Tere, sombune kaamos on katnud kogu maa, uus aasta on alanud, püsivat lumekatet veel kusagil Eestis küll pole, aga uskuge, nagu te ka juba ilmateatest olete kuulnud, ega see tali taeva ei jää ja paugud on tehtud, traditsioonid paika pandud, selgeks vaieldud, rahva teenrid alustavad ja täna oleme koosseisus Neeme Korv, Postimehest. Krister Paris, Eesti Päevaleht, Delfist ja mina olen Mirko ojakivi raadiost, tere Neeme ja tere, Krister ja täna vist võib ilma igasuguste kõrval kohustusteta veel head uut aastat soovida. Või on traditsioonid vahepeal muutunud? Ma ei tea, kunagi oli kolmandani viste, ainult, aga sõltub siis või hoopiski selle esimese aprillinaljade kohta. Head uut aastat. Aga nooh, traditsioonidest saate alustuseks. Lühidalt rääkides ma luban, et ma ei peatu sellel teemal tõenäoliselt pikalt, sest need vaidlused on ju leheveergudel sotsiaalmeedias pereringis juba ammu ära peetud, et kuidas selle hümni laulmisega siis on, või hümni kõlamisega, et paljud meist tõenäoliselt said esimese jaanuari ennelõunal teada aa, et on olemas selline traditsioon nagu laulda uue aasta saabudes hümni ja v paljud said ka tagantjärgi kusagil keskpäeval teada, et sel korral juhtus siis nii, et hümni ETV aastavahetuse programmis ei mängitud. Muuseas, kuidas teiega lood on, et kas teie teadsite, et selline traditsioon on ja kas sellel aastavahetusel panite isiklikult kohe tähele, et hümni kõlanud? Mind üllatas hoopis see, et presidendi kõne lõppese mitte täpse keskööga vaid vaid varem olen harjunud viskele vaatama rohkem Putinit, kes lõpetab täpselt sekundi pealt ka siis, kui laevade kellade siis tuleb hümn niimoodi presidendi kõne ja siis uue aasta vahele jäi täpselt see aeg Alo Mattiiseni laulu jaoks hoopiski. Mina panin seda tähele, et ilmselt oli tingitud lai esitusest, et oleks väga raske presidendile lugeda sekundeid viis, neli, kolm, kaks, üks ja nüüd on käes. Ütlesid selle küsimuse, et kuidas isiklikult on olnud, mulle meenus kõige selle asja juures, et et ma olen isegi hümni kaasa laulnud, aga see oleneb kõik ju väga palju sellest, kus sa oled, millises seltskonnas viibid. Kui näiteks oled kuskil maal, siis väga ei ole ju mõtet, et vaadata seda ilutulestiku, mis paistab ümberringi nagu, nagu kuskil sõja ajal plahvatused eemal, kaugel 20 kümnete kilomeetritega linnas, lähed välja ilutulestikku vaatama. Nii et need on, on erinevad, nii et muidugi teadsin muidugi, et mingi selline element on olemas ja, ja noh, eks tagantjärele tarku oli, oli väga palju siin, et kes mõistsid, et kui nüüd noh, tegelikult on see teema nagu avaliku arvamuse kontekstis minu meelest niivõrd läbi räägitud, et ega meil siin muud teha ei olegi, kui, kui hea edasi või kui minna edasi ja teha üks väike kokkuvõte, et öelda, et jah, et, et tegijal juhtub ja, ja tõepoolest muidugi, kui, kui juhtub mingisuguses sellises kohas, siis, siis tekib terve hulk igasuguseid. Noh, otse öeldes tegelikult otsitud olematuid seoseid selle asja ümber. Ja, ja me ju teame, et, et inimesed on teatud asjades nagu väga tundlikud, et mulle kui kirglikult jalgpallisõbrale meenus kohe aastal 2008, kui Eesti rahvuskoondis siis mängis lillekülas ja ja teadupärast on selline traditsioon, et kui kodumäng on, siis esitatakse hümni, siis otseesituses seal siis on kas siis üks artist või väike grupp, kes esitab või lausa koor. Ja toona oli, oli tõusev täht Ewert Sundja esitamas seda ja see hümni esitus kohe üldse sellele publikule ei meeldinud ja, ja pärast juhtus, see oleks väga inetu intsident veel. Nimelt et see laulja sai, sai seal füüsilise noomituse, asi jõudis kogunit kuni kohtusse need inimesed said karistada. Aga mis on pärast olnud tulemus? Ma olen, ma olen käinud peaaegu kõikidel rahvuskoondise kodumängudele ja mitte keegi ei ole enam püüdnud hümni nagu tõlgendada seal, nii et need on tundlikud kohad ja sellest tuleb tegeleda. Arusaadav, aga see ei takistanud veerand tundi allmaailmanimeks tõusmast ja ma arvan, et need väga paljud, kes kirusid toona teda hümni laulmisest, on hiljem leidnud ennast ka Ewert ja kahe draakoni kontserdilt päris kindlasti, aga mis puudutab veel ütleme seda hümni teemat, siis no miks see nii suureks läks, et see on võib-olla minu jaoks, kas selline esimene küsimus, et tõenäoliselt see on selline teema, kus me kõik oskame kaasa rääkida, mis ei vaja sellist ettevalmistus, see