See ei ole nõukogude aja nostalgia, vasaram kultuurimagasin, kus me proovime pihta saada kultuurielu sõlmpunktidele. Tere, algab kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme, koos minuga on stuudios kaassaatejuht Maarja Vaino, tere maarjatere. Ja täna on meiega ka tükkija ning Tartu Ülikooli leedu keele ja kultuuri lektor Tiina Kattel, tere. Tere. See reedab muidugi meie saate peateema, milleks on Leedu? Leedust on mitte ainult täna, vaid kogu sel nädalal vikerraadios päris palju juttu olnud ja seega Meiegi jätkame sel lainel Leedu 100. sünnipäeva puhul, aga nagu kombeks, vaatame ka seda, mida on kultuuriajakirjandusel meile muidu pakkuda. Ma teen siis otsa lahti ja kohe meie tänase saate külalise artikkel sirbis oli väga huvitav lugemine leedu lastekirjandusest kannab pealkirja kakemake lummuses ja tõenäoliselt natukene kakemakest, võib-olla meil tuleb juttu ka nii, et ma seda artiklit ei hakka praegu siin pikemalt Mustamäe või ümber jutustama. Ja väga suure huviga lugesin ka Tiiu Sandraku ka tehtud intervjuud, mille on siis teinud Pillerin larm ja mis on siis ka Leedu kirjanduse-teemaline tson leedu kirjanduse tõlkimisest eesti keelde, nii et need jäid mul kohe siin ennekõike, kes ilma. Aga huvitav lugemine oli ka Peep Ehasalu väikest raha mainida, on ebaeetiline, see artikkel räägib siis kultuuri toetamisest ja kultuuritoetajatest. Ja kui hüpatasitled kohe sirbist õpetajate lehe peale, et siis väga huvitav ja tõsine artikkel oli arvamuse rubriik Peep Leppik, kas eestist kaobki pedagoogika? See artikkel ei ole küll väga pikk ja ta annabki lisa viiteid, aga põhimure on siiski selles, et et kui on otsustatud, et lapsi ei peagi kuidagi kasvatama ega, ega arendama või pedagoogiliselt nende kasvamise sekkuma, et et kas viiti, siis kas me lepimegi siis sellega, et lasteaias tuleb teda vajadusel politsei kutsuda, sest et keegi ei, ei suuda neid lapsi enam kontrollida ja tegelikult on ka päevakorral esimene lugu siin alguses lehe alguses kohe teemal, kes kaitseb õpetajat õpilase eest. Nii et sellised tõsised teemad. Ma, ja lihtsalt hariv lugemine on siin tagapool veel ka ballasest, et kas meiegi ristiharidus kannab ka Pallase vaimu, on kirjutanud siis Sirje, Pärismaa ja, ja kuna Pallasel Pallase kunsti teemal on mitmeid näitusi ka väljas, siis ma arvan, et see artikkel annab ka nende kohta natukene siin infot. Ja ma mainiksin ära pikalt ei jõua siin tutvustada, aeg saab muidu ennem otsa. Et ilmunud on ka siis keele, Kirjanduse kaksiknumber, mis keskendub humanitaarteadustele ja rahvusteadustele rahvuse teemale. Nii et, et siin on terve hulk autoreid, keda loetleda, keda, kes siis sel teemal sõna võtavad alates Kristiina Rossist Marek Tamm, Helle Metslang, Märt Väljataga, Tiit Hennoste, Tiina Kirss ja nii edasi ja nii edasi. Nii et see on üks tõeliselt paks kaksiknumber, mida ma tunnistan, ma ei ole ise jõudnud täiel määral veel läbi lugeda, mistõttu ma ei oska öelda, milline nendest artiklitest võiks eriti huvitav tunduda, aga seda võikski siis igaüks ise otsustada, kui ta selle ajakirja kätte võtab. Ja Moody akadeemia veebruarinumber kohe alguses väga huvitav. Teemapüstitus, mida tähendab minu jaoks rahvusülikool, vastab terve terve hulk inimesi erinevatele küsimustele, mis siis toimetuse poolt on esitatud. Et see on mõtlemapanev ja sisukas algus kohe numbrile ja, ja järgneb ka siis Eesti vabariigiteemalisi artikleid ja, ja number lõpeb siis Ludwig Wittgenstein, märkmeid loogikast ja, ja siis nende üle arutlemisega, nii et ka akadeemias on palju sisukat lugemist. Aitäh Maria, jah, nagu Maria jutust juba võis aimata, sirp on tõesti leeduteemaline täna, aga siin on üht-teist muud ka ja ma juhin lihtsalt veel tähelepanu sirbi tagakaanel ilmuvale toredale rubriigile kultuur 2030, kus iga nädal esitatakse ühele eesti kultuuri tegelasele üks ja see sama küsimus, milleks on, milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine. Täna on vastajaks Sirbi filmitoimetaja Tristan Priimägi, mis ta ütleb, seda lugege ise. Aga sirbi vahel on ka diplomaatia, aga diplomaatia ei pääse Leedust. Võib vist nii öelda. Nimelt Rein Taagepera võrdleb siin meie