Sa jõuad rongijaama. Jääd perroonile seisma. 10 minutit on veel aega. Suled silmad. Vaatud päikesesse. Su laugude taga mängib valgus oma ilusat vaikset mänguootajad, hääled viivad sind endaga kaasa. Emaüsas. Indrek kaasa. Eestluse elujõust. Hüsteeriline traktaat. Panga paremaid päevi on üks vits mehele, teid kohvi pidid? No olgu, mina tööd ei karda, peaks natuke uuema auto maale vaatama, mis seal kus sellega enam lähedane, võlgu ei võta, Savisaart, siga, jakk M oli käepikendus, ane ärama, raha peeretas, viied ära tarre lämmatada, issand, sa näed seda ja sain müürist kurradi. Sibulavenelane. Homme enam ei võta tilkagi suu. Sisseliin oli siis neli rubla 12. Ütle mulle, mis ta praegu maksab, ah kurrat seda nüüd küll ei ole. Ühed, nõukogude inimesed, olime kõik. Eestlane on laulurahvas, õigel ajal jõudsite, liha sai just valmis. Triigi vähemalt oma püksid ära kurradi silona kuulsat trüginud džiibiga. Pada sõimab katelt haigeilmasse Aunata pole kellelegi elu, ma jõua olla mingi ideaalne naine, kogu aeg. Ma sain alles keskkoolis teada, et selline asi nagu kalamari üldse olemaski olla. See õiglus siin on. Aprillist septembrini suvilas ikka suvilas. Tuli isegi päike väljakakras püüdnud nii süda, et amordid on paari aastaga sodi. Eesti on ju nii väike riik, kõik tunnevad kõiki, mis telekast tuleb, šampus vana kallinaga, ära söö nii palju seda rasvast kogu aeg. No mis sa, hing, teed ära, enne, ma usun, ufosid, aga seda rumala värki ma küll ei usu, ise perizad alati jõulusid tähistatud, meie haistab maja. Ega mina pole mingi rassist, aga neegri käest toitu küll vastu ei võta. Süda läheb pahaks, ilma kartulisalatit, ta pole mingi õige sünnipäev, ela ise ja lase teistel ka elada. Mees ei pea ilus olema, mees peab tark olema. Kukeseene ja kuuseriisikaid kurjal. Teise ei tule. Vaatame, milline ta on näos näha. Venelane, raisk. Armsad pehmed padjakesed, pistabi nahka. Alumised palgid tahavad vahetada. Ma võitsin kaks tükki. Nii odavalt. Vana punane äriline blondiine. Laar lasi Eesti põllumajandusse põhja. Ära ole nii negatiivne, kogu aeg raha eest saab kõike tänapäeval ja autoostu luba ma ei saanudki, head pehmed Moskvas saia. Kaheksa kopikat. Lapsest saati harjunud rasket maatööd tegema. Kuidas mullinäts, lõhn. Nüüd ristluud, valutavad. Nagu vihmale kisub vahistada pornot nii palju ei, ega ma ei ütle. Ja traditsioonid, pärimust, kes neid elus hoiab, kui mitte meie ise. Sammukide ennast. Naine peab olema puhas ja lõhnama nagu õu. Mina olen suur magusasõber. Kurk tahab kasvada, ega ta muidu ei kasva automaatkastiga. Aga muidu päris äge minek ole vaene, aga ole aus, jälle sõitis ennast surnuks. Oleks siis ainult ennast. Siin pole midagi keerulist, võtad kirve ja teed ise ära, selja tagant nagu venelane, kolm last praegusel ajal küll on julge naine. Põdrad käivad oma kohvritega ringi, lõugavad siin koge veidi. Mõtle, kui hea ikka jõuluõhtul omatehtud verivorstid ja aus mees oli ja tore mees. Ei tore mees, olengi karjatšestonski paaren, raisk. Iga kord, kui vihtasid teen, siis palun puudega Alexa poolteist milli kõige uuem mudel on lapsed, on meie tulevik, Ani, ära oma raha, midagi ma ei võta su käest. Kaks lina on minu piir, mina käin kirikust jõulutunnet otsimas. Kurrat, näe hom, annan lahutuse sisse. Ega ilma tööta ei saa midagi. Närvid jumala läbime palju. Meie