On aasta eelviimane päev ja juba homme õhtul istutakse näärikuuse all, saadetakse kaduvikkuse 2000 seitsmeteistkümnes aasta ja kuna aasta pakkus põnevust nii maailmas, aga ka Eestis, nii kultuurielus, aga ka spordielus ja poliitikas ja majanduses, siis mingi külje alt püüaks seda nii-öelda elevanti ka nüüd kirjeldada ja rahva teenrid alustavad täna oleme natuke laiendatud koosseisus. Stuudios on Evelyn Kaldoja Postimehest ja Urmet Kook, Taavi Eilat ja Mirko ojakivi Eesti rahvusringhäälingust. Tere teile ja kaunist vana-aasta lõppu. Tere kaunist vana-aasta lõppu. Enne kui me kokkulepitud teemade juurde läheks, siis ma natukene üllataks teid, et annaks meile kõigile veidi aega, et see lõppeva aasta kuidagi mõne lausega kokku võtta, et ma ei tea võib-olla isegi mõne märksõnaga, et jätaks need kokkulepitud teemad välja, et millest meil järgnevalt juttu tuleb. Et iseenesest oli selline noh, sündmusterikas aasta, aga kui hakata näiteks Postimehe kombel aasta inimest või siis aasta tegu välja valima või püüda sõnastada, et millest hakkavad tulevikus ajaloolased või, või ka tulevased põlved rääkima, kui nad võtavad jutuks 2000 seitsmeteistkümnenda aasta, siis ausalt öeldes ma ise jääksin suhteliselt jänni, et olgu, et Euroopa Liidu nõukogu eesistumine esimene Eesti jaoks Taavi aasast sai lõpuks ometi Tallinna. Päris linnapea Edgar Savisaar taandus tõenäoliselt lõplikult Eesti poliitikast, aga ma ei tea, võibolla oskate täiendada, et, et noh, need on sellised pisikesed asjad, et aga, aga kui ta märgiliselt Ma ei tea, 2014 15 16 olid nii tormilised, et ma arvan, et see aasta kulus põhimõtteliselt nende saaduste seedimisele, et võib-olla sellepärast tundub, et oli suhteliselt vaikne aastasest kaardetist aastat palju rohkem. Minu vaatenurgast oli võib-olla selline tõmblast aasta Eestis, et kui me võtame Eesti konteksti, et mõeldi uusi makse välja ja siis neid hakati nende maksudega võitlema ehk neid alandama noh, kindlasti sisepoliitiliselt, et oli see aasta ikkagi vaatama sellest, et kohalikud valimised võib-olla nii oluliselt ei ole kui riigikogu valimised. Ta oli selles mõttes märgiline, sedasama sinu mainitud Edgar Savisaar, et tema, noh, ma arvan, et selline aktiivne poliitiku tee sai nende kohalike valimistega sümboolse lõppu. Ja võib-olla selline üldrahvaliku asjana nagu kaks asja, et et kui me oleme harjunud sellega, et soomlased käivad Eestis viina ostmas, siis nüüd selline piirikaubandus ja mitte ainult alkoholiga, vaid ka kütuseriiete muude asjadega muutus selliseks üldrahvuslikuks. Ja võib-olla üks märksõna oli ka see, et mis viitab võib-olla sellele, et, et me oleme tegelikult teatud mõttes nagu ikkagi heaoluühiskonda jõudnud, on see et kõikvõimalikud sellised protestiliikumised ja paljud neist olid seotud ka keskkonnaalaste aspektidega, olid sel aastal nagu väga väga nagu pildis. Ma võib-olla lisaksin siia selle ikkagi selle, mis puudutab inimesi võib-olla kõige rohkem ja mis toimus kohalike omavalitsuste valimiste järel ehk siis haldusreform ja, ja see, kuidas kui me meenutame tulevikus aastat 2017, siis see on see, mis teeb inimese elu teistsuguseks, olgu selleks siis see, kus on tema vallamaja või kuidas hakkab tulevikus tema ühistransport korraldatud olema, et ma arvan, et et kodanikuna mõjutab see ilmselt kõige rohkem, võib-olla meie, kes me siin Tallinnas täna istume meid võib-olla mitte niivõrd, sest haldusreform on sellest Tallinnat ei puudutanud, aga, aga mujal kus iganes me lähme. Kindlasti, aga see oli selline rahuliku asjaajamisaasta, täpselt see, et Euroopa Liidu eesistumine, asjaajamine, haldusreformi korraldamine, asjaajamine, maksude kruttimine, põhimõtteliselt jälle asjaajamine, NATO eelpaigutatud vägede lõpuks käimalükkamine, asjaajamine, niisugune nagu bürokraatlik. Aga iseenesest on see tore, selline bürokraatlik aasta, võib-olla oli vahelduseks. Ma arvan, et ka majanduse mõttes oli selles mõttes hea aasta, et kui vaadata majanduskasvunumbreid, siis need pöördusid taas selliseks normaalseks ja kui kasutada Andrus Ansipi mõtteid, siis kui see on kriis, siis sellises kriisis tahakski elada, sest kui vaadata seda, et kui kiiresti tõusid palgad, inflatsioon oli veel viimast aastat selline suhteliselt tagasihoidlik, järgmisest aastast hakkab ikkagi selline korralikum ralli pihta. Aga me viisime rahvateenrite ajakirjanike seas läbi sellise välkküsitluse, et tuvastada siis tõde, meie subjektiivne valik, et milline on see lõppeva aasta läbi sündmuste läbi isikud, et ja ma räägiks nüüd esmalt kolmest olulisemast Eesti asjast ja siis peatuks ka kolmel olulisemal muu maailmasündmusele, et see ei ole selline võib-olla pingerida, et aga hääletus näitas seda, et kõige olulisem sündmus saateosaliste jaoks on piirikaubanduse massidesse minek, et tõenäoliselt on selles süüdi selline sotsiaaldemokraatlik lähenemine, et väga palju annab käskude ja keeldudega siin riigis muuta, aga lõpuks selgus see päriselt see kõik niimoodi välja ei näe, et kui kusagile õpikusse on kirja pandud, et kui sa teed seda, seda, seda, siis sa saad selle, et päriselt see nii ei ole, et kui sa püüad piirata alkoholireklaami, kui sa püüad alkoholipoes ära peita ja kui sa tõstad alkoholiaktsiisi, siis inimesed ei joo enam vastupidi, juhtus hoopis nii, et viimastel päevadel on olnud ohtralt reportaaže sellest, kuidas inimesed on avastanud Lätis kuus piiril asuvat poodi, sealt ostetakse ära pool kogu Eestis tarbitavast õllest. Tõenäoliselt ka märkimisväärne osa kangest alkoholist. Ja see on nüüd siis reaalsus aasta 2017 lõpus, et miks läks nii, et valitsus ei suutnud aru saada või, või ette näha seda, et kui asuda jõuliselt, et alkoholi kättesaadavust piirama läbi hinna ja muude elementide, siis piirikaubandus unustati ära. Noh, inimesed hääletavad jalgadega ja rahakotiga ja rahakotiga, et noh, mina olen selles mõttes selline kummaline inimene, et mina ei ole käinud Lätis odavat alkoholi ostmas. Ka noh, me ju näeme sedasama seda Soome konteksti näitel. Me näeme Euroopas väga paljusid näiteid, kus mingi kaup on mingis riigis odavam, siis minnakse teisest riigist sinna ostma eriti kui vahemaad