lõunanaabrite ajalugu viimase 100 aasta jooksul artiklis Eestile ja Leedu sajand ja loomulikult on siin kõikvõimalikke muid teemasid veel, aga see on nii-öelda vabariigi aastapäeva juubelidiplomaatia, ehk siis on see keskendunud, et suuresti Eesti ajaloole ja Eesti ajaloovalikutele. Täna hommikul oli mul postkastis ka kord kuus ilmuv kultuurile, et keskus, mis pakub nagu alati väga erinevatest valdkondadest lugemist ei jõuagi kõigele siin tähelepanu pöörata. Ise lugesin esimesena kohe läbi leheküljelt 16 filmiloo, kus majandusajakirjanik ja raamatute arvustaja Eerik Aru käis vaatamas, keda tehtud filmi Stalini surm ja ta seletab, miks film ikkagi võimas sooritus on ja kuidas ei maksa takerduda pisiasjadesse selle vaatamisel. Väga lõbus ja huvitav lugemine. Ja kirjandusest räägitakse siin Peeter Volkonski omapärasest tõlkest, nimelt Peeter Volkonski jutustab siin, miks ja kuidas ta tõlkis Armeenia 10. sajandi munga nutulaule, mis on pühakirja järgi pühakirja armeenlaste jaoks kõige olulisem teos. Aga jah, seal on tõesti kõike muud, ka huvitavat lugemist. Keskus saab osta siit-sealt ja kõikvõimalikes kultuuritemplites on see lausa tasuta, nii et minge teatrisse, näiteks sealt saate selle kastist rabada. Aga meie läheme nüüd hetke pärast edasi, saate põhiteemaga. Vasar jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme ja koos minuga on stuudios ka saatejuht Maarja Vaino ning meie tänane külaline, kelleks on tõlkija ning Tartu Ülikooli leedu keele ja kultuuri lektor Tiina katel. Ja mõte ongi rääkida tänase Leedu 100. sünnipäeva puhul Leedu kultuurist leedu kultuurierinevustest ja sarnasust dast Eestiga ja tegelikult Maarja tegi juba lehti tutvustades otsa lahti. Nimelt rääkides tänasest sirbist, kus meie tänane stuudiokülaline kirjutab kake makest, kas me äkki siis alustamegi sellest, kes või mis see on? Jah, kake make kohta võib-olla nii palju, et see on kangelane Leedu väga populaarsetest lasteraamatutest. See pisike tüdruk, Korneelija, keda takse kakemakeks selline vallatu, natukene ulakas tüdruk ja need on suures osas siis pildi pildi juturaamatud mee ja autoriks nii piltide kui teksti autoriks on üks inimene. Professionaalne kunstnik, kes hakkas neid lugusid kunagi oma väikesele pojale unejutuks rääkima ja kaklema hakata, on kasvanud tänapäeval leedus umbes sarnase populaarsuse tegelaskuju, nagu on meil Lotte kate makett võib näha kõikjal šampoonidel, teepakkidel, pidžamadel, kuhu vaid vaatad. Kas kakemake maa on ka juba loomisel möödunud aastaraamatumessil, mis toimub alati veebruari lõpus, rääkisin kirjastaja kirjanikuga ja neil on päris tõsised plaanid. Muuseas nad käisid vaatamas spetsiaalselt meie Lottemad. Ja neil on päris tõsiselt plaanid, et võiks teha kakemagema. Nii et ikkagi tänapäeva kultuuris, mille kohta räägitakse, et see on nii killustunud, leidub ometi mingeid ühendavaid elemente. Nagu sellised populaarsed tegelaskujud lasteraamatutest ja kindlasti aga siin artikli alguses samainidki veel kümmekond aastat tagasi oli kurtmist, et lastekirjandusel ei lähe hästi, aga nüüd läheb leedus lastekirjandusel hästi ja tegelikult samasugune trend on ju ka eesti lastekirjanduses, et kuidas tundub, kas see on Baltikumi eripära või on see mingi üleüldine? Trinud kirjandusmaastikul no võit olema nii suurelt ise ei julge või ei oska hinnata, et see on nii üldine. Aga Eestis, Lätis nii palju või vabandust, Eestis, Leedus just konkreetselt, et mida rohkem tunnen, et kindlasti on see sarnane pööratakse rohkem tähelepanu, on päris palju igasuguseid spetsiaalseid konkurss, et leida noori autoreid, neid julgustada, innustada ja noh, tõesti pööratakse väga palju tähelepanu sellele, et ilmuks häid raamatuid. Leedus on ka erinevalt Eestist ju täiesti elujõuline raamatumess, mis mingis mõttes on ju ka päris huvitav, et leedukad on siiski kuidagi suutnud selle enda raamatumessi niimoodi käidavaks ja põnevaks atraktiivseks teha. Jah, ma pean tõesti ütlema, et raamatumess on Leedus kultuurielu tippsündmus aastas, et et see on ka minu jaoks, hoolimata sellest, et näiteks sel aastal on Eesti 100 istun mina öösel bussi, et sõita raamatumessile, sest lihtsalt, kes ei ole