meeste keskmine oli 63. Ei, väga head, vaata naistel see asi ei käi lihtsalt. Neil on õrnust ka vaja. Natuke tüüpiline feodaalriik, ma ütlen. Ei ole teist nii ilusat maad kuskil, nii väike rahvas seal üldse imetne veel olles oleme. Kus teie päeval olete, kurat, minu kannatus saab otsa. Ütle mulle, palun, kus see demokraatia siin on? Ainult omakasu peal väljas, kus ma lähen rasvase peaga, ma tahan ikka ilus välja näha, ma kohe pean saama näpu mulda pista, see istungi armastus õgivad ennast rahva raha eest paksuks. Tunskis Winibled, haige. Vähemalt korra aastas tuleb ikka kehapastaga puhtaks saada. Kalaga tädi turisti eine. Süda läheb pahaks, kui mõtled minu uisu kusagil Mulo krut ja kui ta siis tuli sealt oma valget ellu. Kõige tähtsam on kuidagi ellu jääda. Ikkagi on kohutavalt imelik mõelda selle peale. Liivi sõda põhjasõda, katkud, küüditamised. Mitu korda on plats põhimõtteliselt tühjaks löödud. Aga kuidagimoodi need eestlased hakkasid jälle paljunema ja said nagu joone peale enam-vähem. Ütleme, kümnendik mingi piirkonna elanikke tapetakse maha või viiakse kuhugi minema. Kümnendik ei tundugi eriti palju, eks ole. Aga kui sulik sõrm maha võetakse. Ja kui see on nimetissõrm näiteks parema käe nimetissõrm kuidas siis tundub? Aga noh, elu läheb edasi, nagu öeldakse Inimene peab ikka kohutavalt tugev olema. Jää vabaks. Jää vabaks. Jää vabaks, Eesti meri, räägi eesti keldrist, poiss istub ja politseiriik uksel ajab. Tule, tule jumal appi. Kus teleka Põltul? Värsked Gazett toodi tuppa, issand, missugune lõhn, missugune lõhn tuleva. Võin uue lõhnal muuseas. Ühe mõtte tahaks veel siia juurde lisada, pisar tuli silma, kui sinimustvalge tõusis, vaata tallu, naq puhas eestlane ei ole kurde, polguvernik. Miilits, politsei. Mis vahet seal on, midagi pole ju muutunud kõigest tutvuse kaudu ju ainult kõik, kõik, kõik. Olen kartuleid võtma. Kelle tervise arvelt see kõik käib. Ma küsin see ka midagi, ometi Mööruiskopsovis? Ega inimene ei muutu. Mehed on kõik ühesugused, saat tuleb teha, muidu meid enam kauaks ei ole ka, jälle makaronid, rasked ajad. Rasked ajad, oi kui neid. Mis sa arvad, et poest oli midagi saada või? Endal jalad otsas, ei leia tööd, mis jutt, see on 700 kurje aastat nagu hane sell ka vesi, sakslane, rootslane, venelane, isegi poolakas käis üle kurradi. Raisk, mis integratsioonist ja me räägime, issand, kui alandav. Ainuke kord, kui seeme kaine praegu nutma panna, väikesed lapsed ka, kõik viidi ära. Kõik gaseeritud vee automaat, Te, iga nuka peal. Need kanged kaheliitrised, sarvikud ja mis nad on? Need on veel kõige hullemad. Sukk lahabel elad. Ela sina ka, kali värske kali kolm kopikat, aga mitte sellest. Ei tahtnud ma täna rääkida. Õhul põrutab küll, tegelikult ka või? Mis inimene see on, kes omale odekolonni sisse ajab? Haige võrsköll just üles. Muud juttu ei olegi enam kui kolesterooli kolesterool, õlut või kaela natuke võtta või kartul soust-kartul soust piimaga kõrvale ja kõige parents ivani õlut pihlaussiga. Kurat ükskord elama, tega teleka Buddha näinud või? Metsavennad, vaat need olid õiged mehed, kanged mehed, see paks, see oli miilits, aga muidu päris tore inimene. Sellilen. Athena olemisega eesti keel sai ju itaalia keele järel teise koha, nagu venelane minema läks, nii hakkas üks läänes lömitamine pihta. Vabadus, vabadus, vabadus