Mul on suur rõõm õnnitleda vikerraadio andunud kuulajate ja meie tööka kollektiivi poolt Janek Õiglane sind selle toreda uskumatult toreda töö eest, mida sa Londonis tegid, palju õnne. Ja stuudios on teine mees veel, kes sinu saavutustele üsna lähedalt kaasa elas. Tere hommikust, Juhanudki. Te tulite koos sellepärast Te olite seal koos ja mõnevõrra võib olla tore, Juhan, endine kümnevõistleja, sina, praegune kümnevõistleja, võib-olla lihtsalt mingeid asju, mida Juhan oskab sinu käest paremini küsida kui mina, nii et me teeme nüüd siin sellise kombo kolmikintervjuu. Kas need on kõik kolm viimast päeva olnud, Janek, sinu elu kõige õnnelikumad päevad? Eks oleme ikka õnnelik olnud, aga samas on nagu väga mentaalselt ja füüsiliselt väsinud, et natuke on vaja seda seedida ja esiteks ja teiseks tuleb osata. Tähendab, tuleb puhata, et siis küll see nagu rõõm kestab seal pikemalt edasi. Kes oli esimene inimene, kes sind siis mitte staadionil õnnitles selle neljanda koha puhul ja selle uskumatult ägeda võistluse puhul. Mitte staadionil, no eks neid tuli tegelikult sotsiaalmeediasse väga palju, et ma ei teagi, kes nüüd esimene oli, aga mäletagi, kes mitte, staadioniga oli, et praegu kahjuks ei tule meelde. Johan, aga kuidas sina mäletad seda hetke, kui see hakkas, hakkas nagu selgeks saama, et, et see, mis tuleb, on tõesti veel hoopis parem kui see, mida oodati. Mis, millisest alast alates sa eriti kindlaks muutusid selle lõpptulemuse osas. See naljakas ongi, et juba esimesel päeval, kui Janek ise ütles, et kaas on pealt maasias, nüüd tuleb nautida ja kümnevõistlust peab nautima, kui näha oli, kuidas Janek seda nautis, siis mul oli küll selge, et Janek teeb kindlasti hästi lõpuni. Muidugi ma ei oodanud sellist punktisummat, aga, aga see ja ja seda tulemust ja kohta noh, seda oli võimatu prognoosida, esimesel päeval aga seda janek emotsiooni nähes sealt ekraanilt staadionil oli selge, et sealt midagi tuleb. Nii et ma arvan, et pärast kui täpselt vastata, siis juba võib-olla pärast kuulitõuget oli selge No mis on tore, ma olen inimestega rääkinud ka spordihuvilise inimesena, et mis on nagu äge on see, et Eestis ei ole väga selliseid kangelase tüüpi sportlasi, eestlased ei ole selle poolest kuulsad, et, et ikka on ju kuskilt valutab ja tuli viirus ja kõht ja värk ja vingu-vingu. Et selles mõttes sa oled nagu hoopis teistsugune poiss, et sa, sa lihtsalt oledki rõõmus ja naudid ja teed ja, ja, ja ma ma ei oska öelda, see, see on nagunii teistmoodi nähtus või mis sina, Johan, ütled selle kohta, millega, millega ma praegu siin ette astusin, sellise mingi filosoofilisemat laadi mõttearendusega. Sellega ma olen täiesti nõus, eks kümnevõistlejana on kannatajad ja räägitakse ikka, et millised mehed kaks päeva rassivad, kõik kohad on teibitud odaviskes üle ühe mehe, tegi viske ära ja tuli sealt, noh, nii ma mõtlesin, et nüüd ta küll enam ei lähe 1500 meetri jooksu starti, aga see just mulle meeldiski, et kaks meest eristusid, Kevin Mayer Janek Õiglane, kes võistlesid emotsiooni pealt, kogu aeg olid kaks kätt taeva poole publikut kaasa, selliseid kümnevõistlejaid oli väga-väga vähe, seekord et kõigil oma probleemid palju katkestavad. Loomulikult lihtne ei ole, kui me ka Karl Robert Saluri vaatama, et võime ainult ette kujutada, et sellise põlvehädaga teha vapralt lõpuni, see on hoopis teine teema, aga just see, mille poolest Janek eristus kindlasti meeletu emotsioon, et ma vaatasin ja mõtlesin, et wow äge. Nii peab kümnevõistlust tegema, et see ongi ju tema töö ja nii tuleb võistelda. See oli kihvt. Aga kuidas Janek sa ennast selleks ette