raamatumessil, seda ei ole olemas, see on võib-olla muidu liialdus, aga see on erakordselt tähtis sündmus. Aga kui. Käisin või mõnda aega tagasi käisin Vilniuses, siis mulle jäi silma ka tohutult palju selliseid kohvikuid, mis samal ajal olid raamatupoed, et tundub, et meie küll peame ennast eestlasi tohutuks raamaturahvaks ja kirjandusrahvaks. Aga kuidas kirjanduse positsioon on, et kas, kas ta on leedus isegi veel? Tugevamalt kultuuris jah, neid selliseid raamatupood, kohvikuid tekkis palju juba mitmeid aastaid tagasi. No muidugi selle üle, et kui olulisel kohal kirjeldus annan, palju arutatud, on ka diskussioonid selsamal raamatumessil ja sageli kuulda ka selliseid arvamusi, et võib-olla see lihtsalt on komme käia ostmas raamatuid raamatumessil, et kui palju neid loetakse, on teine küsimus. Aga samas viimased küsitlused, mida ma olen juhtunud nägema, tahavad küll Leedus näitas seda, et laste lugemus on tõusuteel. Et see on täiesti selline rõõmus sõnum, võis öelda. Paraku ei juhtunud nägema viimaseid uurimusi täiskasvanute kohta. Aga, aga sellele pööratakse tõesti tähelepanu, et on lugemisaastaid ja kas või raamatumessi raames korraldatav konkurss aastaraamatu valimine kus tegelikult saavad kaasa rääkida kõik lugejad, sest selle häälega, kus valimine on internetis kõigile avatud. No kuskil aasta tagasi kohtusin mõnede Leedu kirjanikega, siis kuidagi tuli jutuks sellised muidugi mingis mõttes rumalad ja väga suured üldistused, aga hakkasime arutlema selle üle, et mille ümber siis kummagi maa Eesti ja Leedu kultuur keerleb ja leedukad ütlesid, kuigi nad olid kirjanikud nagu ühest suust, et Leedu kõige olulisem kultuuristiil või kultuurižanr kunsti tähendab siis kultuur kitsamas mõttes on skulptuur, nemad ise ei hinnanud seda kirjanduse osatähtsust nende leedu identiteedi kujundamisel just väga kõrgeks. Skulptuur on see, mis valitseb kõigele. Väga huvitav, huvitav, kes olid need kirjanikud, tekib minul kohe selline põnevus Kirjanike liidu juhatuses. Et see on küll väga selline jah. Hämmastav väide, mida siis ütles, et kirjanduses on väga palju neid teoseid, mis loovad identiteeti. Et kohe kindlasti väga palju pööratakse tähelepanu kas mineviku, oleviku, mille iganes probleemidele No ta nute kiraite on tõlkinud äsja tõe ja õiguse teise ja kolmanda osa leedu keelde ja kuigi ma võiks alati eelistada rääkimist Tammsaarest, siis ma siiski küsiksin praegu niipidi hoopis, et kes võiks olla Leedu kirjanduse Tammsaare? Väga keeruline küsimus. See on tõeliselt keeruline küsimus, et kes võiks olla leidunud? Kirjanduse Tammsaare ka selle üle on aru peetud ja isegi olen omal ajal Vilniuses oma tudengitele diskuteerinud. Neid arvamusi on olnud väga palju, aga on väidetud, et sellise tähenduse või nii laialdase tuntuse ja tunnustuse autorit samast perioodist ei olevatki. Et on pakutud mitmeid nimesid, ei ole jäädud pidama ühe konkreetse juurde. Aga võib-olla leedu kirjanduse eripära sinu enda artiklitest lähtuvalt, et siin paar aastat tagasi näiteks jällegi Keeles ja Kirjanduses oled avaldanud põhjaliku käsitluse 21. sajandi teise kümnendi leedu romaanist jääb kõlama see, mis on võib-olla väga erinev eesti kirjandusest. Et Leedus on palju tugevaid naisromaanikirjanik, et meil ollakse pigem harjunud, et, et meil on suured naisluuletajad ja siukseid mahukaid proosatekst on kirjutanud rohkem mehed. Et siis Leedu ka just kaasaegses kirjanduses on palju romaanikirjanik. Jah, see on huvitav muutus, mis tuli. Põhimõtteliselt võib ju öelda, et nagu ise taasiseseisvumise kaasa, et Aivar auskaide, kelle üks romaan õige vihma on ka eesti keelde tõlgitud, et tema oli selline esimene kõige tuntum nimi ja siis hakkas järjest tulema naisproseista tõesti ja ka romaanikirjanik. Ning praegu hiljaaegu ilmus eesti keeles romaan kalad ja draakonid hundina ratsevičuutelt, kes on üks suuri nimesid kindlasti viimase aja leedu kirjanduses. Ja kindlasti teine selline lausa võiks öelda. Kirjanduse visiitkaart või kaubamärk on juba hea mitu aastat Kristiina saba Leoskaide, kelle ajaloolised romaanid Silvareerum on leidnud väga palju tunnustust ja tõlkimist ja saavad, ei oska, ikka on ka Londoni