Tere päevast lõppeval nädalal juhtus siis nii, et lumi tuli ja lumi läks. 45. Tartu suusamaratoni registreerumisel kukkus eile koguni esimese vooru tähtaeg ning aasta lõpp läheneb tavapärase kiirusega, aga mis peamine, kaupluste parklad on taasavastatud kuusemüüjate poolt ja ma ei tea, kuidas teil, aga minul on suisa kaks tuttavat, kes on jõulukuuse juba koju ka toonud, nii et hinnanguid ma sellel teemal veel andma ei asuks, aga rahva teenrid alustama? Me oleme täna stuudios taas kolmekesi Aivar Hundimägi äripäevast, Neeme Korv Postimehest ja Mirko ojakivi rahvusringhäälingust. Tere Teile. Tere. Tere. Tervist. Aga räägime alustuseks poliitikast, läkski nii, nagu ma novembri alguses ühes rahvateenrite saates paljude poliitikateemade vahel rääkides lisasin, et algas Reformierakonna esimehe valimistega. Haanja aga, et need valimised nii kiiresti esile kutsutakse, seda ma toona ei osanud arvata, vaata või Aivar ja Neeme, mis teie arvate, et kui Pevkur eile tegi Reformierakonna juhatusele üsna ootamatult kukkumised, korraldame juba jaanuaris erakorralised esimehe ja juhatuse valimised, siis mis asi see nüüd on, et kas Pevkur on Kallase Michali tiiba ütleme, seljatamis seljatamas sellise ajastuse vali valimisega, sest selge on ju see, et ma ei tea, näiteks Kaja Kallas ei saaks praegu minna Reformierakonda juhtima, sest ta peaks siis olema nagu erakonna esimees eksiilis. Michal ise tõenäoliselt Pevkuri vastu ei saa ka samuti minna. Sest vähem kui aasta tagasi see vastasseis juba oli ja ma meenutan siis disPevkur 1048 häälega Michalit, kellel oli 635 häält, et noh, Rõivase tagasitulekuks ma ei näe ka praegu mingeid võimalusi. Seega millega tegu? No eks ta ikka ole võitlus siis selle esimehe koha pärast ja selles mõttes on oluline, et see, kes viib Reformierakonna 2019. aastal toimunud toimuvatele valimistele on üks väga suur ja tõenäoline peaministrikandidaat. Ma annan Keskerakonna juhi kõrvale, et selles mõttes praegu käib ikkagi võitlus tõenäoliselt järgmise peaministri koha üle ja, ja, ja, ja sellepärast on see selline rabelemine. Ja miks Hanno Pevkur sellise kiire vastu avalduse tegi Siim Kallase väljaütlemistele esimees tuleks varem valida, et ta tõenäoliselt tunneb, et tema positsioon praegu valimised võita. Ta on parem kui tema positsioon. Mõne aja pärast. No, ja ma arvan ka sedasama, et, et käib selline positsioonide valik. Ma ise arvasin, nii et kui me siin ühes saates mõni aeg tagasi arutasime seda teemat, et kindlasti see aeg uue esimehe valimiseks, kellega siis riigikogu valimistele vastu minna sai 2019, algus on, on selgelt liiga hilja ja, ja on näha, et, et ka tõesti nii on, et kui tahetakse seda vahetust, siis, siis tuleb see teha varem ja selge on see Pevkur ja tema tiim nii-öelda on, on põhimõtteliselt ikkagi ikkagi praegu kindlasti paremas positsioonis, et et sel nädalal ilmus üks päris huvitav intervjuu, mille tegi Toomas Sildam, hea kolleeg Toomas. Ja see ilmus rahvusringhäälingu uudisteportaalis ja see oli ausalt öeldes väga põnev valgusega, et miks te Viimsisse kolisite oli avaküsimus ma ehmatasin ära, aga, aga sealt edasi läks intervjuu päris huvitavaks ja, ja sealt see tegevus pihta hakkas, aga. Ta juhtu võttis sujuvalt jutu sujuvalt jutu üle ja sõnastas võib-olla kiiresti ära selle, mida mina oleksin aeglasemalt teinud, aga ma tahtsin seda öelda, et kui head kuulajad selle intervjuu võtavad ette ja näevad seal esimesi küsimusi nelgi teele kolimisest Viimsis kõik nagu mina ei ole, ei ole viisis elanud ja võib-olla võib-olla see algus ei ole nagu kõige tempokam, aga ma ütlen teile, head kuulajad, et see intervjuu tasub välja otsida, sest see Eesti sisepoliitikat ja, ja ka Reformierakonna kogu seda juttu, mida me siin praegu arutama hakkasime. Noh, ütleme et, et see on üks, üks päris päris hea sisevaade tükk aega ei ole midagi midagi noh, tegelikult päris nii põnevat lugenud, kuigi kuigi ma meenutan, et ka Postimehes oli, oli päris huvitav ülevaade sellest Reformierakonna siseseisust mõni aeg tagasi. Aga Siim Kallas ilmselgelt nagu intervjueerijat, et noh, väga usaldab selline vahepealne, ma ütleksin, tema niisugune seisukohtade rabedus võib olla, mis on siin presidendivalimiste järgsel ajal võib-olla ka mõnes mõttes loomulik, on kadunud ja ta räägib asjadest kui nüüd meil oli siin juttu sellest, et ma võib-olla ei ole selles mõttes Aivariga päris nõus, et Aivar ütles, et jutt käib siin tulevasest peaministri kohast, no võimalikust peaministrikohast. Et ma arvan, et praegu on ikkagi küsimus selles, et noh, üks üks kahest suurest erakonnast siis kas Keskerakond või Reformierakond tõenäoliselt siis selle valitsuse järgmise moodustab. Või nad moodustavad seda koos, aga kummale läheb see peaministri kohta, et see on, see on nüüd küsimus ja selle nimel tuleb pidada võitluste. Eks Reformierakond nüüd praegu tegelikult peakski otsima selle, selle oma kõige parema kõige parema kandidaadi, kellel on siis nagu kõige parem programm ja kõige paremad ideed ja ja, ja selles suhtes tulles nüüd selle intervjuu juurde, mida Siim Kallas rääkis. Ma olen selles suhtes nagu päris nõus, et et reformierakonnal ei ole need asjad ilmselgelt ka sellel võimalikul Hanno Pevkuri väljakutsuja ei ole ilmselgelt nagu need asjad veel praegu sellises faasis, et kohe väga kiiresti Noh, ma arvan, Hanno Hanno Pevkur, kogenud poliitikuna luges mängu aga tõenäoliselt, et ma ei tea, kas närvid vedasid alt või midagi, justkui nagu läks valesti, sest kui Pevkur tahtnuks korraldada üllatuse esimehe valimised ja tuleva aasta jaanuaris ja minu pärast ka sellisel kuupäeval nagu kas kuues jaanuar või 13. jaanuar, et kui te kalendrisse vaatate, siis vahepeal on selline jõulupühade aeg, siis on jõulupidude aeg. Siis on uusaastapidustused, see võtaks vastasrindelt ära igasuguse võimaluse Pevkuri vastu kombineerida. Aga mis eile juhtus, oli see, et neli neli häältega, kui põhimõtteliselt Pevkur tahtnuks panna midagi hääletusele, siis saanuks ta seal midagi otsustada, aga noh, sellest ei piisa ja teine asi oli, ma saan aru, et