räägib sellistest emotsioonidest ja tunnet, sest ja kui inimene tõesti tundub, et see kuidagi solvas või kõnetas teda või see tekki oli kuidagi imelik, siis loomulikult tänapäeva sotsiaalmeedia ajastul ka need tunded jõuavad teisteni väga kiiresti ja, ja see oli see teema, kus igalühel oli midagi lisada. Ma siis mõtlesin ka seal natukene taoline olukord, kus selline harilikus sotsiaalmeediasse käiv arutelu jõudis siis ka läbi muude meelekanalite niimoodi kogu rahwarditel seisate, kõlakojad, võimendusid hästi kiiresti seal kõik, kes seal olid ühte meelt säilitada, üksteistmoodi üle trumbata enda enda ütlustes ja kusjuures praeguseks kell oli oli see kõlakoja efekt, seda huvitavam, et talle väga vähe neid, kes oleks öelnud, et oi, aga ma arvan, et põhimõtteliselt on väga hea idee, seda hümni ei mängitud, enamik ütles, et hea küll, et võib-olla oleks tõesti võinud, kui see teile nii nii muret teeb ja siis ei ole, aga pigem oli see vaidlus selle ümber, et kas A kolm väga pahad sel ajal ei tehtud või b kes karistades lõpetage ära, see pole üldse tähtis teema. 105. järgu küsimus olukorras, kus Eestis A, B, C, D ja E-küsimus, kusjuures ma siis just olekski olnud nagu selline teema ja kus me, ma arvan ka täna kirglikumalt siin sellel teemal peaksime rääkima, kui oleks kusagil ma ei tea, mõnes ametiasutuses või mõnes meediaorganisatsioonis tekkinud kõlavad hääled, et ja me põhimõtteliselt nüüd oleme teised teistsugusel arvamusel, et see traditsioon ei peaks kuuluma mingisuguse uus aasta rituaali hulka, et aga seda ei tekkinud ja oluline ongi ju see, et tegelikult need motiivid siin, miks hünga ju ei kõlanud, oli vastupidi, et see sooviti hümni kaitsta, et kuna oli selline harjumatu olukord, et nagu sa ütlesid, et president ei suutnud lõpetada keskööle, et te te raadios väga palju peab harjutama seda, et rääkida neid sekundeid täis, et mis sul jääb sinna täistunni uudiste, nii et nii nagu uus aastaga uudised raadiosse saabuvad sekundi täpsusega ja, ja see on väga keeruline ja teine asi on tõesti see, et, et kui sa pead hakkama konkureerima soluudiga, siis sotsiaalmeedias öeldi, lätlased suutsid, noh, võib-olla lätlased on kõvasti harjutanud, et ma ei tea, Eesti Eestis see kartus või, või nii-öelda mure, sellepärast et miski võib nässu minna, oli nagu märkimisväärselt suur ja soovist hümni kaitsta juhtus hoopiski siis jah, see, kus me täna oleme, kindlasti ei ole minu meelest märksa vahvam, kui oleks tehtubki täiesti teadlik valik neid traditsioone murda ja minna siis nii-öelda Eesti vabariigi järgmisesse sajandisse põhimõtteliselt katsetades luua nii-öelda uut uut pinnast, sest et noh, antud juhul minu meelest Tõnu Viik kadunud rahvusringhäälingus detud arvamusloos väga hästi välja, et tegemist on sellise vaidlusega pühaduse ümber. Aga kui on pühad sümbolid, siis nende ümber Rästaga vaielda ei saagi, et sa ei saa nagu ratsionaalselt argumenteerida ja kui üritada seda murdepunkti murde ja vaadata, kas me saame üles ehitada eestiga millelegi muule, ainult sellistele iidsetele pühadele sümboliteks ei oleks saanud iseenesest väga-väga tore, nii et kahjuks jah, praegusel hetkel, kuna kohe tõmmati tagasi kohe vabandati, siis seda debatti tavalise kujun praeguse sündinudki Kõigepealt muidugi peab ütlema seda, et see kõlakoda oli ka vaba, sellepärast et oli selline aeg täpselt, kus, kus seal kõlakojas nagu ei olnudki ühtegi siukest konkureerivad käima ei olnud, ei olnud ühtegi konkureerivat teemat, inimesed tulid oma aastavahetuse tegemistelt ja leidsid, et seal on selline ühislaul üles võetud ja, ja siis siis kõik kõik lõid kaasa. Aga noh, mina muidugi selles suhtes ma arvan, et, et noh, antud juhul noh, kõik eeldused selle avaliku arvamuse protsessi suunamiseks selles liinis, mida, mida Krister praegu välja tõi, noh ma arvan, et noh, need olid on ette määratud läbi kukkuma, et, et see, see, seda asja ei juhtu ja üleüldse ega tegelikult Eestis on peetud arutelusid üldse ka selle üle, et, et noh, et kas see, kas see vana paatiuse 10 on ikkagi nagu sobiv neid arutelusid on mitu lainet olnud Eestis tegelikult taasiseseisvunud Eestis on olnud arutelusid selle üle, et siin kunagi Eesti Päevalehe kolleegid võtsid suvel üles teema, et kas Eestis peaks olema hoopis ristilipp, mitte mitte trikoloor. Tegelikult te näete, et need teemad tegelikult noh meil peavad