Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Varsti möödub 10 aastat rootslastest Spotify äriplaani käimalükkamisest. Daniel Eek ja Martin Lorentz on pakkusid muusikasõpradele meelehead tasuta menüüga samal ajal harjutades neid kuulamise eest raha maksma. Need on ettevõttele igakuiselt raha maksvaid kasutajaid 75 miljonit tasuta kuulajaid 170 miljonit ja liidriroll maailmas. Asjaolu, mis võib seletada, miks osanikud otsustasid tuua ettevõtted börsile. Maailmas juhtrolli omamine peaks mõjuma hästi aktsiate müügile. Samuti paistab loogilisena, et kui oled maailmas liider, siis oled Cap börsil. Aprilli algusest ongi Spotify aktsiaid nüüd avalik kaup. Firma aga tõi osalejad börsile mõneti ebatavalisel moel. Selle asemel, et kasutada investeerimispankade teenuseid asjatoimetuste korraldamisel ning kauplemise vahendamisel valis ettevõtte juhtkond otsemüügitee. Asjatoimetusel abistamisest on aga veelgi olulisem, et pank tagaks hinna, millega garanteerib teatud koguses väärtpaberite müügi, ostes need siis ise vajadusel ära. See on oluline garantii, kui ettevõte püüab väärtpaberite müügiga kapitali hankida. Spotify kasutatud otsemüügi puhul saavad ettevõtte osanikud aga võimalike ostjatega otse kaupa teha. Seda siis ilma pankade pakutava garantiita hinna ega müüdava koguse osas. Kuid Spotify olukord oligi eriline hoolimata, et ettevõte ei teeni veel kasumit ja alanud aastalt tahaks umbes 300 miljoni euro suurust kahjumit on kassa vokk positiivne ja neil on tegutsemiseks piisavalt vabu vahendeid. Segab puudus vajadus börsilt raha hankimiseks. Otse kauplemise idee toetuseks eeldasid nad lisaks, et on maailmas piisavalt tuntud tegijatega vaja vahendajate müügikampaaniat. Kõik need tegurid kombineerusid isesorti sündmuseks, milles avaliku huvi spekulatsioonide kiuste söandasid osanikud vaid väikese osa kauplemiseks välja kuulutatud kudest müüki panna. Selle tulemusel ei sündinud kauplemise algusest suurt hinnatõusu, vaid see langes ja siis natukene tõusis, jälle langes ja nii edasi. Spotify osakute hind meenutabki rahuliku merelaineid. Aga võib-olla varsti midagi koselaadset. Muusika kuulamine on alati olnud inimesele oluline ja kasvav osa sellest toimub need suure valikuga kataloogist sündiva voogesituse teenusena. Seega peaks taoline äri kasvama, aga milline saab olema Spotify osa, selles pole veel kuigi selge. Nimelt samale turule tungimas. Tõsised konkurendid. Apple tegi algust vähem kui kolm aastat tagasi ja on umbes 1000 päevaga leidnud endale 50 miljonit igakuiselt maksvat klienti. Spodifaiga kahe peale on nende käes umbes pooled muusika kuulamisest maksvad kliendid. Kolmandaks tegijaks samal turul on Amazon Music. Ülejäänud turu moodustavad mitmesuguse taustaga tegijad muusikatööstuse teenustest kuni mitme pisema Spotify koopiani kuid tollelt pildilt puudub üks suur tegija ja selle juurde tuleme peagi tagasi. Aga loeme natukene raha ja võimalusi. Apple'il on kassas vabade vahenditena sadu miljardeid dollareid ootamas. Head ideed. Amazon neil on küll vähem ikkagi piisavalt nii raha kui tehnoloogilist võimekust oma teenuse edasiarendamiseks. Lisaks on Amazoni üle 300 miljoni aktiivse kliendi, kes ostavad regulaarselt igasuguseid kaupu. Nendele lisaks külastavad onlain poodi veel kümned miljonid juhuslikumat laadi klienti. Tänu kaupade ostmisele saab ettevõte oma klientidest küllaltki hea ülevaate neile siis muu kaubaga koos ka muusikaelamusi pakkuda. Muuhulgas tegeleb Amazon ju aktiivselt ka videotoodangu vahendamisega sarnaselt Netflix sile. Segan Spotify põhjust muretsemiseks, sest firma vahendab ega tooda ise muusikat. Järelikult on nende äritundlik nõndanimetatud kauba saadavuse suhtes, sest muusikaomaniku jaoks avardub kauplejate valikuvõimalus ja nad võivad leida endale parema pakkumise. Konkurentide lisandumine võib lahendada ka klientide arvu, mis toobki uudise juurde, millest maailma suurima klientide arvuga ettevõte teatas, et muusika ei ole vaid see, mida kuulame. Muusikamäärad, selle, kes me oleme. Firma teab, mida kirjutame, mida vaatame, mida kuulame ja mida otsime. Selle turundusmaterjalidesse kirjutatud loosungi kaasus Google'ile tutvustama uuendatud Youtube Music teenust millega püüad nüüd pakkuda sama, mida Spotify, Apple, Amazon ja teised. Tõenäoliselt teab Google meist kõige enam. Neil on hunnikutes raha, mis otsib head rakendust. Tegemist on juhtiva tehisintellekti, arendab ettevõttega ja nii edasi. Teatud mõttes oleks isegi pettumus, kui neil ei õnnestu Spotify troonilt tõugata. Teised taga oleks halb olla eesmärk võimu kontsentreerumist. Igatahes ootab ees põnev muusika turbulents intide muuseumis. Aeg, mille jälgimiseks leiab arvukalt innustavad võitluse ja võitmise temaatilist muusikat.