Tere õhtust, mina olen Marje Lenk ja stuudiokülaline on kirjanik Maimu Berg. Selle stuudiolaua taga on aasta jooksul istunud väga palju inimesi. Kui palju siin esinejaid on olnud, ei oska öelda, aga igatahes väga harva on see stuudio tühi. Tavaliselt ollakse siin laua taga kahekesi, nii nagu meie praegu tänavinne juttu ajame, on teisipäev. Aga kui meie saade eetrisse läheb, kas siis istute tema aimu juba suurema laua taga ja suuremas seltskonnas? No kui sa saad meil vana-aasta õhtul eetrisse, nagu ma aru sain, siis ma loodan olevat Pariisis. Te olete Pariisis ja te teete mind kadedaks? Ma ei tea. Noh, ma eelistaksin Pariisis olla mõnel muul ajal, ausalt öeldes kevadel see linn on nii ilus ja valgem. Aga noh, kuna juhtus nii, et mul suguvõsas on tekkinud terve trobikond prantslasi, siis ma seekord parem Pariisis vanasta õhtul mitmest kordse siis on, Pariisi sõita ei olegi mitmes, alles, teinekord aga esimene kord lennukiga, eelmine kord mul oli väga huvitav, ma läksin dorfist rongiga. Ja Düsseldorfi tuli mulle vastu inimene, keda ma ei tundnud ja kellest ma isegi ei teadnud, et ta on selle linna politseiülem. Astusin lennukist maha, minu juurde astusid kaks politseinikku, küsisid, kas Teie olete see ja see tulge meiega kaasa, mõtlesin, ma ei ole midagi teinud milleski süüdi. Pensiidi härrasmehe juurde naeratas ja ütles, et tema on minu tuttava tuttav ja tal on au. Püüa mind Pariisi minevale rongile. Kas seal on ka võõraid inimesi teie jaoks, palju? Saab näha, aga ma arvan, et mõned ikka ja ja kuidas te tunnete lastisuguses seltskonnas, kus ka võõraid on? Noh, elu on mind teinud suhtlejaks. Ma tahaksin öelda, et ma olen väga tagasihoidlik ja väike armas y, aga see, seda lihtsalt keegi ei usu. Sest eks ma olen jätnud endast niukse suure rasvase rinnaga hundi mulje, vist pigem. Aga noh, alati on ebamugav, prantsuse keel on väga õhuke ja, ja selline. Aga nukral tasemel ja, aga noh, ma olen aru saanud, et nad rõõmustavad, kui ma ütlen mõne fraasi või mõne luuletuse loen, et mis mul kunagisest dopingust meelde on jäänud, et inimesed on ju kõik väga sõbralikud. Üldiselt, kas lähed sina peale kergesti? Töötanud nii kavas Soome Instituudis, kus enam ju Soome riigis peaaegu keegi kedagi teieta. Kõigiga räägitakse, sina, kaasa arvatud president, see oleneb keelest, eesti keeles kindlasti mitte inglise keeles, ma ei teagi, et oleks teist võimalust, eriti soome keeles, paratamatult lähen sina peale saksa keelest ei jäta, niikaua kuni vastaspooled ja ettepanekud sinatud. Kas te lähete Tallinnast üksi? Pariisi? Ma lähen üksi, aga mind ootavad mu tütar ja väimees seal. Kas see on nüüd selline koht, kus te saate esineda pidulikus riietuses? Te olete täna ka väga pidulik, te tulite lõunasel pidulikul lõunasöögil? No ma olen see inimene, ma arvan, ma olen vist nii vanamoodne, et mulle meeldiks, kui ooperis ollakse väga pidulikus riietuses ja ja, ja veel mõnedes kohtades, et see teksapükstega käimine on ka väga mõnus, aga mõned kohad on need, kus aja oleks olla ikka pidulik ja milleks on siis garderoobis mõned pidulikud hilbud, aga tegelikult ma vaatan, et mõned inimesed on väga julged käima ka piduliku riietusega teatris näiteks midagi juhtunud lihtsalt välja ja no ühesõnaga ma arvan, et võiks olla veel eriti kui on esietendus, kõne, ooperi esietendus. Minu meelest teater on ju tegelikult väga pidulik ja kena koht, väga-väga stiile, ehitisi iseenesest ja ooperis, seal on ka väga heal tasemel, nii et miks mitte austada neid inimesi, kes, kes seda meile kõike on võimaldanud. Viimati ma olin Barbara von Tiesenhausen esietendusel ja väga imetlesin ka seda, kuidas need Piretöörid või kontrollida või kes seal olid, rõivastad tunne oli kena väike pidulik kostüüm kunstlille Karinas ja minu meelest oleks olnud väga imelik, kui publik oleks olnud siis allpool seda taset. Kahjuks jah, Eestis on vähe glamuuri, võib-olla ei olegi nii vähe, aga võib-olla meie alati ei pääse nende glamuursetes seltskondade juurde, aga kui kroonikat vaadata, siis glamuur lausa lainetab ja ja lööb üle pea kokku. Aga ma arvan, et ei sega ka see, kui keskmine inimene võib aeg-ajalt endale midagi glamuurset. Lubad ma olen pannud tähele, et isegi maarahvas käib pidulikumalt riides, kui on pidulik sündmus, siis ta on väga ilusti riides, nemad nagu julgevad või nendel on lihtsalt vähe kohti, kus käia, ma ei tea, aga ma arvan, et see traditsioon tegelikult ma julgeksin öelda kolhoosiaegne, sest kolhooside ajal peeti igasuguseid pidusid palju mu meelest natuke maarahval võiks need praegugi rohkem olla ja, ja siis oli ka see kohtad, käidi linnas juuksuris, ennem seda ja ja astet ilus kleit ja, ja korralikud kingad ja ja miks mitte? Ma ei näe