Küllap tundsid kõik head kuulajad ära nii hästi selle laulu kui ka laulja Jerry Hermani hallo, Dolly Lui Aanstrongi kordumatus esituses. Ütlen kordumatu sellepärast, et kõlades sadadel kontsertidel oli iga selle pala esitus tõepoolest uus. Kui lauldes sidus Louis Armstrongi muusikalise mõttelendu mingil määral ikkagi tekst ja meloodia, siis laulule järgnev trompetisoolo oli iga kord uus, nagu te seda juba äsja kuuldud esituses märkasid. Louis Armstrong nimetatud džässigeeniuseks ja seda õigusega. Kuid selle kõrval oli ta üks kõigi aegade populaarsemaid lauljaid, hoolimata sellest, et ainult kolm tema lauldud pala jõudis edetabelisse. Hallo Dolly oli neist menukaima hõivates 1964. aastal USA-s esikoha Inglismaal. Neljanda kaheksa aastat varem oli ta viinud mäki laulu, kurt faili kolmekrossiooperist Ameerikas, 20.-le, Inglismaal aga kaheksandale edetabeli kohale. Kolmanda edetabeli lauluni jõudis luja Armstrong alles kolm aastat enne surma. See oli väissija taglase imetore maailm mis Ameerikas küll märkamatuks jäi, aga Inglismaa edetabelis tomatas esikohale. Lujastungi sünniajaks on peetud neljandat juulit 1900. aastal ja sellele ei vaielnud ta ka ise vastu. Siiski on postuumselt ilmunud teatmik, kes nagu näiteks uues Crowitšassi sõnastikus märgitud sünniajaks umbes 1898 ja aastungi biograaf inglane John Hilton väidab omakorda, et Louis Armstrong on sündinud neljandal augustil 1901. aastal. Jäägem siiski levinud arvamuse juurde ja oletagem, et möödunud teisipäeval täitus 95 aastat luja Armstrongi sünnist. Muide, aastang ise olevat ka seepärast selle taatoniga väga rahul olnud, et neljas juuli on Ameerika Ühendriikides Iseseisvus päev, mis tähistab iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmist 1776. aastal. James Lincoln Collier on kirjutanud, et kui luja Armstrong kuuendal juulil 1971. aastal suri oli kõigis mälestuskirjutistes loomulikult märgitud tema tohutut panust džässmuusikasse. Paljud olid siis hämmastusega küsinud, kas tõesti oli sel mehel, kes nii toredasti laulis hello tollit, midagi tegemist protsessiga. Ma ei usu, et niimoodi küsijaid leidub ka Eestis, kuid siiski tahaksin käesolevas saates pühendada ruumi Lui Amstrongi tähtsusele džässis. Ta oli esimene, kelle mängus oli rütmiliste intensiivsust, mida hiljem hakati nimetama svingiks. Tema muusikaline leidlikkus oli nii originaalne ja vaimustav, et kuulaja langes tema isiksuse mõju alla. Ja tema teene oli seegi, et džässis sai solistide muusika ja ta ise sai praktiliselt kõigi omaga. Kaasaegsete džässimuusikud eeskujuks. Sündinud New Orleansis kasvas ta üles selle kontrastide rikka sadamalinna olustikus, kus küljest andsid tooni kolm alaliselt tegutsevat ooperitrupi ja klassikalise muusikaharrastus. Teisest küljest aga tänavail kõlav karnevali ja matusemuusika ning odavates kõrtsides ja lõbumajades mängitav tantsu ja meelelahutusmuusika. Äärmiselt vaestes oludes isata kasvanud Louis Armstrong ei leidnud ka võrdlemisi vastutustundetult emalt turvalist kodu. Ja see haavatava ebakindluse tunne jäi temasse kogu eluks. Raskustest üle aitas teda töökus õpihimu ja varakult