raamatumessi. Leedu peaesineja. Aga miks siis on nii palju selliseid võimsaid naishääli, leidub roosas, kas mehed on kõik välismaale tööle läinud? Ei, kindlasti mitte ja tegelikult noh, välismaale tööle näiteks Kristiina saba Leoskaide ela on elanud ja elab minu teada praegu veel Londonis, nii et pikalt juba väljas. Aga et on ka muidu mees autoreid, aga see on jah, nii selline. Võib-olla, et naised said lihtsalt hääle nagu esimest korda pärast seda taasiseseisvumist. Seda ise niimoodi põhjendada, et Leedu ühiskond on kindlasti konservatiivne ühiskond ja kui ma mõtlen ka leedu kirjandusloo peale, et seal pigem tõstetakse esile meeskirjanike mees autoreid, neid klassikuid kohe esimestena tulevad pähe ainsana võib-olla seal Salome Jane Risnaid, naistest luuletaja. Aga et võib-olla nüüd vabamas ühiskonnas kuidagi naised said tugevama ma hääle ja selle eneseväljendusjulgus ja just nimelt ja, ja tulemused näitavad, et see on õigustanud ennast. No sa mainisid siin Leedu ühiskond on konservatiivne ja minul on ka tegelikult tohutu kiusatus muidugi rääkida kirjandusest kuna sina oled ju ka kaitsnud doktoritööleid uuema romaani arengutendentsidest ja tõlkinud leedu kirjandust ja aga ma kardan, et kui me nüüd kirjanduse peale jääme, siis meil vist tulebki siit täitsa kirjandussaadete, äkki räägiks siis pigem ühiskonnas, sa oled õpetanud eesti keelt Leedus ja Leeduga, et Eestis seega on sul ju väga hea võrdlusalus juba kasvõi üliõpilaste näol olemas. Jah. Üliõpilaste näol kindlasti see võrdlus on olemas, et. No kuidas öelda, võib-olla alustuseks võiks öelda seda, et ma julgeks väita, et eestlastel näiteks leedu keelt on lihtsam ära õppida kui leedulastel eesti keelt häälduses? Ei, isegi asi ei ole nii palju häälduses, vaid ma arvan ise, et see on võib-olla mingis maailma mõistmises või sellises, et seda natukene veidrat ja nagu Mart Laar nimetas sellist metsa poole eestlase loomust soome-ugri sellist loomust on võib-olla ühel tõsisel indoeurooplasel natukene keeruline mõista päris lõpuni. Ja kuna meie oleme kogu aeg niikuinii silmitsi indoeurooplasteks Et nii, mulle vähemasti tundub, aga aga muidu ma arvan, et et mõlemal pool tudengitel nagu huvi on ja ja Kas, kui palju Leedu noortel üliõpilastel on, on seda küsimust, mis võib-olla ma ei tea, Eesti ühiskonnas on pidevalt esile, et see rahvusküsimused, et rahvusriigid ja rahvusteadused ja kõik nii edasi, et et Leedu ajalugu on ju suur ajalugu, et seal sellist. Et mulle tundub, et, et nad ei esita neid küsimusi nii palju või on see nooremal põlvkonnal teistmoodi, et see iseenesest mõistetav identiteet on, on ka seal rohkem murenema hakanud. Jah, on selline iseenesest mõistetav selle nagu mineviku suur leedu identiteet, see on küll see on nagu emapiimaga kaasa antud aga identiteediotsingud uuemas leedus nüüd Leedu Vabariigis siis ja on päris tõsiselt teemaks tõusnud. Siin on väga palju räägitud sellest seoses suurearvulise immigratsiooniga, sest Leedust ju minnakse väga palju ja, ja just noorem generatsioon väga sageli väidab seda. Et ainuke tee, mida ma näen, on ära minna ja selle tõttu on, on tõesti hakatud väga palju rääkima sellest, et mis on nüüd uuemate, nooremate põlvkondade Leedu kuidas teha, leidub, nende jaoks leiduks nii, et nad sinna tahavad jääda. Aga kuidas siis täna hommikul ka siinsamas Vikerraadios räägiti tänapäeva Leedus, siis ma nüüd ei mäleta, kes see oli, aga keegi ütles, et minnakse ikkagi eelkõige raha pärast, keegi ei lähe sellepärast, et tal oleks mingisuguseid tõsiseid vastuväiteid Leedu ühiskonnale. Jah, kindlasti on esimene põhjus on, et minnakse majanduslikel põhjustel, see on kohe kindlasti seal. Aga noh, tahes-tahtmata, et see on jälle selline suur vastuseta küsimus, et kui ma seda vastust ja nähtavasti siis siis oleks ma tõesti geenius. Aga selle üle on tõesti väga palju arutatud selles mõttes, et kuidas tuua tagasi noori haritlasi, mis oleks see, et lisaks mis oleksid need väärt muutused, mis lisaks palganumbrile veel seoksid inimesi Leeduga ja tooksid sinna tagasi. Et selle üle on tõesti poliitikud ja ühiskonnategelased väga palju arutanud? See tähendab seda, et need küsimused on tegelikult