siin vahet linna- või maainimesel ja kui ma inimene julge ja, ja vajadused Sa ju kindlasti veel rohkem kui linnainimene, siis miks mitte, kas teil on maal sugulasi ka? Peaaegu ei olegi? Mõned on jah, minu suguvõsa mõlemalt poolt juba üsna ammu linnas elanud aga kaugemaid sugulasi on mul Järvamaal isa poolt ja, ja mõned sugulased on emapoolsed Saaremaal ka. Suvel olete maainimene ja kus on see maakodu? See on minu vanaisa kodukoht Saaremaal Loode-Saaremaal mere ääres ja kui kaua te siis suvel olete seal nii kaua kui võimalik, aga võimalik olla rohkem kui kõige-kõige rohkem kuu aega järjest. Kas elate seal niisugust erakliku elu või käite läbi? Paraku ei saa seal erakliku elu elada, sest Saaremaa rannakülade ei ole mingisugused niisugused külad, kus ainult üksteise suitsu näed, vaid seal pead sa läbi käima päris tihedalt. Aga noh, mingisugune privaatsus on ikka võimalik siis elu siis maal ka elatakse, olete te kursis? No see vald, kuhu minu emapoolsed juured ulatuvad eraväga konservatiivset elu, see on üks nendest kahest vallast, kes hääletasid ka Eesti Euroopa Liitu mineku vastu enamuses. Ja Ma arvan, et, et see on nagu omamoodi trots ja ka appikarje seal on küllalt kehva tulud küllalt vähe tööd, väga laiutab seal igasugune suvitaja ja, ja mu juhuslik läbisõitja. Ja ma mõistan täiesti nende niisuguseid hoiakuid, negatiivseid hoiakuid igasugused tulnuka suhtes. Aga ilmselt on see noh, nagu, nagu te siin ütlesite, glamuuri nägemine ühelt poolt ja teiselt poolt võimatus seda endale lubada. Inimesi kibestunud, lihtsalt mu meelest väga kenasti ütles üks Konguta õpetaja, kui ta sai õpetaja Lauri tiitli nüüd siin. Et tulge maale ka vaatama, kuidas seal elatakse, ärge arvake, et maal mingit elu ei ole, maal elatakse ja teinekord huvitavamalt kui linnas ja ma ütleksin sedasama. Kas maa on see koht, kus te olete siis kirjanik Ahma jaekuskilgi mängu kirjanik, te ise ütlete, eks ole, ei ütle midagi, jah, ma oleksin kirjanik igal pool, kui mulle võimaldatakse üks kuu aega rahulikku elu, nii et ma ei näeks oma sõpru ja sugulasi, hädaldama asja midagi tahtma, asja mingeid külalisi tulemas ja pidevalt stressi olemas. Ma olen kirjanik olnud ikkagi siis, kui ma olen saanud mingisuguse stipendium ja näinud mingisse loomingulisesse majja, kus ma kedagi ei tunne ja mind keegi ei tunne. Ja kus ma võin vähemalt kaheksa tundi päevas täiesti rahulikult kirjutada, ilma et ma kellelegi jääks või kellelgi oleks minust midagi tarvis. Üks vene kirjanik kirjutas, et ikka õige on kirjutada üks raamat valmis maal metsas sääres sesse linnamüra ja kära, see negatiivne energia, eks see kandub ka sinna raamatusse ja see mõjutab ka lugejat, tema hingamist, ühesõnaga et see negatiivne energia tuleb pärast ka sellele lugejale peale. No ma ei tea, minu meelest, kui ma vaatan seda, mida meil praegusel ajal kõike kirjanduseks kirjanik eks nimetatakse, siis võib-olla see lugeja tahabki lausa raamatuga pähe löömist saadav teinekord et mis tast ikka hellitada ja tema jaoks metsa ja mere äärde kirjutama minna. Et seal nagu kirjaniku enda jaoks mitte lugeja jaoks mõtle ka alati lugeja peale. Mulle näiteks on väga hea inspiratsiooniallikas, kui ma saan kuskil lihtsalt rahulikult kõndida ja tõepoolest maal on selleks rohkem võimalusi, et sulle keegi vastu ei tule metsatee peal kui linnas. Aga ma arvan, et lugeja on muutunud, ajad on muutunud. Ja kui ma loen ajalehest pealkirja, et kirjanik Arnold Oksmaal ilmus raamat, seal sai juba nii, söör minu jaoks ma ei teagi enam, siis mis tähtsust siis sellel kõigel üldse? Noh, ei saa hakata kirjandus klassifitseerima A, B ja C-klassikirjanduseks ja kes seda teekski. Aga kui ütleme kirjanduselu või kõik kirjandus ümber käiv reklaam ja kogu muu jahu hakkab domineerima selle asja enda üle siis on midagi valesti. Maimude olete kirjutanud ka vannitoas? Jah, ma kirjutasin vannitoas ükskord kunagi seda oma Kristjan Jaagu, kui oli tohutult külm. Kuskilt enam sooja ei saanud, ronisin vanni, panin küünla põlema, sest elekter läks ka ära, kuna kõik kütsid elektriga ja kirjutasin küünlavalgel Kristjan Jaagust ilmselt samades tingimustes peaaegu nagu ta ise kunagi kirjutas. Vanasti kirjutasin peal istudes niimoodi rätsepa-istes siis kui kirjutati veel paberi ja pliiatsiga või kirjutati ka selle tavalise toksimise masinaga, nüüd kirjutavad arvutiga. Ja kuskil varasügisel läks mul arvuti katki ja mu loota ei ole. Ma sattusin Ateenasse siin kuskil oktoobrikuus, mõneks nädalaks hakkasin saluut romaani kirjutama käsitsi. Ja tõepoolest kuskil umbes voodi seal istudes jälle nii nagu vanasti. Ja see polnudki nii halb. Kas kaardid, õnnitluskaardid, kirjutate ikka käsitsi, kirjutage neid, ei kirjuta, ei kirjuta mingeid