Tere hommikust, head raadiokuulajad, kell on 11 ja viis minutit ja nagu ikka, sel ajal on laupäeviti eetris nädalat kokkuvõttev ja nädalat analüüsiv saade Rahva teenrid. Käes on ilus jõuluaeg ja kuigi Tallinnas vähemalt aknasse selline ilus lumine veel ei ole, ma loodan, et mõnes Eesti paigas on lumi maas ja, ja on selline tõeline jõulumeeleolu. Meie oleme rahvateenrite täna koosseisus. Krister Paris, Eesti päevalehest tere, käivitus Heidit Kaio, ajakirja pere ja kodu peatoimetaja tere, tere. Tere. Ja mina olen Taavi Eilat Eesti rahvusringhäälingust, enne kui teeme pikemat sissevaateid teemadesse, räägi lühidalt, millel täna peatume. Esmalt räägime sellest, et ligi 200000 eestlase, 200000 eestlase sotsiaalmeedia kontod murti lahti ja see võib tekitada palju pahandust. Ehk siis lekke, millest juba täna hommikul on palju räägitud ja mille kohta saab lugeda ka erinevatest portaalidest. Räägime pikemalt ka reformierakonnas toimuvast. Kui nädal tagasi võisid kolleegid analüüsida siin Siim Kallas ja Hanno Pevkuri öeldut siis tänaseks on kogu olukord muutunud ja Hanno Pevkur veel vaid esimehe kohusetäitja, kui nii võib öelda ja Kaja Kallas kandideerib erakonna esimeheks. Seejärel räägime eesti keelest, täpsemalt emakeeleeksamist, mida koolinoored koolis tegema peavad. See nädal selgus, et enam ei pea eesti keelt keeleeksamit kõigis osades siis tegema, nii et sa oskad grammatiliselt kõik õigesti. Veel räägime Vene telekanalitest Eestist ja sellest, kuidas Eesti täpsemalt Tallinn tellib sinna oma saateid ja kuidas soovitavad seda teha ka eesti riigil. Küsimus on, et kuidas jõuda venekeelsete inimesteni, kui seda kanalit ei kasutaks ja saate lõpuks võiksime minnagi korra spordilainele ja rääkida Kristiina Šmigun-Vähi. Ütleme nii, et võidust. Aga teemasid on palju ja alustame algusest, alustame kõige värskemast teatest ehk siis eilsest päevast, kui selgus, et et riigi infosüsteemi amet ehk RIA intsidentide lahendamise osakond teavitas ligi kahtesadant, tahate kahtesadat tuhandet inimest, et nende sotsiaalmeedia kontode paroolid on lekkinud ja lahti murtud ja parool tuleks kindlasti siis sellisel juhul ära vahetada. Head kolleegid, ma võib-olla alustuseks küsiksin ning et kui tihti või millal teie viimati vahetasite oma paroole näiteks emaili teel või sotsiaalmeedia kontodel? Ma ikka aeg-ajalt vahetan, pean tunnistama, aga, aga ma ei hakanud kiidelda mingisugusesse süsteemsusega, aga, aga seevastu julgen uhkustada, et need paroolid on siiski suhteliselt keerulised, et nad ei ole, võib-olla sellised üks, kaks, kolm ja, ja nii edasi. Et jah, töö juures vähemalt on süsteem, mis sunnib sageli, kõige ebameeldivam on hetkel neid paroole vahetama ja see on alati väga tüütu ja ebameeldiv, aga olemuselt jah, tänu sellele päris tihti, aga mis puudutab sotsiaalmeediat, siis ma vahetasin viimati paroolid ära siis kui mitte andmelekke, vaid selline nuhkvara. Ilmselt siis küsis mu käest väga süütuna näiv alla Facebookile väga sarnasel leheküljel, et ega te taks äkki oma parooli anda, ma ütlesin ära siis tabasin järgmine hetk kohe, et ka see lehekülg tegelikult ei kuulu üldse Facebookile, ta pole mitte mingit pistmist ja siis oli vaja terve hulk parool ära vahetada, sest tõttu ma kujutan ette, et väga nagu väga paljud inimesed olen laisk ja kasutada algas väga sarnaseid või isegi ühesuguseid paroole mitmes kohas. Kusjuures mina pean tunnistama, et minu paroolid ma olin oma suure hulga paroole sunnitud muutma kui minu Facebooki konto kaaperdati, mida tegelikult on ilmselt paljudel juhtunud ja, ja siis selle käigus, et see see konto tagasi saada sellisena, nagu ta on pidime läbima üsnagi keerulise Facebookis üsnagi keerulise identiteet, identity identifitseerimisprotseduuri ja pärast seda on mul ka siis see nii-öelda mitmeastmeline mitmeastmeline identifitseerimissüsteem, nii Facebookis kui ka kasutan ka seda Google'is. Jah, tuleb tunnistada, et mina ka olen kasutanud küllalt sarnast parooli mitmetes kohtades ja, ja ka mitte väga sage selle parooli muutja, et kindlasti ma olen see, kellele need õpetussõnad selle juhtumiga kaasa tulevad, et. Me räägime sellest juhtumist, siis konkreetselt Riia siis on nüüd enam kui aasta tagasi teada saanud, et lekkisid sellised infokillud mind sellistena ütlevad krüpteeritud kujul. Aga et nüüd on jõutud nii kaugele, et need krüpteeritud kuju on muutunud paroolideks ja need on lahti murtud ja, ja sellepärast Riia siis ka inimesi teavitab saates sellekohase kirja, et et teil tuleb oma parooli muuta. Ta, aga nad saavad teavitada küll vist ainult neid, mis on konkreetselt e-domeeniga, sest vastasel korral või teistel juhtudel ei pruugi olla teada seda seost, et tegemist on Eestiga seotud inimesega ja seepärast soovitaks ka inimestel minna sellele lehele, mida Riia siin välja tõi ja mida portaalid ka kindlasti on üles pannud internetis, et kust kontrollida oma selle konto siis turvalisust oma minagi panin oma kaks emaili aadressid sinna sisse ja ühe puhul tuli välja, et tõesti tõesti näiteks Troc boksi kaudu on mingisugune leke, läksin tropoksi ja muutsin siis selle paroolis seal kohe kiiresti ära. Vaata kui tahad, praegust on olnud hommikuprogrammis siin Henrik Roonemaa geeniuse ees, kes muidugi tähendab, et see leke on veel märksa suurem, kui arvatud, et teps mitte kõik ei ole veel lahti murtud sellest nii-öelda räsist. Ja neid paroole võib tulla veelgi välja, et ehk siis isegi kui sa hetkel näed, et sinu konto varjustu kõik korras, siis tegelikkuses ei pruugi päris niimoodi olla. Minu meelest on samasse uudis väga hea uudis et kui sellest on hea selles mõttes, et et esmalt tuna mul selline vau-tunne Riia suhtes, et tõepoolest inimestega 200000 inimesega see on ikkagi silmapaistev hulk on ühendust võetud ja need on informeeritud sellest, et et, et mingisugune risk on olemas, et see tekitab minus kodanikuna tunded, hooriik toimib isegi sellises kübervaldkonnas, mis, mis tundub nagu selline hoomamatu ja teiseks on see hea uudis selles mõttes, et, et, et see seoses hiljutise ID-kaardiprobleemidega ja nüüd siis see uus teema juhib inimeste tähelepanu sellele, et paroolid on väga olulised ja, ja nendega tuleb, need on see, see ei ole lihtsalt midagi niisama, millega, mis niikuinii kedagi huvitavat, et, et mis, mis, mis nüüd mina, et, et see, see, see nüüd küll kedagi ei seganud. Paroolide osa identiteedist kui keegi näiteks sinu sotsiaalmeedia konto alt postita midagi kedagi suhtes väga solvavad või midagi muud sellist, eks pärast tule