Installin kuulake Ringvaadet, tänane Eesti. Köik rohitab, õitseb, sumiseb ja laulad, on südasuvi, on jaanipäev. Ja kuuleta juba Gustavat küla tagant ainult muiste. Karjapasunad kutsuvad hääled. Juba lähevad mööda lõhnavaid kase salusid ja haljendavaid põlluradu kirevaid rõivais neiud, lillepärjad peas. Tulevad noorukid, pillija, kalja, ankruga, astuvad väärikalt aadid, tossavaid piibud suus ja jaanisaunastusetavate memmed, et olla koos noortega noored. Ja juba lendabki kiik tuule iilina taeva alla käib ringi vahust kobrutab kann, kõriseb kannel ja mürtsub muru, vägevast, jaani, polkast. Nii oli see juba kauges kauges minevikus ja nii on see ka tänavustel jaanipidustustel kõikjal Nõukogude Eestis ainult veel laiemal, rõõmsamal hoogsamal viisil. Kes jõuaks loendada kõiki Eesti kaunimaid paiku, kus eile õhtul süttisid jaanituled igas kolhoosis ja linnasaarel ja laiul rõkkas lõbus jaanipidu. Aeg on toonud küll igivanasse jaanipäevagi uut sisu kõrgemaid aateid, suuremat töörõõmu, selgemat pilku homsesse. Kuid kõik, milles väljendasid oma jaanilusti rõõmu kordaläinud kevadest, meie esivanemad, kõik need tõrvatünnid ja jaaniõlled kiigelennud ja sõnajalaõielood. Kuid kust on tulnud? Eks esimene sõna ole jaanipäeval öelda rahvakommete uurijal. Jaanipäeva kommetest just looduse austamise, need kombed on muidugi väga põliselt vanad kombed, muud konkreetsemad jaanikombed, mis taotlevad nüüd karja ja viljaõnne on kahtlemata nii vanad, kui meil algas karja ja viljakasvatus, see on umbes kaks kuni 3000 aastat tagasi. Ja mis tähendus kõigil meil kommentaar on, kõik need kombed on seotud tootmisega. Nad muidugi hoopis teiste abinõudega kui meie tänapäeval oma ürgse inimese kujutelmadega. Nad taotlesid oma viljasaagile ja karjale õnne. Inimene olenes loodusest ja arvas, et ta võib loodust mõjutada, samuti nagu loodus mõjutas teda. See tähendab, et püüti ennast samastada näiteks kui jaani punktil, kus loodus oli vägev, taheti sama vägevust kanda oma elule, oma õnnele, oma ütleme peamisele elatusalale, karjale ja vilja kasvule. Seetõttu mindi jaaniööl metsa, püüti olla samas looduses. Neiut panid omale lillepärjad pähe, et saada sama ilusaks kui lilled. Lehmadele punuti sarvede ümber pika rohuga pärjad. Et nendel toidukasv oleks suvel sama, ulatuks sarvedeni ja kui rohi kattis looma sildi ja ta pimedast peast pidid koju tulema, arvati, et ta sama pimedast peast oskab või leida koduteed suvel metsast ja pääseb diskjatest ja muu hädaohtude eest, mis karja tol ajal valitsesid. Hiljem muidugi on ka iseendastmõistetav, et need, et jaanipäev oli suure tööde algusel pärast jaanipäeva enam ühtegi niisugust püha ei olnud. See oli suvekeskne püha, kõik teised pühad olid möödas ja enne, kui ükskord alles sügisel pärast lõikust või selle pidutseda ja sellepärast enne suurt tööde algus pühitseti Ki. Kuidas siis tänavu sellest tähtsast jaani pruugist kinni peetud? Võtame jalge alla tee lõunasse ja teritame kõrva Kesk-Eestis Türi ja Suure-Jaani rajooni piiril. Edu kolhoosi põlluserval. Ahah, vanarahvas ütleb nii, et kägu kukub, kuni odraokas välja tuleb. Millal see tänavu siis on, ajamärkide järgi? Noh, praegu ilm on niiske, soodne viljakasv on hea odral etena okas vaid tulla või pea välja tulla, nii-ütelda nädalit. Kaks