kaarte kellelegi, ma jännitle kedagi, ma ei vasta ühelegi kirjale ja sõpru ikka ma ei tea. Aga jah huvitaval kombel ma olen kõigile öelnud, ärge kirjutage mulle, ma nagunii ei vasta teile, sest ma ei taha vastata teile niimoodi poolikuid vastuseid, ilma oma südant sinna sisse paneks, aga magan südant sinna sisse panema, siis ei jää sellest lõpuks midagi mulle järele. Et ma parem ei kirjuta. Aga inimesed siiski kirjutada armule külalisi võtate vastu minimaalsest ei kutsu. No kutsun aeg-ajalt, kutsun mõned kohustused lausa kutsuda ja on mõned sõbrad, keda ma tahan enda juures näha, aga ma ei ole suur võõrustaja. Väga suur postitaja. Vanast õhtul olete tavaliselt ikka kuskil ära? Ei ole, enamasti olen olnud kodus viimastel aegadel perekonnaga Draama väimehe, oma väimehepoolsete sugulaste maima oma mehe seltskonnas ja siis teete ise süüa või ostate kõik valmis. Nii ja naa. Hea meelega. No mis kunst, paned sealihatüki ahju ja hapukapsad juurde ja ja, ja verivorste ma enam muidugi ei tee, aga, aga neid niimoodi valmis küpsetada ei ole ju ka keeruline ja piparkoogitainast rullida. Ja siis teen tähtsa näo, et tal on teile suure söögi teinud, sõidelenud, kui mõtlete tagasi, kas tuleb mõni tore vana-aasta õhtu meelde? Jah, tuleb meelde, meil oli minu esimese abikaasaga traditsiooniks metsa minna ja seal lõkked teha. Ja siis mõtiskleda, mis selle aasta jooksul on juhtunud. Ja siis pärast läksime koju ja sõime seda, mida ämm oli valmis teinud, ta nii suurepärane söögitegija, tõesti. Seal Peipsi kandi niisugune väga hea köök, segu eesti ja vene köögist ja ja lisaks veel igasugused kalad, mis Peipsi järv andis, neid, oli siis kuivatatud, näiteks latikaid ja neid siis koorekastmes. Jah, need olid ilusad ajad, kas te olete meeletu siga teinud? Muidugi olete purju joonud ennast ja millal see juhtus? Vaat ei saa öelda, sest ega see väga ammu ei olnudki. Kirjanik peab kõik ise läbi elama. Ma ei tea, aga kas just kõik, aga no ma ei saaks öelda, et ma oleks jumal teab kui tormilist elu elanud, aga ma olen elanud nii, nagu mulle on meeldinud. Kui te olete natukene purjus, milliseks te muutute, mõni inimene läheb ju kurjaks, mõni väga lahkeks, oi, ma lähen käia, ma kipun kõike kallistama ja suudlema. Võib-olla vanasti valmistas mulle rõõmu, aga praegu vist tahab rohkem hirmu või? Ma ei tea, kuidas naiskirjanikega on, aga ükskord üks mees kirjanik tunnistas mulle, et üks tema parimatest juttudest on kirjutatud šampanjauimas. No üldiselt ma ei poolda, seda, kirjutatakse mingis uimas male, ühe luuletuse me üldse harva olen luuletanud. Aga noh, tänapäeva inimesed muidugi kirjandusest midagi ei tea ja mõni ütleb mulle särasilmil, et ta minu luuletusi lugenud ja ma tahaks tõesti neid ka ise lugeda hakkama. Te olete kirjutanud Loomingus ilmunud, ma olen lugenud, on jah mingi kunagi, aga, aga ühe luuletuse Ma kirjutasin küll likööri joobes muidu ma üldse likööri ja ma olin armunud likööri ja kirjutasin Sakk pre vääri mõju all mingisuguse täiesti totra luuletuse, mida ma praegu häbenesin, kui see oleks kuskil mul teie sõprade ringis, on ka niisuguseid inimesi, kelle kohta võib öelda, et ta on oma ande maha joonud. Ma arvan küll, jah, muidugi on, ei ole suutnud keegi neid aidata, keegi ei saa aidata ka üldiselt peavad ise ennast aitama sellest asjast välja, kui, kui suudad. Ma arvasin. Vaat omal ajal romantilise noore neiuna ka lugedes ühe või teise suure kirjaniku eluloo kohe mõtle, kui mina oleksin olnud tema naine või tema armsam ja tema lähedal, küll mina oleks ta sellest välja toonud. Aga elu viiski mind kokku niisuguse inimesega, ma ei suutnud teda aidata. Maimu töötate Harju tänaval Kirjanike Majas ja teil on seal kaks kohustust, Te olete Soome Instituudis ja väike kohustus on teil ka Kirjanike liidus. Te olete Kirjanike Liidu juhatuses, kui teie juurde tulevad Soome külalised ja küsivad, kuidas peab Eesti Kirjanike Liit, kuidas elavad Eesti kirjanikud, mis on nende mured, mis on nende rõõmud, mida te nendele siis tavaliselt? No kõigepealt ma näitan neile, kus elavad eesti kirjanikud, sest meie aknast paistab näiteks ka kirjanik Jaan Krossi aken ja Jaan Kross on Soomes väga tuntud ja väga armastatud ja ja, ja piisab ainult tema nimel mõtlemisest, kui kõik heldivad ja mul on kohe hea edasi rääkida. Ma väga hindan Jaan Krossi rolli eesti kirjanduse maailmaviimisel, sest kui lihtne on ikkagi igal poolel, tulen sellest keelekonnast ja sellelt maalt, kus esikirjanikuks on Jaan Kross, kõik teavad teda. Vähestel on nii võimast kirjanikku välja pakkuda. Kui tulevad soomlased, siis ma palun, et nad ostaksid võimalikult palju viina ja suitsu meilt kokku, kuna Nende toodete aktsiisimaksust toetatakse Kultuurkapitali