mingid pidepunktid olema ja tegelikult need ikkagi intellektuaalselt huvitavad arutelud, et ma, ma, ma arvan, et ma arvan, et lihtsam on see, kui kui nagu vabandada panna punkt ja lase hümn, kõlab. Just me läheme kohe järgmise teema juurde, sest mulle tundub ka, et see teema on nagu päris tegelikult detailselt ammendavalt käsitletud, aga kahest asjast võib-olla on mul kahju. Üks on see, et president pidi tulema vabandama, sest ma arvan, et presidendi valik ei olnud, sest ma sain aru ka, et president ise avastas ka selle oma kõne lõppedes, et hümni kõlanudki ja kirjastas lennukile pinna Austriasse, vaevalt et ta tähelepanu just, aga minna presidenti ründama selle valiku eest, noh, keda keda teist veel. Aga, aga teine asi, millest mul on väga kahju, on see, et kuidagi selle diskussiooni käigus on kahjustada saanud Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmendi. Ma arvan, et noh, väga suure tähenduse Eesti rahva nii-öelda hinges leidnud lugu, eestlane Mirsioon. Kindlasti kindlasti sa praegu liialdad ei ole kahjustada saanud, jätta lühid jätta nüüd, kui keegi sihukese lolluse välja ütleski, las see jääb tema südametunnistusele. Ei ole, see ei muuda midagi. Ja kolmandaks need asjad vägevamad, need inimesed, kes tahavad hümni saatel ärgata ja päeva alustada, siis viis 30 igal päeval. Nii esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval reedel-laupäeval kui pühapäeval. Vikerraadio mängib hümni kaunist ärkamist. Tulge kõik jalgpalli rahvuskoondise mängudele staadionil, alati saab kaasa laulda täiel rinnal, väga tore, väga tore. Nii, aga räägime nüüd teemast, mis puudutab samuti meid kõiki, räägime liiklusest, kes meist on jalakäija, kes autojuht, kes jalgrattur, kes praegu ühes järgmisel hetkel teises positsioonis, aga on oht, et kodust välja minnes saab liikluses surma ja aga see oht on muuseas viimaste kümnendite kõige madalam uudist lõppevast nädalast räägib seda. Eestis hukkus 2000 seitsmeteistkümnendal aastal liiklusõnnetustes 48 inimest. 2016. aastal, kus 71 inimest kaks aastat varem 67 inimest, aga on olnud aastaid, kus Eestis on hukkunud liikluses ka ligi 500 inimest kõige mustem aasta siis on 1991, kui hukkus 491 inimest ja vigastada sai 2175 inimest. Et mõnes mõttes rõõmustamiseks on põhjust, aga kui mõelda nagu sellele, et tegelikult need 48 inimest on kellelegi. Ema, isa, õde, vend, poeg, tütar, et kõik need 48, mis on numbrina välja öeldav, tegelikult iga numbri taga peitub inimene, millest on tegelikult ääretult kahju. Aga teisest küljest vaadates, kust me tuleme, siis asi on oluliselt paremaks läinud. Nüüd on sellega tõepoolest niimoodi täpselt nagu sa ütlesid alati. Kui liiklusteemat alustada, tasuks mõelda selle sellisele lausele, et liiklejad me oleme kõik ja kui sa siin loetlesite neid erinevaid liiklusvahendeid, et, et mul on neid näiteks veel rohkem, kui sa trammile trollid mul on ka veel mootorratas, eks ju, millega ma sõidan, väga ohtlik asi. Et jah, et, et me oleme, me oleme olnud, et selles mõttes sellises heas ja õiges trendis ja asi oleks võinud olla noh, väga-väga palju halvem veel ka. Kui me nüüd vaatame nende, noh, palju palju huvitavam on vaadata nende arvude taha, et näiteks ka eelmise aasta kohta on tehtud väga-väga põhjalik analüüs selle, selle internetist leitav, et, et mis siis nagu eelmisel aastal selle 71 hukkunu, see on ainult üks ju üks näit ja eks, et inimkannatanuga liiklusõnnetus, et nüüd sel aastal jah minema eelmisel aastal, siis 48 hukkunut esialgsetel andmetel. Et ühest küljest ühest küljest positiivne trend, aga teisest küljest on see, et kui me vaatame nagu igaüks iseendasse ja, ja vaatame seda oma igapäevast liikluspilti, kuidas me, kuidas me kõnnime tänaval, mida me näeme ületades tänavat, kui me sõidame autoga ühest linnast teise, mida me, mida me siis näha, milline see jõuda tahad, et olukord on, keele avaneb. Ma tahan öelda seda, et kui me vaatame seda üldist pilti, siis me näeme, et tegelikult ikkagi ei saa öelda, et olukord oleks nagu märkimisväärselt paranenud. Küsimus on selles, et jah, risk liikluses surma saada on vähenenud, aga aga üldpilt õnnetuste arv, inimkannatanuga õnnetuste arv, vigastatute arv, need on püsinud suhteliselt pikka aega muutumatuna. Mis on läinud paremaks läinud paremaks see, et tänu Euroopa Liidu nõuetele on meil autod paremad tee, teed, paremad