Commaid maalimann tuhandeid ja rahvit miljonit. Üts ainus Mulgimaa. Kuri külas olla ta kopikas sillast üle saa suud anna mullal ma. Juta ains mõtegi Maida õhtu magame ja tõusu Omuku. Oh kunas masu jälle näe, oh, kunas kodunt tõusupäev. Einele kõrreke kodust siia kaugele linnoka otsantuus. Ma ikes pääl tal otseldi ja ütsi. Pisaredik, vii ta küljest ära, kius. Tere õhtust. Täna soovime palju õnne sünnipäevaks vanameister Lembit Eelmäele kes saab 80 aastaseks. Ta on üks äraütlemata sooja südamega mees. Kes on tema vanapaganat või Mogri Märt ei näinud. Sellel on õnnestunud vaadata õige sügavale eestlase hingepõhja. Elupõline Vanemuise näitleja loeb meile luuletusi oma lapsepõlvekeeles mulgi keeles. Need tekstid on pärit plaadilt, kui pikalt sellest üle saab. Ja luuletuste autorid on Hendrik Adamson, Mart RaudNikolai batuurin, Andres Reinik, Mare osi, Siim Kärner. Ja osa tekste on ka Eelme enda sulest, aga enne pisut juttu mulgi identiteedist ja mulgi keelest. Mida see tähendab? Lembit Eelmäele? Ma arvan, et oma meeleolu või, või seast noh, tausta või ta peas andmeraske tõist, mõõdu, edesi võib-olla tamm, südamlikum või maalähedasem või lihtsam või see on armas ja kodune tunne peas, oleme, tuleme. Ja teie kodukoht, kus oli Elme Kihelkonnal Oldre vallan, ese Taageperast, Oldre naabervald ja emapoolse esivanem Penu viies trom Viljandimaa konna alla käib Abja vald, on ta nüid Helme murrakualaga või siis peaks olema ju enam seal Karksi kihelkond siis Elme Karksi murraku, ega seal suurt vahet ei ole, aga no midagi. Yom, vaata seal, seal on nii juuressisnik, hullum, jõul. Kui palju mulgi jaoks on üldse oluline keel või on mulgi mentaliteeti kandmas võib-olla hoopis mingid muud nähtused? Noh, keel kindlasti, kiil tuleb ütelda, keel, kindlasti ka keel ja ja, ja tuur ja kombe ja võib-olla ka totaine külgsi, et Mulgimaaollu juskus nende jõu, kas eesrindlik kant on mulle noh, seal on ärkamisaja tegelasi ja sõjaväe ja riigijuhte on Berinentsel Talumehe Olive rikkam maa oli veel parem lihtsalt Mulgimaal. Et võib-olla ka mingisugune selline noh, pääs pesse esitäädvus või niimoodi too kuskilt võib-olla kumab ka läbi. Kui te omal ajal Mogri Märti mängisite, kas siis oli ka abiks see ette? Galeta oli, palju, oli abis kit sperk ja temägiilia vate Kitzberg koliga Penuiast pärit, see tuleb heli, Jaan oli seal nyyd sadu kooli kooli Teie minu vana eme kaasaegse või niimoodi, no nendel omavahel midagi sole kontakte, aga iki nii taluvuse, kus minu ema oli talutüdrukul versti ja ja siis põdra, kes seal Kitzbergi vana tuuletallaja mälestusi see on, nendest taludest kirjutab ja, ja siis ma käisin seal jämeõde, oli seal Penu, Jen, Ellivilja ja onu ja teeme, kui ma poisike oli, siis mööda neid suurtalusid, deme, võitš, üten, iki noot ja siis ma näia seda olustikku ja, ja keele, Kitzbergi keelam kah kuidagi selline ütlemine ja sõnade järjestus, lausen ja nullib. Davee kik puha ja tuleb tahtmine, esioled nagu sealtkandist