Nii alustasine dekaadi päevil oma saateid Moskvas. Suured kunstipidustused on lõppenud. Kuid enne, kui lõplikult sulgeda dekaadi päevik, lisandus sellele veel üks erelehekülg. Väljapaistvate teenete eest nõukogude kunsti arendamisel ning seoses Eesti kunsti ja kirjanduse Moskva dekaadiga anda NSV Liidu rahvakunstniku aunimetus Eugen kapile Kaarel karmile, Gustav Ernesaksale. Ja nüüd külastamegi märkey NSV Liidu rahvakunstnikke. Külaskäik algas ja nüüd olemegi praegu kuuldud viisi sünnipaigal. Siit väikesest majakesest keset Kadrioru vaikust on pärit Tormide rand ja käsikäes kuidas kalamehed elavad ja palju-palju toredaid laule seintel meeskoorifotod klaveri juures ei puudu väike näärisokk. Jaa, Cap kange nääriõllega, mis tuletavad meelde, et ka palju lauldud näärisoku lugu ja kõrtsistseen on mõlemad noodipaberile sündinud siin selles väikeses muusikast pakatavast toas. Kuid aeg on peatuda dekaadi päeviku viimasel leheküljel. Seltsimees Ernesaks, dekaad on nüüd pärast tema lõppu jõudnud veel ühte järku, nimelt õnnituste järka. Võtke vastu meie kõige suurema muusikasõprade ja meestelaulusõprade pere õnnitus kõrge autasu puhul. Ta on väga-väga just selle lahke tähelepanu ees, mida te nüüd ütleksite tagantjärele, vaadates teatud kokkuvõttena kogu dekaadi kohta? Tikaad on õieti niisugune ülevaade, täielik ülevaade praegusest meie kultuuri olukorrast igas sektoris, nii kirjanduse alal, kunsti alal. Ja ma mõtlen, et see töö, mis tehti enne dekaadi see niisugune pingeline töö, et see peaks nüüd edaspidi harjumuseks saama ja kui midagi tehtakse, tehtakse juba selles vaimus, et kõiki võiks ka edaspidi nii laiemale hulgale näidata, et see oleks alati dekaadi tasemel ja vast ehk pisut paremgi. No eks teile olid Moskva päevad kindlasti väga väsitavad, muidugi. Kõigepealt annad, on väga huvitavad ja väga pingsalt ja kui on midagi niiväga erutatud, vaat siis juba huviga vaata järgnevaid kontsert, järgnevaid esinemisi, mis edasi saab? Pead nõu meestega, kuidas on vastupidavus, aga me olime seal varemgi küllalt esinenud, aga siiski seekordne esinemine nii sundis ennast rohkem kokku võtma, kuna varem oli ikkagi nii, et me esitasime nii enda koori rohkem, aga nüüd tundus selja taga on rohkem rahvas, kogu rahvas ootab, kuidas ühe või teise lauluga läheb. Ja kindlasti pidi vaatama, et ükski laul nõrgem kuidagi välja ei tule, sest selle õige õieti selle kõige nõrgema laulu järele õieti seda taset hinnatakse. Püüdsime viimase lauluni. Ja see, nagu raadio kuulajaskond teab, õnnestus kõigiti hästi ja ja üks teie kontsert teatavasti kasvas kaheosalisest koguni kolmeosaliseks või kui täpne olla koguni nelja osaliseks. Kaks korda plaksutati meeskoor välja. Võib-olla isegi päris vägivaldselt kontserti lõppedes alustasime juttu rahvakunstnik Ernesaksast aga ikka jõudsime välja riikliku meeskoori. Eks see ongi õieti niimoodi, eks see au tuleb ikkagi jagada 80 mehe vahel võrdselt ära ega koorijuhti, see tähendab käesoleval juhul rahvakunstniku ei oleks ilma selle koorita. Nii et me ikka kuuleme ühte. Osalt on need muidugi õigus, aga siiski täna me tahaksime oma vestlust pühendada ikka pisut rohkem rahvakunstnikule. Ja eelkõige huvitaks meie kuulajaid kindlasti nüüd see kuidas algas huvitav tee muusika ja koorilaulu vallas ja millal see oli, millal ta esimest korda dirigendikepi kätte võtsite? Vaadake järjest ju kanname üle Teie kontserte, aga neid on üsna vähe, kes niisuguste asjadega kursis on? See algas? No täpselt ei oska ütelda, ligi 25 