on väikesed. Kui kehtib ühine raha, siis on see noh, noh, nagu loogiline, et see, see nii nagu läheb, et aga noh, loomulikult eks siin tasub ka nagu noh, nagu seda ka tunnistada, et et alkoholitootjad ise on väga-väga jõuliselt seda teemalt aidanud pildil hoida, et et eks nende, nende selline PR-kampaania, need paistab ka siit nagu natukene läbi. Ma ei tea, ma selles mõttes natukene, võib-olla sellega ei ole nõus, et ma vaatan ka kommentaarides hästi palju nendele artiklitele öeldakse, et jälle need ajakirjanikud käsitlevad seda, et miks te tulete kaasa sellise alkoholitootjad reklaamikampaaniaga, et kui Tartust allapoole minna, siis need inimesed päriselt mõtlevadki, nii et ma olin ise jõulude ajal olin kodulinnas Valgas ja ma käisin huvi pärast jällegi vaatamas, et mis seal toimub. Ja ausalt öeldes see pilt on selles mõttes, et sellest saab väga värvikaid ja ajakirjanduslikult võimsaid reportaaž, et ka eilses Lõuna-Eesti Postimehes ajakirjanik Tiit Loimuli kirjutanud loo sellest, kuidas keegi, kes pulmaviinad ostis töölistele natukene aastavahetuse napsu, et võitis 1000 eurot ja, ja seal nii-öelda värvikad detailid. Need räägivad aga need lood. Ma nägin mitut tuttavat, küsisin, et näen, et neli seda kohvrit õlut pikaks ajaks. Nädalaks hinnang, see on täiesti pöörane, et kui Ossinovski tuleb ja räägib seda, kuidas ta võitleb alkoholismiga, kuidas ta vähendab alkoholisurmasid, siis ma arvan, et varsti jookseb kusagilt sealt Tartust allapoole rindejoon, kus on tarvis haigekassas näha lisavahendeid ette, et võidelda alkoholismiga ja seda siis tõesti meditsiinilisel tasemel. Selle poliitikaga vähendatakse kättesaadavust, aga noh ja nagu juba öeldud, siis kui kättesaadavust vähendatakse, siis inimene hääletab jalgadega, läheb sinna. Ja noh, kui ma ise käisin paar nädalat tagasi seal ühe telesaate tarvis vaatama, kuidas elu mitu kasti, siis ei osanud sealt ühtegi kasti kaasa, lõpuks aga aga mitte, see pole vaid oluline on ikkagi see, et, et rahvas ütlebki täpselt seda, et et selle pudeli ma saan ju ikkagi lõpuks kätte, võite keerulisemaks teha, ma võin olla, pean pikemalt sõitma. Võib-olla ma pean maksma rohkem raha, aga kui inimene tahab juua, küll ta siis joob seda selles mõttes sellega vist ei piira, kuigi ma ise teisalt. Mulle meeldis, mis ta ütles, Kersti Kaljulaid oma aastalõpuintervjuus Anu Välbale ja ja tema tõi välja siis oma kogemuse Luksemburgist, kus ka samamoodi on piirikaubanduse ju väga normaalne, et Luksemburgis inimesed käivad poodi Saksamaale ja ja, ja Belgiasse ja samas käiakse Luxemburgis siis bensiini võtmas teistest riikidest, et et kas ei olegi natukene selline normaalne osa elust, et kas me peame seda ilmtingimata nagu pahaks pidama. Ma sind toetaksin natukene seda Urmeti argumente ikkagi massipsühhoos mõjub, et iga sellise looga natukene rohkem inimesi, et võib-olla ja Valga inimene tõesti ta näeb, mis Valkas toimub, aga see, et inimene Saaremaalt kärutab Lätti alko järele, sest see on tõenäoliselt siiski natukene ka ikesele lobitöö ja ka võib-olla Inimesed on tõesti praegu mõju, ilmselt praegu on tõesti ka neid uudistajaid palju, et ma ei usu, et see nagu pikaajaliselt nii jääb, et Saaremaalt jäädaksegi arutama, sinna sõltub, kui inimesele. Ikkagi alkoholismi harjumus välja kujuneb, siis on seda ju muutubki baasvajaduseks. Ma arvan, et see probleem järgmisel aastal süveneb ja kui vaadata ka need alkoholitootjad mus ma ise alguses suhtusin väga skeptiliselt kogu nende sellisesse statistikasse, aga, aga ma olen mitmest allikast seda järgi uurinud ja järgi küsinud tuttavatelt pankuritelt, kes ju ka näevad igasuguseid investeeringuid, et nii-öelda kujunemisi ja siis nad ütlevad, et, et näiteks pool õllekäibest tõesti tehakse nii-öelda Läti territooriumil, aga õlu tuuakse Eestisse ja, ja noh, see rahavoog on ju nähtav. Ja teine asi on see, et needsamad ettevõtjad, et nad on tegemas uusi investeeringuid ja nad ei plaani Lätist hakata selles mõttes lahkuma. Isegi kui Lätis järgmisel aastal aktsiis natukene tõuseb ja Eesti tõstab ka aktsiisi siis lihtsalt need mahud, mida neil on õnnestunud läbi oma kassade müüa. Need annavad hinnas neile sellise väga paindliku võimaluse. Lätist piirilt ostetav õlu jääb odavaks ja seda pikaks ajaks. Ja siin on muidugi see, et näiteks ega seda alkoholipoliitika tähendab siia-sinnapoole reguleerida, et ega valitsusi okei, nüüd ta tegi sellise poliitikat natukene võib-olla kivisse raiutud asju võib veel lõdvemaks lasta Soome näiteks minu meelest tulevast aastast liberaliseerinud natuke kange õlle kättesaadavust. Lisaks lubatakse äpi Hower lisaks reklaam internetis saab taas võimalikuks, võib näidata alkoholi hinda, mis oli pikalt Soomes keelustatud, et see, kuhu Eesti läheb sealt Põhjamaad hakkavad Soomes kujul välja. Muleerivad seda, et sa peadki seda täpselt, et piirikaubandus Euroopa liidus on normaalne ja see, et inimesed natukene käivad täpselt samuti võid sa näha prantsuse, Hispaania piiril, kuidas inimesed käivad Prantsusmaalt Hispaaniasse ostmas. Et eks see ongi selline reguleerimise asi, et seda ei saa panna igavesti kivisse ja põhiseadusesse, et ja eks sinna tuleb ka juurde nüüd teha, võib-olla väikest sellist illustreerivad tööd sellest, et mida maksatsirroos ja erinevad alkoholismist tekivad, vähiliigid endast kujutavad, et ma arvan, et seda võiks ka inimestele meeldida. Mul on selle teema puhul on kahju sellest, et see nii-öelda soov näidata, et see Ossinovski alkoholipoliitika töötab, on niivõrd suur, et sotsiaalministeeriumist on ikka hullutatud mitmeid ajakirjanikke ära sellise lühiajalise statistikaga, et näidata takse 2016. ja 2000 seitsmeteistkümnenda aasta numbreid võrdluses. Mis on tegelikult ju statistika mõttes väga lühiajaline ja öeldakse, et nende põhjal saab teha järeldusi pikaajaliste sündmuste kohta, et kui tõesti väita, et aastaga on maksad Sirooside arr Vähe kümneid protsente sa pead ikka Lätis praktiliselt nagu IGA PÄEV. Käimakasti Toomas endale aastaga saada maksatsirroos, et, et see, see muuseas seitse laine ilmselt hakkab näha olema pikem, märksa pikema vinnaga. Küsisin ka tegelikult