miljonit inimest nende andmed lekkisid ja et selle kaudu väidetavalt siis mõjutati USA valimisi. See, need on, need on niuksed kujundid, mis inimestele nagu jätavad väga võimsa mulje ja siis nii-öelda võib-olla tekkis inimestel see külm dush seda, et, aga see on ju noh, see, see on see täpselt see, mida inimesed väga tihti ütlevad, et aga las nad jälgivad mind, et minu üksikindiviidi isikuandmed, keda nad huvitama peaksid, eks ole. Aga, aga ma ei mäleta, kus ma nägin seda, seda, seda selgitust või seda võrdlust, et ühe inimese andmed tõepoolest ei ole olulised. Aga pane need ühed inimesed, kui sa saad 50 miljonit või rohkem inimest ja, ja siis on need andmed oluliselt sealt koorub, et just sellest massist kooruvad välja teatud näitajad jällegi läbi nende trollivabrikut puud on võimalik neid näitajaid suunata inimestele näidata õigeid reklaame, õigeid valikuid. Jällegi noh, näidata on ju sinu sõber see käis valimas valisin nii ja naa selle inimese poolt, ehk siis kõik kõik, kõik sellised pisikesed detailid, see on tegelikult väga peen psühholoogia, sellest võiks tõenäoliselt rääkida minust targemad inimesed, tunde ja päevi, kuidas see kõik käib ja mismoodi inimesi mõjutatakse, et noh, tegelikult see on, see on ilmselt kui reaalselt mõelda, kõik teavad seda. Aga see oli lihtsalt väga-väga võimas kujund, mis Heimbritsionalitikaga seoses inimeste teadvusse toodi. Tõepoolest, ma olen ise oma õppetöös akadeemilises töös nimetama, õpin Tartu Ülikoolis ajakirjanduses, ajakirjandusmagistrina ja magist magistriõppes ja, ja tõepoolest need ja uurin hästi palju Youtube'i platvormi ja kui need mastaabid kätte saada, kui saada kätte isegi ma arvan, et siin miljon inimest ja siis hakkavad väga kiiresti tulema teatud tarbimismustreid välja ja just need tarbimismustrid on nende inimeste käidud käitumise suunamiseks ja mõjutamiseks väga-väga olulised. Kas on veel mõni teema, mida sa tahaksid meiega jagada? Kui teadusuudis ka siia teadlased on loonud seadme, mis on võimeline inimese kõnet aru saama ka siis, kui inimene ei räägi SM IT-teadlased on loonud sellise sellise seadme, mis käib ümber sinu nii-öelda kaela. Ja mis ta mõte on, see või kuidas ta toimib, on see, et kui sa, kui sa mõtled des kokaliseerides des ütled mingeid asju vähemalt väidetavalt siis sinu suu teeb selliseid väga vaevumärgatavaid liigutusi, mida silmaga näha ega tunda ei ole. Aga see seade väidetavalt siis korjab need üles ja tõlgib siis inimkõneks või, või, või saab sellest aru ja, ja väidetavalt on siis niimoodi võimalik suhelda erinevate seadmetega, ega sa võid niimoodi anda näiteks oma telefonile häälkäsklusi edastada mingisuguseid testi sõnumeid, see kõlab väga ulmeliselt. Nagu filmis. Mulle praegu tundub, et Sackerberg hakkab maiusse tungima, ütleb aga, aga. Miks mitte selles mõttes, et selline idee ideeli, ses mõttes oleks see suurepärane, kuna meie ellu järjest rohkem ja rohkem tekivad hääl, juhitavad nutikaid assistendid, sa saad oma telefonil paluda saata sõnumeid juba täna või esitada muusikat või mida iganes. Ja, ja mina näiteks just kumma kodus isegi seda vahel kasutan siis linnatänaval või avalikes kohtades ei kasuta kahel põhjusel ma ei taha teisi inimesi segada ja seal on ka omamoodi privaatsusrisk, eks ole, aga kui selline saade tuleks siis miks mitte, kaitse, need kõrvaklapid peas ja see kerge võru seal ümber ümber lõua ja see seade loeb siis sinu mõtteid sisuliselt. Ausalt öeldes mina küll sellist seadet mitte kunagi kasutama ei hakka, seda ma võin kohe siin otse-eetris lubada. Mulle mulle väga meeldib muidugi selle seadme nimi on alter ego, jajah, ehk siis ta on sinna nagu hinge hingekaaslane, hinge väljendajad. Aga ma kujutan ette, et selles mõttes inimestel, kellel on tõesti probleeme intra Verdsusega ja, ja sellised, kus me rääkisime ka siin ennem stiim õppe kontekstis, sellisest meeskonnatööst ja olukorras, kus meeskond ei taha käima minna omavahel hakata rääkima, siis just selline sellise seadme kasutamine võib seda nii-öelda tööd hoogustada päris märkimisväärselt. Ja võib-olla tal on isegi kunstiline väärtus, ma mõtlen seda, et inimeste sisemonoloog sisemonoloogid on ju sageli väga huvitavad ja alati neid kirja ei taheta panna, aga mõtle, kui sa pääsu seadme pähe ja siis räägid iseendaga mõttes ja pärast siis loed, mis, mis kirja sai pandud. Kusjuures mina teen täiesti turgu ka kohtinguturul, selles mõttes niisugune pimekohting, et lähed pimedasse ruumi ja Inese häält ei kuule, panud alter egot peale ja hakkab Venemaa hakkab minema ja muidugi loomulikult koostöökollektiivis, eriti ajakirjandust kui kollektiivis, kus on vaja teha väga palju meeskonna koostööd, nagu me enne rääkisime, jälle mõttevahetus missugune, sest vaata kui põnev, vaata Jacobsen isegi pärast mind ümber, võib-olla isegi kuidagi. Ikkagi. See näis hetkele täiesti algsel tasemel ja pole veel valmis. Aga aga idee on ju paljulubav. Aga ma arvan, et selle mõttega ongi õige lõpetada tänane huvitaja saade, rääkisime siis täna, 21. sajandi tulevikuõppest stiimoskustest, stuudios oli Harri insplei, haridusvaldkonna juht Mari-Liis Peets ja Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse vanemteadur Kairit Tammets. Teises saatepooles teeki tehnikauudistest ülevaate Jakob Rosin. Mina olin teie saatejuht Allan Rajamäe. Ja minuga te kohtute täpselt nädala pärast järgmises reedeses huvitajas, aitäh teile ja head päeva jätku. Vikerraadio.