Vikerraadio. Tere, head kuulajad, on pärandi kolmapäev ning täna räägime folgi Lavkast muusika bussist, mis sõidab neljandal-viiendal mail mööda Lõuna-Eestit. Kui pikk on teekond, milliseid kohti külastatakse ja kes bussis sõidavad. Sellest räägib meile kadrilaupäev, kes on rahvamuusik, pilliõpetaja ning ka 11. mail algava Mooste folgi korraldaja. Vanasõna. Kui pea ei jaga, jagavad jalad selle tagamaadest, räägib Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi juhataja Risto Järv. Muusik, folklorist Andreas Kalkun tutvustab aga rahvalaulik Liivia Aulik ning läbi tema loominguga sellist asja nagu autobiograafiline laul. Milline see on, millest lauldakse? Seda kõike kuulete. Minu nimi on Krista taim ja soovin teile head kuulamist ning esimene laul tuleb kohe ansamblites. Greid. Diskreetne mango Trio laulupeo pealkirjaga mehed, mis meelitab Beuroop. Kultuuripärandiaasta. Saani ime hinge on juba nii-öelda email. Intellanerranoonidena. Lennati leerita. Kallite kaupmehega univ toide proolike. Niimoodi mängis siis diskreetse mango Trio. Üks muusikakollektiiv, keda saab kuulata, ma saan aruga folgi Lavkaz, aga folgi lahvast kohe folgi lahkas, kohe hakkame rääkima, sest sõidab see ringi neljandal kuni viiendal mail mööda Lõuna-Eestit. Teekond on üksjagu pikk ja selle bussi üks siis korraldajaid, eestvedajaid ega mulgi folgi korraldaja. Kadrilaupäev on meil Tartu stuudios, tere. Meil peaks olema praegu Tartu stuudios kadrilaupäev, aga praegu veel kedagi ei ole. Me teeme nüüd niimoodi, et mitte jääda päriselt, tobedas olukorda. Paneme teile mängima Puuluubi. Puhja tuulik on selle loo nimi ja kuulub, on ansambel, mida saab ka kuulata, aga nüüd vist meil juba jõudis ka külaline stuudiosse. Vähemalt kuule lehtedest. Tere, jõudsite pärale. Tere, tere ja Tartu on Tallinnast nii kaugele, et siis siin läheb nagu läheb aega, enne kui selle ühenduse saab jah, kusjuures. Aga teie ise olete ju ka mitte Tartust, vaid hoopiski Läti piiri äärest pärit. Elate seal? Ja 110 kilomeetrit oli vaja maha sõita, et siia stuudiosse jõuda. Kõik on hea, mis hästi lõpeb, peaasi, et te olete kohal. Ja ma juba siin jõudsin teha sellise natuke konarliku sissejuhatuse folgi lahka kohta, et et muusikabuss sõidab neljandal-viiendal mail mööda Lõuna-Eesti teid. Kuidas see täpselt nüüd on? Sellele mõte on, selle mõte on see, et kunagi, kui ma elasin Islandil mõned aastad tagasi, siis katsetasin õpilastega sellist asja, et 24 tundi katkematult muusikat mängida ja siis ma mõtlesin, et kui paarkümmend õpilast said sellega hakkama, et miks mitte teha sedasama asja Eestis. Aga, aga siin siis jah kuna tänapäeva ühiskond on selline, et kõik on läinud sellise busside peale, et on pangabussid, Jan juuksurid sõidavad bussidega ringi ja, ja siis miks mitte teha sedasama asja, et mängida muusikat, et bussis ja muidugi meil läks asi nagunii suureks oma peas, et, et võtsime ühendust maanteemuuseumiga ja otsisime välja ikka võimalikult vana bussi. 42. aasta buss, aurer mis muidu seisab eksponaatide seas selle maanteemuuseumis tuleb siis välja 24-ks tunniks. Jaa jaa, selle bussi me täidame siis muusikaga ja sõidame üle 300 kilomeetri siin Lõuna-Eesti käänulistel teedel maha. Ja. Vaata ka lehekülje peal. Mooste Volk, poee on ajakava, kus kohas Volgi lahka siis peatub, kuidas ta sõidab ringi. Ja et üle 20 peatuspaigana, et me alustame neljandal mail, son reede keskpäeval Tartu raekoja platsist võtame sealt muusikat peale ja siis siit, kuidas ma siis nüüd ütlen, et Lõuna-Tartumaale liigume ja sealt juba lähme sinna Valga alla lillemäele välja, läbi Karula kuplistliku sõidame. Et igas peatuses siis ootavad meid kohalikud muusikud ja siis bussi peale on veel valvemuusikud ja kogu kogu seda programmi ja muusikat ja, ja mis toimub, tee