Tere hommikust, head raadiokuulajad, kell on saanud 11 ja viis minutit ja järgmised 50 minutit on eetris, nii nagu tavapäraselt laupäeva hommikul saade Rahva teenrid. Jõulueelsel ajal sööme ka meie ikkagi piparkooki, ootame, kava on lubatud. Lumesadu aga siia Tallinnasse pole seda siiamaani ikka veel saabunud ja ei tea, äkki selle saate jooksul juhtub see jõuluime ja lumi hakkab ikkagi sadama. Aga saade ei ole meil ainult jõuluootusest, vaid ikkagi sellest, millised on viimase nädala olulisemad arengud nii Eestis kui välismaal. Ja nad nagu tavaks saanud, siis oleme stuudios kolmekesi. Täna on erakordselt stuudios kõik Eesti rahvusringhäälingu ajakirjanikud, stuudios on Merilin Pärli. Tere. Tere hommikust, Peeter Helme. Tere. Tere hommikust. Ja mina olen Taavi Eilat. Enne kui läheme pikemate teemakäsitluste juurde, annan väikese ülevaate, mis teemadel täna peatume. Esmalt lahkame välismaal toimuvat, mida võime laiemalt püstitada küsimusena, mis maailmas lahti on. Esmalt analüüsime siis ÜRO peaassamblees toimunut kus üleeile võeti ülekaalukalt vastu otsus, millega tunnistati kehtetuks ja õigustühiseks USA presidendi Donald Trumpi avaldust tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana. Seejärel räägime selle aasta Euroopa ühest keerulisemasse olukorrast, milleks on Hispaaniasse täpsemalt Kataloonias toimuv. Nimelt olid sel nädalal valimised, mis ei teinud olukorda sugugi mitte selgemaks. Valimiste järelmõju on endiselt ka Saksamaal. Arusaamatu ja valitsuse moodustamise venimine hakkab ilmselt otsapidi mõjutama juba ka Euroopat. Räägime ka sellest ja kodustest asjadest. Eesti evangeelne luterlik kirik tahab riigilt saada kirikule sõja ja okupatsiooni käigus tehtud ülekohtu heastamist 6,8 miljoni euro ulatuses. Räägime sellest, milline on ka õige käekiri ja kui aega jääb, siis saate lõpus tahaks rääkida natukene alkoholist, Reformierakonnast, jõulusoovidest, aga teemasid on palju ja alustame algusest ja nagu lühikokkuvõttes öeldud, siis alustame seekord võib-olla natuke tavapäratult välismaa asjadega. Räägime üleeilsest ÜRO peaassambleel, kus toimunud hääletusel oli otsus kuulutada kehtetuks ja õigustühiseks USA presidendi Donald Trumpi avaldust tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana. Hääletusel oli otsuse poolt ehk näiliselt siis USA eriarvamusel 127 riiki, erapooletuks jäi üheksa riiki ja otsuse vastu kuuessaab toetas 35 riiki. Olgu öeldud, et Eesti oli siis nende riikide hulgas, kes hääletas USA'st ja Trumpist erinevalt. Siin on ilmselt oluline natukene konteksti anda, et Jeruusalemma tunnustamisest teatas Donald Trump kuuendal detsembril, kui ütles, et on aeg Iisraeli pealinna tunnustada Jeruusalemma, mis on ajalooliselt siis olnud see suur konflikti koht Iisraeli ja Palestiina vahel ja ütleme nii, et ega teised maailma liidrid temaga ju sel hetkel kaasa ei tulnud. No tegelikult tuleb ju veel nii-öelda ajas tagasi minna, et Ameerika on kogu aeg olnud sellel positsioonil, et nad ajutiselt seni veel ei tunnusta Jeruusalemma pealinnana ja seal vist on lausa selline komme, et iga teatud aja tagant president allkirjastab järjekordselt selle mittetunnustamise pikendamise nüüd trump, noh mingis mõttes võiks öelda ju noh, ma ei tea, mängis lolli või, või, või tahtiski ärritada teisi sellega, et ta ütles, et ta nüüd ei allkirjasta seda dokumenti ja, ja selle peale siis tõesti kõik läksidki temaga kaasa ärritusidki. Nii et tegu on tegelikult ühe ajutise, aga väga pikalt kestva ajutise nähtusega. Aga samas, kui nüüd rääkida sellest, millega Eesti hakkama sai minnes siis USA positsioonilt vaadates vastuollu näitab minu meelest seda, et neil ka valitsuse tasemel puudub kokkulepe, mis on Eesti positsioon mingites küsimustes. Siin läksid arvamused ikkagi väga lõhki ja tundus nagu mikser oleks seal isiklikku seisukohta käinud väljendamas. Et kas see on tõesti võimalik, et ta ei rääkinud enne, kuidas ta kavatseb hääletada, et valitsusliikmed ka olid üllatunud sellest. No ta oli eile ju aktuaalses kaameras, kus ta ütles, et see oli valitsuses seal olnud ja seal olid kõik peale justiitsministri temaga ühte meelt, aga ta ütles seal seal oli veel ühe huvitava asja, ta ütles, et Eesti otsus oli ajendatud euroop Papa ülemkogu vastavast otsusest intervjuu lõpus. Ta väitis, et Eesti otsus oli suveräänne. Nüüd on küsimus, et kas Eesti otsus oli siis Euroopa ülemkogu mõttes suveräänne ehk siis, et meil oma suveräänsust ei ole või ta lihtsalt ajas midagi totaalselt sassi. No kui vaadata hääletustulemusi, siis kõige sugune Euroopa ühtsus selles hääletustulemuses puudus, nii et sellele ka nagu apelleerida ei saa. Teine asi, mis jäi mikseri Aktuaalse kaamera esinemisest, silm oli see, et ta kinnitas üsna niimoodi kindlalt, kuigi noh, natuke närviliselt sinna juurde naerdes, et sellel hääletusel puudub pikaajaline mõju Eesti ja USA suhetele. Mina väidan, et kui ta nii ütleb, siis ta tegelikult ei tea. No seda saame me veel näha, kas sellel on pikaajaline mõju või mitte, aga ma olen ka seda meelt, et see oli Eesti poolt minu meelest väga mitmes mõttes vale otsus juba ja võib-olla isegi mitte kõige tähtsam ei olegi siin see, et me peaksime oma kõige suuremat liitlast toetama, mida me peaksime ka tegema, vaid ma leian, et Eestil kui ka väikesel riigil, kes on ametist demokraatia kindlustamisega piirkonnast, mis ei ole just tuntud stabiilse demokraatia poolest peaks olema teatav mõistmine juutide suhtes, kes lõppude lõpuks on ju ainukese demokraatliku riigipidajad Lähis-Idas seda esiteks ja teiseks, mis on minu meelest väga murettekitav, Euroopa kontekstis on see, kuidas üha enam kritiseeritakse Iisraeli Euroopat, üritab ise justkui olla demokraatia eest võitleja maailmas aga samal ajal sõdib ta vastu siis ainsale demokraatlikule riigile, Lähis-Ida piirkonnas ja mis siit veel omakorda järeldub, ei taha liiga kaugele igasugustesse järeldustes minna. Aga millest on Euroopas olnud viimasel ajal ka palju juttu, on ikkagi antisemitismi peale pealetung ja see ei ole mitte ainult seotud islami immigrantidega, vaid see on seotud teistpidi ka