valmistasid, ette, et olla nii positiivne ja nii optimistlik, ei ole ju võimalik, et sul kusagilt ei valuta, igal kümnevõistlejal valutab kuskilt. Eks ikka mul tegelikult te kaks päeva vallutasid kergelt põlv, et ega siin nagu midagi nagu kuidas ma ütlen, ma hakkan nagu otseselt virisema, aga kergelt sai tehtud nii-öelda tähendab, selles suhtes sai ilusti selle kerge valu läbi tehtud. Mis ma, mis ma ikka mõtlen selle põlvel ja tuleb ju edasi teha, et aga nii-öelda see nii-öelda selline positiivne hoiak, et see, see ei anna tegelikult mitte midagi, kui sa isegi ütleme niimoodi, kui sa alustad kehva tulemusega või kuskil avaldad kehva tulemuse või noh, ühesõnaga Läheb, läheb natuke nihu, et ei ole mõtet kuskile, pean pead norgu lasta ja olla kuskil nurgas omadega, et panna mõnusalt edasi ja siis siis nagu siis ka nagu lähevad teised tulemused paremaks. See ongi nagu tegelikult asja võti eest, kümnevõistlus, et olla nagu isegi olla kogu aeg järje peal, nii-öelda. Kas see šõuelement, mis sinus välja lõi, kas, kas see oli esimest korda, et sa niimoodi selle publiku kaasa tõmbasid ja selle positiivse laineharjal ise ka natukene edasi sõitsid, ratsutasid? No tegelikult mulle meeldib jah kuidagi seda publikut kaasata, et see annab sellise emotsionaalse bussi nii-öelda mulle juurde, et. Ma olen tegelikult iga iga aasta üle iga iga aastaga nagu muutunud rohkem emotsionaalsemaks võistlustel sest ma tunnen, et see annab mulle juurde ja oleks patt mitte kasutada sellist Londoni head publikut ära nii-öelda plaksuga ja ütleme niimoodi, et see emotsioon, mis ma peale nii-öelda resultaati, teen see nagu tuleb lihtsalt täiesti juhuslikult ja ma ei nagu ei mõtle selle peale, et see, mis peale odaviset toimus, lihtsalt nagu kõik emotsioonid lihtsalt läksid valla, jooksin nagu hull. No ja ei ole mõtet, eks ole, väga plaksutada, kui staadionil on 10 inimest, nagu ma ei tea kuskil suvalises linnas, kus neid võistlusi korraldatakse Aasias näiteks, et, et seda on kõike mõtet teha ainult siis, kui need inimesed, kes on staadionil ja tribüünidel, saavad aru, millega sa tegeled. Kas Juhan esimest korda sinu spordiajakirjanikukarjääris, kui sa, või ma ei tea, kas spordihuvilise karis, kui sa näete Kümnevõistluse esimesel päeval hommikul staadionil publikut listas nagu sadades ja, või tuhanded kümnetes tuhandetes? On küll ja palju kogenumad mehed ütlesid seda, et see on harukordne ja Londoni publik oli suurepärane, näiteks kettaheide. Kümnevõistlejad on absoluutselt harjunud tühjade tribüünide ees nühkima seal teise päeva hommikul, et kese siin hommikul tuleb, et läheb õhtul möll edasi, et hea, kui saab 1500 meetri jooksu ja odaviske teha publiku ees. Aga see, et kettaheite ajal on peaaegu täismaja publikut ja sa saad sellise emotsiooniga heitanud, ma saan ainult ette kujutada, aga ma arvan, et see andis ikka tohutult juurde ja see oli võimas ja et tore näha, et kümnevõistlust, seda hommikust programmi. Nii hinnati Londonis. Sa oled saanud Janek nüüd ilmselt mõelda nendele 10-le alale ka tagasi ja ma usun, et no vähemalt lennukis võib-olla korraks mõtlesid, et me ei hakka kõiki neid ükshaaval läbi võtma, eks sul viis isiklikku rekordit, jah, kokku. Neli, täpsemalt viies oli 500 oli tegelikult kordamine, ütleme kuus noh, nii-öelda kuusele jah, punktidega ära võtta, nii tähtis. Et, et üks neist on kindlasti natuke kallim kui teine Ma tegelikult tooks esile kaks. Et selline esimese päeva lõpetas oli minu jaoks täiesti ootamatu ja müstiline, et jooksin põhimõtteliselt sekundiga isiklikult seda ma isegi mõtlesin, et kui ma üldse, kui tulevikus