Tere, Ilmar Kruusamäe. Tere. Mis ajast sa ennast mäletad, kui kunstnikku? Neid on arvatavasti mitu aega, eks praegu on võib-olla selline hästi unustatud aega lapsepõlvest, lasteaiast, aga selline hilisema mälu uus esilekerkimine on kuskil ülikooli teiselt kursuselt, kui ma hakkasin tasapisi jälle joonistamisega tutvust tegema või taas värskendama. Aga see lapsepõlveasi võib-olla see on, noh, see on eriskummaline, kõik nagu joonistavad, eks kes kes hakkab varem joonistama, kes hiljem, eks oleneb, kuna talle pliiats kätte satub ja minu joonistamise aeg olid keemilised pliiatsid need, neid nagu lastele ei tahetud eriti andeks, praegu ollakse isegi mõnekuusele juba pliiatsi kätte ja las lõhub, eks, aga aga siis, kuna alati iga asi kipub lapsel suhu minema otsapidi siis ka mina joonistasin keemilise pliiatsiga. Tanel, kuidas sina värv tuli ja kõike ikka püstitada suhu ja tundsid, et ega ta hea maitsega ei olnud, eks, aga kui ma kuskil jah, 35 aastane olin, siis minu jaoks kõik lapsed joonistasid enam-vähem hästi, kuigi lapsed omavahel, no ikka vahet, et kes veidike paremini joonistab, kes veidike kehvemini. See oli pigem selles sisus, mida joonistati. Minul on selline meeldiv mälestus lapsepõlvest, et ma usun, et ma olin seal kuskil kolme ja viie vahel kui üks lasteaiakaaslase ema, kes oli väga kaunis tõmmud veel daam küsis alati minu pilt, et endaga kaasa, et ma talle kingiks siin õhtul, kui ta tuli järele, ütles, et sinust saab ükskord suur kunstnik Nendest kaks tulemist nagu oli, et üks oli see nagu kõigil koos ja teine oli siis uuesti tulemine, tuhin üle läinud isu ära võetud vahepeal ja ma usun, et päris raskem tulla joonistamise juurde uuesti kunsti juurde, kui sa vahepeal oled igasuguseid polte ja mutreid pidanud nii-öelda hariliku pliiatsi ja dušiga joonistama, eks. Eelmisel nädalal esitlesid sa enda maalide albumit raamatut ja noh, kuigi seal ei ole, kogusin hullu loomingut sees, et peamiselt on ikkagi portreed fotode järgi tehtud, olid hüperrealism mingeid asju veel, aga no näiteks need loomamaalid, mis mulle isiklikult väga meeldivad, neid seal ei ole. Aga selline uhke album, kas sinus mingisugust õõva tekitav, et, et midagi on juba albumis. Et oledki kaante vahele ja ongi kõik. Kas selle nõndanimetatud võiks albumiga siis erinevad tunded lihtsalt, et ma praegu katsun saada sellest urest või rõõmusteta, olemas oleks, ja valik oli jah, selline just fotorealistlik realistlik suund, eks seal on momente nagu üldse minu juures, et väga pikalt ja aeganõudvalt uurivalt joonistades saadakse pahatihti selline tuntav tulemus, mida nimetatakse pärast fotoralismikseks, aga, ja nii võib ka hea kunstnik istuda kaks kuud murdi juures, mis tal ateljees peab puutumatult üleval olema ja pärast noh, tegelikult on kõige parem natuuris teha ja seda tõestab ka inimene, kes sul ees või lähedal on, eks. Aga üldine selline läbiv joon on jah, seal selline, nimetame teda siis hüperrealismiga realismiks ja osadele asjadele, millest nagu nüüd suvel tuli see mõte, et lisada juurde need materjalid, mis on linnapiltidel või teatud inimestel olnud algselt aluseks, et näidata, kui kehvas materjal siiski oli ja arvestades tolleaegset fototehnikat ja eksprofifotograafid on alati oma, tead tehnikatega lihtsalt ühel tavaliselt tudengid lihtsalt oli kõige odavam fotoaparaat ja ega ta tühi pildistada ei osanud, aga selle raamatu enda nagu koostamisel jah, püüdsin nagu seda varasemat osa rohkem vaata mida, mida inimesed võib-olla ei mäleta, mul endal endal olid ka raamatu alguse kokkupanekuga on hiljem tulnud välja just neid esialgseid maale, mida, mida sina raamatus ei saa nii-öelda. Et üks varasem aasta on sealt puudu, mille kohta puudusid lihtsalt materjalide puudusid ka sellepärast. Osa pilte tuli alles viimase aasta jooksul välja, mis olid 30 aastat kadunud ja kadunud asjade hulgas, mitte minu käes, aga ilma peale. Ja siis neid ei saanud kasutada nagu eks. Seal on 78.-st aastast maale ja kui ma nüüd püüdsin enesekriitiliselt vaadata kuskile 80.-te keskpaika, et ja kogu aeg nagu räägiti sellest ülikooli kunstikabineti, mitte mässumeelsust taga nagu vaenulikkust ja vastu riigivastases, püüdsin neid pilte väga erapooletult vaadata ja ei leidnud nendes reprodes, kus oli ta oma pereinimesed lähemad sõbrad, tudengid, eks, et ühtegi sellist vaenulikku väga vastalist pilti ja seda on võimalik ka praegu vaadata, nendel inimestel kõigil, sest seal on praktiliselt midagi sellist keelatut ei ole välja jäänud, eks ja kus siis tuli see paha pool. Kuna tänavale jalga kraatlemas ei käinud, eks siis mõtlesin, et oli võib-olla teiste kunstnike hirm või tulevad teistsugused kunstnikud või ma isegi ei osanud seda karta nagu kuskilt kõrgemalt poolt või kaugemalt poolt või lihtsalt selline teistsuguse loomelaadi ilmsikstulek, eks, ja nii väikesel pinnal kui Tartu või veel hullem eestisest. Sealt tuli see sõimusõna, see Tartu slaidimaal ja