Tervist head kuulajad tänases saates räägime hääle tervisest. Mismoodi hoida oma häält, kuidas seda oskuslikult kasutada, et see alles jääks. Kuidas häält treenida ja aidata järele, kui tekivad probleemid sellest räägimegi. Ja meil on täna stuudios buss ja Merike Pärtel Ida-Tallinna keskhaiglast. Saatesse võite ka teie oma küsimusi. Kas jätta kodulehele huvitaja, punkt, vikerraadio poee või siis Helistada intervjuu teises pooles meile stuudiosse kuus, üks üks, 40 40 on meie number. Aga me räägime tänases saates ka veel tervise- ja teadusuudistest, mis on portaalis novaator? Ja Marju Himma räägib meile, miks isegi üks klaas viina nädalas ei ole hea. Ja kui levinud on Eestis läkaköha sellised teemad. Mina olen saatejuht Meelis Süld. Head kuulamist. Olu kõigest maani päikesest kui kuust. Kui seda kuuled sa Kaarseinu suust Otsest saame käes, klaas on tühi või täis. Me räägime siis tänasest huvitaja saates häälest ja hääl on see, mis meil raadios on, ega muud meil polegi. Ja mõtted ka sealjuures ning meil on külas logopeedid Ida-Tallinna keskhaiglast, Meeri Kompus, tervist. Tere. Ja Merike Pärtel. Tervist. Tere. Me räägime häälest seetõttu ka, et eile oli rahvusvaheline häälepäev ja seda te tähistasite siin Tallinnas ka. Ja, ja teil on juba see kujunenud selliseks traditsiooniks, et et Eestis ka kui häälepäev rahvusvaheliselt on, siis võtate inimesed kokku spetsialistid kokku ja pöörata sellele häälele meil tähelepanu. Jah. Me oleme jah, juba kaheksandat aastat järjest Ida-Tallinna keskhaiglas häälepäeva tähistanud erinevate koolituspäevadega ja eile oli siis teemaks hääli emotsioonid. Varasemalt on olnud hääl ja hingamine. Ja hääl ja emotsioonid on selline hästi huvitav, et et kindlasti inimesed on tundnud seda, kuidas? No kas või praegu, eks ju Ärevas situatsioonis. Kurk muutub kuivaks, lihaspinge tekib kaela, eks ju. Ja ja justkui mõte ei liigu, et selles mõttes hääli. Emotsioonid on omavahel väga-väga tihedalt seotud. Aga see on ju normaalne sellepärast et uues situatsioonis avaliku esinemise korral raadioesinemise korral, eks. Eks tulebki ennast natukene kokku võtta ja, ja võib tekkida mingi ärevus, nii et see kõik oli normaalne ja see mõjutab meie häält siis ka. Ja kindlasti mõjutab muidugi häält, et et. Just et võtame rahulikult, et ei ole vaja, ega, ega meil on väga sõbralikud kuulajad, kes tahavad täpselt ka rohkem hääle kohta teada. Lääne puhul on meil ikka see mure, et aeg-ajalt kipub nagu ära minema ja me ei tea täpselt, kuidas selle eest hoolt kanda. Siin külmetushaiguste perioodil tekib ka see küsimus, et kuhu hääl ära on, et kuidas me sellega peaksin siis ringi käima, et, et mis need teie soovitused on, et see hääl meil tõepoolest ka alles jääks või siis tagasi, kiiresti tuleks. Kui me ikka haiged oleme, siis tuleb kindlasti jääda koju, mitte tööle minna ja arsti poole pöörduda, et haigus on haigus ja siis hääle jaoks on see kõige tervislikum häält ravida, kõri kurku, ravida, mitte minna mingil juhul tööle, et siis ele haige häälega nüüd oma igapäevaste ülesannet täitma hakata, mis võib-olla on seotud väga palju häälekasutusega. Ja siis on tagajärjed käes, siis järsku inimene pöördub arsti poole alles, et näed, et ma olin haige. Ennem seda ei olnud mul häälel midagi häda, nüüd järsku ta tuleb ja läheb, tunud kvaliteet on käriseb ja selle, kui vallandas selle hääle probleemi, tegelikult kindlasti väele, sellised väiksed häired võisid olla ennem seda, aga ta ägestus lihtsalt seda. Ja 90-l protsendil, kes meie poole pöörduvad, on tavaliselt tegemist funktsionaalse häälehäirega. Et ainult ütleme haigust kui sellist häälepaelte mingeid pataloogiat, orgaanilisi haigusi on keskeltläbi ainult 10 protsenti. Et tavaliselt siis pöörduda, no miks me seda teame, et meie haiglas Ida-Tallinna keskhaiglas on nüüd alates 2008.