Tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ning tänases saates räägime muinsuskaitse koost, aiakultuurist, vanasõnadest ning päritud lauludest. Kui kõigest järgemööda, siis alustame muinsuskaitsega, mis täna algab. Räägime selle raames ka Euroopa avatud aedade ideest. See on siis üks selline projekt, kus esimesest kolmanda juunini Euroopas kultuuripärandiaasta raames saavad inimesed oma aiad, et uudistajad saaks tulla vaatama, vaatama ja nautima. Külla tulevad tänases saates selles olles, kes on Eesti muinsuskaitse seltsist ning Euroopa ja 2018 projektijuht ja Tõnu Ploompuu, Tallinna Ülikooli õppejõud, botaanik, kes on uurinud Eesti aedades taimestik ning räägimegi nii Euroopa aegadest kui ka Eesti oma aedadest. Vanasõna. Mida külvad kevadel, seda lõikad sügisel. Selle tagamaid avab aga Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid ja folklorist Andreas Kalkun tutvustab ühte Siberis salvestatud seto laulu ning räägib Siberi setode laulutraditsioonist. Niisugused on teemad täna minu nimi Krista tainja head kuulamist. Euroopa kultuuripärandiaasta. Niimoodi laulis ansambel antsud nüüd aga tänase teema juurde, milleks on avateemana muinsuskaitsekuu ja aiakultuur. Mul on hea meel tervitada täna saates Tõnu Ploompuu, Tallinna Ülikooli õppejõudu botaanikute ning Elle Solneske Eesti muinsuskaitse seltsist ning Euroopa 2018 projekti juht, tere. Tere teele. Ma küsiksin teilt alguses, muinsuskaitsekuu algab täna. Täna on aprillikuu keskpaik, et miks nii? Sellel on oma väga kindel põhjus, 18 aprill on nimelt rahvusvaheline muinsuskaitsepäev ja juba 34 aastat, et alustab siis või tähistab Eesti sellel päeval muinsuskaitsekuud ja muinsuskaitse, kuhu kestab kuni 18. maini, mis on siis rahvusvaheline muuseumipäev, et sellepärast on, nagu niimoodi kuu keskel algab ja kuhugi. Nii et ei saa öelda, et aprill oleks veel nagu muinsuskaitsekuu, vaid ta nagu aprill, mai või fabrimai näide ja väga tore, aga muinsuskaitsekuu sel aastal on siin ka mingi selline märksõna või, või kantud Euroopa kultuuripärandi aastast. Laiemalt jah, no muinsuskaitsekuu üldiselt ju on keskendunud alati sellele, et hoida ja säilitada meie kultuuripärandit. Ja pöörata tähelepanu ka nendele mälestustele, mis on võib-olla vähem hoolt saanud näiteks vanad kirikuaiad, vanad pargid, aga tänavusel juubeliaastal me üritame siis seda muinsuskaitsekuud veelgi laiemalt pidada ja tahtsin seda pidada ka üle Eesti, aga kahjuks on nüüd niimoodi, et Võrumaa on seekord meil nagu natuke nagu kõrvale jäänud, et Võrumaal seekord nagu eriti üritus ei toimu küll aga kõikides teistes maakondades ja muinsuskaitsekuu avame siis väga sümboolses ilusas paigas, mis on siis Eesti pank ja Eesti pank on mänginud Eesti iseseisvuse jooksul väga suurt rolli. Iseseisvussaalis 24. veebruaril 2918 moodustati ajutine valitsus ja sealsest tänasele muinsuskaitse avame. Selginedes eelda avatud ei ole, ei relvi. Ja aga samas on meil täna ääretult põnev teemaaiad aiad vot neid nagu ei oskagi nagu pärandiga tihtipeale seostada, et mõtled, et pärandi muinsusseal mingi hoone, mingi objekt, aga aed, mis kogu aeg muutub, kasvab, elab oma elu, seda nagu ei oskagi sellega. No aiad on ju samamoodi mäluhoidjad ja siis pärandihoidjate, et see euroopa aiafestival midagi tänavu esimest korda Eestis korraldame. See tegelikult sai alguse Prantsusmaal juba 2003. aastal, kui prantsuse kultuuriminister pöördus oma rahva poole sellise ettepanekuga, et et inimesed võiksid oma hoolega rajatud aiad avada ka teistele huvilistele vaatamiseks. Ja selle algatuse taha tulid kohe väga rõõmsalt eraaiaomanike liidud, aiaomanikud. Ja see algatus oli väga-väga populaarne. Sest teatavasti aia rajamine ja hooldamine, säilitamine, taastamine, see nõuab suurt vaeva ja pühendumist. Ja need, kes selle tööga hästi hakkama saanud nende kauneid aedu siis soovitage teistele näidata. Tõnu