peale kogu seda Lõuna-Eesti ilu saab näha Postimehe portaalist, sest kogu see 24 tundi kantakse siis laivina üle. Teil on nagu siis kaamera nii bussis kui keegi on kogu aeg seda sellist filmid ja et meil on väga tugevad kaameramehed, on seal kartuli, Tartu Ülikooli, Viljandi kultuurikolledžist, et sõidavad kaasa helimees kaameramees ja, ja ega bussijuhid peavad ka olema väga, väga tugevalt, sellepärast et nii vanal bussil ei ole ju seda roolivõimu, nii et ma siis, kui proovisõidul käisime, siis ma vaatasin, et juba selle kuue kilomeetri läbimine oli selline paras pingutus. Aga ma mõtlengi, et kui te selle bussiga sõitma katega tollel kiirused ei olnud ju ka teab kui suured, et kas te ikka jõuate, ütleme 12 Tartust, alustate kella kaheksa nõo muusikakooli juurde. No ikka jõuame, siis me oleme sellega arvestanud, et kui jah, autoga sõidad nagu kahekordse kiirusega, siis siis buss no 50 võtab ta välja küll, aga, aga no sellega ma ei saa arvestada. Muusikud ja pillid ja kogu see muusika on ka ju bussi peale, et eks see kaalub ka omajagu. Nii et, et ma usun, et et see on nagu üks selline paras, paras väljakutse, nii muusikutele ja muusikuid on meil muide üle 100, vaat kes. Võib-olla mõned välja tuua, ma siin juba küll jõudsin öelda, et puuluup on kindlasti teil kaasas. Ja siis ei ole mitte kaasas, vaid puudub, on meil pärast. Nädal nädal pärast siis seda folgi Lavka aktsiooni on meil ikkagi põhiüritus, mis on Moostes, on Mooste Elohelü festival. Et nemad, nemad on seal, aga võib-olla sellised tuntumad nimed, kes meid vastu võtavad, on näiteks, kes minule ise helistasid, mille üle on mul eriti hea meel, on see kaika koolimajas laagerdavad just sel ajal teevad oma uut repertuaari, valmistavad ette ansambel Metsatöll, näiteks nemad ronivad bussi peale, sõidavad natuke kaasa ja siis on üldse see kaika ja Karula kant on selline väga, väga eriline kantsis, seal elab palju muusikuid, et lisaks Lauri Õunap poole on ju seal meelika Hainso. Et nende pere elab seal, siis on seee roose ja neil on seal ka päris palju õpilasi, niiet et nad tulevad õpilastega välja siis Kärgula kandis. See on siis see Kanepi ja Urvaste kant. Seal on Konnulad. Et Contra poeg Herbert Herbert Konnula on juba päris tunnustatud pillimees, lõõtspillimängija. Et tema sõidab kaasa, on Kati ja Mihkel sooned. Mihkel Soon on ju pillimeister ehitab kandvaid seal aga Kati, Jane õpetaja ja Kati siis tuleb oma oma õpilastega ja siis on seal üks selline lahe vunts Sassiku sokid, võib-olla keegi on kuulnud, et nemad, nemad on selline lastepunt, kes ise mõtlevad lugusid välja ja kasutavad selliseid Tänapäevaseid rütme, ütlesime ja isegi isegi laulavad poliitikast ja tänapäeva ühiskonnast, et et nemad lubasid ka oma originaalloominguga bussi peale ronida. Kaaslaseid. Ja noh, kes siin veel on, metsavenna talubänd? Võib olla. Ja öösel reede öösel vastu laupäeva null null 45 15 minutit ennem ühte jõuame me mari kalkun kuni külla, ehk siis haki bussipeatusesse ja kuna mari elab seal väga lähedal, siis ta ütles, et oh, et on sellel öösel just kodus, et ta tuleb ka kindlasti bussi bussi tervitama ja teen mõned lood et isegi öösel saab meid kuulda ja vaadata. Päris põnelaga kadrilaupäev, millesse võiks tulla, et nii paljud rahvamuusikud on endale kodu leidnud just Lõuna-Eestis. Et ei ole kõike, mis on nagu suurepärane Tallinnasse koondunud, et arvatakse, just nagu elu on siin, aga ei, tegelikult just selline pillimeeste elu mul on tunne, et on hoopis unes. Ma arvan, et pillimeestel on vaja sellist keskkonda, mis mõjub neile inspireerivat, et võib-olla see linna selline kiirus ja kära, et see see natuke nagu pärsib sellist loometegevust ja võib-olla just sellepärast, sest ma ise ka, kui ma nüüd nüüd sõitsin ka seda folgi, Lavka