-st aastast häälepaelte kõri uuring videol arengu stroboskoobiga ja see algataja ja selline entusiast, kes on ka meie häälepäevade senine põhikorraldaja on doktor Kristel kalling. Ja meie ole kuulamegi siin hääle meeskonda, siis ta nimetab meid hääletiimiks saadetakse haige siis meie meie juurde. Me haige täidab teatud küsimustiku, mis ta tunneks, on niisugune subjektiivne, et millised tunded on tal seoses häälega kauane hääl ära olnud, kas seda ennem on juhtunud ja nii edasi ja siis mõjusse vaatlus stroboskoobi vaatlus, kus on siis õde, logopeedi, arst ja arste hindab. Ja tegelikult me koos hindame, kuidas häälepaelad toimivad, kuidas nad liiguvad, kas nad on korras, kas on seal mingid mügarik, kuidas nad sulguvad, funktsionaalne Typhoon ja see tähendab tegelikult seda, et häälepaelad ei sulgu kui hääle tekitamise ajal häälepaelad peavad kokku minema siis kui nad ei lähe kokku, jääb selline õhule. Õhk läheb häälepaelte vahelt läbi, kvaliteedis haige tunneb, et Mul on käin ja, ja vahel on seda rohkem, vahel vähem ja, ja nii edasi ja siis logopeed seal kõrval proovib, millise tehnikaga, kuidas häälepaelad saavad kokku minna. Et kuidas see inimene siis saaks nagu selliste ilusamat normaalsemat häält tekitada, haigust ju ei ole, et miks nad siis miks ikkagi on see käin. Ja siis me proovimegi vastavate meetoditega, kuidas see toimib. Kui palju käib teie juures ooperilauljaid või lihtsalt popmuusikuid, kes oma häälega peavad tõepoolest pidevalt tööd tegema? Ikka käib jah, lauljaid, näitlejaid, õpetajad on väga suur grupp, et umbes 20 protsenti on õpetajaid. Ka ütleme telefonimüügiga tegelevaid inimesi. Et jah, käib käib küll erinevatest erinevate erinevatelt erialadelt, siis inimesi. Millega me sellele häälele liiga teeme? Võib-olla vale ja ülekasutusega kõige rohkem, kui merika ütles, et funktsionaalsed häälehäired on kõige suurem grupp, eks ju siis tavapäraselt ongi liiga pika aja jooksul või siis vale tehnikaga. Kaks sellist suuremat probleemi. Ehk siis liiga valjult on räägitud näiteks või on karjutud, et see, see siis võib mingi trauma tekitada. Ja see või siis just et et tuleb teada oma piire, eks ju, tegemist väikeste lihastega ja, ja sportlased samamoodi peavad oma lihastele andma mingil hetkel puhkust, eks ju. Samamoodi on häälepaeltega, tuleb teada oma piire tuleb anda puhkust. Aga õpetajad peavad ju hommikust õhtuni rääkima, näiteks. Peavad ja, ja see ongi probleem tõesti ja mis on ka hästi kurb, on see, et õpetajatel ei ole piisavalt sellist teadmist, mida teha oma häälega, kuidas hoida, et kui lauljad, muusikud enamasti eksid, jäävad näitlejad samamoodi nendele on see teadmine olemas siis õpetajatel kahjuks seda nii noh, ei ole õpetatud, tulla, võiksid targad olla ja just, ja nendel on ka selline publik, võib-olla natukene ütleme ei ole mõnikord nii entusiastlik, et selles mõttes ka ka see emotsionaalne pool on seal eksju olemas, et et ühelt poolt siis häälekasutuse aeg ja, ja siis Aga Merike Pärtel, mida te soovitate õpetajatele? Mina soovitaks sellist soovitust, mida ma Kanadas kuulsin, mida nende kooliõpetajatele soovitatakse üldse hääle kasutajatele et planeerida häälekasutuspäeva lõikes kuule ära õpetajatel, mõnes mõttes on isegi tunniplaani ka seda lihtsam teha võib-olla kui mõne teise eriala inimestel, et nad saavad, et kui ühes tunnis räägid uut ainet Sist järgmises klassis näiteks vaatate koos videot või teete mingi tunnikontrollis et kuidagi seda planeerida, et see, see on ka, et pikal matkal on ka ette nähtud puhkepausid. Ja samamoodi seda võiks hakata arvestama, mõtlema, algul on see patsient. Õpetaja ütleb, et oi, ma ei tea, kuidas ma seda teen. Kui ta vaikselt hakkab asjaga tegelema, siis võib-olla järgmisel kohtumisel juba pakub oma poolt selliseid taktikaid, mida ta on kasutama hakanud. Vaikus, siis peaks ravima häält kõige paremini või kuidas? Jah, mingil ajahetkel on ta väga vajalik, aga mitte ka pika aja peale seda vaikust ei, ei pea planeerima, lihtsalt olla mõistlik optimaalselt oma häält kasutama, et ma arvan, et see on, see on põhiline. Ja väga-väga oluline on hästi magada. Et hääl ei taha unetust ütleme alati inimestele arvestage, kui te olete vähe maganud, siis järgmisel