sportlassportlasena jooksen 49 pool neljasadat meetrit, siis siis ma olen väga rahul ja ei pea nagunii-öelda nurka nurka minema nukrutsema. Ta oli nii aeglane. Et sellega ma jäin ikka väga rahule, et sellise, sellise esimese päeva lõpetas, aga aga nii-öelda kirss tordil oli mu odavise, see see emotsionaalne emotsioon, emotsionaalne laks hakkas, mis sealt tuli, et see, see oli lihtsalt. See on lihtsalt kirjeldamatu, müüs, mis on, juhtus? Mida sina, Johan, ütled, mis oli selline ala, mille peale sina mõtlesid, et ai kadedusest lõikab nagu kreissaega tahaks ka, et saaks nii teha. Kadedusest lõikad, aeg lõhkes ikka nii et vähe polnud, aga see odavise noh, see oli võimas, et sealt võis oodata kõrval Helar Osila ütles ka, et kuule, et täna ootame, et emotsioon on hea ja, ja et, et siit võib tulla ja uskusime meie seal, aga see oli ikkagi kihvt vaatepilt, et kui Kümnevõistleja põrutab üle 70 meetri oda ja kui see on oma poiss veel, et siis see oli võimas muidugi, et see olnud tegelikult kadedus, et see on vale sõna, et see oli, see oli tõeline esimene see emotsioon MM-ile võib-olla ka viimane tõesti, kus mina olin ka püsti, et see oli äge, seguse oda lendas ja sa said aru, et siit tuleb, et see oli võimas emotsioon ka mulle küll. Noh, kui nüüd korraks vaadata selle MM nii peale laiemalt, no ma saan aru, et sa ise võistled, sul ei ole väga aega kaasa elada ja aga midagi nendest võistlustest või korraldusest või sellest Londonist üldse jooned, mis sulle peale sinu enesevõistluse kuidagi eriti sümpaatselt meelde jäi. Tegelikult, kui juba publikust juttu oli, siis mulle jubedalt meeldib, kui publik on nii-öelda intelligentne spordisõbralik, et sest ma kaks aastat tagasi käisin Pekingis ja seal olid küll sellised nagu natukene selline väga spordikauge, selline publik oli ja ei osanud nii-öelda sportlast hinnata, et seekord oli selline Uban hubane, kohe nagu võisteldes on, et lihtsalt nii-öelda noh, esiteks hästi palju rahvast oli ja samas nagu oskasid nagu sportlasele vastu tulla nii-öelda plaksuga ja noh, tulid vastu nii-öelda jah, et aga muu sportlaste koha pealt, noh, ma ise tegelikult ei käinud kordagi võistlust vaatamaski, et teleka vahendusel vaatasin, et nagu. No ei ole midagi väga. Kui sa ise teed sellise kümnevõistluse, siis on, see on, ma arvan, et väga okei, kui kui need suured emotsioonid jäidki sinna staadionikatlasse enda võistlused võib ka nii olla. Kas sa pidid andma intervjuusid peale Eesti ajakirjanikega välismaa ajakirjanikele, kes sinu vastu huvi tundsid või seekord veel mitte ei pidanud õnneks astuda, siis see seisab kõik veel ees, aga Juhan, sina küll suhtlesid välismaa ajakirjanikega jooneke teemadel. Väga palju, see oli uskumatu, mult, küsisid vähemalt kuus-seitse inimest, kuidas hääldada väga püüdlikud, noh, selle vastu tunti huvi, et ei olnud enam ükskõik, kas öelda seal on plaani, oli muidugi väga hea, see mulle meeldis Chaneko plaani, siis hakkas juba tulema oglane, õiglane, aga lõpuks seal isegi kreeka mehed kõrval, ma vaatasin teise päeva lõpuks, neil oli juba päris hästi selge, suhteliselt aeglane noh, väga püüdlikud. Ja see oli, see läks neile korda, nad seal kogu aeg, ma näen, Janek nimi oli tõmmatud punase markeriga, et, et see ikkagi sa juba esimese päeva käigus selgeks, et Janek võib hästi teha, ei oska, staadioni teadvustajad rääkisid Janekist väga palju, et see oli tore. Mis siis nüüd edasi saab? Eesti ajakirjandusel on ju kombeks mõnusalt Me oskame materdada, aga kui me siis ühe sellise nagu ma lugesin praegu just kuskil spordimaailma, värske kompu oled sa, sa ei teagi seda veel. Ja siis