marsruudi ja mitu-mitu korda olen läbi sõitnud siis ma alati nagunii nagu seal kunagi keegi, mis tornis oli, kui keegi vaatas Eestimaa peale, ütles, et issand, kui ilusad, et siis mul on täpselt sedasama lause peas niimodi. Kõlanud et seal on see mingi selline rahu ja kui ma näen neid lambakarju, kes söövad ja paljud muusikud kasvatavad ka ise lambaid ja on võtnud endale kanad ja elavadki kuidagi sellist maalähedast elu, et et see, see paneb nagu, avab nagu peas mingid sellised teised teised aknad või avaused ja kuidagi paneb paneb sind natuke teistmoodi maailma peale vaatama ja nägema. Ja mõistma. Et ma arvan, et selle sellepärast on ka paljud paljud otsinud endale sellise maakoha, et isegi kui nad nagu pidevalt ei tegutse maalia tööd kuskile linna ja on vaja ikka linnas ära käia ja ka kaitse kodu ja see süda ja hing, et nagu Võrumaal üteldes, et Henn com seal maal või Cotton. Et see, see on väga-väga oluline loomeinimestele. Täiesti mõistetav, me teeme siia nüüd ühe pisikese pausi, kuulame puuluupi, mida ma juba ammu siin välja reklaami siin Puhja tuulikust laulavad. Nemad ja tõenäoliselt see laul on ka nende uue plaadi peal, mis nüüd esimesel mail välja tuli. Ja siis seejärel räägime edasi kari laupäev, sest tahaks rääkida Mooste folgist ja sellest, et et kui palju on ka üldse selliseid niisama pillimehi, kes võib-olla igapäevaselt leiba, ideenigi muusikaga aga elavad maal ja oskavad pilli ja laulda ja tahavad seda teha. Aga kuulame enne voolu, wir. Kena elli ei kaardil ja limonaadi. Tatultuura. Uraan. Ma usun, et seda laulu on võimalik kuulata, aga Mooste folgil, mis toimub 11. 12. mail ning Tartu stuudios on meil kadrilaupäev, kes on rahvamuusika ning Mooste folgi korraldaja folgi lahkab, millest me enne seda muusika pole, kuulsime Kadri, ole kena, räägi natukene sellest Mooste folgist, mis sel aastal on teistmoodi, on rahvast või siis võistluskontserdil esinejaid rohkem. Et sel aastal, kui muidu iga-aastaselt Moostes toob see võistluskontsert, mis toimub laupäeval, on nagu põhi põhi, selline rosin seal festivalil valil siis sel aastal on reedel on noortepäev ja see tähendab seda, et meie, välismaa külalised laika ja Mathansens kapell Rootsi ja Taani bänd siis lisaks koos meie Eesti vägevam meeste tuua ka Kristjan priks ja Kulno Malva siis õpetavad lugusid noortele laupäeva pärastlõunal ja õhtul saame neid lugusid juba kuulda galakontserdil, kus siis need poolsada noort astuvad üles ühisorkestris väiksematest pides. Kui saab siis kuulda neid Malvat ja Priksi ja väljamaabände ja, ja siis õhtu lõpetada, tähendab taaskord siis ma ei tea nüüd kevad on kuidagi väga viljakas olnud, et kõik on plaatiaga varsti välja andnud. Svjata Vatra tuleb oma uut plaati esitlema, et enne südaööd saab veel seda ka kuulda. Ja, ja siis juba jätkub senine traditsiooniline programm et kesköösel kellatorni juures on esivanemalt tseremoonia, et mina olen alles teist aastat tegelikult festivali korraldamise juures olen küll varasemalt käinud kuulajanasest, juba 19-st festival toimub, sel aastal olen kuulaja olnud, olen muusik olnud, seal lava peal, olen saanud auhindu ja ei ole saanud auhindu, aga nüüd siis teist aastat olen jah selle programmi juures, sellepärast et meie eelmine korraldaja seitsmel, kes 17 aastat siis korraldas Ülle Bodekraid, tema kuulab praegu seda raadiointervjuud ja vaatab meie tegemisi sealt pilvepiirilt. Nii et siis kell 12 on jah, see vanemate tseremoonia kellatorni juures ja öö ei lõpe mitte sellega ära, vaid siis võetakse kaasa pillid. Istutakse bussi peale ja sõita, sõidetakse taevaskotta, toimub selline muusikaline öömatk ja järgmine päev on juba selline laupäevane tavaline festivalipäev, kui kui päev otsa toimuvad kontserdid saab laulda, on silotornis, on traditsiooni