vasakäärmuslasega, mis on viimasel ajal antisemitismi põhiline kandja koopas ja ja sellega omakorda on seotud sotsiaaldemokraadid, kes on alati väga palestiina meelsed olnud ja see viib meid tagasi sotsiaaldemokraadist välisministrini. Aga ma ei tea, kuidas teile, aga minule tundub see pigem ikkagi sedapidi, et eesti lähtus antud küsimuses sellest, mis on olnud viimase aja siis poliitika, nii Euroopa poliitika ja eelkõige siis Eesti välispoliitika ja et et kui seda tõesti siis ühiselt Euroopa liidritega arutati, et kuidas me hääletame, aga kui seal ei suudetud sellist ühist otsust vastu võeta võtta, et kuidas, kuidas hääletatakse, siis peab lähtuma Eesti sellest lähtekohast, mis on siiamaani olnud, et et rahu saab tulla ju ikkagi ainult siis kahepoolsetest läbirääkimistest ja ja see rahu saab olla siis kahe riigivarianti. No Eesti ole, Eestil oli hea võimalus siinkohal teha nii nagu enamik teisi Euroopa riike, ehk kas siis jääda erapooletuks, õietta hääletamata. Sellega võitis Eesti tegelikult päris tugeva seisukoha. Eile aktuaalset kaamerat vaadates nägime ka mõnust Puksuvaid ülikondades mehi Eesti poliitikuid, kes said tunde korraks naudingut sellest, et nad on nüüd maailma poliitikas enda meelest mingi kaaluka otsuse teinud. Esiteks, kui välisuudistest uurida, see uudis nüüd väga esileht esikülgedel just rahvusvahelises ajakirjandus ei olnud ja teiseks mulle tundub, et Eesti poliitikud unustavalt kuidagi oma enesega rahulolus selle ära. Iga rahvusvaheline otsus peaks olema läbi kaalutud just selles kontekstis, et kas see kuidagi aitab meie iseseisvust kindlustada ja meie tulevikku kindlustada või mitte. Ja praegu siin mind ikkagi mängima suurte poiste mängumaale ja ma arvan, et me ei peaks seda niimoodi uisapäisa tegema. Ma ei ole siin nõus, et kas mõnust Puksuvad poliitikud ei olnud just need, kes hakkasid sellest Eesti sisepoliitikas sellist punkti noppetele tegema, et noh, eelkõige siis IRL-i poliitikud, kes tõid välja, et et nii ei oleks pidanud hääletama, et kui Eesti välispoliitika on siiamaani olnud selgelt Jeruusalemma küsimuses selline, siis kas me peame muutma seda sellepärast, et USA ütleb meile süüdet, tehkem teisiti. Me oleksime võinud jääda erapooletuks, täpselt. Aga kui me räägime USA-s, siis USA käitumine selles küsimuses on veel hämmastavam, et sisuliselt tegeleti siin ju sellise väljapressimisega või et kuidas Su ÜRO suursaadik Nikki Heili, Nikki Heili ütles, et et me jälgime teid või et me jälgime, kuidas te hääletate, et see on see ju, mis tekitas selle olukorra, mille üle me üldse praegu arutame, et nagu ka välja toodud, siis varem oleme me korduvalt samamoodi hääletanud mingites küsimustes USAga eri ja eri seisukohtadel, aga praegune positsioon oli lihtsalt see, kus Nicky Heili ütles, et trump jälgib kõiki ja noh, mis me nüüd teada saime, et see jälgimine tähendab seda, et mingisugusele kohtumisele ma saan aru ei kutsutud. Vot peole peole kutsutud. Poliitikud ja diplomaadid armastavad rõhutada seda, et Eesti välispoliitika peab olema väärtustepõhine, et meil, väikeriigina ei saa olla huvisid me talle väärtused, mida iganes tähendada võiks. Aga sellisel juhul väärtus võiks olla ju teise demokraatliku väikeriigi toetamine olukorras, kus ta sõidab silmitsi väga paljude ebademokraatlike sõjakate riikidega. Noh, selles mõttes jällegi Eesti positsioon on, ongi viimasel ajal olnud, et Kataloonia iseseisvuspüüdlusi ju Eesti ei toeta. No neid ei toeta ka ikkagi teised oleme nüüd täpselt selles, et aga ma ei tea, kas selle teema lõpetuseks on mingisugune kokkuvõte või õpetus, siis ma ei tea meie poliitikutele ja näidata, et mina selles mõttes ei nõustu selle seisukohaga, et Eesti poliitikud tegid valesti ja ja arvavad nüüd, et nad mängivad seal mingisugust suurt mängu küllaltki palju minu meelest Eestis üle üle siis tähtsustatud sellega olen täiesti nõus, et see ei noh teistes riikides ma saan aru, et sa oled meediat vaadanud, Peeter, et väljaspool, et mis seal on ja see, see ei ole üldse oluline teema. Ei noh, see ei ole selles mõttes küll oluline teema, aga eks siis tulevik näitab, kas see on meie jaoks oluline või mitte, et me võime rääkida siin küll sellest, et kõik riigid on võrdsed ja nii, aga me oleme paratamatult Ameerika ühendriikidest palju rohkem sõltuvad ka nemad meist, mistõttu me peame hoolega jälgima, mida nad teevad, mida nad ütlevad. Ma ühe mõtte lisaksin veel siia juurde, et kui vaadata nüüd Jeruusalemma positsiooni või reisijaid sellist nagu olulisust, siis see jääb alati. Vabandage mu sõnamängu kristlaste mekaks. Ehk siis, et see peaks ikkagi, sellest lähtuvalt võiksid need otsused käia, need pinged on siia niikuinii sisse programmeeritud. Kui see jääb, liigub siis Palestiina kätte. Just, aga ikkagi kas pole mitte nii, et sellise jõupoliitikaga Donald Trump selles küsimuses tahab, et teha ehk siis läbi suruda mitte läbirääkimiste teel, vaid oma sellise tugeva agendaga, mis näib tegelikult olevat suunatud juba ikkagi riigi sissepoole, et nüüd on tal ju hea näidata, kuidas kõik teised riigid, kes seal 127 siis hääletasid. Et nendega koos on nende vastu ja, ja see on noh, välispoliitika Trumpi puhul olnud praegu ju selline küsimärki, et ta ei ole, ta ei ole kuidagi paistnud silma võib-olla, ja, ja see on asi, millega ta nüüd saab näidata, et näed, mina proovin siin jõuga lahendada asju ja teised ei tule minuga kaasa. Jah, nõus, igasugune väljapressimine ja selline vastandamine vastikaga. Eesti-sugune väike riik ei saa väga valida, et kui sul on vastas selline liider, kes on harjunud või, või teeb asju niimoodi teistmoodi, siis me natukene peame nende mängureeglitega arvestama. Kui me tahame, et me tulevikus ka sealtpoolt abi saaksime, vajadusel. Muidugi, mulle tundub, et Taavil on selles mõttes ka õigused. See trumpi samm on ilmselt rohkem sisepoliitiline kui välispoliitiline. Kindlasti. Aga räägime edasi ka välisteemadel ja läheme otsaga Hispaaniasse, täpsemalt Kataloonias, millele sa ka juba Merilin viitasid, kus see nädal toimusid pärast siis iseseisvusmässu ja kõike seda, mis seal on viimastel kuudel olnud valimised ja valimiste tulemused on tegelikult mitmeti tõlgendatavad enamuseks. 