ja tõestada, et sa pole kaamel. Sylari teinud. Teiega rääkides ütlevad nad, et noh, antud juhul ei ole ju tegemist häkkimisega, et see ongi saanud selliseks uueks normaalsuseks, et need paraku küll ka lekivad ja näiteks ka väikeste e teenuste poodide kaudu kaudu ja sisestada tuleb neid andmeid sageli mitmele poole ja siis tuleks need paroolid nagu üle vaadata ja ja kui sa rääkisid vau-efektiks vau-efektist, siis minu jaoks oli vau-efekt see, mida ma lugesin eile geenius, e-portaalist, kus olid välja toodud siis 20 kõige populaarsemat parooli, mida inimesed siis kasutavad, et ma siin mõned tooksin kohe näiteks, et noh, näiteks üks populaarsemaid, üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus või siis üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa üheksa või siis näiteks sõna parool, mis on väga levinud ja siis üks tähekombinatsioon, mida kindlasti kuulajad võiksid mõelda, et kuidas see tähekombinatsioon on saadud. Käel Y aveel hakkasime. Et klaviatuurile tähestikus lähestikused tähed vasaku käe all, siis olevat nende klaviatuuri klahvide all, et et no need on ikka täitsa hämmastav, et 2017 aastal selliseid paroole. Kusjuures minu jaoks kõige kummalisemad paljudega loolikkeliselt sõrada umbes nagu kallis ja või paroole, aga 10. kohal oli paroliks killer seletab nii mõndagi Eesti arvutikasutajate kohta. Kui sellest nüüd teine äärmus, siis sellest nendest lihtsatest parollidest on see, et, et eile tuli ka uudis selle kohta, mismoodi inimesed, kes omavad bitcoini, on enda siis väärtusliku vara turvamiseks mõelnud selliseid nagu seal oli öeldud, siis tuuma tuumaraskusega või sellise ülikeerulisi paroole, et oma väärtusliku vara kaitsta, sest tõesti bitcoini edu tuules on, on tegemist nagu väga suure reaalse raha või väärtusega. Jah. Ja see konto lekkimine noh nii-öelda pahalaste poolt vaadates siis nemad tahavad ilmselt saada sealt sellist kasu, näiteks ühe näitena tuuakse seda, kuidas hakatakse saatma emaile sinu enda tuttavatele sinu konto alt, kui nad siis tõesti sinna sisse saavad ja et maksa raha selle eest ja, ja varasematel aastatel, kui seda teavet või, või inimeste teadlikkus ei olnud ka nii suur see väga hästi toimis ja, ja väga palju rahaga niimoodi kätte saadi. Et noh, õnneks teadlikkus ilmselt tõuseb ja ja samamoodi ka siis selle koha pealt, et neid paroole loodetavasti siis nüüd hakatakse tänu sellele infole, mis meil teada on, muutma. Ja siiamaani on eestlasi hästi palju kaitstud ikkagi meie selline spetsiifiline keel, et kui keegi otseselt ei võta eestist sihikule, siis saad kohe aru, et tuleb kiri, mis on tehtud Google Translateiga näiteks. Aga, aga ma olen ka saanud taolistest spämmi, kus täpselt üritatakse midagi kätte saada, mis on nii heas eesti keeles, et keegi ilmselgelt olnud emakeeles kirjutaja selle puhul, nii et see on ilmselt ka üks uus Ohtluse, millega tuleb arvestada, et kui ka mõni sõber saadab sulle kirja, et olen hädas, pole aitama, et hästi kiiresti välja ja kui ta tundubki täiesti autentne, siis ta ikkagi ei pruugi olla seda. No ja, ja tegelikult on eestlasi päästnud ka ID-kaarti ja mobiil-ID ja Smart ID, et hoopiski turvalisemad sisselogimisvõimalused, kui seda on tavaliselt asfordid. Selle teema lõpetuseks siis juba korra Henrik Roonemaa, viidates, et kutsume ka üles võib-olla siis tegema laupäevakut, mille käigus vahetad ära oma kontode paroolid, aga aga vahetusest räägime ka teise teema puhul, nimelt on selle nädala jooksul olnud jõuline areng siis eelmise nädala Siim Kallase sõnadele, kus ta siis kutsus üles või, või arvas, et peaks erakorralised juhi valimised tegema, millele andis oma heakskiidu ka päev hiljem Hanno Pevkur. Hanno Pevkuri sooviks oli veel eelmisel nädalal siis teha need valimised kohe kiiresti jaanuaris ning Siim Kallas ja tema mõttekaaslased, nagu mina aru sain, tahtsid neid valimisi teha ikkagi kevadel või suvel ja sel nädalal on see peamine areng siis selles, et Hanno Pevkur andis kõigepealt intervjuu Postimehe ajakirjanikule Joosep Värgile kus ütles ja siis ma tsiteerin. Mulle on aga Eesti ja erakonna saatus mitu korda olulisem kui kramplikult oma toolist kinni hoidmine. Seetõttu teen erakonnakaaslastele ettepaneku lõpetada igasugune ussitamine ja kutsun üles kõiki, isegi neid, kellele isiklik kiuslik imeviha minu või Kaja vastu koonduma Kaja Kallase selja taha ja minema ühtse meeskonnana järgmistele järgmisi riigikogu valimisi võitma. Tsitaadi lõpp. Tänaseks on Kaja Kallas kinnitanud, et oma valmisolekut kandideerida, et kuidas tundub, et kas Pevkuri sõnum oli tõesti sedavõrd siis lepitust otsiv või see oli strateegiline arusaam, et ta ei saa jätkata. Politoloog poliitikavaatleja Ahto Lobjakas Delfile andis väga sellise huvitava hinnangu selle kohta, et Hanno Pevkuri kiri mõjus otsekui bolševike surmaeelset kirjas suure terrori ajal ehk siis kinnitada ühtsust kinnitada lojaalsus parteile, aga olukorras, kus, kus on, ollakse valmis kõike enda poolt selleks selleks andma. Ühest küljest oli muidugi selge, et see noh, nii-öelda erakorraline juhi valimine pidi tulema varem kui järgmise aasta jaanuaris onu, täiesti kummastav minna juhi valimistele kaks kuud enne siis parlamendi ja veel neli kuud, ütleme enne euro Europarlamendi valimistel, ehk siis et tekitada segadust sel ajal, eks, selgete ta pidi, kui ta kuskil suvel oli nagu, täiesti loogiline. Et öelge jah, küsimus, et kellega sinna minna. Et mina suhtlesin mõnede reformierakondlastega velg veel enne kui, kui Siim Kallasele sõnumiga välja tuli ja noh, ikkagi see kaldus juba selgelt sinnapoole, et Hanno Pevkur ei ole see särav liider, kes suudaks Reformierakonna reitingut oluliselt parandada ja siis noh, Kaja Kallase nimi seal tõesti ka niimoodi niimoodi välja läbi käis, et nüüd see, et Hanno Pevkur tuli välja omapoolse käiguga ja ja tõi selle jaanuari, tahtis tuua. Või need valimised kohe kõvasti ettepoole. Et see tuli ilmselt täpselt nende planeerijatele ajakava suhtes üllatusena, kuna nende positsioon on piisavalt tugev, siis noh, näiteks, kui me nüüd mõtleme nende sõnade peale, millega eel üle-eelmine, siis Reformierakonna juht Andrus Ansip õnnistas Pevkurit, kes olid täiesti hämmastavad Eesti tüüpilise poliitilises kontekstis üldiselt. Välja vaid nüüd ma loen selle ette, elus on niimoodi, et kui sa oled valitud juhiks, siis juhi mitte ära halise, et juhitavad on halvad. Just nimelt lähevad hor korda, seda mitte mitte ühes intervjuus leiduvaid kohe-kohe mitmes kohas täpselt sedasama kombinatsiooni harilikult