traditsiooniline Leelotamine ja õhtu siis lõpeb selle vägeva võistluskontserdiga, kus sel aastal on 14 bändi siis mõõtu võtmas ja nende hulgas muide ka just kuuldud puuluup, nii et me kuuleme, kuidas siis Puuluup tõlgendab lugu Urvaste kandi lugu, lätsi küll. Ja sedasama lugu siis kuuleb 14 korda selle õhtu jooksul ja näiteks selline tuntum muusika on veel ka Kulno Malva kes võtab sellest ka võistlusest osa. Et ta ootab tulla selline väga, väga põnev, põnev võistluskontsert nagu iga aasta, et see on küll päris pikk ja väsitav kuulata. Nii palju kordi üht ja sedasama lugu, aga kõik bändid on võimelised ühtelugu väga-väga erinevalt tõlgendama. Kui laupäev sa oled ise ka õpetanud pilli lastele, ütle, kui populaarne on pärimusmuusika noorte hulgast. Pärimusmuusika on, kuid kuidagi on nii, et viimased, ma arvan, et isegi 10 aastat on niimoodi, et, et ta on seal ikka seal laineharjal ja, ja ei, ei ole seda nagu langust märgata, et ikkagi on populaarne. Et just käisin Viljandis võistumängimise žüriis ja, ja näedki noored innuga mängivad ja tahavad mängida ja, ja kõige suurem muidugi aplaus ja kummardus õpetajatele, kes jaksavad seda tööd teha, sest ma ise olen nüüd juba 20 aastat rahvapillilaagreid korraldanud ja see tähendab ka seda, et 20 aastat juba tegelikult õpetajana leiba teeninud, kuigi kuigi ei ole tahtnud seda nagu kunagi niimoodi teha, siis, siis see võtab, võtab ikka täiesti minule isiklikult, nagu see võtab läbi, et, et kogu aeg anda ja anda jälle tulevad uued väikesed peale ja ja muidugi siis on väga suur rõõm näha, et mõni õpilane ongi, kes, kes mängibki pilli ja kes on ka juba ise õpetajaks saanud ja aga, aga õpetajatele suur kummardus nagu. Aga millised eeldused peavad olema ühel noorel või lapsel, et ta hakkaks armastama pärimusmuusikat näeks selles neid võimalusi, kõike, mis on olemas ja kuidas terve maailm selles avaneb mitte võib-olla ei läheks selle popi rea peale, mis tundub toovat tõesti palju glamuuri ja sära ja tundub, et oh, vot see on see õige. Ma ei teagi, kas pop toob rohkem sära ja glamuuri või pärimusmuusikat, kui meil on siin Trad Attacki edulugu ees, siis ei saa öelda, et et ainult pop-popartist on ju ka väga-väga palju ja kas sealt kedagi niimoodi eriliselt kuidagi silma paistab. Aga see pärimusmuusika noh, minu jaoks ei olegi tegelikult vahet, mis muusikastiile mängida või õpetajana ka ma olen öelnud, et tähtis on omandada see pillimänguoskus ja siis sa saad juba ise otsustada, et mis sulle meeldib, et siis on sul kõik teed valla, et ükskõik džässi teha või, või mis muusikat sa ise rohkem kuulad Virocki. Või tahad sa neid pärast miksida, et oluline on omandada elementaarne pillimänguoskus ja siis saad juba pärast pärast valida, mida sa ise mängid. Ja muidugi mul on hea meel, kui, kui valitakse see pärimusmuusika suund või. Kui teised suunad võiks ju mõelda, et nad ei ole nii keeruline, et laulad seda, mida näed. Ja kui laulad hästi, siis on väga hea. See ükskõik mida sa teed, seda pead hingega nagunii tegema ja oskuseid on nagunii vaja ja võib-olla jah, tundub see, et võtadki ühe laulu, kes ja kus on viis nooti või mingi viisi, kus ongi, ongi vaja, ainult võtad viiekeelse kandle ja saad selle viie keele peal selle loo ära mängida, aga mängul ja mängul on vahe, et kas sa saad aru, mida sa täpselt mängid. Kas sa tunnetad selle läbi, et kas see on sinu muusika, et võib-olla võib-olla peakski, nagu? Ma arvan, et jah, ei ole ühtegi ühtegi stiili, mis on nagu teistest kuidagi keerulisem või vähem keerulisem või kui sa tõid ise laulu ja laulad seda ja see tuleb sinu hingest siis siis ma arvan, et see on ükski, ükski keegi teine ei saa sinu n seda laulu või sinu muusikat niimoodi esitada, nagu sa ise esitad, ükskõik, on see siis kolme noodi või