sotsiaalministeeriumis selle pikaajalise statistika välja ja tegelikult, mis selgub, on see, et võrreldes 2013 versus 2017 siis kümmet esimest kuud siis mis on juhtunud, on tegelikult see, et meeste maksatsirroosi Targo on hoopis suurenenud. Nüüd on küsimus selles, et millise perioodi sa valid, et statistikaga annab tõestada väga paljusid asju, et tõsi, õige on see, et 2009. aastal oli alkoholitarbimises Eestis selline korralik jõnks, kus kogused langesid. Negatiivsed mõjud langesid. Et peale seda on olnud selline noh, 10 protsenti üles 10 protsenti alla, et sõltub perioodist, mida valida, et aga ma ootan väga pingsalt seda järgmise aasta konjunktuuriinstituudi numbrit, mis räägib seda, et kui palju on vähenenud või suurenenud siis alkoholi tarbimine absoluutnumbrites Eestis ja see on see hetk, mil ma arvan, mitmed sotsiaaldemokraadid, Nad peavad kas väga nii-öelda kergendatult ohkama või väga raskelt ohkama, sest kui see asi ikkagi ei ole toiminud, siis see eksperiment, et ei ole tõenäoliselt ennast ei pruugi õigustada. Nii, aga kas me läheme tõenäoselt järgmise teema juurde, et kui sellises edetabeli vormis jätkata, siis aasta teiseks kõige olulisemaks sündmuseks oli selline pikem protsess, et see sai ühe loogilise lõpu, nüüd sellel aastal kohalike omavalitsuste valimistega. Nii mäelt Eestis on nüüd 15 linna 64 valda, et veel mõne kuu eest oli Eestis üle 200 omavalitsuse, et lõpuks ometi tihti juhtus nii nagu Andrus Ansip ei tahtnud. Ehk siis, kui Ansip ütles, et Eesti haldusterritoriaalne jaotus on välja kujunenud aastatuhandete jooksul, siis nüüd otsustas siis kaks järjestikust valitsust et seda peaks muutma ka siis riigikogu ja valitsuse tasandil. Et mis te arvate, kas see hetk, millal me saame öelda, et kas see haldusreform hirm oli õigustatud või mitte, et kas see võiks saabuda nüüd lähiajal või selleks kulub ikkagi veel aastaid? Selleks kulub ilmselt ikkagi ju tõenäoliselt aastaid ja aga selles protsessis korra võib-olla rääkida, noh ma arvan, et oli, oli õnnistus see, et Jüri Ratase valitsus, kes aasta tagasi võimule sai, et nad seda protsessi ikkagi ei peatanud, et et noh, väga suur hirm oli selles, et tuleb uus valitsus, kes Arto aasa eestveetud, siis reformi, noh, kas pöörab pea peale küll räägiti Tase sõnade kohaselt siis eelkõige sellest, et see tuleb, see reform tuleb täita sisuga, mida see sisu täpselt tähendab, see natuke on tänase päevani ebaselge, aga. Siiski sellest valitsust ja kaks osist, kes varem olid tegelenud eriti IRL, on ju jätkuvalt alles, et seal kah nagu. Just, aga see sisuga täitmine tähendas sellel aastal nüüd ju seda, et nad et valitsus andis kõigepealt noh, et läbirääkimised ei olnud väga kaugele jõudnud, veel, siis hakkas valitsus ise mäe härra maid, kes kellega võiks liituda, kui ei jõutud kokkuleppele, andis veel võimaluse ja lisaks siis lõpuks sundliitis need vallad, kes endiselt jonnisid ja ei tahtnud selle asjaga kaasa minna ja ja noh, eks siin palju on räägitud ka sellest rahaga üle külvamisest või mitte külvamisest, et noh, tegelikult see oli kogu selle reformi käigus ka teada, et sellised kompensatsioonid saavad olema ja ja et raha lihtsalt on selline asi, mis tekitab palju poleemikat, aga ausalt öeldes ma ei näe selles küll nüüd midagi nagu taunimisväärset. Asja mõte on ju tegelikult pikemas perspektiivis säästa, et kui sa korra teed mingi ühekordse, kui sa ostad endale kallimad saapad ja need peavad viis aastat vastu ja odavad saapad läksid kuuega hiljem katki, siis et, et noh, see efektiivsus ikkagi peaks olema hakkama paistma. Tänini kuigi vaadata nende haldusreformi läbiviijaid ja kõiki neid dokumente siis säästmisest, et riik midagi säästab, väga palju sellest ei räägita seal. Et see, see asi on nagu kogu selle haldusreformi käigus nagu ära kulunud ja, ja see, kui sina seal kriitiline Andrus Ansipi suhtes, siis ma ütlen, et Ansipi seda ütles, et ega haldusreformiga asjad ei lähe nagu riigi jaoks odavamaks ja täpselt nii on ka läinud, et noh, selles mõttes ma natuke nüüd kaitsen Andrus Ansipit, aga mis mina tahan öelda seda, et et laias plaanis on loomulikult väga hea, et haldusreform ära tehti, aga, aga selle sees on väga palju selliseid suuri küsimärke, et meil meil siiski tekkis väga palju selliseid, väga kummalisi uusi valdu. Ma võin tuua nagu Läänemaa näitel, mida ma ise tean väga hästi, et et seal jäi teatud selliste rikkamate valdade vastuseisu tõttu sündimata selline ühtne maakonnaülene vald, mis oleks olnud kõige loogilisem. Mistõttu siis kaks siis nagu kaugemal nurga valda ehk Lihula ja hanila vald hakkasid otsima endale uusi liitlasi, leidsid kaks valda Pärnumaalt ja selle tõttu, et ei suudetud moodustada siis ühtset Lääne valda liikusidki lõpuks kaks Läänemaa valda hoopis Pärnumaal tekkis sinna selline mõnes mõttes nagu jabura nimega lääneranna vald on ju et kui ideaalpildis minu meelest oleks võinud see haldusreform välja näha, nii et. Meil tekivadki uued vallad, mis on seniste maakondade asemel. Et loomulikult siin mõned üksikud erandid saaks veel teha, aga, aga, aga laias plaanis oleks see olnud võib-olla sellise sellist sellist kohaidentiteeti arvestades kõige nagu loogilisem. Mõned linna näited on ju siin väga kummalised sealtsamast kõrvalt Tõstamaa ja Pärnu kesklinna elanik, et noh, kuivõrd nende mured on sarnased. Et seal peab ilmselgelt olema ju mingisugune noh, nad on nüüd üks linn ju kõik ja Pärnu ainus linn maailmas, kellele territooriumile kuulub kaks raba. Et ma pole seda kuidagi brändide suur raba ja tilli soola maitse täpselt on ja ilmselt tuleb Pärnu linna siis võta seal mõni kesk- ja veel juurde. Ühesõnaga, me peaksime ka küsimusele võib-olla noh, mitte ainult isegi selles siukses mehaanilises liitmises või et kas sa oled nüüd ütleme, Pärnumaa või Läänemaal, vaid küsimus on selles, et kas sellest nagu elu kuidagi nagu paremaks läheb ja ütleme, seda on veel praegult väga raske öelda, sellepärast alles esimesel jaanuaril noh, meil maavalitsused kaovad, onju ja paljud funktsioonid pannakse üle omavalitsusliitudele. Et väga erinevad on ju abielu sünni registreerimisest ja paljude muude