Saame siis kõigepealt tuttavaks, mina olen Piret, teie olete Voldemar Rangers. Perekonnanimi Fung. Jumalaema oli haigus, enne surma ütles isale, et anna Vollile haridus minule mina käima. Sul oli kolhoosis? Käisin tööl igal pool. Kolhoosi esimees kutsus mind enda Jul. Volli sulle 200 rubla. Sõide Leningradi Eestis Soome Pedagoogilise tehnikumi sõitsime Leningradi ja sisseastumisest, eks need ära anda. Mina andsin kõik eksamid ära, aga vene keeles sain kohe küll, mina olin hädas. Mis mina nüüd ütlen isale ja kolhoosiesimehele, et mina kukkusin läbi. Mäletan, seisin selle tahvli juures, seal koridoris ei lähe selle nimekirja juurde, tean, et hullunud vene keeles 200, mis seal ikka. Äkki tuleb tol ajal mul oli juba tüdruk, kaakerd leida siit Suleviska, kõrvaline sa siin seisad nii, tema lükkas laiali kõik selles tudengid seal leida ja läks, vaatab ise need kirja ja vaatab vastu võetud nimekirjas olen mina, see mees, see oli üllatus minule, mina, muud oi, kui oli mul hea meel. Aktse ilmaski ei unusta tibud siis kommunistlikule parteile oli rahvuse poliitika nõndanimetatud rahvusvähemuste kohta nats mensinst. Eestlased kuulusid ka selle rahvuse vähemuse hulka ja sellepärast pandi nimekirja. Kui mina lõpetasin ära Leningradi pedagoogilise tehnikumi andsin kõik eksamid ära. Ja miks saadeti Leningradi oblastis reegelski raamjoon ja küla Obisco. Seal oli algkool. Mis väeosast olite? Seal, kus on java vägisi Avadi võit, tangid üksinda võitu, idee, lennukeid ka üksinda võitu, idee, need on kõik need, see tehnika, kes toetavad jalaväge. Millal siis seda võideti, te olite ikka Berliinis välja, mina olin Berliinis ja mina olin Hitleri punkrist, mina olin reistaadis. See oli ju teine päev või kolme aasta peale Berliini vallutamist, me olime seal, kuhu saime, sedda sinna sisse. Aga kuidas või miks te sinna sattusite? Meile anti ülesanne peale sõda ju lõpust ära seda menna verd au linna ja me kolmekesi läksimegi sinna võrdoulinda. Ja hakkasime Sa likvideerima natsistlikud tegevus sattunud okupatsioonivägedesse, me sattusime nõukogude liidu sõjaline administratsioon Saksamaad. Ja vot me seal tegime seda, tema Cartiseerisime, mina olen õpetad, mind määrati õpetaja valdkonna koolid allusid mulle ja mina muidugi koos kommunistliku parteiga üksi ei oleks teinud seda. Aga ma pean ütlema niimoodi, et me oleme kolmekesi. Me alati kartsime, äkki keegi tuleb provokaator ja laseb meid maha, kes, kes siin lõik kaitsma hakkab. Aga Saksamaal oli nii, saksa saadi, kuulasid Nõukogude Liidu ohvitseri esi ja ei olnud mingisugust provokatsiooni. Aga kas te olete Eesti patrioot? Muidugi peol. Eesti poolt, mul oli siin ükskord ära, tol ajal Venemaal oli president Jeltsin. No aga siis, kui Eesti osalisime, et iseseisvuseestlastele anda Jeltsin kohe ütles, mina välismaalastele stentsi, jagamaks maht, kujutusetu ja mina läksin kohalikku Eesti valitsusorganitesse, ütles nii, et mul oli tol ajal juba eesti kodakondsus dokument õhus ja ma hoian seda dokumenti nii kallis, seda dokumendid. Nemad tegid mulle ära. Võtke siis Vene kodakondsus ja saage edasi seda pensi. Ja mullaemad andsid dokumendi, seal on kirjutatud igal ajal, ma võin taastada oma Eesti kodakondsuse. Ja nüüd ma mõtlesin mitu korda, et ma lähen taastun ära see, et minul buduaaris mitte midagi ei eksami seega midagi. Mul taastatakse Eesti kodakondsus uuesti. Aga kuidas te juubeleid tähistasite, kas oli suur pidu? Mina ei täis istunud mingisugust juubelit. Minul, lapselapsed tahtsid küll tähistada, kuskiltki võtta restoran, nemad siis me teeme kõik ise selle, mina, mina kuhugi ei lähe, mina ei taha minna. Ja jäigi, niisiis näete siin-seal kõik need kratuleeritus, aukirjad ja mis seal on, isegi see? Kersti, meie president kah mind käratuleeris. Ja saatis mulle suur kommikarp, Kadriorg, ilus tekst on ka seal sees. Aga mida te sooviksite Eestile ja Eesti riigile sünnipäevaks ja inimestele? Mul on nii südamel hea meel. Mina soovin Eesti riigile sõbraliku elu edukalt juhtida rahvas. Ja aidata rahvast. Sellepärast eesti rahvas on seda väärt. See on väga tore.