viie või või on seal kasutatud hästi keerulisi harmooniaid ja, ja palju erinevaid noote läbi mitme oktavi. Ma tooks ühe asja veel, et kontserditel või ütleme, kui on elav muusika, kui keegi kuskil võtab lõõtsa välja, mängib, siis seda jääb millegipärast kuulama, noh, oleneb ka muidugi tõesti võib-olla, et kuidas seda tehakse südamest siis inimesed jäävad kuulama ja ta tõmbab nagu rohkem kaasa kui võib-olla kuskil, mis tuleb raadiost või maki pealt või kuskilt läbi võimendust. Et mis võlu sellel ise tegema sellega, sellel niisugusel eksimisele otse mängimisel on. Ja kui palju seda veel näiteks Lõuna-Eesti külades on, et inimesed ei ole nii palju seal, aga kui tullakse kokku Sisvat, mängitakse pilli ja, ja ei peagi olema suur kontsert. Tegelikult ikkagi on, et võib-olla jah, seda ei ole nii palju, kui, kui oli aastakümneid tagasi, et olidki igas külamees külastades olid külapillimehed, aga, aga kui praegu ma ka seda Volgi Lavka seltskonda, kui otsisin ja suhtlesin erinevate kultuurikorraldajatega ja selliste aktivistide ka erinevates piirkondades, siis hea meel on tõdeda, et ikkagi tehakse bell. Ja nagu seesama metsavenna talu kapelli näide või bändi näide. Meelis Mõttus, kes on ju hästi tuntud muidu kui metsavendadest rääkija ja teeb nüüd seal juustu ja, ja noh, on on nagu selline tegus maamees ja ärimees, aga ikkagi kord nädalas on vajadus võtta pilgata ja, ja koos koos sõpradega musitseerida. Et selliseid näiteid on päris palju, et ja neid, neid saab ka meil siin folgi Lavka peal kuulata. Ja näiteks krabile või on Rõuge ja siis metsavenna talu vahel olev selline põnev küla paganama serva peal, sinna tulid ka pealinnast tuli perekond ja see peremees mängib natuke mandoliini, siis ta ütles, et oi, et tema tahaks koori teha, nüüd ongi neil krabikoor, tegutseb ja käivadki krabi krabi kõrtsis koos nädalal pudes, laulavad ühiselt mängivad pilli. Et aina aina enam ja enam, ma arvan, et tuleb see aeg tagasi, kui on vaja nagu ise muusikat teha ja ei taheta enam nii palju raadiot kuulata, võib-olla või seda makimuusikat, vaid ongi selline isetegemise vajadus. Ja kui see tulebki nagu sealt seestpoolt siis. Ma arvan, et see on kõige parem muusika nende inimeste jaoks, kes selles osalevad. Ja siin ei oma tähtsust see, et kui palju sul on auhindasid või kus sind tunnustatakse. Mitu artiklit on sinust kirjutatud? Ei kindlasti ei oma ja ma arvan, et kõige, kõige ehedamalt sellised elamused olen ma ise ka saanud just ikkagi niimoodi. Mingitel sellistel jämmimistel, kus ongi ükskõik, kas on kolme tuuri mängijad koos või on, on kõrgesti haritud muusikud, aga aga istutakse koos, lihtsalt mängitakse ja need on kõige eredamad hetked kontserdisaalis sellist elamust saada on keerulisem. Ma arvan. Kui, kui, siis selles olukorras, kus, kus sa istudki meeter pillimehest ja ja kuuled, kuidas ta improviseerib ja ja midagi ei ole ennem kokku lepitud. Tuleb kohe. Esimees meelde, oma noorusajast mängib ta siiamaani Margus Põldsepp, pean teda tervitused saatma. Tema on küll selline inimene, et kui kuskil on koht, kus on pink vaba ja on veel lõõts ka, siis tema selle kätte võtab ja mängib. Kellani, kus te olete, seal on huvitav jah, et, et tegelikult kui mina läksin Viljandisse õppima, siis Margus oli minu õpetaja mitu aastat, nii et ta on olnud. Ta on olnud väga paljudele noortele pillimeestele selline õpetaja ja inspireeriv eeskuju, nii et et jah, minu poolt ka tervitused. Nii aga tuleme folgi lahkuja juurde tagasi, sest kava on lehekülje peal. Mooste palee või siis folgi lahka märksõna alt leiate üles kava, kellel on nüüd huvi, siis ta peaks ennast sättima nendesse platsidesse kuste peatuse teete võtma oma pilli ka see võib koos teiega mängida või lihtsalt kuulata. Ja, ja kui bussis on veel mõni