seal oli kvoorumi probleem ka veel eile, et kaheksa liiget, 15-st oli kohal, mis tähendanuks seda, et piisanuks sellest, kui Jürgen Ligi või või siis Kaja Kallas tõusnuks püsti või üksi. Sulge oleks kinni pannud oma Skype'i akna ja kvoorumit poleks kohal olnud, ehk siis Pevkur pidanuks eile otsustama selle asja ära, aga ta ei suutnud seda, mis näitab seda, et erakonna juhatuses justkui kontrolli praegu erakonna üle ei ole, et ma arvan, Pevkuril on rasked ajad ja, ja nüüd, kui kahe nädala pärast otsustatakse, et kas ja millal need erakorralised juhatuse ja esimehe valimised tehakse, siis miskipärast ma arvan, et see ei ole jaanuar, see võib-olla ütleme seal aprill või mai või pigem ikkagi selline jaanipäeva aega, aga see on juba siis mitte Pevkuri poolt valitud ajastus. Ja aga noh, selles mõttes on, ma arvan, Siim Kallasel ka õigused ja nii nagu neemega ütles, et, et valida esimees 2019. aasta alguses ehk et vahetult enne riigikogu valimisi oleks ka nagu halb variant, ma arvan Reformierakonnale, et, et siis Aga seda ka Pevkur ei taha, tema, tema esialgne plaan oli siis see pikendame esimehe ja juhatuse valimisi volitusi üheks aastaks, ehk siis valime pärast riigikogu valimisi kunagi siis 2019 suvel jaanipäeva paiku või siis jah, kui keegi vahepeal oleks peaministriks saanud ja keegi teine, et siis tõenäoliselt annab seal ka tehniliselt teha mingil muul ajal selle. Aga, aga ei, see on õige, et, et olukorras, kus sul on plakatid trükitud ja sul number üks erakonna liider vahetub, et poliitiliselt väga mõeldamatu. Selge on ka see, et, et on väga tugev jõud Reformierakonna sees, kas ikkagi tahavad Pevkuri välja vahetada ja noh, eks seal ma arvan, kõige tõenäolisem selline kandidaat on Kaja Kallas. Jah, eile, muuseas Siim Kallast ennast juhatuse koosolekul ei olnud muuseas ainuüksi see väljend, et Reformierakonna juhatuse koosolek seal nyyd teatraalne, et see meenutab kohe NO teatrit ja üte perfomance. Aga ma usun, et kurivastased, kusjuures väga keeruline on seda tiiba kirjeldada. Kelle meelest siis tuleks esimest valida suvel, et mida päev edasi, seda paremas positsioonis nad on, et nad tõenäoliselt suudavad, selgita neid oma argumente. Aga ma ei tea, tulles ütleme sellise Siim Kallase motiivi tegutsemise juurde, et no okei, et eeldame, et see plaan on see, et, et Reformierakonna esimeheks võiks tõusta tema tütar Kaja Kallas ja sealt edasi peaministri toolile ja nii edasi, et, et aga mulle tundub, et see kuidagi ajastus või, või viis, kuidas ta seda tegi, et mitte, et ma ei pahanda, sellepärast et inimene kuidagi ausalt ja avatult tavaajakirjaniku küsimustele vastab, et ta küll seal kõige olulisemad küsimused, mis tema tütart puudutasid, jättes vastamata väljendiga selle, et täna on ilus ilm või eile 100. lund või mis seal iganes oli. Aga et see, kus rääkida väga teravalt nendest erakonnas olevatest protsessidest ja probleemidest. Et selge on ju see, et kogenud poliitikuna ta võis ju eeldada, et ega see nagu teiselt poolt nii-öelda reaktsioonita ei jää, et asutakse tegelema või tegutsema, et et ma ei tea, kuivõrd läbi mõeldud ja planeeritud, see on, et, et kuidagi siin jõulude eel ja uuel aastal kohe see kriis reformierakonnas uue hooga veerema pannakse. Noh, ma arvan Et ärme nüüd nii keeruliseks ka seda asja, ma arvan, et see on küsimused, on tegelikult Reformierakonna sees ju üsna selged, et tuleb, tuleb leida see, see hea plaan ja, ja valimistel edukas olla. Noh, ütleme Siim Kallas päris selgelt. Ta tunnustas keskerakonda nende poliitilise sellise noh, ütleme nii, et nad on suutnud, et selle erakonna nagu nagu rohkem erakonnaks justkui veel teha ja et Keskerakonnaga keskerakonnas on nagu selline noh, ütleme ratas on olnud nagu, nagu, nagu päris tubli ja õppinud seda peaministriametit ja kõik ja puha. Aga samas on, samas on tõsi ka see, et Keskerakonnal Keskerakond ei ole väga selline just innovatsioonile pühendunud erakonda. Et ikkagi pigem tegelevad nagu olevikuasjadega ja, ja, ja sõnum, mis, millega Reformierakond nüüd näiteks kohalikel valimistel just Tallinnas, ma arvan, oli ikkagi tegelikult päris edukas oli just ikkagi seesama, et räägiti, räägiti tulevikust ja, ja Reformierakond peab ka nendel valimistel tulema välja ikkagi selliste sõnumitega, et mitte, et me hakkame siin mingisugust. Ma ei tea, mingeid 20 aasta taguseid reformasin ümber pöörama ja ma ei tea mingisugust, ma ei tea, mis asju asju tegema noh vaid vaid vaid tegelikult sedasama tulevikusõnu või see on Reformierakonna võimalus ja mul on tunne, et osad erakonna liikmed praegu tunnetavad, et et selle praeguse juhtkonnaga seda sõnumit ei tule. Aga siin mulle tundub, et ongi see Siim Kallase probleem, et selle asemel, et kiita oma erakonda selle eest, et Tallinnas tehti ju kohalikel valimistel suurepärane tulemus, kahekordistati sisuliselt oma mandaatide häälte arvu üle Eesti Reformierakond tegi oma läbi ajaloo parima kohalike omavalitsuste valimistega Haanja selle asemel, et öelda paar head sõna korja aadressil või Pevkur ka võinuks sellel teemal öelda paar head sõna Kristen Michali aadressil, kes Tallinnasse kampaaniat vedas ja juhtis, seda ei tehtud, omavahel kakeldakse ja siis tuleb auesimees, aga Keskerakond ajab päris ägedalt asja, et noh, tõsi Euroopa Liidu eesistumise kontekstis seal küll jagus Kallasel ka kriitilisi sõnu seal lähetatud töötajate direktiivi aadressil ja nii edasi. Et siin paistab selline Siim Kallase poliitiline kombineerimise nii-öelda soov praegu väga selgelt, et oma erakonnas toimuvat protsessi dramatiseeritakse üle ja, ja kui ma hakkan mõtlema, siis tegelikult noh, ma olen kuulnud sellist lugu, et kui vaadata, noh, see võib olla selline vandenõuteooria ja et kuidagi üle müstifitseerida Siim Kallase persooni, siis kui mõelda selle peale, et viimaste aastate sellised suurimad poliitilised protsessid siis 2014 IRL-i ja Reformierakonna valitsuse kukkumine, see oli ju Siim Kallase kätetöö. Sotsiaaldemokraadid võeti valitsusse Siim Kallase algatusel, siis Siim Kallas lahkus Eestist papa komisjoni