suusatada ja kelgutada ja käige looduses, põsed punased, hea olla. Puhas ürgne loodus. Eesti kaubamärk, isaisade verega lunastatud maa, esimene Eesti oleks mäng, ei osanud seda ette kujutada. Istuge, homopaaride pöörduvad silmini. Üks kass läks üle silla. Haige, nüüd ma küll puhtal lõpete lasen ennast lõdvaks. Kuidagi peab ots otsaga kokku tulema, kõik oma taskusse, mis aga kätte sai, esimene miljon tuleb köige raskemini kätte. Müübituna. Luht mul loog lahti. Istuvad päevad läbi poe ees ja muudkui kaanivad endale õlut sisse, ma ei tea, mul on juhe nii, koos peaks kuhugi Indiasse. Ma võin midagi loomavagunite viidi ära. Ega inimese elu ei maksnud midagi. Peaks mingeid vorstidega võtma, puhast liha juua, osta nii palju okastraadi taga, elasime kõik ühest liidust tuleme ja teise lähene, kuhu me niimoodi jõuame? Kohvi või teed? Parem ikka kui talongiajal ise andsime oma vabaduse käest ära, jälle eestlase jonn, sibul, küüslauk, tomatid, kurgid, kõik kasvatan ise, kõik lasti maha. Viimane kui üks. Kust te sel aastal suusatama lähete, Me läheme Soome või ma ei tea Rutsi peldiku taha ja kuul pähe, kus need NATO lennukid siis olid. Andesta, aga ära unusta ära oma raha, aga andesta kindlasti, andesta. Nendele tuleb ikka rõõmu valmistada. Kuhu ronid oma sopakaga puhtana puhaste linade vahele, üljootna kiiluski taga, kleit võiks pikem olla ja soeng sain. Kas me ei räägi, eks ole, kohvi või teed? Ei ega? Ütle. Seal oli viis kartulit ja Siinpool on kõik värgid magus naistenaps otse ahjust, keele viib alla satsi hajumal. Mis tööd, kus Sulev Mölder ütleb, eks ma tai teeme enne pildi ära, muidu läheb pimedaks ja ei saa enam. Pärast süüa ja tükk aega seisma. Sa vaata kui vali tuul. Praegugi luud-kondid valutavad, kuhu ma siit lähen? Ma olen siin sündinud, siin kasvanud. Kes mind seal ootab, mitte keegi. Ooda, mul saab aku tühjaks, kohe kõike, kellele mind vaja. Ma ei taha kommenteerida seda teemat. Kohtivideek. Haenel saaled ärisk. Mis haige, tule alla, teen murakamoosi, tahad, ise käisin, ise korjasin, suhkrut mõõta. Arst keelas ära Rossistituutsiit, esimene asi kohe pärast vaatame noku ei, päriselt ka ma kadakatega ei suitseta kunagi. Nurka lõpaga õigused, lõhnad tulevad tõesti suunatsubi, algDatsub, mismoodi siis selts sul nii ilus läbipaistev tulek? Nüüd peaks valmis olema küll. Aeg tuleb maha võtta, endasse vaadata, elu üle järele mõelda, kellelgi pole laada? Jah, nii see elu on eestlase ausõna, keegi telekapulti näinud. Mul läks laste ükskord uurida mis Eesti inimesel esimese asjana pähe kargab, kui talle öeldakse eesti. Ma arvan, et üks esimesi asju oleks väike riik või väike maa väike rahvas midagi nihukest. No me ei saa ju samamoodi teha nagu teise. Me oleme ju nii väiksed, positiivset väikses riigis on kõik see asi palju lihtsam teha. Kõik tunnevad kõiki, võtad telefoni kätte ja helistad, ongi korras. Aga kui ma lähen, ütleme kahesajandat korda ühte ja samasse supermarketisse, mitte ühtegi tuttavat nägu ma seal ei näe peale ühe müüja. Mismoodi see Eesti siis väike on? Kui kõik on jumala võõrad inimesed? Kui ta päike oleks, siis peaks ju suuremat osa nägupidi ikka teadma. Ma saan aru, et kõik ei pea mu sugulased olema või mai tea, tuttavad aga nägupidi ikka. Küüditamiste ja mahalaskmiste mõttesse väiksem see asi võis päris mugav olla, ma mõtlen. Vähemalt