päeval on teie hääl halb. Mulle meeldis, eilsest häälepäevast jäi üks mõte meelde. Elisabet Reinsalu ütles, et keha on häälekodu. Et seda kodu tuleb regulaarselt hooldada ja hoida, et tõesti puhkus on üks väga oluline osa, et kui keha on tervik, siis ei ole võimalik, kui ise oled unine, siis hääl on särav ja kõlav, eks ju, et et selles mõttes tasub puhata. Aga miks, miks just see öine aeg on häälele ka väga hea? Pikid vähem lõdvestus, kui me räägime lihaspingetest tegelikult, millal me siis lõdvestume, millal me puhkame seal öö ja uni. Et see on kindlasti üks selline oluline kerglaselt hääl magab, tahab igasuguseid variante, mida siis pakutakse, aga ka ise tunneme, et oleme üsna reibas. Kui me energiline, kui meil on piisavalt tund olnud ja seal on ju energiat, ta iseloomustab meie meeleolu, meie energia jätkub. Milline meie hääl on? Kadri, kas lastel on ka hääleprobleeme? On küll ja erinevates uuringutes toodud välja, et kuuel kuni 25-l protsendil lastest on hääleprobleemid päris tõsine probleem. Ja, ja siis ütleme, miks on selline keeruline natukene, aga selleks, et lapsed ise ei teadvusta oma hääleprobleeme, eks ju, tavaliselt ikkagi vanemad ütlevad, et lapsehääl on natukene kähe või või ta ei saa valjult rääkida või laulda. Et et jah, see teadvustus on laste puhul natuke keeruline. Aga, aga. Sellised põhilised probleemid on, on seotud ikkagi vale ja ülekasutusega. Samamoodi. Lapsed karjuvad ja kisavad ja ja see siis on see, mis teeb neile liiga. Jah, et see on rohkem selliste elavate jutukate laste probleem rohkem poisse, meie hääle patsientide hulgas, jaa jaa. Sellel ajal, kui me oleme nüüd neid hääleuuringuid teinud, on umbes 400 last meie juurest läbi käinud, et kahest nädalast kuni 19 eluaasta ja nii, et et päris Päris suur hulk. Nii et lapsed oma häälest nii-öelda siis ilma jääda või kuidas see avaldub, see, see liigategemine. No kui sellega ei tegeleta, siis jah, hääle kvaliteet võib ikkagi pöördumatult muutuda, eks ju, ja kui on laululaps, on ju siis loomulikult tahetakse edaspidi. Hääl võimaldaks laulda nii, et sellega tuleb tegeleda tõesti samamoodi nagu täiskasvanute hääleprobleemidega ja mida on toodud välja on ka see, et et see negatiivne tähelepanu näiteks koolis, et nendel häälehäiretega laste suhtumine häälehäiretega lastesse on olnud pigem negatiivne, eks nad jäävad väga hästi kõrva nii-öelda ja, ja siis nüüd sellepärast tekib ka võib-olla rohkem probleeme. Kui me võtame sellesama kõige tavalisema olukorra, millega me ka alustasime, et et kui on viirushaigus ja hääl läheb ära, et kuidas siis seda häält tasapisi tagasi saada ja ravida, et mis on siis need sellised nipid? Ja kas haigena olles üldse tohib midagi rääkida, kui see hääl on nii hirmus madal ja kähised? Hästi minimaalselt ja nagu ma juba ütlesin, alguses ka ikkagi arst määrab selle ravi kindlasti arsti juurde minna. Mitte jääda ootama. Aga selliseid põhini leida on, on, läks hääle paeli paelu piisavalt niisutada, juua vett, piisavas koguses. Puhkus loomulikult, ja, ja ütleme Kuidas on köhatamisega, et, et kas, kas seda võib teha julgelt või või mitte õudes, selle soovitused on. Kurgu puhtaks kehatamisest pigem hoiduda, et see on samamoodi trauma, pidev trauma, häälepaelte lähed, et siis seda teha nii vähe kui võimalik. Aga. Midagi jääb siia kurku, seda tahaks hirmsasti välja saada. Vedelikuga võib-olla saab siis allapoole selle, mis on kurku jäänud, aga tugevalt neelatudes näiteks või siis hästi pehmelt köhatades. Vaatades või mõelda, et ma praegu ei tee seda köhatamistma, natukene kannatan, teen mingeid asju, siis ma teen selle köhatamise ära. Sest on selliseid patsiente, kes tulevad teraapiasse näiteks esimene kord nad köhatavat iga lause lõpus räägivad köhatus, räägivad köhatus ja nad ise ei märka seda enam, sest siis on tekkinud harjumus, öeldakse häbiti inglise keelest, kui kirjandust vaatame. Aga kui me selle jutu ära räägime, öeldakse, et kõige tähtsam on üldse inimese harimine, et see esimene kohtumine. Et ta saab aru, mis