Ploompuu, teie olete uurinud Eesti aedasid. Öelge, mida aiad räägivad ja kas nad räägivad, kuidas nad kõnetavad inimesi, kas see on nii, nagu me klantspiltide pealt näeme? Oomelised sirget tehtud peenrad või mis see on? Kui nüüd aedusest hakata vaatama, siis räägivad kahte asja, ühte asja, Nad räägivad aiaomanikule. Ehk aiaomanikule rääkida seda, eks ole, et vaat vanaema istutas, selle, tõi oma kodutalust ja, ja tädi tõi siis selle kuskilt sealt reisi pealt kaasa ja ja selle tõttu siin kasvab, et ta mälu hoidmise objektid seal aias erinevad asjad, mis seal on olnud, nende päritolu, aitab inimesel mäletada seda, kes ta ise on. Aga teine asi on see nüüd, keda, mismoodi ta nii-öelda kõnetab mind kui bioloogi. Ehk siis selle järgi, kes seal kasvab, võib välja lugeda, missugune on selle ajalugu olnud, mis taimed seal kasvavad, mis lilled, mis ajal moes olnud, kuidas säilunud, miks nad on säilunud nii või samamoodi, mis umbrohud seal kasvavad vanadel aedadel omas omad umbrohud, uutel aedadel on omas uued umbrohud. Nii et umbrohud on ka kõnetavad ja on väga huvitav otsida, eks ole, kus mida leiab näiteks värd hanemalts või, või harilik uni lookas, vanade aedade umbrohud, kus on jada pidevalt olnudki inimesel natuke toimetanud. Ja, ja siis veidi korralagedus olnud inimliku elulist korralagedust, mitte mingisugusest päris kaost, päris kaua aega kaovad ka head umbrohud ära. Aga aga noh, lillede osas võib näha noh, selles mõttes, et talli Tallinna uuringus oli, tulid välja ilusasti Nõmme, mis on, iseloomustavad sedasi vanu aedu. Just sellised 30.-te kuni 50.-te aastate taimed, mida suid seal kohatuse aaria liigid seal on, mis olid tollal populaarsed. Teisena olid näiteks eristus ka muuga, kus tulid välja just 60.-te 70. levinud taimeliigi pida, nõmmele palju vähem Aiad olid olemas, aga sinna nad ei jõudnud, aga, aga Muugal oli ta hästi iseloomulik näiteks need et millised taimed need olid, seal oli noh näiteks oli selline üks sibullilledest, mis seal kohe nagu esimesena meelde tuleb, issand, milline see on üks silla moodi. Sibullill kevadel näiteks. Aga kuhu kategooriasse paigutuvad floksid ja pikaealised pojengid? Pikaajalise pojengid eriti valgeõieline pojeng, mis on enamasti roosade õitega, küll aga noh, liiginimi valgeõieline pojeng, see paigutub lillede hulka, mis elab kõik üle. Ehk seesama valgeõieline pojeng oli Tallinna aedades kõige enamates aedades esineb lill sest noodiga isegi tema ei sure välja ka mahajäetud aedadest, mis oli, see oli 90. aastal, ma tegin selle uuringu ja siis oli vanade sees linde väga palju selliseid krunte, kus mitte midagi ei tehtud kasvast naat vohas. Aga see pojeng oli seal, elas ikka nii, et et see on nagu selline asi, aga floksid või või ka näiteks? Niisugused kollased pikakasvulised, ma ei tea, kuidas nende nimi on. Lõhislehine päevakübar äkki võimalik ja ütleme see või siis need käokingad, aed siniste õitega, no need on sellised igipõlised, taluaedade lilled, mis suhteliselt vähe leplikud. Aga, aga flotsi puhul jälle pealt öelda, et tollased sordid, mida kasvatati 100 aastat tagasi või rohkemgi veel neid võib vaevuvad leida, muidugi nende otsimine on omaette kunste, eks ole, et, et valu lillesorte otsida, mis on nii-öelda eriti kaua seal püsinud, see on ka omaette teema ja siin on ja ka nendega teelakse üldse. Pärandsortidega võib ka puuvilja- ja marjasortidega ja noh, niimoodi nagu päratõugude loomatõugude, aga see on ka aialillede puhul on seesamamoodi võimalik. Aga millised võiks olla meil sellised päralt pärandlilled? Ütleme nii, et nagu ikka väga vanad kandjad, on need siis tõesti lumikellukesed äkki või sinililled metsale. Sinilillemetsale sinilill sinilill on aga Tallinna aedades näiteks oli sinilill kindlasti aia lillennale esinenud, sest selliseid kohtades, kus ta kasvas, seal ei olnud mitte kunagi ajaloolise ajal kasvanud, vaid said olla