koht, siis kindlasti soovitan ka mingi maa kaasa sõita. Et see on nagu päris tihe juba kar sebimine ja erinevates kohtades on siis erineva pikkusega peatused, et kõige lühemad on sellised 15 minutit, aga aga need öösel näiteks või õhtu hilisemad peatused, need natuke pikemad, sellepärast et sealsamas krabi kõrtsi juures. Kuna tegu on siiski reede õhtuga ja krabikoor koos, siis Malle Vissel iga, kes on kohalik, täitsa tuntud lõõtsa, ma ei saa öelda, mees, aga, aga tegu on siis endise vallasekretäriga, kes imehästi mängib lõõtspilli. Nii et nemad on seal end sisse seadnud. Ma soovitan võtta see kava lahti, leida endale lähim koht ja, ja siis õigel kellaajal seal olla valmis lehvitama bussile ja siis kutsume, kutsume juba rahvabussi ja saab kontserdi kuulda. Ja kui on pill kaasas, siis kindlasti kindlasti kaasa mängida, et mitte peita seda, seda pilli siis kusagil, et et kindlasti kohe-kohe pill välja võtta ja, ja kaasa lüüa. Just, ja siis juba järgmine on 11. mai kus saab kuulata ja vaadata, ise kaasa lööma, aga muidugi tõenäoliselt ei ole ka. Kui vaikselt tehased ei, sellega ei ole, need vaikselt ikka võib kõvasti ka, et kui, kui Moostesse juba tulles Mooste mõis on selline suur suure maa-ala peal asuvad need hooned, et sinna mahub tegelikult, et igale poole nurgatagustesse ja ka siseruumidesse jälgima ja võib täitsa kõva häälega kaasa hõigata, näiteks silotornis on igal aastal kematult lakkamatult kostub leelo. Et sel aastal, kuna nüüd need leelokoorid ütlesid mehed, mehed on alati vaata kõvema häälega. No mitte alati, aga, aga see meeste seto laul, see kuidagi kõlab nagu kaugele ja ja siis naised ütlesid, et nemad ei pääse kunagisel silotornis löögile. Et kas me saame sel aastal siis kuidagi nagu teistmoodi korraldada, nii et nüüd meil on ära lepitud. Et kes siis täistundidel on, kes siis pooltundidel on, et ja millal nad koos siis no õhtul nagunii läheb asi koos edasi ja et aga et pidime nagu mingi süsteemi looma, et et muidu jah, naised ütlesid, et nemad pidid kuskil mujal laulma, kus nii ägedalt ei kõlanud, sest silotorn on seal folgikoja ees siuke müstiline paik, et keskel on tehtud lõkke ja, ja inimestele meeldib seal ümber lihtsalt seista ja nad võivad tunde seista ja laulda. Põnev aitäh, kadrilaupäev ja kuulame siia lõppu, need seatavatralt. Loom tõenäoliselt kasvab täiesti kaasa, laulda ei pea olema midagi väga keerulist ja sõnad on imelihtsad ja täpsem info siis folgi Lavkaaee lehekülje pealt, kus saate teada, kuidas muusikabuss ringi sõidab ja ja kus peatab. Manasõnad on kuldsed sõnad. Pea ei jaga, siis jagavad jalad, on vanasõna, millest täna juttu tuleb ja Tartu stuudios on rahvaluule arhiivi juhataja folklorist Risto Järv. Kui mõned nädalad tagasi kirjandusmuuseumist, kus rahvaluule arhiiv asub, ära läksin, siis meenus mulle natukese aja pärast, et mul jäi midagi olulist maha. Läksin siis tagasi, kui valvur võtit andis, siis ta naeris ja ütles. Kui pea ei jaga, siis jagavad jalad samalaadset ütlust, et olen kuulnud veel mitmel korral oma tuttavate käest samasuguses situatsioonis. Nii et võib arvata, et tegu pole mitte rahvaluulekogusid, hoidudes asutuses töötava töötaja pärimusteadlikkusega vaid tõepoolest ütlusega, mida tuntakse ja kasutatakse. Sellest vana sõnastan vanasõnade akadeemilises väljaandes küll kõigest 11 registreeritud varianti kuid siiski on seda aeg-ajalt ühest ja teisest suust kosta, nii et tegu pole sugugi mitte tundmatu tarkuseteraga. Muuhulgas on selle kirja pannud ka meie vanasõnadega kõige rohkem tegelenud Arvo Krikmann 1965. aastal noore mehena mu emalt. Kui pea ei jaga, siis jagavad käed ja jalad. Mõneski üleskirjutuses, mis me leiame rahvaluule arhiivist on see seostatud ka töötamisega. Kui ei tööta, siis töötavad käed ja jalad on üles