Tallinna puhul räägiti viisakalt fotorealismi-st ja siis ühel konverentsil Kunstiteadlaste konverentsil Rotermanni soolalaos, siis kuulasin ära konverentsi, küll seal tooti tagantjärele tartlasi ja küll nimesid nimetatud, aga see Tartu slaidimaal oli juba nendele selgeks õpetatud, kes ei olnud tollel ajal veel sündinudki. Ja need sama raudselt nagu Viini postmargis pidasid koosolekuid, riputasid oma tarka sõrme ja rääkisid järeltulevatele põlvedele, mis siis toimus enne nende sündi. Aga siis ma sain ühe, kaks lauset selle asja praegu kokku võtta ja ma käisin seal lisa, nagu sõnavõtuna seal ees ütlesingi ära, mis, mis oli minu tolle päeva nagu istumise kokkuvõte seal, et siis ma leidsingi, et olles ise selle asja sees ja kuuldes, mida räägitakse Tartus tehti mustvalgete fotode järgi. Tartu slaidimaali ja Tallinnas tehti slaidide järele eesti fotorealismi. See oli puhttehniline ja siis tulemuslik pool, mis, mida ma võin siis kommenti rida, mis siis juhtus 30 aastat tagasi. Üks teine põnev asi on veel sellele fotorealismiga ja slaidimaaliga, et nüüd on juba täitsa ilusti räägitakse, kuna need asjad tekkisid ja ka selles raamatukese son kirjas. Eha Komissarov toob ilusti välja, et et fotorealism tuli Euroopasse dokumenta, viies, aga kus nii-öelda kasselisse kuulsal kunstifoorumil tulid välja noored EKA fotorealistid ja 72. aastal nägi Euroopa siis nagu esimest korda oma ihusilmaga, kus siis tulid kõik ajakirjad täis, ütleme kuni Soome, mida inimesed siis jõudis ka Tallinnasse, võib-olla veel samal aastal, eks tulid reproduktsiooni oli näha, et kuidas siis tehakse seda uut fotorealistliku kunstisuunda ja mis on järele aimatav, kui mitte just esialgu koduperenaistele. Aga vähemalt Tallina noortele kunstnikele kindlasti. Ja kuna siis ta Eesti fotorealismi seda esimest lainet nagu seostatakse aastaga 75 ja no meil siin Tartus mina juhuslikult sattusin kunstikabineti 76. aasta sügise siis päris hoogsalt juba 76, seitse. Andrus Kasemaa. Ta õpetas juste mängijaid. Noh, need, kes alustasid nullist oma joonistamis, kes ei olnud lastekunstikoolis, aga kuskil käinud varem just sellist ajakirja kaante ja ja selliste isiklike tere fotode igalühel öeldi, et noh, vaata mingi foto, mis sulle meeldib teha ja ja sealt see nüüd 76 77, kui Tartus, siis ka tehti väga hoogsalt seda siis fotoliku maali. Ja noh, kindlasti tehniliselt alguses jättis soovida, kes veidikegi rohkem pingutus, ütleme miljard ja ma ise ka ei tulnud küll välja. Ma püüdsin nii kaua, et ma sain selle Mikli läikima seal mootorrattal ja mingi värvi läikeid sisse ja et ikka metall oleks metallivärvi, mitte et oleks tavaline sinine või hall. Ja ikka tuli vaeva näha ja teinekord näpuotsaga lükata seal seda läiget sisse. Pintsliga lihtsalt ei tulnud pintsli karvad ja ega need pintslid olid ka vanasti, nagu nad olid, eks ja sisse selle fotorealismiga tuligi, nii et järsku kuulutati see, mis Tartus tekkis. Eesti hüperrealismi, teiseks laineks fotorealismiga. Et minule siiamaani kui veel 2008 kuulad seda, et Kilk ja Kruusamäe tulid fotorealismi teise lainega, et mõtlen, et nii oluline on tõmmata sinna just Euroopasse tulnud kunstile mingeid aasta taguseid kriipse ja siis pärast öelda, et ma ei tea, kuidas nimetada praegust näiteks 96. aastal fotorealismiga tegelema hakkajaid või, või 2008., et kas nüüd üheksas laine või on ta 15. laine, sellel eesti kunstipinnal on nii. Ma usun, et see oli kõik üks tsükkel, mis 75.-st käis võib olla 80.-te alguseni, sest siis nagu fotorealism hakkas hakati teda nagu tagasi suruma, sest ega näitusele ta meelega ei võetud, sest liiga palju oli juba tegijaid. Ja siis hakati rohkem abstraktse pildi poole tema, sest seda oli lihtsam teha, võisid ühel õhtul kohe mitu pilti teha, aga fotorealistliku asja jooksul oli teinekord vaja tõesti nädalaid ja, kuid eks et sealt tekkis see, et oli vaja kiiresti saada näitustest pilti, aitäh ja näitusetäit, fotorealistlikku pilti nagu kuu ajaga valmis maali, eks. Kuigi noh, tänapäeval võib-olla vaieldakse vastu, öeldakse, mis seal siis on, et tõmbame jooned ja värvime ära ja kaheksa pilti nädalaga ei ole midagi teha, et võtta mõned abimehed sugulased appi värvimaja. Mis hüpparlism sulle noh, sisuliselt on pakkunud Hüperrealism on mulle väga palju olnud, eks ja ta on, kui nüüd sisuliselt ma olen ikkagi lähenenud oma fotonalistlikele maalidele kui kutsutalist ja idee on minu jaoks väga oluline, eks ta ei pea, ei ole ma seal julgelt näha, eks. Aga kuna selline head fotorealistlikku pilti ma tegin ka vanasti üle kuu aja, eks praegu seal teha siis võib-olla kuus kuud teha väikeste pausidega. Ja tahan õpetanud lihtsalt rahulikult vaatlema ise iseendaga rahus olema kannatlikkust, sest kui sa ütleme, mölla või oled igapäevaselt erinev, eks ja nad väga sellist impulsiivset ja väga erinevate hingelaadile ka Siksaklevat elu, eks siis on raske realismi teha, sest see, milles oled loonud eelmisel päeval