Vasar see ei ole nõukogude aja nostalgia, vasaram kultuurimagasin, kus me proovime pihta saada kultuurielu sõlmpunktidele. Tervist, algab kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme, koos minuga on stuudios ka saatejuht Maarja Vaino. Tere. Maarjatere ja meie tänane saatekülaline on psühhoterrori basskitarrist ja seitse aastat raadio kahes punkpolitsei nimelist saadet teinud Lauri Leis, tere Lauri. Tere. Seega nagu hea kuulaja aru saab hakkamegi täna rääkima pungist, sellepärast et pungist on päris palju jutuga sirbis juba sirbi esikaasviitab sellele ja ka nagu ikka enne, kui me hakkame põhiteema käsitlema, siis vaatame, mida üldse on kultuuriajakirjanduses pakkuda ja Maarja, sul on seal sirp juba lahti, sest et jah, sirbis on küll üks, kaks, kolm, viis, kuus lugu pungist, aga seal on palju muud ka. Ja need pungi artiklid ma ei hakkagi praegu siin tutvustama, sest et loodetavasti me suudame enam-vähem samad teemad kokku võtta ka tänase saate jooksul. Aga sirbis on välja toodud ka kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad ehk siis Eesti Kultuurkapitali poolt välja antavate aastaauhinnad. Nii et nende kohta, kes veel pole onlain uudistest jõudnud lugeda, saab siis sirbist kenasti ülevaate ja on mõningate laureaatidega ka siin intervjuu tehtud näiteks Tõnu Õnnepaluga, kelle käest on siis küsitud kirjutamise kohta ja, ja ka preemiate kohta ja mulle väga meeldib tema üks lause. Ma kohe loeksin, sest et lihtsalt ma oma ameti poolest ise sellega pidevalt tegelenud ja siis on tore näha, et teistelgi on, on samad tunded ja emissiooni tunne. Tõnu Õnnepalu ütleb siis nimelt, et, et mida ma rõhutada tahan, kiitke kuulutage oma armsaid raamatuidraamatuid ise on tummad, neile enestele ei ole häält. Nende ainus hääl on lugejate hääl. Nii et kiitke ja kuulutage siis oma armsaid raamatuid. Aga tõsine huvitav lugemine on sirbi vahel ka keele infoleht, kust ma võib-olla kohe esimesest loost Martin Ehala ja Birute Klaas-Langi poolt kirjutatud artiklist pealkirjaga eesti keelekeskkond täna 25 aastat edasi. Nagu võibki arvata, nad sinna ennustavad siis, et kuidas ja kuhu eesti keele positsioon võib siis 25 aasta pärast jõuda. Ja, ja ühe asjana ütlevad siin, et et mis seadusauk tuleks nagu kõrvaldada, on see, et et meil on seaduses lubatud eestikeelne kool, kus 60 protsenti õppest on eestikeelne, mis tegelikult võimaldab juba praegu anda munitsipaalkoolis inglisekeelset haridust või ka mõnda muukeelset. Et nende Nende sõnum on siis ikkagi väga selge, et haridus peaks olema selgelt ainult eestikeelne, sest et muidu nii väike keelekeskkond nagu Eesti võib väga kiiresti lahustuda ja oma keele kaotada. Aga lugemist on siin keeleinfolehes muudki nagu tegelikult kogu sirbis. Ja, ja kuna meil on täna kuidagi väga palju seda kultuuriajakirjandust käes, Peetril on ka terve hunnik laua ees või laua peal tema ees siis õpetajate lehest ma ütleksin ainult ühe asja. Avo-Rein Terepingi niisugune arvamuslugu, mis kannab pealkirjatöökasvatus õppimise kasvatuse vältimatu osa, mida mina lugesin suure huviga soovitan teistelegi lugeda. Mainin ära ka siis äsja ilmunud keele ja Kirjanduse, kus on kindlasti niisugune üsna ootamatu lugemine Leo Luksi poolt kirjutatud artiklis, kel ebaõdus kojutulek eesti kirjanduses. Et et seda ma ei hakka ümber jutustama, otsigi keel ja kirjandus ise üles ja lugege, sest siin on muudki lugeda. Aga nüüd Peeter, sinu kord. Sirbi vahel diplomaatia, mis on nagu ikka, väga huvitav. Kristi Raik räägib sellest, kas Eestil on lootust, ehk siis väärtus põhisest välispoliitikast ja tänapäeva välispoliitilistest trendidest, mis on kõike muud kui väärtuspõhised. Jüri Saar pakub Kaliningradile oma ettestaatust. Pean ütlema, see on väga huvitav lugemine, aga mina liigitaks selle ulmekirjanduse valdkonda. Ja eks siin on palju muud põnevat veel, aga täna hommikul oli mul postkastis ka värske kultuurileht, et keskus kus leiab muuhulgas kirjanduse osast Juku-Kalle Raidi siis väljaande peatoimetaja intervjuu