temaga toimub, kuidas toimib üldse hääleaparaat, kõneaparaat ja kuidas ma saan ise ennast aidata, varu. Ja kui ta järgmine kord siis tuleb, kui me räägime köhatamisest, siis vähemalt selle tunni aja jooksul või 45 minuti jooksul ta kordagi köhatab. Mis ma tahan praegu juhatada. Nii, aga me teeme siin köhatamise pausi. Kell on 10 ja 24 minutit. Ja pärast seda jätkame jutuajamist ja avame ka telefoniliini kuus üks üks 40 40. Me jätkame vestlust huvitaja saates hääle teemadel, meil on külas Ida-Tallinna keskhaiglast logopeedid Meeri Kompus ja Merike Pärtel. Ja nüüd on meil telefoniliinid avatud kuus, üks üks 40 40 on telefon, kui on küsimusi just hääle kohta häälehoidmise kohta või või tahate teada, kuidas oma häält, et aidata või oma last aidata, kellel on hääleprobleemid, siis võite julgelt helistada kuus, üks üks 40 40 on meie telefon või siis võite kirjutada ka aadressid, huvitaja punkt vikerraadio kodulehele, mõne küsimuse ja ainuke kirjutabki, et tal on insuldijärgne kõnetakistus, mida teha, et saaks kõnedas korda, kas oskate aidata? No kõne kõne taastamisega tegeleb logopeed ja teie elukoha järgi, kes on teil kõige lähem siis teate perearsti saatekirjaga või neuroloogi saatekirjaga pöörduma oma elukohajärgse logopeedi poole. Et ikkagi otsida abi, otsida abi, mitte mitte lihtsalt jääda ilma abita. Helgi nõmmelt helistab meile, kuuleme teid. Kindlasti, sest et seal on väga palju seot hääl, häält tekitab üldse väljahingatav õhk ja hingamine on üks oluline. Oluline tegur metal oleks korras ja nagu Te mainisite, siis teie diagnoos tõesti mõjutab häälepaelte ja liikumist ja hääleproduktsiooni. Et selles mõttes on, on seni küll. Rutt helistab meile Harjumaalt, Hallo, kuuleme teid? Tere ja oleme juba listis, et küsiks sellist asja, et mul on olnud lapsest saadik täiesti konkreetselt lapsest saadik, ema ütles mulle alati, miks sa pere ei ütle ja alati ma ütlesin tere, ma nii väga viisakas laps, mõtlesin alati tere, aga mitte keegi ei kuule sind. Ja nüüd olen ma selle probleemi ees, et mul on jah, vanaema, kellel on tõenäoliselt kambad tõenäoliselt vastavalt vanusele kuulmishäire ja, ja kui ma temaga suhtlen, siis isegi nii-öelda näost näkku kontakt ei anna talle midagi. Minu hääl on niisugune, et mul on tunne, et mitte keegi mind enam ei kuule. Hääle valjuse probleem siis et noh, seda annab paremaks saada küll, et hääleaparaat, eks on selline, et kus on neli erinevat osa, et üks on hingamisosa ja siis häälepaelad ise ja siis on hääldus eks ju, articulat Thorne osa. Et ühesõnaga alati annab midagi teha selle hääle valjus ega ka, et sa see paremaks saaks, aga loomulikult siin on selline murekoht oma häälele liiga ei teeks, eks ju, liiga valju häälega, et kui kui peate rääkima kellegagi, kes, kellel ei ole, siis kuulmine täitsa korras. Ja ka Reenelvast helistab meile. Tervist jõudu on ju välja kujunenud niinimetatud eetrihääl. Ole sümpaatsemad, kui pereraadios marjad peesla. Aga laps ütleb väga, on küll väga rämeda häälega teadvustaja, aga mitte eetrihääl. Keldasid on väga auväärt onu. Aitäh no vaat, seesama küsimus, et missugune hääl meile meeldima missugune, meile ei meeldi, et see on ka vist väga palju maitse küsimus. See hääl on huvitav fenomen, eks ühelt poolt Me ei mõtle selle peale üldse, niipalju kui hääl on korras, aga nii kui midagi on, eksju ära ei ole päris nii, nii on koheselt suurt probleemi. Samamoodi et hääl ei ole ainult seesama õhk, mis tuleb kopsudest, vaid ongi väga isikupärane, meie isiksuse peegel nii-öelda. Aga see on väga individuaalne, milline hääl, meeldimine ei meeldi, eks ju, aga. Samas võib saada ju ka mõne inimese hääleprobleemist, isikupära. Võibki olla jah, näiteks poplauljatel, eks ju. Me mõtleme, et kui kui mitte otseselt jube hääl, aga, aga selles mõttes, et kui palju ta oma häälele haiget teeks. Praegu aga aga sobib temaga. Miks mitte mõnikord, ja mõnikord on niimoodi, et inimesele ei meeldida hääl, ta tuleb, pöördub, tähendab see ei ole minu hääl mõele. Ta meenutab oma noorpõlve häält