ei tehta ja see näitab, et teatavat sellist tugevat solvumist millegi muu peale kui selle üle, et, et tegemist oli võib-olla mitte kõige tugevama juhiga, et ilmselt siis Pevkuri vastukäik võis olla ükse neid ajendeid, mis niivõrd tigeda reaktsiooni esile kutsusid. Samas on jälle olukord üsnagi veider või keeruline, et Reformierakond on siis juba praeguseks kolmanda juhi valimisel alates rõivas siis Pevkur ja nüüd siis kolmas, tuleb just sellises natuke rabistavas olukorras, et, et kui need valimised tõepoolest tulevad jaanuaris, mitte aga suvel, nagu oleks võinud eeldada, tähendab see seda, et hulgal inimestel, kes kellel võiks olla ambitsiooni, pole aega kampaaniat teha. Nii, selle tõttu tundus siis esialgu Pevkuri mõte, et valimised võiks korraldada kohe jaanuaris, justkui ta sooviks ise endale trumpi kätte mängida. Et kiiresti pinge maha võtta, kiiresti kasutada, kasutada enda juhi positsiooni selleks, et tugevama mandaadiga edasi minna. Seevastu selgus väga üllatavalt, et tema mõte ei olnudki hoopis see ja ta ütles, et tema mõte on hoopiski mõelda Eesti riigi peale ja sel ajal, kui Reformierakond on opositsioonis ja riigis toimuvad maksu maksukatastroofid, see on minu minupoolne liialdus ei saa Reformierakond tegeleda siis siseheitlust, aga mis võib-olla on ka tõesti tõsi, et et oleks ju väga kahju, kui opositsiooni suurim opositsioonierakond ei saa oma tööga tegeleda, vaid tegeleb siseehitustega. Aga tulles tagasi jutu alguse juurde on, on tõesti reformierakond nüüd juba kolmanda juhi valimisel olukorras, kus, kus me tegelikult ei saa olla lõpuni kindlad, et et erakonna uue juhi taha koondub tõesti terve meeskond. Et Kaja Kallasest saabki see, see suur juht, kes Reformierakond Reformierakonna uuesti valitsusse viib. Ja minu meelest seesama, mis sa välja tõid, et et Pevkur tegelikult vist ikkagi strateegiliselt sai aru, et ma ei usu seda isiklikult, et tema algusest peale mõtles, et ta toetab Kaja Kallast, kui ta tahab jaanuaris neid valimisi teha. Pigem tundus see nii, et juhatuses tal lihtsalt ei olnud toetust ja seda sai sellest aru ja ja, ja selle peale oli selge, et mis sa seda erakonda siis enam juhid, kui sul toetust omaenda erakonna sees ei ole, sinu ideega ei tulda kaasa ja tehakse avalikult maha. Et kuuldavasti küll ka siis ütleme, Kaja Kallase toetajad olid natukene elevil ja Sapsus, et et kas tõesti nüüd jaanuaris peab reageerima ja vist oldi isegi seda väljakutset siiski valmis vastu võtma, et hoolimata sellest, et kõik käib nii kiiresti, siis me teame, et kallaste pere kinol on üldse erakonnas sees ju väga tugev toetajaskond. Viimased need jaanuarikuus olnud valimised seal erakonnas sees, näitasid just seda, et Siim Kallas ja Kaja Kallas said kõige enam hääli. Tõsi, juhi juhi valimised olid eraldi ja juhatusse valimisel siis, et et aga Pevkur jääda ilmselt on ka selles, et, et praeguses poliitilises situatsioonis ei ole justkui ei suutnud nagu eristuda või ta ei ole, ta ei ole paistnud silma, et ühelt poolt on olnud ta nagu kriitiline opositsioonis, siis öeldakse, et see on kuidagi selline kunstlik või, või noh, välja pakutud ja teisalt kui me paneme selle kombinatsiooni kõrvuti, et kes oleksid 2000 et 19 valimistel siis peaministrikandidaadid, need peamised Ratas ja Pevkur, siis minule tunduvad need kaunis sarnased tüpaažid, et Kaja Kallas seal Ratase kõrval eristub võib-olla tõesti rohkem? Jah, ja selgete kutsugu tagant tagantjärele vaadata, sa ütleme siis, et Kaja Kallase saamine Reformierakonna etteotsa on juba nii-öelda otsustatud. Valimised tegelikult jaanuaris ära teha. Ja täpselt, et ehk siis noh tagantjärele võib-olla Pevkur oli ka selline hea interreeglina, et ülemineku valitsus, et, et rahustada opositsiooni jäänud Reformierakonda kuidagi kuidagi maha ja siis valmistada ette pinnast selleks juhiks, kes üritaks siis Reformierakonda võidule viia, iseküsimus on täitsa täpselt see, mida siis võidule viimine Eestis tähendab, et kas see tähendab siis kõige suuremat hulka hääli valimistel. Aga koalitsioon tuleb moodustada igal juhul, ehk siis ta kokkuvõttes tüütavad hakata juba mõtlema ka just selles võtmes, et kuidas ja mis tingimustel üldse minna valitsusse, kas minna valitsusse teisena, ehk siis näiteks nii, et oledki valitsuses Keskerakonnaga muide, Keskerakond väga huvitavalt läbi Tõnis Möldri Tallinna abilinnapea, pakkusin, viskas juba kinda etet, Kaja Kallasega muutus reformierakond tema väita siis parketikõlbulikuks ja temaga saaks teha koos valitsuse, mis kestaks pikki-pikki palju aastaid, ehk siis nagu juba visati välja, et davai, teeme, teeme vaid valitsuse koos, aga muidugi kohe tekib küsimus, et kes on peaminister ehk siis kes on meister minister, kelle valitsuses? Iseenesest veel vaatate olulisemgi peale valimiste võitmise teema pidada. Minu meelest sa tõttad liiga kaugele, et selles mõttes, et vaja olla. On ju selge, et Reformierakond väga suure tõenäosusega saad teise koha kindlasti. Selge see, et Kaja Kallas saab Reformierakonna esinaiseks, aga see, kuidas, kas ta suudab erakonna konsolideerida, see ei ole veel üldse selge. Kas tema taha tuleb näiteks Kristen Michal ja tema meeskond, kui senini on olnud Reformierakonna üks tugevusi, nende strateegiline mõtlemine valimiste kontekstis, aga see on tähendanud seda, et seal, et, et siis nagu erakonna mõttetank koondub selle võimaliku juhid või ütleme, juhi taha seal seni väga edukas olnud näiteks Rõivase puhul, kes, kes nii-öelda neelatis heas mõttes üles-alla ja tema taha koonduti siiski samasse ei toimunud ilmselgelt Pevkuri puhul ja me ei tea seda, kas see toimub Kallase puhul, et me ikkagi Kaja Kallase puhul rohkem teame seda, et ta ei ole olnud Eestis viimased ajad, et ta on tulnud erakonda väljastpoolt, et ta ei ole sinna nagu orgaaniliselt sisse kasvanud, kas ta, kas ta saab nende naljadest aru, kas ta nendega nii-öelda samas samas paadis, kas seal tekib selline tunnetuslik meeskond, seda me veel ei tea. Ma ei kõhkle selles, et Kaja Kallasel on ambitsiooni, aga kas on ka päriselt, et erakonna juhi materjali, seda me veel ei tea? See on üks küsimus, mida ta peab suutma ennast kehtestada, sellepärast kui sa nagu mainisid Michalit ja mõelda seda, et Kallas hoiustaga Pevkuri vastu, siis ilmselgelt võib eeldada, et Michal on Kaja Kallase paadis. Aga seal oli küsimus selles, et kas ta suudab enda ja avalikkuse jaoks tõestada, et ta ei ole nii-öelda Michali tehtud nagu teised spekulatsiooni tuttavad, et ta ei ole nii-öelda oma isa poolt tehtud ehk