isiklikus plaanis. Sa teadsid täpselt, kes su vaenlased on, kes on sulle kunagi midagi pahasti öelnud või nii. Või on sinu tüdruku kunagi üle löönud või lihtsalt sust rikkamaks saanud? Ma ei tea, ilusam, hobuse jõudnud osta endale. Autosid oli siis ikka jube vähe. Ühesõnaga, sul oli täpselt teada, kus nad elavad, põne ainult nimi kirja ja viiakse minema. Samas kui rahvast on vähe siis on jälle raske plaani täis saada. Hakkame minema. Ega ta ei hammusta. Ta pole kedagi hammustanud, kuivatad ahju peal ära, talvel hea võtta, õpeta nagu oma last, mis sa siin teed ei ole, alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Reeglit pooma. Raisk Paju, palun, pole kunagi elus olnud. Tom, vol, ilus. Pea lõikab otsas nagu koorelahutaja. Mina nende kõrgest kunstist. Haruldane varsti maha, kui ma veel paksemaks. Modell lõkke üles oksi peale suvepäevadele tavaliselt oma naiskaasa ei võeta, ära. Ei võta ka. Pall ja köievedu viktoriin ei tule see aasta. Miks nad teavad nii kõvasti karjuma? Eestlane ei käi niivisi kambaga, tal peab olema õhku hingata, seda rahvariidevärki ei kannata. See siin on minu kodu. Keegi kurat ei tule mulle ütlema ei ega ma ei ütle. Näed. Sille talu jätsid küüditanud vahele. Minu vanaisal olid veel omatehtud pastlad. Kapi otsas, teisest inimesest sõidetakse lihtsalt üle. Issand, kui kõrini mul sellest joomisest on, kui kõrini aga ühe õlle võtaks veel või kaks, siis on kõik ka, siis aitab. 10 olgu, ikka pole hea rammus loo sihitamine sest sülitamine tuli sisse ka korjama ja ära hakka jalast ära võtma, me teeme ise ka kingadega, seed. Diviisi pole vaja väetada, kasvavad ise ait taevaisale, paku istet, poiss pühitseb, peeretab tegelik mats. Tere ka ei ütle. Ei, ega ma ei ütle. Suitsetavad joovad, pole siis ime, et nii noorelt maha surevad, jõudu tööle, poiss. Tule siia, ma tahan suga rääkida. Staadium, bossidena, jätku leiba, ma sõidan igatahes jalgrattaga ma olen, seal olid kadunud kitsedelt jõudu tarvis, et keegi aitähki ütleks, kus sa sellega. Ega õiget talve enam ei ole ju. Külm ja pime. Masendus tuleb peale kurradi lörtsine nagu pat. Roisk kaks korda aastas tahaks kuhugi soojemasse kohta. Olla õnnelik? Kui esimesed lumikellukesed pistavad nina lume seest välja, siis on niisugune tunne, et. Suvel ei tohi magada nii palju oma elumaa natuke puhkama, akusid laadima, haldu. Võta vähemaks, anna oma kehale õhku, natuke, mul pole suuskigi enam allest. Viis Tõnu telekas tuleb. Väike rahvas, väike riik, kus on 11 ministeeriumi, mitusada kooli, 10 ülikooli, kus on professorid ja dotsendid ja mis nad seal on kõik siis mingid firmad, mingid ametid ja asutused, isegi mitu orkestritäit, pillimehi on välja õpetatud oma ooper ja ballett ja kõik diaatrid. Kurat, kirjanikud ja kunstnikud. Isegi töötuid jätkub kõige hullematel aegadel mitukümmend 1000. Mis väike rahvas, mis väike riik? Ma saan aru, et Venemaa on suurem, Brasiilia on ka suurem ja Hiina ja Kanada. Aga hakka kuskilt põhjarannikult astuma ja vaata, millal sa Läti piiri äärde jõuad. Ma arvan, et vähemalt paar nädalat, kui hästi läheb? Või näiteks tõused hommikul Tallinnas üles, lähed välja. Naljas on üheksa kraadi ja mõnus pehme seenelism. Lähed rongijaama, istud rongi peale, paari tunni pärast oled Tartus. Aga mis seal on? Seal on kraadiklaas nullis ja katused kõik valged, autoklaasid