järelevalvefunktsioonidele nüüd ajas ja et siis me näeme reaalselt, kas seal tuleb mingit kvalitatiivset hüpet või mitte või, või mis mis muutus, et seal nagu tekivad Minu ootused või lootused ka, et riik rahaliselt midagi võidaks, see tähendab, see ei ole võimalik, sest ma tean seda, et mitmed omavalitsused on protestinud, et kasvõi tõesti need sündide registreerimise perekonnatoimingud, et kui saadi teada, et kui palju siis maavalitsuste asemel tehtava töö eest riik hakkab maksma, siis esimese hooga öeldi, et siis ei ole võimalik, selle raha eest ei saa seda teha, sest selgus see, et riik tegi väga palju seid, paljusid menetlustoiminguid väga odavalt, sest kui maakonna tasemel tõsiselt sul see üks registripidaja oli, tema palk ei olnud just erakordselt suur ja kui taandada see nii-öelda selle kulu peale, siis tuligi välja, et, et inimesed tegid peaaegu ilma rahata tööd ja nüüd kui omavalitsused, kes ei ole maakonnasuurused, peavad sellesama mahu ära tegema ja selleks tuleb tööle võtta siis kolm inimest, siis on läinud kolm korda kallimaks. Midagi ei ole teha ja teine asi on see, et mis puudutab sellist Ratase valitsuse lähenemist, siis tõesti igal võimalikul puhul ratas või olgu see ükskõik milline Keskerakonna minister armastab öelda, tagame, tõstsime omavalitsuste tulubaasi, andsime raha juurde. Ülesandeid anti ka haldusreformi käigus juurde, seda ei armastata mainida ja mis puudutab veel selliste inimeste teenuseid, siis no ma ei tea, mida ma olen nagu ise näinud, et hästi palju mõeldakse selle peale, et oh, meil tõusis nüüd investeerimisvõimekus, teeks nüüd uue kultuurimaja, teeks nüüd mingi, ma ei tea uue sellise asja, et, et noh, et inimesed näeks, et oleks väga vahva, et aga kui mõelda selle peale, et kas inimestel on tekkinud muidugi vaba aega juurde, et kas nad nagu reaalselt vajavad seda uut kultuurikeskus, siis ma arvan, et see nii-öelda vajaduste reas ei ole kusagil seal top kolmes või top, viies. Et lapsele on tarvis korda tehtud koolimaja, lasteaiakohta on tarvis emale ja isale oleks tarvis sellist toimivat sotsiaalsüsteemi mis, kuhu nüüd omavalitsused üha rohkem sekkuvad ja, ja see on nagu see koht, kus ütleme omavalitsus, et noh, see on selline glamuuri, see ei ole nagu kohe. Et kui sul on valida poliitiku seisukohalt, kas lastele tehakse mingi huviringi juurde või sa saad minna avama ujulat, Urmas Laas, läheks, avaks ujula just siis enamik poliitikuid lihtsalt valib selle vareni. Aga muutusi selles mõttes ma rääkisin ühe politseinikuga hiljuti, kes töötab väikeses vallas ja ja, ja nüüd seoses selle haldusreformiga näiteks roll, muutus ta hoopis teise valda minema tööle, nii et see piirkond, kus ta 10 aastat oli tööd teinud seoses seal erinevate valdade liitmisega, nende struktuuri muutmisega ka, et noh, ilmselt samasuguseid muutusi tuleb veel, mida praegu veel ei oskagi võib-olla nagu nii-öelda kõrvaltvaatajana tähele panna. Ja, ja ekslik küsimus on tõesti selles, et ju ju on öeldud, et see haldusreformiga tehti ära nii-öelda need head asjad, aga nagu palju suuri otsus ilmselt ootab ees kas või nendesamade koolide noh, et kas koole tuleb liita mingites kohtades, kaotada väiksemad koolid või mingid teenused, kolida ikkagi ühte vallase, uue vallaserva siis, et neid ei saa igal pool pakkuda. Aga eks seda peavad ka otsustama nendesamade valdade inimesed või liidetud valdade inimeste valitud poliitikud, et ise sa oled valinud selle poliitiku, kui te nüüd selle lasteaiakohta või huviringi ei tee, vaid selle asemel kuskil linte Ikkab lihtsalt siis, et noh, meil on selleks omavalitsuste valimised, mis on üsna sageli Ma ise loodan, et nii Riigikogu, aga ka riigikohus hakkavad nüüd ma tea järgneva 10 aasta jooksul kogu seda haldusreformi sisustama, selles mõttes, et praegu täiesti tavaline näide, et kui Tartu-lähedases vallas on sul tarvis ehitusluba, siis seadus annab ehitusseadus annab sulle ette väga kindlad toimingute tähtajad ja ma ei tea ühtegi inimest, kes oleks saanud 30 päevaga protsessi läbitud, tuleb alati teada, et meil on erakorralised asjaolud. Et see omavalitsuste selline erakorraline olukord, ma loodan, et selle haldusreformi käigus saab lõpu ja kui muud moodi ei saa lõppu, siis läbi näiteks riigikohtu lahendi, kus tõesti öeldakse, kui inimese nii-öelda õigusi on rikutud, siis Tal on mingisugused, ma ei tea kompensatsioonimeetmed ja läbi selle läbi erinevate, noh üks on ehitusvaldkond, aga tõesti need sotsiaal haridusvaldkonna teenused, et kui omavalitsus ei suuda neid täita, siis omavalitsus peab ka vastutama. Nii, aga keegi tahab haldusreformi osas veel mõne põhjapaneva mõtte öelda. Mitte küll põhjapanev, aga mille peale mõtisklesin, oli see, et mind hämmastab asjaolu, et ega haldusreformi järgselt ei suudetud tegelikult osades kohtades valimistega ju neid omavalitsusjuhte leida, et kõige markantsem näide on muidugi Tartu vald, kus Aivar Soop olles süüdi mõistetud ja tuli korraldada avalik konkurss vallavanema leidmiseks ja paljudes teistes kohtades ma saan aru, on samamoodi olnud, kas siis noh, ütleme vallavanemat võib-olla mitte nii sageli aga abivallavanema jaoks leidmiseks, et, et kuigi inimesed ju pürgisid juskui sellele vallavanema positsioonile, ei suudetud ikkagi neid inimesi ka nendesse uutesse valdadesse leida. Tartu vallas vähemasti oli selline reaalne konkurss, kus Tartu endine abilinnapea Jarno Laur siis sai vallavanemaks ja see oli selline tõsiselt avatud ja heade kandidaatidega konkurss, aga mulle kohe meenub üleeilsest päevast, kui regionaalhaldusminister muide määras ametisse 14 uut mingiteenistuse juht ja kui sa vaatad seda nimekirja, siis ohohoo poliitikud, kes ei ole saanud riigikogu kohta, kes paljudest ei suutnud edu saavutada ka siis kohalike omavalitsuste valimistel, et nendele siis õnnestus nii-öelda lohutusvoorus, Richiaatiad oma oma kohti. Seesama mis viimaste aastate trend olnud poliitiliste maavanemate määramise kord täpselt samades tingimustes. Et ma olen enam-vähem kindel, et need inimesed, kes veel ei kuulu parteisse, et me seal mitmete puhul Seal on nad astuvad juba teatas, et astub keskerakonda näiteks. Tabel