135 kohalises parlamendis läks vaja 68 kohta, iseseisvuslased said kokku siis 70 kohta, ometi kõige suurem partei on Iseseisvusvastastel. Ja kui lugeda siis hääli, siis oli iseseisvuslaste poolt hääletanuid alla 50 protsendilise allapoole, aga valimissüsteem tekitab olukorra, kus ise iseseisvuslased siis said parlamendis enamuses, seega lähiajal. On küsimus siis parlamendis, et kuidas edasi, aga tõenäoliselt patiseis on paratamatu jätkuma. Ilmselt küll, aga kuulasin täna hommikul Deutschlandfunki uudiseid ka ja seal kommenteeriti väga põhjalikult seda ja seal kõlas arvamus. Hispaania peaminister Rajoy lähikonnast on välja tilkunud selline infokübe, et ta on valmis tegema järeleandmisi maksuküsimustes, et kui tulevad tema läbirääkimised Kataloonia iseseisvust, lastest uute valitsusjuhtidega, kelleks iganes, kes iganes inimene või need inimesed siis on, siis ta on vaatamata oma üsna sellisele jäisele retoorikale valmis siiski ümber ümber suunama teatud rahavooge Hispaania siseselt. Noh, eks ta saab ka aru, et tema huvides on ka, et see piirkond seal maha rahuneks, et Hispaania oleks ühtsem ja ega need pinged muidugi kusagile ju ei kao, kui ta omalt poolt Just hoiu varem on öelnud, et pärast erakorralisi valimisi tühistab ta põhiseaduse alusel kehtestatud siis otse kontrolli Kataloonia üle. Hoolimata sellest, mis need valimistulemused on ka praeguses olukorras, on oht on ju selles, et, et uus valitsus nüüd, kus need valimised on ära olnud, tuleb ja kuulutab jälle välja iseseisvuse. Vot tõenäoliselt siiski mitte tahaks uskuda, et nad on õppinud eelmisest käpatlikust käitumisest ja tegelikult see kehtib mõlemale osapoolele, et kõik seal õppinud sellest tõelisest amatöörtriumfi ist, mis seal aset leidis. Ma usun ka, et kui keskvalitsus teeb nagu kompromissi, et siis rahuldab ka neid tegelikult ja nad tõmbavad tagasi Aga noh, olen, eks ole ju näha, et nagu öeldud, see retoorika on praegu mõlemalt poolt hästi jõuline, loomulikult valimistulemused on alles sisse tulnud, väga palju on veel lahtist. Noh, väga lahtine on ka Kataloonia iseseisvuslaste senise juhi Carles budisdemonti saatus. Nii et kuni need asjad ei ole lahenenud seni tegelikult me ei tea suurt midagi. Kui ma temalt kuulus kuulut või kutsus eile ka siis Rahoid kohtuma, küll seda väljaspool Hispaaniat, sellepärast et Buzzymont ise ei saa riiki siseneda, sest ta on ju tagaotsitav. Sisuliselt keeldus sellest Aga võib vist lahjemat mürki võtta küll, et kõikidel järgmistel valimistel me elame seda kõike tas läbi, näeme jälle seda etendust, kuidas ühed ähvardavad iseseisvusega ja teised püüavad siis olukorda kontrolli alla. Aga tegelikult see on ikkagi üks selline laiem, üleeuroopaline nähtus ka, et kui vaadata sedasama Postimehes avaldatud uue parlamendi koosseisupilti, siis on tohutult kirju, tohutu hulk parteisid, sealhulgas terve hulk väikeparteisid. See on üks selline areng, mis iseloomustab kõik Euroopa Liit kõik Euroopa Liidu liikmesmaid või ka nende osasid, kaasa arvatud Eestit, et nii-öelda see ühiskonna kese on väiksemaks muutunud, äärmused tugevnevad järjest rohkem, arvamusi pääseb muidugi selle tõttu esile, aga järjest raskem on konsensust luua. Agrahoi jaoks oli see valimiste ait valimised olid siiski suur pettumus, sest noh ka tema, tema nimekiri sai seal vist vaevu üldsegi sisse, kes nii-öelda tema toetajate nimekiri ja, ja ikkagi see lootused, et iseseisvus, siis vastased võtavad seal enamuse ja, ja saab nii-öelda riigiga sama jalga hakata käima. See luhtus. Ma ei tea, kui ta nii lootis, ta oli küll naiivne, sest et vahetult enne valimisi tundus isegi, et iseseisvuslased võtavad palju rohkem kohti. Aga neid arenguid Kataloonias jälgime kindlasti ka tulevikus ja ühe välismaa puudutava teema oleme oma saatesse veel planeerinud, räägime lühidalt ka Saksamaast, kes on ka pärast valimisi juba pikalt seisus, kus ei ole selge, kes siis tegelikult ikkagi juhtima hakkab ja ei suudeta leida valitsust, et Angela Merkel on sellest tulenevalt justkui ka nagu euroopapildist natukene kaduma hakanud, et ilmselt ta peab seal kodus Madistama, et läbirääkimisi läbi vedada ja, ja ega need ei lähe üldsegi mitte kergelt. Ei lähe jah ja Saksamaa kohta kehtib seesama, mis Kataloonia kohta Ta on seal on ju rekordarv parlamendiparteisid nüüd kuus parteid on Parlamendis neist kaks, kes on nii-öelda valitsuskõlbmatuks kuulutatud, nimelt siis vasakpartei ja AMD ja selle tõttu oli hästi raske moodustada kolmest parteist koalitsiooni, see kukkus läbi. Nüüd katsuvad siiski kristlikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid valitsust kokku panna. See käib väga visalt ja vahepeal tundus, et silmapiirilt erendavad ka erakorralised valimised. Sellest on aeg-ajalt ikka Saksa ajakirjanduses ka viimastel nädalatel juttu olnud, aga sellisel juhul pigem kui selline õudusstsenaarium, mida keegi ei taha. Ja mulle torkas silma kahe päeva eest. Endise kantsleri Gerhard Schröderi avaldust andis nimelt Deutsche Welle-le intervjuu kus ta ütles, et loomulikult koalitsioon CDU ja SPD vahel manitsus enda parteid ennast kokku võtma ütles, võtke härjal sarvist ja tehke see asi ära ja mida varem, seda parem. Aga muidugi varem ei juhtisin midagi, et SPD juht Martin Sultsi juba ütles, et enne 20 esimest jaanuari, kui tema partei sees toimub järjekordne positsioonide ülevaatamine, ei juhtu midagi ja CDU poliitikud on ka öelnud, et Saksamaa saab võib-olla valitsus alles lihavõttepühadeks, mis muidugi on tõesti selles mõttes hästi halb. Et tundub, et sakslased hakkavad ise ka harjuma sellise nii-öelda belgia mudeliga mäletatavasti saadud Belgias siin mõni aasta tagasi, sest paar aastat valitsust kokku, et see muidugi oleks õudusunenägu kõigile, kaasa arvatud kogu Euroopale, sest et tõesti, kuni kuni Saksa poliitikud peavad oma sisejamadega tegelema seni on neil raskem pöörata tähelepanu ka olulistele küsimustele, mis Brüsselis ootama. Samas sellega on ka juba sakslased harjunud, et iga kord võtab aega, enne kui nad