või sa järgmine päev pehmelt öeldes hävitada ära, eks või kui sul on isegi olnud väga hea periood kolm nädalat, kui sind miski nii väga rööpast välja viib, eks, et sa lihtsalt ei suuda sama tunnetusega enam jätkateks. Ja minul on pigem see, et kõigest hoolimata Ta, mida minust voolida soovitakse, olen ma ise ja jätkan oma pooleliolevat pilti täpselt sama tunnetusastmel, kus ta mul on seisma jäänud, eks. Aga kuna mul ei tule nagu pilt vasakult paremale nagu valmis pilt ja paremal ootab tegemata lõuend, eks siis Moden paljude kihtidena, nii et järelikult ma pean kõiki oma juba varem tehtud dusi üle puudutama pintsliga ja see eeldab, et sinna ei tohi neid ääre siksakke näha jääda. Sul võib koloriit, Sul võivad uued mõtted tulla ja ja sa võid koloriidi vahetada seal peadel teha uusi avastusi, aga puht tunnetuslikult pead olema kogu selle perioodi, mis sa seda pooleli olevat maali nagu valmis mõtiskleda, sest ta ei ole ju valmis kujul algselt olemuseks. Sa tead ainult esialgu suunda, eks kuhu poole hakkad liikuma, eks, või mis sul seal seal sai isegi kaugust, kuna sa sinna temaga valmis jõuad ja ja milline ta lõplikult välja näeb. Eksliberalism õpetab rahulik olema, ootama, aga samas mitte kaks kaks kätt taskus ootamisest keegi pintslit liigutama, sest muidu ei läbilt edasi. Aga vahepeal on vaja ka rahulikult istuda minu elus. Selline etapp on veel tulemata, kus ma istun rahulikult pildi ees ja naudin õlut või veini, eks, ja vahin tundide kaupa mõtisklen, kosmonid järgmisega. Seda ma oma piltidega valmimisel ei ole seda meetodit kasutanud, aga ma olen neid vahetevahel nagu vaadanud ja kiiresti otsustanud, kui pilt pooleli. Noh, kui ma lihtsalt olen ta liiga nagu siledaks teinud järgmisele kihile üle minna on kuskilt raske või kuskilt otsast. Et ma pean vaatama, kust on minu jaoks kõige selline nõrgem koht või väike mõra, kus osaleb ta ka lähedal sellele pildile jälle uue kandi pealt, eks. Ilmar Kruusamäe, sa oled õppinudki ülikoolis rahandust ja majandust, et kas maalimisel ja selle sinu õpitud rahanduse erialal on ka mingisugune kokkupuutepunkt. Ei pääsenud minagi nendest kohustuslikest loengutest, sest ega seminaridest, eks, ja märkamatult läksid need teemadeks ja pigem nad olid sellised veidike naljaviskamise näoga. Nalja viskamine oli tavaliselt iseenda sees, et seda nagu väljaspool ei paistnud, sest kellega sa ikka rääkisime, kui sa kellelegi sellise rääkisid, miks, mis sulle nalja pakub, siis? Noh, ta ei olnud selline massinaljad ei olnud need. Eks ma vaikselt neid sümbolismi sinna fotoralistlikesse piltidesse väikest kontseptualism ikka sisse puista sinna ja aga nad ei röökinud seal ja noh, sellepärast praegugi tänavu aastast kumusse muretsetud minu õlimaal 81.-st aastast järele viie kvaliteedile. Eks seegi ole selline väike, selline just selline minu diplomid, see nõndanimetatud majandusvallas. Mäletan, et olin esimesel kursusel, kui meile kõigile tooti pähe kõige tähtsam on kvaliteet. Suur juht Moskvas kordas kõigile, et tuleb kvaliteedi viisaastak ja kui ma selle kooli ära lõpetasin, järgmisel Kongressil ei olnud mitte sõnagi kvaliteedist, mitte ühte, nii seda kvaliteeti jagus siis neljaks aastaks või viieks aastaks. Ja see, kui mingi asi ikke pööre tehakse, siis pöördutakse ikka kannapööre ja ja siis sealt tuligi minu see maale järelehüüe kvaliteedile, noh või negro lakk kvaliteedile nii-öelda, kus maalisime kvaliteedimärgi inimkäte nagu tühja pihku, kuhu ämblikuvõrku punuma parasjagu. Ja seal oli ka üks niit tulipunane, sest eelmine kord öeldi just, et punase niidina läbib kvaliteet tervelt viis ostakuteks. Ja nüüd siis oli selline ämblikuvõrk. Ja sellised väiksed asjad. Maalimisaeg vähemalt endal ei ole igav, elus ei olnudki nii suuri käsi maalinud, eks. Neid väikeseid asju on selles samas raamatus noolide reprode peal ka märgata, et, et noh, see ongi, et ühel lähedal on see foto järgi sa oled teinud ja teisel pool on et näiteks auto pilt, BMW ja National Geographicut joonistatud ja sina oled juurde lisanud kapoti peale suitsukoni ja põrkeraua peale naiste aluspüksid ja noh, seal on hästi palju tegelikult selliseid lisandusid veel, et noh, näiteks Arvo kukkume too järgi tehtud maal, et siin on tekkinud hobune. Mis need väikesed asjad on? No ma räägin selle loo ära, et et siis ma nagu seadsin endale ülesande, püüdsin, et oleks huvitav, kuni töö valmimiseni. Ja seal oli muidugi väga lihtne asi, ma leidsin ükskord ajakirjas, no see oli kindlasti üks kõige uuemaid mudeleid, mis sellest BMW-st oli 70 tuleb, eks ole, mingi 77. aasta mudel või? See leheke oli väike küll, aga see oli selline hõbedane metallik ele sinine BMW aga ütleme, et siiski oli hakanud, nüüd me võime julgemalt rääkida, et uus venestamisaeg 78 Karl Vaino tulija või oli 77, siis aga BMW on ikke eesti rahvaauto praegu ta on nagu rullnokkade poolt lagastatud, aga, aga ta oligi puhas Eesti auto, sest seal on ikke nina