siis ennast tõestada sõltumatuna. Meie tänases Päevalehes on analüüs, mis justkui kinnitab, et või jõuaks järeldusele, et ei Kaja Kallas on Ennast tõestanud igatipidi sõltumatuna ja puha aga just sellest, et Michaliku väga tugeva kombinaatori ja poliitiku sellisest varjust välja tulla, ta peab tõesti suurt mõlgutada ka avalikkusele näidata. Ja ja samamoodi on tema selja taga kogu aeg Siim Kallase vari. Isegi kui seda seal tegelikult ei ole, siis see fantaasia sellest võimalikust varjust jääb jälitama siiski Kaja Kallast väga pikaks ajaks. Täpselt just selle vari seal on ja, ja kuigi Siim Kallas proovib seda kõikides intervjuudes öelda ja ta ei kommenteeri Kaja Kallase tegemisi ja mäletame ka ajast, kui Siim Kallas pürgis siin vahepeal ju peaministriks meile uuesti siis talt küsiti, et kas, kas nüüd, kui te loobusite, siis ta loobus peaministriks pürgimisest? Tahate ikkagi europarlamenti minna, siis ta pidas väga oluliseks, et nad oleksid kajaga nagu erinevates kohtades, et kaja saaks europarlamenti ja sellepärast tema otsustas mitte kandideerida, et noh, milline on Siim Kallase roll selles tulevikumeeskonnas on väga huvitav, et väidetavalt küll ta on rahul oma selle Viimsi vallavanema tööga. Samas jälle, kui ma oleksin Kaja Kallas, siis ma küsiksin kindlasti oma isalt nõu, sest et sellise poliitilise kogemusega inimest Eestis annab otsida. Et teistpidi oleks liigne distanzeeriminega lihtsalt rumalus, aga, aga tõesti, küsimus on see, et kuidas teha niimoodi, et, et see ei, ei, ei jääks mulje, et võimul on tegelikult Siim Kallas, uues. Ja paratamatult tundub, et Kaja Kallas peab ikkagi ka Brüsselist vist varem ära tulema ka selleks, et seda erakonda juhtida just nimelt sellepärast, et, et sa teaksid, mis seal tagatoas toimub, absoluutselt, et kui see tagatuba on siin Parlamendis ja tema on Brüsselis, siis sa ei kontrolli olukorda. Ja et noh, selles mõttes ongi, et kui nüüd juhi vahetus tehakse täiesti aasta alguses teoks, siis ühest küljest ära kõigile lasessettivad ja aastaga on täpselt selgelt näha, et kes on kellega ja kuidas need jõujooned jooksevad. Teisest küljest jällegi, kui mõelda puhtalt poliittehnoloogilisest, siis võib-olla oleks olnud ikkagi see esialgne ajakava, kui me eeldame, et see, mida Siim Kallas välja käis, oli see, mis plaanis oli. Ma ei pea seda suvel natukene parem, sest et praegusel hetkel on kõik räägivad Kaja Kallase Reformierakonnast pigem positiivses võtmes. Aga aasta pärast see on juba väsinud ammune teema, et, et seal on kulunud, siis peab minema tulema välja hoopiski uuega. Uudse juhi momenta selleks ajaks kadunud. Eile juhtusin rääkima inimestega, kes vaatasid 2000 seitsmeteistkümnendale aastale otsa ja mõtlesid, et, et aga vaadake, see oli ju Hanno Pevkuri aasta täpselt üks aasta sai üks inimene olla erakonna juht, et et selliseid, selliseid juhi valikuid ja, ja juhi taandumisi pole ammuilma olnud, et meenutati siin keskerakonnas Andra Veidemanni aega, kui tema oli pool aastat pärast, siis lindiskandaali, aga, aga nii lühike lend ja, ja mis selle nagu ka kaasa tuli, oli ju see, et, et Reformierakond lõpuks nii-öelda kinnistas oma teise koha vähemalt nende reitingute järgi, mida me siin sageli analüüsime. Kusjuures mina nagu peaksin reformierakonnal puhul kõige olulisemaks just nimelt selle selle meeskonna taastekkimist või selle, selles strateegilise võimekus uuesti loomist, sest et Reformierakonna eripära on ju olnud see, et, et ta ei ole üldsegi mitte olnud kõige suurem erakond ja tegelikult vähemalt poole oma ajaloost on olnud sellise 15 16 protsendilise toetusprotsendiga pigem praeguse aja sotsidele sarnanev erakond ja tema eripära on olnud olnud võimekus mängida oma kaardid igas lauas välja, nii et ollakse valitsuses, et, et see, kui see võimekus uuesti üles leitakse, siis siis tegelikult ei ole tähtis see kuivõrd-kuivõrd suure toetusprotsendiga nüüd see aasta lõpetatakse, vaid just nimelt see, et, et erakond uuesti hakkaks erakonnana tööle. Ehk siis tuleb lahendada kõige olulisem strateegiline küsimus, et missugune erakond olla, kas see klassikaline liberaalne erakond või ikkagi pigem massipartei, mis mängib hoopis rohkem tsentri peale ja, ja see ei olnud küsimus siis jah, Kaja Kallasele. Ja üks oluline dimensioon, mida võiks veel analüüsida ja arutada, on see, et kui räägitud on siin uue partei võimalikust tulekust, et siis kas Kaja Kallase saamine selle erakonna juhiks, noh ilmselt see muudab Reformierakonda mingil määral, noh, tänane Päevaleht toob välja, et Marko Mihkelson võib-olla on liitumas Kaja Kallasega Kaja Kallase jaoks kindlasti oleks oluline tuua ka nii-öelda oma inimesi veel parteisse või poliitikasse sisse ja, ja kas see muudab olukorda, kus räägitakse tõesti sellest uue partei tekkest? No ja tegelikult on ju reformierakonnal erakordselt soodne võimalus seoses IRL-i nõrkusega, et, et nende valijaskonnas ma oletan, et on üsnagi sarnased ja, ja noh, tõesti reformierakonnal on ajalooline hetk, kui ta, kui ta suudab ennast kokku võtta ja, ja ja tubli olla siis siis tegelikult Jer IRL-i nagu toetada Taskond enda paati tõmmata. Aga tõesti, et see Kaja Kallase meeskonna suhtes on täna väga huvitav analüüs LP-s, kus, kus siis on välja unistanud Kärt Anvelt võimalikud Kaja Kallase meeskonna liikmed ja selle huvitav osa on see, et seal on siis nagu nähtud neid Reformierakonna tarmukaid, kuid tarmukaid, naisi, kellel tegelikult praegu ei ole peale ilus olemise väga suurt funktsiooni nagu selles mõttes, et ollakse opositsioonis, et, et ei ole, ei ole võimalusi ei ole väga palju, aga, aga tõesti on see huvitav jah, et seal on väga tugevate istmelt, naiskond on nähtud. Kärt Karpa vabast Kärt Anvelti analüüsis Igal igal juhul oleks Eestile hea kui, kui Reformierakond, kui peamine opositsiooni jõudena ennast leiaks ja ennast kehtestataks ka nende jaoks, kes, kes võimule ei soovi, sellepärast et tugev opositsioon on vastukaaluna alati tervislik. Aga saame juba järgmisel kolmapäeval näha, millised arengud on, kui koguneb Reformierakonna juhatus, seda Hanno Pevkuri ideed arutama. Aga me jätkame teisel teemal eesti keele teemaga, nimelt sel nädalal tuli välja, et järgmise aasta kevadest viiakse eesti keele riigieksamist sisse muudatus, mille kohaselt ei kontrollita enam eksami funktsionaalse lugemise osas õigekirja. Ehk siis nagu teada, on eesti keele eksam kaheosaline, ühes osas tuleb kirjutada kirjand ja, ja sellel puhul lähevad kõik tähe vead, komavead, kõik olulised siis õigekirja. Asjad arvesse, aga