seanss, palju mälu ja mu onu eme, veli, tema oli seal eeskujus full, mõtlesin prototüübis, kui ma teie seda Mogri, Märt, puht seal see maa keelegi ütlemisegi, mulgi keelegi muidu omale kuuluvatega, ta olevat päris selline, muidu muhe mees, ollu aga eneseteadvus, väärikus ja muidugi mis tuulisele kütten, vaata jõukus ja rikkus muudab inimest ka sageli niimoodi Kitzbergi lamda. Hästi võimendedu, raha, hullus, maniakk kaelsus ja, ja Jaan Toominga lavastus toob rõhut seda pil. Hästi kangeste, nõnda et mõne, kes vaadesse Beseda Mogri Märdi lavastust ütleme et oi jummal küll ta kole ja kas nõnda hullusti ja terrabestial nüüd, et näidata võib-olla sest olustikku ja sest ilust talu uuvi kujuti Te kutsute seal, teeb ühe päeva rahuyakse Mogri Märt tuleb sinna oma poja manu. Küll tuleb, aga raatsid kehva, et aga noh, muidugi ma arvan, et Kitzbergi olid, näitas seda seda külge. Raha ja hullust matas oli nagu inimene. Vaatame nüüd siia uue plaadi poole, mida me täna mängima hakkame, kus me luuletusi võtame, et kuidas see valik sündis. Tartule, mis nende asutus nagu Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskust ülikooli keeleteaduskonna alluvusendame ja ütlesime, et teeme seansu siis kus ma seal kõneleja tuletis kõrda siis ta triin iba tema nagu selle töö juhataja ja korraldaja seal ja päämyysquete ütelda propa kohta võib nõnda ütelda päämis ja teeme plaadi, mõtlesin. Rõhk panna, ütleme Helmest Kärstna küll Helme ja Tõrva ligidal kandi mees nagu noh, ja siis hakkasime võtma võib-olla enam nüüd natuke võib-olla nostalgilise võib olla sihukese sellise mälestuse ja romantilise ja aga noh, mõtlesime, et võib-olla Tulad ta nagu murdele sobib ka ja ja sellel laadinam Adamson hilja ja Mart rahval ja Nikolai tuurini luuletuse sel siis Eha Lättemäe ja ja Siim Kärner ja mõni mu ende omasel, et las ta siis olla nagu nalja ja sellise õlu ei oleks nagu passin sinna manu ka muidu päris head vastukaja, leiden multigil ta natuke eripärane, ta natukene äratas tähelepanu või? Ta on võib-olla natukene ka selline humoorikas või noh, mõne mõtleb küll sedasi Odcuse murden, ütled, et oh sa natuke ohoh tähest või selline lihtsameelne või poollollakas, siis ei ole sugugi nõnda. Ja mulle on meeldinud kirjute demelu minule meeleolu see on, mõtled oma kodust ja oma SEST emest ja Edimise sõna ja mis oli kiki murden, kodund kõneldi. Aga kuidas selle mulgi keeles luuletamisega on, et et kas see on selline, et paned kirja või pead ikka nagu kõva häälega endale ette lugema, et kas ta on nagu kirjalik või nagu suuline, kuidas see paremini istuks? Ma arvan, et suuline jah, aga muidugi esikõvasti läbi ka oma, mis on selle kirja, kuidas ta kõlab ja aga kirjapilt on ka päris huvitav. Vaata mõnikord oma raske teda kirjand väljend tähendab kaitse asja, kui sa kõneled tõsisem nagu kähe, aga hakata kirja paneme kuidas märgija ja peenenduse, palatalisatsiooni ja, ja muu, see on see enne peasknid reeglisi. Siges luge toda mulgi keelt. Kui