ja et nad mängiksid palju mänge, sest ka sealt petetakse kirjanikke ja, ja sel juhul ma tunnen, kuidas auditoorium on minuga rahul ja mina olen nendega rahul. Ana tõsisemaks minnes. Nad küsivad väga palju, kuidas kirjanikud hakkama saavad, kui palju on vabakutselise kirjanikul võimalusi? Kui palju on niisuguseid toetusi väga hea rääkida kultuurkapitalist, mis on tõesti üks väga unikaalne nähtus terves ilmas ja väga vastik rääkida viimasest, loomeliitude või loominguliste inimeste vabadusest, mis, mis ära nulliti mäsiti ja, ja väga nuditud vastu võeti, aga noh, sinna vahepeale jääb siis igasuguseid asju ja kultuurkapital toetab. Aga sellest on vähe, ka raamatukogupunktist, mis praegu natuke kirjanikule sisse toob, on vähe selleks, et kõik, kes tahaksid, saaksid nüüd võtta endale üks aasta või pool. Ja kirjutada, mis rõõmud on. Eksrõõmud on see, et kui sa saad selle toetuse ja võid siis midagi võtta ja, ja niisugused loomemajad kirjanikud saavad nagu käia viis püssi või Itaalias mad saunas, Nad saavad stipendiumi ja saavad seal, kirjuta Ta ja loomulikult teeb see rõõmu ja seal teine keskkond ja ja inspireerib kindlasti paljusid. Elu teeb rõõmu, Kirjanike Liit siiski oma liikmete eest seisab ja juhatus on püüdnud seda ka teha. Viimasel ajal on tekkinud poleemika, et võiks nagu juhatuse tegemised olla rohkem Kirjanike Liidu muudele liikmetele avatud. Ausalt öeldes, juhatuse see on niivõrd nüri. Niisugustes väikestes majandusasjades ja sugugi mitte nendes tähendab kirjanikul luua vaid lihtsalt kirjanikke, majaga, patusele, omandiga ja nii edasi. Urgitsemine, et ma kardan, et see mehe loovaid vaim eriti huvitada. Kui palju on Kirjanike Liidu liikmeid natuke alla 300 ja kui palju on siis neid kirjanikke, kes praegu kirjutavad teosed ilmuvad palju neid on seal tõsine küsimus, need ei ole kaugeltki mitte 300 ümber, vaid tunduvalt vähem. Aga noh, see on paratamatu. Kodanike liitu kuuluvad ka tõlkijad ja kriitikud ja lõppude lõpuks. Ma ei saa ka lõputult kirjutada mingid perioodid, kus ta kirjutab ja mingid perioodid, kus ta on vait ja nagu vanasti luuletaja suri ära noorelt, eks ole, Bayron või Puškin ta oli nagu selle oma suure panuse andnud ja me ei kujuta üldse ette, kuidas vana Bayron näiteks oleks sulatanud. Aga praegu nad elavad kõik edasi, Jumalale tänu. Aga see ei tähenda, et nad kõik peaksid kirjutama edasi kirjanikud tegelevad tõlkimisega, eks ole, jah, ma isegi tegelen ja ja tõlkimine on minu meelest väga loominguline ja väga vastutusrikas töö ja väga huvitav ka. Ja väga hariv olles nüüd ise noh, mitte niivõrd ilukirjandust kui Niukest teabekirjandust tõlkinud, ma saan aru, kui erudeeritud inimene, eks tõlkija on, kes on tõlkinud kümneid ja kümneid niisuguseid raamatuid kuidas elavad väliseesti kirjanikud, kui neid veel on? Jah, eks veel mõned on, aga nad on kõik meiegi omanike liidu liikmed ka. Ja mõned nendest kirjutavad juba muudes keeltes nagu Peeter Puide kirjutab rootsi keeles. Aga ta on ikkagi väga hea kirjanik ju kindlasti ja, ja, ja ikkagi eesti kirjanik ka, sest ta nimetab tugev Eesti taust. Siin tekib alati see küsimus, et kes, kes, mis kirjanikkonna näiteks Aino Kallas, kes oli soomlanna, kirjutas soome keeles peaaegu kõik mõned asjad ainult eesti keeles aga kasutas eesti temaatikat. Et kuhu ta siis kuulub või Helavoolio keele, vastupidi, kes kirjutas ka eesti keeles Soome keeles ja põhiliselt Soome temaatikale, et kuhu tema siis kuulub? No niisugused inimesed, keda meie hulgas enam ei ole nagu ütleme, Kalju Lepik või need on ju ikkagi nii eesti kirjanikud, kui vähegi olla saab kõigi oma, selle valusa kodukaotusega. Praegu üks niisuguseid, kõige tõsisemaltvõetavamad, võib-olla autoreid päris Eestis on ju Ilmar Talve, kelle suur kultuuri uurimus ilmus meiega alles siin Eestis. Kuidas soome kirjanikud elavad, osa kirjaniku teravat, teist tõsist elu ja, ja ka niimoodi stipendiumid stipendiumile ja toetuselt toetusele ja Soome on kammrahvast viis korda rohkem. Ütleme siis, et nad elavad ka viis korda paremini kui eesti kirjanikud. Aga ma räägiks intriigid? Jaa jaa, sahmerdamised on seal ka soome kirjandust on päris palju eesti keelde tõlgitud viimasel ajal ja ma ütlen, et see on tänu ja ei ole ka, et Soome väga toetab oma kirjanduse tõlkimist, nendel on tõlkijale mõeldud küllalt suur honorar, aga toetab ka eesti eesti kirjanduse tõlkimist, traduktas stipendium, mis antakse kirjanduse tõlkijale, kui, kui tal on olemas juba ette näidata leping kirjastusega. Ja see nagu maksab tõlkija honorari kinni, siis Eesti pool samuti teeb seda Soome pool, kui soome kirjandusega on tegemist. Soomlased teevad väga palju, et oma kultuuri tutvustada, palju hullem on olukord näiteks Läti või