Peeii Filimonoviga, kellelt ilmus hiljuti uus romaan, harit on aganovi, surm ja vajatus. Romaani on hea ja intervjuu on ka huvitav. Ja siin lehes kirjutab reklaamimees Toomas Errew, kes elas vahepeal Jeruusalemmas Jeruusalemma küsimusest. Nimelt lahkab ta seda teemat selles valguses, et kui Eesti hääletas ÜRO peaassamblees otsuse poolt, mis tunnistas kehtetuks USA presidendi avalduse tunnistada Jeruusalemma Iisraeli pealinnaks, siis värv katsub neid tagamaid siin avada. Ja, ja alustab üldse küsimusest, kes on Iisraeli riiki ja Jeruusalemm olulised ning ütleb, et kui inimese elu unistuseks ei ole just see, et kütuse hind tema kodutanklast tõuseb, siis ei maksa Jeruusalemma staatusega mängida. Igatahes väga huvitav ja lõbus lugemine. Ja ilmunud on ka värske horisont, kust muuhulgas sain lõbusalt esitatud loost teada, kust on tulnud tulnud sõna dollar. Seda, kust see tulnud on, loeb juba igaüks ise ja siin on ka pikk käsitlus sellest, kuidas lähevad allveelaeva Kalev vraki otsingud ja tundub sellega, ollakse jõutud üsna lõpusirgele ja see on väga huvitav käsitlus sellest. Ja eks siin on muude teadusvaldkondade kohta veel põnevat, nii et igaüks, kes tahab kultuuriajakirjandust lugeda, leiab endale terveks nädalavahetuseks piisavalt tegemist, aga meie läheme nüüd kohe edasi põhiteemaga. Vasar. Jätkab kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme koos minuga stuudios kaassaatejuht Maarja Vaino ning meie tänane külaline psühhoterrori basskitarrist Lauri Leis, kes on ühtlasi teinud raadio kahes ka aastaid saadet nimega punkpolitsei ja just pungist hakkamegi rääkima, sest pungile on pühendatud ka peaaegu pool tänasest sirbist. Siit leiab nii filosoofilisemaid käsitlusi kui natukene nii öelda kergemaid käsitlusi ja ja kõik need käsitlused, olgu selleks siis Tõnis kahu ebapüha keelduminemis katsub tõesti nähtuse juurteni minna või Valner Valme natukene sellisem isiklikum vaatenurk, punkt läheb eest ära. Kõik need erinevad käsitlused, mainimata veel teisi artikleid katsuvad ikka kuidagi aru saada, mis nähtus see selline on siis ja, ja miks see nähtus on ja miks see nähtus oluline on ja tean, et see on hästi ähmane küsimus ja Lauri juba muigab ka selle peale, aga aga miks me üldse peaksime pungist rääkima? Võib-olla inertsist, kuna sellest nagunii palju räägitakse kogu aeg. Aga no midagi sellest ikkagi jääb, alati rääkimata, või tundub, et vaatamata sellele, et selle üle lõputult vaieldakse, et seal mingit lõplikku sellist definitsiooni on väga raske panna ja seda ilmselt ei olegi vaja. Et, et kuigi punk on juba noh, üle 40 aasta vana, kui lugeda pungi null aastaks aastad 1976 ehk siis briti pungi algusaastat et siis noh, midagi uut üritatakse ikkagi tema kohta öelda. Et kuigi sedasama muusikastiili viljeletakse siiani ja noh, mingis mõttes on see muutunud selliseks turvaliseks retrooks ja Eestis ju ka Ma arvan, et õigustatult kõige etableerunud maks subkultuuriks? Jah, tasub kas või meenutada punklaulupidu, mida külastas Eesti vabariigi president ja nii edasi. Vanad punkarid saavad sõna massimeedias ja ja suurejooneliselt tähistatakse vanade punkbändide suuri juubeleid ja See ongi huvitav jah, et kuna punk on juba Euroopas üle 40 aasta vana, Ameerikas vist arvatakse isegi, et on 10 aastat veel vanemat. Jah, jah, tegelikult on ta ju siis selle põlvkonna nähtus, kes praegu on ju pensionil. Ja tõesti, et noh, siin ju ka, kui minna mõne just sellise vana ja väärika kunagise punkansambli kontserdile et seal siis võib näha seal soliidseid daame ja härrasid kokteiliklaasidega seal oma vana lemmikansamblit kuulamas ja ja, ja samuti läänes kusagil punkt festivalidel noh, võib näha bände, kus liikmed on juba ütleme, 60 aastased ja ja siis nende austajad on ka samast põlvkonnast väga paljud. Et näiteks ise olen käinud Inglismaal kuulamas ansamblit ränglers ja isegi paaril korral ja siis nendel on selline oma fännklubi, mis käib igal kontserdil kaasas ja ja need kõik on jah, keskeltläbi sellised viiekümnesed