isegi jääs. Ma saaks aru, kui paar kraadi oleks vahe, siis võiks rääkida, et näe, ikka kui päike, ta on. See meie kodumaa, aga üheksa kraadi. Üheksa. Mingid südametunnistus ega armastuse, sina ei tule mulle. Nuut on juut, töö on tellija materjalist, nagu öeldakse. Kuulame ilmaga, kalamarjad, värgid, kõik laual, jumal karistab, kõrged ülemused pidasid pidu, eestlane naljalt ei lähe teistele kätega kallale, lihtsalt kõlada nüüd, kui ei ütle. Vanasti käis Lavka vähemalt. Täitsa hunt, kes nisu küll oled üldse. Vanasti Polnud, mingeid talvekumme, avarii, see oli ikkagi vähe, ma olen mures su pärast, isa issand, ma vihkan seda hakkama. Ma ei saa aru, kuidas seda saab, syya üriline kuradi raisk, tööroots ida poole astuma või ta kuuled, kuidas mul süda peksab. Ei mõnu, kuidas sellist asja saab andeks anda, mulle. Ütle mulle selline juba risti ette ei, pisar tuleb silma, kui mõtlen, kurat, virised ja vingud kõik saed Ma nägin sind eile õhtul telekas loomi enam keegi ei pea. Piim tuleb poest osta, ei taha Te kedagi näha, ka enam poegi täis puu olla tal valge pea sinised silmad, teine sõitis surnuks ennast. Täielik eesti laps, issand kui armas, puhas kuradi segavereline eestlane, see olen ma sündinud ja siia ma jään kuni surmani armastan, armastan, armastan mule vait. Tahan kuulata minu saadaka. Tädi või äkki keegi näen tegelikult veel töö kiire ja korralik. Ühest äärmusest teise mõtlen täiesti ületöötanud. Õnnista ja hoia, olen nii väsinud, sa ei kujuta ette, kui väsinud ma olen. Tahaks täitsa ära keeranud, lihtsalt paksuks läinud, issand, kõik paks. Mööda vihkan, vihkan, vihkan. Poolviilkatus. Seda tunnet ei saa sõnadega sele toda kohvi veid. Tume, mis vahet, seal on? Pealised noki, olgu Eestimaa muld sulle kergetaid. Voo jõgi, kabiin, viin apelsini mahlaga. Ole rahul sellega, mis sul keegi telekapulte näinud. Kurat, mul täitsa mäletan mitte midagi ära. Tehke suhu ja täitsa. Mõtle mitukümmend 1000 laulukaare all kuus sõbedoterniga, kas ta on telekas olnud? Meid on nii vähe, hoiame 11, juhe jumala koos, ilusad ilusad ilusad tüdrukud. 200000 läbisõitu. Alla meie igapäevast leiba, musta eesti leiba, sa ei kujuta ette, et lühike seelik saab üldse olemas. Aga mida need pidid tegema, kellel polnud isegi? Soome televisioonikümneselt käisin esimest korda laulupeol. Veri on paksem kui vesi. Vabadus vabadust, vabadusi. Võin mina ei tea. Me ju olime kõik või noh, mitte päris kõik, aga väga paljud olid valmis lihtsalt käest kinni, seal seisma ja neid tanke ootama. Mis jäid õnneks tulemata, eks. Aga keegi ei teadnud ju ette, et nad jäävad tulemata. Ja nüüd me oleme ikkagi väiklased kohutavalt üksteise peale kadedad ja loeme oma tuttavate tuttavate, isegi oma sõprade raha. Ma ei kujuta ette, et kuskohast see raha tuleb, et nad niimoodi elada saavad, näeb niisugune auto, sellel persele on omal katus, laseb läbi. Reetmine näiteks. Küüditajad ja need teised, kes aitasid peita Ja mõni jõudis mõlemat teha, kedagi peita ja kedagi üles anda. Mõni võib-olla arvasid siis tal endal on kuidagi kergem või parem elu või? Või et äkki pääseb ise ära, siis. Pärast nad elasid kõik kes ellu jäid, muidugi. Elasid kõrvuti ja koos ja laupäeva õhtul käisid kõik ühtemoodi saunas, panid puhta pesu selga. Tähendab, ega selleks ei pea mõrtsukas ega mingi eriline jättis olema, et