oled sa ka särav sähvatus ja veel igasuguseid asju. Et kuidas sa selle koormaga siis nüüd mõtled edasi elada? Sellepärast et ega ma arvan, et lähemad kolm-neli päeva, võib-olla isegi paar nädalat ei toota mingit ajakirjanduslikku huvi raugemist sinu suhtes. Nojah, sellega ma tegelikult väga harjunud ei ole, aga ma just Juhanile liftis ristis ütlesin, et tegelikult, et see oli minu jaoks nagu täiesti tavaline 10 või siis ma võtan seda niimoodi, et et läheb, läheb täpselt samamoodi edasi ja mul ei ole vaja nagu mõelda nüüd, et ma olen selline maailma naba ja võin rusikaga vastu rinda taguda, et ma olen nüüd maailma 400. Selle koha kohta ma tahtsin küsida, et kuidas sa seda kuidagi endale mõtestavad ikkagi MMi 400 saad korduvalt rõhutanud, et see ei ole nüüd see koht, kus sa lendad sealt pilvede vahelt läbi ja minema maa pealt, aga et see koht ikkagi, et kümnevõistluses olla MMi neljas ja kui vaadata meie maailmameistrivõistluste koht, eks sa vist tead seda ajalugu, et seal on kettaheide, kettaheide, kettaheide pikalt ja siis on seal Andrus Värnik, Erki Nool, see rivi tegelikult saab ka varsti otsa, et kas selles valguses, kui sa vaatad neid nimesid, kellega koos sa selles maailmameistrivõistluste kohtade nimekirjas oled, et kas see tekitab kuidagi eriliselt. See on täiesti tegelikult suur au olla, see on, sest mina kui selline nooruk ja selline uljas natukene kergejõustikus veel siis see on täiesti noh, au olla, see on nende nimede seas, et et nüüd nüüd tuleb nii-öelda seda, kus ma ütlen oma nime nii-öelda säilitada seal et nii-öelda kuskile ära vajuda, et tuleb tuleb ikka tulevikus nii-öelda selle vähemalt neljandast kohast kõrgemini kõrgemat kohta saavutada, et siis siis nagu oleks kõik nagu, kus ma ütlen, korras või et ei ole mõtet nagu vähemagi enam. Kas mainisid Juhan Herkinud, kas Erki Nool, Janek on sulle juba helistanud, muide? Ei ole helistanud ega ei ole õnne soovinud. Okei, see võistlus võetakse juppideks lahti staadionilt. Margil. Aga tore, tahaks ikka öelda, poisid, et te tulite. Suur aitäh, Janek Õiglane veelkord. Õnnitlused aitäh selle ilusa kahe päeva eest, aitäh Juhan, et sa tulid ja Jaanidki kohale tõid ja aitasid, et meil seda asja siin lahti harutada, mis sa muidu muide muidu teed Janek, et see ei ole ju ainult sportlane, sportlane, sa teed ikka midagi veel. No ma see aasta natuke olen nii-öelda ennast harima hakanud või ma otseselt ülikoolis ei käi, aga ma olen õppinud toitumisnii-öelda, et osata, ma arvan, võib-olla see on ka selle aasta nii-öelda üks võtmeküsimus, mis, mille pärast ma nagu olen, olen võib-olla arenenud hästi, et õppisin nii-öelda toitumist, olen endale nagu natuke selliseid menüüsid koostanud jaa. Jaa. Ma arvan, see on nii-öelda mul vahepeal mõtteid ka eemale viinud spordis, et ma arvan, see on üks, üks tore asi, mis see hooaeg nii-öelda oli positiivselt nii-öelda positiivselt kajastus tulemusse. No te saate minna siis hommikust sööma, mida siis üks tubli sportlane hommikuks söö vägev peekoni muna ja väike croissant ja tass kohvi või ei? Ja tegelikult ma olen hommik söödud juba, aga ma sõin hea gluteenivaba pudru. No näed, kõlab tervislikult veel kord, suur aitäh stuudiosse tulemast. Ma otsisin seda lugu, mida teie intervjuu lõpetuseks mängida ja mulle tundus, et see ei saa olla midagi väga leebet. See peaks olema midagi, mida sa paned klappidesse, kui sa näiteks trenni teed, võiks olla põhja konn, ägeda sõnumiga kihvtid eesti poisid. Edu teile ja loodetavasti me näeme sind võistlustel sagedasti veel jooneke sind, Johan, siis selles reporterikabiinis, klapid peas kaasa elamas.