Täna on taas kavas õhtu kunstniku ateljees. Kujur Ellen Kolgi on külas ateljee sarja autor Martti Soosaar. Täna ma olen Ellen Kolgi juures, siin on praegu õige mitu tööd, mis on kinni kaetud plastikaadiga aga kaks teed, kaks figuuri, üks naisefiguur jaoks. Koorem käsi, eks ole, ja need on need mõeldud Kiirovi haigla jaoks. Saiglamis aasta tagasi sai valmis, Nad tahtsid kohe siis juba neid kujusid saada, aga no nii ruttu ei saanud. Mina nüüd pool aastat juba mõtlesin ja neid kavandeid. Ja ega siis need head ideed ei tule, nii, äkki. Lõpuks siis ma ikka leidsin, et need ideed peaks klappima, need on nimelt meres floora ja merefauna kaks figuuri mees- ja naisVIP. Vapratäri veel külalisi seal vanem poeg või? Kuidas sinu nimi Hermes ja sa tulid, kus kohe koolist. Aga nüüd on kõht tühi, oli, kas ma võin ema natukene veel tülitada siin ja tore, tähendab, see on siis merefauna ja merefloora. Mere looral nõtke noor daam ja merel balansis nõtke mees, nagu ma olen, mõelnudki neid teha hästi saledat. Ja nad ise pol kaaluta olekus, et ma tahaks hästi kerged. Nende ümber tulevad veel faunale näiteks tulevad kalad ja mingi mitmesugused mereelukad kätte ja ümber jalgade ujuma ja mereLaurale jälle samuti meretaimestiku ümber. No peab ütlema, et see merefauna, see on küll täiesti ideaalne ujuja tüüp. Ta ta peab natukene kodus olema. Ma segasin selle modelleerimise peas, need mõlemad on savist ja nad vist kipuvad juba natukene kuivama siin selle selle jutu peale. Ja kui nad on tükk aega lahti olnud siin soojas ruumis, siis neil käed ja jalad ikka nagu kipuvad. Kubjas peabki nendele. Kas te olete pidanud neid kogu aeg siis paralleelselt modelleerima, et nad põhimõtteliselt seal Just nimelt peabki paralleelselt modelleerima, sellepärast et nad on mõeldud koos esinema ja teid ei saagi üksikult teha, et muidu tuleb teine, võib stiilist välja minna või niimoodi tekstiili ja nii, et need kogu aeg hoida ühes stiilis fännid korraga maalima. Jah, aga võib-olla Ellen kolte kirjeldate paari sõnaga veel seda miljööd kuunad tulevad. Ja nad tulevad, nagu ma ütlesin, sinna Kiirovi uude haiglasse seal nagu rohkem sanatooriumi tüüpi haigla neil ja selle tõttu on sinna arhitektil Aado Eigil kujundatud hästi suur avar puhkesaal keskele, see läheb siis läbi kahe korruse ja üleval laeakendega hästi ja valguskujude jaoks. Keskele on seal suur talveaed, kõrgete kõrge rohelise massiga palmid ja muud puid ja taimi on sinna mõeldud. Ja kujude on siis mõeldud kahele poole nagu otstesse, kus on siis poolkaarekujulised basseinid? Ja seda vist peab ka kohe ütlema, et tulevad pronksist. Pronksist ja, ja nad on elusuurused, võib-olla pisut väiksemad, üks meeter, 65 kõrged, aga tunduvalt elusuurusest saledamad, et just seda kergust näidata. Nüüd ilmselt te peate natukene, mis neid kastma. Tehke see ära, nii kaua siis. Aatomilaenud nagu tehnika märjaks Need käed ka siis. Ma ei tea, kui paljudel viimistlemine aega võtab, aga need hakkavad juba kusagil aprillikuus vist valmis saama. Ja ma mõtlesin, et aprilli lõpuks valmis voolida ja siis valusse anda sest et valamise ka võib ka nii juhtuda, ei tule esimese korraga välja, et tuleb paar korda valada ja ja siis juunikuu sees, kui tuleb neil suur skulptuurinäitus lillepaviljonis, et sinna võib-olla saab selleks ajaks Bronxis valmisid sinna aeda panna. Ja ja mitte loodusesse kindlasti. Ja siis ma loodan, et peale seda nad lähevad omaettenähtud kohta. Tähendab siis juba Kiirovi diagnoosi, haiglat, aidaa, puhker ruumi. Ma ei tea, et võrrelda nüüd selle töömahtu ja ütleme teie mõne teise suurema töö senise suuremat mahtu, nagu ütleme, oli