südametunnistus. Eks. Teed lihtsalt mõne kompromissi keerad kellelegi natuke sitta, kahmad endale midagi teiste arvelt, sest subpositsioon. Annab selleks võimaluse ja pärast läheb ikka koos lapse või lapselapsega. Tehke keskusesse ja laseb torudest alla ja ohked, no küll on mõnus, unustad ära, mis sa teinud oled ja kuidagi. Ja kuidagi väga kergesti tuleb see enda õigustamine välja tavaliselt. Igasugusest pasast tullakse ikka läbi terve nahaga, sest. Elu peab edasi minema. Sa vaata, kui huvitav peaks endale kah ostma. Vabadus, vabadus. Kuradi rikaste vabadus, elav tuli, on ikka teine asi, ahnus on selle kõige taga, mõtlen ahnus, millised. Täpselt. Mingit austust ei ole, mõtlen rive pubekas, käbi ei kuku kännust kaugele, noored lähevad linna ära, tagasi ei tule keegi enam jõuluks ikka koju, tulete Isamaa ja emakeel, muud juttu pole enam kui raha ja raha, paks laps on ilus laps, ole normaalne, elu ei sünni patta panna, kus pultangegi tappa, kui vaja, siis võtan püssi kätte. Kuusel juba minu pärast, las tapavad maha 11 põllulilledest tehtud pärjad pealt, niine tulid nagu inglid kohe. Täis suuga ei räägita, me see aasta kapsast ei teinudki, see mesipuu laul tõi kohe pisara silma. Nii hea elav muusika on, mõtle, kui maki pealt tuleks. Köik köik tuli käest ära anda oma kätega üles haritud maa, o rabad sood, raba seal ma tunnen, et ma olen loodusega üks, nüüd on kõik võssa kasvanud, aga köige rohkem mulle meeldib kuulata, kus ma ütlen, ma sellest rahvatantsust ei oska midagi arvata, kes ise õmmedas, kas sellel võib-olla oli midagi selga panna? Tuule. Ma ei tee sulle midagi. Pabin diivani peal. No ütle Nissani Lähed jumala pluse, kust said, kust ma selle raha võtan, elame oma vabadust ära, ei anna käest masina arsti juurde lähen, milles küsimus? Ma võin kas või hommepäev maha jätta. Eestlane on raamaturahvas sellised, need kunstiinimesed on pea laiali otsas. Haige valutab, eks ta läheb üle. Kese rahva käest, küsib meie vennikesed, teevad nii, nagu isandad pealinnas ette ütlevad, ane, ära oma raha lihtsalt lesitsejale vaatad pildi, mitte midagi. Mõtle, kes neid lapsi teeb, kui mehed köik maha surevad. Kohvi või teed vanaema pannkooke mäletadel maasikamoosiga, need uuema aja veinid on nii hapud, kõik sirelid juba õitsevad usu või ära, usu issand, me võimul on täielik allergia nende vastu, kes köid kutsus siia araablane, kellega tegelikult ikka täitsa must, kõik olid ühesugused hallid üks suur hall mass, eestlase veri on nagu unis segatud jõhk, eesti keel. Ja eesti meel ei kadunud kõik need aastad mitte kuhugi. Eesti inimesed me ütleme siis, ütleme veel kord siis juba tulistame, lajatame suskama, lahmima äratama, sajatame, sihiseme, hõõrume nina alla, vingume, tembeldame, paneme paika. Aga ometigi idaneb meis kõigis üks hävimatu tera mis ei sarnane ühegi teise sisemise teraga universumis. See tera on elu edasiviiv originaalsus. Ei. Ega ma ei ütle. Hüsteeriline traktaat. Esitasid liiandi Kuit uurijad, akadeemia etenduskunstide osakonna teatrikunsti eriala Üheteistkümnendal enni tudengid Grete Jürgenson, Helena Kesonen jaune kimmel, Liisu Krass, Getter Tesla Märten matsu, Ringo Rammul, Karl Robert Saaremäe, Karl Sakrits, Martin tikk, ting, Mihkel Vendel. A kodungi ja palju Mischa. Ristlaast rajaja, helikujundaja ta kodutiim, helirežissöör Külli Kill. Raadioteater 2016.