Mõnusat õhtu jätku teile raadiopäevase saatekava seltsis. Meile tegijatele on tänane päev olnud tavalisest meeldivamaks pidulikuks. Niisugusel päeval püüame küllap paremad olla, paargi peal olevad. Aga eks meil kõigil ka teil on päevi, millal taevas madal ja töö näidata. Tin ja teisi avara silmapiiriga tööaegu kirgastab käidud tee, jaga madala taeval tehtud töö. Kui tagasivaade annab tahet edasi minna, et ikka olla teel tee juurde. Lõputud eelised, Hannes Herkel hinge. Sest kuskile ajus agarates on aastatega kui vana talu ahjupragudesse keegi pesa teinud ja sealt ta nüüd kasvatab, päeval ja ööl. Ainult et päeval ei kuula siis mürad ja rutt öösel aga muid hääli nagu polekski aina tema monotoonne küsimine, otsekui kilgi laul mida sul viia, mida on seal anda, et oled teel. Tänase päeva pärast ma ei muretse heliarhivaaron liidikarpide hulgas tuhlanud Eesti raadioahi. Mis on neid ühtekokku 11000 säilitusühikut, nii nagu ütleme ja sealt leidnud Frariteedi. See on meie ringhäälingu vanim säilinud kuuldemäng August Kitzbergi, Juhan Simmi populaarse laulumängu kosjasõit järgi seatud raadioetendus. Helisalvestis on tehtud 19. juunil 1941. aastal siis vahetult enne suure sõja puhkemist. See ei ole küll uus avastus. Kuuldemängu olemasolust oleme aastaid teadlikud olnud. See on uuesti saatekavas käinud, kuid tänase päeva teeb heli arhivaarile rõõmsaks bar kirjeriga, lindikarbil. Muusikaline juht oli Linda, Saul Linda Saul, Eesti NSV teeneline kunstitegelane, riikliku konservatooriumi austatud ja armastatud pedagoog. Kas mäletate aga neid aega rohkem kui 40 aasta eest, kui ta kosjasõitu juhatas? Olgu ette öeldud, et mäletab ja kuidas veel? Andkem ainult inspiratsiooni mõtetele ja käivitage helilint. Muide, helipildi on restaureerinud Eero Sepling ja aitäh siis ka temal, et täna võime teha meie raadioajas nii pika hüppe tagasi. Kuidas nemad tohivad seda teha ütlemis, kuidas nad karjuvad lehte panna ilma mööda laiali saata. Vallavalitsused, kina, kaared, kui sa midagi ei teagi ja niisugused need ütleme. Rate, aitasin midagi. Ei, mina ei karda sind, ega sinu ametiloaga kunstkino niimoodi lased minul teotada. Jah, seda ma ütlen sulle. Leenu tütar kardab minu tütarde konkurenti, kas tee või tina, aga mina sulle kätte, mina tulin, kui sina niisuguseid käsilased valdadesse. Tähendab, mina ei saanud aru, mis räägib. No. Numbreid. Nüüd üritab ta hoolega ja kerivad pool. On mul. Kõige huvitavam on see, et kui Linda Saulile helistasime, paluda teda siis kommenteerida seda meie kõige vanemad kuuldemängu oli esimene teiepoolne kommentaar, et küll mul on hirm, järsku see lint kaob ära. Ja see murre on mul seepärast mul ei olnud kogemusi, et mõned minu lindid on kaduma läinud nii ansambli sätes, kõige muu ja, ja siis on kole kahju, kui see ainulaadne ülesvõte kustub. Siin on nüüd tõepoolest vist kahekordne huvi, sest nii nagu teie olete südamega selle küljes kinni, kohe kuuleme, miks nii on ka ringhääling selle loo küljes kinni, sest nagu ütlesin, on see meie kõige vanem kuuldemängu salvestist. Nii, aga kui tuleksime nendesse aegadesse tagasi, tähendab meie salvestus on tehtud suvel 1941 aga teatris pidi see ju enne minema. Ma olen väga halva mäluga, hiljem meil lavastati teda uuesti korrata, siis olid jälle teised näitlejad, näiteks. Toimetuse liikmed olid Hugo Malmsten jussi Roomat, Rudolf Nuude, aga esimesel Unit Tõnson põll ja vat kolmas mul ei ole. Aga tuleme nüüd selle juurde, kui dirigendipuldist, teie olite see aastaaruannet küll vist. 1935.