tagasi, kui tal nii-öelda selle hõbekuuli tagajärjel ei õnnestunud siis peaministriks tõusta, siis sa ei peaministriks. Taavi Rõivas? Noh, ütleme hästi lihtsustatult. Taavi Rõivas sai peaministriks tänu Siim Kallasele, aga ma läheks sammukese edasi, et kui te mäletate presidendivalimisi eelmise aasta sügisel, siis Taavi Rõivase sellesse väga keerulisse seisu pani ka Siim Kallas, sest Siim Kallas tuli ühel hetkel Estoniasse. Põhimõtteliselt Ta teatas, et ta on valmis presidendiks pürgima ja presidendi amet vedeleb maas ja ta läheb ja võtab selle. Reformierakond oli ju väga pikki kuid kahvlis, kuidas ühest küljest taheti toetada ta välisminister kaljuranda, teisest küljest, Siim Kallas ütles, et aga, et paneme siis juhatuses hääletusele ja teadis seda, et tõenäoliselt valik võib langeda tema suunas. Ja mis juhtus, oli ju see, et Taavi Rõivas oli oma koalitsioonipartnereid, et Ossinovski ja Tsahkna juures nagu väga selles mõttes kehvas olukorras, kus Tsahkna, Ossinovski ju sisuliselt mingitel hetkedel küsisid kogu aeg, mis me seal presidendivalimistel teeme, Reformierakond ei suutnud, ei suutnud otsustada ja need probleemid kuhjusid laienesid teistele valdkondadele. Ehk siis, kui jõuda, kuni siis mulle tundub, et selle vandenõuteooria viimane osa võiks siis olla ju see, et Jüri Ratasest sai peaminister Siim Kallas. Kas Merca, sa üks kodutöö sulle, et sa praegu teed ühele inimesele väga palju liiga ja selleks on Kristen Michal, pane nendesamade sündmuste juurde, mis positsioonidele oli Kristen Michal näiteks sellesama presidendi valikkuses, kelle poole ta kaldus? Ta oli väga vait, toona ta ei võtnud sõna ja ja pigem jäi tunne, et tema ei ole nüüd selle nii-öelda Rõivase tiiva toete. Ja hiljuti ilmus Postimehes üks foto, kus Michael käis lõunat omaseks koos Siim Kallaselt. Kõik need protsessid on, on nagu pärast seda hakanud pihta. Ehk et ma arvan, et siin ei tasu üldse nagu alahinnata ikkagi Kristen Michali rolli kogu kogu selles tegevuses. Jah, ta ise ei saa tõenäoliselt kandideerida enam Reformierakonna esimeheks, aga tema võib ikkagi määrata selle, kes on järgmine. Reformierakonna esimees. Ja tegelikult on siin ikkagi minu arust üks selline võtmeküsimus kogu selle sellise teooriate taustal on see, et kui Reformierakond ei suuda ikkagi selliseks ühtseks rusikaks või üht nagu seda seda jõudu niimoodi ühtsena koondada, et tegelikult, et noh, ütleme ütleme toimuvadki mingid valimised, toimuvadki, mingid muudatused, siis tekib jälle nagu teistpidi see, et, et ei suudeta nagu, nagu üksmeelsed olla, siis kardetavasti nad seda peaministri kohta ei saa. Ja aga neil võib tekkida võimalus ikkagi minna valitsusse, sedasama, mida Kallas nüüd välja just nimelt koostöö Keskerakonnaga. Tegelikult, mida Reformierakond tahab, nad tahavad tulla tagasi võimule. Oleksid võimul koos Keskerakonnaga, oleks väga stabiilne valitsus ja seni Nad üritasid edu saavutada vastandamisega. Kallase väljaütlemised viitavad, et võib-olla nad enam ei taha nii tugevalt. Aga see ongi, ütleme sellise Siim Kallase ja Hanno Pevkuri blokkide erinevused. Ühe visioon järgmistele valimistele minekul on see, et vastandumine Keskerakonnaga toob edu ja Siim Kallase nii-öelda kontseptsioon on see, et tekstiiliväga kiiresti ära jagaks ära kohad minu pärast ka siin. Tänane Postimees kirjutab sellest, et kuidas Siim Kallas ise võtaks taas kord kõige pikema õlekõrre ja tahaks Brüsselisse minna Euroopa Komisjoni volinikuks. Ma ei tea, kas tõesti see motiiv on või ei ole, sest ta ise ka selles Sildami intervjuus ütles, et Brüsseli aeg on läbi, aga. Aga intervjuu lõpus ta siiski ütleb, et noh, et Euroopasse umbes miks mitte kui Sildam küsib nende Euroopa Parlamendi valimiste kohta näiteks no nii, et tegelikult nagu otsad. Aga Siim Kallas on tuntud selle poolest, et ta ütleb ühte ja mõne aja pärast ta on teisel arvamusel, seda me oleme näinud presidendiks kandideerimisel kui ka varem muudes küsimustes. Aga ma tooksin veel mängu veel ühe nime, kes ei ole kogu selles teemas läbi käinud, tema nimi on tartu mees, Andrus Ansip. Et ma arvan, kui see segadus seal reformierakonnas väga pikalt kestab, siis ma ei välistaks seda, et ühel hetkel Ansip ütleb, et kuulge, poisid, mis te jamate seal ja siis me näeme seda, kuidas reformierakonnas pannakse asjad korda. Ja uskuge mind siis Reformierakond teeb ka selles mõttes korraliku tulemused Andrus Ansipist, kui te mäletate, siis vahepeal eesti rahvas oli temast väsinud, aga mulle tundub, et nüüd unustatakse taas ära, et mis selle Ansipi probleem oli, et vastupidi ta mõjub värskena ja Eesti poliitikas, kui ta hakkab oma eelarvepoliitilistest nägemustest rääkima ja uskuge, mind tundub selline väga talupojatarkus ja, ja rahvas mõistab Ja uskuge mind, et Ansip on tõepoolest ka värskust juurde saanud, sellepärast et ma arvan, et see töö seal Euroopas on talle andnud tegelikult kuigi ta ju kogenud mehena läks sinna, aga see on siiski hoopis teisiti. Mul on kogemus, ma panen igaks juhuks selle nii-öelda mõtte endale kuhugi paberi peale, kui nii läheb, siis saab öelda, et ma võin ka õhtulehes lennustajana leiba teenima. Aga kuulge, aga ma sujuvalt läheksite edasi reitingute teemani, et tegelikult ju Reformierakonna reitingule ma vaatan siin viimast turu-uuringut numbrit, mille rahvusringhäälingu uudistetoimetuse näol tellis ja ja sellel nädalal ka avaldas 24 protsenti, tõsi, Keskerakonnal on 29 protsenti, aga reformierakonnal seal 24 26 peale on ta stabiilselt reformerana konnal reitingu ütles ju, mingit häda ei ole, et, et noh opositsioonierakonnal on lihtsalt valimistevahelisel ajal seal mõningaid tõuse ja mõõnasid, sõltuvalt sellest, kui palju annab oma teemasid kehtestada. Mina ei ole, aga, aga selles mõttes on see, et on, praegu võiks, võiks öelda, nii et vaadates üldse neid viimaseid reitinguid nagu siin pikemas ajalises perspektiivis, siis, siis võiks öelda nii, et kui 2019. aastal tuleb selles mõttes päris ju terav valimissituatsioon, et seal võib, et olla nii, et see üks koht Riigikogus võib määrata selle, kes