inimesed sa enne kontserti peatuvad kuskil lähedal olevas pubis ja ja siis pärast elavad innukalt kaasa esiridades. Ja ei, ma tegelikult sellel pungi definitsiooni üle jäin mõtlema, et kuna on ka emakeelenädal ikkagi jätkuvalt veel käimas siis kas punki võiks rohkem võtta kui noh, nii-öelda nimisõna, sellise nagu nähtuse, nimetajana või omadussõna, sellepärast et paljude asjade kohta, mis ju iseenesest ei ole punk, võib öelda, et ta on punk selles tähenduses on kuidagi äge või teistsugune või, või kuidas sulle Selles tähenduses võib ka kasutada seda muidugi jah. Aga jah, isegi isegi keeruline küsimus, et et jah, see võiks tähendada, et kihvt äge. Algselt see sõna ju inglise keeles oli ilmselt mõeldud niimodi halvustama midagi tähendas midagi närust ja viletsat. Aga. Kas see, et punk niimoodi Eestis võib-olla eriti sa oskad kindlasti kommenteerida, võib-olla mujal ka modi etableerunud on, see käib ju tegelikult pungi idee vastu. See peaks ju ühele tõsiusklikele punkarid solvav ja alandav olemas. No punk ongi täis vastuolusid ja noh, et samal ajal kui võime kusagilt kaubamajast osta põnev disainifirma kallilt kujundatud särke, kus on seal noh, kuldselt peale tikitud sõna punk siis kusagil keldris saavad ikka kokku mingid inimesed, kes kes teevad seda muusikat, mida keegi peale nende sõprade võib-olla ei taha kuulata. Aga, aga ühest küljest jah, see on muutunud niivõrd kaubanduslikuks nähtuses nähtuseks, et et ka inimesed, kes on kunagi noh, samamoodi alustanud kas, kas enda lõbuks või siis mingite suurte ambitsioonidega näiteks kas või mingid lääne punkbändid, mis on aastakümneteks laiali läinud. Siis ma kahtlustan, et kokku on tuldud juba selleks, et et noh, kasvõi ennast vanas eas ära elatada, et seal võib olla toredam kui kusagil kusagil autoparklat valvata, eks ole. Et sa teed seda, seda bändi ja käid mööda neid festivale. Ja, ja võib-olla saad selle eest isegi raha küsida. Punk Lääne mõistes, kui ta seitsmekümnendatel tulija Eesti mõistes ju pungi ajaloost rääkides on natukene nagu erineva tähendusega, nagu meil paljud asjad olid natuke. Modernism tervikuna oli teistsugune kui, kui tolleaegses Lääne-Euroopas pas. Valner Valme ütleksin oma sirbis ilmunud artiklis, et ei tasu punki üle politiseerida, et see ei olnud kaheksakümnendatel eesmärgipärane liikumine vabariigi loomiseks vaid eelkõige vabadus iseeneses kandudes võimsalt ühiskonda, et kas meie nagu selline pungi suhtes positiivne hoiak läheb tagasi selle juurde tegelikult JMKE ja kõik teised olid ju selles mõttes tõesti meie sellised vabaduslaulikud ka. Jah, et siin võib olla suur osa näiteks sellest pungi publikust või, või üleüldse siis Eesti Eesti inimesed laiemalt, kes on nüüd nii palju kuulnud selle pungi kohta räägitavat võib-olla siis seostavadki neid meie 80.-te seda pungi põlvkonda, selle vabadusvõitlusega, et mida siin Valner vorme kama loos puudutab. Aga, ja tõepoolest, sellel oli sel ajal niisugune noh, nõukogudevastane ja siis ka vastavalt võib-olla pisut isamaaline hoiak. Aga samas ütleme, lääne pungis selline patriootlikkus on olnud pigem tabu kogu aeg. Ja kuigi sellist sellise hoiakuga ansambleid ja, ja mingeid ringkondi on ka, aga need on siis pigem omaette või kuidagi nagu marginaalsed ja tõrjutud? Jah, et eba ebasoosingus. Ja huvitaval kombel see selline patriootlikkus on, on jälle kuidagi noh, ühe osa Eesti punkrite jaoks muutunud oluliseks. Aga jah, et ma ei julge selle kohta niimoodi, et noh, seisukohta võtta, aga. Aga kas siis see võis olla tegemist lihtsalt sellega, et oldi põhimõtteliselt süsteemi vastased, et nii nagu Läänes oldi sellise nii-öelda kapitalistliku ja väikekodanliku süsteemi vastased, siis meil lihtsalt süsteem esindas Nõukogude Liit. Jah jah, tõepoolest, et kuna see, et juhtumis oli nõukogude liit ja teisalt jällegi selle varjus sai sai näiteks ju seda kordaga pilada, kui sa noh, noh, võisid öelda ju, et ma näiteks, et mis selles halba on, kui ma esitan mõnda pioneerilaulu omaga kooli laulikust. Et naised, sellest omakorda tuleb ka mingeid naljakaid seiku meelde, kui mõni selleaegne 80.