teehoones, võimalik teehooldus, parem valdavalt valdavalt ikkagi ma arvan, et põhiselt noh, teed paremat teed neil parem hooldada ka ja nii et nii et kui, kui seda seda pilti vaadata, kui me vaatame nagu. Ma tahan öelda seda, et tegeliku sellise olukorra võib igaüks endale igaüks ise, nagu anda endale selle pildi. Näiteks seda, et, et kui sa niimoodi kirjeldad, siis olukord on läinud paremaks, et need liiklustihedus kasvab järjest ja kui selle juures on pigem ikkagi vähenevad, vähenevad nii inimvigastused kui ka hukkunud, kui ütleme isegi kui muude õnnetuste hulk jääb samaks, arvestades tiheduse tõusu, on tegemist olemuselt ikkagi ikkagi paranemisega. Dokume Jusdaraid, Merko, näitan aastal 91 siis Doradi ise näitena, et kalender aastas 84, kus oli ka umbes 480 hukkunud, ühesõnaga see on mitte 91. aastaga, siis üleminekuaja probleem, vaid see oligi tollal. Ja missugune oli tollal liiklustihedus üldse, et sellest ajast oleme tulnud ikka tohutu suure sammu edasi. Kui me mõtleme selle peale, et millised oli ta, oli ta autot toona, et põhimõtteliselt väga paljudel autodel olnud isegi ees turvavöid siin 80.-te lõpus veel, eksju, siin mis me liikluses olid peale selle, nendel autodel puudusi, turvakered, stabiilsuskontrollist ei osanud keegi undki näha essist millal need talve rehvid välja mõelda, eksia sai kaltsu vastu vahetada, võib-olla kaks tükki vedas protekteeritud ja, ja noh, see ei ole aeg, millega me peaksime nagu võrdlema. Et üks, üks, üks asi, mis sellesse, mis, mis minu jaoks on positiivne, on see, et see liiklusohutuse valdkonnas on, on tõepoolest olnud see rahvuslik liiklusohutusprogramm, millega on siis erinevad Eesti valdkonnad nagu, nagu ühiselt siis tegelenud nii õigusruumiga kui, kui, siis nagu järelevalve ja ennetusega ja, ja sellega on tõesti saavutatud ka. Tulemusega, kas ma saan õigesti aru, et põhimõtteliselt see abistav faktor, mis puudutab siis tehnoloogiad seda, et erinevatel kiirustel liiklevad liiklejad on viidud nii-öelda üksteisest eemale kergliiklusteedele, siis ratturid ja jalakäijad, autojuhid saavad üha laiemaid teid, et tehnoloogia nii-öelda abistab seal auto ise juba aitab kokkupõrget vältida, et et seal on nagu pingutused olnud märkimisväärsed, aga kuhu ma jõuda tahan, kas see, mis see selline inimfaktor on see juht, see liikleja, see jalgrattur, et kas tema on ka kuidagi arenenud, et ma ei tea, kas juhtide koolitus on läinud paremaks, et et kas seal kahe kõrva vahel on ka kuidagi midagi juurde tulnud? No igatahes näitena võrdluseks vastaseks Venemaa. Et seal ei ole eriti, veetakse Moskvasse, Sa lähed liiklusesse, teades, et suurem osa ei tule suvegi tegijat ja suurem osa eeskirja järgi, mis tähendab seda, sa oled pidevalt nagu valvel ja, ja noh, see iseenesest vähendab teatud määral ikkagi õnnetuste hulka. Kui vaadata puhtalt niimoodi suhtarvult on Moskva umbes kolm kolm-neli korda ohtlikum kui, kui, kui Eestil. Aga mis Eestis on tulemas. Ma panen tähele, et suurem osa liiklejaid sõidavad ülikorralikult ja siis see üksikideo, kas kuskilt tuleb, sa lihtsalt ei oska oodata. Just ma ise selle nädalal rahvateenrite saatest minnes sattusin Tallinn-Tartu maanteel olukorda, kus kahe rajalisest eest ühel hetkel seal kolmerajaline tee ja kui mina ja siis teises rajal liikunud juht, et ei oleks olnud niivõrd ettenägelikud, et ei oleks suutnud piisavalt teeserva võtta, siis kolmas Camikaatse oleks siis kellelegi Riia lähedal Riia ja täna sellised teed, kus sõidetakse pidevalt kolmandas reas, miskipärast äärmiselt Äärmiselt tüüpiline näide Virko, et täpselt täpselt nii ongi ja niisuguseid tähelepanekuid ja me teeme tegelikult iga päev, aga minu meelest meie võrdlusbaas ei pea olema Venemaa, vaid see võrdlusbaasiks peaks olema meil ikkagi riigid, mis jäävad lääne poole ja kus on tõepoolest ka ka koolituse osas ikkagi märkimisväärselt nagu, nagu nagu noh, ütleme olukord ikkagi ikkagi edasijõudnum kui meil, sest et noh, siin on mitmed tegurid tegelikult, kaasa arvatud see millise sisuga on täidetud see koolitus, kuigi ma julgen öelda, et enamikus Eesti autokoolides on ikkagi see koolitus tänapäeval juba selline noh, et kus, kus inimestele antakse ka võib-olla see see liikluse mõistmine ehk siis see, et tegelikult see, kui ohtlik või võiohutus ja liikluspilt on, et see oleneb nagu hoiakutest ja ja neid hoiakuid tuleb, tuleb