Leedu ühiskonnas ikkagi üsna samad, mis Eesti ühiskonnas. Kindlasti, aga kui küsida nüüd, et milline on siis tüüpiline leedukas, kas, kas on olemas tüüpiline leedukas? Ei, sellist mõistet vist. No see mõiste tüüpiline tüüpiline eestlane, tüüpiline leedukas. Need on rohkem sellised vist küll stereotüübid, mille me armastame mängida, noh need on toredad alati. Aga no Leedus on juba see käidu jaguneb suureks neljaks Ednelis kultuurilises regiooniks, juba sealt tulevad keelelised murdeerinevused, kultuurilised erinevused, traditsioonid on suurlinnad, kus on oma arusaam maailmast natuke teistsugune kui kuskil külades ja nii edasi. Aga ütleme, võib-olla tüüpiline leedulane on esmapilgul kindlasti tibakene, emotsionaalsem tundub kui eestlane, mis ei pruugi tegelikult üleüldse tõsi olla, et see on selline esmapilk. Et aga mis veel? Kas võib öelda, et nad on mingis mõttes nagu natuke ametlikumat quest? Ja nad on kindlasti, sest neil on ka ütleme, kasvõi keeles või selles traditsioonis on väga selgelt levinud näiteks teietamine, et et ka kolleegide vahel teinekord ja võib-olla perekondi, lapsed jätavad vanemaid ja nii edasi, et see on kindlasti ametlikum ja peetakse kinni karjääri redelitest, hierarhiast, positsioonist kohast struktuuris ja nii edasi, et see on kindlasti oluline. Kas see võib kuidagi olla seotud sellega, et Leedu on katoliiklik maa, mis tegelikult ju katoliiklus on väga selgelt hierarhiline, et, et brutatud protestantismi luterlus on ju selgelt vähem hierarhiline, et meie ühiskond, Eesti ühiskond tegelikult ei ole väga hierarhiline. Kindlasti mingi mõju sellel on ja, ja on ka selle üle. Teadlased arutlenud ja leidnud, et, et võib-olla see ühiskondade erinevus, mis vahel silma paistab, ongi see just nimelt protestantistlik katoliiklus. Et see mõjutab päris palju. Ja siin on kindlasti veel ju see lisaaspekt ka, et kui meie ülemkiht oli sajandeid baltisakslased, keda enam ei ole, siis leedukatel kuigi sageli poolastunud, aga ülemkiht siiski päriti oma rahva hulgast ja on ju tegelikult siiamaani olemas. Ja Haadelkond oli selgelt olemas ja aadel konna esindajad on ka praegu ellu ärganud või võime vist nii-öelda, et et suurte aadlisuguvõsade järeltulijad ikka oma juured kindlaks teinud, vapid kasutusele võtnud, toibuvad aadlike kokkusaamised lausa ja, ja kõik muu, et kindlasti on see mineviku pärand, see, mis mõjutab selgelt noh mõnevõrra selliseid ühiskonna kombeid. Kui minevikupärandist juttu tuli, siis Tiina Kattel, sa valisid tänasesse saatesse muusika ka ja esimeseks kuulamegi siis ühte vana laulu Lietuva Prangi Leedu, kallis või kallis Leedu, aga võib-olla paar sõna ka selle kohta, mis, mis laul see on ja miks see oluline on ja kust see pärit on? See on tegelikult selle laulu sõnad pärinevad leedu sümbol luuletajalt Maironiselt, et kes siis elas 19. sajandi lõpul 20. algul ja see on tema luuletus, mis siis 20. sajandi algul viisistatud. Ja tegelikult noh, kõige lühemalt võib öelda, et see laul on umbes sama tähendusega nagu eestlastele, Mu isamaa on minu arm. Et ta oli nõukogude ajal, kui leedu hümne oli ju keelatud, siis põhimõtteliselt nagu selle aseaine ja mängiti teda esimest korda avalikult nõukogude ajal Hruštšovi sula ajal esitati ja sellest alates ta sai laulupeolauluks mängitav teise lauluna pärast hümni, seda juhatab alati peadirigent. Ja see on tõesti laul, mis leedulastele väga palju tähendab. Ja no kui selle juubeliaasta raames rääkida, siis möödunud aasta 16 veebruar 1018 oli see väljakuulutamine siis aga möödunud aasta 16. veebruaril loodi selle traditsioon, et igal õhtul kuni siis tänaseni igal õhtul täpselt 19 18 trompetimängija taastatud fursusti palee aknast mängib seda laulu. Ja nüüd sügisel toimus Leedu riigitelevisioonis selline tore laulukonkurss, laulan Leedule, kus oli 100 laulu, et valida sajandilaul ja žürii ja rahvahääletuse ühisarvamus oli, et just nimelt see laul on leedu sajandilaul. Jätkub kultuurisaade vasar, selline sulnis meloodia siis tänasesse pärastlõunasse Lietuva Prangi leedulaste jaoks väga oluline rahvuslik laul. Ja tänane vasar ongi pühendatud Leedule ning kui oleme juba rääkinud seal mõningatest leedu