-te alguse eesti ansambel näiteks noh, omal ajal esitas selliseid laule ja siis Nende eluiga jäi, võib olla väga lühikeseks. Näiteks tulevad meelde ansamblid nagu ajutine valitsus või süütu vanaema. Selles süütu süütus vanaemas näiteks mängis kitarri Andres Jaadla kellest sai siis Poliitik ja just huvitav on see, et kui nad noh, omal ajal jõudsid vist väga vähe esineda kui üldse aga siis nüüd veerand sajandit hiljem kokku tulnuna on siis olnud selliseid suurtel massiüritustel esinemisi ja siis kus on muuhulgas esitatud neid samu vanu pioneerilaule näiteks. Aga kohati tundubki, et pungi puhul on võib-olla see legend olulisem kui sisu ise, et noh, olgem ausad, väga palju sellest muusikast on esitatud sõbralikult öeldes pool professionaalselt, ehk siis sageli on tegu väljakannatamatu müraga. Aga, aga selle juurde käiv infomüra on jällegi niivõrd võimas, et kedagi nagu väga võib-olla ei huvitagi, mis muusikat tehti või tehakse. Ja, ja see on, see on huvitav jah, et seal kuskil, et kas või needsamad läänefestivalid, mille juurde ma kogu aeg pöördun jutus tagasi seal kohta just väga palju mingeid nimesid, mille kohtadele võid lugeda, et see on. Et noh, et üks ansambel on suurem legend kui teine. Ja nad kunagi oli võib-olla sama lugu, et nende see aktiivne tegutsemisaeg oli väga lühike ja siis mingil põhjusel nad on siis ellu kutsutud juba paarkümmend aastat hiljem, kuna on tekkinud mingi nõudlus, märgatud, et et selle vastu tuntakse huvi. Ja samas sellised ansamblid võivad kõlada väga reipalt, et alles möödunud aastal oli mul juhus Soome punkfestival festivalil pundala rock näha sellist Šveitsi ansambel tekits kus olid laval just sellised kuuekümnesed mehed, kes esitasid loomingut, mille nad olid teinud vast umbes 16 aastaselt. Ja see oli väga heas vormis, et ei hakka kuigi natuke veider oli. Veider oli seda kogeda. Kuhu sa paigutaksid selliste festivalide raamistikus siis meie punklaulupeo, kas see on ka legendide esitamise koht ja niisugune mõnes mõttes nostalgia üritus või, või tuleb sealt sellist noort tugevat punki peale? See on, ma arvan, maailmas täiesti ainulaadne nähtus ja pungi konstik kontekstis ka üpriski veider kuigi mingeid kummalisi asju on varem ka tehtud. Üpris. Jah, veider võiski algul tunduda, kui näiteks Londoni sümfooniaorkester esitas pungi klassikuid. Aga noh, et sarnaseid asju on nüüd juba nii väga palju tehtud ja noh, rokkbändid mingid suured rokkbändid on seda teinud väga ammu. Aga punklaulupidu sellise sama karnevali likus vormis noh, nii nagu seda ette kujutati punki, eks ole, seal punklaulupeol osalejad ka muretsesid endale ilmselt kuskilt pilapoodidest mingit kirevat parukad ja ja siis selline punk välimus selline karnevalil muutus nagu etaloniks. Noh, nii-öelda noh, Eesti inimese jaoks, et, et sellest punklaulupeost sündis omakorda selline nagu huvitav nähtus nagu punkstiilipeod. Ja kuna vahepeal siin muusikuna pillimehena olen osalenud ka ansambli vennaskond tegevuses ja vennaskond, kuna ta on ka selline fenomeeta, sobib. Tegelikult ju igale poole, nii punkkontserdile kui ka kuskile firmapeole, siis need on sageli sinna kutsutud ka. Ja oli juhus just viibidega mõnel sellisel stiilipeol, kus kutsuti kohale juuksur ja stilist, kes siis neid pidulisi seal niimodi kohendasid vastavalt ja ja ühel üritusel oli ka tuntud näitleja, kes siis vahepeal kehastus. Villu Tammets kleepis endal habeme ette. Ja siis rääkis Villu Tamme moneeris. Ja siis jällegi teise etteaste aial kehastus Tõnu Trubetsky, kes pani endale nahktagi selga ja siis korraga oli siis kohal kaks Trubetsky. Ja kõigil oli väga lõbus ja tore. Teisest küljest oleks kiusatus öelda, et see on pungi üle irvitamine, aga teisest küljest, kas ei ole üldse on võimalik irvitada, sest et mulle tundub, et selline irvitus mahub ise ka pungi kui nähtuse sisse. Jah, tõesti mahub aga, aga huvitaval kombel, et seal punktis on esindatud nagu mõlemad pooled, et