ilmnenud armastus muusika vastu. Ühes vestluses on ta rääkinud sellest, kuidas temataolised New Orleansi poisid kuulasid puhkpilliorkestreid ja mõnigi neist alustas just puhkpilliorkestris oma muusikuteed. Pidulik, kui matuserongkäiku saatis ikka puhkpilliorkester, mängis nii hingega tee ääres seisval tulid pisarad silma. Aga vana kombe kohaselt tulid saatjad kalmistult lõbusa muusikaga. Elu läheb ju edasi. Ärgem peatugem pikemalt Louis Armstrong lapse ja nooruki põlvel, vaid alustagem tema muusikutee jälgimist heliplaatide kaudu. 1922. aastal sai ta kutse dollaselt New oliinseid korneti kuningalt Chow King Oliveril tulla mängima tema orkestrisse Chicagosse. Järgmisel aastal mängis ta selles orkestris oma esimese plaadistatud soolo. Pidage meeles, et ta oli king Oliveri kõrval teine Kornet ja enamasti mängiski ta teist häält vahetas Oliveriga repliike. Kuid vanem muusik andis nooremale võimalust end näidata, eriti kui see tõstis huvi orkestri vastu. Oliveri palas kellade pluus, mängi saastrong ette kirjutatud meloodiat, mitte improvisatsiooni. Samal plaadistusel mängis Armstrong aga oma esimese tähtsa sassi soolo Camite meloodiast päris lahku lüües, kuid ometi tollal veel erakordses ringiga. Kahjuks sõrmitseb Johni Toots samal ajal oma klarnetit, niiet aastrongi korneti soolo kuulmiseks peab kuulaja ainult pisut pingutama. Pala oli mootoni Frogi moor daatum kuues aprill 1923. aasta. New Orleansis oli Louis Armstrong abiellunud teisi Parkeriga, kes harrastas maailma vanimat ametit mis praegu Eestiski. Ajalehe kuulutuste järgi otsustades on üsna populaarne. Tegemist oli väga riiaka daamiga, kes arvas täiesti loogiliselt, et see, mis tema teeb on aus töö. Aga kui teine abielu pool mõnda teist naist vaatama jäi, läksid käiku rusikad ja lauanõud. Sellest alliansist õnnestus Ruja konstrongil pääseda, aga ta ei jäänud kauaks vabaks. Järgnes abielu Oliveri orkestri pianistina haardiniga. Lill oli auahne naine ja tema nägi oma mehes mitte teise korneti puhujad, vaid orkestrijuhti. Niisiis oli esimene samm lahkuda king Oliveri orkestrist. Kuna Suitšer Henderson oli juba varem Louis Armstrongile tööd pakkunud, läks viimane umbes aastaks sellesse hea renomee orkestrisse, kus mängisid hilisemat suurused saksofon, estrit, Don reetmania, kolmanhookeans. Hendersoni orkestriga tegi Armstrong samuti plaate. Ja siinkohal üks näide 1924.-st aastast kriimeri astu edasi, muul bana lühidalt öeldes, suur muusikaline tsirkus. Tänapäeval pakub selles huvi vaid aastungi lühike soolo, mis on ainuke helge koht ülejäänud vigurdamises. Vennanelia ookeansil oli veel tükk aega oma taseme saavutamiseni. 1924. ja 25. aastal plaadistas Ostronka pessismissijaklarends Williamsiga. Viimase koosseisus oli teine New olisi suurkuju Sidney Pežee kuid tema suhe Amstrongiga oli võrdlemisi pingestatud mõlema vahel valitseva konkurentsi tõttu. Siis aga saavutas Lil Armstrong oma tahtmise. Avalikkuse ette ilmus Louis Armstrong esimene oma koosseis. Hodfaiv, kus mängisid orkestri juht ise, korneti titt King Oliveri juurest ära tulnud Johni toodetes klarnetit Gidori tromboonilill, Armstrong