tegelikult saab valitsuse moodustada, isegi kui nad moodustavad seda koos. Ma arvan, et see, kelle kelle käes on ikkagi siis peaministri koht, see, see on ikkagi annab sellele valitsusele tegelikult, et nii-öelda ja nendele ideedele, otsustele, näo, nii et see on, see on päris selline. Ma arvan, et see, kindlasti see, see praegune situatsioon ikkagi neid rahuldada nagu ei saa, et ei, muidugi isegi, pigem on reformile natuke ikkagi tagapool Keskerakonnast. Kui me, kui te ütlesite, et nad tegid Tallinnas väga hea tulemuse, noh siis siin võib ka vaielda, et, et ikkagi nende eesmärk oli Keskerakonna ainuvõim kukutada ja seda nad ei saavutanud, tehes võib-olla ka mingeid vigu oma kampaanias. Ja, ja eks eks see on tekitanud ka, ma arvan, Reformierakonna sees sellist arutelu, et kuidas ja mismoodi edasi. Puudu ei jäänud. Jah, oleks oleks Jüri Mõis ja Urmas Sõõrumaa oma valimisliiduga natuke suurema tulemuse teinud, siis oleks pilt olnud mitmekülgse või noh, jah, tegelikult ju puudu jäi kaks mandaati. Koalitsioon või noh, opositsiooni poolele. Aga ma ei tea, räägiks veidiga sigadest ja keskerakonnas, sest ma vaatan eelmisel nädalal majandusminister Kadri Kadri Simsoni osas oli meil juttu selles Postimehes avaldatud infokillust, kuidas tema elukaaslane teeb Soorm perekonnaga seotud ettevõtete kaudu on siis saanud osa seakasvatajatele mõeldud toetustest, sellel nädalal on see teema saanud täiendust ning asi on osutunud loodetust palju halvemaks. Niisiis on lõppeval nädalal selgunud, Neeme Postimehes on seda teemat järjekindlalt kajastanud ka Äripäev, Õhtuleht on selle teema jutuks võtnud, aga Neeme Postimehe jaoks on olnud see niivõrd oluline, et sisuliselt ei möödu päevagi, mil see teema lehes pole. Et kas me saame väita, et Kadri Simsoni elukaaslane Teet Soorm on võinud ära kasutada siseinfot, et tuleb tõusigade kasvatajatele toetus, sellest saavad osa tõusigade arendusühingu aretus, ühindu ühingu liige, mähkmed ja toetust arvutatakse pearaha põhimõttel. Jah sellel sellele ju tegelikult need lood kõik viitavad, aga, aga kuna ma eelmisel nädalal selles saates ei olnud ja siin kaasa vaielda ei saanud, siis ma kõigepealt võib-olla ütleksin hoopis ühe niisuguse asja, et et mina olen olnud küll üsna üsna teistmoodi vaadanud kogu sellele asjale, kui võib-olla siin suurem osa minu kolleegidest ajakirjas väikest, et et minu arvates on see ikkagi olnud nagu päris suur poliitilise kultuuri probleem. Ja mul on hea meel, et Postimehes on olnud ka kolleege, kes, kes on sellele teemale tähelepanu juhtinud. Ma arvan, et, et see on tegelikult, et see, et see on poliitilise kultuuri osas on probleem, on selge ka peaminister Jüri Ratasele. Ma arvan, et see on selge, sellepärast et Jüri Ratasel ei oleks mitte mingit põhjust vikerraadio otse-eetris öelda esimese noh, kõigepealt kõigepealt ei hakata keerutama selle asja ümber ja siis siis siis paar päeva hiljem öelda öelda, et, et jah noh, oli oli küll, tal ei olnud mingit põhjust keerutada, ta tegelikult tegelikult teadis võib-olla need meie vaated siis peaministriga nagu selles osas ei lange kokku. Aga minu arvates juba sel ajal, kui see oli see sama esimene päev, kui Soormi ja Tuvi tegid selle oma kuulsa avalduse, kus nad oma oma seisukohti selgitasid, siis on selge, et kui me räägime sellest, et nad ütlevad, et selline situatsioon, kus kasutatakse ära õiguskaitseorganeid Eestis kuidas selline saatus võib tabada kõiki Eesti ettevõtteid, et siis selge on see, et pilgud pöörduvad normaalset majandusministri poole ja kui majandusministril on on sellised seosed, siis ta nendele küsimustele noh, on tal on tal vastata, vastata väga keeruline. Ja, ja minu arvates minu arvates ei ole mingisuguseid põhjusi teha erandeid ja, ja nüüd, kus me oleme siis selle looga nagu edasi tegelenud, siis me tegelikult tegelikult näeme et milleni see asi viib. Võimalik, et kui Kadri Simson oleks võtnud otsustanud nendesamade sõnadega, mida ta seal lennujaamas ütles, ka minna minna riigikokku valitsusest võib-olla et, et nende seoste nime ei oleks, ei oleks täna jõudnud. Aga, aga praegu ma arvan seda, et see noh, see asi läheb järjest nagu keerulisemaks, aga ma tooksin ühe sellise, mul tuli täna hommikul pähe üks selline piltlik näide. Et olen puutunud ise kokkumajaga, kus kandvas konstruktsioonis on probleem seda probleemi ei saa eitada selle probleemi olemasolu või, või sa võid, võid öelda, et kui majaelanikud nagu pahandavad omanikuga, ütlevad, et, et, et või noh, küsivad, et kuulge, siin on, võib-olla mingi probleem ei ole. No hea küll, on probleem. Et see tundub, et kandva konstruktsiooni vahetamine on nagu, nagu mingisugune suur suur, suur suur jama, aga kui sa jätad selle probleemi sinna sisse, siis teate, mis juhtub, siis juhtub, juhtub see, et kogu ehitis langeb ühel hetkel kokku. Ja mul on tunne, et, et Jüri Ratas on tegelikult nagu kaitstes väga olulist olulist ministrite lähedast kaasvõitlejat oma erakonnast on tegelikult praegu võtnud ikkagi noh, tegelikult kogu valitsuse stabiilsuse seadud päris tugeva löögi alla. Kui ma eelmisel nädalal siinsamas ütlesin, et teise isiku ei saa nuhelda, siis ma ei tea, Kadri Simsoni peale siis nüüd selle sigade toetuse teemal. Mulle siiski tundub, et see asi ei näi ja ei ole aus, sest kui vaadata ka seda Postimehe aeg ridamisi eile on ära trükitud, et lugu siis sellest, kuidas koalitsiooniläbi tekkimistel ootamatult pandi lauale viis miljonit oleks seakasvatajad, kellele maksta siis kriisiabi toetust. Muuseas, kokku on lepitud kuues miljonis euros kaks miljonit, eelmisel-sellel aastal, kaks miljonit, järgmisel aastal kaks miljonit, ülejärgmisel lastel ja kaks miljonit veel tollele järgneval aastal ja aga nüüd see probleem on selle selle aasta toetuse seas, sest siin nagu ka Tõnis Oja tänases Postimehes kirjutab suurepäraselt. Ta on vähemasti jääb mulje, et ära on kasutatud siseinfot, et õigel hetkel teati seda, et mis on siis toetuse maksmise kriteeriumid, esimene see tuleb olla siis tõusigade arendusaretusühingu liige. Ja teiseks enne seda