Leeduga, nendest me tõesti väga vähe peale. Ma ise olen läti leedu kirjandusega kokku puutunud põhiliselt siis, kui ma olen kuskil kolmandas riigis nendega koos esinema juhtunud Nende loomingut lugenud kas saksa või inglise keeles, sest eesti keeles praktiliselt polegi seda kättesaadav. Niisuguseid püüdlusi teha koostööd Läti kirjanikega on ikka aeg-ajalt olnud ja, ja, ja midagi oleme ka koos teinud, ka Soome instituut on teinud nii-öelda, on Eesti, Soome, Läti kohtumised, näiteks vene kirjandusest me ka väga palju ja ma ei usu, et Vene kirjandus oleks nii alla käinud, et meil ei tasuks tema vastu huvi tunda. Aga ütelge mulle kirjandusest me siis üldse nii väga paljud muidugi ja põhiliselt on need mingisugused krimkad ja Ameerika naistekad ja, ja mis siin liiguvad, et ühest kirjandust kätte saada, selleks pead sa ikkagi olema selle, selle asjahuviline tõesti jälgima seda, mis välja antakse ja ja, ja siis on see ka võimalik, aga aga ütleme pealiskaudsel ja ja pidevalt kiirustaval inimesel ei ole lihtsalt võimalik seda teha. Eks selle Soomega on ka nii, et inimesed lähevad, Soome, ajavad oma tööasjad korda kohe tagasi. Ega ta ei jõuagi kuhugi ja paratamatult, aga, aga seal on muidugi väga huvitav. Helsingi on ju nii lähedal ja, ja seal on nii suurepäraseid näitusi ja, ja muuseume ja Kiasmaal näiteks täiesti võrratu. Praegugi on seal disainimuuseumis avatud personaalnäitus, et noh, kui tõesti inimest miski muu ei huvita, siis see võiks küll huvitada säran äärmiselt põnevad niuksed, lauakatted, täiesti eksootilised, efektsed, väga efektsed riided, mis on aegade jooksul teinud tuntud inimestele ja ja need on kõik välja pandud ja ühes saalis on isegi niimoodi, et sul on võimalik. NASA on kiri juures, et te võite kõiki eksponaate käppida, niipalju kui Tre meeldib. Kõik teevad seda ka, millised on need tänavad, kus teile meeldib Helsingis ringi jalutada, kus ei ole igav? Alexanderi kadu kindlasti ei ole, iga hea. Ma ei ütleks, et Helsingi on nii huvitav atraktiivne linn, kus sa mingitel tänavatel võib-olla välja arvatud Esplanad ennast jumal teab, kui uhkesti tunned ja suure mõnuga jalutada, aga üks koht, kus kus nagu jalutada võib, kui inimesele aega on üle lahe ümber lihtsalt tehase ring, kus sa näed siis ooperit seal ja Finlandia TALO ja seda väga ilusat onu laulum teed, kus on veel säilinud need vanad puuarhitektuuri ja natuke raudteed ja Helsinki Sanomate maja ja noh, ühesõnaga selline koht. Tallinnas on ka väga palju igavaid tänavaid ja ühe sellisel igaval tänaval ju teie töötajategi Harju tänaval üks väga igav tänav ja aga, aga mu ema räägib tallinlanna, et see tänav oli Eesti ajal kõige odavam ja kõige ilusam tänav ilus äritänav. Vasakult poolt, kui tulla raekoja platsil, olid ärid, paremal pool oli kuldlõvi ja kõik see muu. See, see oli kõige atraktiivsem tänav Tallinnas tol ajal, kui oleks teie teha maimu, mida te teeksite selle tänavaga, ma arvan, püüaksite taastada nii palju kui võimalik, aga siiski jätaks selle väikese rohelise jupi, kus praegu on see Vilde ausammas ja Niguliste kiriku esine kuigi oli ka täis ehitatud omal ajal ma arvan, et ikkagi tuleks kiiremas korras sinna midagi ehitada, seda ei saa. Ta ma just täna vaatasin, keegi sisenes sellesse ruumi, kus vanasti või vahepeal oli see kohvik hõbekass, mis oli väga sümpaatne, Kohja. Mingi täielik laga, vaatasin just uks tehti lahti, inimene läks sisse, mingisse prahihunnikusse, praktiliselt ta sisenes, on no kas ikka peab nii olema. Et kui, kui meie linnapea hõiskab, et Tallinnasse tuleb ülikool ja muid niisuguseid fraase, siis ta võiks ikka natukene vaadata, mis siin praegu üldse on. Ja, ja natuke mõelda, kuidas see, mis on, kuidas sellest linna kujundada, et mulle tundub, et meil on Tallinna juhtide hulka tulnud liiga palju neid inimesi, kellel pole Tallinnast õrna aimugi. Ja siis sealt on kuskil tulnud ja teinud mingi karjääri ja mõtlevad rahale, ma ei tea millele, aga ei mõtle, üldiselt ei osata nagu mõelda, mastaapselt osata mõelda, riiklikult ei osata mõelda ka linnakeskselt, vaid jumal teab mingisuguse rahahunniku keskselt. Sellest Harju tänavast on kirjutatud, räägitud isegi referendum oli vist referendumeid tehti ja räägiti, siis ma ise võtsin sellel teemal sõna ja ma olen ka väsinud ausalt öeldes üldse kõikidest nendest sõnavõttudest ja kirjutamistest, sest ma olen näinud, et see kuhugi ei vii. Et see põhiline reaktsioon sellele on kellelegi mingi seltskonna küllalt vastikud kommentaarid, mida internetis trükib keegi vasaku käe varbaga saku jala varbaga vihast veeretades iga asja vastu kurjana. Et no kas tõesti tasub, sellepärast siis ennast vaevata. Tallinnas on nii palju asju lahendamata ja samal ajal Tallinna