oma koalitsiooni kokku saavad. See tuleb ka lihtsalt saksa parlamendi nii-öelda spetsiifikast, et see on üsna tüütu, too mudel peavad suutma seal terve hulga hääletusi läbi viia ja osalejatest hääletustest on seotud ka suurema enamusega kui 50 protsenti pluss üks hääl vaid on vaja saada liidukantsleri jaoks kaks kolmandikku hääli. Kuidas on praeguses olukorras hästi raske, kui suurparteid omavahel kokku ei lepi? Natukene Eesti presidendivalimistel. Aga kui me praeguseks seda olukorda vaatame Angela Merkel Merkeli seisukohast, siis kas tal ei oleks juba aeg, arvestades olukorda, kus ta ei ole valitsus suutnud kokku leppida, leppida olukorraga, et temast ei saa järgmine liidukantsler? Neljandat ametiaega siis siin on see probleem, et Angela Merkel on aastaid edukalt selle nimel tööd teinud, et likvideerida igasugune võimalik järeltulija oma partei sees endale. Mis tähendab seda, et kui tema peaks nüüd äkki ütlema, et tehke ise siis algaks parteis ilmselt üsna verine sisevõitlus, kus läheks kaua, enne kui mingi selge uus juht välja tuleks. Paradoksaalne ongi see, et Merkel saab küll suurepäraselt hakkama Euroopa liidu juhtimisega, aga omal kodus on asjad pilla-palla. Oma parteis ei ole tegelikult seal on kord majas ja. Kõigis riigi seisa koalitsiooni kokku. No vot see, see on võib-olla ikkagi selline teatav tüdimust on nii kaua olnud, ühest küljest ollakse temaga harjutud, aga teisest küljest kuidagi on ikka selline tunne, et see kõik on juba olnud. Aga sellega plokki, mis maailmas lahti on, lõpetame ja pöörame pilgu enam Eestis toimuvale. Sel nädalal tuli avalikuks uudis, et Eesti evangeelne luterlik kirik loobub Niguliste kiriku tagastamise soovist. Aga seda juhul, kui valitsus eraldab kirikule sõja ja okupatsiooni käigus tehtud ülekohtu heastamiseks 6,8 miljonit eurot. Ja see kõik sai siis võimalikuks läbi selle, et valitsus täiendas eelmisena nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on edaspidi siis usuühingutel võimalus taotleda toetust okupatsiooniga ning sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks. Ja esimene ssena esitaski siis evangeelne luteri kirik selle selle taotluse ja kuuldavasti on selleks ka tegelikult Jüri Ratasega korduvalt kohtutud ja neid asju läbi räägitud, et sellise otsuseni jõuda. Nagu Urmas Viilma ütles, siis nad on terve aasta jooksul Ratasega korduvalt kohtunud. Kõik on justkui selgeks räägitud ja küsimus on ainult kirjaliku vormistuse taga. Ehk siis ta ütles üsna kindlalt, et asi pole mitte selles, et kas saadakse vaid vaid millal, et see on ainult tõesti allkirja taga ja, ja samamoodi on nüüd ju Eesti õigeusu kirik juba siis EELK tuules ka seda kompensatsiooninõuet esitamas. Mulle tundub, et riik on sellega pandora laeka avanud. Et. Jõulude ajal ikka tehakse kingitusi ja päris kallis kingitus. Ja, ja samas see, et ELK Kas nad on siis valmis sellest Niguliste kiriku tagasinõudmisest loobuma? Mulle tundub see natukene selline teatraalne avaldus, sest nad teadsid seda, niikuinii nad seda tagasi ei saa. No see annab neile samas sellise väärika taandumise võimaluse, sest et seda Niguliste asja ikka jauratud aastaid ja aastaid ja kui nüüd valitsus tõesti ise otsa lahti tegi, ise ütles, et meil on raha üle, tulge, lapsukesed, võtke. No miks nad siis ei peaks? Minu meelest on asi lihtsalt põhimõtteliselt vildakas, et miks peaks Eesti riik kompenseerima okupatsioonikahjusid, mida Eesti riik ei ole ju neile põhjust. Meil on praegu tekitab see okupatsioonikahjude hüvitamine sellise vorst vorsti vastu mulje ka ju, et ega, ega selles mõttes üks asi on okupatsioonikahjude hüvitamine ja teisalt, et noh, et kas seda siis tahetakse ikkagi okupatsioonikahjude eest või see on lihtsalt, et andke meile raha, on ju täpselt See, mis puudutab seda, et kas Eesti riik peaks okupatsioonikahjusid hüvitama, siis siin on ikkagi see moment juures, et kiriku varad sattusid, et ju Eesti NSV nii-öelda haldusalasse ja väga paljud nendest varadest on jätkuvalt Eesti riigi kasutuses või käsutuses. Ja seega siin põhjenduse moment on olemas küll aga, aga teiselt poolt tõesti, et kas nüüd midagi hüvitamine või on see lihtsalt tehingi. Ma näen, et see on pigem tehing ja ma noh, vaadates seda retoorikat, tahaks pigemini küsida, et kas see on kristlik tegu minna seda raha niimoodi riigi käest küsima? No kui ikka riik ise pakub, siis mina arvan, et kirik ei teinud otseselt küll midagi valesti, et tundub, et hästi elame, kuskil on mingi raha üle, siis. Siinkohal tasub meelde tuletada ka seda, et Eesti evangeelne luterlik kirik ei ole sugugi mitte vaene organisatsioon, neil on korralik Kinnisvarabisnis ja, ja ei saa öelda et neil kuidagi kiratseb kuskil. See meenub mulle iga kord, kui jälle räägitakse, kuidas üks või teine kirik on viletsas seisus ja siis teades, milline, millisel õitsvaid järele nende kinnisvaraäri, siis tahaks veel küsida, et kas tõesti iseendalt ei saa siis eraldada, et oma kirikuid korda tähendab iga kord oma siis riigi otsa vaadata. Praegu Tallinnast aga mõtle sellele, et EELK bilansis on üle terve Eesti tohutu hulk kultuuriväärtuslikku vara, mis on üsna kehvas seisus, mille hooldamine on väga keeruline eritingimuste tõttu, nii et ma arvan, et vaadata seda, et meil on Tallinnas mõned head kinnisvaraprojektid. Kui sa laiendada Eestile, siis tõenäoliselt seda rikkust neid ikka nii palju ka ei ole. No kui nad need edukad kinnisvaraarendused maha müüksid, siis sellega saaks õige palju maakirikuid, ma arvan korda teha. Nad praegu müüvad ühte edukat kinnisvara arendust ehk Niguliste kirikus. Aga kui poliitiline mõõde siia tuua sisse seesama Urmas Reinsalu, keda me juba eelmises küsimuses nimetasime, on jälle eriarvamusel, et tema oli see, kes ütles, et jah, tõesti tõi välja selle, et kas siis okupeeritud riik peab ise neid kahjusid hüvitama või peaks seda ikkagi tegema okupeerija riik on ju, et. Sealt ei ole küll midagi võtta. Kuigi ma muidu pean Reinsalut professionaalseks jonnipunniks, siis antud juhul ma pean tema seisukohaga nõustuma. No eks ta selline keeruline küsimus on, aga, aga ma arvan, et