kujundada nagu varakult. Aga noh, näiteks seesama, et et ma toon siin sama elulise näite, et kui ükspäev meil oli siin tore uudis, et tõesti on, on trendid on positiivsed, järgmisel hommikul laks Tartumaal 29 aastane noormees on surma saanud, üksikõnnetus, teelt väljasõit muuseas jälle ja siin tuua kohe jälle näitajat. Nüüd aprillist peaks kehtima hakkama see, et näiteks uutel autodel, mis müüakse, tuleb kohustusliku varustusena see e-kool-süsteem, mis tähendab seda, et juhul kui turvapadi kuskil avaneb, siis siis antakse läbi häirekeskuse teada, et kuskil on mingi selline autoõnnetusse sattunud ja võib-olla selle elu saab päästa jälle jälle on see tehnoloogiline asi aga ainult ainult tehnoloogiaga, me ei jõua nii kaugele, et noh, per capita seal miljoni kohta oleks Eestis see hukkunute arv sinna võib-olla sinna paarikümne kanti, kas see on liiga palju, ma ütlen, et visioon, vot see on koht, kus kvoot peab olema null. Null ei saa, me peame olema nagu vaatama, nagu idealistid sele. Olete te näete ette, hüppa põtra peaaegu et võimatu, välk, ütleme, sellised asjad jäävad. Aga noh, kui me just räägime sellest, mis seal kahe kõrva vahel siis kui tulid ja briti kontingent siis neile jagati laiali brošüürid, kus oli palju huvitavaid kirjeldusi, muuhulgas selle kohta, kuidas käituda kohalikes klubides. Aga seal ei muuhulgas ka hoiatuse, kõige ohtlikum Eestis on liiklus, sest see on, kui ma õigesti mäletan, siis väljend oli selline võitluslik või ühesõnaga inimesed, eestlased, nende brittide silmis lähevad liiklusesse otsaga ennast tõestama. Vot see on väga hea näide, sellepärast et noh, briti liiklus ongi, ongi väga hea Euroopas ka üks, üks paremaid Jah, aga need brošüüri koostajad tõenäoliselt liiklevad Tallinnas ja Tallinn-Tartu maanteel, sest minnes Tartusse, Valka või Võrru seal liiklus endiselt on palju rahulikum, eks ka autosid oli vähem. Aga mis puudutab muuseas veel sellist lõppeva nädala diskussiooni siis kusagil, et jäi kõrva, et siin maanteeameti eksamiküsimuste peale siin tõusis pahameele, et need on liiga sellised formaalsed ja seda mitmed ka sõiduõpetajad ütlesid, et küsitakse seal mingisuguseid tehnilisi asju, et tõesti, kui vaadata näiteks Maire Aunaste stand-up comedy't, kus ta ütleb, et ta ainuüksi sellepärast sõitis salongi tagasi, et ta ei osanud ei leidnud üles nuppu, kus avada kapotialt juurde valada klaasipesu vedelikku siis mõned kohad on küsida inimeste käest, et noh, ma ei tea seal alates sellest etanooli sisaldusest või siis ka sellest, et ma ei tea, mis auto puhul tähendab täisregistrimass, et tõesti eksamiks õpitakse pähe. Sa tead, et õige vastus on seal see või too, et ma arvan ka, et eksam võiks olla siiski natukene ka rohkem nii-öelda siis reaalseid liiklusolusid arvestav, et võib-olla see kulub tulevases liikluses ära, et tänapäeval, kus autodel tõesti tehnoloogiline vidinate pagas on niivõrd märkimisväärne, siis ausalt öeldes isegi sõidutulesid juba mõned autod, Sa pead ise hästi hea muidugi kui kuningate tee oluside kohandatakse siis ametlike lubatud kiirustega, nii et juhid saaksid nagu ka päriselt aru, et miks kuskil mingi piirang vajalikuna, et üks põhjusi näiteks miks sa vähenenud hukkunute hulk on see, et linnades saavad siin Tallinnas on päris paljudes kohtades muutunud kiirused sellest samast kasvõi sellepärast, et on ummikud või siis on ehitatud selliseid saarekese ja 100 tühjaks tehakse maantee peal, need tõmbavad ise automaatselt kiirused alla. Aga teisest küljest jällegi, kui sa sõidad täiesti kuiva ilmaga mööda seda Tallinn-Tartu maantee alguses, kus on levib neli rida ja siis talvel on tuimalt üheksaga tunne, siis juhib seda. Tahab, tahaks ikka kõrgelt kiiremini minna ja seal ongi tohutu ja siis ta jõuab järgmisesse kohta, siis ta suhtub sellesse kiirusepiirangud see täpselt samamoodi, et see peaks olema võimalikult paindlik ja vastama oludele. Ei, seda kindlasti seda kindlasti, eks need liikluskorralduse vahendid on, on ju ka pidevas arengus ja ja näiteks jälle kui mina ütleks, ei ole nii, et kui võetakse üles mingisugune avalik debatt, et näiteks kuskile ehitatakse seesama kas ringristmik või siis nagu see seesama saare ja sinna kuskile keskele, siis ma leidsin kohe õige mitu näidet viimastest aastatest, kus on tekkinud tohutu pahameel, miks, miks niisugust asja on vaja ja nii edasi ja nii