kui lugemisülesanne on need, siis tulevikus ei peaks enam küsimustele vastates seal õigekirja arvestama. Sisuliselt võid sinna vastates kirjutada vigaselt. Kusjuures sa mainisid, kirjemaldaks, tekkis kohe küsimärk ja vaatasin, et tõepoolest kirjandite ei ole funktsionaalne kirjutamine ja funktsionaalne lugemine. Funktsionaalne kirjutamine tähendabki tegelikult väikest kirjandit. Just nimelt, ja siis see on siis olnud praegune nii-öelda riiklik ettepanek ja, ja selle nädala jooksul on siis emakeele selts protesteerinud, et selline otsus võib anda vale signaali, et justkui mingitel asjaoludel võib siiski valesti kirjutada ja nüüd on siis küsimus selles, et et kas kummal pool on õigus, kas me, kas me peaksime leppima sellega, et mingitel asjaoludel võib vigaselt kirjutada või on, on eesti keele puhtus kõigeülene ja, ja, ja mina mõtlen, et, et siin peaks me nagu arutlema selle üle, et et kui toimub siis eksam, siis mida hinnatakse, et kirjandi puhul siis funktsionaalse kirjutamisoskuse puhul me saame kõik aru, et hinnatakse, kirjutamisoskus, kirjutatakse seda ka, aga seda, kas kas oskad komasid õigesse kohta panna suurt väikest algustähte ja kõiki muidki õigekirja reegleid ja teine siis see funktsionaalne lugemisoskus on see, et kas sa saad loetavast aru. Ja, ja vastates küsimustele, kas sa võid teha vastates küsimustele vigu või, või mitte ja mina isiklikult arvan, et võiks tohtida, teha vigu, et see, et need ei peaks olema, nagu need ei peaks olema, siis funktsionaalse lugemisoskuse puhul ei peaks hindama kirjaoskust. Kas see võrdlus võiks olla selline, et oletame, et keegi on väga tugev matemaatikas ja talle talle antakse ette mingisuguseid arvandmed ja kohustus koostada teksti ülesanne. Ja nüüd ta koostab selle teksti ülesande ja siis võiks tekkida nagu arutelu, et tal on see tekst väga vigaselt koostatud, ilmselgelt kahe vääriliselt kasta on selle testi läbinud või mitte. Mina arvan, et on, sest et ta tema tekst oli ju või tema ülesanne oli õigesti tehtud, see, et ta seal sealhulgas tegi vigaside eesti keeles eesti keele õigekirjas, see on teisejärguline, et see ei ole, see ei ole selle testi teema. Nii et mina arvan jah, et, et see oleks väga õiglane, kui kui õigekirja ei hinnata. Ses mõttes olen täiesti teisel seisukohal, et kui eesmärk on ikkagi ju õpetada ja õppida, siis on oluline see, et ma saaksin igal hetkel elus hakkama, et ma oskaksin igal hetkel õigesti kirjutada, et, et noh, võib-olla elu mõistes õpetab see isegi rohkem, kui ma pean igal hetkel õigesti kirjutame ka siis, kui ma vastan küsimustele või, või noh, täiskasvanu elus, et ma saadan kirju siis, ega, ega ma siis üritan ju need ka kõik õigekirjas ikkagi õigesti kirjutada ja hoolimata sellest, et ma tean, et võib-olla teine pool ei kontrolli mul seal nüüd ei aja näpuga järge ja ei saada mulle vastu, et ma ei vasta enne, kui sinu õigekiri on õige, on ju, et et nagu elulisem tundub see, kui ikkagi ju seda peaks kontrollima. Kus mina olen siin ühes paadis paaris Heiditiga valmistused tegelikult teile mõlemale vastu vaidlema üllatanud hellitatud, võttis umbes mul sõnad suust ära, seal on kaks aspekti, et üks on tõesti see, et see, see hindab tekstist arusaamist ja, ja ma tahtsin just uue, umbes samasuguse, matemaatika näitab isegi mitte ka ülesande koostamine, vaid sa peadetakse selgitama, kuidas sa lahenduseni jõudsid ja paned sinna vahepeale eesti keeles lauseid. Et kuna siit siit tuleb siia selle, siis järelikult tuletama sellest selle ja kui sa jätad sa CPS kuma panemata, siis kui seda hakatakse ka ütleme, hindama veana siis seistes tekitab täiendavat stressi. Kui sa pead mõtlema ka selle olukorras komade peale, ei, mitte nii-öelda nende matemaatiliste sümbolite peale. Ja teiseks on täiesti ebaoluline, kuna tähtis on antud juhul see, et hinnatakse, kuidas lahendab seda matemaatilist käiku ehk samamoodi, kui on tekstist arusaamine siis ta tekstis arusaamise ülesande mõte on vaadata, kas inimene suudab mõista, mis talle ette antud, aga inimene võib olla näiteks omaaegselt graafika talla võib olla mis iganes muid omadusi ja kui sa siis selle võrra hakata tema hinnet alla võtma, et ta ei oska kirjutada, ehkki ta saab suurepäraselt sajaprotsendiliselt ülesandest aru siis nagu noh, ta jällegi on kuskilt mujalt tulnud sisse mingi nõue, mis, millel pole konkreetse ülesandega mingit pistmist. Mina näen siin selles, selles plaanis selliste väga ilusat mõtet seada eesti keel kõigele ülemuslikuks, mis on iseenesest väga, väga lahe ja väga tore mõte ja ma ka tegelikult väga muretsen selle üle, et, et eesti keel, eesti keele oskus on kehvaks muutunud ja ma arvan, et selle tagaosalt on ka see, et eesti keele õpe on väga keeruline, et eesti keel, isa, raskike, raske keel ja ka selle hõbe ei ole tehtud lihtsaks, aga see ei ole selle, selle arutelu teema, vaid hoopiski on, on siis vaid vaid minu mõte, on see, et jällegi mõelda, et mis on meie eesmärk, kas meie eesmärk on seada eesti keel ülemuslikuks või on meie eesmärk saada näiteks mingisugune hulk lapsi tööturule või noori, et näiteks näiteks nad on väga mingisugused noored inimesed on näiteks väga tugevad keemias, füüsikas, matemaatikas, nad saavad väga hästi loetust aru, mis on neile väga oluline, et olla tugev füüsik, matemaatik, keemik, kes iganes, aga võib-olla tõesti nad ei ole tugevad eesti keeles, ehk siis meil on meie eesmärk on saada tööturule need inimesed oma oskustega. Aga kui ta tööturul peab ikkagi ka saatma oma kirjad välja, et teha oma töö nii-öelda tellimusi. Nojaa, tähendab, selles mõttes on see ju tõsi, et ta peab tegema seda, aga nii ka kirjade saades ei, ei sõltu tema ju tulevik sellest ütleme, tema töökoht sellest, et kas ta, kas ta, kas ta kirjutab õigesti või mitte. Ja teiseks on see, et ta peab siis nii kaugele üldse jõudma, et kas me tahame seda, et ta jõuaks, et ta jõuaks tööturule või me tahame, ta jääks mingil põhjusel sinna eesti keele taha kinni. Et ma, ja ma arvan, et see ei ole meie, meie eesmärk. Kui ma mõtlen ka, näiteks kui on seesama funktsionaalse lugemisoskuse kontroll ja sa tead, et sind võidakse karistada õigekirjavigade eest, aga mitte selles, kui sa näiteks kirjutab väga lihtsalt, siis ma kirjutaksin isiklikult lihtlausetes kogu selle seletuse, siin aga. Te olete haridusministeerium, on nüüd seda plaani, mida siis Innove välja töötas, nüüd muutma. Ma hakkan nüüd no no alati on öelnud, et nad tahavad veel seda kaaluda ja ma ise väga loodan, et nad ei kaalu seda eesti keele seltsi