-st aastast peale. Oli see julge mees, Andres Särev, kes ütles, et nüüdsest peale võtad ta enda kätte, te olite siis alles üliõpilane? Jah, olid küll, ma lõpetasin 38. mai olnud vahepeal, ma astusin välja, kuna ma vahepeal abiellusin, jas, sündis mul esimene poeg, just esimees, kosjasõitu proovid, mina lõpetasin, kui ma ootasin oma esimese poja sündi siis kutsuti mind esimest kord kantseleisse honorari järele. Ma terve talv töötasin, mina, mul ei tulnud pähegi, et ma peaksin tasu küsima. Ja siis tuli seltsimees Rehning, minu juured. Lähme nyyd kantseleisse, ma tahan teile maksta. Mullodik, lõpmata piinlik, ma olin punane ja higine, kuidas tohib? Võtab ta asju niisuguse armsa ja huvitava töö eest ja ma tõesti, ma küpsetasin, oli nii häbelik ja selle esimese honorari saamisel ja ma mäletan, ma lõpetasin proovid, reedel ja esmaspäeval sündis mul esimene poeg Peeter. Nüüd me teame veel teist põhjust, miks see lugu on teile väga armas, eks ole. Ja siiski, kuidas sai nooruke konservatooriumi tudeng Tallinna töölisteatri dirigendi rolli? Ma ei tea, see läks kõik nii sujuvalt, sellepärast kui ma tulin sellistajatusi, mind kutsuti esialgu, ma olin repetiitor, ma õpetasin paar laulu ühele lavastusele ja ma isegi ei mäleta, mis lavastus oli. Igatahes ei olnud mitte ei toimunut töölisteatri alalistes ruumides, vaid seal üleval Tõnismäel, kus oli töölismuusikaühing. Siis algas juba niisugune pidev töö, peaaegu igas lavastuses oli mind tarvis. Esialgu juhatas orkestrit golf Schmidt ja nii kui ma rääkisin 35.-st aastast peale, kui Andrus Särev võttis lavastusele Bergenti sellest algas minu dirigenditöö. Ja tuleksime nüüd siis kosjasõidu juurde töölisteatris, kuidas seda vastu võeti. Mis toimus saalist teie selja taga? Ma pean ütlema, et need esimesed rahvatükid, need võeti vastu ülihästi, see prioriteet nii-öelda tol korral rahvatükkide ja rahvalaulumängude lavastamises kuulus tõesti töölisteatrile, vot nii nagu kraavihallid, kosjasõit parvepoisid ja kõik need. Ja et Priit Põldroos oskas lavale panna massi, hakkad toredalt liikuma väga elurõõmsalt, väga lustlikult ja kõike seda vaatajani tuua. See mõjus suure vaimustusega rahvale ja see oli tõesti osasaamine nii-öelda rahva elust ja rahva meeleolust. Muide, need on ju Priit Põldroosi ka kui teatriteadlase vaatad, sest tema endas väga realistlikku mängulaadi, rahvalähedust, tõepärasust võib siis arvata, et need olidki need sillatalad, mis ehitasid kosjasõidu näiteseltskonna ja saali vahel. Oli kaua mängisite seda tükiga. Said väga palju aastaid, igatahes arvustus ja kõik võtsid neid tükke nii erilise luubi alla ja nad olid väga vaimustatud nagu niisugune suurepärane hoog ja elulust elurõõm. Külalised meil üheskoos tarvis on minna kiiresti-kiiresti kaugele linna. Heal nimed, järgmine vaatus, alguse saab värsimeistrite saatus, milline, eks seda näeme. Meistrid on kol, ööbik, lõoke ja kägu. Igal neist kangesti tähtis nägu. Selleks on põhjust, nad tuntud on mehed, nemad ju teevad need ajalehed, millel on vaatleja nimeks. Kolme töölaud toimetus, tuba, tubakasuitsu maani täis. Juba toimetus kolmiknäolt kuivatab higi. Vaatleja ilmumistund juba ligi, kuid pole valmis, juht Irja. Ai taadi radiramp Aitali radiraam. Päris vestiväel on lehemeestega. Missugune see orkester oli, kas siis oli töölisteatril päris oma kindel orkester? Oh ei olnud seal hoopiski mitte kindel orkester, vaid igal õhtul olin orkestrikohtadel ise mehed. Kui eelmine etendus oli noh, ütleme teatud viiulimängija või oboemängija või flöödimängija, siis järgmisel etendusel. Asemik asemik pani omakorda v lasemikundid, täitsa võõrad inimesed, nii et sellega oli väga raske esialgu sellepärast et lavastuse käigus