pool kolm, kõige rohkem jätk on veel laulupidulauludega, on aega ja ja aga sekrezerm, mida õieti tähendab rahvatarkuse järgi see, kui jaanipäeval käo kukkumist kuulda? Vanarahva tarkus jälle, kui jaanipäeval kägu kukub, siis tuleb sügisel ja villa aasta seal saak ja hea märk on, kuidas teil siin Türi ja Suure-Jaani rajooni piiril, vihmaga ja soojusega lood on olnud ikka nagu mujalgi, jah, Kemadi oli küll pikalt külm, aga praegu on soe hästi ja vihma tuleb ette meil iga päev või ülepäeviti teinekord nii et paremini kui Saisi oskab teda tahta taris plaani järgi ja rohkem kui plaani järele veel. Aga eks ole veel teinegi vana tõekspidamine ja see on niisugune, et jaanipidu tohib alles siis hakata täie hooga pidama õigusega pidama, kui kõik kevadtööd on joones õiges soones? Jah, seda küll, kuidas teil edu kolhoosist selle asjaga meie Türi rajooni edu kolhoosis. Suveviljad on maas täielikult siis kartul on maas, päeval Ilon naas Maison külitud. Ilm on ilus, soe, vihma tuled ei ole muud kuulas tulem, las tuleb ja need edukolhoos võib siis päris õigusega jaanipidu pidada, kiigele hääled sisse panna ja lõpuks meestele ka veel ja kuidas jaanipidu siis läheb, kolhoosist? Noh, tuleb saunas ära käia, ihu sellest kevadisest tolmust puhtaks nuhelda ja sante vihaga värske vihaga ja ja siis läheb lahti kiigele ja, ja sinna tiigi äärejaanitulele paistab, et jaaniToiustest täna puudu ei tule, eks olegi, nii, kui ikka tööd on joonest, siis võib teenitult suurt jaanipidu jaanipidu pidada ja kapakalja seal maitsta. Pidu algaski. Ühtlasi algas samal ajal ka suurim ja keskseim jaanipidu Vabariigis. Tallinna lauluväljak paistab leebe õhtupäike, kerge tuul toob kaasa värsket mere hõngu. Lauluväljak on end ehtinud jaanikuu võrratusse, haljasrüüsse. Kõik on nagu tellitud suureks rahvapeoks. Mõne minuti eest kindlasti mäletate, kuulsime etnograaf Muuralt, et õige jaanilust saab osaks ainult neile, kel tööd joones ja toimetused õiges soones. Ja otsustades selle heas tujus sumisema rahvahulga järgi, kes praegu kõigist väravast lauluväljakule voolab on tallinlased kevadel mehemoodi tööd teinud ja nüüd tõsiselt nõuks võtnud ka mehe moodi pidu pidada. Pole ju teadmata, et nagu valdav enamus kolhoose tuli tänavu enne jaani hästi toime kevadtöödega. Nii täitis rida Tallinna käitisi jaanipäeva eel edukalt kuuenda viisaastaku esimese poolaasta plaani. Kuid on veel muudki kui rõõm kordaläinud tööst, mis lisab oma osa niigi laitmatult jaanitujule. Täna jaaniõhtul avatakse siin Tallinna linna mererajooni esimene noorsoofestival tuhandeid Tallinna noori hõlmav üritus järjekordse kuuenda ülemaailmse demokraatliku noorsoofestivali eel, mis toimub järgmisel aastal Moskvas. Seepärast Esidki laululava ülaserva festivali märk, laineline vabariigi lipp, selle kohal tiibu sirutav rahutuvi. Kogu maailma nooruse taotluste sümbolsõna on Eestimaa leninliku kommunistliku noorsooühingu Tallinna linna mererajooni komitee sekretäril seltsimees Truncil. Ei. Meie kodumaa. Lipu all partei 20. kongressi otsuste elluviimise ja kõigi maade rahvaste sõpruse keeldutakse lipu all. Demokraatliku noorsoosaartel tõuseb laululava peamasti senine lipukangas mererajooni esimese noorsoofestivali lipu. Sinisel põhjal on festivali märk ja kiri rahu ja sõpruse