kirjutanud Eevald, Linstram, Gustav Vilbaste rahvaluulekogus. Ja mõnigi üleskirjutaja on siis lisanud juurde ka seletuse, kellel hästi ei jaga. Sellel jalad peavad järele aitama. Kes ilma plaanita töölt peab ikkagi rohkem rändama, on Johan kala 1949. aastal Viljandi kihelkonnast kirja pannud. Ja siit tundubki, et, et päris mitmetel puhkudel on leitav kahe erineva sfääri kokkusidumine mõnel korral manustamisega, mõnel korral rohkem töötamisega, aga igal juhul uuesti millegi tegemisega. Salme Karro on 1950. aastal kommenteerinud inimene, kes peaga ei tööta. Peab töötama jalgadel. Ehk kes meeles ei pea, peab käima uuesti. Uuemal ajal on mõnikord seostatud vanasõnaga rumalusega. Nii näiteks on 64. aastal öeldud loll pea on kere nuhtlus, kui ei, aga pea jaga, kui jalad. Tallinnast üles kirjutatud ja lisatud kommentaar öeldi, üteldakse siis, kui inimene unustab võib-olla midagi arukat teinud. Ja 1985. aastal on kooliõpilane Pärnu-Jaagupist samuti kommenteerinud. Kui pea ei jaga, siis jagavad jalad ütelus lolli inimese kohta. Ka eesti vanasõnadest head ülevaadet andvas vanasõnaraamatus on see vanasõna paigutatud just rubriiki? Rumalus on halb, suurendab vaeva, toob kahju koos selliste vanasõnadega nagu pea unustab, jalad tuletavad kerge pea annab jalgadele tööd. Kui ei ole, pead otsan, anna aga jalgele valu või Ulbe jalal balla Vaiva. Kõige rohkem aga sarnaseid vanasõnu leiame vanasõnatüübist, mis ei ole peas, see peab jalus olema. Nii et selles suhtes tundub, et kui seda annab seostuda nii järele mõtlematusega kui unustamisega et siis tegelikult tõepoolest seda on mõlemal moel vanasõnakasutussituatsioonides ka tehtud. Mina ise olen rohkem seda kuulnud unustamise situatsioonis. Võib-olla on see ka tavaline ja, ja loomulikult sellisel puhul, et need rohkem meelde jäävad ja süda, et kirjandusmuuseumis on see olnud läbi aja, samuti tuntud lahasena, seda näitab, teine üles, kirjutas tõsi vanasõnade kartoteegi Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas, kus 1958. aastal on Erna Norman kommenteerinud Ellen Veski saare hiljem Liivi kohta, siis järgnevalt kui pea ei jaga, siis peavad jalad jagama, ütles Ellen Veskisaar, kui pidi unustatud alla keldrisse viima. Tegu on siis rahvaluuleköitega Raprolarhiivi keldrist ja nii tundub, et erinevatel aegadel ikka see on meelespidamisega seostatud ja tundub, et seda vanasõna annab kasutada veel tänapäevalgi. Absoluutselt nii, et kui pea ei jaga, siis jagavad jalad. Aitäh. Risto Järv, folklorist. Päritud laul. Tänase loo valib meil Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi teadur Andreas Kalkun ja see lugu on autobiograafiline. Improviseerin. Seal ja me kuulame liidi auli Haulu tema elust mille ta ise on laulnud, seal laulab lihtsalt oma lapsepõlvest, kuidas ta, mees on haigeks jäänud, ära surnud ja siis väga praktilistest igapäevastest asjadest, ta räägib oma hirmustata, jääb vaeseks, tal pole millegagi oma lapsele toita, kuidas ta läheb koolimajja tööd otsima, kuidas ta saab selle töö siis on tal jälle kuus mure. Ta peab nii vara minema neid ahje kütma sinna koolimajja. Et ta, lapsed jäävad üksi koju sel ajal tal on sellepärast suur mure. Siis siis ta räägib natuke sellest, ta laulab sellest, kuidas kuidas te selle olukorra lahendanud. Ja laulu lõpus on tal jällegi selline mure, et kuidas ta jõuab oma lapsed koolitada ja mis tema lastest siis tulevikus saab. Selline väga intiimne ja ja mingis mõttes lihtne laul sellest nendest mõtetest, mis praegu selle inimese peas on. Elsa liidi auli muidugi kasutab laulu nagu loomisel selliseid vanu vanu vormeleid ja imeliselt kujundeid. Nii et kui sa siis sisu on väga kaasaegne ja sellest hetkest sündinud, siis need vormelid, millest see laul on kokku pandud, on väga arhailised. Näiteks