nii see irvitamine kui ka siis? Ma ütleksin isegi, võib-olla liigne tõsidus kuni selle piirini, et nad peaaegu, mitte miski pole lubatud, eks ole. Aga see on muidugi ka modi reaktsioon sellele. Võib-olla? Sellele minnalaskmismeeleoludele, mis olid ka võib-olla popungis, valdavad algul et nii-öelda, et tulevikku pole ja aga on ka tuldud välja vastupidise ka, et et jah, tulevikule ja, ja noh, oleme tervislikud ja ja näete, see juba sellised põhimõtted meenutavad muidugi ka mingit totalitaarsete riikide ideoloogiaid natukene. No Tõnis kahu enda artiklis kasutab pungi kirjeldamiseks sellist mõistet nagu permanentselt underground idee. Aga kui me nüüd saate alguses ka tõdesime, et punk on kõige paremini etableerunud subkultuur, siis millisest Underground-ist, millises põrandaaluses Alususest üldse? Keda saame? Jah, sellega mul tuligi meelde just huvitav asi, et olen suhelnud ka just paljude noortega, kes ennast kes on võib-olla selle tänapäevase pungi idee kandjad mis on just siis venelast, võib-olla vastandub sellele noh, vanematele põlvkondadele ja. Sellele, kuidas punkonna muutunud kommertslikuks ja sellele võib-olla noh, mingi hinnasilt küljes ja nii edasi, et. No see do it yourself selline käsi, töönduslik ja Autarkiline asi on ju vähemalt mingis osas punktis alati hästi oluline olnud. Jah, aga just oligi huvitavat hiljuti ma kohtasin üht sellist, sellist noort, kes oli muidu veel hiljuti üpriski radikaalsete vaadetega ja niimoodi ühiskonna ühiskonna suhtes väga kriitiline. Ja siis ta ütles, et et nii kummaline, et läks noh, alustas tööinimese elu, sattus ühte firmasse ja ütles, et ta peab tõdema, et see firma ongi nagu perekond. Et, et ta hoolitseb, hoolitseb oma töötajate ees ja ütles, et kuidagi et on imelik, et ta kuidagi hakanud seda kapitalistliku süsteemi mõistma ja tunneb ennast hästi oma firma perekonnas. Pungi surm? Jah, mingis mõttes. Jah, see iseloomustab võib-olla päris hästi seda kapitalistliku süsteemi võimet kõigi probleemidega toime tulla. Lihtsalt kõik kõigel on hind. Meenub ka see üks Eesti vahepeal Eesti laulu vahepalana esitatud mõnda aega tagasi lugu allakäinud ühiskond. Minu meelest see oli, aga tore oli seal. Aga kuulamegi vahepeal muusikat ja meie saate külaline Lauri Leis valis tänasesse saatesse muusika ja esimene lugu on Veriora bänd ja düskomfort või kuidas häälduma peaks Igrakiga kirjutatud? Jah, This komfort, lugu rullnokkadega, mis, mis on, räägi sellest, palun natuke jah, no et valisin just Veriora ansambli, kasvõi selleks, et tõestada. Punk punk on igal pool ja mõtlesin, et et noh, ei hakka ehk mängima siin näiteks tere, perestroika AT, mida kõik raadiokuulajad on arvatavasti nagunii kuulnud. Aga ansamblit ühist Comfort ilmselt väga vähesed. Ja see ansambel alustas tegevust aastal 2005. Ja see laulutekst on ansambli kitarristi CN Adamson-ilt. Ja ta on ise selle kohta öelnud, et et aastal 2002, kui ta selle teksti tegi. Et nad sel ajal tema meelest see oli aktuaalne. Rullnokad kui nähtus. Ja siis see ansambel noh, vahepeal ei tegutsenud. Aga nüüd on nad kõik tööinimesed ja ühel hetkel, kui ansambli trummar oli müünud maha oma hobiauto vaatas, et enne kui ta kogu raha ära kulutab, võiks osta endale trummikomplekti. Ja siis avastati, et Veriora kultuurimajas on mingit aparatuuri alles ja bänd hakkas jälle proovi tegema. Ja eelmisel pühapäeval salvestasid nad ühe oma vana loo siis. Ja, ja siis mul oli võimalus seda kuulda. Et kuna see siit loost tuleb just tegemise rõõm välja. Tal kuulda, et bänd on ise väga nautinud, ise kuulasin seda ka mitu korda järjest. Aga, aga jah, kuna siin siin on võib-olla selliseid sõnu, mida, mida raadiost tavaliselt ei kasutata, et siis igaks juhuks hoiatame kuulajaid selle vastu. Aga samas jällegi, mis punk see muidu oleks, kui see kedagi ärritaks? Kord. Hüppab veri jääl õelama vastanduva laulupeo õlaga lahatud vööle. See. Saab seal plaadi sealpool laagi eaka vaata seal. Reel arvad. Ometi on nii vähe aega. Olen. Praegu. Jätkub kultuurisaade