tihti te ise saate mulgi keelt kõnelda? Vähe vähe peale kooli ja, ja siis, kui ma kodune käisi Eselli veel ja seda maakodu oli alle Oldremm oma kodulehed, siis isegi kodune neli seda ja seda naabrimehe ja naise ja siis esiendast lätsid nagu selle pääle ja kooli nulliga raskem raatlikuma teatriinstituuti tuli Tallinnasse, siis see käes, vahel aga õpitut. Tore. Ma justkui tahad sinikiili asja, humanitaari asju nagu istu, reha, Lainam raske olla, aga neid ei ole saanu õpi, aga nüüd jääb inimesi maal, vähendasid kiiresti vana, see kaob eest ära ja ja noorivad ma jää nägu tühjas rahvast ei ole neid kõnelejate räppe. Aga meil on siin mulgi seitsami eesti mulgi seltsi, Tartu regiooni ega Kuuvitš kõrgkäime koondisi saamisel kõnelde ja mulgi Halmana. Käite professor Eduard vääri koolivend ja Tõrva gümnaasiumist. Tema toimet tõi ta plaadiülesanne ka, et ka elust seda ja elu noidaste mulgi keelt ja propageerija. Ta rikastab ja sisustab meie kultuuri ja keelt. Custom lits oma laulusaanu ritta pandan riimjäänu meelenud pidade mõteldi vahel Sten üteldi ju neid anden omajagu tuisumöll ja lumenagu vareskuusest kisanu orav ehk häbi kebi saanu. Tullu läbi lemm tuule. Et sa kulle, et sa kuule mõttes mõndagi kohanu oma endigi ohani. Lassaga sadudel sadade üle rebaste radade udude maha vajuden, patsid Biden ja pajudel lõdvet Mätelt mõne mammu seente sekkes aituma, sammu. Sammel nähe, astu armiline, suur siit lännu sarviline. Seda slaids oma laulusaanu ritta, pandan riimjäänu. Meelen hoida ja mõttel tee esiembritsi, üteldi. Elevi, endesu seen. Nii lumest küllatuse leheni rästas test Röör Rehemi maast madalast meheni. Vihma kõneleb enda tühjas vastu põlde. Lume laulawe on laule riialastel tuulelepalehti lõkerbeevee, kuu kõneleb järvepõhjal. Ja päid Tedreda megi üldsegi ei tähe. Millest mina sa aru Gigest, mis laudos, mis kõneldas laulaya kõnele edesid? Kas te kuule laulu tõest ei kuule, kas ei kuule, kuu libluke laulab ja heina kõrreke hõiskab. Näe, puuossa. Tantseevee esiojan karglet tolmu Terrekese tiibel, tiirleve nime, kuulevee ja laulade üten. Leheli blukese Eina kõrrexage sambla barrekesegi. Sest meil on rõõm oma elust ja ütlemide meel Gigest päevast tuulest ja mullast, rohelisest ja sinisest. Meil on suur rõõm oma rõõmust ja anil oma meelest. Joast, kui mul aastaid said kolm Kaits pihl all köögiakne aia asemel kuuseek jäiki all pujus, takjamäel. Rajoman murutekk, kolm peenratäit, lilleaiand, sinilillakas sireli mõttes. Mis asi neid lille Kaian iki laulu mul valla võiks. Tarbuhmakest Citliku Marju bene Punatsid ärakit perre veere all tuulevari on kasve kõrvitsa põrakit vill, mäletama otsikud Uibut ja rootsikud reegi, puud ja nänni, kes Uibo all toibut motillikest vallali suud. Vana suitsu, nossepi, kohasara ese, seen must kui tont, settalise tulliv Omuku vara. Tahta rahvute Abese konte, äärsin tantsu lei Kikas ohes raselt nahkinil ööd kui põllumees, põline rikas, esel sente peo peale, mõõts, alloosu