silmas tasub tõesti pidada seda, et ei maksa siin nüüd hakata ERK või ka teisi kirikuid süüdistama, vaid see on ikkagi valitsuse otsus, kes selle võimalikuks tegija. Kui pakutakse, siis võtta. Kas siit küsimus, et kas nüüd siis need Sundüürnikud saavad sappa võtta. Keskerakond on ju kogu aeg nendega flirtinud ja võib-olla ma arvan, et ei läinud, väike sissejuhatus sellele, et nüüd järgmisel aastal Tal võib olla jõuludeks tehakse kingitus, siis sundimine. Ei, no see asi oli praegu mõeldud ju kirikutele, usuühendused. Ja ma räägingi, et järgmiseks jõuluks. Paus, kui nad nutikamad oleksid, siis nad organiseerisid oma sundüürnike liidu ümber sundüürnike kirikut. Aga Urmas Viilma sõnade kohaselt läheb see 6,8 miljonit siis jagamisele niimoodi, et kaks miljonit läheb Tallinna toomkiriku restaureerimiseks 1,2 miljonit Mustamäe ja teiste sakraalhoonete ehitamiseks ja renoveerimiseks ja ülejäänud pea siis 3,6 miljonit eurot läheb sellise ühiskonda suunatud tegevuse hüvanguks, et iseenesest on ju see Toomkirikut oli selles mõttes hea sinna nii-öelda avakaardile panna, sest kõik kogu Eesti koorekiht armastab ikkagi jõuludel ja teistel suurematel kirikupühadel, kuigi teleülekandeid tehakse ennast seal näitamas. No aga ära ole jällegi irooniline, toomkirik on unikaalne kunstiajalooline rajatis, mis on väga raskesti hooldatav tänapäeva tingimustes ja peale selle on ta veel täis kunstivarasid, mis vajavad hooldamist. Aga vahetame teemat ja nii imelik kui see ka ei ole, räägime juba teist nädalalt, et sellest, kuidas räägime kirjatehnikast juba teist nädalat järjest siin saates ma Pole varem siin kirjatehnikast rääkinud, aga nüüd juba teist nädalat, kui eelmisel nädalal käsitlesime teemat, kuna arutleti selle üle, kas kirjatehnika õpetamine võiks siis koolides kaotada üldsegi siis ja suur osa inimesi jäi seisukohale, et kirjatehnika õpetamist kindlasti ei tuleks kaotada, vaid et see treenib ka käelisi oskusi ja nii edasi siis sel nädalal on tõusetunud teema, et milline on siis see õigekirjatehnika, et kui seni on õpetatud sellist siduskirja, siis nüüd on tuldud välja ideega, et koolides võiks õpetada tähed siis eraldi kirjutamist, mis teeb sageli laste jaoks selle kirja selgemaks, siduskirja kirjutamine, selle treenimine ja siis lõppude lõpuks kirjutamine ei ole sugugi mitte nii lihtne. Postimehes oli, siis oleks viide ka juures. Postimehes oli eile selle teemakohane uudis ja seda jätkasid ka teised meediakanalid. Mis torkas silma, oli see, et alles 10 päeva tagasi rääkisid kõik sellest, kuidas senine see õigekirja õpetamise viis on oma aja ära elanud. Kuidagi see teema tõusetus, aga siis mitte keegi ei öelnud, et aga nüüd on meil lahendus tulemas ja siis tõesti nagu oleks jänes kübarast välja tõmmatud tuli äkki lahendus. Ja noh, see on väga tervitatav, ainult et minu meelest jäi natukene vähe kõlama see, et tegelikult see on koolidele vabatahtlik, mis tähendab, et need koolid, kes seda ühte kirjatehnikavihikut, mis nüüd siis püüab juurutada ka seda sellist nagu raamatutest tuntud kirja ei pruugigi osta. Nii et ilmselt konservatiivsemad koolid jätkavad ikka selle vana Krahli ja sule ja kõige selle kirjatehnika juurutamist. Meenub, et kui ise olin algklassides, siis noh, kogu ülejäänud ühiskond kirjutas ammu juba pastakaga, meie pidime ikka otsima neid sulepäid ja ostma. Neid tindilahtreid naabreetersin tõmbas praegu sulepea välja. See oli muidugi hästi tehtud, aga aga igal juhul juba siis tundus see Annakranistlik ja jutt käib siinkohal kuskil, eks ju, 80.-test 90.-test. Et tekkis küsimus, et miks me endiselt kirjutama sulepeaga ja juba siis tekitas see ja meie koolidest väljuvad täiskasvanud, kes kirjutavad niisugust natukene nagu arhailist ja lapselikku kirja, sellal kui teistes riikides lastele õpetataksegi kohe seda lahus kirja ja üks oluline, selline teaduslik põhjendus on see, et Soome lapsed, kes lähevad kooli, ei oska ei lugeda ega kirjutada seal, erinevalt Eestist ei pöörata mingit tähelepanu sellele, et laps peaks oskama kooli minnes juba lugeda ja kirjutada, meilt eeldatakse. Sa oled ikkagi juba selle töö kodus ära teinud selles mõttes. Ja siis need lapsed lähevad kooli, nad hakkavad seal õppima lugemist ja kirjutamist, aga Soome tegi oma reformi juba üheksakümnendatel ära ja selle tulemus on see, et lapsed õpivad ükskord lugema ja kirjutama, nad õpivad kohe tegema seda sellesse siis mitte seotud kirjas ja tulemus on see, et algklasside lõpuks on soomlased oma tulemustelt eesti lastest mööda läinud, sest meil kuluvad algklassid korduvalt ja korduvalt erinevas kirjas lugema ja kirjutama õppimisel. Aga see täpsustas missa suhteliselt alguses ütlesid, et see on vabatahtlik, on väga oluline, et tegelikult on ju tegemist ühe kirjastuse Sis aabits, aga millel on kaasas see vihik ja, ja paralleelsetel lehekülgedel on võimalus siis nii seda siduskirja kui ka siis seda uut kirjatehnikat siis õpetada ja kasvatada ja noh, ma päris täpselt ei saanudki lõpuni aru, et kas selle valiku teeb nüüd ära siis kool, öeldes, et õpetaja klassi ees ütleb, et meie kasutame siin siduskirja või siis seda teist varianti või on ka õpilased, valik seal. Pille seal seda valikut ei ole, sest et õppevahendid ikkagi ju valib välja kool, õppevahendid on mõlemad variandid sees. Kooli lihtsalt ei osta seda õpikut, sest meie kirjand, õppekirjanduse turg pungil, neid kirjastasin väga palju, kes pakuvad nii õpikuid kui töövihikuid ja tihtipeale on siin välja kujunenud ka traditsioon, kellelt see kool ostab. Pluss veel see, et tegelikult neid õppevahendeid vahetatakse välja või 10 aasta tagant 10 aastat käib üks ja sama õpiks vaid vaadata seal õpiku lõpus, mis aastast alates esimene kasutaja on seda õpikut kasutanud. Tänapäeval vähemika. Kirjastajad räägivad niimoodi igal juhul, et nemad pakuvad igasugu uuenduslikke lahendusi, aga koolid lihtsalt ikka veel oma vanade õpingutega. Aga see on muidugi oluline tähelepanek tõesti, sest et kui ma eile ka Aktuaalset Kaamerat vaatasin, siis sealt võis jääda mulje, nagu oleks õpilasel endal mingi vabadus, aga õnneks nii alla vist ei