kui ta kirjeldab oma mehe surma, siis ta ütleb, et tull koolumi kodutull, manna imimajja kose kuuluda, koguni ta räägib nendest vanadest mütoloogiliste surma kujutelmadest, kes, kes tema mehe ära viisid ja samamoodi sellised väga tundelised kujundid. Kui ta räägib oma meeleheitest murest, kuidas temast süda, süda, süda oli sügavasti haige, kuidas tema meel läks lõhki peas või läks Ladoni lõhki ja kõik sellised väga ilusad kujundid. Samas väga lihtsate asjade väljendamiseks. Ma valisin selle laulu selleks et tutvustada seda imelist autobiograafiate žanri seto rahval, kes väga hilja hakanud kirjutama ongi selline üks viis näha setu ajalugu või üks viis, uurides, et ajalugu on uurida neid laule. Tiidi aulial üks tavaline kooli koristaja Matsuri külas. Ja tema juurde siis 68. aastal läksid Tartu Ülikooli filoloogiatudengid sest nende juhendaja Udo Kolk 50 rahvaluulet koguma. Ja kuna need noored siis ööbisid koolimajas, siis oli neil kõige lihtsam saada kontakt kooli töötajatega. Ja nii nad saidki tuttavaks kooli koristaja, lid, jahuliga, kes oli tol ajal 40 42 aastane naine. Tema käest koguti erinevaid jutte ja laule, aga siis muuhulgas sa eliidia laulis oma elust ja teised koolitöötajad juures, et Killex oli 40 70 aastane, on anne Männa puu probiegi last kaasa. Laulja oli veel kuue 60 aastane Leida tarend matsiorist ja need üliõpilased oma päevikutes kirjeldavad seda situatsiooni kuidas, kuidas see naine laulab vaikse lõigu ette. Ülejäänud osa päevast-is istusime kodus ja miks minnagi kaugemale, kui laulud ise tuppa tuuakse? Muidugi jälle lahke kokatädi kooli kuristajatega. Seekord pakkusin meile pikka-pikka kosja laulu, proovisime ka sõnu kirja panna, erilise elamusega saime liidi auli omatehtud laulust. Koolitati, laulis, endal pisarad voolasid meilegi mõjusse kuidagi liigutavalt oli nagu piinlik lasta inimesel nuttes laulda. Mujalt Eestimaad ei leiaks praegu naljalt inimest, kes nii pikalt ja südamlikult enda elust laulda mõistaks. See oli siis ühe üliõpilase päevikust katke. Ja siin tulevad välja sellised paljud jooned, mis on iseloomulikult seto auto prographistel lauludele. See tohutu progravilist laulud olid, seal oli selline intiimne žanr mida naised laulsid sageli omakeskis mingitel vaikselt, väikestel perepidudel ja sagenenud laulud olid sellised kurvad. Ja neid laule laule võis katkestada disnutupuhang. Nagu juhtub ka selles liide auli laulus, et seal on mitmeid katkestusi, kus laeval magnetofon kinnibandustest lauljak muutma. Ja see autobiograafiliste laulude traditsioon setomaal on suhteliselt hiljuti avastatud nii-öelda veegaarium sajandi alguses, folkloristid eelistasid koguda just neid nii-öelda vanemaid laule ja improvisatsioonitäid kõrvale. Arvati, et kõige väärtuslikum osa osa pärimust on seal vana pärimus aga need improvisatsiooni, mida inimesed laulud oma elust või igapäevast et neil pole väga suurt väärtust, ongi huvitav, kuidas arhiivis selliseid laule on kirja pannud setod ise aga mitte haritud folkloristid kuna setod setode jaoks improviseerimine on nii oluline ja nende kultuuris sellised eluloolaulud on olulised, sest nemad on osanud end väärtustada ja kirja panna. Erinevalt folkloristikast, kes on kirja pannud kõiki neid roiepilisi laule ja vanu laule, nii-öelda aga palju vähem int organisatsioone. Seto kultuur on väga pikka aega olnud suuline kultuur. Ja meil pole väga palju kirjalikke jälgi sellest, kuidas setod ise kirjutaksid oma elust või on ajaloost. Niisiis need autobiograafilised laulud. On üks võimalus teada saada Zetodest, mida nad mõtlesid, kuidas nad tundsid ja mida nad oma elust arvast. Aitäh, Andreas Kalkun. Ja ongi tänaseks kõik. Saade on läbi, minu nimi, Krista taim. Tänan teid kuulamast. Soovin kõike head ja kohtumiseni taas.