Tähe kombinatsioon ramm, mis on igale eestlasele teada ja suupärane. See on püsima jäänud ja räägimegi täna RAMi peadirigent Ants Soots iga sellest, kuidas siis ramm juubeldab 60 aastat ühte kutselist meeskoori. Minu teada ainukesena vähemalt Euroopa mandril kutselise mees kuurina püsima jääda, vee peal püsida ja pelga kogu aeg publikut, kui ta, see ei ole mitte lihtne naljasi. Te olete nüüd käinud Eestimaal ka ringi, kuivõrd palju meie oma eestlased grammi teavad? Teatakse siiski hästi. Me käime tõepoolest väga palju mööda maakondi, maakohti Rapla kirikumuusika festivali raames igal aastal ja väga paljude tähtpäevade puhul. Nii et maakonnad kutsuvad meid küllalt usinasti ja tähelepanek on, et huvi on suur ja siiras, mida väiksem maakoht, seda siiram see huvi on. Eks me pakume neile kuulata siis nendele äratundmisrõõmuks laule ja paneme juurde ka praeguse aja laule. Ants Soots, kuivõrd palju on tänase RAMi repertuaaris veel neid laule, mida omal ajal Gustav Ernesaksa juhatusel lauldi või kas üldse on? Mingid sellised meeskoorid, tähtteosed mingite kavade puhul ikkagi tulevad jälle uuesti esile, on see siis Ernesaksa enda laulud mõned ja Aleksander Läte Türnpu. Aga see sõltub kõik ava iseloomust. Just tegelesime statistikaga. RAM-i repertuaaris on üldse umbes 1650 laulu. See 1650 on nootidel aga ilmselt sellises seisus, et kui meestele noodid kätte anda, siis see laul ka sealt kohe tuleb, sest vaevalt enam ilma muusikalise hariduseta lauljaid rammis, on. Jah, vähem või rohkem muusikat õppinud inimesi on tõesti väga valdav enamus, vist nelja viie mehe puhul on lihtsalt muidu väga teade muusikaliste eeldustega, võib öelda, et kolm nendest, Me kasutame solistina kui palju üldse on, rammis praegu lauljaid. Meil on 56 lauljat. Ja palju on seal selliseid mehi, kes võivad öelda, et vaat ma olen Ernesaksa näinud või isegi Ernesaksa käe all laulnud. Jah, Ernesaksa oli küll koori juures ju peaaegu oma surmani välja. Aga Ernesaks ehk tegeva dirigendina sellest ajast on, ma kardan ikka alla 10. Ramm juubeldab suurejooneliselt ja siin sa juba mainisid sõna solistid. Homme ongi Tallinnas Mustpeade majas rammi solistide kontsert. Kui palju on praegu rammil tagataskust omi soliste võtta? Sellel kontserdil esineb eraldi kaheksa solisti, eks need ole rohkem, aga siin on ka probleem selles, et või igale lauljale anda ikka korralik esinemisaeg, et jaa, ansamblid tahavad esineda ühte kontserdisse, mahugi nii palju ära, eks ju, kooriteostes, mis koori kavas on ja seal on ka väga palju soliste tarvis. Et muusika on väga eriilmeline, siis ma arvan, et erinevates olukordades on kasutatud umbes kahtekümmend meest. Solisti rollis. Homme astuvad siis solistide kõrval publiku etega ansamblid, kunagised rammiks, raam kolm, need olid ju nii ülipopulaarsed ja tagaotsitavad ja nõutavad ansamblid. Siis tuli veel RAM viis, kui palju praegu ansambleid on, Romil. Praeguses ajas ansambli tegevus asetub natuke teise olukorda, kui see oli vanasti tähendab inimesed rohkem hõivatumad. Sest ansambli laul tahab ka ju harjutamist. Proovide tegemist, repertuaari otsimist, aga sellegipoolest olemas ramm Marta, kes astub selle kontserdi esimest kordades sextet temaga tegeleb maadeks lube, siis on üsna mitmeid aastaid juba partegdaaneli, seda juhendab Mait Männik. Kõige võimsamalt tegutseb ilmselt improvisatsiooni ansambel improloo Priit Lehto, Renee Keldo, Aare