inimpõhjulisena. Aga noh, kõige vanemate hulka tõepoolest kuuluvated. Ei noh, lumi oleks kohta, ma ei julge niipalju öelda, et ta on kindlasti ka aega või 19. sajandisse, kaob tema ajalugu. Aga need kaaned. Käokingad on kindlasti nende hulgas ja aga samamoodi ütleme, võtta lillena kasutada ka võib ju käsitleda ka sireleid ja ebaSmiine. Et sellised hästi vastupidavad ja Kesk-Euroopas suhteliselt kättesaadavad taimed kindlasti omad lillede rühm on ka need, mida on kasutatud ravimtaimel, eks ole, kas ta nüüd ravimtaim või lill. Et seal võib tekkida selline küsimus, et kas, kas ogaõun on lill ravimtaim, umbrohi seal ja, ja tekib selline küsimus, kellele ta sobib kõigiks nende järgi. Mürgile on ta peale selleks, aga sageli on tugev toimivad ravimtaimed väga mürgised ka, eks ole, et peab väga ettevaatlikud kasutama. Tõnu Ploompuu külge, kuhu paigutuvad tulbid, mille järgi Hollandi on ju väga kuulus, et millal need võisid näiteks Eestisse jõuda ja kas nad siis olid ka nii kallid ja samamoodi nartsissid. Hollandi tulbihullus oli juba nii ammusel ajal, et selle kohta Eestis on väga vähe märkusi. Ja muidugi ühte asja tuleb nüüd Eestis kindlasti arvestada, et Eestis on olnud kaks erinevat aiakultuuri, üks mõisaaedade kultuur mis oli suurel määral Saksamaa kopeerimine ja teine oli taluaedade kultuur, mis oli natuke mõisaaedade kopeerimist, aga natuke ka siukest omasoodu elamist, et et, et siukene Ja kuidas ta nii-öelda eestlaste sekka ehk taluvadesse levis seda palju raskem kindlaks teha. Tulbid, metstulp oli kindlasti juba Eestis olemas 19. sajandi alguses või veelgi varem. Et aia tulbid, kuidas ta mõisaaedadesse jõudis, ei tea. Tõenäoliselt siis vaikselt taluaedadesse. Seal vilkus ikka, eks ole, seal, kes seal mõisas käisid. Mina, mida kinkis mõistlik ise, mida andis salaja mõisa Kärner, eks ole, kes oli ikkagi ka sageli maar see aasta või, või kui mida aednik ise siis lähevad aedniku poisse? Öelge, kui palju veel tänapäeval peetakse sellist asja, et need aialilled, mis meil on ja mida me oma aedadesse istutame, eks vanal ajal tõenäoliselt ma kujutan ette, et oli seal nii praktilist poolt uskumust taga, et kui sa ikka käokinga paned endal aida ukse ette kasvama, siis varastada Ta lahti ei murra. Või vastupidi, et ma panen endale ravimtaimi, mis on ka ilusad vaadata, istutan aeda hea lähedal võtta, ei pea minema metsast tooma ja siis mõne ilusa asja ka, et, et nagu, kui palju seda praktilist poolt ja kas see on nüüd nagu tänapäeval muutunud või kui neid kahte aega võrrelda? Noh, ütleme niimoodi, et, et mets oli niivõrd lähedal metsas Toomse taimi, eriti aega ei pandud see odavad asjad ja et metsalilled on praegu ka poppide aeda istutada seda, see on viimase, ütleme poole sajandi tulemuse. Varasemal ajal oli ikka niimoodi, et pidi olema hästi kaugel seitsme maa ja meretoodud, siis oli ta hea aialill, kui ta oli mingisugune sinilill või selline Eino sinil või seal panna aga mingi teist asja. Ja praegu noh, kui vaadata lillepoodi, sageli müüakse seal kalli raha eest ka selliste taimede juurikaid, mida on eesti mets täis. Aga noh, kuna ta sealt Saksamaalt toodud, siis ta palju väärtuslikum kui oma metsa oma, mis õitseb sama hästi. Nii aga nüüd võib-olla ühte asja, ma tahaksin nende vanade aeda puhul rõhutada. See on see. Et need, kes kuskilt leiavad endale elamiseks-olemiseks mõne vana aia, kuskilt ostavad selle et siise esimene asi ei tohiks olla mitte aia kordategemine. Ehk korra tegemine tähendab tavaliselt seda, et aed võetakse ta nulliga maha lükatakse buldooseriga siledaks, siis külvatakse raihein peale, et hästi kiiresti tuleb rohelise muru ja nüüd on aeg korras. Vaid esimene asi tuleks, peaks olema see, et vaadata Ta, mis seal aias üldse on selle võsa vahel, sageli on ta väga tihedaks võssa kasvanud ja sealt võib leida imelisi asju nii, nii igipõliseid aialill, mis kindlasti selles