pääl lohu veereni, mängitsai pimmeni, Sakk põlvini saapa, Seeren pais reotäitsa nimmeni. Kui palju saab pall luni? Nänn tuppa mu ära viis. Kun õrnuke Ladze uni, mutuid ja uneviis kus ühe öötunni, leive ja kukesele, kellega mu näo pääle aseme Deive, hõbe Kõllatse unenäo pääl siraveebee, Ellerini kos, lennassiiv, Lilliku Traasilme ja Siibugi kiini, muhvelleri pliku. Ja ainult minas samast valla jala kinniku pakelden. Tuuled ei räägi Siibu alla ei ikene kakelden. Essaagima sedasi näete, mis on, tagan veenbergimäe. Ja tähedaga suure ei peta, et ööse seal makas päev. Kõrgaeg oli nii kaugel, aga et ehe nuts koolitöö öö läbima sises maga ja Omukus juuega süü kulatsi Sis vihmalagast hall septembripäeva soss. Varsti paissegi puude tagast, Õhne jõgi ja Haldre lass, on meelengu õpetaja mult küssa. Kas tähti täht Iowa Loe issameie teil üles või ütelda pääst? Ei mõista, ei suta usku, et koduni harvama näe. Ja ma tunnet mujal juskui tallemmelt ei paista, päev. Kadunu ese ja eme. Rännu Velle ja sõsare Ümera kodukese kasvav vitsa, Jeff võsare kullatüki, mu esaja eme momemm ja mu vanamees sas kuidagi ellu. Ma ei näe, mis maha härratiis. Ossa mu vanamutike koltunu kuludutike kakersulgige kanadki. Vilets ja väsi nuhanake luu liikmesul lobby onu, puitunu, silme Ellaialemm luitunu, Sõrve könksin ja käenõnda soonitse põse Gibran ja mure joonitse. Kuidagi käieril, kakerdet, astmine, rasse ja takerdet. Eme Emeke, Allike vanake, tibudi Puyol lännu sul munele sidusaid ennast pikale unele. Osakestena Untelsest. Õndsa ese kallis katus mufarias väikest latsekest. Mäest alla mööda kopliveere seal paljajalu paterdi siis ringi üle ridassahre, kaits peakestes lillesi. Nii piirikese Mäele, lätsi, kosk, ülevaatuse kiiksivee. Kas Märt ja Maiu ainuAtsi. Mu kaugelt juba õiksime seal pidu, pillerkaari leebe ja lohun laia kivi pääl. Või leide kama, käkuzeime mis risti jagas, seal. Koos vahest ka veel ikke saime, kui pajupill pelgattik, läits. EK varba vastu kivi leide või karmani Sist käte päits. Nüüd kadunud igavest minnu, nii armsa aia, ammugi melatse nagu Essint linnu. Kik ilma laanen laiali. Ka lohk ja saar Sonteisemasse. Ja mägi. No hoolsa käe ning koplisse kasvanud kase kuid mälestus ei meelest läe. Sovaatliku imeliku pilve Taiwa pääl ütles mees nagu kihutas ratsa ja põne palvetes seal. Sa kulle, kus alaliku hääle on välja pääl. Üts Essinu halest kaebab ja Tõnegistikeb seal. Sõstule tõtt üten kisub valge uimastel ö. Belgiat sisu. Üleni. Ja lõpus endas. Me ründasime rannan rahva summanud veajas ja kui äkki kokku Joosime pilgu suu ja minu. Me silmi kesis, ime teineteist. Ja juut sea. Jääb valguses õpime Kippelt ripsmekarvu jõuas rutem silme ja sissi, mina siusse, sea minusse seal teine huvireise Silme, kooban. Ja veeretime valgeid silme mune. Sea Myun, siun. Nii silmipidi, sasin välja pessa, mina sinust ja minust. Juskui Bay Naiosvaionume pääle minule jas jõule tuubainas luid ja liha nagu ulme pääl. Külmjõul. Küll jõul. Ja ära