ole veel meie haridussüsteem käinud. Et õpilane midagi valida võiks. Samal ajal kui nüüd võrrelda Soomega, siis on ju eesti õpilaste haridust olemuselt ka kogu maailma lõikes silmapaistvalt head, nii et mul siiski jääb küsimus, milleks muuta midagi, mis hästi toimib. Mina ei leia, et neid Kriku vikkusid või kriksa tulle peab tingimata just kirjatehnikast agent ja käelist tegevust. Ja sellega siis aju arengut. Peenmotoorikat saab teha ka kõikide nende muude tegevustega, mida koolides niikuinii tehakse igasuguseid heegeldamise ja puutööd ja nii edasi, et et kas sellist ilukirja peab just Sunniviisiliselt tõesti ka köögi, kes kirjutada ei oska, aga kirjutamisoskus tuleb siiski ka tänapäeva ühiskonnas veel kasuks. Aga kas kirjatehnik ju sellest, et kirjaoskus ära ka me räägime sellest, et räägime esimesest sammust, selleks ei pea tegema selliseid. Mina sa järgmisel võimalusel enam ei kasuta. Läbi trükitähtedega. Juba pead sa suutma lihtsamaid äppe telefonist ära tunda ja sinnapaika. Kas liigne lihtsustamine, Peeter, kas selle sama kirjatehnika jälgimine, see on ju meil ikkagi ainult algklassides, et ka gümnaasiumis enam näiteks õpetajaid ju ei jälgi seda, kas kas see kiri on nüüd selles või teises kirjad tehnikas tehtud või kirjastiilis, et, et noh, olles ka ise mõni aeg tagasi tartus siin valikkursuseid koolis andnud, siis peaasi oli sellest, et ma saaks aru, mida õpilane mulle sellega öelda tahab ja ta noh, heal juhul komad paneb õigesse kohta, selles lauses aga. Mulle tundubki, et pigem võiks rohkem tähelepanu pöörata nendele komadele ja õige keelsusele, mitte niivõrd sellele, et see kee oleks väga kalantselt maalitud. No olgem ausad, seda suurt kee ei oska mina ka teha, aga üldiselt siiski klassidesse peeter siduskirjast on ikka elus kasu olnud ja ma arvan, et ma ei ole nii ainulaadne inimene, et ma arvan Ma arvan, et kiri tekib siis nii, kui nii kui inimene püüab kiiresti Kirjeldus ei pruugi tekkida. Märkmeid tehes ma meelega. Proovisin nii, et ma ei seo oma kirja, aga kui kiiremaks läks, siis hakkasid need tähed automaatselt kokku minema. Aga selles mõttes olen Peetriga nõus, et, et mulle vähemalt tundub, et see teema on juba teist nädalat küll teisesse rakursi alt välja tulnud ka sellepärast, et me et meil on midagi selle kirjatehnikaga või kirjutamise käsikirjaga juhtumas või muutumas, et ilmselt siis inimesed kasutavad seda nii palju vähem ja, ja tekib see mure või, või et see on see. Küsimus on selles, et need on väga vanamoodsat täheks. Ei ole küsimus selles, küsimus on selles, et ilmselgelt on kuskil otsustamise juures mingid inimesed, kellel on palju vaba aega ja palju huvitavaid fantaasiaid ja kes tahavad reforme reformide pärast. Aga kas te nõustute sellega, mis eelmine saade kõlama jäi, ehk siis see, et lisaks kirjatehnikale tuleks öelda selle masinakirja koolis ka. Absoluutselt sellepärast, et meil tulevad koolidest välja õpilased, kes küll peavad tegema kodutöid arvutis, aga seda, kuidas toksivad suvaliselt, ega ma kirjutan küll väga kiiresti, aga see ei ole 10 sõrmetehnikast, seda ei ole mulle keegi õpetanud. See on tegelikult ju eluliselt vajalik oskus meie kõigi jaoks, aga kas või seda, et enne punkti ei käi tühikut ei õpetata koolides, mis ometi käib sellise elementaarse kirjaoskuse juurde arvutikirjaoskuse juurde, siis. Aga läheme järgmise teema juurde ja pühade lähenedes on ajakirjanduses näiteks tekkinud ka alkohol. Esmalt siis seepärast, et meie naaberriigi Läti põhjaosa on seal pildis näiteks Valga ja Ikla, kus viinapoejärjekorrad on taas looklema hakanud ja erinevad, et meediaväljaanded teevad siis sealt reportaaže, näidates, millised on need hinnad seal poodides. Aga teisalt ka sellepärast, et sel nädalal tuli uudis, et riigikogu võttis vastu seaduse, millega tehakse keerulisemaks, kas seda, kuidas poest tohivad alkoholipudelid paikneda ja teisalt siis karmistati kõvasti alkoholireklaami näitamist ja seda just eelkõige televisioonis, ma ei tea ta, alustame siis võib-olla sellest, et Merylin ja Peeter, et te olete ise ka juba Lätis ära käinud. Ei, ei kavatse minna ka, kui Lätti sõit tuleb, siis ikka selleks, et sealsete kultuuriväärtustega tutvuda, aga ma olen muidugi ka väga tagasihoidlik alkoholi tarvitaja ja kui mul tõesti tekib soov veini juua, siis ma võin selle siit eestist kaera osta, aga küll eile seda teemat Aktuaalse kaamera jaoks käsitledes rääkisin ma mitme alkoholitootjaga ja lisaks sellele, et nad ütlesid tõesti telereklaam muutub nende jaoks mõttetuks, sest sisuliselt saavad nad kuvada ainult staatilist pilti, mis teatab, et tegemist on alkoholiga ja juures on hoiatus, et ettevaatust, tegemist on alkoholiga. Ehk siis nagu ravimireklaam mida võib alles pärast kella kümmet näidata. Ehk siis see muutub nendeks mõttetuks, aga, aga seda teemat ette valmistades ühe suure alkoholitootjaga rääkides tuli välja selline huvitav fakt, et kuigi meil valitsus räägib, et aktsiise tõstetakse rahva tervise hüvanguks, et me vähem jooksime, siis tegelikkus on see, et nende tootmise maht ja läbimüük on kasvanud. Et jah, Eestis müüdav on alanenud, aga nende eksport on suuresti kasvanud, mis tähendab seda, et nad toodavad, viivad Lätti lätlase eestlased lähevad Lätti ja ostavad selle sealt kokku ja siis ütles, et ühesõnaga nii suuri Et eestlased ostavad selle ilmtingimata kokku, et kasvõigi olla ekspordist tulenev. Aga mul jäi lause pooleli, ütles, et nii suurt alkoholivaru nagu praegu ei ole eestlastel veel kodudes olnud, et kui juba sinna Lätti minek on, siis võetakse igaks juhuks rohkem ja sellega seeläbimüük neil kasvada. Et selles mõttes jah, siin on oluline oluline tähelepanek, küljed, tuleb tunnistada, et ma ise käisin paar nädalat tagasi Lätis seoses ühe saate toimetamisega ja tõesti, me käisime ka sealsamas alkoholipoes, nüüd ei mahu kodus hästi liikuma. Seda mul siiski ei juhtunud, sest olin ka, olete ees, et kas sealt tuleks nüüd tõesti midagi kaasa osta või mitte ja ma ma lõpuks siiski ei ostnud, sest mulle tundus, et see on sihuke sunniviisiline ostmine, sest kõiki ostavad ja ma peaksin ka seda