linnaosalehed ja igasugused muud kobrulehed, mida siin linnas hirmsasti harrastatakse ja loed, siis need on nagu nõukogude aegset enesekiitmise niisuguseid väljundid, kus iga linnaosa vanem ja jäiga käkk kiidab, mis ta kõik on ära teinud selle linna heaks. Ja kui sa siis lähed ja vaatad, mis tegelikult on. Vabandust, aga kas te Viru keskuses kõige suuremas raamatupoes olete käinud? Muidugi ei. No ma arvan, et sellest võib asja saada tulevikus. Et ikkagi ma ei saa öelda, et ükskõik milline raamatupood lahti tehakse, siin ikkagi hea. Raamatupood on ikka üks tore asi. Loomulikult ise äsja loomulikult raha ja kuidas see tänapäeval teisiti saadki. Aga no ikkagi, seal on ikkagi ju häid raamatuid. Võib-olla need ei ole praegu veel kõige arvukamalt välja pandud, võib-olla asemel tuleb. Aga ei, see on ikka üldiselt sümpaatne pood. Kas teie raamatud on väljas ja kuidas teil on läinud üldiselt raamatutega? Ma olen ju nii vähe kirjutanud, tegelikult? Üldiselt pole halvasti läinud. Ma olen saanud vastuolulist kriitikat, mis minu meelest on parem kui lihtsalt kiitmine. Niisugust vaidlust on tekkinud nende ümber. Ära on müüdud, noh näiteks mis viimane romaan ma kirjutasin ära, see müüdi väga ruttu läbi varsti otsas, siis minu poole veel pöördusid, mõned raamatukogud hakkas, mul endal ei ole, et aga tahaksid, et inimesed küsivad. Praeguses kontekstis ma olen mõelnud, et võib-olla minul kui kirjanikul ei olegi nagu eestik Kirjanduse pildis kohta, aga ma olen käinud lugejatega kohtumas nii-öelda. Ja nad on ikka öelnud, et kirjutage ikka, et küll tahaks neid lugeda, kui ta võtaks vaevaks kirjutada. See on kõige parem, mis, mis kirjalikult apteerumaalise ära on üks peategelane, kes tahab ära, kes on tüdinenud kõigest, kes tunneb, et ta ei ole see, kes peaks. Kas teil on ka selliseid hetki olnud, et tahaks ära? Ma arvan, et kõigil meil on selliseid hetki. Jah, aga, aga kus sa enda rahast poed ei saanud see n k endast endast lahti, ta võis ju ära minna siit? Jah, muidugi on olnud igasuguseid kõhklusi, on olnud. Tõepoolest mõtlen, et ma teen kogu aeg seda, mida ma teha ei tahaks ja tegema ei peaks, jätan tegemata selle, mis oleks nagu minu kutsumus. Ma arvan, paljud tunneme seda, kuhu te tahaksite minna. Mis on unistuste koht, kui mul oleks võimalik mingis Berliini väikeses korteris kuskil kesklinnas lihtsalt olla, mulle meeldib väga Berliin, väga armastan Saksamaad üldse. Sa kultuuri ja Saksamaa ei ole valmis, kõik teised maad on nagu valmis Saksamaalt pidevalt midagi juhtub, nad on alati olnud killustatud ja ja no ma ei ole nagu no nii-öelda jalgu alla ja nüüd nad hakkavad neid jälle alla saama nagu rahvusena ja ja riigina. Ja mulle meeldivad niisugused pidevas liikumises olevad kohad. Saksamaal on ilmunud ka teie raamat ja mul on seal kaks raamat kaks mõõdu välja on ilmunud Rinuga sõprusel palju. Jah, on küll. Aga seda tüüpi naisterahvas, kes võiks näiteks elada kusagil üksikul saarel mõnda aega mõnda aega võib-olla võiksin jah, aga mitte lõputult. Üksik Saarimalaid, kui seda ei oskaks tänapäeval nagu ettekujud lõunamerele, saarekene ka ma olen üks äpu, ega ma ei saaks hakkama. Ma ei oska nii paljusid asju teha. Ma lihtsalt ei kujuta ette. Ma niimoodi eluvõitluses nagu Robinson jääksin peale vaatamata kõigele suurele tsivilisatsioonile, mis, millega meid on niimoodi haritud. Mäletate seda mart veeni vist oli see jänki kuningas Arthuri õukonnas või kuidas ta seal läbi lõi, sest ta teadis, oskas seda ja teist ja kolmandat jaoskast tuld teha ja oskas ennustada päikesevarjutuse ja mida kõike ma seda ei oska. Aga noh, ma arvan, et kui hommikul jälle viiakse mind saarele ja antakse hea lõunasöök ja pudel veini kaasõhtul tuuakse koju ja läbi siis võiks ju olla, saaksite võtta näiteks kolm heliplaati, kolm raamatut, kolm filmikasseti kaasa. Mis need võiksid olla? Ei, niimoodi ei saa öelda, sellepärast et need maitsed muutuvad kogu aeg. Eile ma vaatasin teist korda Kaurisimegi suurepärast filmi ja mõtlesin, et küll on ikka hea, et kuidas ikka saab midagi niisuguse väikese dialoogi kani nappide vahenditega teha nii suurepärast filmi, nii odavalt ilmselt ka. Et aga kui ma ütlen, et ma võtan selle sinna üksikule saarele kaasa, ma ei tea. See on seal nii hirmus, keeruline küsimus. Kõike seda tähendavat piibli võtaks kolmest raamatust võib-olla üks võikski olla piibel, aga mis need teised siis sel juhul on. Kas mõni raamat on kapsaks loetud? Lapsepõlves ma lugesin, need musketärid kapsast, eksime, lugesin kümneid kordi, kuigi neid oli mitu, paksu raamatut. Hindasin seda vaimukust, mis seal oli ja, ja seda ajalugu ja kõike seda kindlasti iialgi enam ei tule mulle niisuguseid lemmikraamatuid, nagu need olid. Aga ma