aastat või rohkemgi tagasi, väikene mees, kurikene oli valgustuse v mürtsem osakonna meeskoor ja ma asetasin sealsed korjuhti ühel korral. Ja hiljem tulidki mul selle kooriga hakata tööle, need olid lihtsad inimesed, peamiselt elektrijaamast. Veelgi praegult on seal mõni vana tuttav, hiljuti läks pensionile seal väga tunnustatud töömees seltsimees roots, tema oli sul sel ajal esimeheks ja oli nii noorele poisile väga tugevaks toeks. Ja nii me siis laulsime ja laulsime ja hiljem elu läks edasi. Töötasin koolides koorijuhina, samuti nais- ja segakooriga ja meeskooriga hiljem. Nii et kogu elu on õieti läinud koorilaulmise alal taktikepp käes. Jah, aga millal te selle valiku ja te tegite või oli see üldse teadlik valik? Teadlik valik vast ei olnud. Aga muidugi ma juba noorest põlvest arvas, armastasin väga koorilauluisa ema laulis koorides ja samuti isa vennad olid koorijuhid ja küllap vistikani kuidagimoodi oli, see, olin ma mõjustatud sellest ja ja hiljem hiljem ei saanud sellest enam lahti ja paistab, et selle elu jooksul küll kooriuhatamisest ära ütelda kuidagimoodi ei saa. Kust kandist pärit olete? Harjumaa mees, aga loomingu järgi tundub. Tormide ranna puhul seal jalgrattaga sõidetud ja häid tuttavaid leitud ja hiidlased muidugi tegid minu kulul nalja, nagu nad igaühe kulul teevad, aga pärast leppisime ära, kuid nendele ooperi vastu anti. Nii et hiidlased ja saarlased, sõbramehed, kõik. Nii, aga meil nüüd see jutt katkes umbes aastat 15 tagasi vist, või kui kaugele te oma jutuga jõudsite? Sõja ajal töötasin Jaroslavlis samuti kooriga seal segakoor. Pärast sõda Tallinnasse jõudes asutasime meeskoori kuigi arvati võib-olla, et kui nüüd kutseline meesko luua, et see võib-olla mõjub isetegevusmeeskooridele ja need koguni kaovad. Aga vastuoksa me näeme, Tallinnas on rohkem meeskoore ja toredaid meeskoore kui kunagi varem. Ja nende krooniks muidugi ikkagi riiklik akadeemiline meeskoor, mida Moskvas seekord juba päris otseselt nimetati Nõukogude Liidu kõige paremaks koormaga. Meil on Moskvas käinud Jaan Trumpi nimelise klubi meeskoor ja väga edukalt esinenud ja juhatusel ja tundub, et see koorilaululiik ongi teile ka vist ühtlasi kõige südamelähedasem. Mulle meeldib, võiks ütelda kõik kooriliigid, aga meeskor võib kõigepealt vähem vähem arvuline olla ja ta on siiski. Tal on siiski jõudu ja tugevust ja temas peituvad siiski kõik võimalused laial ulatuslikumaks musitseerimiseks. Kuidas meestega tööd teha. Mõnus mõnus. Mitmenda kontserdi riiklik meeskond nüüd Moskvas andis, on teil ka sellele arvepidamisest üle? Täielik raamatupidamine ei ole minu käes, aga minu tunde järel peaks olema vist ligi 1000 600. kontsert. Ees seisab kindlasti meil ka võib-olla pikemaid ringreise ja ka taandusedataktikaadigava natuke laiemalt tutvustada. Järgneval päeval oli meie aktiiv koos ja igatahes nii süstisime 11, nii ütleme nii, tahab üritamise vastu. Nii riiklik akadeemiline meeskoor, nii tähtis kui see ka on, on siiski ainult üks killuk. Sellest, kuidas te olete seotud Eesti muusikaeluga. Kuidas praeguses konservatooriumis asjad edenevad. Täna sai üle hulga aja õpilastega kukku, töö hakkas seal täie hooga pääle. Väga kõrgelt professor Topmanni prossaraavikud koorijuhatamise osas. Aga ma vaatasin ka kõiki meie vanemaid koorijuhte kontserditel igalt ühelt püüdsin pisut omale midagi saada ja siis oluliseks sõiduks oli minul see oli 1900 35. või kuuendal täpselt ei mäleta. Matk Tšehhoslovakkias seal ma tutvusin väga Häädemeeskooridega ja see