pidada nüüd ma arvan, et see on nüüd ajakirjanduse töö ka, et nagu kuhu siis need teenistuste juhid siis Aga ma seatasid, aga ma siia lõpetuseks julgeks prognoosida ka teatavate lisa ühinemislainet mõne aja pärast, sest praegu ikkagi keskerakondlik siis valitsus otsustas teha mitmed erandid, kus jäid noh, selliseid väga kummalised väikesed vallad kas või Tartu külje alt Luunja näiteks, et Eto nadi, kui arvestada seda, et kõik teised vallad on nüüd suured, siis kas nad on konkurentsivõimelised või mitte, seda me näeme nüüd aja jooksul ja sama mõjuti vallad noh näiteks Tallinna külje all ma tean inimesi, kes on sellised fantoom sissekirjutusega, sellepärast et noh, kogutigi hirmsasti inimesed saaks vallanumbri nii-öelda täis, aga tegelikult nad elavad ikkagi oma oma kandis, et, et siin võib tulla veel lisaks uusi liitumisi. Nii, aga kolmas oluline teema Eestist mis rahvateenrite saatekülaliste jaoks oli oluline, on siis kogu see segadus maksunduse või maksude ümber. Et ehk siis valitsuse töömailt peaks seda aastat kokkuvõtvat saadet jätkama. Ja see maksusegadus, ma arvan, et ma ei eksi, kui kõik see on alguse saanud sellest. Kui see Ratase valitsus kokku pandi, siis see suur soov oli muuta midagi üksikisiku tulumaksus ja et see tulumaksuvaba miinimum oleks kõrgem, kohe saadi aru, et seda ei ole võimalik tõsta, kõikidel inimestel võeti kasutusele siis selline uudne mudel, mis on sissetulekust sõltuv maksuvaba miinimumi arvestus. Ja need mitusada miljonit eurot, mis selle katteks oli tarvis kraabiti kokku siit ja sealt küll tõstati natukene õlleaktsiisi, küll tõstetakse bensiiniaktsiisi, siis sooviti kasutusele võtta autode keskkonnalõiv panditulumaks pakendiaktsiisi täiendav tõstmine, magusamaksust loodeti raha saada. Ma kardan, et ma midagi unustasin muidugi ära ka, et aga see oleks tõenäoliselt selline õppetund kõikidele koalitsiooni moodustajatel, et kui te koalitsiooni moodustajate, võtke aega, ärge rapsige ja ärge pange kirja kõik uitmõtted. Seal oligi selline mõnes mõttes nagu ju konflikt sellesse sisse planeeritud, et ühelt poolt on ja sul on kaks vasakpoolset erakonda Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid, kes mõlemad on olnud ju astmelise tulumaksu pooldajad ja teiselt poolt siis IRL, kes on aastaid olnud Reformierakonna kõrval see, kes kes on rääkinud proportsionaalse maksusüsteemi nagu eelistest. Ja küll tõsi, IRL on olnud alati see ka, kes on rääkinud ka sellest, et siis seda maksuvaba miinimum peaks tõstma. Et siis oligi ju see koalitsiooniläbirääkimiste selline kompromiss, et loomulikult tegelikult oleks olnud ju mõnes mõttes palju ausam teha ära kas astmeline tulumaks ja siis ongi, meil on niisugune vasakvalitsuse, teebki astmeline tulumaks oleks olnud lihtsam, selgem ja ausam on ju, praegu ta tehti selline noh, nagu sega nagu süsteem, mis, mis tekitab kindlasti inimestes järgmisel aastal veel väga palju segadust ja mis ka kindlasti riigile läheb üsna kulukaks, sest noh, praegu käivad ju näiteks kõikvõimalikud maksuametnikud käivad ju pidamas erinevates riigiasutustes koolitusi rääkimas, et mis nagu muutub ja ma arvan, et küsimus ei olegi siin mitte niivõrd selles jõukamad inimesed ei oleks valmis nagu maksma. Rohkem on ju, vaid küsimus on selles, et see asi läks Segaseks, milles on tegelikult peamine põhjus, on see, et Reformierakonna pikkade valitsemisaastate tulemusena kinnistus eesti rahva peas müüt, et tulu maksab ainult alaneda ja mitte ükski poliitiline jõud ei olnud valmis tõstma üksikisiku tulumaksu. Tegelikult sama tulemuseni, kuhu Ratase valitsus nüüd järgmisel aastal jõuab, jõudnuks ka siis, kui tõstuks tõesti kõikidel Eesti inimestel 500 euroni selle tulumaksuvaba miinimumi tema Camera samal ajal tõstnud üksikisiku tulumaksumäära, kas näiteks 24-le 25-le protsendile, seal on nüüd arvutamise küsimus. Loomulikult siis oleks kõrgemapalgalised kaotanud veelgi rohkem. Aga seesamune keskklass, keda kõik erakonnad oma, ma ei tea, põhikirja järgi või programmi järgi kaitsevad, see ei oleks saanud nii valusalt pihta, kui nüüd järgmisel aastal saab. Aga ma ei tea, kas te näete nende maksude mängimises siis sellist suurt negatiivsust, et kui me võrdleme aasta taguse ajaga, kui need kõik maksud olid välja kuulutatud, siis tundus pilt ju palju hirmsam, et see, mis me tegelikult aasta jooksul saime järjest tühistati siin erinevaid makse, oli see siis tõesti presidendi käsul või soovil on ju seesama magusamaksuga seotud probleemid ja nii edasi, et praeguseks. Ja tundub, et valitsus sai aru, et raha me saame ju kuskilt mujalt ka ikkagi ja nii et polegi nagu probleemi. Tõniste eilses Postimehe intervjuus ütles ära, et järgmisel aastal, kui tõenäoliselt sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond lähevad jutuga, et ikkagi selle magusamaksu peaks seadusesse kirja vaata ma siis kuna majandusel läheb nii hästi, siis rahaliselt pole tarvis, aga noh, eks seal tuleb jälle see jutt, et Eestis on palju ülekaalulisi lapsi ja ega keegi seda jälle ei arvesta, et Lätis saab kaduva odavat šokolaadi. Aga ma ei tea, noh, selles mõttes, et kui sa ütled, et kui see on nagu kuidagi positiivne, siis ma arvan, et riik ei peaks panema ettevõtjaid ja inimesi sellise täiendava pinge alla. Kahtlemata see lõppev aasta oli väga keeruline kõikidele lobistidele, kõikidele suhtekorraldusfirmadele, kes selle eest ka päris palju selliseid väga palju raha, aga, aga ma arvan, et lõppev aasta kindlasti seal selles ärisegmendis andis sellise suure tõuke, et oli tarvis lisatööjõudu palgata ja, ja ma olen kuulnud suhtekorraldusettevõtete omanikelt, et nii hästi kui neil lõppeval aastal on rahaliselt läinud, pole neil tükk aega läinud. Sest kõik need maksumuudatused on tulnud ja ükshaaval siis maha kaubelda. Kõikide poliitikutega on tulnud sektsioonides tööd teha, selgitada neile, mis üks või teine lause ühes või teises seaduseelnõus kaasa toob. Ja teine asi on ka, ma ei tea, Eesti inimesed ausalt öeldes ühel hetkel, kui sa tunned, et, et sa oled kõikidest nendest maksuasjadest teinud miljon reporteritundi, miljon saadet ja ausalt öeldes see kõik on juba olnud