see sepp, eks ole. Kas seda võib kuidagimoodi võrrelda kokku, nad on kindlasti need mahukam töö, kui, kui sepp Ja kokku nad muidugi annavad mahukama, sellepärast nad on juba tunduvalt keerukamad. Nad on juba varvastel kõndivad käkkadel ja niisugused kompasitsioonilt küllalt keerulised ja sellele lisaks veel taime ja, ja loomamotiivid juurde komponeeritud. Ma ütleksin, et nad, mul on ka ühed suuremad, sest sepp on küll üle elusuuruse, aga ta on poolfiguur. Aga need on täisfiguurid ja selle tõttu vistinud mahukam töö, mis meil seal teinud. Nii et elu suurem töö on käsil ja ei ole enam praegusele tunnist. Jaa, kahedi kooriline, kuigi ta ei ole just kompositsioon, aga need kaks figuuri on mõeldud just teineteisega koos esinema, nemad on mõeldud nagu vastakuti jäävad, kuigi nad tegelikkuses teineteist nägema ei jää. Seal vahepeal on see suurt taime masseeviad. See roheline jääb vahele, aga sellest pole midagi. Ega nende pilgud ei olegi suunatud teineteise peale, vaid neil on hoopis oma kätele ja ja mad taimedele ja loomadele, mis neil käes on. Nii et sellest pole midagi, et nad teineteist ei näe. MereAuna ja merefloora allegoorilise figuurid aga. Teie olete teinud veel ühe väga saledad. Teie mõtlete tõkkejooksjaid? Need on kaks noort sporditüdrukut hüppamas üle tõkkeseda ma tegin ja möödunud aasta ja see oli mõeldud suvel Moskvas toimuvale. Koordile vaateliste teoste näitus ja meil oli siin ju ka, eks ole, näitas, aga teie töö nagu siin näitusel ei olnud. Siia näituse ajaks valmis ei saanud. Seda sai suurte pingutustega Moskva näituse avamiseks siiski valmis. Moskva ostis selle töö ära, see oligi tellimus ja see jäi Moskvasse, nii et meie publik võib-olla seda võib kunagi Moskvas näha, aga meil vaevalt küll. Et siin jääbki ta nägemata. Aga ma vaatan eeskätt nende noorte tütarlaste tõkkejooksjate niisugune figuuri saledus ja teie merefloora saledus. Mul on niisugune väikene kahtluseta saledat figuuri tehes. Tulite selle mõtte peale teha seda floorat. No nii ei saa just öelda, aga tegelikult nüüd viimastel aastatel mul hakkas sümpaatia kalduma just saledate peale saledatega kuuride peale ja mul ongi tööd nagu läinud järjest saledamaks. No väga lopsakaid teil ei ole peale, kui puust. Et teie kõige kuulsamad aktid ja millega te olete nagu meie akti plastikas võib öelda, et Ellen Kolk on peaaegu et klassikuks saanud oma Veenuse ja ja supleja ja merekarbi kuulajaga. Need kaks tükki neist olid ju aktinäitusel väljas. Aga juba nagu mul kah, eks viimasemalt õitsev merekarbi kuulasel tuli see mereteema sisse ja kuidagi on ikka nii, et kui üks teema või mõte tuleb, siis ega sellest nii ruttu lahti ei saa. See hakkab see jobu jääd nagu tükiks ajaks ja võib-olla sellest lähtudes mul nüüd tulid ka need merefauna ja merefloora jällegi meretemaatilised ja ma usun, et ma võib-olla teen veel midagi selleteemalist. Öelge, kuidas te olete jõudnud nii palju oma asju materjali viia? Ma mõtlen muidugi suured pronkstööd, need valatakse meistrite poolt, aga samas on ju teada või avalik saladus, et Ellen Kolk paljusid oma väiksemaid töid vala, pronks ise. Ja no muidugi, mis suurematesse töödesse puutub, siis mis tellimused on need nagu tellija siis tellib, Arzyldja laseb valada aga väiksemad ja vabad tööd, mis ei ole tellimused, Joman nagu näitusetööd, portreed ja neid ma olen tõesti ise vorminud. Ja kõik need eelnevad tööd ise teinud. Meil on nagu vastu tuldud selles, et on lubatud kunstnikel siiski ise teha oma kätt proovida ja ma olen jah siis need väiksemad tööd ise valan. No missugune töö nendest on eriti õnnestunud võib-olla nendest töödest, mis te olete