kohas väga hästi kasvavad. Need on selle kohaga sobilikud sordid, mis seal on ellu jäänud kui ka võib-olla ilusaid puid, põõsaid, väikseid puid. Puu on väga suur põrsaid juste mis talvel tunduvad olevat kõiksed, ühes koivad vitsaga roos, seal aga, aga kevadel tuleb välja, et oi mis kena, tore asi seepeale olla, et seda võiks natuke aeda alles jätta. Et see esimene omadatud aia suvi võiks olla selle muisse Aia loo lugemine. Sest. Aga seda ei oska lugeda, ega inimesed, kes lähevad ka, ütleme, linnast maale või saavad sellise maakoha, kui palju nad tunnevad taimi. Kindlasti on erandeid. Ei, no ega üks asi on ja ta nii-öelda bioloogiline lugemine, aga, aga piisab ka sellest, kui nii-öelda selle silmahimu tasemel lugeda, et oi kui ilus, oi kui hea lõhnaga, eks ole. Ma pole sellist näinudki kuskil sellisel tasemel, eks ole, et äkki selle jätaks alles. Et silub seda ära. Nõmme puhul ma alles vaadanud, eks ole, seal mõni mõni krunt, et mis on vahetunud oma omaniku näiteks mitu korda järjest nüüd viimase 20 aasta jooksul kuidas väga liigirikas ja ütleme selle kohta ka see liigirikkus või võidusordi rikkus, et see võib olla ka väga ülepingutatud sellise noh, et ei pea olema just ilus või hea, või hinnale, kuidas sellisest väga rikkalikust aiast on saanud omanike vahetuse järel üha vaesem üha vaesem ala, et praegused seal praktiliselt roheline kõrb sellest järgi. Et noh, et see on nagu mõnes mõttes kurb vaadata. No mis siis on juhtunud küll keskendume nendele, aga, aga siiski on põnev teada, et kuidas saab ühest aiast roheline kõrb ja kuidas on võimalik kõik ära. No aga tullakse sinna, vaataksin, noh, see päris ei meeldinud, teeme kähku korda, eks ole, ja ja eriti hull on siis, kui sa haljastust tellitakse, eks ole, mingisugune kutsutakse mingi aednik kohale, seal on nii-öelda kataloog, kaaslaseks oled, istutame selle siia, selle, sinna, selle saad selle hinnaga. Kas olete rahul, selle hinnaga pannakse sama aia katoloog aia ärikataloog sinna aiale aeda kasvama ja siis ta ei kasva hästi, sest noh, Hollandist toodud asjad ei ole päris Eesti kliima jaoks sobilikud. Selliseid vanade aedade, ütleme, sobilikkuse näiteid. See läheb nüüd natuke aiast välja. Minipark, mis on Viru tänava ja Pärnu maantee nurgal siin keset Tallinna linna seal on olnud ja ta rullunud läbi ükseile vana aiaväärtuse. Väga hea näide. Nimelt seal on juba vist üle 100 aasta olnud puks Bueke. Mis siis noh, kohatriaatriga ära vajunud, natuke hõredaks muutunud. Siis 90. aasta paiku otsustati ette, teeme, selle korda, võeti suurem osa vanast hekist üles, toodi Hollandisse istikuid, istutati sinna, saadi ilu, seke. Noor, eks sellest on nüüd korralik ja selline kena hekk läks kaks talve mööda tulijate külm talv ja see uus hekk seal järel paar põõsast vana vist tsaariaegsest päritolu hekk, see seal ei olnud mitte midagi viga, see on praeguseni alles seal selline igipõline kohalike pukspuu, mis seal on nii-öelda välja valitud, mis meie kliimasse sobib, aga sissetoodud taimed sageli osutav meie kliima jaoks sobimatuks. Kas ka hooldusselles mõttes, et vanasti, kellel murutraktor oli, siis võtta kas ka see teeb vaesemaks kuidagi meie muru meie hoovi? No ma natuke omamoodi kiiksuga mulle meeldivadki huvitavad umbrohud ja umbrohtude osas jah, võib-olla tõesti vahelisemaks, aga, aga muru osas võib-olla on jällegi see, et kõige parema muru saab siis, kui muru mitte külvata ehk sihklise murul lasteaia ise areneda, eriti kui ta seal juba vanapõhi on olemas, seal natuke lünklik, on oodata aasta kauem, kuni ta seal või aasta või kaks kauem võtta lasta kuskil nurga peal ise kasvada seal murul ja siis noh, sealt seemet võtta, külvata siis lünkadesse, et niimoodi saab palju parema muru kui see poest ostetud raiheinaga. Et see on noh, väga lühiajaline muru ja see just ei ole kõige parem, ta on väga kiir, saab roheliseks, aga ta vajab hoolt ja