kultuurimomentidest, siis mõtlesin selle jutu viia natukene ka Eesti Leedu suhete peale ja Eesti suursaadik Vilniuses Jana vanaveski on öelnud niimoodi. Vilniusest paistab Tallinn lähemal kui Tallinnale Tallinnast Vilniusse. Ehk siis ta on öelnud, et tema enda töös ja leedukate üldises suhtumises on Eesti palju olulisem kui eestlaste suhtumises. Leedu. Jah, see on, kindlasti pean ma vist ütlema, et kipub olema tõsi, et no siin on kindlasti väga erinevaid põhjuseid, miks see nii on. Aga noh, seda veel võib-olla toetama või illustreerima sobib ka see, et kui ma leedus olen, siis praktiliselt vähemasti iga päev telekast või raadiost ma kuulen ka sellist lauset. Eesti Oja aga Eestis, et ükskõik mida võrreldakse, et aga Eestis, et me oleme nagu selline võrdlus etalon leedulaste jaoks, et miks, miks meie ei saa, näed, eestlased saavad. Et selles selles suhtes jah, see lähedus, aga eestlase pilk on ehk rohkem suunatud sinna põhjamaa poole ja see on mõnes mõttes täiesti arusaadav, sest meie enda hõimu velled on ju siin kohe üle lahe ja, ja sinna lõuna poole vaadatakse võib-olla vähem ja pealegi noh, väga lihtne. Leedu on Läti taga, Läti on, on lähemal ja Läti on ajalooliselt seotud Eestiga ju palju tihedamalt. Et see on ka kindlasti üks põhjus, miks Leedu jääb kaugemaks. Leedu ajalugu on olnud sedavõrd erinev eestlaste omast. Aga see ongi, see ongi huvitav, et kui vaadata kolme Baltimaad, siis Eestit ja Lätit seovad ajalugu ja sama religioosne taust Leedut ja Lätit, samal ajal. Ma ei tea, kas seovad keel või, või on see nüüd liialdus ei saa vist võrrelda, nii nagu Eesti ja Soome. No ütleme jah, et lihtsalt niimoodi kuivalt keeleteaduslikult öelda, et siis jah, seob keel, sest balt kaks ainsat elus olevat balti keelt Läti, Leedu. Põhimõtteliselt neid seovad, aga no Läti Leedu läbikäimine ja suhted on, Ma ütlesin, et pigem head, et noh, loomulikult heanaaberlikult visatakse teineteise üle nalja, nii nagu meie oma näitaks heade naabrite üle, teinekord nalja viskama. Aga neid suhteid on palju ja, ja vastastikuseid külaskäimise ja kõike muud. Et seal mingeid suuri probleeme kindlasti ei ole. Aga kas leedukate jaoks on olulisem see balti identiteet, mida Eestis vist väga palju tegelikult ei kasutata? Jah, julges seda kinnitada, et nii see on, et leedus ikka kuulab väga sageli nemad ütlevad kolm balti õde siis Eesti, Läti ja Leedu kohta ja teinekord on natukene grad või kipuvad solvumisse langema selle üle, kui siis noh, eelkõige võib-olla siis eestlased mingil puhul ei tule kõigi mõtted nii kiiresti kaasa, kui nemad seda tahaksid. Aga, aga noh, see on nähtavas paratamatus, sest maailm on nii suur, lai ja kirev ja, ja noh ikka jääb mõni mõni idee ja mõte on tähtsam ja olulisem kui teine. Aga jah, balti identiteet on neile kindlasti oluline geopoliitiliselt, eelkõige praegu me räägime helist. Aga kas see tuleb siis natuke sellest, et nad on suutnud oma nii-öelda ajalooliste sõpradega suhted ära rikkuda? Ajalooliste sõpradega? Poola, Valgevene? Jah, noh, seal ei saa kindlasti rääkida ühepoolsest rikkumisest, jah, et, et seal on, on neid selliseid murepunkte palju. Ja, ja noh, osad neist on ju üsna värss, et kõik need Poola nimede kirjutamine Leedus ja Vene-Valgevene suhtumine Leedu suur Eesti ajaloo Osas ja, ja kõik muu, et selliseid teravaid probleeme laual mitmeid, aga pigem ma ise ütleks, et kui ma nüüd vaatan, siis jälle ei määrab väga palju hakkavad määrama need noored põlvkonnad juba kes on sündinud siin ikka iseseisvas Leedus ja ja nendel puuduvad sellised see minevikku taha, et Vilnius oli okupeeritud poolakate poolt ja kõik see muu noh, neid probleeme on ju palju olnud, et nemad suhtuvad elu tervemalt ja, ja ei Ei anna sellele nii palju tähendust, et pigem nad suhtlevad oma erialast või huvidest lähtuvalt, et neid kontakte on tegelikult väga palju ja ja noh, ülikoolides õpitakse vastastikku teineteise keeli ja ja see kultuurivahetus toimib päris hästi, väga paljudel aitab see ka leedu kirjandust poola keelde ja, ja nii edasi, et et ma arvan, et see on muutunud iga aastaga järjest sõbralikum suhtlus. Aga näiteks Tiiu Sandraku ütleb sellesama intervjuust täna sirbile