klaverit ja Johnissesseer paaniot. Siin kerkis Ruja Armstrong juba selgelt solistina esile ja siin hakkas taga laulma. Tegelikult oli ta juba poisikesena New Orleansis laulnud ühes Vaabeeeffhop kvartetis, tõenäoliselt mitte selle tämbriga, mis meile tuttav on. Plaadistades pala pealkirjaga Hiibichybis sees slängitermin tähistab hirmu, pillas aastang maha lehe, millel ta teksti luges ja kuna tollane plaadistus protsess oleks nõudnud kogu pala uuesti tegemist uuel vahaplaadil jätkastaks kohapeal improviseeritud silpidega. Nii sündis niinimetatud kätt laul, millele Uno Naissoo leidis tabava nimetuse silplaul. Samal päeval, 26. veebruaril 1926. aastal sai plaadile aastrongi oma pala Kornetšop. Suvi. Peab ütlema, et pealkirjade panemises oldi tollal meistrid. Mida ütleb meile tõlge, korneti poe suusikene. Palazon kaks solisti alguses ja lõpus Louis Armstrong ja keskel proual lill Armstrong klaveril. Siin kuuleme korneti mängu, mida tollal suutis pakkuda vaid üks mees Louis Armstrong. Kuigi tema mängus pole ehk veel seda vabadust, mis tuli hiljem on olemas põhilised tunnusjooned, nagu lühike vibraator üksikute nootide lõpus. Ja kogu improvisatsiooni terviklik kujundus. Järgmisel aastal suurendas Ruja Armstrong oma koosseisu, võttes juurde tuubamängija piitprinksija trummari Johnny Tootsi noorema venna beebi Tootsi trombooni mängiski tori asemel Jon Toomas. Selle koosseisu parim pala On aastungipoteito Hed pluus, kartuli, pea, pluus, kui see tõlge midagi ütleb. Siin on Aasrang täiesti enesekindel, kujundab pikki fraasi ja pakub uusi rütmilisi leide. Sama 1927. aasta detsembris plaadistas Louis Armstrong taas esialgse Hotvajeviga võttes siiski juurde kitarrist Johnsoni Lil Amstrongi pala kuumem kui see on paljude arvates üks ülemeenikumaid, palub raadistatud jazzi muusikas. Siin on soolod Johni Tootsil, klarnet viljakid, oril trombooni ennekõike aga liidril endal. Kuid korneti soolo kõrval pälvib tähelepanuga aasta ongi seekord juba silp laulul põhinev vokaalimprovisatsioon. Selle teises pooles kuuleme polümeetriat, mis džässi ilmub alles 30 aastat hiljem. Hoolimata neli neljandik põhirütmist, laulab ta kolm neljandikku taktimõõdus. Realaiu toole. Vaadeldava ajalooliste plaadistuste sarja lõpus on koos pianisti Hainsiga tehtud plaadid. Neil kohtusid kaks aprilli suurimat meistrit, kusjuures olgu märgitud, et aines lõi esimesena lahku varasemast rääktaimi klaveristiilist ja hakkas just Aanstrongi eeskujul mängima trompetit, imiteerivaid ühehäälse figuure. Sellest ka nimetus trompetistiil. Ühe pala mängisid Armstrong ja Heinz vaid kahekesi, muidu oli tegemist suurema ansambliga. See banaan, aastrongi oma kompositsioon võseb ööd. Kardan, et otsetõlkega siin jälle kaugele ei jõua. Slängi kaudu juurde minnes jõuame meheni, kes eilsest viinavõtmisest kannatab peavalu. Tuleb tõdeda, et 20.