vasar, nõnda kõlas siis diskomfort, rullnokka kadele. Mina olen Peeter Helme, koos minuga on stuudios ka saatejuht Maarja Vaino ning selle discamfordi loo valis meie tänane saatekülaline psühhoterrori baskid, kitarrist Lauri Leis. Selleks, et tuua üks näide, siis uuemast eesti pungist ja, ja ühtlasi käis selle taustaks siis ka lugu, et tegu on tüüpidega, kes pärast pausi jälle asja käsile võtnud ja esid, kajab sellist isetegemise rõõmu ja see isetegemine, noh see on ka üks selline pungi filosoofia nurgakivi ei olnud aga üldsegi pungi filosoofiat mainida, siis on tihedalt seotud ju anahhismiga näiteks sedasama tänase sirbi esikaanel on kohese anarhia märk ja et pungil on ju mingisugune filosoofiline taust olemas, samal ajal. On pungi puhul ju väga oluline ka see tohutu veelahe teooria ja praktika vahel. Ehk siis filosoofia on olemas, aga ma arvan, et väga paljud punkarid ei hooli sellest ja väga paljud võib-olla ei ole sellega üldse kursis. Äkki äkki peaks sellest natuke rääkima? Jah, aga, aga noh, et mõnel juhul siiski need või, või ütleme, et mingi osa või küllalt suure osa punkliikumises osalevate inimese inimeste jaoks sellel anarhism ideoloogiale on ikkagi noh, väga konkreetne tähendus ja ma tõesti olen ka ise kogenud, et, et paljud paljud inimesed osalevad selles tõesti kuidagi tõelisest idealismist. Et noh, et kui üks osav pungistan kommertsaliseerunud kas on mingid siis suured bändid, eks ole, mis teenivad vanaduspõlves raha enda noorpõlve lugudega ja nii edasi. Aga siis kusagil on seal inimesed, kes püüavad lihtsalt aidata kasvõi kasvõi neid mingeid noori noh, muusikuid, et neil oleks mingigi võimalus ennast väljendada. Et tuleb meelde selline Noh, plaadifirma nagu sean on men Records, seal on 89 ja selle eestvedajaks on üks prantsuse härrasmees nimega lükk Haas. Noh, ka kaasa juba umbes kuuekümnene tegelane ja ja siis tema plaadifirma avaldab just selliseid bände, kellel oma kodumaal ei ole mingisugust võimalust mingisugust plaadistust saada. Eriline projekt on? No et võib, võib ka öelda, et poliitiline jah, et et see lükk Haas alustas nende ansamblite otsimist, keda avaldada alustas siis endise nõukogude liidu territooriumil ja et seal on bände Siberist ja et võtsin näiteks mõned tema väidetud plaadid ka kaasa. Üks kõige varasem on siin kus on esindatud ansamblit, näiteks tatart, Tatari, Tatarstanis ja Kabardi-Balkaariasse. Ja, ja siis on, on Kirgiisias, Kirgiisias plaat on Tadžikistani kogumik ja on usbeki Anders raundi kogumik. Ja siis hiljem on ta Nad liikunud ka teistel mandritel. Et on ka minu meelest Lõuna-Ameerikasse jõudnud ja samuti Aasiasse. Siin on Pakistanist plaat Pakistani bändidest ja siis koguni Liibanonist. Nii et need sellised kohad, kus võiks ju arvata, et pole üldse mingisugune punk või alternatiivrokk võimalik, aga. Päris huvitav oleks teada, kuidas, kuidas need nii erinevatest kultuuriruumidest pärit punklood kõlavad, et kas seal on mingisugunegi oma kohalik nooti juures. Ja vot see, see ongi selle asja juures kõige huvitavam, et kui selline kui selline aspekt on tuntav ja paljudel paljudel nendel bändidel, see on aga näiteks, kui on tegemist mõne riigiga, kus on see lääne mõju suurem et kas või siin nagu Maroko või siis India punkbändide kogumik, et need, ma ütleksin, on juba liiga läänelikud või seal on kuidagi seda oma juba palju vähem tajuda kui kui mõnel. Kui mõne mõne teise piirkonna ansamblite puhul Aga kuidas Eesti pungiga on, kes Eesti punk on omanäoline või on ta ka nüüd nii-öelda vabaduse saabudes minetanud Serlamis äkki nõukogude ajal oli iseloomulik meile? Jah, et tegelikult ju, et Eesti bändidel, et ka nendel noh, nii-öelda klassikaliste pungi bändidel, et nii vennaskonnal kui J-M keel kui generaator, Emmil või või siis ka pseudopungis tembeldatud propelleril oli igalühel oma käekiri. Ja võib vaid ette kujutada, et kui neil oleks olnud plaadistus võimalusi, siis nad võiks olla ka rahvusvaheliselt tuntumad, et kuigi mingid ringkonnad neid teavad ja, ja