Kruusimäe, Christian lasimer astub üles ka duett William Vesilind, Erkki Targo loominguga. Ja debüütesinemine on ramm sümfoonikutel. Aga seda ma natuke tahaks saladuses hoida, millega nad üles astuvad. Need inimesed, kes on RAMi käekäiku läbi aegade jälginud, teavad tramm ühte juhtis Ilmar Talvik kui meeskoorilaulja RAM, kolmega alustas Olev Oja ja hiljem laulja Ole Valgma. Kas need ansamblid, mis praegu RAMi juures tegutsevad, on ka meeste oma juhtida või on dirigendi abiga seal vaja? Sellega nad tegelevad täiesti ise ja Maristega kui teadlikult võtnud sellise hoiaku, et koor on paratamatult juba siis kiindunud haalsuste nivelleerija et anda lauljatele võimalus iseennast väljendada mõlemad võimalusi enda väljendamiseks. Ja just selles vallas, kus ta ennast kõige paremini tunneb, on nad siis ooperis Karja Donald romansid on soololaulud, on nad rahvalaulud või džässi iseloomuga muusika vaid niipalju, et kava terviku kujundamisel olen nõu pidanud ja et kava tuleks huvitav ja vaheldusrikas. Nii palju. Kas kõik need žanrid, mida sa siin juba loetlesin, neid võib siis homme sellel solistide ansamblite kontserdil Mustpeade majas kohata? Kuulge tõepoolest, siin on ooperites operettides staariaid Aivar Kaldre, Ludmilla kõrts ja Peer eeljõe rail rajamegi Mart Kroon, soololaule laulavad Priit Põldma, Indrek juurtšenko, Andrus Kirss, Taavi Teder. Tabas ära selliseid nimesid, mis on juba tuntud ka rahvusooperi solistide nimekirjas. Jah, ja õieti mõned nimed jäävad kõlamata, kuna ongi mõned mehed läinud teisele tööle, näiteks meil ei tee kaasa kahjuks enam Kuninglik kvintett, kuna kaks lauljat on läinud teisele tööle ja siis Ühiste võimaluste leidmine muutub raskeks. Nii nagu ei laula meil ka Aleksandr Mihhailov. Sellel kontserdil meil ei olegi, passis võistlevad tenorid, baritonid, Mihhailova on läinud rahvusooperis rahvusmees korraldada rahvusooperit varemgi toitnud. Jah, kui meie hulgas on kasvanud üles selliseid lauljaid, kes saaksid endale rakendust leida, kelle väljunud ja eneseteostus oleks soololauljana, siis miks mitte selle üle vaid rõõmustada? Ma usun, et ka publik rõõmustab nii homme õhtu Mustpeade maja rammi, solistide ja ansamblite kontserdil. Aga küllap on ka selliseid pessimiste, kes ütlevad, et juubelikontserdid on ju tavaliselt alati kutsetega ja välja müüdud. Kuidas rammiga lood on? Jah, muidugi kutsume külalisi kõiki oma sõpru ja partnereid ja abistajad ja loomulikult, aga loomulikult jätkub ruumi ka huvilistele. Mis kell homme Mustpeade majas. Kontsert toimub kell seitse õhtul. Rahvusmees. Koor 60, see on terve kontsertide jada. Meeskoori peadirigendile. Ants Rootsil on pikk nimekiri, kus midagi toimub, kust miskist on alustatud. Mitu kontserti, ramm oma juubelisarjas annab antsu. Esimene 400-st sarjast oli pealkirjaga rammi lugu, kus me kutsusime kõik veel meil alles olevad eelmised dirigendid ja oli siin ajalooline läbilõikeline kava. Romney lugu on kulgenud, mis on miskil etapil tähtis olnud ja mis näoga seal ammu on olnud. Seda siis koos filmilõikudega, arhiivist ja vahelugemistega. Seda oli kolm kontserti Tallinnas, Tartus, Pärnus, seejärel seal oli solistide ansamblite kontsert ehk pealkirjaga RAMi lauljad kus oleks individuaalsuse sellele tähelepanu pööratud. Kolmas kontsert sellest sarjast on siis 20. novembril. Tema pealkiri on ramm täna. Pealkiri just selline, sellepärast et kui me ajaloolise ülevaate oleme teinud, siis