ülemineku kuupäeva ehk esimest detsembrit on Teet Soormi perekonnale kuuluvad ettevõtted soetanud või üks ettevõtetest soetanud emised juurde ja kusjuures väga hea diil, et 200 eurot oli selline seapearaha ja 250 eurot maksis enised, kes meist ei tahaks 50 euro eest endale siga saada, et noh põhimõtteliselt ikkagi peaaegu et ilma rahata. Selle teema puhul on oluline tehagi vahe sisse, et ma annan see, mis toimus hakas kannise kogu see kahtlus, Teet Soorm siis varastas endise tööandja tagant ja väidetavalt jah, ma ütlengi kahtlus ja et on rahapesuga tegelenud, et see on nagu see teema, kuhu minu arvates siin me ei saa nagu öelda, et Simson peaks võtma mingi poliitilise vastutuse. Aga see, mis on tulnud välja selle nüüd toetuste teemaga, siis see on nagu ikkagi noh, täielik sigadus. Et seesama Postimehes tehtud see aja ajaring, eks, et mis näitab tõesti, kuidas jääb tõesti seesama mulje, mida Tõnis ojadena kirjutab, et, et too oli keegi teadlik infost, mida võib-olla laiem üldsus ei teadnud, sellest sai seda enda kasuks keerata. Aga noh, sellised nii tihedalt sidet, seoseid ja sellist maksumaksja raha suunamist nagu enda elukaaslase ettevõtetes, et noh, see, see, seda ei saa aktsepteerida. Ja, ja siin on küll poliitilise vastutuse võtmise koht minu hinnangul ja see näitab veel kord seda, mis on nagu tänase valitsuse väga suur probleem. Kuidas üritatakse erinevate toetustega nagu külvata maksumaksjate raha erinevatele huvigruppidele ettevõtjatele ja, ja see on nagu selline tõsine korruptsioonirisk praeguse valitsuse puhul millest võiks loobuda, et ettevõtjad ei vaja toetusi, mida vähem neile maksta, seda parem. Seda on ka seakasvatusega tegelev ettevõtja Oleg Gross, öelnud vist sealsamas Postimees või äripäevas, ma olen sellel teemal lugenud praktiliselt kõik need lood läbi, aga Oleg Gross on öelnud, et tema eelistaks ka seda, et kellelegi ei makstaks toetusi. Ja siis küsimus on ikkagi selles, et noh, Keskerakond üritab seda panna kuidagi sellisesse huumorivõtmesse. Et see, mis ratas stuudios on peaminister saates tegijad. No ma ei tea olla tõesti, inimene ei pruugi mäletada, kes aasta tagasi olid seal läbi rääkimistel ja kes seda seakasvatajatega usud, Mirkko lobi vedas. Mõtlesin ma praegu hüpoteetiliselt ütlen, et, et see on võimalik, et inimene ei mäleta, võib juhtuda, võib juhtuda, aga see, mis ma ei tea näiteks Jaak Aab siis riigi haldusminister valitsuse pressikonverentsil tegijaid. Et tema, tsiteerin, ma võiks lisada nii palju, et kuna mina osalesin regionaalpoliitika ja kohalike omavalitsuste poliitika läbirääkimistel, kas me peaksime siis võtma niimoodi, et kuna minu elukaaslane veel muusikaõpetaja omavalitsuses ja omavalitsuste tulubaasi kasvades on ka minu on ka see korruptsioonijuhtum, et noh, see on demagoogia, see on juba selline porgandit ja õunte võrdlemine, et, et see, see nagu ütleme korruptsioon ei ole naljategemise koht, see ei ole nagu selline, et ahhaa küll sai nüüd palju nalja. Jah, see minister Aabi nagu selline ebaõnnestunud võrdlus näitab, et neil tegelikult ei ole häid argumente, et asju nagu ära põhjendada või selgitada, sellepärast kasutataksegi selliseid demagoogilisi võtteid ja ja võrdlusi, mis seal õigeid ei ole kohased. Aga kusjuures Selle Simsoni teemaga mul mulle nagu tekibki üks küsimused, et meil on nagu päris äge opositsioon, kus vabaerakond on kriisis, kuna nende reiting nagu noh, ütleme, et nendele sellist pikka perspektiivi ei luba. Reformierakond selle asemel, et tegeleda riigiasjadega, tegeleb omavahel Madistamisega. Ma ei tea, Ekre ka ütleme siin kasutajate toetuste teemal ei ole sõna võtnud. Praegu mulle tundubki, et ainult üritatakse näidata Postimehe, ma ei tea, selline kius ja viha, et mis ei vasta absoluutselt tõele, sest kui vaadata neid fakte, siis see näi ja ei ole aus. No tegemist, tegemist on siiski noh, sellise olukorraga, kus, kus praegu ma olen, olen vägagi seda meelt nende kolleegidega, kes on kirjutanud seda, et, et siin on, on üks minister, üks isik tegelikult ministrina, kellele, keda koheldakse tegelikult teistmoodi, kui, kui koheldaks mõnda teist ministrit. Ma olen täiesti täiesti veendunud, ma, ma ei taha neid nimesid ja näiteid välja tuua, aga te te proovige neid samu tsitaate, mida Jüri Ratas on öelnud, panna mõne teise ministri noh, nii-öelda konteksti, et, et noh, see on selge on ju selge, et et, et noh, nii-öelda kõik säästaksid peale lihtsalt lihtsalt siin on nagu lihtsalt lihtsalt see on, see on see ja ma arvan seda, et et kui me loome sellised erandid siis me võime neid erandeid, erandeid luua, aga, aga see mõjub poliitilisele kultuurile halvasti. Meil oli siin üks, üks minister, kellest on täna toonud reformierakondlane Kristen Michal kes oli küll seotud niimoodi, et uurimine käis tema enda haldusalas, aga, aga ta ka ei noh, tegelikult ei, ei reageerinud päris nii, nagu ta oleks võinud toona reageerida. Ja lõpuks lõpuks oli see ikkagi pigem selline Selline lõputu õudus, mis oleks võinud lõppeda siis lihtsalt selle ühe noh, nii-öelda käiguga. Nii kusjuures siin ikkagi jutt käib jah, sadadest tuhandetest eurodest toetusest, mis siis ma veel kord ütlen, et eraettevõtlus kui tegemist, Aivar, sa võid mu sõnu tõenäolised kinnitada ja Tõnis Oja artikkel tegelikult ka ju seda täna Postimehes kinnitab, et kui tegu oleks nii-öelda börsi ettevõttes toimunud skeemiga siis me juba praegu näeksime prokuratuuri tegutsemist, sest karistusseadustikus on selle kohta. Et olemas ka paragrahv jah, kui sa viitad siseinfole, et, et noh, muidugi peab selle nagu tõendav aegset, et nadolid infost teadlik, sest praegu nende nagu väita, et ütleme siis Teet Soormi ja tema ettevõtete esindajate väited on ikkagi meelde, et see oli juhus. No muidugi nii, aga siis Millegipärast ma, ma siiski ütlen veel veel repliigi korras, et ka teised samas sekt, Toris töötavad ettevõtjad ja põllu põllumajandusega tegelevat ja loomakasvatusega tegelevad inimesed miskipärast tahavad kangesti ikkagi ikkagi neid küsimusi esitada ja nendest ei ole võimalik, nende