ja, ja, ja ega kõik inimesed ei tee reporterid. Ei, aga, ja ma pean ka nüüd nii-öelda seda teist aspekti kuulaja huvi silmas, et kui inimesed on sellest kõigest väsinud, et ühel hetkel kaob ära huvi poliitika vastu või, või noh, ja, ja siis, kui see kõik kehtima hakkab, siis öeldakse, et ja nad tegid seda jälle, et noh, ühesõnaga see kõik on väga keeruline. Ei, no aga eks sa näed järgmisena järgmise aasta jooksul näeb seda siis juba nüüd oma rahakotist või siis või järgmine, 2019 kevadel, siis, kes hakkab juurde maksma, kes saab midagi tagasi, kui ta on olnud lohakas ja mitte teinud avaldust? Ehk siis võib-olla seal on ka natukene ütleks, et miks nad nii ruttu tegid, võib-olla on ka selles, et eks nad mõtlesid, võib natuke valimistsükli peal. No ma ise loodan, et valitsusele meenub see, et inimestele lubati, et aktsiisitõuse kaalutakse igakordselt igakordselt, et uuest aastast juhtub nii, et Eesti inimesed peavad bensiini eest hakkama maksma tänase sellise euro 23 asemel euro 34. Sest on erakorralised asjaolud. Naftaturul, kus teatas tootmisvõimsused, on rivist väljas ja siis tõuseb ka veel bensiini aktsiis, diisli, aktsiisitõus. Tõsi see jäeti ära, et, et võib-olla valitsusele meenub, et toona öeldi, et kui ikka hüppeliselt tõuseb, siis välditakse, võib olla tõhus, aga ma ei ole kuulnud küll, et mõni poliitik rääkis sellest, et võiks mõne tõusu ära. Aga mina saan aru, et need maksutõusud vähemalt, mida, mis selle aastaga ära jäeti, et neid nüüd järgmine aasta kavasse ei võeta, just sellepärast, et valimised on tulekul ja ja siis tahetakse olla jõuluvana, mitte see ja, ja selles mõttes Eveline, sul on õigus, et sellepärast tehti neid ka võib-olla kiirkorras ära, et. Ma juba hirmuga ootan 2019. aasta riigikogu valimisi oli uue koalitsiooni moodustamist, et see saab põnev olema, mis siis juhtub? See aasta see mure, mina usun, et seal just vastupidi, tuleb selgemalt see klassikaline astmeline tulumaks jälle lauale ja, ja seda, seda räägitakse, et, et noh, praegu ongi nagu Urmet ütleb, et on selline mingi peidetud versioon, et ei saagi aru, kas ta on nüüd astmeline või ei ole, astmes on astmeline tulumaksuvabastus. Märgiline vahe, aga ma ei tea Eesti teemadega võib-olla teeks praeguseks lõpu, et kahtlemata neid olulisi sündmusi lõppevasse aastasse Eestist jääb veel ID-kaardi kriis, noorte laulu- ja tantsupidu. Põhimõtteliselt võiks ju rääkida ka kohalike omavalitsuste volikogude valimistest ja Keskerakonna napist ainuvõimu säilitamisest Tallinnas, aga, aga ma arvan, et need on sellised suhteliselt läbitakse. Suurimat ja saateaeg on armutu ja nagu mürk osa juba saate alguses ütlesid, siis meil on ka välisteemadest samamoodi pandud kokku väike selline ja rida ja me küll ei lähe siin neid teemasid lahates mööda pingerida, aga, aga võtsime sellised kolm olulist teemat, millel loodetavasti jõuame ka siin saates hetkeks peatuda. Alustame valimistest ja tegelikult isegi 2016. aasta Brexitist ja Donald Trumpi valimistest, mis tõid justkui tormihoiatuse 2000 seitsmeteistkümnendal aastal, et paljud spekuleeriti siis selle aasta valimistele sarnaselt populistlikud jõud jõuavad siis väga kõrgele, nopivad edu, noh, nii ma meenutaksin Hollandi valimisi kui ka näiteks näiteks Prantsusmaa valimisi ja, ja, ja vist tuleb kokkuvõttes tõdeda, et siin tegelikult Macroni edu ja, ja ka siis Mark Rudedu Hollandis, et et see hirmutus ei saanud teoks. Ehmatus aitas, aga kindlasti aitas ka teatud asja asjaolude kokkulangemine, et seesama Emmanuel Macroni võit, osa sealt on tõesti see tuli makroon, kes on suhteliselt karismaatiline, väga tahtejõuline ja läks enesekindlalt läbi. Teine osa asjast on ka see, et mäletatavasti eelmine aasta umbes samal ajal polnud pildilt maas sugugi Fansofioon prantsuse vabariiklaste ehk siis konservatiivse partei juht suhteliselt Buddy loidne isend, kuigi meile ilmselgelt parem kui Marin Le Pen kellel meie ütleme Euroopa suureks õnneks selgus, et on pool oma perekonda pidanud oma prantsuse parlamendi palga peal ja tänu sellele ta nii-öelda langes ebasoosingusse ja prantsuse siis nii-öelda tsentri valija, ka sotsialistid tulid Macroni taha kokku, et seal oli ikkagi päris palju ka nii-öelda head õnne. Lisaks sellele ehmatusele, mis saadi eelmine aasta Trumpist Brexitist ja Hollandiga sama moodi, et ega siis ega neil populistidele nüüd halvasti seal küll ei läinud. No võtaks selle makrooni teema võib olla sellise Euroopa tulevikuteemana üldse kokku, et see oli selline märgiline, et selline üle pika aja lootusekiir Euroopale, et kui see eelmise aasta Brexiti referendum, kõik need meeleolud viis ääretult negatiivseks, siis ju öeldi, et jah, et Holland ja Prantsusmaa ja sealt edasi Saksamaaga, aga see brittide referendum, ma arvan, distsiplineeris seda Mandri-Euroopast ikka päris hästi, et saadi aru etet, et kui sa ikka täpselt ei tea, mis juhtuma hakkab selle või tolle valikuga, siis võib-olla tark ei torma ja mõistlik on oodata, et see makroon oli. Ma arvan, makrooni asemel võinuks olla ükskõik kes. Temas on teatav selline nagu uus hoog, et ta tuli, ta ei olnud klassikaline poliitbroiler, kes on nagu marineerinud parteikastmes juba nagu oma hilistes teismeaastatest saadik, vaid ta on midagi natukene uus jõud, kuigi ta ei ole Prantsusmaal nii populaarne kui väljaspool mujal maailmas, on täpselt nagu Obama fenomen Obamat Euroopas väga armastati, aga et ta nagu USA-s, nii kallis paljudele inimestele polnudki ja sellepärast nad valisidki nüüd Trumpi. Aga, aga Macroni kiituseks peab ütlema, et tal on olnud selgroogu. Et Prantsusmaal üldiselt nagu ennegi on olnud selliseid president, et kes tulevad ja lubavad, et nad kõik ära reformivad, eriti prantsuse kuul kurikuulsa streigiametiühingusüsteemi. Aga Macron on suhteliselt palju vastu pidanud, nagu paljudel. Istunud ka nagu saavutada, selles mõttes, et noh, selge on see, et oma esimesel ametiaastal kõik olulisemad reformid ikkagi tuleb nagu käima panna, et tööturud reformid pensionireformi kaugele need. Kes seal ikka on olnud, aga minu meelest ta ei ole väga suured taandunud ja noh, et et aga on olnud ka nagu selliseid