ja siis ta hakkab rääkima väga kõrgenenud häälega, mis tema vanusele ei sobi ja tema lihaskonna ei sobi ja tekib selline pingestatud hääl. Ja see on häälehäire algus, ütleme nii, et ta peab leppima ja tunnetama. Vetta hääl on mõnusalt tema kehas, mitte et ta kehale meeldiks, mitte niivõrd tema harjumus. Oma harjumusele või oma kõrvadeleta tahaks olla keegi teine. See on huvitav küll, et meie paneme raadios ka siin tähele seda, et inimesed ütlevad oma oma häält ma küll kuulda ei taha aga samas tema hääl ja sinu ilus hääl Revideerida just ja kõigil on ilusad hääled. Tere päevast, minul oleks nüüd selline küsimus, et kas oleks võimalik ka suure toidupoeketi kassapidajal oma häält kuidagi säästa, et päris pika päeva jooksul, et tuleb üle rääkida nii siseraadiost kui klientide kõnest kui ka telefonidest, mis paraku seal üsna valjusti tükivad tükivad häälitsema ja olemad. Andke mõni hea nipp, kuidas säästa, et oma teksti pead sa ju kliendile ikka edastama, et kõik viisakused ja muud asjad sinna juurde. Aitavad üldised häälehoiu põhimõtted, nagu me enne rääkisime, et vedelikku piisavalt tarvitada, on teil pudel kassa juures olemas, et iga natukese aja tagant, eks ju, võtta lonks vett. Siis kindlasti kehahoid aitab, rüht aitab häälele kaasa, eks ju, et see hääl niimoodi vabalt tuleks. Ja ütleme, et on sellised põhilised. Kui hääl on ära siis rääkida nii palju kui vajalik ja nii vähe, kui võimalik, et siis mitte häälele haiget teha. Ja võib-olla ka õppida seda õiget, hääle tekitamise tehnikat, sellist tervislikku tehnikat, millega siis me igapäevaselt tegeleme? See oleks küll hea teada, kui kiiresti saab selle õige tehnika selgeks, aga me vist siin nüüd kahe minuti või kolme minutiga ei tee seda ära. Meil on järgmine helistaja liinil jüri Virumaalt. Hallo, kuuleme teid? Tervist Mul on üks niisugune probleem, käisin kurguarstil siin viis-kuus aastat tagasi. Ütles, et kõik on korras, aga ma ise panin tähele, et ma enam ei saanud neid madalamaid toonia näiteks Sollist allapoole vanem said. Ja see kuskil nii aastaga muutus kuskil 70 viieselt. Et kas see on normaalsus, kas nagu arstid tavatsevad öelda, et ealised iseärasused või, või, või. No eks ta niimoodi ole, et eks me kõik muutume ja meie lihased lõdvad ja, ja peame leppima oma eaga, aga loomulikult ka igas igal vanusel, igas vanuses saab tehnikat parandada ja, ja nii see on, aga väga suuri ootusi pole vist mõistlik meile endile panna. Kuus üks, 40 40 on meie telefoninumber ja Piret helistab meile Tapa vallast. Hallo. Tere selline küsimus või õigemini kaks küsimust enda kohta, et kui hakkan laulma, et siis äkki kui hakkab köhima, et nagu segab, kui niimoodi pole häält võib-olla soojaks laulud ka enne, et mis see on. Ja teine küsimus on, see poeg on sellises vanuses, kus tal on häälemurre küll, aga ta on nagu kogu aeg rääkinud niimoodi heledalt kiledalt, et oleme ka pöördunud arsti juurde, kas see võib häälemurdega ära minna, aga praegu on küll, et natuke raske nagu aru saada. See on nagu kaks küsimust, siis kõigepealt esimene see köhataminemised laulmise ajal võib tekkida, see võib olla seotud siis kas kuivusega tavapäraselt või siis lihaste pingega. Et, et kaks selliste põhipõhiliste probleemi, mis võivad olla sellega seotud. Ja teine küsimus oli siis poja kohta, et jah, poistel puberteedi eas võib tõesti tekkida hääleprobleeme, et, et see üleminek poisi häälest mehe hääleks on väga-väga suur võrreldes tütarlastega. Ja põhiline ongi seda meeles pidada, et mitte hääle ütleme laul, mis näiteks ära lõpetada, aga lihtsalt hoida oma häält ja mitte siis tagant pressida seda häält ikkagi peab tegema natukene rahulikumalt ja ja kui ta ära ei lähe, siis kindlasti võta probleeme ise ei möödu siis kindlasti võtta ühendust häälespetsialistidega, kes siis aitavad selle koha pealt. Aga seesama koorilaulmise kogemus, et, et on vaja laulda ja siis tuleb köha peale. Kui on ruumi kuivus, siis selle vastu ei saa midagi teha, et see köha tulebki lihtsalt, aga nüüd teine pool, et kui on