mõni otsustavalt, nii rabas mind nii eskord patsildiga, nii et sellest enam lahti ei saa. Ja kes on olnud ja kes on praegu teie õpilased. Nüüd ma võin mõne võib-olla ehk unustada isegi pisut aega. Seitsmes variste oli minu õpilaste nimestikud, seltsimees Vahter. Seal on helilooming, sellega ei ole hulk aega saanud tegeleda kogu tikaadiline töö, peamiselt seal võtnud kogu aja ära ja tõesti ei mäleta, millal viimati noodipaberit sai tarvitada. Näete, klaveril on praegugi noot. Kaks väikest lastelaulu kerkib üldse küsimus, kust te võtate aja ja energiat kõigil kolmel alal kogu aeg täita jõududega kaasa lüüa? Kas üks kord vajadusel õhu ütleme, koorivad teine periood võib olla, töötad rohkem õpilastega, siis leiad ehk aega rohkem heliloomingu jaoks. Aga mingi asi ikkagi siiski kannatada tuleb valjult jagada, seda aeg. Tahaks siis ka veel mõne mõne momendini vabaks saada ka teatris, käia kontserdil. Nii et suvekuudel muidugi tenniseväljakul vaja käia, ähvardame, värvis tingimata käia ja seal me oleme vahest kõik koos ja ongi õieti koorijuhtide mäng, mängivad, Vahter mängib ja Jüri varistan ju tugev mees. Ammust aega juba peame võistlusel ja meil on veel huvitavad võistlused, olid temaga vat Moskva viiuldaja David Oyster, lahjendama poegi, Cross Drake. Paarismäng juba kaks aastat järjest oli Pärnus nii Moskva Tallinna vahel ja kes siis oli edukam viiki? Noh, ja nii on siis läinud aastad kuni suure verstapostini mida märkis tänavune uusaasta ja nagu võime näha sellest kogukast telegrammide virnast siin. Teile rahvakunstniku nimetuse omistamine oli suursündmus, mitte ainult Eesti kultuurielus, siin on vist küll. Kui palju neid seni õieti juba kohale jõudnud lugenud ei ole, lõgena siia. Aga vaadake mõnda kõigest südamest õnnitleme teid, kõrge autasustamise puhul. Soovime uuel aastal uusi suuri edusamme teie viljakas loomingulises töös. Käbin, Müürisep. Tasin Lens man, Anst. Õnnitleme Soome uut aastat ja täielikku edu parimate soovidega moskvalased ei tea. Nii et kuue miljoni inimese esindajad niisiis pikk Telegram, heade soovidega Rõnnikovil, Shapoorinilt, Kabalevskilt, Molczanovelt, huvilt, Kovallilt ja tellinud siis on veel tervitused lihtsalt kooridelt nipet, Netski nimeliselt koorid. Siis täna jõudis kohale Telegram Šešnikovelt ja paljudelt teistelt. Võtke vastu südamlikud õnnitlused ja parimad soovid Šostakovitši, kuigi telegramme on suur hulk, võib-olla on tore just sellega lõpetada nende ettelugemine ja muidugi väga austav elektron. Järgnevalt andsime edasi raadiokuulajate õnnesoovid Tallinna riikliku konservatooriumi direktorile värskele NSV Liidu rahvakunstnikule professor Eugen kapile ja palusime tal esineda meie mikrofoni ees. Palun, ma olen väga tänulik Nõukogude Liidu valitsuse seoses kõrge aunimetuse määramisega. Mulle ühtlasi avaldanud väga suurt südamlikkust suur tänu kõigile organisatsioonidele, sõpradele ja isikule, kes mind tervitasid telegrammidega selle määramise puhul. Isiklikult olen väga rõõmus, et minu kaks kaasvõitlejaid nimelt Gustav Ernesaks ja Kaarel Karm osutusid isikuteks, kellele samuti määrati nõukogude valitsuse poolt see kõrge Auni Mets. Me oleme peaaegu ühevanused ja nii Gustav Ernesaksaga kui ka Kaarel karmiga. Mind seob mitte ainult kauaaegne sõprus, vaid ka tegevuskunstipõllul. Gustav Ernesaksaga õppisime koos minu isa Artur Kapi juures. Isamaasõja ajal tegutseme koos Eesti kunstiansamblite organiseerimisega. Nii-öelda jutumärkides võistlejad näiteks Eesti ooperižanri viljelemisel mee