ei tea, see on nii kummaline. Mõtle, mu vanaema armastas lugeda, aga teatud vanuses ta luges ainult eesti kirjandust. Läks aeg edasi, ta luges. Erelt, Vildet. Räägi edasi, ta luges ainult Vilde ühte raamatut. Et ma ei tea, kuidas muusikaga lood on. On teil oma kindel maitse? Armastan klassikalist muusikat, kõige ka ooperit, armastan ooperimuusikat, armastan väga. Ja julgen ennast pidada ka asjatundjaks. Aga aga üldiselt ma armastan muusikat kui muusika, džäss on ju suurepärane, jumal hoidku, džässi kontsertitel, vaid see on tõeline elamus, sellest ei tüdine, sellest ei tüdine, sa oled ise nagu asjas sees, nagu teeksid ise ka midagi. Maimu räägime poliitikast ka 995. aastal, ütlesite ühes intervjuus, et kui ma läheksin poliitikasse, siis ainult selleks, et uus mäng üles. Kuidas see mäng on läinud? Jah, ma ei võtnud uut mängu üles poliitikas kuigi oleks vist pidanud. Jaa, aga mis mängisin enam mängida saab Res Publica tegi mängude osas puhtalt. Ei ole minust olnud uue mängu ülesvõtjad ja praegu olen ma nagu võtnud natukene tagasi üldse taandanud ennast nii-öelda poliitika keskmest, see, kes kõik meil tänapäeval ennast poliitikuteks nimetavad või peavad, on umbes sama nagu kirjanikega, et seal on väga palju harrastajaid ja väga vähe professionaalsust, ma julgeksin pidada ennast professionaalseks kirjanikuks, aga harrastajaks, poliitikuks ütleme siis te kandideerisite riigikokku ja te kandideerisite ka Europarlamendi valimistel, milleks teile seda kõike vaja oli? Milleks? Ma mõtlesin väga tõsiselt, et kui ma oleksin ühes või teises võib-olla europarlamendis mitte niivõrd, küll aga riigikogus, et, et ma siiski arvan, et ma oleksin julgenud nii ühe kui teise asja puhul hoolimata parteilisest seisukohtadest ka oma seisukohtadega välja tulla ja arvata seda ja teist ja püüda midagi muuta. Sest ma ei arva, et heaks poliitikuks saab olla ainult siis, kui sa oled väga tubli ja ustav parteisõdur, sa käid ikka natukene oma peaga ka mõelda, kui ma kuulen mõnede poliitikute niisuguseid sõnavõtte, mis kubisevad ainult parteilisest loosungitest, piini naine ei suuda poliitikas otseselt midagi teha, vaja naispoliitikuid, mitte lihtsalt naisi. Need on teie sõnad. Jah, ma arvan seda Pranguga ja teis on seda naispoliitikut natuke ikka. Ma arvan, et minus on poliitilist mõtlemisvõimet küll. Aga mul ei ole poliitiku fanatismi munen üldse fanatismi, seda minus ei ole. Ja ma arvan, et õiges kirjanikus ei tohigi olla fanatismi haiges. Poliitikust peaks olema. Kes on need naised, kelles on seda fanatismi? Ma ütleks, et Siiri Oviiri sõbratase ei ole fanatismi niivõrd-kuivõrd, ta on siiski juba oma erialalt inimene, kes sobib poliitikasse, kes on suutnud ennast nagu ka poliitiliselt mõtlema panna, mitte ainult juristina. Ja üks teine aitavad tema juriidiline haridus aitab teda poliitikuna ja ja ma arvan, et, et ma julgeksin teda nimetada poliitikuks. Marju Lauristin on kahjuks poliitikast taandunud, aga Ta on nii selge mõtlemisega. Ja seda on nii selge ütlemisega. Ta nii selgelt väljendab ennast, et igaüks saab aru, mida ta mõelnud. Sa võid ta ka nõus olevaid mitte nõus olla, aga sa ei saa öelda, et ta puterdas vajaks mingisugust poliitilist iba, millest keegi aru ei saa, räägib selgest, teab, mis räägib, seda ma hinda, mis sul siis teile südamevalu valmistanud, mida te tahaksite parandada? Kõige rohkem valmistab mulle südamevalu see no praegu ju räägitakse nii palju hoolivuse puudusest, eetika vähesusest, see kõik on sõnade kõlpsutamine, joon, kuni me tegelikult ei hooli. Mul on nii kahju, et Ene Ergma, kes tuli poliitikasse nende sõnadega, et ta oli liigutatud, kui tema poole pöörduti sõnaga eetika. Et keegi ometi räägib eetikast, arvas, et tema tuleb, toob kaetikat juurde poliitikasse. Kahjuks pole ma seda küll märganud, et ta oleks suutnud seda tuua juurde. Et niisugused asjad puuduvad, meil täiesti ikkagi või peaaegu puuduvad. Sotsiaalpoliitika on ikkagi veel täiesti lapsega igatahes ei kujuta ette näiteks kuidas ikkagi edasi läheb, kui meie ühiskond vananeb niivõrd, nagu ta vananeb mis nende vanainimestega siis nii-öelda peale hakata. Pensioni vaevalt et õnnestub tõsta, kuna meil ei ole lihtsalt neidki seda pensioni nendele eakatele välja teenivad. Kas üldse kujutatakse ette, et peale 60 aastaste vanurite nagu igal pool ju tituleeritakse niisuguseid inimesi on ka kaheksakümneaastaselt on isegi sajaaastased vanurid et kuidas siis nendega siis käitub, see ühiskond ladustatakse mingitesse vanadekodudesse või ma ei tea kuhu. Ma olen käinud nendes, ma olen näinud neid, ma olen näinud seda, et väga paljudes lahendatakse neid probleeme niimoodi, et nendele vanakeste antakse lihtsalt mingeid rahusteid või uinutajaid