poole, sest minu meelest on nagu üldistades meie haridussüsteem ja mitte ainult Eesti, vaid ka kogu Lääne-Euroopa haridust, süsteem liikumas sellise kuubikustamise või sellise torustamise suunas. Et haridussüsteem tahab võimalikult ühetaolisi lapsi ja tahab neid hinnata testidega ja võimalikult ühetaoliste kriteeriumite alusel. Ja samas oleme meie ühiskonnas, millel on järjest rohkem vaja erilisi inimesi, eriliste oskustega inimesi, inimesi, kes mõtlevad mingi teise nurga alt või kes näevad asju või probleeme või lahendusi mingisugusest uudsest nurgast, ehk siis me oleme nagu kaheti selles olukorras, et et, et ka näiteks Lääne-Euroopa tõepoolest oma kehvade PISA PISA testide tulemuste nagu masenduses on käesolevast aastast nii Inglismaal kui ka Taanis viidud sisse uued testid kuueaastastele lastele, mis on hästi suurt nagu pahameelt tekitanud ühiskonnas, et et noh, kui me hakkame kuueaastased testima ja mingisse kuubikusse ja siis selle suruma ja selle järgi lahterdama, et, et me ei võida sellest nagu ühiskondlikult väga palju. Pigem just nimelt võidame seda, et me saame, saame need lapsed väga ühetaoliseks. Suruda muidugi see nii-öelda tagasivõtmine või ümberpööramine või selle kaalumine viitab väga sellele, mida ja kellele need Peeter Helme pannud ERR-ile antud kommentaaris väga hea pealkirja, ehk siis tehtud, mõeldud, et taas korda jääb mulje, et isegi ministeerium ei teadnud, et sellised muudatused on kavas ja nagu ka mitmed õpetajad pärast kommentaarides ütlesid ka nendele tuli see üllatusena, ehk siis ei konsulteeritud, tehti midagi ära, ei riku, tuleb, reaktsioon hakkab ümber korrigeerima, et see on nagu hästi iseloomustab väga paljuski nokaga ka näiteks Eestis seadusloomet, et kui näiteks minna Euroopasse sinna kuskile Brüsselisse, kus me kõik kirume, kui aeglase kõik asjad käivad ja aeglaseid asju vastu võetakse, siis paljuski sellepärast, et igale liigutusele tehakse mõjuanalüüsid. Kui me teeme niimoodi, juhtub niimoodi, kui me teeme naamoodi, juhtub teistmoodi. Et mingitel üleminekuaegadel, kui Eesti pidi hästi kiiresti ennast muutma, Ma Nõukogude riigistada selliseks kaasaegseks maailmaks, siis oli võib-olla õigustatud see, et tehti seadused siis pärast seda ma mäletan, kui palju teie teete siin välja, tuli jälle seaduse parandamisel seaduseparanduse seadust. Aga iseenesest korrigeeriti tagantjärele, et siis oli võib-olla põhjustatud põhjendatud, aga praegusel hetkel konkreetselt haridus on niikuinii nii pika vinnaga asi, mitte mingit probleemi, ollakse enne põhjalikult läbi arutada ja siis võtta vastu otsus, mitte et nüüd tuleb ootamatult midagi välja, kõik hakkab kisama, siis öeldakse, et ups valesti läks, aga samas. Minu meelest on positiivne just see, et kui tõesti ups nüüd valesti läks, ikkagi kaalutakse neid variante ja kuis iganes see lõpuks jääb, kas jääb nii nagu praegu plaanitud või tehakse ümber. Aga et iseenesest on positiivne see, et julgetakse öelda, et ototot midagi vist ei olnud. Selge see, et debativõimalus peab alati olema olemas olema ja tegelikult on see ka võib-olla see on halb, et see kukkus välja nii, et on otsustatud ja otsust hakatakse ümber tegema, võib-olla oleks parem olnud, kui seda oleks vaja nagunii-öelda, debatti võtmena välja pakutud ka ütleme ajakirjanduses, et on kaalumisel või midagi sellist, et siis saab, siis saab erinevaid osa saavad erinevad osapooled nagu avalikult sõna võtta, aga miks ma veel ka veel veel üks asjaolu, miks ma oleksin selle poolt, et funktsionaalses lugemisoskuses ei hinnataks eesti keele oskust, on see, et haridus suvelise ja, ja, ja ka lapsevanemana olen ma näinud küllalt palju lapsi, kes, kellel on mingisugused takistused, täiesti erinevad takistused, miks nad ei oska või ei saa eesti keelt või siis ükskõik mis keelt tegelikult väga korrektselt rääkida või kirjutada, pigem just kirjutada. Ja, ja me ja ma olen ka näinud seda, et meie süsteem ei ole kuigi osav neid erisuse põhjuseid üles leidma. Et ma olen näinud gümnaasiumiastmesse jõudnud noori, kes, kes saavad graafia nagu diagnoosi ja nad on pidanud läbi kogu oma kooli, selle kooli aja selleges vaevlema ja selge, et seal sellest noh, nii hilises vanuses enam ei saa kogu seda keelesüsteemi uuesti üles ehitada või siis noh, näiteks on väga hästi teada selline selline nähtus nagu hüperaktiivsed, lapsed, täiesti kõnekeelne fraas üsnagi hästi tuntud tänapäevases tänapäevases kooli kontekstis, aga aga millele ma tahan tähele puhtad hüperaktiivsuse täpne nimi on aktiivsus- ja tähelepanu häire ja see võib olla mõnikord tähelepanuta see tähelepanu häire osa, ehk siis Nende, sellesama diagnoosiga lastel võib-olla sedavõrd tugev tähelepanu häire, et nad ei suuda isegi ühte sõna kirjutada nii sõna, mida nad teavad väga hästi ei suuda kirjutada, nii et selles kõik tähed on õiges järjekorras, sest et nende tähelepanu hajub, et see, kus just nimelt, et need, neid nagu neid erisusi, mis võivad tekitada selliseid keeleoskuse probleeme on, on päris palju ja me kahjuks ei ole väga osavad neid üles leidma ja ka tegelikult neid lapsi toetama, et väga väga tihti need diagnoosid tulevad väga hilja ja, või ei tule üldse. Ja tegelikult on, see pole ainult Eesti probleem, vaid see on ka kogu Lääne-Euroopa probleem. Näiteks sedasama hüperaktiivsust diagnoositakse praegu väga palju just Lääne-Euroopas, täiskasvanutel ka 60 aastastel inimestel ehk siis, mis näitab seda, et nad on elanud ju pikka elu selle diagnoosiga miks on oluline on just see, et, et et anda võimalus kõigile Aga ma tahtsin veel ühe näite, näiteks mul lõks kooliõde tuli venekeelses koolis keskkooli ja esimene aasta õpetajat vaatas läbi sõrmede sellele, et kui ta näiteks tega ajaloos või mis iganes ainetes kodutöid, siis ta kirjutas, võib olla väga vigased või isegi isegi ainult vene keeles mõningaid väljendeid, sestap oli tähtsam see, et ta saaks aru, mis seal aines õpetatakse, et oskaks seda taasesitada, kui see ta teeks seda grammatiliselt korrektses eesti keeles samamoodi kui ta lõpuks ütleme, ma juba ei teadnud, tema ajal veel ei olnud seal kaheosalist testi, aga kui tal on jõudnud sinna lõppu välja, ei kujuta ette, kas ta oleks seda, kui hästi te oleks teinud kirjaliku kirjutamist eesti keeles, kui korrektselt kõik need grammatikareegleid täitnud, aga ta ilmselgelt oleks aru saanud sellest tekstist suurepäraselt ja kui oleks sellepärast hiljem maha võetud. Nojah, tõepoolest, et järelikult ta Palestiinast eesti keelt osanud, aga antud ülesande kontekstis oleks ta ju muidu viimasele grammatikanõudeta saanud. Maksimumpunktid. Otsin siia teema külge veel korra ka Eesti Päevalehes olnud loo, mis puudutas kirjatehnikat ja selle õpetamist, kus toodi välja siis, kuidas lapsed on stressis sellest, et nad siis peavad tegema neid harjutasime lihtsalt ilmselt raadiokuulajad ja ka meie oleme kõik teinud, ehk siis siin abijoontega vihikusse seda keerulisi tähti kirjutama küll Eesti Eestis olevaid sõnu ja nii edasi, aga et, et ja on tekkinud diskussioonid, kas seda kirjatehnikat üldse peakski õpetama koolisena. Ma arvan, et seda kirjatehnikat võiks, võiks ikkagi õpetada, sest tegelikult see käeline motoorika on ka mitmes muus arenguetapis oluline, kehvem pool on see, et seda õpetatakse 19. 