ta on selline noh selles suhtes sobivat. Nõndaks siis Helles olles, nüüd te olete tükk aega sedasi. Tahaks tee koht käest teada selle juuni alguse kohta, kui see Euroopa aedade projekt tuleb mida selleks tuleb teha ja keda te ootate, kes avaks oma aia? Ja et Euroopa ja festival selles mõttes aiaomanikule mingeid piiranguid ei sea, et osa võivad võtta kõik nii vanad aiad kui uued aiad lilleaialt kui juurviljaaiad, taluaiad ja miks mitte ka sellised ühiselt teatud aiad, et me teame, et meil on ju ka palju selliseid kortermaju, kus siis inimesed selle kortermaja juurde ühiselt rajavad mingisuguse aia. Et need kõik võivad osa võtta. Ja osavõtmine on selles mõttes väga lihtne, et tuleb Eesti muinsuskaitse seltsi kodulehelt leida üks väike ankeet, kus on siis vaja kirjutada, kus aed asub, kes on aiaomanik panna juurde üks fotoaiast ja aiaomanikke, muidugi julgustatakse korraldama aias ka siis mitmesuguseid ettevõtmise, esimesest kuni kolmanda juunini saavad inimesed riisuma hakata vägisi riisuda. Ma ei oska öelda, aga aga need ajad, kes praeguseks on nagu registreerunud korraldavad siis kas ütleme, ekskursioone aias lubab seal teha väikse pikniku, tehakse töötubasid, näiteks õpetatakse, no esimene juuni on mõeldud rohkem nagu koolilastele ja noortele õpilastele. Ja tehakse nendele töötubasid, kus õpetatakse siis lapsi, taimi tundma, lillepärga punuma, putukate hotell ehitama. Kuidas taimi istutada, et ma näiteks võin ka oma kogemusest öelda, seda muinsuskaitsekuu ajal me alati mai alguses teeme? Tallinna kooliõpilastega kaitseväe kalmistul istutame võõrasemasid ja ei ole sugugi harv see juhus, kui, kui lihtsalt ei osata istutada lilli pannakse koos selle plastmasspotiga sinna auku ja et, et sellist asja aitab nüüd saiafestival kindlasti natukene parandada. Ja jah, et ega seal muud kunsti ole, kui võtta ühendust muinsuskaitse seltsiga ja sealt leida siis see väike ankeet, mis tuleb meile tagasi saata. Ja kõik aiad, mis siis selle aja festivali jooksul avatud, on pannaksegi spetsiaalsele üle euroopalisele, Aia kaardile, see on selline onlain-kaart ja igaüks, kes siis reisib esimesest kuni kolmanda juunini näiteks kas Horvaatias või Saksamaal või Prantsusmaal või kassas Leedus. Et võib selle kaardi pealt vaadata, et kus selline aed avatud on ja, ja hea meelega siis julgustaksin neid seda aeda külastama. Huvitav on see, et kas teiste aiad seal lõuna pool on sama põnevat kui meie aiad, ma küsiks seda. No mina vaatasin, et Eesti on tegelikult nagu kõige-kõige põhjapoolsem maa, kus need avatud aiad on, et et noh, ma kujutan ette, et Prantsusmaa ja Lõuna-Euroopa aiad on väga liigirikkad ja väga sellised lopsakad aga eestiaedade omapära on jälle teistsugune, et meil on omad taimed, mis kasvavad ja tuleb neid vaadata. Tõnu Ploompuu kas on mingeid taime, mida taimi, mida ei maksaks oma aeda igatseda? Nihkes vaidlen, on kindlasti selline taim. Esimesel aastal on ta väga imeilus sinilill. Teine aasta, oi kui hästi kasvad. Kolmas aasta kuidagi liiga palju Saatleda, neljas aasta, kuidas temast lahti saaks, nagu siis võõrliik on võõrliik ja analoogsed on tegelikult need ilusad. Jänesekapsaaeda pannakse, tähendab, kõik liik ei saa öelda, see ta nüüd on, kas ta nüüd aed või sirge jänese otsustamist sai viimase määrangu põhjal siiski jänesekapsas määratud, siin Eestis ei olnud ka päris arusaadavalt, kumb kahest lähedus liigist siis Eestis levinud on. Et selline, mis ise kassa päikesekollaste õitega ja siukeste, punaste või ka roheliste leht ega samamoodi, eks ole, esimene aasta oi kui ilus ja armas, teine aasta ja nii hästi kasvab ja siis on taat, kuidas sellest lahti saaks, jällegi, et et sellised liiga hästi kasvavad asjad, mis lähevad, just levivad ütleme, jänesest jänesekapsas levib just teise peenarde peal umbrohuna ja see niitja Smilane võtab ära murud. Jah, on ilus sinine muru, kevadel ja suvel