me oleme omamoodi nagu kohustatud oma publikule aru andma, kes me praegu oleme, mis me teeme, millega me hakkama saame. Ja seetõttu on siin kontserdikavas kõik tänapäeva heliloojad. Siin kõlab 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi algul kirjutatud, muusikaliselt kõige vanem kirjutatud teos on 1992 ja kõige värskem on 2004 lausa äsja valminud Nende 11 teose hulgas on kuus esiettekannet või noh, vähemalt Eestis ettekanded meie oma koorilaul ja kes on diplomeeritud heelojad. Rene Keldo ja Aare Kruusimäe kirjutasid teose ansamblile tooja meeskoorile. Samuti on viljatud Tormise kui meie väga lähedase partneri teos Sampo tagumine mees kuriversiooni esiettekanne. Ja oleme saanud päris mitu huvitavat nooti. Endrekson pööki, Giovanni Bonato. Nad on mõlemad interneti kaudu meid leidnud ja oma teoseid meile läkitanud. Kusjuures Bonato teos on iseäranis tavapäratu, et see on kirjutatud neljale meeskoorile. Gregoriaani ansamblile, solistidele ja kellale mainiksin veel ära. Tõnu Kõrvitsa, Urmas Sisaski Peeter Vähi, kes on meile viimastel aastatel kirjutanud huvitavaid teoseid ja manus turri on meie kavas, kuna tema missa proote Funtis on olnud mitmel korral ettekandele leidnud väga hea vastuvõtu. Kas selle 20. novembri kontserdiga Ramsis oma juubeldamise sarja lõpetab? Ei, veel mitte, sest etteramm on pidanud väga tähtsaks ju vokaalsümfoonilise teoste loomist ja on olnud viimased 10 aastat lausa selline prioriteetne töölõik. Neljandal detsembril me esitame meie väga hea partneri erzoga koos Sibeliuse kullerbo kuna ehmatusega märkasime, et kuule, mis me oleme maailmas nii palju laulnud on, ei ole siin peaaegu aastakümneid kõlanud. Ja seda kontserti dirigeerib rammi audirigent Eri Klas. Kas rammil, kui teie juubelikontserdid on läbi on kavas Eestimaa peal veel esineda või võtate tuule tiibade alla ja lendate jälle kusagile eestimaalt kaugemale? Ei ründagi kaugemale, sest et jõulude ajal meil on neli kontserti, ka selleks tuleb valmistuda. Sa mainisid siin seda, et kaks heliloojat on interneti kaudu leidnud rammi avastanud selle koori iseenda jaoks Te olite alles hiljuti Ameerika Ühendriikides laulmas Neeme ja Paavo Järvi dirigeerimisel. Kuidas praegu on siin aastakümneid tagasi oli see ramm kutselise mees koorina, tekitas küsimus, et kas see ikka on nii. Tänapäeval suhtutakse, kas nüüd usutakse seda ja et üks meeskoor võib siiski kutselise koorina eksisteerida ja väga edukalt? Jah, see on olnud tõesti selline nii ja naa, arvamise teema selleks juurde võib öelda, et meeskoori kui nähtuse, eriti meielik juubeli puhul, kus on väga palju uuritud ajalugu ja püütud, et mõtestada ja seletada Sarammi olemust tema missiooni kohta muusika ja kultuurielus üldse. Muide, see on inspireerinud kokku kutsuma rahvusvahelise meeskoorilauluteemalise konverentsi, mis toimub meie 20. novembri kontserdi eel lausa nii, et ühtepidi jah, me oleme unikaalne ja teadaolevalt tõesti ainus ja selline erandlik muusikakultuurinähtus, aga teiselt poolt on see ka meie õnnetustest. Tihtipeale tekib mõistmiskriis, mida kujutab endast võiks meeskoor ja ma tean, et sümfooniaorkestri dirigent on tihtipeale väga raske nagu veenda mänedžer mente, et ma tahan seda teost teha ja ma toon sellise meeskoori, sest meeskoor assotsieerub, kes asja ei tea, assotsieerub ikkagi korporatiivse harrastuskoolina, aga selles suunas see jää hakkab ikka kuidagi küljest sulama.