18. sajandi meetodite järgi, et noh, üldjoontes Ma ei tea ennestele põlvili ja kirjuta või sure, et et seda noh, seda kindlasti annaks loomingulisemalt õpetada, et ma kuidagi tahaks halvustada, et kirjatehnikat ei peaks õppima. Aga samas ma palju rohkem muretseksin selle üle, et terves gümnaasiumi terves kooli osas ei õpetajate arvutiklaviatuuri käsitlemist. Et inimesed tippivad siiski ju kahe sõrmega veel keskkooli lõpus või on need väga tõesti tublid pöidlad siis nuti-nutiekraanidel tegutsemiseks, aga, aga, aga meie, meie praegune kirjaoskus on ju tegelikult arvutiklaviatuuri taga. Ma jätan kommenteerimata, minu käekirjatehnikahinne oli 13, kahte ei pandud. Ma jätan kommenteerimata ka minu kirjatehnika ei ole kõige paremini, aga keeleteemaga lõpetame, jätkame jutuga vene telekanalitest meediaekspert. Raul Rebane kirjutas Postimehe arvamusloos see nädal, et kuidas Ukraina teadlaste uuringu alusel on näidatud selgelt, kui negatiivselt suhtuvad siis Vene telekanalid Eestisse ja ka Euroopasse. Ja sellest tulenevalt tuleks kindlasti Tallinna linn lõpetama siis tellimise Pervõi Baltiiski kanali kanalist, millele on viimase viimastel aastatel läinud tsirka 550000 eurot linna linnarahva raha. Kusjuures seal on oluline teha masti just saadetest, mitte siis reklaamist, saated makstakse kinni, seal käivad siis esinemas erinevad linnainimesed. Taavi Aas, Mihhail Kõlvart, kestahes poliitikutest on ju, kes siin võimu juures on ja ja, ja kusjuures selle reaktsiooni, kas see oli võib-olla üllatav, Taavi aasa seisukoht, et et sugugi mitte, et me peaksime üldse mõtlema selle lõpetamisele, vaid et me peaks, vaid riik peaks tegema nii nagu lingi teeb, ehk siis ostma sinna sisse reklaamija saateid. Nojah, see on tõesti kahe otsaga teema, et ühtepidi meil tõesti on vaja siis vene publikut kätte saada ja viia oma sõnumit nendeni teistpidi kasutame siis telekanalit, mille, kuhu raha, viies Me raha rahastame ka siis kaudselt Vene, Venemaa, mitte kõige demokraatlikumad. Siis ajakirjandus arvati, et see tõesti on selline noh, kahe kahe otsaga küsimus, et, et soovides ise paremat me peame natuke ebaeetiliselt käituma ja kas siis kas see on siis õigustatud või mitte? Aitäh teine asi muidugi on see, et Pervõi Baltiiski kanal on osa Vene propagandaaparaadist ainult noolt tegelikult ikka teatavate mööndustega tegemist on meile konkreetselt, tehakse saateid nagu Lätis on ta peakontor talul Luksemburgi ehk siis väikse registreeritud ettevõte suurem osa saatega puha puhtakujuline, noh, meelelahutus. Et uudised ei moodusta seal üldse mitte mitte väga suurt osa ja tõsinad retransleerida vaata ka ka Venemaa uudiseid ja siis aga kohapealt teevad ise Peebeegaarideks uudised, mis on tehtud Tallinnast. Nii palju, kui ma olen neid vaadanud, üldjuhul on nad täiesti korralikud, tasakaalustatud uudis, et nad võtavad võib-olla jah, teistsuguse vaatenurga kui leppeks teeks aga, aga harva nagu midagi väga sellist ette heita. No võib-olla nüüd, kui valimiste eel oli siis üks mu tuttav, panin küll tähele, et ega ka uudistes oli, oli liiga palju Tallinna asju kommenteerimas, just nimelt Tallinna ametliku, kes kuuluvad teadupärast ühte parteisse, teine asi muidugi, mis puudutab neid saata talle sisse ostab. Need on ikkagi väga paljuski selline, noh, Tallinna televisiooni jätke vene keeles, ehk siis seal ei ole sellisest normaalsest ajakirjanduse, kus tasakaalustatuse just kuigi palju. Et näiteks Mihhail Kõlvart oli valimiste eel üks tuttav, mainis, kes neid jälgida, ütles, et Eestis vist 15 korda eetrisse. Võib-olla kõige rohkem võib olla vähem, aga noh, umbes annab ettekujutuse ja üldsegi praktiliselt ei olnud sellist korralikku opositsioon eksas asi selleni, et tegemist on ikkagi puhtakujuliste propagandasaadetega. Teine variant on väita, et tegemist on teavitussaadetega nagu teie Tallinn ja ja nagu Taavi Aas oma raepressi kaudu antud teatas, ütles, et kommunikatsioonistrateegia, et hakake nüüd kõik eestlasteks, seal on surnud, sündinud ja tegelikult on Tallinna kommunikatsioon palju parem olnud vene keel seda venekeelse elanikkonna suunas kui Eesti riigi oma. Ehk siis et mõte on selles, et Uno, on arusaadav, et venekeelsed inimesed eestikeelset meediat ei loe, venekeelne on nõrk, noh, et ETV plussi reitingud on jätkuvalt väga väikesed siis et üldse nendeni jõuda, et nad üldse teaksid, mis riigis sünnib, on ju loomulik kas või jõuga ehk siis raha eest neile osta teavitust. Just täpselt sama argumentatsiooni kasutavad ka meediaagentuurid, kes neid siis pakuvad nii linnale kui ka näiteks riigile, et hiljem tuligi välja mõned reklaamid on ka jooksnud seal sama Pervõi Baltiskii kanalis, mida on siis rahastanud riik? Siin on juttu konkreetselt ühest Eesti, Eesti vabariik 100 reklaamist, mis kutsus, noh ütleme lihtsalt öeldes kõiki peole ja mis tegelikult on ju ka õige, me peamegi ka venekeelset venekeelset eestlast kutsume ju siin pidutseme koos meiega, kui me saame 100 aastaseks ja teisalt tuleohutuse reklaam. Aga mis see alternatiiv on, et maja põleb maha või? Ja täpselt selles mõttes, et PBK on kõige vaadata oma kalale venekeelsete elanike seas ja kusjuures mul on mõned saated, kui vaadata veel üldse nii-öelda üldarvus täiesti konkureerivad ehk Eesti suuremate saadetega, et tegemist on väga populaarse kanaliga. Selle eiramine viiks mõnes mõttes natuke samasuguste absurdini kui omal ajal. Taavi Rõivas üritas Tallinna televisiooni jätta pressikonverentside kõrvale, väites, et tegemist pole meeldinud. Aga laiem küsimus on jah, see, et kuidas, kuidas me oleme sattunud olukorda, kus Me ei suuda, riik ei suuda jätkuvalt kõnetada, siis oma rahvast ei ole leidnud seda meetodit, kuidas jõuda nende inimesteni, et nad, et nad vaataksidki neid kanaleid mis siis neile ka on tehtud, on ju, et