teinekord isegi läheme temaga raksu oma kunstiliste veenete pärast, kuid üks on kindel, meil on ühine tee ja tema teenib. Ma väga hindan sellel alal. Kaarel karmiga. Algas minu ühine töö, kui Priit Põldroos lavastas 1932. aastal voolesi 33. aastal Šexpyri, mida soovite. Ma kirjutasin seks puhuks sellele oma nii-öelda esimese lavamuusika ja tema tähendab son. Kaarel Karm esines lavalt Petruczio osas sest Aivo ajast saimegi sõpradeks ja olen tema arenemist jälginud suure huviga kogu selle aja vältel kuni tänaseni. Eriti hindan ma tema esinemist Hamletist, millele samuti 1090 40, seitsmendal või kaheksandal aastal kirjutasin muusika draamateatri jaoks. Ja ta mängis suurepäraselt nimiosas ja suure eduga, mis mind väga liigutas. Mida te, seltsimees Cap, märgiksite nüüd tagantjärele, nii teatud kokkuvõtteks Eesti kunsti ja kirjanduse dekaadi kordamineku kohta Moskvas. Eesti kunsti dekaad minu arvates õnnestus vägagi hästi ja mis mind iiliti rõõmustas see asjaolu, et dekaadil esinesid väga tublisti meie noored solistid ja noored heliloojad, kes lõpetasid alles hiljuti Tallinna riikliku konservatooriumi. Raadio kuulajaskond tunneb kindlasti huviga teie loominguliste tööde ja plaanide kohta lähemas tulevikus. Sellest heliloojat kunagi ei armasta rääkida, aga no kuna see tõepoolest võib-olla on võib-olla mõnedelegi huvitav teada saada siis kõige lähemas tulevikus minul on kavatsus kirjutada variatsioone Glinka ooperil Ivantsussaanist Vanja laulule teatavasti Glinka sünnipäevast möödub 15-l veebruaril 100 aastat ja meie vabariigis meie soovime seda nii rahukaitsekomitee, Kultuuriministeerium, helloti liit ja teisedki organisatsioonid seda nii suurejooneliselt pühitseda. Seks puhuks isiklikult arvan, et toime, kuna ma olen juba alustanud sellega ka kirjutada mõned variatsioonid klaverile Glinka tuntud teemale, tähendab sellest samast ooperist. Praegu kui nüüd ütleme vaadata ütleme juba pikemale ajale, siis minu unistuseks on ja jääb kirjutada ooper väga huvitavale teemale, nimelt Jordaania prognoost. Praegu ma kogun ajaloolise materjali ja nii-öelda võiks öelda seda inspiratsiooni. Ja nüüd Kalevipoja ja vabaduse laulikumailt Viktor Kingissepa-nimelisse Tallinna riikliku draamateatrisse Lermontovi maskeraad arbiinil. Kaarel Karm. Eks kõik karmi. Lao jäi mari süütu. Seltsimees Karl, alles see oli, kui oli kahe ümmarguse arvuga juubel. Alles see oli, kui õnnitlesime tõid Eesti NSV rahvakunstniku aunimetuse saamise puhul. Ja nüüd palun võtke vastu raadiokuulajad õnnitlus kõige kõrgema aunimetuse omistamise puhul. Aga nüüd peab juba juubilar meile paari sõnaga sellest kõnelema, millest juubelipäevil rohkeid ülivõrdeid kasutades kõnelesid teised. Nimelt kuidas algas tee lavale? See on nii kõvas seid meedias. Ma olin siis päris noorukene koolipoiss. Minul oli üks koolivend, tema tegi kaasa vanas Draamateatris. Nii statistina hoidis seal käes kilpi ja mõõka ja mina vaatasin teda pealsel etendusel. Mulle hirmsasti meeldis see asi. Ja minul tekkis ka niisugune soo, et ma tahaksin diaatri minna. Ja salaja mõtlesin, et kuidas seda asja korraldada. Kodu ei julgenud muidugi sellest sõnagi rääkida. Ja võtsingi kätte üks hommiku ja läksin draamateatrisse tollaaegse näide juurde. Paul sepa juurde. Tema oli väga lahke minuga ja rääkis minuga kenad juttu ja mina ka jaa. Et vot ma tahan teile tulla siia näitlejaks, tema vaatab mind ja ütleb, et jaa seonduvale küsis ka siis, kui vana te olete. Ma ütlesin 13. No ja egas niisugusi asju peabki hästi