küsimuste esitamise eest ei ole võimalik, nagu, nagu põgeneda kuhugi. Nii kui poliitika plokk korra kokku võtta, siis nädal algas meil ju tegelikult sellega, et riigikogu rahanduskomisjonis ei läinud riigieelarve menetluses läbi uuel aastal toimuvaid alkoholiaktsiis poole võrra vähendav eelnõu läbi või ettepanekuid siis läbi ei läinud, sest akna alla kolinud sõltumatu Riigikogu liige Margus Tsahkna ei nõustunud otsustavat häält, et siis koalitsioonitoetuseks andma, sest tema soov on uue aasta eelarvesse leida veel 10 miljonit eurot laskemoona tarvis. Ka sotside kunagine kaitseminister Hannes Hanso tuli Tsahknale appi ja teatas, et koalitsioon ei saaks ka tema häälega arvestada riigieelarvele hääletusel. Ma ei tea selle sellise remargi korras mainitud teema osas. Neeme ja Aivar. On teil mingeid tähelepanekuid, mis võiks kusagile viia või, või mingisuguseid arenguid kaasa tuua? Vist ei ole. Ma ütleks, ütleks seda, et, et eks see on selline, siin on mängus inimeste enda, poliitikute enda nagu renomee poliitikuna ja noh, endine kaitseminister Hannes Hanso, noh mul on küll alust arvata, et ta tegi seda tööd südamega ja, ja mõned sellised kokkulepped noh, on on ilmselgelt nagu väga tähtsad. Nii, ma arvan, et nii tema enda nii-öelda tulevikku silmas pidades kui, kui ka kui ka tegelikult, et noh, nii-öelda selles mõttes nagu ka vastutus, vastutus riigi ees, eks ju, et kui riik on ikkagi mingisuguseid lubadusi selgeid lubadusi andnud, siis, siis neid lubadusi tuleb pidada ja ma arvan, et see, see pilt on selline noh samas samas on näha ju, et selles selles valitsuses on ka paljude teiste asjadega olnud selliseid, et noh, seal ühest küljest on see ju väga positiivne, et on võimalik nagu, nagu sõrgu vastu ajada, aga teisest küljest mina ei tea, see otsuste kvaliteedi otsuste sünnimehhanism on nagu otsuste kvaliteedile teinekord. Teisalt on ju siin on öeldud ka noh, rahandusminister on selle välja öelnud, et tegelikult see summa, mis kokku lepiti 60 miljonit nendeks investeeringuteks, et see ei ole muutunud, et see küsimus on, et see jaguneb aastate peale ära. Et need, keda siis nagu uskuda, et kui kui rahandusminister ütleb, et, et võib-olla praegu järgmine aasta ei olegi mõistlik seda kümmet miljonit kulutada, me ei ole selleks valmis täiendavalt ja teeme selle kulutuse ülejärgmisel aastal, siis siis see võib ka olla oluline argument, et, et me ei pea kuulutama lihtsalt sellepärast, et kuskil on keegi kuhugi lubanud või kirja pannud, et need protsessid võivad venida. Just ja seal on ka nii-öelda teine argument, on siis praegused kaitseministrilt Jüri Luigelt seed lihtsalt. Ma saan aru, seal on ühest laskemoona komponendist käib jutt, et ühest süsteemist ja lihtsalt öeldakse, et järgmine aasta neid ei ole võimalik selles summas osta. Ma ei tea, kuivõrd, et nii-öelda vettpidav see argument on. Aga enne, kui me poliitikaplokist mujale edasi liigume, siis peaks ära klaarima ühe olulise keele kütusenädala eest toimunud saates. Kui rääkisime siin katuseraha jagamisest, siis läksid sassi kaks sarnaste nimede ja sarnase tegevusvaldkonnaga organisatsiooni ehk siis inimõigustega tegelevat organisatsiooni ja Kont Teksti mõistvad inimesed said kindlasti juba nädala eest aru, millest täpselt jutt. Aga IRL-i katuserahade juures leidis siis äramainimist Mart Nutiga 1000 organisatsioon, selle nimi on MTÜ Inimõiguste Instituut. Ekslikult kõlas siis selles kontekstis hoopis Inimõiguste keskus, mille juht Kari Käsper juhtis siis saatejärgselt tähelepanu, et Inimõiguste keskus ei võta vastu katuseraha ega ole ka meedias selles osas pahameele osaks saanud, et samuti ei ole Mart nutega drell tema organisatsiooni tegemistega kuidagi seotud ja selles osas ma loodan, et see keelevääratus on ära klaaritud ja kui midagi ikka ebatäpseks, siis eks tuleb minna uuele katsele. Aga neljapäeval tuli avalikkuse ette teadlaste seas puhkenud pahameel, kus Tartumaale kavandatava puidurafineerimistehase teadusuuringute puhul on kolm Eesti ülikooli teinud kokkuleppe, et teadustööde puhul on igas ülikoolis üks ametnik ametlik kõneisik, kellel on õigus rääkida ülikooli nimel. Teadlased kardavad, et see võib takistada akadeemilist vabadust ning piirata Ta ka teistsuguste seisukohtade kõlamist. Selles osas on see üsna põnev teema, et kes kontrollib tõde ja omab tõemonopoli teaduses. Ja me oleme täna siin Tartus Mirkoga heade mõtete linnas ja teaduslinnas ja, ja kus asub ka meie hea alma mater, nii et, et noh, tegelikult võime sellest teemast natukene rääkida küll. See nädal on ju olnud, et noh, selles mõttes huvitav, et, et ajalehtede liit andis välja pressisõbra tiitli ja selle sai Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kes on tõesti tõesti teadlasi ja ühiskonda päris kõvasti lähendanud. Tarmo Soomere ei karda ajakirjandust, ta oskab ja julgeb ja tahab ajakirjanikega rääkida ja, ja ka ja ka oma kolleege teadlasi ajakirjanduse juurde viia. Aga nüüd, kui me tuleme selle selle ülikoolide kokkuleppe peale, siis jah Mina saan, mina saan nagu selles mõttes seal teadlaste, kes murest murest aru ma tegelikult ma mõtlen seda, et et ma tahaksin loota, et äkki see, et on pigem nagu mingi kommunikatsiooniprobleem siiski. Ma arvan, nii ta ongi, sest kuule ma tea, Neeme või Aivar, kujutate te ette, et Tartu Ülikoolis keegi ütleks Marju Lauristini või minu pärast Mihhail Lotmani-le või ma ei tea maaülikoolis Hardi Tullusele või Ülo Niinemetsale. Et mis on teaduslik tõde ja mida nad peavad rääkima? No ma ei usu, et, et öelda ju võib, aga, aga ma ei tea, kas Marju Lauristin keegi tõsi, tõsiselt usub, et kui Volli Kalm läheb Marju Lauristini juurde ja ütleb, et sa pead nüüd rääkima ülikooli nimel sellist juttu, et noh, see, see ei ole võimalik. Näiteks ma tooks kasvõi näite omaenda töövaldkonnast, Postimehes on ajalehes klassikaline juhtkiri, kus Postimees võtab oma oma seisukoha ja, ja on Postimehe peatoimetaja, kes, kes võtab seisukohaajad, kui Postimehe peatoimetaja midagi ütleb, siis see on natukene ka Postimehe seisukoht päris kindlasti. Aga