ja nad lihtsalt magavad oma elu maha. Need viimased aastad, kui nad siis lõpuks uinuvad sellele viimsele unele. Kas see on lahendus? Kui me läheme mõnda niisugusesse peenesse kuurortlinna või, või suvepealinna ja me näeme seal soome vanureid, kes käivad Ühest spaast ja sanatooriumis teise ja sealsamas kõrval on mingisugune eesti vanadekodu, mis haiseb, sest lihtsalt meil ei ole vahendeid seda nii palju puhastada, et seal ei oleks niisuguseid lõhnu, kus inimestel ei ole hea olla. Täpselt sama vanad inimesed kui need, kes seal kõrval spaades ujuvad, suplevad ja võimlevad. Ainuke patt on see, nad on sündinud vales kohas ja valel ajal. Minu meelest meil on küllalt ja küllalt seda, mis vajaks muutmist ja parandamist. Millest rõõmu tundsite sel aastal, millest rõõmu tundsin? Tundsin rõõmu sellest, et ma sain olla Ateenas imeliste päikese Bastiliste ilmadega. Sel ajal oli seal parajasti paraolümpia. Need noored inimesed, kes olid sinna võistlema tulnud, olid vigased nendel oli üks või teine viga. Ma räägin seda, et on olemas pärased proteesid, nii et jalutu võib kõndida jalgadel nii nagu meie mingit vahet ja kui ei märka, et nad olid kõik rõõmsad, et neil oli hea olla seal. Ja ma tundsin rõõmu, et, et kas siis, kui, kui sul elus ei lähe hästi, kui juhtub mingisugune asi, mis on su elu teinud keerulisemaks ja raskemaks kui tavaliselt või teistele inimestele, et siis ka võib ikkagi elada ja, ja õnnelik olla. Ja kui sa näed seda, et keegi seda võib, sa oled ise ka nagu õnnelikum, siis kas kirjanik Maimu Bergi jaoks oli hea aasta? Oleks võinud ikka parem olla alustasingi romaaniga, aga ma ei ole näinud võimalust seda eriti jätkata. Aia. Kuidas teile tundub, Maimu, kas te olete ajaga arukalt ümber käinud? Oi, kindlasti mitte. Aga kes oleks ma kuskil kirjutanud, oleneda? Aeg peaks vistel mürinal kogu aeg endast märku ja enda kulumisest märku andma, enne oskaks teda hinnata, mina olen küll väga palju aega ära raisanud. Tähendab kaks asja, millega me peaksime õppima ümber käima, üks on aeg ja teine on meie ise. Ja kui, kui Me kuuleme seda Tobiase suurepärasele muusikale tehtud fraasi, et eks te tea, et jumala tempel olete, siis võiks inimesed kõik mõelda, et et nad peaksid oma tervist oma oma, seda jumala templid, mille jumal nendele nende keha ja füüsise näol on andnud, ka hoidma minuga aega. Agatha Christie on kunagi öelnud, et ärge minge kunagi tagasi sinna, kus te olite õnnelik. Kui tahate, et kõik seal läbielatu, teie mälestustes elamine küsiks kas tal on õigus? Tal on tuline õigus. On alati kartnud minna niisugustesse kohtadesse, ma olen lapsepõlvest üks mälestus, mis huvitasime oma ühe sugulase juures Loksal. Ema, isa, mina ja tegelikult seal. Ja siis ühel päeval sügise poole juba ema ütles, et meil oli seal hea olla, et sõidame õige sinna veel. Et lähme sinna külla ja et me ennast õnnelikuna tunda ja sõitsime emaga sinna. Ja niisugune sügis, see õu, kus me olime päikesesäras jooksnud ja olnud pikki varje täis. See proua, kelle juures me olime, kes meid nii armastuse lahkelt vastu võttis, natuke ehmunud, et me sinna tulime. Miks see polnud enam, see ei olnud üldse õnnelikud, sõitsime ruttu tagasi pida talv teie jaoks, tähendab kui on lund ja kui on paras külm, õues oleks siis und ja paras külm õues. Ma armastan suusatada, ma läheks suusataks üle tüki aja. Siin on ju, ma ei tea, mis asi, kord tuleb vihma kord ma ei tea, mida ja ja pimedus on nii et tahaks karjuda. Oleks niisugune talv, nagu ma lapsepõlvest mäletan, või nagu ütleme, Sütiste luuletuses või Liivi luuletuses küll tunne, et kas ta või mingisugune päike tõuseb mõneks tunniks, punane, see on väga ilus ja see on väga eriline ja ta näeb väga harva. Praegusel ajal need jah, need endised Taavi tahaks küll, tagasitee seisab ees, nüüd Prantsusmaareis joote punast veini kindlasti hästi palju undeilgatoost olemas, on teil mingi oma tuvust, mida te alati püüate öelda, oh, mis siin targasti ütles, välismaalasele ainult seesama kulunud fraas terviseks. Mõtlesin alles hiljaaegu ühele hollandlastele ja ta küsis, mida te minust tahate. Ma ütlesin, et ma ei taha midagi, ma lihtsalt ütlesin eesti keeles terviseks mis tähendab proosit või umbes nii väga ja ütles, et noh, kuidagi nagu seksiga. Mida te Maimu uuelt aastalt ootate, mis on teie soov? Vaataks uuelt aastalt, oh kui palju, aga no ma ütlen ühe soovi, et ma tahaksin, ei ole nagu kirjanikuna Eesti rahva ette ilmuda, mitte mitte lihtsalt mingi plära lähedale elu või poliitika või jumal teab millena, mis kõik on tegelikult minu jaoks kompensatsioon sellele, et ma ei ole kirjutanud ka nii, et te loodate järgmisel aastal välja tulla uue raamatuga. Head vana aasta lõppu ja head uut aastat näete.