eest. Väljakul olijad seisavad püsti. Mererajooni esimene noorsoofestival ja ühtlasi tallinlaste suur jaaniõhtu on avatud. Ja nii algas pidupäev paljudes vabariigikeskustes. Siin Tartu. Koondorkestri oksatest materjalidest kantuna jõudis praegu peoplatsile toome orgu pidulikult läbi linna rongkäigul ligi 1000 liikmeline lauljate, tantsijate ja pillimeeste pere. Ent mitte sugugi vähem ei paelu tänaseid peolisi laululava vastaspoolne osa toomeorus, kuhu üleöö kerkinud suur tiik ja süütamist ootav Jaanik. Tänaste üritustega palume meid nüüd lähemalt tutvustada Tartu linna kultuuriosakonna juhataja seltsimees Meeritsal. Kava on täna ulatuslik ja uus esinevad ühendatud nais-mees- ja segakoorid. Ühendatud sega ja naisrahvatantsurühmad, rahvapilliorkester, puhkpilli ja vene keelpilliorkester, millal jaanituli süüdatakse? Jaanituli süüdatakse siis, kui läheb pimedamaks viiel ratsahobusel muissess. Rahvarõivais sõidavad orgu tõrvikutega ratsanikud ning süütavad meil jaanitule. Ja kuidas siis pidustused jätkuvad. Siis alles läheb päris pidu lahti. Tartus Toomemäel on tehtud jaanituld juba muistsest ajast peale kuid võib päris kindlalt öelda, et tänane pidu jätab oma ulatuse ja toreduse poolest küll kõiki eelmiselt varju. Ent on siiski üks varasem jaanituli. Milline on läinud Tartu ajalukku? Vist üsna vähestel on teada, et ka siit läbi põlispuudepaistvate kuulsate Toome varemete tekkelugu on seotud jaanitulega. Tartu kirjandusmuuseumis leidub möödunud sajandist pärinev kirjutis millest selgub, et täna täpselt 360 aasta eest süttis jaanitulest põlema Tartu toomkirik tolleaegne linna kõige suurem ja uhkem ehitis. Sündmus oli tollal seda tähelepanuväärsem, et Jaaniku leek tõusis kiriku räästas just samal ajal kui jaanituld ja üldse kogu jaanipäevapidamist püüti vanast rahvakombest ümber muuta kiriku kombeks. Kõige rohkem elevust konnaga siiski kiige juures. Kas pea ei hakanud käima vaiksele valliga sõita? Aga muidu sõidaks kalale. Teeme veel tutvust ka tänaõhtuste haruldasemad esinejatega vanade rahvapillide mängijatega. Teil seltsimees alla jõngesin parmupilli pakamas. No peab ikka pilli soojaks ajama. Enne esinemist. Puhti juhti, uhkesti visklex Tartust Viljandi kui muiste juba sel kombel Tartust Viljandisse mindi. Kuidas siis aatomi sajandi jaaniõhtul Viljandi vaatamata jätta? Ja olemegi manas Viljandis sellesama palju lauldud pluusinimedas. Kasin, võidutseb täna noos päikesest pruunistunud noormehed ja neiud Paistu kõrgendikel Võrtsjärve kallastel, Kõpu metsade, eelmises rahvarõivais kui noored mustlaskomissilles ja mujal. Kõik nad on täna kogunenud siia noorsoo suurele ja rõõmsale peale meie rahvatraditsioonidest kantud tund üllasele jaaniõhtule. Kui palju laule on lauldud Viljandi järvest? Jõulu ja vallatut naeru kuuldes on vanapaari meheli nägu tõmbunud Runzale õelusele. Oleks vaid ainult taati nii palju anda, kui tuleb soovijaid. Puude rohelusse uppunud trepimägedest lisandub saabunutele aina rohkem pidurõivais külalisi. Siin otse järve kaldal paikneval staadionil on algamas suur jaaniõhtu kontsert kus kõlavad juba Viljandi artellide klubi, rahvapilliorkestri energilise juhi ja isetegevusliku helilooja Lembit Meriloo oma loomingulise pala avaakordid. Head kuulajad tuleme jälle kaugetelt