on ta kõrbenud, suvel ei ole see mitte midagi, et las jääb, ainult kevade taimis, murus levib liiga hästi. Aga nendest lahti saada on siis igavene. Ta on väga raske, eks ole. Jänesekapsast juurikatükke maaste ka annab uue võsu, seeme kukub maha, annab uue taimeniitja Mailasega, isegi kui niiske päevaga niita, siis seesama väike võsutükke võtab Kirsi juured alla uues kohas, kuhu ta satub ja noh, selles mõttes nad on kuidagi liiga hästi kassad. Kuigi mulle ei meeldi need asjad taimedesse, aiaski vajavad pidevad teada potitamist, lutitamisse on ka natukene hullumeelsus niisugune väga siukene hoolitsemist vajadusena ta valesti suunatud väljaelamine, minu jaoks. Aga. Aga millised võiksid olla need lilled, mida võiks istutada, et nad oleks ka 100 aasta pärast? No ma ei tea, kas nad elavad nii kaua küll aga siiski on ööbidu tagasi istutatud. Ja nendest ei tule mul praegu just pojengid. Pojengid ei ole mitte 60 aastased. Nonoh nende eks ole neid kasvatatud Eestis niivõrd ammustest aegadest ja nad püsivad igal pool. Kevadised sibullilled, nartsissid, need vanad head lõhnavad, nartsissid, mida poest ei pruugi saada, eks ole, need. Või või siis lumikellukesed, märtsikellukesed. Või siis ka floksid, võiksid olla sellised, mis peavad hästi, jällegi sõltub sordist, mäda, külma õrnemad ja kui ta paljas külm talv, mõned õrnemad sordid ära võtta, nende puhul aga sellised head põlised lilled. Nendega ei ole probleeme. Aga kui teie sedasi leiate kuskilt mõne aia, mis on natukeseks mahajäetud, kui palju teil on seal tegemist ja vaatamist ja mõtlemist? No natuke mahajäetud aias, noh seal on, seal väga, ei mõtle, aga ma mõtlen, vaatan pigem sellist kohta, et mis seal ammu maha jäetud ja, ja mis on, ütleme seal kuskil viiekümnendatel aastatel mahajäetud talukohas metsa vahel, mis ta selle üle elanud oma vanaisa talumise polügooni alla, seal on näiteks suur väri märtsikellukesi. Imeline aitäh täna saatesse tulemast, Tõnu Ploompuu Tallinna Ülikooli õppejõud, botaanik ja Helle sunnask Eesti muinsuskaitse seltsist ning Euroopa ja 2018 projekti juht. Kellel on siis soovi, tahtmist ja julgust oma aed avada, andke endast teada, esimesest kolmanda juunini toimuvad siis Euroopa kultuuripärandiaasta raames niisugust avatud aedade päevad üle Euroopa. Kui juhtute kuhugile, siis kasutage võimalust, vaadake eriti veel, kui te armastate aedu, Lillitayni tänan veel kord ning jätkame siit muusikaga sarvelugu kõlab kohe. Vanasõnad on kuldsed sõnad. Ja tänane vanasõna kõlab nii, mida külvad kevadel, seda lõikad sügisel. Ja Tartu stuudios on meil kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Piret vooleid. Olge kena. Öelge, mis on selle vanasõna taga, mis mõtted ja millele ta viitab siis täpselt? Vanasõna, mida külvad kevadel, seda lõikad sügisel ja mida õpid noores eas seisab eluaeg sul peas kannab eesti vanasõnade akadeemilises väljaandes meil iseseisvalt tüübinumbrit 5148 ja on ja on siis Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis esindatud üle 40 sellise rahvaehtsa üleskirjutusega. Ja ma usun, et suur osa raadiokuulajaid on seda vanasõna kindlasti kuulnud ja kasutatud, tänud. Aga palju vähem teatakse ja üldjuhul ei teatagi, et sellel vanasõnal on. On ka autor ja see on Ado Grenzsteini. Et nii, siis on see vanasõna, selline Barrüümilise või vanasõnalise autori luule näide. Kui tavapäraselt on rahvaluule üks tunnuseid meil, et, et see on anonüümne ja, ja me autorit või loojat ei tea siis seekord on teisiti. Ado Grenzsteini pseudonüümi k a piirikivi elas siis aastatel 1849 kuni 1916 oli pedagoog ja ajakirjanik. Oli näiteks 1881. aastal ajalehe Olevik asutaja ja ta oli omal ajal üks Eesti selliseid tuntumaid mõttesalmide sepitsejaid kindlasti ka, et paljud tema loodud värsid levisid omal ajal näiteks salmikutes sellise iseseisva Saimiku folklooriga. Ja valdav osa Ado Grenzsteini lühiluulest leiame siis tema sellistest luuleraamatutest. 