tõepoolest JMKE võib ka pidada tõenäoliselt rahvusvahelisemaks rahvusvaheliselt tuntuimaks eesti rokkbändiks üldse. Et nendel julgen öelda küll, on neid fänne üle maailma. Ja kui näiteks kaheksakümnendail aastail Soome punk hakkas levima üle maailma, siis nendel et nad selle tulemusena on koos või Brasiilias suur Soome tandide austajaskond ja, ja, ja mingid vanad Soome punkbändid käivad seal siiani esinemas. Et mõtlen, et võib-olla midagi sarnast oleks võinud juhtudega mõne Eesti bändiga. Et noh, et kasvõi generaator M on, on vaimustanud noh, peaaegu kõiki pungi austajaid, tuttavaid näiteks välismaalt, kes on seda ansamblit kuulnud. Ja JMKE mingil määral on seda tuntust saanud ka nautida neid vähemalt soome kutsutakse siiani ja, ja Venemaale, kus nad on ka legendaarsed. Kuna nad esinesid aastal 87 Podolski rockifestivalile, et kus nad olid nagu tulnukad ja et pidid isegi WCs käima konvoi saatel, et et. Aga? Me oleme nüüd rääkinud, eks punkbändidest, aga kui ma vaatan seda Aimar Ventsel lugu sirbis materdatud kaltsakatest perestroika aja kangelasteks, mis püüab anda ülevaate Eesti pungi ajaloost siis siin ta tsiteerib. Ta ütleb mälu järgi Merca, kes on öelnud nii. Tartus tegelesid punkarid pigem kunstiga, bändimehed olid Tallinnas. Ehk siis Aimar Ventsel loos tuleb välja, et kui me räägime pungist, siis me peaks siiski ainult piirduma muusikaga, et punk on ka midagi muud. Et jah, kindlasti kindlasti see ei ole ainult muusika. Ja võib-olla just selline omakasupüüdmatu et isetegemine, see seostub just selle anarismi ideega. Ja tõesti võib, võib näha, kuidas selline suhtumine ka toimib ja kannab vilja. Et nad julgen väita, et selliseid inimesi on, kes, kes tegutsevad just just sellistel põhimõtetel ja tehakse tehakse kunsti ja kirjeldatakse muud loomingut, aga noh, muidugi see ei ole ikkagi ikkagi küsimus, et kuidas et kuidas ennast ära elatada, et noh, ma arvan, et, et seejuures kab noh, paljudel on ka noh, mingisugune ametlik töökoht kusagil. Et kas või seesama lükk Haas, keda ma mainisin seal prantslasest plaadifirma eestvedaja õieti see ongi ühemehefirma ja et selleks, et oma projekte rahastada, siis ta töötab punases ristis ja käib kuskil eksootilistes riikides näiteks aastastel või paariaastastel missioonidel. Ja siis niimoodi teenib elatist ja ühtlasi otsib sealt mingisuguseid põnevaid bände, keda väljendab Peetri kunstijutuga tegelikult päris hästi sobib kokku see, et mõned aastad tagasi on Voronia galeriis olnud. Sest ma ei tea, kas sa käisid seda vaatamas ise, et seal on ju vist kuraatori Kiva ongi punki käsitlenud kui midagi sellist nagu meelelaadi rohkem või või et siin Kui tsiteerida ühte ülevaadet sellest näitusest öeldaksegi et ta ei käsitle pumbki kitsalt supp kultuurilise nähtusena, vaid pigem otsid pungiliku mõtlemist erinevatest ajastutest ja loomevaldkondadest ning jõutakse ka sellisele järeldusele või arvamusele. Kaasaegses anarhismi käsitluses on hoopis olulisteks momentidest kogukondlikkus ja kollektiivsus, mis ju mõnes mõttes ei, ei tundu väga narhilisena. No iseenesest, see on ju ka üks haakub selle anarhismi vooluga, mida sündikalismiks nimetatakse No ei, põhimõtteliselt loomulikult võib, võib seal neid elemente näha, aga ta et tavaliselt ikkagi klassikalises mõttes kujutatakse pump ikkagi rohkem rohkem jah, seda konstruktiivse jõuga ja et sealsamas vist paranoia Pablishinkruk Ta avaldas ka raamatu 2014 Eesti pungist pealkirjaga kisa ja oksendamine punkis ENSV-s. Nii et ma arvan, et see haakub rohkem inimestel pungiga. Nende peas. Jah, on siin ka Aimar Ventsel siin oma sirbi artiklis on ka maininud seda, kuidas Sal-Saller siis praegune Smilersi ja kunagi Ansambli generaator M liider, kuidas ta oma koolis noh, koos siis mõttekaaslastega korraldas selliseid pungi, pungipäevi või pungi üritusi, kus näiteks luuletati või, või tehti punk vastlasõitu ja et see ei olnud tingimata alati seotud selle lärmaka punk muusikaga. Kui me rääkisimegi sellest kogukondlikust ja sellest isetusest ja need