radadelt tagasi siia, Tallinna jaanipeole. Jaanist ise, mis algul nii visa tulema oli, on nüüd laotanud juba oma esimese küll arglikke ja läbipaistva loori lauluväljaku kohal. Rahvast tuleb ühtsoodu juurde. Ainult, mis täna õhtul ebatavaline on. Tornist näha on see, et kõik paremad kohad on tühjad. Agaramad piiravad tõrvatünni, kuraažikamat keerutavad laululavaesisel tantsu ja nooremaist, on mõned isegi sõnajalaõit seda läbi proovitud õnne toojat otsima jõudnud minna. Loodusest muidugi ei leia, aega otsida ikka võib. Selleks on ikka põhjust ja eriti, kui seda ei pea tegema, üksin, aga olgu, mis on. Tundub, et kõige kavalamad olid siiski need, kes Lasnamäe veerule Jaaniku juurde jäid. Seal laval hakkab midagi sündima. Tõesti vaat esimene tuli süttiski juba. Ja seejärel teine, kolmas ning juba põlevad kõik viis Tallinna rahva jaanituli. Esmalt pandi põlema muidugi kõige suurem ja seejärel Suure-Jaani väiksed vennad. See on jaanipeo haripunkt, jaanituli süttis. Ja mitte ainult siin süttisid jaanituled. Praegu tõusevad taeva poole tulekeeled muistsetel linnamägedel vanades siia tammikutes kääbastel ja küla Vainudel üle terve Eesti. Lasnamäelt munamäeni, Virumaast, Saaremaani. Ja nüüd polegi muud, kui uue hooga jaanipidu lahti lüüa. Nojaa, aga. Teemnevaid kauguses koova ja keeruta, lennuta linalakk, neidu, kellesse ilmismi keel. Kas seal meil ei sellist küll maailmas kusagil kui Saaremaa heinamaal juuni. SL-is küll maailmas kusagil. Kui Saaremaa. Saaremaa valssi oleme palju mänginud, saare kangetest kalameestest tihti rääkinud kuid täna ei saa mööda minna sellest, et jaaniõhtu, eriti Saaremaal, on lahutamatu kangest kobrutavast saare õllest. Sarnane. Ja need ongi meie mikrofoni ees põline Muhuõllemeister Ivan Väljaots. Kell juba kolmveerand sajandit turjal. Päris palju eludel elu jooksul tehtud on ka tehtud, oli niisugune asi, et iga iga pühade ajaks saiake õlgu tähti, talgud, kabelaselevi, talgute aega sai ikka õlu, päeval ei antud palju õlu juhtmete siis inimesi esaks pehmeks. Aga kuidas siis seda niisugust? No nii ilus jah, kuidas seda sai, sellega on nisukene asi. Adrad peavad olema head. Ja neil Lyotatakse ennem noh, oma kolm päeva ikka tahtnud enne juba viieses liigude saada naelad juba pehmeks lähtud, sillad hakkavad idanema. Aga siis õlletegu see algab siis nii, et kui on ikka head lennaksed ja vesi aetakse keema, pandakse senna linnastele peale linnasejahu peale ja, ja anna teast isale ära, liguunen lastakse läbi, kurna, meil räägitakse ikka läbi. Kurna, noh, see on nii, et on üks tall ja sellel on tõstetud kutsutakse naga, põhjasid on auk ja siis pandakse, kas siis kadakad ja midagi seal ümber on, aedlinnas ei lähe läbi ja sealt hakkab tulema siis? Noh, kui on palju võtta, võid ta lahjaks jääda, aga kõhida teda võetakse nõnna aru pärast siis ta ikka päris kõvaks. Siis lastaks teda jahtuda nõnna, et ta mitte ei ole külm ja mitte teageeriutu sojapiima ja siis pandakse pärm sisse lastakse käärida ja ongi valmis. Millal siis juba juua võid? Millal juua võib juua vaid juba siis ükskõik, kui ta on juba kääril, siis võidi juua küll. Aga siiski, kui on teda pandud juba nõude sisse või nõnna ja seal on juba kauem aega on seisnenud, siis ta ju muidugi tonniga taren, tal ei ole pärmi hulkas