edasi. Tegelikult neid asju on vaja ja need asjad töötavad. Et seesama, seesama hirmus paha ringristmik on tegelikult ikkagi kõige parem ikkagi ka nagu teaduslikult tõestatud, kõige parem ja kõige sujuvam noh, isereguleeruv ristmiku tüüp ja, ja väga hästi töötab ja nüüd on ju tegelikult leiutatud ka veel sellised uued asjad meie jaoks uued, mis siin alles viimastel aastatel on olnud need nõndanimetatud turboringid, et see on nagu siis teine, teine tase, eks ju, juba edasi ja need on tegelikult kõik need, mis, mis tegelikult liiklusohutust meil. Nii, aga kui liikluses olete, mõelge kaasa, võib-olla see on üks abivahend ka ellu ja terveks jäämisel. Aga nüüd räägiks rahast, räägiks ümbrikupalgast, sest on uuringuid, mis viimasel ajal näitavad, et inimeste seas on suurenenud valmisolek vastu Ta ümbrikupalka. Seda siis peamiselt põhjusel, sest nii saab rohkem raha. Sellest aastast lisab õli tulle ka sissetulekust sõltuv tulumaksuvaba miinimum, sest kui inimene teenib 1200 eurot või rohkem, siis tema hakkab saama riigilt, et tulumaksuvabastust vähem. Aga lähiaastail lisandub veel üks argument see, et kuna ka tulevikus ei sõltub pensioni esimese samba suurus inimese sissemaksetest pensionikassasse, vaid see hakkab tuumatulevikus siis töötatud aasta staažist, siis ka see argumentide ring, miks mõned inimesed ümbrikupalka vastu võtta võtavad, suureneb veelgi. Aga ega riik ei passi niisama, käed rüpes nimelt jääb sellesse nädalasse kaks olulist infokildu. Esiteks on siis maksu ja tolliamet tõsiselt arutlemast teemal, et kas tulevikus peaks lisaks ettevõtjatele ette võtma ka ümbrikupalkade saajad, see on siis põhimõtteliselt see, et kui praegu karistatakse ainult tööandjad, siis tulevikus maksuamet mõtleb selle peale, et võiks ka saajad karistada ja teine uudis on siis see, et alates jaanuarist peab ja kontrollima ehitustööde riigihangetel pakkuja ja tema alltöövõtjate töötajate keskmisi töötasusid ja kui ettevõtte töötajate keskmine töötasu on viimastel kuudel alla 70 protsendi ehitusvaldkonna keskmisest, siis võib hankel olla alus pakkumus tagasi lükata. Mida teie, Neeme ja Kristjan arvate, kas esiteks on õiglane ja vajalik panna ka ümbrikupalga saaja vastu? Ta absoluutselt, minu meelest on praegusel hetkel täiesti kummalisel kombel pandude maksude kogumine ettevõtjate õlule ettevõtted et maksumaksja sotsiaalmaksuna pea kinni tulumaksu tegeleval põhimõtteliselt riigi jaoks maksuhaldurid ja teiseks on ikkagi küsimus selles, et omaenda sissetulekute deklareerimisega eest vastutab inimene ise. Iga aasta mingisuguse siis veebruarikuus kirjutad alla deklaratsioonile, mina sain nii ja nii palju ja kui sa seal seal valetad, siis oled, siis on see nagu inimese enda vastutus, et ta on minu meelest pigem loogilisem, isegi trahvida neid, kes kes võtavad vastu, kui, kui need, kes, kes, kes annavad sundseisus, kui sulle tööandja ütleb, et muidu sa tööd ei saa või, või muidu saad sa poole vähem palka, kui me räägime päris ideaalses maailmas, siis mitte miski ei keela sul deklareerida seda tuluga tulude deklaratsiooni sasi säravaks maksud selle pealt. Jah. No me räägime sellest, et tööjõu tööjõuturg ja üldse peaks olema nagu paindlikum kogu kogu see tööprotsess ja meil tekivad uued töökohad, mis, mis ongi nii, et inimesel on näiteks mitu töökohta ja nii edasi. Ja, ja kui see ümbritsev maksukeskkond justkui seda paindlikkust samavõrd ei toeta, noh siis see ümbrikupalk tekib nagu kuidagi sinna juurde sellise paindlikkust lisava tegurina, et ja noh, näiteks näiteks noored inimesed ju nad ei mõtle ka tuleviku peale nii pikalt ette, et ütleme nii, et et näiteks, et see jätab mind teatud sotsiaalsetest garantiidest, ilma et no olulisem on ju see, mis ma praegu kätte saan, onju. Et võib-olla selliste nende hoiakute küsimustele tulekski natuke tähelepanu tähelepanu suunata, et eks siis on ju see ka, et mõnikord ju peaks tuleb inimest ka tema enda eest kaitsta, et, et ma arvan, et selles mõttes, et kui kui ma selle teemaga natuke mõtisklesin siis ja lugesin, mida siin targemad inimesed arvavad, siis ma leian, et nagu vähemalt arutelu koht on siin küll olemas, et et ma, ma võib-olla nii noh, otseselt ja radikaalselt ei ütleks ka, Christian, aga, aga ma arvan, et see arutelu koht on kindlasti Sest iga, igal juhul maksukeskkond peab olema õiglane, eks ju, sa ei, sa ei tohi saada