peal sinimustvalge ja keegi seda ei saa ära võtta, seda ei saa keelata ajakirjas, kui sa teda värvis, vaatad ikka, ta ikka paistab silma, kes näeb seda. Ja sellesama BMW märgi pärast. Ma ta uhkelt sinna maalisin, aga Ma ei olnud kunagi maalinud natüürmorti sellist uhket, võimsat natüürmorti. Ja natüürmort on alati mitte hea tehniline oskus maalida mingit vaikelu, vaid väga oluline natüürmorti puhul, mordi kokkuseadja ja, aga pahatihti kõigis kooli Mortides ju paneb, on seal see õpetaja tarkus, mitte õpilase tarkus. Ma olen näinud hästi rumalaid, naljakaid natüürmorti, mida õpilased vaevlevad seal triikrauda ja karusnahka kuku maalides. Ja noh, ei ole seal kompositsiooniliselt, ei ole seal värvi huvitavus ja täielikult sellised mõttetusega, aga see, see oli minu esimene Mort, kus ma panin nii-öelda kokku auto. Miks need püksikesed seal on? Noh, täiesti ootamatult, kuna ma kodus teises toas oli mu väike õde, viiekuune vastane keerleb üksik keset kuivasid seal pesuriiuli peal ja siis ma mõtlesin, et ma kasutan neid. Ja väike õde käiski kuu aega, et kuna mul oli läbi toa tõmmatud ateljee tõmmatud nöör ja nööri peal kahe pesu näpiga, Nad rippusid kogu aeg nii-öelda ei olnud foto, tuurist maalimine ja kogu aeg nuiasid, kuna venna tema püksid tagasi annab. Aga kuna ma neid polte valgusi õhtul ühel pirni valguses maalisin, siis ma ei saanud ja tõsta, et ma, nad nagu rippusid seal seni pildi tegemise aja ja tema ukse vahelt piilus, ütles, et. Me anname püksid tagasi, aga miks nad olid, see oli, seal on esimene tähtsam tõhte, paistab ainult, kuna ka sellel autol oli oma number ja ma ei taht nagu tollel Nõukogude liidus olid mustad numbrid ja et oleks veidike üldistatum, eks, et selle numbri peale ei, ei oleks seotud ära, et mis riik see on, mis paikkondeks milline numbri tüüp ja aga ma tegin sinna tõhk tähe, sellepärast et ja piisavalt pika, nii et tegelikult tookord murdi meister oli tammik, siis mina lihtsalt katsiens pükstega selle jätsin Alt õht tähe, et olgu, see, see oli mu leidsin, et hommik oli Eesti üks tuntumaid murdi meistreid, et ma pühendasin selle tõhk tähe sinna Hommikule. Ja seal oli jah, kaks suitsukoni oli selle kapoti nurga peal, kaks mitte üks ja üks oli, kui täpselt vaadata, oli veel punase huulejäljega, nii et üks oli naisterahvas, teine meesterahvas ja kuna pildi peal oli vaikus nagu vaikelu ja natüürmort, siis noh, oli nagu tajuda inimese kohalolekut, aga seda ka. Eks selle pildi saatus oli selline, et kui ma esimest korda saatsin ta vabariiklikule noortenäitusele Tallinna kunstihoonesse, siis oli ainuke minu maalimist läbi ei läinud Zürist ja siis mulle lihtsalt saadeti sõna miljard Kilk tuli Tallinnast ütleb, et jah, ilmad, et et seda pilti pandud selle pärast välja, et sa oled rikkunud seal maalireegleid, et sa oled maalinud fotorealismi kokku abstraktsionismiga. Mul oli seal abstraktne taust, et seal oleks pidanud olema maja seinad, teised autod seal taga, eks tänapäeval on paljude Maalilaadide sünteesimisel täitsa normaalne ja kunstniku küpsust näitab, kui sa suudad kõiki erinevaid maalilaade põhjendatult ja huvi tekitavalt ja vaatajale põnevalt esitleda. Miks ka mitte, eks, aga siis see pilt ja esimene kord nagu ei õnnestunud näitusesaali jõuda, hiljem ta korduvalt ja on tähelepanu pälvinud ja temaga oli selline saatus, isegi ta ei ole praegu enam minu minu kollektsioonis, eks minu valduses, aga aga kui, kui minu piltidest on tahetud neid omandada, välismaale osta, siis ma olen pigem alati vastu seisnud, ka seda pilti on tahetud. Ja omal ajal noh, aga nad on oma oma teed läinud pahatihti siin, Eesti Eestis. Ma olen hoidnud neid säilitanud nii palju, et nad siin pinnal oleks näitustele tagasikutsutavad ja. Eha Komissarov, kellesse oled samuti suure suure portree maalinud ütleb su sedasama raamatu, millest jutt on olnud avatekstis, mis ilma et kohtleksin Kruusamäe kiindumusest maali meedia vastu, mis end järele jätmata visadusega ilmutab. Väidaksin, et kruusamäe jaoks ei piirdu kunst esteetilise toote valmistamisega. Mis ta sellega mõtleb? Mis sina sellest arvad? No siin võib-olla tõesti, mul on meeldiv, kui see nii on, näeb, maalis midagi enamat kui lihtsalt raamitud tasapinnalist õlimaali, eks, et seal on ka tema jaoks mingi jutustus sees või idee ja noh, seda oledki tahtnud alati panna, aga küsimus on selles, et et väga raske on maalida kellelgil 22 või 25 aastaselt väga tarku pilte, sest sest elukogemus kõigil tolleks ajaks ikka suhteliselt selline all kerguseks. Need asjad kõik nagu kui nad olid läbi elatud ja kui nendes piltides ei olnud sellist kuu lavastust või ja nad olid siiralt ja läbi jänese küpsetatud ja aeglasel tulel valminud, siis ma usun, et see paistis paljudele välja ja kui seal noh, mõned asjad võib-olla olid liigsed otseütlemise taga mõningaid asju, võib-olla võeti otseütlemist enesest pahatihti paljudest sümbolitest, mis olidki hästi oluliste realistlikult