on kõik sellised suured inimlikud väärtused, et siin vist on peidus ka vastus küsimusele, et mikspunk on jätkuvalt elujõuline, sest et kui me räägime tõesti ainult muusikast, siis oma innovaatilisuse on punk vist ju tänaseks suuresti minetanud või, või on see liiga karm hinnang? Võib-olla see on liiga karm hinnang ja et see kultuurilises mõttes pungilit mõttelaad et see on lihtsalt niivõrd palju laienenud, et isegi enam et raske on võib-olla isegi liidata, et näed, et võib-olla see või teine nähtus on just kunagisest pungi plahvatusest alguse saanud, et et punki võidu leida moes ja ja noh, igal kultuuririndel ma usun Mis tähendab seda, et punk on võitnud siis, aga kas see, kas see võit on noh jällegi, et see, see, selline pungi mainstream-iks muutumine tundub sellise pürrose võidule, et ollakse võitnud ja samas äkki mingi osa mingi oluline osa iseendast on seega kaduma läinud. Jah jah, see võib nii olla, olla küll ja, ja mis on võib-olla pungis kaduma läinud selles selles või kas või Eesti pungis, millest ma tunnen puudust. Et see muutunud kuidagi väga harjumuspäraseks. Et kunagi oli pungi juures selline üllatusmoment. Aga nüüd võib-olla inimesed otsivad just tuttava liikust, et, et see on tuttav ja turvaline, et kui sa lähed oma lemmikansambli kontserdile, kes on noh, tegutsenud 30 aastat, et siis sa tead täpselt, mis sind seal ees ootab ja ja tead isegi võib-olla neid kõiki neid kümmet laulu, mis tulevad esitamisele. Et just selline üllatuse moment kipub kaduma just selles pungis endasid. Et see üllatus ja Novaatorlus on kolinud võib-olla sellest sellest päris punkkultuurist kusagile mujale. Aga kuhu? Vot jah, selle, et selle selle küsimuse üle annab mõelda. See võib olla täidaks veel terve eraldi saate ära, aga meie saateaeg hakkab tasapisi otsa saama, et siiski ei tahaks nii nukra noodiga lõpetada, sest et ma isegi aeg-ajalt ka Tallinna tänavatel kõndides märkan väga noori inimesi teismelisi, kes on, kes on riides nagu vanad head punkarid kunagi, ehk siis, et on näha, et punk on jätkuvalt siiski ka noorematele inimestele ligitõmbav, ta ei ole ainult pensionieelikute pühapäeva pärastlõunane, harrastus. Jah, et loodetavasti see punk siis Nad saab nendele noortele inimestele ajendiks teha ise midagi huvitavat ja originaalset ja ja eks nende jaoks ongi ju siiski uus asi, kui nad selle praegu avastavad, et nad, vanemad põlvkonnad on sellega tuttavad, eks ole, terve oma eluaeg, aga aga nad noor võib-olla näeb seda mingi värske pilguga ja ja siis sellest innustunult teeb midagi hoopis uut ja oma. Sa annad punktile veel lootust? Saksanda. Aga siia saate lõppu valisid sa veel ühe muusikapala ühelt, kas jakuudi ansamblit? Jah, see on jakuudi ansambel, nii et kui me enne rääkisime eksootilisest pungist, siis kohe ongi võimalik kuulata Krisby News beib ja loo nimi on vist Sobotoch. Jah, et see on üsna uus ansambel. Ja nendest ma kuulsin tänu ühele oma Venemaa sõbrale, kes ka alles nädalapäevad tagasi kinkis mulle nende kasseti, kuna ta teadis, et ma olen teinud raadiosaadet, küsis, et et kas oleks võimalik seda bändi mängida. Et Eesti raadios, et, et nendele poistele see oleks väga suur innustus. Et kui nad saaksid sellest teada, sest nad kodumaal pole neil mingit võimalust raadiosse pääseda. Aga nendelt valisin ka ühe natuke raadiosõbralikuma loo. Ja mille kohta sina, Peeter ütles, et see meenutab pigem post-punki. Ja kui päev võib sinuga nõus olla, ilmselt seal paljud teised lood olid raiumad, aga aga te olete mõne vikerraadio kuulaja jaoks võiks olla liig, siis valisin just selle, palun. No aga vaata siis, et sa neile pärast ütled ka, et vikerraadio tõepoolest mängis jakuudi funk bändi. Rõõmusta siis selle bändiliikmeid kindlasti lase ja nii edasi öelda ja suur tänu, Lauri Leis selle vestluse eest. Minu nimi on Peeter Helme ja minuga koos on meil stuudios kaassaatejuht Maarja Vaino ning täna rääkisime pungist vasarandaalseid Trist nädala pärast saadet jääb siis lõpetama Krismi News beib. Lugu nimega Sobotov.