tegema, et ma siis ma sain aru, et see on ju täiesti rumal lähenemine, et miks ma sunnin ennast praegu valima ühte head pudelit, mida ma tegelikult üldse tarbida. Tark eestlane ostab ikka mitu restitäit, mitte ei vali. Just nimelt selleni ma tahtsingi jõuda, et aga nähes seda, mis tunglemine seal tol reede õhtul toimus, see oli ikkagi nagu vägagi muljetavaldav ja kui küsida inimeste käest, et, et kas te käite siin tihti ja siis nad vastavad selle peale ei, väga harva. Et noh, siis ma küsin, et kui tihti te siis käite korra kuus ikka, et et siis korra kuus tundub minu jaoks ikkagi juba märkimisväärne, arvestades et need kärud olid ikkagi kuhjaga täis pandud ja viidi ilmselt sõbrale ja tuttavatele kõigile ja, ja hinnad tõesti olid ju äärmiselt odavad, suhteliselt selle koha pealt ei saa vaielda. Ja nüüd sa vaidled iseendale vastu, kui sa arvad, et need ei ole eestlased, kes seal ära veavad, et kui sa selle Läti piiriäärsetes poodides käisid, siis see oli ju ikka valdavalt eesti keel, mida sa seal kuulsid, mitte lätlased ei ole äkki avastanud seda piirikaubandust. Ei, aga oli ikkagi lätlasi ja oli ikkagi ka soomlasi sinna jõudnud, et Soome inimene jõuab vist ka nüüd rohkem. Kohalas seal, see on, see Eesti alkoholitootjate kibe tõdemus jah, et nüüd ju ka soomlased enam ei osta nende toodet siit Eestist. Nojah, aga kui see on ikkagi Eesti alkoholitootjate toode Aga ega nad ju Soomes ei käi, ainult eesti kaupa, tähendab, Lätis on tihti kaupa ostmas. Tõsi, ta on, noh ja see viib jällegi tagasi selleni, et et võib-olla nii-öelda kogu rahvamajanduses alkohol moodustab ainult väikese osa, mida teevad kõik need Tallinna juuksurid ja pediküüri ja maniküüri, kui soomlased siit bussidega otse Lätti viiakse. Täpselt nii ja see muide on juba mõju avaldanud Need ärid siis juuksuriärid, massaaži, ärid, mis siiani soomlaste peal olidki oma ärimudeli üles ehitanud Tallinna hotellide külje all on, ongi öelnud, et nende klientuur on täiesti kahanenud. Sest need inimesed siin enam ei käi. Aga veel paar mõtet selle alkoholi telereklaami juurde on see, et, et noh, üks variant on see, et hakatakse otsima kõrvalteid nii nagu tehakse Venemaal ja paljudes teistes Euroopa riikides, kus reklaamitakse kas alkoholivaba õlut, mis kujundatakse täpselt samamoodi nagu see alkoholisisaldusega õlu või siis tehakse nii, nagu juba üks suur eesti viinatootja mõned aastad tagasi ära tegi, ehk siis tegi täpselt sama kujunduse ja nimega siis v ja hakkas seda reklaamima, nii et noh, ega lahenduse leiab ikka, kui on vaja. Samal ajal muidugi võib ka küsida, et kui neid piiranguid järjest on tulnud noh, kui olulist rolli alkoholi mitte müügile reklaam annab eriti kui ajakirjandus ja sotsiaalminister ise kogu selle töö nende eest ära teeb, et alkohol püsib kogu aeg meediapildis, seda ei ole ju enne nüüd 2000 seitsmeteistkümnendat aastat vist küll olnud, et nii palju räägitakse alkoholist, joomisest. Üks tähelepanek veel, et kui retoorika on see, et sellepärast ei luba enne kella kümmet näidata teleekraanilt alkoholi sest see mõjutab noori, siis noored telekat enam ei vaata. Noored istuvad internetis, kus alkoholi võib reklaamida ööpäevaringselt, täpselt et. See reklaamipiirang on selles mõttes ikkagi arusaamatu, et ta tõesti puudutab ainult telereklaami, et võtad lahti portaalid, siis seal hüppavad sul igasugused pudelit alt pealt. Aga poliitikute põhjendus oli see, et telereklaamist nad saavad aru, seda nad oskavad keelata, aga intervjuule nende jaoks. See poliitika on valdavalt vanemad mehed, et siis on juba põlvkondade konflikt, aga ma arvan, et sellest reklaamipiirangust tõsisem on ikkagi see poodide müügipindade asi, mis tabab väga valusalt maapoodi. Nii on ja eks see seda mõju me hakkame veel nägema, et Lõuna-Eestis niigi on juba kauplused pidanud uksi kinni panema, aga aga mis nüüd saama hakkab? Muidugi. Esimene kohtukaasus on juba kaotatud riigile, kus siis seda ettevõtlusvabaduse piiramist. D aga õigusriigile, et võib küll piirata. Aga? Üldine soovitus vist jõulu ja aastavahetuseks on need pruukida ikkagi vähem seda alkoholi. Sellega olen igati nõus. Peter, nõustud. Nagu sa just õeldud tegelikult läbimüügid kasvanud, aga mitte Eestis tarbitava alkoholi. Kogus on viimastel aastatel langenud kuigi kuigi vaadata ajalooliselt, siis see ongi selline tsükliline sinus hoid, mis käib üles-alla hoolimata sellest, milline on see poliitika. Ongi ma ei tea, kas seda Eestis niimoodi uuritud on, aga kunagi nägin ühte huvitavat dokfilmi Suurbritannia viimasest sajandist, seal tuli välja, et mis kõige rohkem alkoholi tarbimist mõjutas, olid maailmasõjad. No, ja mis on ka uuritud, et väheneb alkoholi tarbimine ikkagi selles elanikkonnas, kes niigi tarvitab suhteliselt vähe. Need, kellel alkohol on igapäevane harjumus, ei lase end kõigutada nendest poliitilistest korraldustest. Aga räägime lühidalt ka meie poliitmaastikust ja täpsemalt Reformierakonnast tundub, et selle nädalaga sai siis pilt selgeks, et vahepeal üles tõusnud sisetülid on reformierakonnas hakanud taanduma. Kolmapäeval kogunes erakonna juhatus, kes teatas, et erakonnas uus juht ja juhatus valitakse 14. aprillil. Meenutame siis siia juurde, et Hanno Pevkur sai erakonna esimeheks tegelikult ju alles selle aasta jaanuaris. Ja kui ühed tahtsid siis nüüd valimisi teha uuesti jaanuaris eelkõige Hanno Pevkuri, tema pooldajad siis teised, suvel aga Hanno Pevkuri loobumise järel erakonna esimeheks kandideerimisel leiti siis selline kirik keset küla variant, ehk siis tehti aprillis, need tehakse aprillis need valimised ja kui ma ei eksi, siis siis Kaja Kallas on see, kellele see nüüd teatepulka selgelt üle antakse, et praegu küll ühtegi teist kandidaati välja ei ole tulnud, aga aga kui ta ka peaks tulema, siis ei ole väga usutav, et Reformierakonnast seest leiduks neid, kes Kaja Kallase nii-öelda tagant ära tuleksid vaadates vähemalt praegusele erakonnale nagu ühtsus, kus kõik räägivad. Kui hea kandidaat on ikkagi Kaja Kallas ja ja et see oleks puhas näitemäng, kui sina tuleks veel kõrvale kandidaate. Ma ei oleks liiga kindel, et kogu