valanud Ei ole nad, ükski ei tulnud nii nagu peaks. Aga jah, paraku peab ütlema, et võib-olla kõige esimene ja mida ma tegin ilma igasuguseid teadmiste ja tehnoloogiate, see oli noorkarjatalitaja on pool portree, line kompositsioon, see on alla elusuuruse portreega ja selle, ma siis tegin täitsa oma ära, arvamise järgi võtsin talt lihtsalt kipsvormid, mille sisse ma panin asbesti, ma olin kuulnud, et seega kannatab pronksivalu üks kolmandik asbesti ja jäid sinna veel traadist sõrestik sisse ja kõik ja viisin need sinna. Meidalazarsil oli avatud siis see pronksivalu töökoda, nendel omalgi olnud ka veel õieti välja kujunenud tehnoloogia ja muidugi nad naersid ja kõhklesid, aga panid ikkagi ahju need vormid põletusse. Nad küll pragunesid täiesti ära. Aga tõsiseid ikkagi koos see pronksvalu, mis nende sisse sai valatud, oli küll päris hea, välja arvatud ainult see been pragude võrgustik, mis siis andis väikse kraadi, nagu aga see kõik oli, kui see maha viilida lüüa, siis oli ta enam-vähem korras. Aga teistel töödel ja hilisematel on küll jäänud puudu küll tühjad küll käed, või jalad või kõrvad või midagi, suured augud sees või mulliline ja igasugune muid. Seal tuleb aga ikka alati, eks ole, jah, aga muidugi ma ei saa öelda, et need oleks minu vead, on tasand, on nendel materjalide vead ja põletuse ja ka metalli ja ja nad jäiseid alati, millesse tuleb, sest tavaliselt on ikka ühel ahjutäiel needsamad tundemärgid, olgu ta siis kelle vormitud tahes, vaiksel ole oma vigu muidugi ka vormimise juures. Jah. Ellen Kolk, teil on olnud kaks personaalnäitust, üks nagu kõikidel, kes liikmeks tahab astuda, teeb oma personaalnäituse, näitab oma võimeid. See oli siis 69 69. ja teine oli alles hiljuti. Oli siis 78. need mõlemad olid salongis Kunstisalongis. Kui te nüüd heidate mõttes pilgu esimesele näitusele, kui te olite alles hiljuti kunstiinstituudi lõpetanud ja sellele näitusele, mis oli 78 kuidas oli pilt muutunud autori silmade läbi? Jäänukpilt oli muutunud tohutult esimesel näitusel, see on meil kõigepealt grupina tus koos Aili Vindi ja Ülo Õuna, aga esimene õpinäitus ja muidugi selle tõttu noh, töid oli ka veel väga vähe, alles kaks aastat tagasi, kolmas aasta õigen peale lõpetamist. Ja skulptuur oli hoopis vähem, mul oli siis ainult kolm skulptuurinäitusel. Ülejäänud olid maalid, maalidel, õlimaalid ja akvarellid. Ja selle tõttu see pilt on tõesti muutunud, sest sellel viimasel näitusel olid ikkagi ainult skulptuurid. Ja viimasel ajal ma olen yldiselt vähem maalinud, aga sellel ajal veel lõpetamist ma just palju maalisin. Skulptorina jah, aga noh, võib-olla sellepärast, et ateljeed ei olnud üldsegi ja kuskil töötada ei saanud, lihtsalt käisin looduses ja maalisin ja vabadust oli ka rohkem ja vallaline inimene ja. Nojah, me alguses rääkisime siin hermesegana, teil on. Noorem, poeg, noorem poeg, Aurelius viie aastane jah, et viisi kaheksin ja praegu ma olen nendega kolmekesi oleme nende kahe, kõik mured on minu kaelas ja muidugi tööd teha on kaunis keeruline, nende kõrvalt. Aga. Kunst on ikkagi niisugune asi, et kui sa juba kord oled hakanud seda tegema ega siis olgu kui raske tahes tähendab, ta on sul ikka lohutuseks ja ega teda jätta küll ei saa. Eks muidugi, lapsed mõnevõrra kannatavad pead peavad lihtsalt rohkem üksi olema, aga noh, ega see neile kahjuks ei tule. Ma ei tea, kuivõrd üldiselt või kui konkreetselt tahate rääkida sellest, mis on mõttes peale merefauna ja merefloora saavad need õige pea juba materjali viidud. Pooleliolevast asjadest tegelikult ei ole üldse hea rääkida, ma olen mõnevõrra ebausklik ka. Nii et ei ole, see on