aga tõesti ETV plussi rahastus me oleme rääkinud, lehelugemisnumbrid küll on. Täitsa märkimisväärselt. Suurem raadio kuulamist, numbreid vist on ka enamvähem okeid, et aga lihtsalt, ainult ilmselgelt kui, kui enamik inimesi vaatab televiisorit, meiesugused, friigid lähevad, vaatame õhtul uudistesaadet, enamik inimesi vaatab seal midagi muud, mingit meelelahutust ja, ja nende korralike programmide tegemine on nii kallis. Seal on mõnes mõttes ette kaotatud lahing. Kuidas ma arvan ka, et see on väga-väga hea mõte tegelikult neid tele telekanalisse saateid osta, küsimus tõesti see, et, et kus seda kasutatakse ära ühe erakonna huvides ehk Keskerakonna huvides, kes Tallinnas võimul siis siis, siis see ei ole eetiline, aga see on just nimelt eetika küsimus ja mitte mitte siis see, et kas osta või mitte, et need kindlasti peaks tegema ja riik riik peaks sedasama moodi tegema, sest et et Eesti ei ole selles olukorras üksi, et ei suuda mingit osa oma elanikkonnast kõnetada samasuguste probleemide ees on tegelikult kõik Lääne-Euroopa ühiskonnad, et et kas siis kultuurilistel või mingitel muudel muude näitajate alusel moodustuvad ühiskonnagrupid, kes, kes väga ei suhtestu siis selle ühiskonna muu osaga ja on oluline jõuda ka nendeni. Kuigi ikkagi alati, kui küsimus on ostmises, aga küsimuse, mida sa ostad, kas ostate tausta kajastus või sa ikkagi ostad enda sõnumitele istudes, mis peaks olema siis Eesti riigi sõnum, mis partei oma või kas valitsus oma, vaid seal, et kui meil on rahvusringhääling, siis ikkagi vähemalt ringhäälingu nõukogu, mis tagab suhteliselt hästi sõltumatuse, aga kohe, kui, kui keegi hakkab midagi bit info kaupa ostma, siis seal tekib automaatselt palju küsitavusi. On see, et kui asi puudutab nii-öelda riigi poolt saadete ostmist, siis ma natuke oleksin skeptiline või peaks selle väga läbi mõtlema, et kuidas seda tagada, siis. No sellest on samas palju räägitud, et mingisugust propaganda teenistusse Eesti riigile oleks vaja ja see on kogu aeg, see mõte ju just nimelt, et see on kogu aeg maha võetud, et sest et see, see hirm on olnud just, et et see, see teenistus kasutaks kuidagi meie, meie kodanikke, ma ei tea, heaolu ära või, või, või, või painutaks meie mõtteid mingist väga hirmsast suunas. Ma isegi ei tea, mis see võiks olla, aga, aga tõsi on see, et, et me oleme kogu aeg ja jälle ja jälle olukorras, kus kus arutleme selle üle, et riigisõnumid ei jõua kõigi kodanikena. Aga praegu ikkagi olukord, kus neid reklaame ostetakse, kas, kas ei ole mitte ikkagi see, et nad legitimeerib ka 600 muud sisu, et olgu, sa ütled, et seal ei ole nüüd kõik ei ole propaganda on ju seal sees, aga, aga ikkagi. Paraku küll jah, kuna kuna nad Re reethansleerivad Venemaa kanaleid, mis pärast Ukraina invasiooni ilmselgelt vähemalt teatud kohtades me ei saa väita, et tegemist on Rausa ja tasakaalustatud käsitlusega, siis siis jah, et inimesed, kes seda, kes seda ütles, inforuumis viibivad, saavad osa sellest, mida on nimetatud ka hübriidsõjaks, ehk siis, kui ta saate diateadlikult suunatakse inimeste mõttemalli teatud suunas ja siis, kui Eesti riik näiteks paneb ka sinna sisse oma reklaamid, siis inimestel tekib ainult kindlustunne, et järelikult on, on sealt saadud sõnumiga kõik korras. No kujutad ka, Raul Rebane oma oma loos vaatame peeglisse, see oli poliitiline, eetiline, majanduslik kui ka kommunikatsiooniteooria teoreetiline absurd ja sellest hullem on ainult fakt, kui see paljudele enam absurdselt ei tundu, ütleb Raul Rebane. Seda absurdi me tänase saate ka ära lahendada jõua. Põgusalt peatuksime veel ühel teemal nimelt spordi lainel, ehk siis lahenes üks pikk ja pikalt kestnud vaidlus. Kristiina Šmigun-Vähi dopingusaaga sai lõpu, kui rahvusvaheline olümpiakomitee teatas, et kõik 2016 2006. aastal Torino olümpiamängude järelproovid on üle kontrollitud ja need on puhtad. 2014. aastal siis meenutan, tuli üles senine pinge ja teade, et nimelt on leitud mingisugune kahtlane osake dopinguproovi A-proovist siis ja see asi on vindunud, siin on olnud kohtuvaidluseid ja, ja kõiksugust muud venitamist. Tuleb öelda ka, et Eesti poolt mitte ainult siis sealt teiselt dopingupoolt, et et kokkuvõttes on ju vist ikkagi positiivne, et me saame nüüd lüüa jälle käega rinnale ja öelda, et hurra. Ma isegi ei saa aru, miks see eesti meediasse tegelikult ei pälvinud esikülje uudiseid, meie kiku on meil nüüd ikka olemas need, sest et see, see heitumus selle üle, et kõik meie medalid võetakse ära veerpalu ees ja kiku järele, et, et see tegelikult see heitumus oli väga suur, et me oleme nagu tühja rõõmustanud või ilmaasjata. Ja meie kiku pidi ka ennast nagu kuidagi väga tahaplaanile panema, et ma mäletan, kui taliolümpiakomitee aseesimees keegi ta ei andnud ju kommentaare mitte midagi, ta pidi täiesti. Taanduma, aga see ongi peamine probleem, et nagu ütles konkurente Justyna Kowalczyk paha ise üles ja jääbki sellepärast, et me tegelikult ei tea, mis, mis, mida üldse arutati, mida uuriti. Me ei tea mitte midagi, sellest ei tea isegi mitte seda, kes oleks advokaat, näiteks, kes, kes šmigun. No aga sealsamas on ka opakas, me teame, et mingi molekul oli vale. No pagan, kolm aastat on möödas ja mingi molekul on vale ja sellest ei suudetanud. Siiamaani nad ei kommenteeri mitte midagi, kui Kristina Šmiguni ainukene väide oli minu päev on täna päikest täis ja mul pole mitte midagi muud lisada, kõik on väga selgelt öeldud, siis ta kaetakse Märt Roosna, meie toimetusest kirjutas kommentaari, et, et väga palju küsimusi on, on õhus, et missuguse vahepeal toimus, kuhu jäis analüütiline leid, et järelikult siis kuskil eksis dopingukütid, mille vastu aga, aga mille vastu mitte midagi pole teada, näiteks. Nii palju, kui ma aru saan, siis Kristina Šmigun-Vähi isegi ei ole andnud ühtegi intervjuud, et aga ka raadios vist oli nõus ühe eelsalvestatud teate ettelugemisele ja kõik, ehk siis see on äärmiselt kummaliselt väga salastatud asi ette. Et selles mõttes midagi nagu sellist kummalisem õhku võib tunduda, nagu oleks tegemist teha, aga ikkagi advokaatide võiduga. Aga samas on ju Anatoli Šmigun ERR-ile öelnud seda, et, et nad alustasid hoopiski inimõiguste kohtusse. Sellega peame saatel lõpetama, loodame, et lumi on vähemalt kuskil Eesti nurgas maas ja saab minna suusatama. Rahva teenrid olid täna teie kuuldekaugusel koosseisus Krister Paris, Heidit Kaio ja Taavi Eilat. Nädala pärast oleme siin stuudios koos Merilin Pärli ja Peeter Helmega tena, minge siis otsige talve ja kuulmiseni.