tõesti see lihaspingest tulnud, et mida siis teha, et kas vaiksemalt laulda või, või mida te soovitate? Siis ikkagi vaadata tehnika üle, ütleme, kõne hääl on üks asi, lauluhääl on teine asi, eks ju, et et laulmisel üldiselt mõeldakse rohkem tehnika peale, eks ju, aga võib-olla hääleõpetaja või ütleme, hääleseadja aitab selle poole pealt, et siis seda õiget tehnikat leida ja üle vaadata. Et kas kõik on hästi. Ehk siis inimene võiks anda teada, et koor vajab hääleseadet. Nii, raja helistab meile, Hiiumaalt kuuleme teid. Minul on selline mure, et minul läheb, olen natukene külmetanud või ei ole siis? Kogu aeg läheb. Pärast seda on, kui on külmetus, siukse asja üle elanud seal kogu aeg madalamaks ja üsna üsna madalale kõrvale. Ja millega tegelemist on? Kurk ei valuta mitte midagi, aga kui olen ära külmetanud? Läheb ajal muutkui madalamaks, saime aru. Soovitame pöörduda kurguarsti poole, et võib-olla tuleks tulla siis häälebate uuringule. Nii ja viimane helistaja meil Taavi Tallinnast. Hallo, olete otse-eetris tervist. Tahaks küsida, kuidas on külma ja kuumajoomisega? Ja väga hea küsimus, külm ja kuum jook. No temperatuur ja võib mõjutada häält, et kõige parem soovitus on ikkagi sellist toasooja vedelikku tarvitada, et see on häälele kõige kõige parem, et, et sellised liiga külm või liiga kuum jook, et see võib tõesti hääle kvaliteeti mõjutada. Ja siis meie kodulehel on kirjutanud Heidi ütleb seda, et 20 aastat tagasi ütles arst, et õpetajana töötamisest on häälepaelad välja veninud. Kui püksikumm. Selline võrdlus. Ja siis ei opereeritud. Ja ta küsib, et kas operatsioon on vajalik või häälepaelad muutuvad ametit vahetades ka ise. No igasugune operatsioon jätab oma jälje, eks ju, et selles mõttes ikkagi üritaks kõigepealt selle õige tehnika poole vaadata, et seda rakendada. Et loomulikult see oleneb täiesti sellest töö iseloomust ka, kas on vaja häälega palju tööd teha, teises ametis, aga jah, õpetaja täheleprobleemid jällegi jõuame sinna, et tõesti neid on väga palju. Neid õpetajaid, kellel on häälega Probleeme, ja kes siis tõesti vajaksid meie abi? Aga aga ma mõtlen just seda, et, et kas on aeg, seega, mis aitab neid häälepaelu parandada? On ikka on ikka, et aga, aga õige tehnikarõhuks ikkagi tehnika peale, et et häälehoiu põhimõtete igapäevane rakendamine ja õige tehnika, et see aitab õpetajaid samamoodi kui lauljaid või näitlejaid. Kuidas on halbade harjumustega suitsetamine, joomine, kas need ka meie häält mõjutavad? Kindlasti mõjutavad, et suitsetamine kohe väga-väga palju. Ja üleüldse see kemikaalide kokkupuude mõjub häälele ja samamoodi ka alkoholi tarvitamine. Et alkoholi tarvitamine muudab. Ütleme siis Muudab? See kuivus on põhiline asi, et samamoodi häälepaelad muutuvad kuivemaks ja, ja sellepärast juba samamoodi mõjutab siis hääle häälepaelte tegevust. Ja siis lõpetuseks Üllon küsinud, et kuidas kodus end ise häälehäirete korral aidata saab. No sellest me tegelikult olemegi siin saates ka rääkinud, aga ma küsiks võib-olla üle küsimusest edasi, et kas on mõni hea raamat, mida te soovitate lugeda või mõni hea internetilehekülg, kust saab nagu lisainfot selle kohta, mida siis oma häälega Ta ja kuidas seda kuidas ennast aidata. No eesti keeles on kahjuks üsna vähe ilmunud selle hääle kohta, et meil on terve hääl, on üks selline eestikeelne raamat. Kahjuks on ta vist poelettidelt juba täiesti läbi müüdud. Aga aga raamatukogust peaks saama, et see on selline hea lihtsas stiilis kirjutatud siis konkreetsete soovitustega ja, ja võtetega, et, et seda näiteks soovitaks eestikeelse kirjanduse poole pealt. Ja teine soovitus, mis mulle kõrva jäi, oli see, et kui on häda ikkagi käes, et siis perearsti kaudu logopeedi juurde Perearsti või siis kõrva-nina-kurguarsti kaudu, et jah. Ja selleks, et inimesi aidata Nii rääkisime tänases saates siis häälest ja seoses sellega, et eile oli rahvusvaheline häälepäev ja meil olid täna külas saates Ida-Tallinna keskhaiglast logopeedid Meeri Kompus ja Merike Pärtel. Aitäh teile ja kohtume