et Leedu lühiajalugu eesti keeles on puudu, et kui meie Leedust räägime, siis tegelikult võib vist öelda, et suur osa eestlasi ei tea üldse tegelikult sellest Leedu suurest ajaloost ja Leedu-Poola suhetest ja üldse kogu sellest taustast. Eriti palju. Jah, võib-olla tõesti, sest kui ma nüüd ei eksi ja aga siis vist ei ole ka kooliprogrammides sellele väga palju tähelepanu pööratud, et lähinaabrite ajalugu kui selline. Kahjuks. Aga see on kindlasti vajakajäämine, olen kiusanud rakk iga täiesti nõus selles suhtes, muidu on Kasekampi raamatuid, mis ta on avaldanud aga need on võib-olla sellisele, kas keskkoolinoorele või lihtsale lugejale võib-olla tibakene, keerulisemad, kirjutatud et siini ilmus kui koli Leedu 1000, et aastal 2009, siis. Pumblauskase kirjutatud Leedu ajalugu, mis siis tõlgiti kohe ka? Ei vabandust, ma eksisin. See oli siis, kui Leedu oli Euroopas eesistuja riik, siis ilmusid ja need tõlgiti kohe kaheksasse riiki kaheksasse keelde ja need on ka PDF-failidena üleval internetis kahjuks ei ole eestikeelsed. Et selle üle on mõeldud, et võiks tõlkida eesti keelde selle lühikese ja väga korralikult kirjutatud Leedu ajaloo, ma loodan, et see sünnib siiski lähiaegadel. No kuidas teistpidi on, kas Eesti ajaloost on leedu kirjand leedu keeles võimalik hea ülevaade saada? Tegelikult on olukord, ma arvan, üsna sarnane, et ei ole sellist värske pilguga viimastel aastatel kirjutatud korraliku eesti ajal ajaloo ülevaadet. No igal juhul mina soovitan minna kõigil Vilniuse ajaloo muuseumisse, et mina sain sealt viibisin seal ikkagi vist tõesti mitu tundi ja lugesin nüri järjekindlusega kõik tekstid läbi, sest tunnistan, et ka mina ei ei teadnud Leedu ajaloost eriti midagi ja ma otsustasingi ennast harida. Ja, ja kuigi ma kindlasti olen omajagu ära unustanud sellest kõigest, siis üks selline emotsioon, mille ma sealt sain, oli tõesti see tajumine. Et Leedu identiteet baseerub ikkagi millelegi hoopis muule kui, kui ilmselt Eesti ja Läti oma. Et, et seal tõesti on selline enda suurriiklik tunnetus taga ja mulle tundus, et see isegi ütleme tänavapildis tuli rohkem välja, et ma ei näinud, et seal oleks keegi väga muretsenud selle pärast, et kõik peaks olema turistile arusaadav, et ikkagi leedu keel absoluutselt domineeriv. No selle leedu identiteedi kohta räägib ju päris hästi ka sedasama 1918. aasta 16. veebruari avaldus kus ju ei kuulutata mitte Leedu vabariiki välja, vaid teatatakse, et Leedu taastab oma iseseisvuse täpsemalt küll viitamata, mis, mis riigi iseseisvus taastatakse. Jah, sest täna on ametlikult ütleme meie ütleme Eesti 100, et nemad ütlevad ikkagi taasloodud Leedu 100 et see on nendel logodel ja slõugan intele kenasti kirjas. Nii Leedu kui inglise keeles. Ja kuidas siis veel 92. aasta sündmusi nimetatakse taas taasiseseisvumine või isegi siis on iseseisvusiseseisvuse taastamine? See tähendab siis seda, et neid pidusid on nii palli või tähtpäevi, mida tähistada, milline siis see kõige olulisem ikkagi. No kindlasti on 16 veebruar on oluline, kindlasti on see 11 märts ehk siis iseseisvuse taastamine, aga ma julgeksin öelda, et siiski leedulastele, võib-olla pigem see kõige-kõige-kõigem on kuues juuli mis on siis riikluse päev ja mis tähistab ka esimese kuninga mindouse kroonimise päeva ja nii-öelda on leedu selle vana riiki, riigi sünnipäev aasta 1253, kuues juuli. Kuningas Mindaugas Vilniuse katedraalis kroonik tehakse ja see on tõesti püha, mis on nagu kõige pühama riigipühadest. Aga kaugeltki see ei vähenda aga tänase päeva tähendust ja tähtsust, et see on ka kindlasti tähtis. Aga mida leedukad siis täna teevad? Kuidas näiteks tavalised inimesed seda päevadega? Jah, see spekter on hästi lai, et no on kõik need ametlikud programmid, aga tegelikult Leedu president Dalia Grybauskaitė ju esines sellise üleskutse. Ta kutsub üles tähistama tänast päeva lõbusalt ja leidlikult ja just sellist kodanikujulgust üles näitama, et igasuguseid. Kas oma küla või või linna või linna rajooni selliseid ettevõtmisi laiemalt levitama ja teisi kutsume osalema, et et selliseid toredaid ettevõtmisi on kindlasti palju, on sellest on ka täna kindlasti olnud juba erinevates