tõesedeks saadi valesti aru, sest inimesed ise ei olnud eluga kursis ja õudselt naljakas, kas asi oli hästi paha pilt, oli üks selline kursi surnuaiamotiiv, kus aasta alguses läksime emaga vanaema hauda nagu ja üldse vanuneid perega Õudasid seal korrastama ja ega need hauaplatsid väikse teiega seal askeldada ei ole, mina tavaliselt tassisin lehti ja rämpsu ära, ema siis riisus sele ja kõndisin mööda vanas surnuosas ja üks väga ilus motiiv oli, kus oli kaks risti olid teineteise peale langenud, eks, ja mõranenud ja ja seal maas oligi sellel jagardunud aja lehteks ja kui ma ei eksi, oligi tema sama nurgapealse suur roheline kodumaanurk ja selline. Ja mõtlesin, et midagi ilusamat, aga pärast, et korduvalt seda pilti suisa vihale ja näitustele ei pandud ja noh, ega kunagi ei ole, kunstnikul ei öelda peale zürii, milles oli asi, eks? Selle pildi pealkiri on kaheksa. Kahekesi Ants Juske oli tookord kunstimuuseumis, töötas Tartu kunstimuuseumis, Janssis, ütles peale kolmandat juriid peksti ta ikkagi tagasi hääletamisel ja mulle nagu ei mahtunud pähe, et mis, aga Ants vähemalt nii palju ütlased ütles, et seal oli selline asi, et seal on viisnurgad risti peale. Et nagu selline punased ostes ristid olid, seda võeti nagu punaseks värviks roostepunast ja viisnurgad retseptidega väga halb, väga paha pilt olema. Aga kas siis ei olnud tolleaegsete, isegi kunstiteadlased mitte, rääkimata partei kaadristeks käinud vanades surnuaedades, sest kõik need vanad ristid olidki tegelikult algselt Nad olid musta värvi ja neil olid hõbedased tähekesed, tärnikesed, hõbedased ristiotsad, millel oli siis plaat, kuhu oli graveeritud kadunukese nimi, eks ja see oli nii tavaline ja kui need olid aastakümneid hooldamata eelmisest sajandist, siis nad olidki roostes. Ja need 100 aastat vanad ristid, millele need ei tähendanud viisnurka, vaid tähendasid tähti tähekest või seda sündimist. Ja nad olid täpselt seal neli tükki nagu ristikujul kõigis. Ja kui ma saatsin selle ka Tallinnasse näitusele, selle peal oli ikka muidugi selle näituse nimi. Et vabariigis tehti alati samateemalisi näitusi, mis oli suures pealinnas, eks siis tollel aastal sattus olema näituse nimi, meie nõukogude kodumaa. Ja selline oli. Aasta lõpus tähistati arvatavasti Moskvas Nõukogude Liidu kuuekümnendat aastapäeva. 82. aastal ja Tallinnas oli samanimeline vabariiklik näitus, kus siis sellekteeriti parimaid rosinaid sellele näitusele. Ja mina saatsin tollele näituse žüriis järele ja kvaliteedile selle käed ja siis selle surnuaia pildi kahekesi. Ja pärast seda tuli küll pikem paus, nii et viis aastat ei õnnestunud mul sinna pealinna näitusesaalidesse töid saada. Hüperrealismi tegid sa seitsme-kaheksakümnendatel siis vahepeal hakkasid hoopiski tegema loomamaale selle kohta on kirjutatud, et kitsi ja fantastilise realismi sugemetega loomariigiaineline kunst, mis tutvustab sind Ilmar Kruusamäe transa mango artistina. Et kuidas sa nende Loomapiltideni jõudsid, et need on ikkagi täiesti midagi muud. Põnev on alati selliseid hinnanguid lugeda, mis, kuidas keegi paneb sõnadesse selle. Aga täpsustuseks mõtlen päriliini mõju nagu kunagi nagu katkestanud seal vahepeal, et ma olen kaheksakümnendatel teinud regulaarselt ka, kui need Jaan Toominga port Tree tulija Lembit Kurvits pidub Eier ja need ma vaikselt, aga ma näitustele võib-olla ei pannud neid kõiki välja ja siis ma samaaegselt tegin. Kui endal ka oli nagu vahepeal üpris veidike veidike selline puhkust oli vaja, siis ma tegin lihtsalt teistlaadi maalisid ja tegelikult sai see alguse sümbolistlike maalide maalimisest. Kuna Jaan Tooming kutsus mu kujundama Vanemuise teatrisse August Grinbergi unenäomängu sellel ajal, kui ma, nii nagu ma rei puhul kunagi ei kahte pilti korraga, vaid ma maalin ühe lõpuni, et oleks täielik keskendumine ja mul ei oleks segavaid mõtteid teise pildiga ja ei ole ju vaja kuskile kiirustada ja ei pea tegema topelthunnikut endale ateljeenurka. Ja siis peale seda teatritsüklit, mis oli kuskil 84 85 aastal. Siis tuli selline tahe maalida ja hoopis teistmoodi. Ehitasin üles kompositsiooni selle peale, et ma tegingi nagu teatrilava ja neid pilte on mitmeid, kus on, ühel pool on noh, nagu eesriided on ees ja, ja siis on nagu teatrilavana sümbolitega selline sümbolistlik maailm loodud ja nii ülikooli raamatukogus olev mure, puudia, pääsu. Nii üks maal, mis on ka selles raamatus lõikus ja neid oli mitmeid-mitmeid, kus olid nagu see kardinaalne tiiv või lavamotiiv ja sealt tuli kukesamm, edasi oli need suureformaadilised loomapildid ja tänu eelkõige väikestele lastele. Ja seda ma olen varem ka öelda, et kuna mul tütar oli just kolme-nelja-aastaseks saamas ja siis väike poeg oli umbes selline alla aasta, kes kärus nagu käisime ka kunstinäitustel ja siis võtsin selle käru kaenlasse, käisime, teinekord, tuli lastega mingid ajad täis istuda ja, ja siis käisime näitusesaalidesse ja siis tegelikult