minnes mõtlegi ta säält. Ei minult, ei sinult. Lõid enge p, Kle kõveres. Me näisime, mina siunas Eamiune. Nüüd pidade, meid võidi embas kumbas. News jõudsius. Eesmärgini meid, Veeii rannarind, News, juuni sium, juuni essaanid hääletane Tõsete seam jõutemjas, juute. Siberast suhele. Me hakkasime kohe Mihas jõuge seam, jooge ka, saime Edimise lämbe sõna suust. Mnjaa see su. SP1 kumbki meist ees täitakastega. Su pääle tuleb nagu maruhoog ja söemees sissi kergete piken. Normaalne elu kõrragi Omrit. Ken sai jalust niidetud uhku värske lug. Sule õhkab kuuma laimivuuk. Kik päevelevee õnnest, Naarden Iken. Neid sosinit, mis nõnarrettinliken ei kurgust alla läega. Ökom, prog. Armub õige kestab üle aja ta Egem elujärg on samavõrd ja surmani ei ole sul vaja. Peabeeii vanatoi ja mõrsus saanu, mõrd. Kuid Eingen Elis ütles kauge kaja. Leeri kallerge linna poole Dirgatheriga tõrva poole. Linna poole lina tegi tõrva poole, tüder tegi Linumi imelinna poodi tütrythi imelinna kooli suurde kooli, supikooli, kõrgessegimnaasi, kooli, keetse käed, kitsakasti, nii seal, nii tse luusti, kosmeegolmi kükitame, lykalakalokitame, kastion, kosti Kormi täis niilse nuusteni, normi, täisparki, pere pastla naha, terve talutallanahaallergia linna poole, Birga tõrge tõrva poole pääl, nahk, Punad, Bullykse Tõne mussad mullikse, terve tee tõsisele oma keeli kobisere. Meegic kolmekesi kulleme. Igal asjal on oma oletše kuju. Egel asjal joon oma rõõmu ja tusatuju. Mõni asi om väega kallis, mõne peris omale nurus, mõni asi, Piust kukub maha, saab haiget ja ongi purus. Me käisime kattexi. Ese kui vana Uibu kand, tüder, ubine, punatse, põse ja palmiku, roti anud. Kandlemängija oli vana puu sen, kui vilist. Tuul tütre laul oli kullelde gene kui suhkur sulas soon. Ess vaate kinnigi ese, kel Otsolly muredest künt. Aga tütre punatse põse eest 100. mõnigi münt. Kõrt tulli, ütlesin, tütar. Käis mõni haig ümber väike siis tekkis käe peale Laits. Ja nagu ennegi käike. Käisi v? Hulgust kaits? Käit kamba meil kattexi kärice käen, südameke, söe, mese, hen, käit kahvagu nõiduse võluväel ja lootusin. Õnn, et on. Muradaleid säält Kunsu kitsuke Geng jälle märgi ette, Tennu. Ö, peretun, ilun mu söja eng käekõrval, Teigik oma lennunullime ilusas mõttes. Vii ost, katel, meil radalets, ainus siin aga pöörk. Me ühituse tee, ET lõkkusi unelik painus. Ei masse kurb olla, ei ike kulg. Mehastegi ei parane. Ikun Me mõlembi, näeme ju pettus, tuld. Suun, suuren ja saladuslikun. Pilv lai nagu ilmatu ägell. Kulannikugaa son, kuu, niidiperre aed, Nõgel ja Agugu verine pagel ronib üle mõtsa puukuuske, varjun kupagell. Uss ammuliniku suu. Tuli tillike käpp, kui Tagel. Eli kui Kulüüdna Kell Ikep kedagi taga. U. Hääl kumiseb vastu kaugelt, kui oigas, kun koskil umbluu. Kuistus, surnukik haudel ja Ulvas kinnitsi laugel. Käepant ümber ristipuu. Korja mu eluraasukese lava päält ja pühi pindju. Tühjagi täida taskukse röövist raputama riiu. Ole jo kergeke kõhnake, tühjentuurigi