vara peale hakkama, et siis jõuab rutem edasi. No aga tookord sellest asjast midagi välja ei tulnud. Kas, mis nähtavasti oli väike, aga ma nagu ise mõtlesin, et kas mõni väike olingi, aga küllap siis ikka oli, mul ei ole meeles ja niisugused väiksed mehed alati mõtlevad, et nad on päris suured need. No ja siis jäi see jutt meil nii, aga minul ei läinud see enam peast. Mina päris kindlalt otsustasin, et siin teist teed ei ole, et mina pean sinna saama, kuidas, seda ma isegi tol korral ei teadnud, kuni kuulutati välja 1000 925. aastal. Neid noori entusiaste oli seal kui ma mäletan õieti midagi 180 ümber. Nendest 100. kaheksast 10-st võeti vastu seitse, vist kui ma ei eksi. Tuli katsetele minna teisel päeval. See eelmine öö möödus mul täies silma unetama, ei saanud sõba silmale sellest suurest erutusest ja kui ma siis teisel päeval seda katsetele läksin, mul on see nii selgelt meeles. Ma esitasin Schilleri röövlitest Carli monoloogi. Ja see oli mul väga hästi pähe õpitud, aga korraga läks mul meelest ära, sest saalis istusid nad kõik, niisugused kanged mehed ja naised, kes lähevad kindlasti meie teatriajalugu nagu Ärnav filmer Ants Lauter, huugol Laur agul hüüdi, Alfred sällik, Hildak, Leeser ja muidugi ma neid kõiki olin laval näinud. Ja kui ma kogemata silmasaali heitsin ja neid mehi ja kangeid naisi saalis nägin, siis ehmatasin mani jalad. Mul läks kõik meelest ära. Ja siis ma mul oli aga see väike raamat taskus ja ma palusin, et kas mulle lubatakse, et ma selle raamatuvõttena meelde tuletan. Küljed aitab selleski ja mina mõtlesin sa nüüd on kõik otsas, et kukkusin läbi. Aga ei, natukene aega läks mööda, tuli Ants Lauter minu juurde ja ütleb, et tulge oma hommiku. Kell 11 direktor juugoltzi juurde. Mina siis juba oli meil teadawatrjorwegid kavalad, käigi noored inimesed. Et need, kellele sildil kell 11. Mina tulingi kell 11 direktori konkurss juures, mul jääb siga vis surmani meelde see esimene kohtumine meie teatri nii-öelda isaga ja ta mõjuski minule väga isalikult, ta oli niisugune väga sõbralik ja kõik palub mind istuma ja pakub mulle suitsu ja mina ütlen, ma ei suitseta. Ei suitseta. Aga kas seda. Kärakat võtate, mina ütlesin, teil võtta, ahi võtta, no ei ole viga, küll teil siin kõik ära õppida. Kui nüüd tagasi mõelda, eks ma ole seal niipaljugi ära õppinud. Teatris jah? No vot, nii ma siis sattusingi, teatri esimesed aastad olid muidugi väga rasked, mina olin väga arg ja tagasihoidlik noormees, mina häbenesin, mina kartsin kõike, kõike ja kõiki. Kui mina laval midagi tegin, ega siis suuri ülesandeid ei antud, nii nagu ikka õpipoiss, algab aabits siis peale. Ja mina lihtsalt nisukene hirm oli, et ei oska ette kujutada, kui ma teile praegu räägin. Iga kord oli mul kohe tahtmine ära joosta teatrist. Ja see kestis mul mitu aastat ja oligi ükskord niisugune juhus, kus oli teisel aastal viskama, teadis olin, oli, mängiti üks tükk, üks lindprii ja minule anti seal üks röövli osa, teine röövel, aga seal röövlid oli päris päris palju rääkida. Teksti oli päris palju ja mina olin nii erutatud, ärritatud peaaegu nagu praegugi. Et ma ei, ei saanud sõna suust välja Janslatherali, siis palju noorem mees ja ägedam, nüüd ta on niisugune tore ümmargune mees, ma sõitsin temaga Moskva koos ja tagasi. Hoopis teine mees vanemaks on läinud ja kõik nii. Aga siis ta oli hirmus äge ja põrutas mulle korraga peale. No siis ei tulnud enam midagi välja. Ja siis oli ka lõpp, mul ei tulnud enam sõnagi suust välja ja siis ütles, ei, siin