1888 ilmus laulud ja salmid. Ja siis 11 aastat hiljem näiteks 1899. aastal siis ilmavalgust näinud teoses mõttesalmid on samuti tema selliseid luulekatsetusi küll. Kuid Grenzsteini mõtte saime leidub hulganisti ka üheksa 19. sajandi lõpukümnenditel, et ajakirjanduses eriti siis ajalehes Olevik, mille toimetaja ta ise teatavasti oli ja tema saime, on ka äärmiselt palju taastrükitud kooli kirjanduses ja mujal. Ning mitmed neist, et said tõepoolest väga tuntuks ja noh, see õpiku kirjandus kindlasti võimendas seda tuntuks saamist. Käsikirjaliste arhiivitekstide hulgas on selle vanasõna salmi kohta palju selliseid õpilaste kirjapanekuid mis siis tõestavadki seda, et ilmselt teate just koolikirjanduse kaudu seda rohkem. Aga, ja üldjuhul meil ei olegi selge, et kas nad siis peegeldavad lihtsalt sellist õpilaste teadmust. Missis kooliõpikutest või kirjandusest saadi või ka oma aja kohta tegelikku suulist pruuki. Aga raadiokuulajale on võib-olla huvitav ka teadmine, et Ado Grenzsteini looming käivitas ka mõned muud tänapäevani sellised rahva seas väga tuntud valas alaliselt salmid näiteks vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus tuppa toodi. Mida siis on umbes 100 ehtsat arhiiviteksti meil arhiivis või üks tunnikene tukkumist toob eluks ajaks kukkumist umbes 30 arhiivi üleskirjutust. Või siis selline töö on rikkuse aluslinnas ja lossis ja talus. 10 sellise vanasõna üleskirjutusega arhiivis või jällegi ilmselt jälle tuntud tekst, et õppi elust enesest ta on tõsi igavest ja, ja kõik need sellised moraliseerivad ja didaktiliselt Saimikesed leiame siis ka akadeemilisest väljaandest Eesti vanasõnad. Ja need on ilmselt ehe näide selle kohta, kuidas rahvaluule töötab, et väga tuntud vanasõnal või folkloori palal. On olemas autor. Kuid siis sellises rahvaluuleprotsessis või, või rahvaliku käibesse jõudes Pole autorile enam mingit tähtsust. Aga tekst ise elab siis jõul jõudsalt oma iseseisvalt elu edasi. Nüüd tulles tagasi selle tänase ütluse juurde, et mida külvad kevadel, seda lõikad sügisel, mida õpid noores eas seisab eluaeg sul peas? Võib näha sarnasust tuntud vanasõna, aga mida külvad, seda lõikad, et mida teed teisele, see tuleb sulle tagasi, kui tähendus on nüüd sellel Grenzsteini vanasõnal küll teine noorust võrreldakse elu kevade ja külviajaga ja milliseks nooruses kujuneb selliseks sa jääd. Nooruses õpitakse noor pea omandama kõige kiiremini selle tarkuse järgi, vana ei muutu ega arene enam. Ja tööta ja kogu noorena, siis on vanana elu sügisel võtta. Nii on ka rahvas seletanud seda, et näiteks 1954.-st aastast on Põltsamaalt seletus, et kui noor inimene jääb vanaks ja on õppinud noores eas, siis ta oskab ka vanas eas lugeda ning kirjutada. Aga sellel rahvatarkusel on ka mitmeid hunt, sõnastusvorme ja variant, et näiteks 1961.-st aastast pärineb kirjapanek tapalt. Et mis sa õpid noores eas hauani, sul seisab peas kes noorelt laiskleb lagastapse vanaduses nälga näeb, et sellised rahvapärased töötlused on ka siis arhiivi juba jõudnud. Ja iseenesest Sava samasisulist ideed annavad edasi ka mitmed-mitmed, muudki vanasõnad, et meil on näiteks sellised rahvatarkused nagu see viis, mis noorelt õpib, see vanalt peab või noorelt hõlbus õppida, vanalt raske vastata Ta, või, või siis vanasõna parem noores eas õppida kui vanas kahetseda. Või siis mida hommikul ei ole õppinud seda b õdaku ammugi. Või mida Juku, õpi, seda Juhan ei tea, mis ilmselt on, eks ole, hästi-hästi tuntud varsale õpid vanana pead. Küll aga tuleb kindlasti ka tõdeda, et nii mõnedki õppimise kohta käivad vanasõnad on ajas ka uue tähenduse saanud. Et mida õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas ei pruugi enam täiel määral kehtida näiteks neis olukordades, kui me peame olema valmis elukestvaks õppeks, eks ja pidevalt ennast täiendama või õpitut ümber õppima. Ja