muusika ei lähe mitte leheküljelt leheküljele, nii nagu on kirjutatud, et meil oli väga palju tagasivõtmisi ja ja ümberpööramise nii-öelda uutele lehekülgedele ja uus mängija ei teadnud Publik muidugi, see tähendab täitlejatud. Ei, ta tuli linna pealt otsitavat, kes antud õhtul vaba oli ja siis sellesse tulijat täitus oma kohta. Kuni ma ei mäleta, mis aastal see siis oli, igatahes nõukogude korra ajal avanes meil võimalus palgalise orkestri koostada. See oli meile suur suur rõõm ja suur edasiminek. Ühest küljest. See nõudis lakkamatut improviseerimis õhtuti, kuid teisest küljest, eks need pillimehed pidid ka küllaltki heal tasemel olema niiviisi lennult mängida. Lugemine noh, ikkagi nii elukutse, üks peamisi nõudeid ka ja muidugi kust me saime neid artiste saime Estonia teatrist ja kus nad mängisid kaunites kinodes ja nii edasi, on ikkagi elukutse pärast, et inimesed, kes sellega hakkama said Te. Ei saa, mis ma veel tahtsin, jah, vaja veel üks väike võetega juhtkirjade tarvis, rikkad olla näinud niikuinii ei loeta. Siin Tartu ja Tallinna, Tartu, Pärnu, Viljandi, Narva natuke. Ja nagu härrad, kes täit homseks mõtleb lehe jaoks kõige uuem uudise saab minu poolt aupalgaks võrrelale kookija. Aga uudis peab kõige uuem olema, missugused ühelgi teisel ajal ei ole, aga uudis peab kõige hullem olema ja mitte mitte niiske, mida igaüks saab valesti mõistetud. Ja Lääne härrad, ma rõhutan, et lõiga ühel meelel olema ja selle aupalgaks, kui tuleb täna üks telia, panen oma poolt välja. Aga nüüd ma annaksin teile meie kuuldemängu, kavalehe kuuldemäng on salvestatud 1941. aasta suvel nendesamade näitlejatega. Vahe on ainult selles, et kui Priit Põldroos oli siis kosjasõidu lavastaja, siis raadioseade, lavastaja või näitejuht raadios, nagu öeldakse, oli Felix Moor. Kui te nüüd meenutaks mitte neid ühte teist osatäitjatest, see, mis, Minule minu töös töölisteatris oli erinev teistest muusikateater, siis tuli see, et minul ei tulnud tegemist teha mitte õppinud lauljat ikka tavaliste näitlejatega. Ja igaüks laulis nii nagu tema nukk oli toodud. See oli selle töö raske külg hakata minule väga huvitav küll, minule meeldis väga neid raskusi võite ja neid tavalisi näitlejaid laulma panna. Nii nagu nüüd orkestriga koostöös peaks olema väga täpne ja rütmikindel ja nii edasi ja see oli minu jaoks väga huvitav. Tõepoolest, kui nüüd meenutada kõike siin tuntud esinejad, on kuulsaks saanud Eestimaal ikkagi draama näitlejatena. Need kutsiku kõrtsi perenaine Anna Tamm, tema tütar Liisi Hellerraa, Mats Mürk, mulk on Alfred Rebane, Voldemar Volmer, Womm, Aleksander Teetsov ja siis toimetuse tore kolmikson Sis ööbike kulookon, Hugo Malmsten jussi Roomat ja Rudolf Nuude. Ja need siis kõikide panite laulma. Jah, nüüd panin tõesti laulma ja mitte ainult selles lavastuses, vaid paljudes muudes lavastustes. Ma mäletan, kolmekrossiooper, Helleraal oli väga ilus sopran. Samuti Helend Peep, ka koori hulgas oli nihukesi väljapaistvaid laulda nagu Antsla ja ja nii mõnedki niisugused toredad endised teatritegelased. Nendelt tulid kanda kandvamaid osi, kui nii vokaalselt aspitid tuli midagi lavastada, aga ülejäänud olid kõike, valdasid. Teame küll kõik seda tükki, see läheb sageli publiku aplausi taga ka kõik hilisemad lavastused ehk siiski oli nii, et teatud kohtadel vist tuli katki jätta ja lastega publikul tunnustust avaldada, aplodeerida. Jah, muidugi on niisuguseid katkestusi oli palju, sellepärast elurõõm, mis töölisteatri laval kandus ja see nooruslik elurõõm just peamiselt see kandus saali ja loomulikult aplausi oli küllaga. Vaadake, kallis käibesõber, me