vastuolulisi asju, näiteks ta pidi alustama kärbetega, kaitse sektoris, kuigi ta justkui lubas seda toetada. Ta on kasutanud rohkem sellist sõjalis-sümbolismi ja iseenda presenteerimisel kui väga mitu presidenti enne teda. Aga see prantsuse kaitseväe juhataja talle ikkagi suhteliselt avalikult vastu läksin, ilm ka ametist lahkuma pidi, et see on nii ja naa, et ta on suutnud hoida suhteliselt hästi liini ja ta on olnud tõesti sellise nagu meelekindlusega, aga rohkem ta tundub, et ta on ikkagi jätkuvalt säranud rohkem rahvusvahelisel areenil. Et ta on väga hästi Angela Merkeliga sobinud, kes siis ootamatult siis nõrgestus oma koalitsioonikõnelustega ka ja elame-näeme, noh ta on olnud pool aastat ametis siiamaani ei tundu, et oleks väga nagu mandunud, sest tihti nad on päris tihti maanduma. Ja Macron on selgelt selline euroopameelne juht, kes noh, kui me räägime, kas või sellest Euroopa Liidu siis ühisest kiirreageerimisjõust ja noh, erinevaid selliseid ettepanekuid Euroopa Euroopa tugevdamise suunal on ta mitmeid teinud ja tegelikult Euroopa vist ka vajas tõesti Angela Merkeli kõrvale kedagi teist küll praegu on olukord, kus tangot üksi tantsida ei saa ja Angela Merkelit tuleb Macronil ilmselt oodata veel natukene, kuni ta omavalitsust seal kokku paneb ja üldsegi on küsimus, et kas Angela Merkel sellega hakkama saab. Et, et seal, see asi on veninud ju septembrist saati ja siiamaani pole näha, et, et valitsus Kus on Euroopa, ootaks seda Euroopat ootaksite tagasi juhtima, asuks oma kodu, sisemaiseid asju lappima selle. Et aga, aga eks Merkelile ega ka Francois Hollande'i ja Merkeli suhtes leplik, aga ta ei olnud lihtsalt nagu siseriiklikult palju nõrgemas positsioonis. Euroopa Liidu vaatest on, ilmselt ei ole oluline tuua välja ka korra Brexit'i ümber toimuv, et, et ega siin on ka ikkagi ootamatult palju takistusi tulnud. Ootamatult ütleme ootamatult palju, takistasin väga pehmelt öeldud, et minu meelest see asi pole mitte kuhugi idanenud ega mädanenud ja samal ajal see tärmin, mille britid peaksid lahkuma, kukub selle asemel on nende, nende valitsus ka nõrgenenud selle arvelt. Ja lisaks on seal hakanud esile tõusma Jeremy Corbyn kohalike leiboristide eesotsas, kes on ikka nagu ma ei tea, puhta punane, et see ei ole enam nagu sotsiaaldemokraatia, vaid see hakkab juba natukene sellisesse. Seda aga ühtlasi väga ütleme niimoodi, et positiivselt meelestatud ka venelased Jah, täpselt, mis on suhteliselt murettekitav. Ma arvan, see brittide näide on nagu suurepärane näide sellest, et mitte, et tahaks midagi halvasti demokraatia kohta öelda, aga kui poliitikud hakkavad arvestama sellega, et kuidas poliittehnoloogiliselt kogu aeg oma tulemust maksimeerida, et noh, Suurbritannia valimissüsteem võimaldab esile kutsuda parlamendivalimisi, siis kui sulle sobib, et nähes lihtsalt seda, mida on siis toorid teinud pikka aega, siis omad vitsad peksavad, et see on nüüd see seis. Nende õnnetuseks on praegu lihtsalt sotsiaaldemokraadid või siis töölispartei niivõrd et nõrk, et nad ei noh, nad ei suudavad. Aga nad on, aga nad on, nad on nii palju neile lihtsalt taldrikul kätte andnud, seesama Cameron, kes on nagu selline ehtne marineeritud broiler. Et kuidas tema on hakanud samm-sammult, kuidas tema viis britid Brexitini seejärel viis läbi eduka Brexiti referendumi, ehk kui vaadata Brexiti soovijate seisukohast, siis ei võtnud mingit poliitilist vastutust, vaid taganes, siis tuli Theresa May, kelle puhul on siiamaani signaalid ambivalents. Kas ta tahtis, ei tahtnud, sest mõned ütlevad, et ta tegelikult tahtis salaja kogu aeg Brexit, et aga pissis kapis, teised ütlevad, et ta lihtsalt peab praegu hoidma kuidagi konservatiivid koos, et ei tuleks siis prussofiilne ja kommunistlik Corbyn võimule, et see on aga see ikkagi väga, suuresti on see supp konservatiivide kokku kirjutatud. Tõesti, ma olen nõus. Kuivõrd Brexiti teema meie pingereas viie parima sekka ei jõudnud, siis ärme sellele rohkem peatu, et meil on pingeri väike pingerida siiski on, aga, aga liigume üle ookeani ja räägime Donald Trumpist ka, et ka tema on nüüd saanud siis aasta aega jaanuaris saab täis aasta, kui ta on võimul olnud ja ma siin täna hommikul võtsin lahti Facebookis Laara Trumpi juhile päris uudised ja vaatasin, et kuidas siis on läinud ja kuulutati, et ikka tõeline tõeline ime on sündinud põhine edulugu edulugu, et on see siis nii. Ma ei Usu et määrata ei oska, ta ikka võib, aga väikese sellise koefitsiendiga. Ütleme nii, et mingid asjad on läinud vähem hullusti, kui kardeti. Et. Ja ma arvan, et see ongi jah, täpselt väga õige diagnoos, et noh, nagu sõltub muidugi see, et mis vaatepunktist nagu nagu vaadata, et et noh, selline kus ma ütlen, et Euroopa ja, ja võib-olla siis ütleme, vasakpoolne Ameerika oli ikka sobis ja pikalt ju tema tema valimisest ja kardeti väga paljusid asju, aga noh, midagi nagu otseselt pole juhtunud ja ja Eesti seisukohalt on alati ju ka see nagu mõnes mõttes kahvel on ja mida me tuletasime selle Jeruusalemma hääletuse ajal, et et isegi kui meile ei meeldi no mingid asjad, mida Ameerika uus administratsioon teeb või see retoorika või see stiil on ju siis midagi pole teha, et me sõltuma palju meie julgeolek Ameerika ühendriikidest, et et me peame tegema vahel ka teatud kompromissi Üks meie suuri fänne on see, et USA uuele presidendile tunduvad väga meeldivad kindralid ja õnneks nüüd see päris hull kindral, kes vandenõuteooriaid uskus. Erg, tee, erg teiega koostööd tegi, et tema nagu võeti pildilt maha ehk kindel, finni enam pole ja tema võeti pildilt maha õnneks päris ruttu. Kindral Kellija kindral Mattis on sellised päris targad inimesed, kes on siis nii-öelda nagu need nagu, nagu ameeriklased ise seda ütlevad, et Trumpi administratsiooni täiskasvanud ja neil on, tundub siiski olevat teatav mõju, kuigi see mõjul on ka ilmselged piirid, aganad, et nendes asjades, mis meile loevad ehk siis sama Ida-Euroopa julgest julgestamise paketi ja nii edasi nendes asjades nad on ikkagi teinud õigeid asju, on need õiged asjad, hakkasid paistma juba eelmine aasta veebruarist ära, et needsamad esimene mullune