see retoorika, mis praegu käib, on ka üdini siiras. Et reformierakonnas me oleme ennegi näinud, et seal ikkagi armastatakse ka kaasvõitlejatelt aeg-ajalt tooli alt ära tõmmata. Et võib-olla see on ka Kaja Kallase uinutamine selleks, et tulla välja mingisuguse vastaskandidaadiga Isegi kui see nii ei ole, ei pruugi kõik, kes teda avalikult toetavad, talle head soovida Nad võivad tahta teda esimeheks ka täitsa isekatel põhjustel. Soovita, soovides siis tema läbikukkumist esimehena. Just, ja need teemad, nagu ma aru saan, olid see kolmapäevane juhatuse koosolek, oli ikkagi selline näitemäng, et päev varem oli õhtusöök, kus siis juhatus tegelikult need asjad läbi arutas ja vaidles probleemid siis omavahel selgeks ja, ja tõesti ka need, kes siin veel mõned nädalad tagasi rääkisid sellest, kuidas Hanno Pevkur ei peaks kindlasti loobuma on nüüdseks juba täitsa vähemalt omavahelistes juttudes jõudnud selleni, et et Kaja Kallas on ju veel parem variant. No eks Pevkuri probleem on olnud see, et ta lihtsalt ei ole karismaatiline, et kui siin Andrus Ansip hurjutas teda, et ta ei saanud oma tööga hakkama, siis tagantjärele vaadates tundub, et see ei ole õige, ta sai hakkama suurepäraselt ja just tänu sellele, et ta ei ole karismaatiline. Ta nii-öelda tõi Reformierakonnaga tule alt välja, aitas erakonna nii-öelda rahulikumalt opositsioonis olla, aga eriti olukorras, kus ta ise ka öelnud ta taandub ja toetab Kaja Kallast ei ole ju võimalik teda toetada. Eelmise teema jätkuks Hanno Pevkur ei tarvita alkoholi, aga kuidas tehakse poliitikat ikka õlleklaasidega? No see on üks asi ja teine asi on see, et eks siis ole näha hallide spekuleeritud keeled, kas Reformierakond kogub piisavalt jõudu, et järgmistel valimistel keskerakonda võita, sest see on Reformierakonna ainus võimalus valitsusse pääseda, noh, peavad saama rohkem hääli kui Keskerakond, muidu ei tule sellest midagi välja. Selle selle sellega ei saa küll. Kindel olla, et Keskerakond võiksin vabalt Reformierakonnaga teha kantiili. Ja Kaja Kallas tõi oma selles kirjas korintlastele välja just selle aspekti, et kõige olulisem on riigikogu valimistel võita keskerakonda, nii et kui ta on selle juba välja öelnud, siis see on kahtlemata see, mis jäetakse Kaja Kallase mõõdupuuks. Igatahes, kuhu ma tahtsin selle jutuga jõuda, on see, et kui siis valitsus oma senise alkoholipoliitika kursil jätkab, Reformierakond taipab seda kritiseerida, siis on šansid päris head. Aga saate viimased minutid kulutame jõuluajale ja sellele, kuidas poodides käib praegu suur tunglemine, ei taha isegi sinna sinnapoole praegu minna. Ma küsiks, võib olla külalistelt veel niimoodi, et milline on siis heade jõulude mõõdupuu, et kas mõõdupuu on see, kui kui vaatad pärast jõule, et kui palju oled sa ära söönud, piparkooke, mandariinid, kui palju on kadunud laua pealt või kui palju on sul kingitusi nurgas? Äkki heade jõulude mõõdupuu tänapäeval, kus me elame, vahest liigagi hästi, on see, kui pärast jõule ei olegi kolm kilo juurde võtnud. No võib-olla heade jõulude mõõdupuu on see, kui sa mäletad veel, miks neid pühi üldse peetakse. Et natukene mõtled ka laiemalt kui ainult selle peale, et kas igale sugulasele sai nüüd kingitus ostetud või ei, mõne koha pealt kripeldama ka, et et liiga viimasel hetkel võib-olla natuke liiga odav. Ja kindlasti on heade jõulude mõõdupuuga see, kui sa veel Lätist tagasi sõites viimast sadat kilomeetrit mäletad. Aga palusin ka teil mõelda välja jõulusoovid, Peter tuli tühja paberiga, Merilin tuli täis kirjutatud paberiga. Milline. Terve kaustiku täis kirjutanud aed peale pressima, aga, aga mul jäi hinge peale küll palju asju sellest aastast, mis ma loodan, et järgmisel aastal on teisiti, alates sellest, et lehed enam ei kirjutaks Evelin ilvesest ja ta saaks rahulikult oma elu edasi elada, et kehalise kasvatuse õppekava rakenduks ja käekirja reform jõuaks kõikidesse koolidesse. Et Igor Mang lõpetaks halva kraaksumise ja õpetaja olemise eestlastele kuidas õigesti elada ja saaks ka rahulikult oma eluga edasi minna ja et me ei peaks enam kuulma, kuidas läheb Kalvi-Kallel või paljal, porgandil või Mallukal, et ka nemad leiaksid oma õnne ja naudiksid seda rahus ja vaikuses ja et Tanel Padar oleks õnnelik ja et et Eestis oleks neli aastaaega ja et poliitikat, poliitikud lõpetaksid foorumis üheaegselt kõnelemise ja näitaksid rohkem austust üksteise vastu üles, et inimesed vaktsineeriksid oma lapsi ja kui nad eelistavad liha, mitte süüa, siis nad teeksid seda vaikides rahus oma kodus, ilma neid veendumusi peale surumata ette solvujaid oleks vähem ja et tolerantsuse nõudjad ka ise tolerantsed oleksid, et õnnetustes hukkuks vähem inimesi, et inimeste sissetulekud kasvaksid ja kinnisvara muile lõhkeks, et oleks rahu ja veidi päikest. Ja oma rahvaga mul oleks olla hea. Noh, kui sa selliseid soove esitasid, siis ma mõtlesin, et vaataks natuke teise nurga alt, et et sooviks seda, et rahumeelsel viisil siiski Korea poolsaare tülid lahendatakse ja rahumeelsel viisil lahendatakse ka muud maailma ees seisvad probleemid. Et, et Vladimir Putin suureks filmide rahu ilmselt eelkõige iseendaga ja selle kaudu kui maailmaga jällegi köögitõenäoline soov, seda võid soovida ikka ja teine asi, mida ma soovin lõppeva kirjandusaasta valguses, on see, et see oleks sama hea kui 2000 seitsmeteistkümnes aasta on olnud seal eesti kirjandusele väga hea aasta. Ma küll mõistan, et iga aasta ei saa nii palju nii mahukaid ja häid romaane ilmuda, aga pingutada ja võib. Peab see vast olema jõuluvana, kas kõik need soovid täide viib ja kohale toimetab ja kuidas iganes mina soovin lihtsalt, et lumi tuleks maha, aga rahva teenrid soovivad kõigile ilusaid jõulupühi. Täna olid stuudios Peeter Helme, Merilin Pärli ja Taavi Eilat. Aasta viimane rahva teenrid läheb eetrisse 30. detsembril. Ehk täpselt nädala pärast ja siis võtame kokku kogu aasta olulisemad pöörded, et oleme ka stuudiost natuke laiendatud koosseisus ning minuga koos on siin Mirko ojakivi, Evelyn Kaldoja, Urmet Kook. Veel kord ilusat jõuluaega. Pidage söömisega hoogu ja kuulmiseni.