kõik siin kolm, nagu te näete, oleme ka kõik, nimelt mulgid, sõidu mulgid järel tehtud muresid. No olge nüüd sõidu, mulgid või mis tahes, aga läbi võib teiega saada, seda peab ütlema, sõimati oma lehes, mulk küll. Aga no mis molk sellest hoolib? Ja mõnikord läheb, Harris kaob hulk rotte, püüab rasvaga. Subatsuppoomla käsi puusas. Oi põlvekest, oi põlvekes, mis mul küll siis on ta poiss malts puutarre rubla kuus ja peremehe lai elevus saunamees ja tema põrsas. Oi jumal, suur toole tooks ja 1000 mulki mardal. Ja igast ühest kopik saaks siis napsi herra saatel. Vaata aga, kas meenub nüüd ka see raadio, lindistan? See võis siis toimuda ja kuidas see oli, see on mul meeles küll, see oli raadiomajas. Raadiomaja asetses Estonia teatris küll, ma ei mäleta, kas teine või kolmas korrus ja mul on isegi asetus kõik meeles, kuidas meil orkestri sättisime, jätkudes mikrofonid olid pantud, nii et seal tekib kange kiire millegipärast ja öeldi, et kõik peab minema väga kiiresti ja ladusalt. Ja seda ikka püüdsime ja nüüd tagantjärgi, kui ma kuulan, sibul on vahel niisugune tunne küll natuke liialt kiirustasime, see oli siis ka võib-olla teil esimene esinemine kollektiiviga ringhäälingu, seda küll, jah, seda küll. Ja mõelda siis ka samuti teie jaoks ajalooline päev, sest kui palju aastaid hiljem olete te pidevalt pidevalt olnud ringhäälinguga seotud, tuletame meeles kas või ringhäälingu naisansamblit, mis ju vähemasti küll kaks aastakümmet ilma tegime raadiosaadetes. Kaste Felix mooriga lähemalt tutvusite olen ainult imetlenud tema ilusat häält. Kuuldemängunäitejuhiks raadios oli Felix Moor, tema nimega seostubki kuuldemängu kunsti kujunemine meie ringhäälingus olgu öeldud, et esimeseks kuuldemänguks sai 1928. aastal ette kantud Tammani näidend kuuldavalt koidikul. Selle kohta on aga hiljem kirjutatud, et soli kroonu patriotismist kantud paraad, näidend, millel kunstilised väärtused puuduvad. Eks kunstilised väärtused olidki kuuldamatu kunstis pikka aega vaevaliselt tulemas, seepärast rohkem ikkagi mõeldi ajaviitele, meelelahutusele kui tõelisele kuulde kunstilisele sisukesele. Siiski pälvivad tähelepanu Felix Mori juba sellel ajal välja öeldud teoreetilised seisukohad kuuldu nagu kunstist, mis näitavad, et orienteerumis küllaltki hästi juba rahvusvahelisel tasemel. Mida siiram on näitleja ettekanne, mida enam muusikaline taust aitab süvendada antud meeleolusid, tunnel, maid ja mida enam kuuldemänguefektid, manavat meelerealistlikku keskust, seda kiiremini. Me hakkame nägema kõiki tegelasi, ümbrust, kus nad liiguvad ja tegutsevad kõigi oma inimlike rõõmude, murede kannatustega. Tähelepandav sealjuures on see, et igaühel meist üksikul On täiesti omakujud ja ümbrus, mis vaevalt ühtib teiste omadega. Ettekanne nagu tõukejõuks, mis vallandab köidikud meie fantaasia. Et see saksa aktiivselt kaasa lööma hakata koos esinejatega. Nii sedasama tunnete ka teie kuuldemängu kuulates. Ka tänapäeval on kuuldemäng Eesti raadios hästi kuulatav. Ja võiks öelda, et meie kuuldemängud on saavutanud arvestatava rahvusvahelise taseme. Alles läinud talvel avati näiteks Berliinis Orte rahvusvaheline kuuldemängufestival ühe Eesti raadio kuuldemänguga. Ja korduvalt on meie kuulda nagu kirjanikud Ardi Liives, Jüri Tuulik ja teised saanud hinnatavaid tunnustusi rahvusvahelistel konkurssidel. Nende kuuldemänge mängitakse mitmetes sotsialismimaades. Lubage, preili ja vanahärra käe, et me ennast teile tutvustame, minu nimi on ööbik. Ja minu nimi on kägu. Minu nimi on lõoke ja, ja minu nimi on raeaasta ja Tiidele lillekese nimi on jälle Mill. Oidra staagida paid