samal ajal ega siis vaidlused toimetuse sees ei, ei kao mitte kuhugi. Ja ajakirjanikud tihtipeale ka sellesama leheveergudele esindavad natuke teistsuguseid seisukohti ja ja, ja sellest sellest kõigest ei ole mitte midagi. Ma arvan, et, et, et iseenesest see, et näiteks Tartu ülikool ütleb mingisuguse mingisuguse seisukoha välja, et, et ka ega sellest ka midagi tegelikult otseselt otseselt halba ei ole ja ma, ma, ma tahaksin ikkagi väga loota, et see praegu on, on kommunikatsiooniprobleem. Tõsi. Meie teadusasutustes on olnud natukene sellist. Sellist praktikat ja ka Tartu Ülikoolis on olnud sellist praktikat, mina arvamustoimetajana arvamus Postimehes, eks ju, siis puutun sellega tegelikult väga lähedalt kokku. Näiteks tahetakse, et ülikooli teadlased ja töötajad, et nende seisukohad käiksid läbi selle kommunikatsiooniüksuse et see tundub nagu väga mugav, paraku sealsed inimesed tihtipeale ei adu tegelikult päris täpselt seda, et missugune on, missugune on Eestis avalik arvamus, mis, mis on erinevate asjade kontekst, ei ole rahu, lein, need teadlased, kes tahavad sõna võtta, ega ei ole rahul ka meie, kes me neid neid lugusid ootame, neid debatte püüame siis tasakaalustatult juhtida ja seda on need inimesed, mulle mitmed inimesed mulle ka päris otse öelnud, et ja, ja samal ajal on ka see, et ega, ega selline tsentreerimine ei ole tegelikult toiminud. Sa tõid ise mulle mõned näited siin. Et üldiselt on ikkagi see, et võetakse toimetusega otse ühendust, teadlased on ikkagi julge rahvas ja, ja nende see esinemisjulgus ja ja oma tõe otsimise julgusega kuhugi Ma ei saa nagu sellest eesmärgist aru, sellest kokkuleppe eesmärk on öeldud, et, et kujundada siis kolme, kolme ülikooliks selline ühine seisukoht mingitel olulistel teemadel, et, et esiteks, mulle tundub, see olevat väga keeruline teema, et noh, et leida ühiseid seisukohti ülikooli puhul. Et need teemad on ka olulised teemad seal, nii mitmetahulised ja ja teisalt, et noh, miks üldse sellist noh, et miks seda vaja on, et pidi pigem mida rohkem on erinevaid arvamusi, debatte ja mida rohkem neis teadlased kaasa löövad, seda paremini peaks nagu kartma noh neid eriarvamusi Mina näen positiivset külge ka, et no see on see, et kui näiteks kirjandusteadlane hakkab metsandusest või keskkonnatehnoloogiast teadlasena rääkima, siis see ei ole audi tooriumi jaoks arv ausa, et näiteks Rail Balticu diskussioonis on olnud mitmeid kordi, kus sotsiaalvaldkonnas tegutsevad inimesed on rääkinud keskkonnamõjudest, lisades sinna juurde oma sõnavõtulett, on teadlane. Aga nüüd ongi see küsimus, kas inimene esineb eksperdina või kodanikuna, et kui ta esineb kodanikuna loomulikult tal on õigus, kui mina kodanikuna tahan arvata, mul on õigus, aga nüüd on oluline vahet, kas teadlane läbi teadustöö sellist töörühmade läbi mõeldud meetodoloogilise tegevuse jõuab mingisuguse teadmise või põhjendatud seisukohani ja olgugi, et neid seisukohti võib olla ju mitu ja siis ongi see, et ma saan aru. Kokkuleppe kohaselt on see, et kuidagi omavahel kooskõlastatakse ja koordineeritakse see ja siis tullakse. Kõlab küll võimsalt lõpliku tõega välja, et Nad ei saa olla, aga ma tooksin paralleeli võib-olla kohtuvaldkonda, et kui vaadata riigikohtuistungeid, siis seni üpris tavaline, et riigikohus võtab vastu otsuse ja siis me loeme otsusest otsuse lõpus sealt kusagilt, et eriarvamusele jäid ka riigikohtu liikmed, need, need, need ja siis on need eriarvamused ka sinna ilusasti pandud juurde ja riigikohtunikud põhjendavad, et miks nad on siis jäänud eriarvamusele, et. Muuseas, need eriarvamusel tihti väga-väga huvitavad ja väga värvika näiteks lugupeetud riigikohtunik Eerik Kergandberg väga armastab eriarvamusi esitada, need on, need on väga huvitavat lugeda. Selle kohtutaustaga ma nüüd küsiks teadlaste käest, et kas siis riigikohus tegeleb kohtunike vaikima sundimisega nende kuidagi kohitsemisega, et ma ei usu, ma arvan, et härra Kergamperg oleks ammu juba rahvusringhäälingu eetris ja räägiks sellest, kui oleks Pika nägi teda seal kuidagi represseerib ja, ja tema sõnavabadust pärsib, et see on protsessi osa ja siin räägitakse sellest, et see on kuidagi vastuolus hea teadustavaga, et ma just eile vaatasin seda koostatavat ja, ja uuendatud teadus tava siis tõejärgses ühiskonnas, nagu on armastatud öelda kui seal kuidagi tekibki selline segadused. Keegi esineb eksperdina, omamata selleks eksperdi volitusi. Ma nüüd ei ütle selles kontekstis, et ma ei tea, keegi siin on halbade kavatsustega, aga mingisugust positiivset aspekti ma selles kokkuleppes siiski natukene näen. Aga kuidas see välja, kus võib-olla oleks pidanud selgitama ja teadlaste hirmud ja mured enne seda, kui need kirja pandi, ära lahendama? Nii, aga ma ei tea. Lõppeval nädalal jõudis valitsus põhimõttelisele kokkuleppele ka pensionireformi osas, et on kolm suurt muuda Dust. Esiteks, esimene on see, et riiklik pensionisammas hakkab kauges tulevikus inimese jaoks väljamakseid tegema staaži, mitte sissetulekust sõltuva pensioniosaku alusel. Teiseks minnakse üle paindlikumale pensionieale, mis tähendab, et inimene saab iga pensionil, mitte oldud aasta eest tulevikus oma väljamakseid suurendada. Samas varem minnes saab pensioni suurusest kaotada ja kolmas uuendus on see, et 1970. ja 1982. aasta vahel sündinud saavad tõenäoliselt uue võimaluse liituda teise pensionisambaga, et. Mis muljeid või mõtleksid, see pensioni teema tekitab, et liiga keeruline, et analüüsida või, või siiski on, mingisugune on näha, et kes võidavad, kes kaotavad? Mina toetan seda ideed, et suurendada esimeses sambas staažiosa ja vähendada sissetulekute osa. Olen seda siin vikerraadio eetris ka mitmel korral välja öelnud, sest praegune süsteem toodab ebavõrdsust ja just nende inimeste puhul, kelle sissetulekud on madalamad, nende pension on seetõttu ka tulevikus võib-olla madalam. Et käärid suurenevad, et kas või need, kes on töötud või, või lapsega kodus või ka riigisektori, madalama sissetulekuga inimesed, et selles mõttes põhimõttelt esimene sammas oleks