-te aastate lõpuks oli aasta on juba täiesti välja kujunenud, edaspidine tegevus lisas vaid kogemusi artistlikust. Selle perioodi aga paljude arvates kogu aastanegi plaaditoodangu kroon on jov, Oliveri vesten, pluus. Stend on üks New Orleansi linnaosa. Selle bana alguses oleva soolo kadentsi õppisid pähe ja püüdsid järele mängida loendamatult trompeti istid. Lihtsat teemat mängib aastron kergelt varieerides. Erilist tähelepanu köidab aga koos klarnetit Jimmy Strangiga esitatud pehme vokaliis öökhansi sillerdav klaverisoolo. Ja viis, kuidas Armstrong kogub pinget oma viimaseks koormuseks. Alates seda nelja takti jooksul väljapeetud kolmanda oktaavi tooga korneti transpositsioonis. See oli esimene pala, mis näitas, et džäss pole mitte ainult muusika, mis kuulub tantsu ja viinavõtmise juurde vaid et selles on väljendusvõimalusi, mida pole veel avastatud. Tud. Kuulsin seda pala esmakordselt 1941. aastal, kui rannasalongis Valgre orkestris mänginud pianist Ovid avarmaal osas pakk 78 kiirusega sellak, plaat, mida koos kuulasime. Mulje sellest on tänaseni värske. 20.-te aastate lõpuks tekkis Louis Armstrongil ületöötamisest tõsine probleem huultega. Tollal ei tuntud veel surve vaba trompetimängu ja päevast päeva tundide kaupa mängimine tekitas huultele väikesi haavandeid. Need oleks vajanud paranemiseks täielikku puhkust. Aastrong ravis neid eriliste salvidega, kuid ometi tekkis arm, mida mõnelgi fotol märgata võib. Ta pühendas rohkem aega laulmisele, võttes kava moes olevaid lööklaule ja püüdis vähem trompetit mängida. Džässi patriarhist Louis Armstrongist kujunes rohkem meelelahutus, artist ja laiale kuulajaskonnale oli ta kindlasti paeluvam kui kahekümnendail aastail. Siiski on tema hilisemaski pärandis hulganisti pärleid, nagu näiteks hoogi karmaikli tähetolm plaadistatud 1931. aastal juba suurema koosseisuga. Siis oli ta Kornetiga juba jäädavalt trompeti vastu vahetanud. Olgu märgitud, et paljudele jäi saladuseks, miks imetles aastron kaelam pardaorkestri näguguvaid saksofoni ja nõudis samasugust mängimist ka oma orkestris. Mis puutub ta enesemängu ja laulu, siis lõida tähetolmus ja paljudes teistes lööklauludest täiesti uusi meloodia variante kohati vaid vihjates algsele meloodiale. Tõeliselt suure orkestriga niinimetatud big bändiga on Louis Armstrong mänginud harva. Kriitikute heatahtliku pilgu alla on jäänud 1938. aasta plaadistus. Lilian stardin, Armstrong palast, strating sambaabek ju tants musta tüdrukuga, mida ta juba 11 aastat varem bot failiga oli plaadistanud. Siin on Aaszong tavalisest erinev, võiks isegi arvata, et mängib mõni valge sving trumpetist. Ärgem unustagem, et see oligi svingi tõusuaeg ja soovile läheneda populaarsetele swing. Bändi televiitab ka klarneti soolo. Vintši madissonilt ja altsaksofonisoolo Charlie hool. Silt. Džässikriitikute silmis konstrongi muusika Tšassile väärtuslik umbes 30.-te aastate keskpaigani, kuna seejärel pani ta peamise rõhu publiku lõbustamisele, muutudes peamiselt estraadiartistiks. Selles on terake tõtt ja võib arvata, et seda metamorfoosi toetas tema mänedžer jog Laisaar, keda Armstrong piiritult usaldas. Siiski võis öelda, kus mängida, kellega mängida ja mida mängida kuid mitte kunagi. Kuidas mängida, seda otsustas Louis Armstrong ise. Ja hoolimata lõivu maksmisest kommertskaalutlustel jäida lõpp kuni džässimuusikuks. Seda kuuleme ka tema esitatud Klauludes.