konkurentsieelist läbi selle, et sina ei maksa vaks üks on seal lumepalli efekt, ehitussektoris on see juhtunud ja, ja tegelikult ka maksu- ja tolliamet kõik need täiendavad regulatsioonid, mis ka selle aasta algusest kehtima hakkasid, see on just mõeldud ühele sektorile ja ennekõike just sellepärast, et praktika või elu näitab, et välja on kujunenud teistmoodi. Aga ma hakkan mõtlema, et, et ma tean tutvusringkonnas väga palju inimesi, kellele on pakutud ümbrikupalka, aga ma ei tea ühtegi tuttavat, aga ega sellest tõenäoliselt ei tulda ka väga avalikult rääkima, et et kes ise läheb ja küsib, et kui sa lähed Maida uue uude töökohta, siis mul ei ole küll tulnud kunagi mõttesse, et küsida, et äkki saaks osa või mingisuguse või kogu palga nii-öelda ümbrikus, et millal küll, aga noh, kindlasti on päris palju selliseid eraettevõtja või kes, kes lasevad endale nii-öelda maksta niisama piltlikult, kui sa kutsud endale mõne pooltuttava tegema koju remonti, siis vaevalt, et hakata kõiki pabereid korda ajama, et maksta riigile ausalt kõik maksud selle pealt, et inimene mõtleb, et kui ta palka võtab mustalt remondimehele, maksab mustalt viina, ostab Lätist, et mis on tema panus Eesti riigi ülalpidamiseks, et tegelikult seal ju põhimõtteliselt väga filosoofiline küsimus, et ma arvan, et et kui, kui need inimesed haigeks jäävad, kui nad töövõimetuks jäävad, kui tema ema või isa hooldekodus kohta vajab, siis esimesena tullakse nõudma kas siis vallavalitsus linnavalitsusse kuhugi sotsiaalkindlustusametisse öeldaksegi, et mina tahan? No see selleks peavad maksud näima õiglased ja, ja, ja mina jätkata toetan, toetan seda, et inimese palganumbris peaks kajastuma väga palju selgemalt tema sotsiaalmaks osa ehk kui inimene ikkagi näeb, kui paljud teavad päriselt, maksab riigile makse hakata esitama ka riigile hoopis teistsugused õudmise võib hoopis rohkem vaatama, kuhu tema raha läheb, praegu see jutt, mis on olnud üldiselt madalast maksukoormusest, natuke peidab seda tegelikult probleemi olemust, aga muidugi ja aga mis annab? No ma ei tea, praegu on tõenäoliselt niimoodi, et enamus eesti inimesi puutub oma palganumbriga kokku pangakontol, kui igakuiselt laekub sinna mingisugune summa, et on see 700 eurot on seal 1000 eurot, kellel 2000, kellel 5000 eurot. Et mis see teadmine sulle annab, et ma ei tea seal mingisugune 1000 eurot või või 300 eurot on olnud tulumaksuks mingisugune 500 eurot või, või seda on olnud sotsiaalmaksuks, et mis, mis pluss käiberoosaks isenesest tunnetad selgelt ära. Kui palju sinu sellisest tööpanusest läheb, läheb riigi ülalpidamisse ja sa saad hakata küsima, et aga kas hakkab hoopis rohkem mõtlema selle peale, kas see, mida ma saan tagasi, kas see on on nagu proportsioonis sellega, mis ära võetakse, ehk siis hakkad tegelikult küsima just nimelt selle riigi kui, kui haldusorgani käest rohkem, kas seal on umbes samasugune efekt, et ma ei tea, nagu, et kui sa iga kuu saad eraldi elektriarve, siis sa mõtled selle peale, et kas sa praegu paned tule põlema, paneme. Natuke umbes samasugune, et kui sa ostad bussipileti, siis sa saad aru, et sa maksad selle eest, kui ta tuleb, sa oled nii-öelda tasuta sisse, sa ei saa aru, et tegelikult seal ikka raha eest täpselt. Aga siiski, kui nüüd näiteks minnakse seda teed, et tõepoolest pannakse vastutus siis ka töövõtjale, siis noh, siin peab arvestama muidugi seda, et et kui ma siin eelmisel teemal pool rääkisime liiklusest ja seal on ka teadupärast ka see, see karistus, karistuspoliitika rangus noh, ka kindlasti mõjutab seda üldist pilti, et nagu ka antud juhul ka ümbrikupalkade puhul, et kui, kui see karistusmeede nüüd, et noh, selle peale nagu, nagu liiga palju lootma hakatakse, et nad, siis võib see tegelikult anda hoopis mingi loodetule vastupidise efekti, et, et noh, see, see peaks olema sellisel juhul nagu väga niimoodi hästi NATO peaks olema nagu korruptsioonist. Kogu selle muu asja, aga tuleksin muidugi Mirko sissejuhatuse juurde tagasi, kus sa tõid näitena siis viimased maksusüsteemi muudatused, et suurem osa nendest Kesk-Ida-Euroopa riikides, kes võtsid kasutusele proportsionaalse maksusüsteemi, nagu näiteks pealistikaga oli kohe tuli varsti Slovakkia ja ja siis tegin sellepärast, et parandada maksulaekumised, asja oleks võimalikult lihtne, et oleks võimalikult vähe erisusi ette, et seda inimene