selline minimaalne pension, mis tagab äraelamise, et, et ma arvan, see on õige, see võiks kuidagi olla võimalikult solidaarne, võrdne ja siis see sissetulekute erinevus, see juba tuleneb teisest ja kolmandast sambast. Võib-olla ma ütleks nii, et on näha, et selle pensioniteemal on nüüd suur debatt lahti läinud ja me oleme tegelikult selle protsessi üsna algusse. Meenutan, et ka Keskerakonna volikogus räägiti sellest, et tuleks viimases volikogus, et tuleb nagu selles suunas ideid välja pakkuda ja kuidas olukorda muuta, nii et ma arvan, et see debatt on avatud ja, ja me saame siin veel igasuguseid seisund. Võtke kuulda selle pensionireformi selliseks kestvaks hädaks on see, et Eesti on vananev ühiskond, meie demograafiline situatsioon pole just kõige parem ja ausalt öeldes mitte rikkuste jagada seal pensionikassas ümber, vaid jagatakse ümber seda vaesust ja puuduolevat raha ja mingisugust selget äraolemist see pensionisüsteem ei võimalda ja küsimus ongi selles, et seal esimeses sambas, kui jätta tegemata see muuda tused staaž ei ole määrav, vaid on inimese selline sissetulekust sõltuv pensioniosak määrab, nagu ta praegu on, siis suur osa tulevastest pensionäridest hakkaks saama nii väikest pensioni, et neile tuleks hakata toimetulekutoetust maksma. Ja see on see nii-öelda rehkenduse liikuva panevam. Ja see teine osa on nagu selline, ma arvan, sellega kaasnev osa, sest mis jah, puudutab seda teise pensionisamba avamist. Kuidagi peab ju andma nendele inimestele, kelle hulk on seal kümneid tuhandeid inimesi võimaluse ka siis vaata midagi koguma, muuseas selle teema pensioniteema lõpetuseks mulle tundub, et nii nagu ühes kuulsas filmis Grinch varastas jõulud, siis tegelikult selle pensionisüsteemi debatti on sel nädalal varastanud ülekantud tähenduses siis IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder, kes Postimehes tuli lagedale oma teise pensionisamba reformi ettepanekutega ja asudes siis siis diskussiooni pankuritega ja fondivalitsejatega, et see teema kuidagi ühiskonnas on tekitanud palju rohkem kõneainet, et ma Facebookis ei näinud väga palju postitusi, kus analüüsiti pensionireformi muudatuste üle. Küll ma nägin postitusi, kus seeder on kole, aga paha, et tahab minna kellelegi raha. Kallale seal ma ei saanudki täpselt sellest see või ole aru saanud, et kas ta tahab ära lõpetada kogu selle kogumissüsteemi või ta tahab peatada riigi. Ta tahab teise teisesse sambasse, inimene ise saaks koguda, mis muuseas tekitab siis küsimused, mis on vahe teisel ja kolmandal sambal ja kui inimene tahaks ka ise mingil hetkel otsustada, et ta sinna teise sambasse ei taha koguda, et siis tal olekski võimalus seda otsustada, et praegu on see, et, et on nagu noh, ma saan aru, Seederi mure on see nagu sunduslik värk ja, ja pensionifondide valitsejad ei vastuta nagu millegi eest, et noh, mõnes mõttes on, ütleme, ma saan kriitikast aru, aga, aga ma ei tea, ma ei saa aru, mida see lahendab. Siin on noh, selles mõttes seal selle probleem on olemas, et, et pensionifondidel on garanteeritud kindel rahavoog, sul ei ole nagu võimalik, oled liitunud selle teise sambaga, sul ei ole seda otsust võimalik, et muuta, sa saad ainult fondi vahetada ja, ja see noh, võib-olla ei ole hea, et, et on selline nii-öelda riigi poolt garanteeritud rahavoog tekitatud, et võiks olla pensionikogujatel võimalik rohkem oma jalgadega hääletada ja see võib-olla sunniks ka pensionifondide teistmoodi tööle. Nii saate lõpuni on mõned minutid ühe teemaga tahaks veel korra lagedale tulla, et Brexitist ja laevakaitsjatest täna juttu ei tee. Küll aga on lõppeva nädala kõige etteaimatava muudis olnud see, et Vladimir Putin teatab, et ta tahab jälle Venemaa Föderatsiooni presidendiks saada. Et selline huumori valdkonda kuuluv on tõenäoliselt ainult see, kuidas ta sellest teatas, ütles, et ta pidi seda tegema ühes Venemaa noorte vabatahtlike tunnustamisüritusel, kuid kus pidi siis üks laps tema käest küsima, et kas ta kavatseb kandideerida presidendiks või mitte, aga selle peo rikkus siis ära üks ebaprofessionaalne tseremooniameister spordireporter, tere Dmitri Kubajev, kes siis küsis ise selle küsimuse ja hõikas kuulmata Putini vastu. Tänan teid, et selle otsuse tegi ta alles hiljem sai spordireporter teada, et Putin sellele küsimusele ei vastanud, aga neeme Putin järgmiseks presidendiks? Senior tõenäoline. Tore on saadet lõpetada sellise helgema mõttega, et mulle tuli kohe meelde minu lapsepõlvest seltsimees Brežnev, et kui kõik kuulasid kuskilt ragisevad ameerika häält, tundsid, et maailmas on rasked olud ja nii edasi siis tehti telekas lahti, seal oli seltsimees Brežnev ja kõik oli hea ja rahulik. Aivar riigikapitalism Venemaal jätkub ma tegelikult selle suurepärase Putini alguse laenasin oma kolleegilt Jüri Nikolajevile, kes neljapäeva hommikul tutvustas Venemaa meediat Taavi libele Vikerhommikuprogrammis ja ja seal neid naljakaid võrdlusi oli veel ja veel, et Jürile suured tänud ja tervitused, aga Aivar, mis Venemaa majandusest saab kui järgmised kuus aastat ka Putin veel Venemaad valitseb, kõik läheb ikka hästi. No Venemaa majandus on praegu nüüd viimastel aastatel olnud kasvav ja arvatakse, et see on see piirkond, kuhu tasuks investeerida siis Hiina kõrval, nii et et see, kui on autoritaarne valitseja, ei tähenda, et majandusel läheb halvasti. Sellel valitsejal läheb ka reeglina alati väga hästi. 85 protsenti Venemaa majandusest on juba riigikontrolli all, et 15 protsenti on veel minna ja ma saan aru, et tegelikult see keskne küsimus on see, et kes kui Putinist saab taaskord president 18. märtsil valimistel, siis kellest saab järgmine Venemaa peaminister ja keskne on see küsimus, sellepärast et suure tõenäosusega see järgmine Venemaa peaminister võib-olla ka järgmine Venemaa president. Nii, aga sellega tänane rahvateenrite saade lõpeb. Neeme Korv, Aivar Hundimägi, Mirko ojakivi olid täna stuudios, järgmisel nädalal on juba siinsamas vikerraadio eetris Taavi Eilat, Krister Paris ja Heidit Kaio. Kõike head teile ja uute kohtumisteni.