Müncheni julgeolekukonverents, mis andis väga olulised sõnumid kätte. Aga nüüd on tõesti see, et näiteks USA välisministri Rex Tillerson puhul, kes on osutunud ka päris asjalikuks meheks, kes on küll Venemaaga varem asju ajanud, aga õnneks tundub, et ta on nagu pragmaatiline ärimees, kes tänu sellele tunneb Venemaad hästi. Aga ei ole nendes niisugune nagu puudel. Rex Tillerson ja ametikoht kõigub juba mõnda aega, mis tähendab, mis võtab tema nagu sellist k positsiooni, kui ta läheb välismaale läbirääkimisi pidama. Märksa nõrgemaks. Me ei tea ka nendesamade kindralite puhul võib-olla ühel päeval Trump, kes on siiski ka mõnevõrra etteaimamatu ärkab, ütleb. Ta vabastab selle inimese ametist seal teatav ikkagi, see ebakindlus on jätkuvalt sees. Ma ütleks selle teema puhul võib-olla ka, nagu ma siin demokraatia osas enne natukene pahandasin, siis see Ameerika Ühendriikide demokraatia näitab ikkagi seda, et kui sul on aastasadade jooksul paika pandud need kaitsemehhanismid, siis presidendiks võib saada ka vanakurat ise, aga nii-öelda ühiskond on selles mõttes kaitstud, kui vaadata kas või need trombi esimesed sammud, kui ta siin mõtles, et kuidas ta hakkab moslemeid korrale kutsuma oma reisikeeldudega, kuidas esimese hooga kiiresti sai ära bännitud mingisugusel kujul, okei, need on nüüd aasta lõpuks ellu viidud. Aga et nii senat, kongress, kohus, need on, ütleme, trumpi suutnud ikkagi ohjes hoida ja tasakaalustada ja ta on kindlasti aasta lõpus muutunud inimene. Eks see reaalsus ja ta ei jõua kõigega tegeleda, see, mis sa ütled, ikkagi on natukene on natukene teine asi kui see, kui sa pead hakkama päriselt valitsema. Kuivõrd need näiteks Pariisi kliimaleppest taandumine ja siis seesama vastasseis ÜRO-s nüüd Jeruusalemma teemal, et kui pingeliseks järgmiseks aastaks Trumpi sellise situatsiooni muu maailmaga Ma arvan, et Pariis vist nii palju, kui ma olen aru saanud Paris tegelikult läbi inertsist veel väga pikka aega edasi täpselt ja siis võib juba asja natukene ümber vaadata ja, ja teine ja eks me siis näeme, kas ta saab ka teise amet ja ja teine asi on aga see ÜRO-s raha äravõtmine, eks see ikka mõjutab ÜRO tegevust küll. Aga eks üldine tõdemus on, et sellist krahhi ei ole järgnenud sellele Trumpi võimuletulekuga ja küll aga on pinged üleval Põhja-Koreaga seoses ja Põhja-Koreas. Nüüd ei saagi aru, et siis kumb on initsiatiivist tom, Donald Trump või Põhja-Korea? See on kõige hirmutavam asi tegelikult sest et nagu on mitmelt poolt ka välja tulnud, siis, et mina kuulsin, ma arvan, Riia konverentsil mainiti seda sügisel päris mitu korda, et meil reaalne risk, et me satume artikkel viide seoses sellega, et Kim saadab tuuma pommi Ameerika Ühendriikide Pealt mäletatavasti siiamaani ainukene artikkel viie kasutamine OP paradoksi on olnud sellepärast, et üheksa 11 toimus ja ka Ameerika Ühendriikide kaitseks nii-öelda siis et see on tegelikult ka meie julgeolekut. Huvitav asi, et kui ameeriklased väga ametis vaiksel ookeanil Obama lubas pööratava Vaikse ookeani poole oma poliitika aga reaalsuses kuna Venemaa hakkas tegema, mida ta hakkas tegema, siis oli ta sunnitud ikkagi Ida-Euroopaga tegelema ja Euroopaga üldse siis nüüd võib-olla see, et see hoolimata parimatest soovidest mõne mehe laiamise tõttu poliitika peabki vaikse ookeani poole pöörduma, sellepärast et ameeriklastele tuleb sealt nii hulljulgeoleku risk. Just aga, mis võib-olla väike nagu muutus on toimunud, on see, et, et Venemaa ja Hiina, kes olid siiamaani põhja vankumatult liitlased on, on vähemasti oma retoorikas ja mingites tegevustes, kas või kui me vaatame praegu nafta ja mingi selliste asjadega, et kütustega on ju, et on, on, on siiski nagu pöördunud, et sellisest Põhja-Korea laustoetamisest nagu ära ja ilmselt nad on hakanud tunnetama seda, et et ühe sellise veidi hullunud tüübi tegevus või maailma naguniisuguse julgeoleku ja üldse korrastatuse nagu täiesti nagu paigast ära lüüa. Mis peaks võtma veel kõhedamaks meil olemist, kui isegi Venemaa ja Hiina juba on seal nagu tõsisemaks läinud, kui Venemaa ja Hiina selles mõttes ikkagi? On teatud loogika või, või ette aimatavus, et siis Põhja-Korea puhul ei ole nagu mitte mingisugust loogikat, sest auke pannakse siis, kui juhil suurel juhil see mõttesse tuleb. Ja ausalt öeldes ma arvan, see on nagu kõige hirmutavam, et sa ühel hommikul võid üles ärgata ja ja olukord on juba käest läinud. No ei, no muidugi see ja kui sa hakkad Põhja-Korea vastu Lõuna-Koreale esiteks neil füüsiline riske, aga teine on see, et kui sa oled Lõuna-Korea ühel heal päeval öeldakse sulle, et nüüd sa peadki nagu hakkama Põhja-Koreaga tegelema. See ei ole, ma arvan, demokraatlikule riigile sa saad lihtsalt nälginud, zombisid endale hunniku, et ega seal on nagunii nii palju nii hulle risk muidugi ega Hiinaga ei taha, et seal Põhja-Korea nüüd nagu normaalseks riigiks vahel saaks. Aga teemasid, mis välisploki sobiks, on veel ja veel, aga ma võib-olla lõpetuseks hoopis küsiks teilt, et kui alguses Mirkko küsisin sellist märksõna läinud aasta kohta, siis mis võiks olla järgmise aasta märksõna, aga tõesti lühidalt märksa enam veel aega on vähe. Keegi läheb alati, oleks hea aasta. Ega ausalt öeldes ma ei tea, mulle see stabiilsuse aasta lennust. Ennustamine väga ei meeldi, aga, aga ma arvan, et selles mõttes, et Eesti sisepoliitikas ma arvan, valimiste, Ma arvan, et valimiste hõng tuleb siis nagu sisse ja järgmisel aastal eriti, mida, mida aasta teise poole läheb, et see on kindlasti selline peamine märksõna Eestis. Ja Evelin ütleb välismaa Välisolemas ei, ma arvan, et meie Venemaa presidendivalimistel minema Putja mina suurt üllatust Tahaks, aga samas, see tähendab ka seda, et Venemaa jääb selliseks, nagu ta on, et tonium enne räägitud ka sellest, et kui Putin peaks asendatama, siis see, kes asenduseks tuleb, ei pruugi olla meile üldse meeldima. Aga selline saigi selle aasta viimane rahva teenrid ja täna olime stuudios erandlikult neljakesi koosseisus Urmet Kook, Evelyn Kaldoja, Mirko Ojakivi ja Taavi Eilat. Aitäh, et kuulasite ja soovime kõigile ilusat aastavahetust ja kuulmiseni juba aastal 2018.