ta koide laulva veena tüüd, kui laoloomi on tüüri, ta ma taas. Täna, kui meie saade eetrisse läheb, on, on raadiopäev, on raadiot, päeva õhtu, Teie olete ka nii pikka aega ja nagu täna rääkisime, lausa ajalooliselt meie ringhäälinguga seotud. Seepärast on küll täit põhjust ka teile raadiopäeval õnne soovida, kuid enne siiski peaksime meenutama seda, et just maipühade künnisel kui meie muusika aastapreemiaid jagati, oli ka teil preemiapäev, nii et sellest ka teile palju õnne. Ja niiviisi vist ehk kui nüüd jätkate veel oma uurimistööd, võib-olla siis ka kirjutate kuskil, kui just uurimusena, siis qaeg mälestustena. Sest kui ma nüüd arvaksin päris kõrvaltvaatajatena, kui palju vaesem oleksime kultuur, kui meil ei oleks mälestusi. Seda muidugi nüüd, kus mul endal on aastaid nii palju. Nüüd on mul nii kahju, et ma omal ajal ei ole teinud märkmeid kõigist nendest eluetappidest, mis on möödunud ja kus ma olen töötanud, tegutsenud, kui huvitav oleks praegu lugeda ja ja neid tuleks võib-olla krab vaja nii mõnelgi juhul. Nii et ma soovitan, kõikidel tähendab inimestele, kes tegelevad kultuuri alal, jätkab teadvuse muul alal et nad mitte ei laseks neid päevi niisama lendu, vaid kuskil jääksid mingisugused mälestused, ülestähendused nii omale Kulkaid järgnevatele põlvedele. Ajast, mil toimus nii mõnedki meie elus tähelepanu väärivad sündmused. Ja lõpetuseks, missugust kohta sellest samast kosjasõidust siis teie enda dirigeerimisel tahaksite neid täna öösel veel kuulata. Lindude laulud, Hugo Malmsten teeb seda toredasti, ööbik, kägu ja lõoke. Ja siis lehemeeste tädi, tädi rämps oli väga huvitavalt põldroosile säetud. See tädi ramp, tädi rämps, sellest sai nagu mingisugune leitmotiiv, millega läks jälle rokk ja rütmikalt tegevuse edasi. Nii et seda tuli lõpmatuid kordi korrata ja sellest haaras alati suurepärase niisuguse tragitusega jussi Roomat kinni ja viis siis selle lavalise tegevuse niisuguse toreda pulsiga edasi. Noh, siin on ju väga palju ja kõik need koorilaulud. Oh, Nathan, kõik toredad, ma ei oska mitte öelda, mis ma eriti tahad. Mis kellade tavaliselt lähete õhtuti magama. Nii, kuidas juhtub, uni on nüüd nendel aastatel väga niisugune, nagu linnulennuline korter on ja ta ei ole nii kaheteistkümneid paiku, siis jõuate küll ka selle saate ära, kui seda oleks ei tea, mis kell õhtul ma ikka kuuleksin. Null. Joole arrak. Seal ooh Dariooke sõber, lõoke jalaga Harla kirik köitma maad, uut andeid, võid toimetajad, korrala on pooli süü ja no ma ja ärge tehke halba nalja, päästke meid. Kas ta lupsu Vahoolimiste nalja läbi ei ole? Raha ei ole, pruuti ei ole muud, kui Kasi kuuti. Nii maipi appi kabee sitaks ja targa äradeks vingerdavad. Nii ta tühje noria ja kellele seda vaja. Aga vaat mis meil tarvis olek, see on oma ajaleht. Jäädmult. Olete riba, meel, mõistus kokku, sina oled selles asjas niikuinii peasüüdlane. Kui oli kõige suurem Eesti ja laseksime lahti üks väikene kirjastusühisus, toimeti, härrad meid juba käepärast, nüüd oma löök. Sellega olen minuga päri, õnge linn, meil on oma lehte, ei ole neil peahaavavärk olema miski linn, mis oli meil on ju Abja-Paluoja. Väike, kui sellest ei jätku, siis Velom juubel, Mõisaküla võtaks paljus Raana Naaräikeks väike 1000, mina omalt poolt 1000 ja sina palju sina olulisim vaja veel küsida, sul kolm ilusat tütart suures laastus löödud puha koolitus ja supikursus ära käinud, palju sa igale tütrele kaasa? Kui me oma talendi asju naljalt oma üliDave ei Et saada oleks lõpuni tonaalne oma ajas, jätkame nüüd. Selles ajas, mis veel meie kasvatajad on tänasel õhtul 30.-te aastateviisidega.