tuleb see osa ümber vahetada, võttiski mu käest ära ja see oli minul üks kõige ilusam silmapilk, mis mu elus on olnud. Kui ta andis mulle selle esimese röövliosa, seal oli ainult paar sõna öelda ja sellega ma kuidagi tulin toime. Sellesse on rida aastaid tagasi palju aastaid. Ega ta nii libedalt kõik ei läinud nagu see paistab, siin on omad rõõmud ja mured olnud ja, ja kannatused ja, ja Allaneelamised. Kuhu ma nüüd välja olen jõudnud, see on muidugi mulle endalegi suureks üllatuseks. Moskvas sõit. Minule isiklikult suursündmus sellepärast, et ma Moskvas esimest korda viibisin. Ja seda suurema põnevuse ja erutusega ootasin ma esinemisMoskva publiku ees ja muidugi kõige suurem erutus ja rõõm, et Meius esinesime väikese teatrilaval. Vanima Nõukogude Liidu teatrilaval. Nagu ma ütlesin, et ma esimest korda Moskvas olid, mis ma Moskvas nägin siis ma pean ütlema, et ma tõesti väga vähenegi. Ma elasin Leningrad skajas. See on üks kõrge ehitusi. Ma elasin ka väga kõrgel 19. korrusel, nii et Moskvat sealt ka. Ma nägin nii ülevalt ja Baby aknast, millega ma sõitsin väikesesse teatrisse. Tööd oli tohutult palju, mul oli, peab ütlema kohe väga raske ja ma kartsin seda ülesanded olid ka kõik rasked. Nagu te kõik teate. Südamevalus on minul vastutusrikas ülesanne, nii maske raadis, arbiinin kui ka tunnis Kleopatra Antonius ja peale seda, mis nii puhkehetkeks võis nimetada. Minul oli August Jakobsoni kaotatud paradiis, kus ma Jalmarit mängisin need kaks etendust, nii nagu andsid mulle siis võimalust hinge tagasi tõmmata. Aga teised olid väga rasked. Peale selle veel. Me tegime kuni 19.-ni detsembrini proovi, iga hommiku. Ja tuul oli edendus, see kurnas veel rohkem. Eriti muutus dekaadi lõpp, kus mul järjest tuli esineda neli korda kohe. Antonius vahepeal oli siis üks kevade, millest ainult vaba olin. Jälle Antonius, maskeraad. Ei olnud mul isegi enam häält ja järgmisel hommikul, kui ma üles ärkasin, teda ei olnudki. Aga siis ka teda enam tarvis ei olnud. Ja siis algasevad niisugused teised üritused, mis kuidagi lõbusamad olivad. Mul on väga kahju, et ma Moskvat lähemalt ei saanud näha. Aga ma loodan, et võib-olla avaneb mul nüüd juus Moskvasse sõita ja teda lähemalt tundma õppida. Meie esinemised võeti seal minu arust nii palju, kui mina aru saan, väga soojalt vastu, isegi. Peab ütlema, et tundub nagu, nagu liiga heatahtlikult südamevalu puhul isegi valati pisaraid. Aga ma ei usu ka, et endale Moskva seltsimees nüüd pruugiks või oleks põhjust meile meilt kiita ainult ilusate silmade pärast, siis meie sõitsime sinna oma tööd näitama ja ma tahan loota, et nad päris siiralt meid Kasutaksin juhust, kui minu käsutuses juba nüüd see aparaadikele on. Täna täkk köiki, sõpru ligidalt ja kaugelt. Kes mind on tervitanud raadid veel kirjalikult ja suusõnaliselt. Selle kõrge tunnustuse eest, mille osaliseks ma olen saanud südamest kõiki tänada. Ma ei oska sõnades seda väljendada, mida ma tunnen. See on minule kui kunstnikule üks liigutavamaid silmapilke elus. Ma kasutaksin juhust, et meenutada ja meelde tuletada oma ema. Emale võlgnen ma peaaegu kõik. Et minust nisukene mehi juurikas on kasvanud. Ega see neelva Kuudavarjuldunu udusaareni ja kui, kui seni ega arseeni Eelma Lisada on siia vähe kuni emad niisuguseid mehi üles kasvatavad nagu need, keda külastasime. Tänases saates ei rohtu iialgi rahva rada. Kunstitemplite poole. Vanameistritele lisanduvad noored kasvavad mehistuvad töösse ja viivad uutele kõrgustele. Eesti Nõukogude kultuuri.