taas, me hetke pärast jätkame juba nende teemadega teadusteemadega terviseteemadega, mis on portaalist novaator. Siis taevas oli senise ja rohelisem. Ja ainult nalja tegi kui öeldi, et ei too. Ei tohi, ei tohi täis. Kuid proovida võis. Mis sest, et nurka, mõnda neist see proovimine Neil kantsli hoidi Kas tahad või ei? Ükskõik mis riigi raha käi seal, et Maalehes ka meism mänguldlejamis väärilise päeva, et olnud seal kui keegi rikka paare sees naisid, haige. Sees. Me õuele mahla, kassi ja suure sukanõelamees sai majja toodud, kas ei pidanud ükski kra ja traadist Aegi? Sai terveks. Kui soovin vaid siis praeguni tee kanna võiks või. Haavadele. Nüüd ilmaski jäid. Eile, ja mis sai neist kirjadest mis jäid mu koduõuel? Usbeki. Laiust ka. Uhke tuuleiili. Kas seal, kus lõppes kokku? Tõesti ootas? Nüüd siis teaduse ja tervise teemad ja meil on külas Marju Himma portaalist novaator, tere enamikest. Räägime viinast. See on ikka see teema, mis meie inimesi palju puudutab ja tuleb välja, et et isegi üks klaas viina nädalas ei ole hea. Ja alustame sellest, et selline endal regulaarselt alkoholiga harjutamine ei ole hea, see on nagu kindel. Meil on üks huvitav lugu Cambridge'i ülikooli teadlaste uuringust, kus Ri tohutu hulk inimesi erinevast streikidest 19-st riigist 600000 inimest uuriti, vaadati nende alkoholi tarvitanud Meist, vaadati nende tervislikku seisundit ja vaadati siis ka nende eluiga ja seda seitsme aasta vältel, et kas see eluiga siis kuidagi lühenes ja arvutati tegelikult väga täpselt välja erinevate alkoholi puhul kust läheb sisse piir, kust eluiga veel ühene, et seda on kindlasti huvitav inimestele teada, et ma loen selle siinkohal ka ette 2,6 liitrit kuni viie protsendist õlut. Et sellest üle ei tohiks minna nädalas või siis ütleme poolteist pudelit veini kuskil kolmeteistprotsendine vend siis alkoholisisalduse kätte. Et see on siis ka maksimummäär, siis veel eluiga, lühene ja viina puhul, siis toodi välja 0,31 liitrit, mis on siis selline, ütleme suuremat sorti klaas. Et sellest piirist üle minnes hakkab inimese eluiga lühenema. Kuidas see tegelikult tähendab seda, et päris palju. Kusjuures me arutasime toimetuses, et seda on päris palju, see ei tähenda nüüd seda, et õlut, viina ja veini, et kõigil kogus kokku vaid ühte neist sellises koguses maksimaalselt. Aga selles uuringus vaadati seda, et kui need inimesed, kes on elu jooksul kas kõvasti Pummeldanud joonud, regulaarselt alkoholi tarvitanud, et kui nad nüüd jätsid täielikult alkoholi tarbimise järsult ära, siis tegelikult tervisenäitajad halvenesid ja halvenesid, ilmselt siin on nüüd raske öelda, kas neil oli enne väljakujunenud näiteks diabeet või mõni muu haigus või midagi sellist ja seetõttu nad jätsid alkoholi tarvitamise ära, nii et need asjad ei pruugi omavahel nagu põhjuslikus seoses olla, et alkoholi tarvitamise täiesti täis kasutusele üleminek, et, et mis see mõju tervis ei pruukinud olla tervise Trithalvendava mõjuga, küll aga võisid seal muud tegurid. Aga jah, et siis arvutuste tulemus oli, oli oluline välja tuua see, mis hakkab lühendama eluiga, et alkoholikogus, mis välja toodi? Jah, ma ei oska nüüd öelda, kas nüüd rõõmustab või mitte, aga aga just et väga olulisena toodi välja, et igasugune regulaarsus, mis tekib alkoholi tarbimisel, on iseenesest. Kordan, et kogused veel üle, et need, siis on kindlasti meeles, et kui, kui palju siis tohib ja kui palju enam ei tohi. 2,6 liitrit kuni viie protsendist õlut, nii poolteist pudelit veini 0,95 liitrit 13 protsendist ja viina 0,31 liitrist. Seda on väga imelik ausalt öeldes ette lugeda. Sest et selliste kindlasti me ei saada siin seda sõnumit, et jooge nüüd see kogus alkoholi vaid vastupidi, jätke see on see maksimumkogus, mis veel ei lühenda teie eluiga. Väga laiapõhjaliselt. Aga kui ma mõtlen näiteks Lõuna-Euroopa riikide peale poolteist pudelit veini nädalas, noh see võib minna tegelikult ära ühe õhtuga, ütleme niimoodi, kui on selline pidulikum, pikem õhtusöök. Mina ei ole üldse kindel, kas