üks lapsefiguur jälle kivisse mõeldud aga praegu ta seda uut rohkem rääkida ei saa. Teetöödest on siiski küllaltki palju ostetud Kultuuriministeeriumi poolt, neid on kunstimuuseumis siis kunstifond on ostnud ja asutused ja nii edasi. Kus kohas oleks võimalik üldse teie töid veel näha? No skulptori töid ju tavaliselt kui ei ole just personaalnäitustega, siis neid koos kuskil näha ei saa. Muuseumi aias on küll mul see veenus nagu pidevalt eksponeeritud, nii et seda saab nagu suvisel perioodil näha talveks ta lihtsalt nad viivad sealt sissekujud. Ja sepafiguur on planeeritud linna väljapanemiseks. See koht, et ma ei tea, kuidas seda täpselt nimetada, see on seal vaksali tänaval vist, see on balti jaama peale minna. Ta ei jää siis kaugele, sellest raudseb Raudsepa ja naine paagnaga. Kuidas sinna nad on planeerinud, siis kus kohas veel on teie kaunis Lydia Koidula. Liidri Lydia Koidula portree viidi Pärnu Lydia koodi nimelisse teatrisse siis, kui oli selle teatri juubel. Kas te pead kinni katma või veel natukene vett piserdada? Aga võib-olla ma panen hetkeks magnetofoni kinni või? Tahate praegu plastikaati peana? See laia õlavööga noormees merepauna on juba plastikaadis ja. Kui kaua? Niimoodi siis, kui on korralikult kaetud ja veel märjad lapid on ümber, siis võib isegi nädalpäevad seista, mitte midagi juhtunud. Ellen Kolk Ati plastika puhul teatavasti nüüd portree selline lahendus ei tohi olla väga tugev ega domineeriv. Ta peab keha väljendusrikkust või toonitama ja sellele kaasa aitama mitte nagu ise ise muutuma dominaadiks. Aga samas te olete teinud küllaltki palju konkreetseid portreid. Nipp, kuidas te olete modelle valinud, on see lihtsalt teie tuttavate ja lähedaste inimeste vingu või olete te ka siin otsinud mingisugust tüüpi, mis teil on eriti meeldinud mingisuguste siis omaduste poolest kas väliste või sisemiste. Modelli muidugi ei saa võtta juhuslikult ega tuttavate ringkonnast, kui seal just ei juhtu olema sobiv tüüp, modelliks peab ikkagi olema hingesugulussuguluses olev või mingi mu maal isegi väliselt sarnane inimene. Sellest siis võib loota, et võib saada hea portree. Ma olen teinud ka Koidulate. Kuigi jah, ainult piltide järgi ja neidki on ju vähe. Aga Koidula tüüp on mulle alati kuidagi hingelähedane ja meeldinud ja ma olen ennemgi proovinud seda teha kooliaeg ja peale kooli mõningaid visandeid. Et tööde ja nüüd ma siis mõned aastad tagasi, kummal teda tegin, mul lihtsalt tundsin, et, et vot nüüd ma võin teda teha, imavoolisin ta ühe ja ühe päevaga savist valmis ja valasin siis pronksi, teisel päeval võtsin vormiga need kolm praktiliselt kolme päeva töö. Nii et see veel, et ma ta neid paari päevaga voolisin, ei tähenda, et see oleks neid kogu tööst main eeltööd siiski teinud. Töö kallale ei tarvitse alati kaua olla, kui on juba vaimus see asi valmis mõeldud. Ma olen teinud veel Tiiu Randviiru portree, mis on ka võib-olla üks õnnestunud. Temaga ma olen kadutav tuttav küll, jaa, aga just temas ma leidsin, et temast ma võiks teha portreed. Sest ta on juba ise väga huvitav inimene, tugev karakter. Ja siis ma mõtlesingi, madas teen portreebüsti, kuna ta on ju baleriin ja väga liikuv ja kael baleriini tal ju väga ilus ja pikk ja. Ja ka tema näotüüp võiks öelda, on isegi mõningal määral mu endaga sarnane ja sellepärast kummadeda tegin. Mul oli kohe käe sees või nagu erilist vaeva ei olnud, ta käis mul küll Fazeerimas, aga tal polnud ju kaua aega ja ja portree jaoks peab modelli ikkagi valima oma tunde järgi. Mitte lihtsalt, et vaatad, et sellele eitavad vormid või, või midagi seda või teist või peab olema nagu hingesugulane.