see oli nende jaoks kõige tüütum asi, kui ma viisin nad suurte meistrite kevadine sügisnäitusele Vallikraavi ja röökimiste kõike seal ja ja noh, sõitsin käruga need, aga kuna mul oli vaja kiiresti, ma ei saanud neid välja jätta, et võtsin selle käru kaenlasse ja sõitsin need seitse saali läbi seal. Ja siis ma vaatasin, et no ausalt öeldes ega mitte üks pilt ei läinud peale ei selle kolme aastased, aga ega selleaastasele. Ja nemad ei teinud midagi, isegi mingit tobedat küsimust ei Tultsalt, et asi oligi nii masendav, aga noh, aastalgi 84 ütleme ausalt ja Popovi aeg ja aga kuna oli pinget, lasteraamatuid ikka sai vaadatud ja siis ma mõtlesin, et nii nagu minu lastel oleks põnev, läksin ateljeesse ja hakkasin maalima, suurt voolas kala ja see oligi hästi põnev maal, selle nimi oli kalapäev ja suur valas kalali kuival. Tema all oli hästi väike loik vett ainult ja ta oli muru peal, muru seest, seal kõrkjate vahelt või murust piilus välja näkineid, sai veel paljast naist sinna maalide poolest saadik ja siis taga oli punane põlev leegitsev taevas. Need olid sellist täiesti vastuoluliste värvidega, nii nagu rohu peal kuival olev kala kui ka see punane taevas ja ja muidugi sai sinna neid tuumaseeni ja kõike tehtud. Nali oli selles, et kurb nali oli selles kurbmäng, et see pilt sai märtsikuus valmis, 86 ja 26 aprill oli kuulus Tšernobõl ja kui ma kuus aastat hiljem Saksamaal seda pilti näitasin või noh, oli näitusel väljas, siis see vilt osteti Saksamaal ära ja temast sai esimene Eesti ülimaal, mida rebrutati värviliselt natsionaal kunstooriumis. Peeter tuli Petrallike Tallinnas, kud õppis graafikat, tuleb, ütleb, et tead ilmurete, vaatasin uuest kunstvorm, mis on sinus kalapäev värviliselt Rekrutatud koos Assoyonaumaniga, seal oli selline huumorinumber, aga see oli nagu esimesele oma pildi esimene materjal, see kõik juhtus 93. aastal see, kui teda reprodeteks nagu tagantjärele edu, eks. Aga kuna ma tegin ta siiski lastele ja see esimene ei olnud nagu lastel, võib-olla oli vähem põnev, aga juba järgmised samal aastal, kui ma tegin kaelkirjaku ja Lõbu kaelakuti Toomemäel kõndimas ja ninasarviku ja need juba tütrele ja nendele väga meeldisid. Ja Mul oli üks õige, siis ma nägin, et ma teen väga õiget asja, et ma saan lahtiselt maalida täitsa mõnusalt vormi mõelda välja, see oli kõik pastapliiatsikavandite järgi. Kõigepealt ma joonistasin pastapliiatsiga nagu kompa ja mõtlesin, et mis seal võiks olla. Ja siis tuli värvikombinatsioonid mõelda valgust varju nendel piltidel, kuna nad tulid nagu maailmas sellisest siis seal nagu ei olnud, et panid valguspunkti nagu fotorealism, mis on kõige aluseks, on valgus, varjuvahekorrad, eks, et mis moodustavad selle vormi seal ja sarnasuse ja aga nendel loomadel oli hästi palju vabadust ja esimeste piltide peal ma juba nägin, et lastel oli väga palju rõõmu. Aga need pildid kõik olid kolmetasandilised esmasena, nad olid tõesti minu lastele mõeldes, pühendades ja nende sõpradele õue peal olevatele lastele ja neile väikestele jõmpsikatele, kes tol ajal lasteaias käisid ja lasteaiakasvatajad viisid näitustele ja alati siiski kunstinäitustel käisid täiskasvanutega lapsed kaasas. Ma mõtlesin just nendele pisikestele eelkooliealistele. Siis teine tasand oli kindlasti seesama täiskasvanu, kes ei olnud tegelikult võib olla igapäevane kunstinäitustel käija, vaid käiski kord aastas kas Tartu ülevaatenäitusi vaatamas kevad või sügisnäitust, et nendele emadele-isadele, kes ei olnud nii väga kunstinõudlikud, aga kes said aru, et seal on ka mingi teine nali sees, et miks need, miks seal kaelkirjaku kaelkirjak on ikkagi naistele, rahvas on kaks pead pikemise, mees on jobu, on meesterahvas ja seal hästi paks ja lühike ja käivad kaelakuti suured puud ümber ja kotist paistab, seal võib olla mingi pudelikael välja ja no sellised ja sellised peenutsevad atribuudid, mingid daamide radikaalid ja kolmas tasand oli siis, mis oli kõige aeganõudvam ja kõige rohkem nagu suunatud oli teisele kunstnikule, et teine kunstnik ütleks, et see on, et ei ütleks, et see mingi käkon vaid ta peab sind vaikides aktsepteerima, et maalisid sa, mis sa maalisid, aga seda ei saa eitada, et kuidas seda, seda maaliseks. Algimpulss, et sa hakkasid neid loomi maalima, oli just see, et sa tahtsid, et lapsed ka kunsti vaataksid. Aga sa oled enda maale tehes kasutanud fotosid ja nende fotode peale on olnud sulle olulised inimesed, et noh, päris mitu maali on Ungarist, Arvo Kukumäest, su enda tütrest. Ja muidugi noh, see need hilisemad hiigelsuured portreed on ka sinu kursi koolkonnaga kaaslastest, Albert kulgist, Marko Mäetammest, Peeter allikast ja nii edasi, et et need jäävad selle olulised inimesed olema. Nii nagu loomapiltidele mingi kogu see eelnev jada, eks mõnes mõttes surub sind tegema midagi sellist, mida sa ei ole teinud, eks ütleme ka modellide valikkuseks ja sama on ka nende fotorealistlike piltide puhul, kuna