see päriselt nii on, kui nendel Vahemere niimoodi õhtusöökidel olla, et seal on alati laua peal vesi. Kas inimesed tegelikult ikka joovad nii Pälja seda veini? Meil on ettekujutus, meile meeldib nii mõelda ja meile meeldib ise seal riikides võib-olla niimoodi käituda. Aga, aga minu arust see alkoholi tarbimine seal ei ole nii, nii hoogne ja need veinid ei ole ka sageli nii kanged, et see 13 protsenti on päris kange vein. Et on ka ju lahjemaid eine ja need kodused veinid on ilmselt natuke lahjemad ka. Vaat, ma ei oska siinkohal kaasa rääkida, aga, aga võib-olla jah, oluline meelde, et mitte harjutada endale regulaarselt sisse näiteks lihtsalt teleka taha, võtan pudeli õlut. Niimoodi on väga lihtne ületada seda, seda kahte koma kuut liitrit õlut nädalas või ka veini puhul, et ah, võtan siin ühe, kaks, kolm klaasi õhtu jooksul seda tegelikult kokku on päris palju. See 2,6 liitrit õlut tähendab see seda, et, et iga õhtu ei saa võtta pudelit õlut, kindlasti mitte, kindlasti mitte. Nii, aga teine teema ka. Räägime sellest, et et läkaköhaga puutub Eestis kokku hulk inimesi ja rohkem kui statistika näitab. Jah, eile kaitses oma doktoritöö Piia Jõgi Tartu Ülikoolis ja need on ka ise meditsiinitöötaja. Ja ta uuris seda, et meie riiklik statistika näitab, et läkaköha esineb üsna vähe. Aga kui nüüd tehase vereseerumi test vaadata inimese antikehasid, ehk et kui paljud inimesed on kokku puutunud, istunud selle haigustekitajaga niukses bakter, mis seda läkaköha tekitab siis tuli välja, et tegelikult on 500 korda rohkem inimesi kokku puutunud sellega, kui riiklik statistika näitab. See nüüd ei tähenda seda, et läkaköha oleks kuidagi Eestis aladiagnoositud või muud moodi. Kokkupuutumine tähendab ka seda, et inimesel võib olla tekkinud. Ta ongi selle bakteriga kokku puutunud, aga tal ei ole isegi haigusnähte väga tugevalt välja kujunenud või oligi selline pikaajalisem köha läks üle ja, ja, ja arst tegelikult ei pidanudki vajalikuks seda diagnoosida. Selle doktoritööks hästi oluline leida on see, et need inimesed, kes on kunagi olnud vaktsineerid puutuvate kokku, tal isegi ei pruugi enam seda vaktsiini kaitset olla, aga nad põevad seda haigust nii palju kergemini. Ehk et sümptomid ei ole sellised nagu tavapäraselt. Me oleme kuskilt õpikutest harjunud lugema et inimene köhib lämbumiseni ja, ja mis seal kõik õudsed asjad kaasnevad. Ehk et neid nähte ei kaasa kaasugi ja seetõttu arst Kai diagnoosi seda läkakehana, ehk et me põeme seda kergemalt tänu sellele, et vaktsineeritusega hõlmatus on olnud nii suur. Et jällegi huvitav asi, mida meelde jätta, et kui, kui siin küsida, et kas ja millal keda peaks vaktsineerima, et sellest me ju ka rääkisime, eelmisel nädalal siis jällegi oluline asi teada, et alati ei pruugi, see ei pruugi see vaktsineerimine hoida seal täielikult, et ära või kui see vaktsiin on väga ammu tehtud, ei pruugi ära hoida seda haigestumist, küll aga sa põed oluliselt kergemini ja ja arvestades, et Eestis tehakse seda läkaköha vaktsiini lastele ja koolis tehakse mitu korda, siis see ka kaitseb meid selle haiguse, nii-öelda koledamate külgede eest. Ma olen kuulnud küll ühe ema tunnistust, et et kui ta oma lapsel nägi, kuidas, kui raskelt aastal läkaköha põdes, siis siis ta oli küll selge, et et vaktsiin on asjalik selle haiguse puhul. Väga-väga nõus, et jah, ta on selline paukuv köha, mis kestab väga pikka aega, öeldakse, see on 100 päeva haigus, ehk et 100 päeva köhida iga päev väga-väga kohutavalt. See ei ole vist väga mõnus ja ja kaasnevad ka näiteks väga tugeva köhahoo puhul, näiteks oksendamise hood ei ole jälle mõnusaks ja. Ja häälele mõjub ka halvasti. Just nimelt nii, aga, aga aitäh praegu nende nende teemade vahendamiseks, sest Marju Himma, eks me saame siis rohkem lugeda portaalist novaator ERE ja ühtlasi nädala jooksul ka sinuga kohtume taas järgmisel teisipäeval. Ja tänaseks huvitav saade, lõpetab mina, Meelis Süld, tänan teid kuulamast ja kaasa mõtlemast. Aitäh Ingrid Roosi põllul helipuldis kaunist päeva.