paljugi elu kevadel ehk koolis õpitust ei olegi võib-olla sügisese viljalõikuse ajal üldse söödav, see on sügiseks ümber hinnatud või ajast ja arust. Aga nüüd taas Eesti vanasõnavaramut vaadates pole pidev pidev õppimine ja, ja selline ümberõppimine samas midagi uut, et ka selleks puhuks on paar head vanasõna kohe varnast võtta. Näiteks inimene õpib nii kaua, kui ta elab või siis inimene õpib hällist kuni hauani. Suurepärane aitäh, Piret Voolaid. Mul on mäluvill karrigeerite. Ole ess koos looja. Kuule, kuula, liller ära. Kar. Ole. Looja. Vahel. Päeva ta tagasi ja ja. Päritud laul nüüd aga taas Eesti rahvaluule arhiivi varalaekasse ja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi teadur Andreas Kalkun. Täna oled sina valinud meile kuulamiseks ühe loo. Ole hea, mis lugu see on ja kes sedasi. See on üks uuem siirdevormiline ringmängulaul ja seda laulavad seto naised Siberist aidakülast ansambel lill. Mille poolest lugu eriline on ja miks ta sulle silma jäi? See lugu on mulle väga lähedane, kuna ma olen seal ise salvestanud 2007. aastal ma olen teinud korduvalt välitöid Siberi setode juures. Siberi setod on 20 20. sajandi alguses läinud Siberisse vabatahtlikult paremate maade jahile ja tänapäevani on siis säilinud Siberi seto külad, kus vanemad inimesed räägivad veel seto keelt ja, ja laulavad laule. Ja siis 2007 2008, kui ma seal esimest korda käisime, siis aidakülas oli kultuurimas naiskoor nimega lill ja tol ajal selles kooris olid parimad lauljad sellised 30.-te lõpus neljakümnete alguses sündinud naised, kes tegelikult oma nooruses olid helistanud lauldopski vene laule natuke põlastanud neid oma vanemaid, kes laulsid stetolaule, aga siis vanas eas olid nüüd oma oma juurde juurde tagasi jõudnud ja ja laulsid seto laule, Siberi setode laulutraditsioone natuke erinev eesti setode laulutraditsioonist üks üks selline erinevus on, see Siberi setod hindavad väga kõrgelt uuemaid, selliseid siirdevormilise laule, mis nad enamasti on õppinud siis oma Lõuna-Eesti naabrit eestlastelt. Ja see laul, mida te kuulsite, on ka selline ringmängulaul ehk sõõri laul ja nagu ta sisust aru saite, see on selline väike pikantne lugu, kuidas kaks neiut saavad kokku ja selgub, et neil on sama sama armuke või sama sama mees armastab neid mõlemaid ja kui poiss sellest kuuleb, kes siis neid kahte neiud armastab, siis ta otsustab Oki hoopiski endale valida, kolmanda naise, selline lõbus lugu. Ja tavaliselt ringmängu tehti niimoodi, et salmi ajal siis kõnnite kõnnite mööda ringjoont ja kui tuli refrään, siis keerutab. Ja see meloodia, millega ansambel lill seda laulu laulab. See on ka tuntud siis kodu Eestis. Aga erinevus on muidugi see, et Siberi setode muusika on mitmehäälne ja, ja samamoodi ka need uuemad laulud on nende jaoks alati mitmehäälsed. Nii et nagu seto vanemas traditsioonis on, kas selles laulus olemas kõrge hääl, kylla muidugi uuemas laulus kile natuke on moodsam, pole selline väheliikuv nagu vanas stiilis, vaid liigub, liigub Tertsides. Selle au puhul on võib-olla oluline ka see, et sümboliseerib sellist toredat järjepidevust ja suulist traditsiooni. Kuna Siberis, etodel ja kodumasetodel, siis pole ühist kirjakeelt. Siberi setud ei oska ladina tähti lugeda, nad on harjunud kirillitsas lugema, nii et nende traditsioon siiani suuline. Ja nüüd kui siis eestimaa setod on taas külastanud oma rahvuskaaslasi seal Siberis ongi tulnud sellist toredat kokkupuudet on pit, uusi laule nii siin kui sealpool. Ja see on üks selline laul, mis on jõudnud ka Eestisse toda repertuaari. Suurepärane aitäh. Andreas Kalkun. Ja ongi tänaseks saade läbi saanud minu nimi, Kristo Rain, ma tänan teid kuulamast ja tuletan meelde, et kõiki päritud laulan võimalik järele kuulata meie kodulehekülje peal huvitav saate ajal. Vot nii. Ja saadet jääb lõpetama Jalmar, Vabarna ning instrumentaallugu kevad. Kõike kaunist.