tõesti algselt maalisin, noh, miks ma kui tot ja maalisin palju kukut ja sest ma olin tõesti mitu suve lavakate üliõpilaste ehitusmalevas Hiiumaal. Ja see oli selline, kuidas ma ütlen üks peaaegu sadakond päeva koosolemist, et mul tahes-tahtmata läksid mõtted just nende inimeste juurde, kellega sa olid päevast päeva koos olnud, eks kes olid tegelikult väga head sellised karakterid, eks nagu kukku esimesest pilgust peale ta on ju kogu aeg olnud, kaheksateistaastaselt oli praegu kõige paremini, ütles Kuku Uuno 50 aasta juubeli läks, et. Ma võin välja näha nagu 76, aga hing on mul ikka 16. Ja täpselt nii ta on, et nii nagu ma kokku sain, kui ta 18 oli nii selline põnev tüüpega maaliliselt, eks, et väga selline huvitav ja ütleme, kunstnikud on kõige olulisem see, et sa tabad ära sarnasuseks ja see on väga hea, kui modell tuleb oma isiksusega ja oma sellise omanäolisus aga aitab sul kaasa tantsude saavutamiseks. Selles suhtes on hea jah, et kui sa, kui sa ikka tead, mida sa maalid või sa oskad maalida sinna ka tema ja ülejäänud päeva või tema vaated, siis võib tema enda sinna sisse või tema elukutse ja selles suhtes portree ei ole ainult anatoomilise sarnasuse tabamine või, või ütleme, koloriidi tabamine või ütleme jume ja et oleks midagi enamat. Et sa oled teinud paar autoportreed ka ja ma olen alati mõelnud, mis asi see autoportreekunstnike jaoks on, et mulle isegi tundub, et et võib-olla see on nagu selline pealesunnitud asi, et noh, paljud kunstnikud on teinud ja ma pean ka tegema, et miks sina tegid autoportreesid endast. Autoportreed on tegelikult kõige parem teha, ma ütlen, et ma olen tõesti raha väga vähe teinud, aga kui maalisin oma esimeste piltide hulgas ära oma väikse õe, kes oli kolmeaastane tollel siis samamoodi selline väike mustvalge foto oli mul iseendast tehtud kunagi ülikooli esimesel, teisel kursusel ja siis nagu käeharjutamiseks maalisin ma ära ka selle mustvalge pildi ja ärge ennast peeglist vaadates sellise värvilise portree. Ja siis ma olin 20 nagu et umbes selline selline pilt on olemas ja ja seal oli seesama sarnasus asi, aga samas kaase pöördes oleva portree nagu vaatamine, uurimine, et kuidas ta nüüd peeglist vaatab sulle vastu ju pürt portree ja sissetegelikult. Paljud kunstnikud jah, arvatavasti sellepärast, et ennast oli kõige parem nagu kontrollida enda pealt, ma usun, et on maalinud, aga võib olla ka, kui nüüd väga palju neid on, võib-olla siis inimestel inimene lihtsalt naudib ennast, eks. Aga minu nagu viimane selline portree oli iseendast tehtud. Kui ma olin 25 aastane ja siis maalisin tütrega koos portree mariga. Ja pärast seda ma ei olnud, et 25 aastat ühtegi portreed maalinud endast. Ja nüüd kuna mul oli see kursi koolkonna rida ikkagi plaanis maalida kõik Kursi koolkonna kunstnikud ülesse ja mul oli kolm maali, nagu selles reas veel puudu jama. Tol ajal lootsin saada selleks ajaks kursi 20 Saagnad valmis, aga kuna mingeid tärmineid elus nagu ei ole ja ma teadsin küll, et mu maalinast viimasena aga vahepeal vahepeal nagu nende modellidega küpsetasin paar portreed liiga üle ja mul on kaks kunstnikku maalima Kursi kunstnikest, aga kuna nad piisavalt muutusid päris kiiresti ja mu mõtted muutusid ja nad on mul selles tegemises järjekorras. Ja siis vahepeal, et kõige parem oli ennast nagu peeglist uurida ja võib-olla kõige õigem aeg oli just endast 50 juubeli puhul teha üks selline 25 aastaseks portree ja kuna seal oli teine põhjus, oli see, et just oli valmis saanud Eha Komissarovi portree mille kohta oli väga palju vastakaid arvamusi ja mind ka vahetevahel rünnati, süüdistati, et kuidas ma olen sellise pildi teinud. Ja autoportreed tehes ei saa sind mitte keegi kritiseerida peale sinu iseenda. Keegi ei saa öelda, et sa oled mul silmad nii maalinud või, või oled sa mulle põsed rohkem punnis teinud või ja sellel portree-l ma isegi tegin ennast nagu veidike. Kuna ma püüdsin nagu sinna ristküliku peale mahutada ära siis ma püüdsin igasugused vormid, mida muidu tuleks nagu hakata nagu ruumi viima ja püüdsin, tõmbasin nagu pinnalaotuse laiali, just et võtsin, et kas keegi mulle öeldi küll, et seal on midagi midagi, et me ei saa aru, midagi teistmoodi ja tegin, on jah nagu natukene pannkooginägu, jah, veidike siledama, tegin, mõtlesin, et noh, et keegi, keegi ei saaks nii-öelda, et ma olen ennast ilusamaks teinud või saledamaks teinud. Aga põhiliselt kuna silmade peale oli üles ehitatud, asetasin tõesti laiali sinna ja ma ütlesin, et las nad et sul on olnud ka pseudonüümi nagu Viljar oldi ja Valdo vägi. Miks need, see oligi mingi selline hüperi aeg, kus said aru, et tegelikult ei lähtuta sinu loodud pildist vaid mingid kunstilised kriteeriumid, mingi kunstiväline maailm, mille järgi otsustatakse sule, pannakse sind paika või siis jäetakse sind ukse taha või või kutsutakse näitusesaali või ei kutsuta või ütleme, pehmelt öeldes lastakse sul kuskilt praost sisse