küpsemas ja tärni hulkas. Ja siis mõnikord on ikka nii tugev, et kui sa katsud, siis võtab ikka mehed Pitkaga. Jah, ja. Aga millest see tuleb õieti, et Saare õlu on nii palju kangem, kui mandril tehakse, saarlased on kuulsamad õllemeistrit kui need suurema mehe. Kuule, ma nägin suuremas yhes kaelne tegu. Martus olin teel, seal. Tegin, ehitasime seal maja, saarlased käisid üldse mandril ehitamas ja siis seal tema õde sai sealt mehele ja nad tegid kaalu seal seal ei, ma mekkisin ka seda õlu, magus oli ta ja joakaelaga ja Sagasu midagi lähedasi küll ei hakanud. See oli ikka kena, kui pikali ja siis oli majaperemehel koitkub surm, rõõm, kui mehed pikali võtab, see õlu. Seal pole kedagi. Nüüd aga sinna, kus hoolitseppi kogu Eesti jaaniõlle eest Ahaa, tõmmised, kõmisev, õllekelder ja seal ei saa. Ja peab ütlema, et juba lõpeb siin nõrgale mehele päris jaanituju sisse. No nende kõmisevate õllevaate vahel olla on küllap mõnegi mehe elunelmaks. Ja eks praegusel alkoholivaenulikule ajal ole meilgi voli kõigest sellest kõnelda ainult üks kord aastas, see on täna jaanilaupäeva õhtul. Seltsi Seberg, kas te ütleks, kui palju seda kesvamärjukest siin nende seinte vahel on? Meie laagri keldrid mahutavad ja on praeguse seisu järgi üks miljon 115000 liitrit. Nii et peaaegu igale vabariigi elanikele kohe liiter. Ja kuidas teil nüüd jaanipäeval nõudminellergi on? Tervest Vabariigist tulevad meil. Tormab meie vabrikusse, et saada elud, Saku õlu on juba vanast ajast tuntud hea õllede tingimata juba 80 aastat on see vabrik töötanud ja sellest ajast on iga aastaga väljanõudmine igas suuremas suuremas land kvaliteet paremast. Aga kuidas see Jaani elu siis välja kukkus, ta, mida täna igal pool juuakse? Jaaniõlu On heakvaliteediline linnas, et on juba valmistatud jaanuariks veebruarikuu jooksul, eks ole. Nii et on hästi laagerdunud, et vaja ainult tantsuga janu teha ja no muidugi seda ikka. Aga kui jutt juba nii ja sellest on, siis olime parajas paigas, et küsida, kuidas seedeõlut jooma peaks. Õlleklaas tuleb alati tühjaks juua, siis ta maitseb hästi, siis tal on seal vahepeal ja käib mitu korda, seda tuleb siis teha. No see on nii, kui ta kellegile aru pähe jääks, vanetaat isegi tuju teha, seda saab ka. Aga kas te olete uurinud, kui kaua seda kesvamärjuke? Kese mõnu inimkond juba on tundnud. Kui vana on õlletegemisega. No ma olen nüüd raamatutest lugenud õlle valvestame, algupära on vanast Egiptusest. See on 2000 aastat enne meie aja arvamist esimeste eluttoni kirjelduste järgi valmistatud templites ja seal on vanad mälestuse märgid, kus seal veel järgijad õllekannud. No siis oli seal Egiptus oli kuningas Ramses kolmas, see oli väga suur õllesõber, jagas ka rahvale välja seal 466000. Kuidas sa selle lugu lõpetada mis muudkui soovime õllemeistritele, head jaanipäeva ja head tuju, kerget jalga ja sära. Heast tujust nooruses elurõõmust rõkkasid eesti gaasikud, männikud, nurmed ja Vainud sel suurepärasel ööl, millal Koit ja Hämarik ainus kord aastas suudlevad. Nii astus Nõukogude Eesti aasta pikemasse päeva vastu suvistele töödele ja rõõmudele. Head suveseltsimehed. Kuulsite Ringvaadet, tänane Eesti reporterid olid Pant, Lauri Ugaste ja sool. Tuleval pühapäeval samal ajal kuulake Ringvaadet päeva sündmustest kuulmiseni.