saadetes kasvõi 100 lõkke süütamine Gediminase prospektil Vilniuses ja samamoodi neid võib-olla ma ise leidsin siin lõbusaid asju, toimub sajandi habemekonkurss. See ei ole lihtsalt, et sajandi habeme, aga, aga nimelt siis sellele iseseisvusdeklaratsioonile 16 veebruar 1918 esimene signaal Tartes alla kirjutas, on Jonas passanavičusse liigne, kui fotolt vaadata väärika täishabeme härrasmees. Jah, see jääb alati kõigile väga, väga uhkelt silma. Et ja noh, tema on see signatuur number üks ja rahva patriarh ja siis on üleskutse, et tehke n endast oma habemest nii-öelda pilti ja siis toimub konkurss, valime selle sajandi habeme ehk siis selle aasta passanavikusse habeme, nii et tähistamise on, on väga erinevaid. Rääkimata sellest, terve Leedu on kaetud Leedu rahvusvärvidega. See üleskutse leidis väga suurt, et vastukaja ja positiivset vastukaja, et tõesti majade aknad p kojad, kas siis lipud on akendest välja riputatud, trepikoja on vahetatud lambil, nii et üheksakordne lihtsalt elumaja jookseb tuledes ülevalt kolla-rohepunasena tõesti igal sammul, igal sammul, igal sammul, kolla-rohe-punane, rääkimata. Valgusfoori värvid on Vilniuses ümberlülitama. Ja erinevalt meist on neil ka väga lihtne leida toiduaineid, mis niimoodi ilusti kokku kõlavad. Ojaa kindlasti neid toiduaineid on lihtne leida ja, ja näiteks võib-olla selline, et need lähimal ajal leetu satub, siis tasub poodides ringi vaadata, et leida kõige värskem Leedu rahvusvärvides toiduaine, mis on siis rahvusvärvides, kes nii nagu meilgi, et on siis ebaküdoonia õunajäätis andnud kokku väga ilusa Leedu rahvusvärvide kombinatsiooni. Ja on ka mahejäätis või? Vot seda ei oska öelda, ei ole õnnestunud veel proovida. Igatahes ilmselt erinevalt nendest Eesti rahvusvärvides toitudest ei ole siin vaja nii palju kunstlikke toiduvärve sisse suruda. Aga mulle tundub, et meie saateaeg hakkab läbi saama, saime nüüd natukene rääkida Leedust ja leedukultuurist ja sellest, kuidas need asjad paistavad, nii sealt kui siitpoolt vaadatuna. Aga tegelikult ju tänavune aasta on ju kõigi kolme Eesti, Läti, Leedu ühine aasta ja ma saan aru, et ka akadeemilises maailmas on üks tore ühine. Jah, tõepoolest nüüd järgmisel nädalal jõuab see nii-öelda esimest korda lõpusirgele, sest kolme balti riigi ülikoolide rektorid, see tähendab siis Tartu, Läti ja Vilniuse rektorid allkirjastasid eelmisel sügisel koostöölepingu kolme hektari stipendium, mis siis antakse välja parimale kolme riik parimale tudengile Sossab kõigi kolme riigikeelt kõige paremini siis seda on nii raske sõnastada alati seda lauset, et ühesõnaga, tudeng peab oskama siis nii Eesti, Läti kui Leedu keelt, ükskõik millisest riigist ta siis pärit võib olla. Ja sel aastal need siis järgmisel nädalal, 22. veebruaril toimub Tartus sel aastal konkurssi korraldab lõppvoor ja siis aktusel 23. antakse esimest korda pidulik üle kolme rektori stipendium tudengile, kes oskab neid keeli paremini. Järgmine aasta korraldab konkursi Läti ülikool, siis Vilnius ja siis jälle Tartu. Nii et loodame, et see on selline tore algatus, mis mis võib-olla innustab noori rohkem üksteise keeli õppima. Väga hea oleks igatahes jah. Aga nüüd tõesti meie saade saab läbi, kuid siia saate lõppu veel üks muusikapala ja selleks on siis leeruvast kõige kuulsama või ühe kuulsama vana rokkari Handrius mammutavase lugu kiltuna Shalja Raudona past paar sõna selle loo kohta ka. Jah, Andres Moldovas on täiesti Leedu muusikas ja ühiskonnaelus väga-väga oluline tegija. Ja väga. Väga tuntud eelkõige ka oma selliste patrioodiliste laulude poolest või seesama kolla-rohe-punane, Leedu lipuvärvid on need siis, millest ta siin laulab ja sellest 2008. Aastal ilmus sellenimeline album nimilugu, siis on see ja sellest on saanud nagu sellise Uuema Leedu üks kõige armastatumaid kontserdil esitatavaid laule, ükskõik mis pühade puhul siis. Selge, aga siis saadet jääbki lõpetama, see tore leedu rokklugu. Suur tänu Tartu Ülikooli leedu keele ja kultuuri lektor Tiina Kattel saatesse tulemast, mina olen Peeter Helme koos minuga stuudios ka ka saatejuht Maarja Vaino. Ja soovime siis veel lõpetuseks, palju õnne Leedule. Kuulmiseni.