pugeda oma pildiga. Valli tekkis sellest, et mul oli selline naljakas hüüdnimi oma tuttavate tudengite noh, kellega ma suhtlesin oma oma abikaasa ja ja tema sõpruskonna ümber, et oli Vivaldi ja mul ei olnudki palju mõelda, et viivaldist oli väga hea teha Viljar valdise teine tähti, sealt tulipunkt ja ja selle mõtlesin sealt, tuletasin, et ka vägivalda oli väga lihtne, see oli sõnast vägivald sees, ma tegin hästi sellised kollaaži lits, hästi inimlik, selliseid süütuid kollaaže. Miks see vägivald on ka väga? Et vägivald ei tohtinud nii-öelda, aga Valdo vägi siis oli, sealt tuli vägivaldu? Palju sind mõjutavad päevapoliitilised sündmused või isegi mingit suurema intervalliga sündmusena tõesti, näiteks praegu, kus on väga keerulised ajad ja nii edasi, et kas sinu tööd kas segab sind, kas, kas sa teed sellest välja? Viimastel aastatel või ütleme, absoluutselt mitte, ma ei salga, et ma ma ei tea, praktiliselt noh, ma ei saa öelda, et ma ei tea, päevi ja nädalaid, mis toimub, eks ma vahetevahel sirvin ajalehte ka. Sisult ma tean, et mitte midagi ei juhtu, kui ma kuuega lehti ei loeks, sest seda näitab kõige paremini see, kui oled kuskil eestist eemal, eks noh kaua olnud, aga paar-kolm nädalat ikka nord ära oldud ja tuled tagasi, mitte midagi, võtad selle vana Postimehe pakki latv poole tunniga läbi ja mitte midagi ei ole juhtunud elus sellest, et sa ei ole neid eestikeelseid lehti lugenud, eks, või lapanud või ma võin tõesti tõmmata juhtme seinast välja Nende või kuu aega mitte midagi, sest minu kõige põnevam või minu minu jaoks kõige õigem ja toredam aeg on see, et kui ma suhtlen inimestega, vaatan ja võin täitsa rahulikult mitte taevasse vaadetega inimesi vaadata ja mul ei ole rohkem vaja. Noh, just sinu vanemate piltide peal on hästi palju näha seda, et sa oled maalinud kus noh, mingit tänavanurki või bussist, vaadet või lagunevat maja nurka ja ausalt öeldes ma näen sind ka üsna tihti Tartus Raekoja platsil või ka Ülikooli tänavale Mis ma nüüd viimastel aastatel kõnnin ja vaatan linna ja kuna ma seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel tegin just selle pseudonüümi Viljar valdi all selle Tartu vaadete ja nurkade ja selle sellise kaheksa pildise seeria ära ja kord tuli sellest põnevamad asjad, mis tulid üles vaadates sellest sinisest taevast ja roostes pleki äärest valgest kardiisist, tulid need pidevalt läbi pildi jooksvat rahvuslikud ribadeks rahvusvärvidest eks, aga praegu ma täitsa olemas vaadanud, et kas leiab mingi sellise sellele ajastule vastava sellise linnavaadet, seeria jaoks materjali, aga minu jaoks on need sellised multifilmi sellised elutud ja igavad karbid, praegu ei ole vähemalt kolme aasta jooksul tekitanud ühtegi sellist nurka leida. Mis, mis ma vanasti maalisin, need olid siiski detailide ja sellised lagunevad ja räsitud detailid ja praegu on selline selline ei saa öelda euro, aga ma ütleks, mingi pseudosarja aegne selline krohvitud kastid ja kunstnikuna Ma absoluutselt ei ole õnnestunud leida viimaste aastate jooksul sellist nurka, mis, mida võiks teiste silma ette tuua ja ma siiski ja kui nüüd päris mingit risuhunnikut või prügikasti maalida ei taha, eks. Ja kui seda uut klaasi ja metalli ja seda sellega me ka vist kedagi ei, ei üllatega ehmatega ei. Ja noh, nii rõvedalt ka ei ole mõnda asja siin uut tehtud, et sellega maailmas keerida, et näidata seda, et noh et siis järgmine aasta lammutama hakatakse. Sest nii mõnedki valdi pildid olid omal ajal, kui ma ülikooli peahoone vastas, neid elektripusasid, maalisin ja et kui see pilt näitusele Ostodza võisid kõndida mööda, sest ülikoolinurgast olid suured kaablivõsad väljas ja samaaegselt oli ülikooli 350. juubelijuubel ja kui see pilt näitusele ilmus, siis päev hiljem lõigati need juhtmed läbi, seoti isoleeriga kinni ja enam seda pusa ei olnud, nii et kellelegi kui öelda nagu ei olnud võimalik, aga kui sa sellise pildi tegid, siis otsiti see nurk ülesse ja tehti korda see võib-olla oleks lina, linnakunstniku üks selline tegemata tööpõld. See, mida saab igas ajas, saab veel korra nagu läbi mängida. Ilmar Kruusamäe meil siin saates on selline asi, et saatekülalised küsivad midagi. Mida sina ja kelle käest sa küsiksid. Noh, viimastel aastatel on minu jaoks ainult üks küsimus, mis on vastamata ja ma ei tea, kas seda tuleb esitada vanajumala endale. See oleks selline, et kus on praegu do kunstnike maalikogu varastatud maalid? Küsimärk? Selgituseks nii, et 90.-te lõpus peale kunstifondis tagastamist ja ka kunstimuuseumist deposiidis tagasitulekut läks Tartu Kunstnike Liidust kaduma kümneid ja kümneid, väga kalleid, väärtuslikke ja siiamaani ei ole selle liimiga tegeldud ja ei ole ka leitud midagi üles. Te kuulsite saadet kunstnik Ilmar Kruusamäe eest. Saate pani kokku helirežissöör maris Tombach ja toimetaja Urmas Vadi. Inemise sisu on võimalik kuulata internetist vikerraadio koduleheküljelt. Kõike head ja kohtumiseni.