tõstab lendu liigute paigast lõhnake üle pilvelepet, ende, purjute putsu, Suleke kõrgemasse kuud ja tähti teretab ootuleke punet kuu keedet, vähi. Tere ooke Illike kasvu mõnueid, talaset. Olgu tubaki pilliki küljelt katele meil aset. Ega ma ei ihka Edeesi, palavik on täheli, Tre taha ei mahagi tagasi, kun nom piina põrgu Lehtare. Ilus siin ilma veere pääl Punatside pilve vahel vahtimist, siin ja seal küljel külg ja käsi tähen. Auke ürgeptja punet alma ilmgi oiop, kutsun sinna jäänu, mis unet asjandemist Õispul kutsub. Ilus on ilma veere pääl punakside pilve vahel. Siia ei kosta, vitski hääl. Ilusson ilma veere pääl. Veel eile oli ma noor minul olime säravaid silme pikkasiiditsi Yousse kõrge helisev hääl. Kossi kikum jäänu, hääljäänu Ladze hälli silme armsami silmi juustest sidusi silla endiste aegade mõnuviil eile ollima noor Keset kere orgu. Väike vana maja, ushi, allume, Uibu, aknedaga kõne, päämul vajut Lorgu ammu lännu ajast. Uneistu Uibun ümber kõnnikõne. Keset gene orgu, väike vana maja. Väiksem vanaema maja on jälle sina astut. Puna hõrga, Boscen naeru täis on silme virt, kätsin vaja, vaevalt jõhvat vastu. Koristan ja Mõsken, tühin ilmast ilma. Väiksel vanal majan. Jälle sina vastutad. Konsa pääl sul käive sammu eye maha juttuvad siis TV-ene vilgu vaja terve pikk päeve öögas perre puha. Vaatses sistele nagu linnupoja. Ammukunas olli keset kena orgu, väike vana maja. Äkki meelde tulli. Kui ma mõtlen kus nii aja nõnda ruttu lennu Koznil lossi kos, nii maja, Koznillinna jäänu kus on jäänu maa ja mere, mis ma mõtli võita. Kosom iha noore vere ilma otsa sõita. Kummatiies aimas mäss kuninglik minu eest paun viibatsest vil Engest rühmess, sinna torminza on kummatiiescosni rahva käsist-jalust võetes, kes mu haiget enge kampa oma puhun põetes. Külma röömes Küütsil kisus ennast maa peal sinna. Läbike väelo, esmaPisus tuhanud maad ja linna. Lennuoli siin ilmavalgust siin ülejäänu elu tuld, on Edimisimus samme, astme õppenu, sinu muld. Sinut, Elede igikestvas antum, haigja kõrd, põlvi sadasid seda kuistetu, samavõrd ilma ülekohust ja kurja, mis sust kunagi mööda eile tahab sinuga kaasas kanda, tahas panda su pääle. Ja balleldasinuis taevast tuhanud kõrda sul anda suud. Las mullal rahus olla, esiese ese, Esede luu, küll meie siin vastu peane, usk, süvenen ja kätenti. Nõnda kui teilgi muiste, Teo päevil ja orjaööl. Ja me oleme Helene kestani ja jääme üle aegade. Ja Äitsneb Äram, juut, uneti, lill. Ja mu armastus, Mulgimaa. Kuulsite luuletusi mulgi keelen esitajaks tänane sünnipäevalaps Lembit Eelmäe. Palju tervist ja jõudu, et jätkuks energiat uuteks kirollideks. Lembit Eelmäe luges teile oma värsse ja teiste mulgi autorite nagu Hendrik Adamsoni, Mart Raua, Nikolai batuurini, Andres renniti, Mare osi ja Siim Kärneri luulet. Saate ettevalmistamist on toetanud riiklik programm, Lõuna-Eesti keel ja kultuur ja esmakordselt oli eetris 2002. aastal. Kuulmiseni, ütleb toimetaja maris Johannes.