saaks aru kui palju maksab ja et ta ei tunduks see maksukoormus ka liiga liiga liiga suurena. No näiteks kas või ütleme Venemaa, kes küll sõltuvus sissetulekutest mitte mitte inimeste maksudest, vaid, vaid pigem naftatuludest langetas 13 protsendi peale ja nii edasi, et nüüd, kus seda siis teeme tagasi muudetud märgatavalt keerulisemaks seal? Noh, ma ei tea, tunnetuslikult on mingi tagasilangus. Aga selle teema lõpetuseks mulle tundub, et võib-olla selle ümbrikupalgaga on nagu liikluspolitseile trahviandmisega, et kui ära kaotada nii nõudmine, pakkumine ehk siis tegelikult tuleb mõlemat poolt tuleb pitsitada, siis võib-olla ühel hetkel saab sellest ka jagu, sest ma ei tea. Kui see liiklusteema siin juba on täna jutuks olnud, siis ega väga paljud inimesed ei olegi enam mõelnud Eestis liikudes sellele, et äkki saab politseiga asju ajada ka selle nii-öelda rubla ja dollari keeles, et või euro keelased, et Eestis on suhteliselt nii-öelda haruldane see, et ka juba kohtusse jõudvate siis liikluspolitseile altkäemaksu maksmise juhtumitest. Politsei ise ka ütleb, et ei ole nõudlust, ei ole pakkumist ja see asi on lahendatud, et kui ümbrikupalkadega tõenäoliselt see asi ka sedapidi ära lahendada, siis tõenäoliselt saabki ehk korra majja, kui sa oled praeguses tugevas majanduskeskkonnas, oleks võitlus alustamine vaata kõige õigem, et mingi hetk võib. Muidugi on suur tööpuudus tekkida küll küsimus, et kas on riigil tähtsam need maksud kätte saada ja nii, et inimene võib olla seal tööotsa vastu, ei võtagi paremini, Assis, teine mustati vähemalt toidab ennast ära. Siis ta praegusel hetkel seda küsimust ei ole. Sest kui inimesel on valida, et kas ta võtab vastu ümbrikupalga või tal puudub igasugune sissetulek, siis see on väga halb valik selles mõttes, et seal elu teeb sinu eest selle valikkusest üüri maksmist. Pere vajab toitmist ja on kolmas tõenäoliselt, kelle peale sa mõtled. Aga lõppeval nädalal jätkus siis teema, mis puudutab riigi ja ka Tallinna linna poolt Pervõi Baltiiski kanalist saadete tellimist. See on siis selline teema, kes usub Pervõi Baltiiski kanal on tavapärane ajakirjandus ja siis on veel teine seltskond, kes teab, et ei ole. Et selge on see, et klassikalisel kujul tuse kanala ajakirjanduslikest printsiipidest, sest kui lugeda Pervõi Baltiiski kanali otsustajate intervjuusid, siis reeglina räägib raha ja seda mitte vaid reklaami plokkides, vaid ka sisusaadetes nagu tere hommikust, Tallinn, meie pealinn või ka vene küsimus. Aga lugu on siis selles, et neid saateid tellitakse Tallinna linnavalitsuse raha eest ja reklaami on ostnud ka tõsi, mõned Eesti riigiametid, aga mis peamine? Postimees avaldas lõppeval nädalal täismahus internetis Oleg Samorodni analüüsi, millest selgub minu arvates isegi see, et raha eest saab teha uusi porooditseid kõlvarteid minu pärast. Raha eest saab otsustada ka selle, kas Savisaar tuleb Vene vaatajate ette või ei tule. Et see teema selle Samorodni analüüsi järgselt ma ei tea, minu jaoks omandas nagu veel selle just teise dimensiooni, et ikkagi kes otsustab selle, et kes vene kogukonnas on tegija ja kes ei ole ja täpselt, et kui me räägime näiteks mingite poo demokraatlike riikide kontekstis valimistulemustest, siis suurem osalised autokraatia üritab valimisprotseduuri viia läbi ausalt, kutsutakse kohale vaatlejad, hädalt loetakse kokku ausalt ja ikkagi võidab õige inimene, sellepärast et kogu valimisprotsess sinnamaani on olnud ainult ühe inimese poole kaldu. Ehk siis tele, et tele-eetris osanud ruumi ainult nii-öelda õiget jõudu ja nii edasi, et see, mida, mis siis pilt ilmnes PBK saadetes tõstnud venekeelse valija kontekstis vastase pigem mingisugusele tõesti Ida-Euroopa autokraatiale kui korralikule läänelikule demokraatlikule riigile, ehk siis, kui me vaatame, milline on see oli suur üllatus noh, enamiku poliitikavaatlejate seas, et kui tohutu häältesaagi sai Kõlvart näitab, et kui erinevates inforuumides elame, et perekondlikult sellist korterit analüüsida kuidagi sama Roodne ega ka üldse ei olnud väga palju PBK kõige väga jälginud, et oleks näinud, oleks taba ette kujutanud, et Kõlvart saab tõesti meeletu soolsa saagi häältest. Noh, ma siinkohal näiteks kaitseksin kolleege saatest Rahva teenrid, kes ikkagi ütlesid ka selle ennustuse väljend nende jaoks väga suur üllatus ei olnud, et et ma samal ajal mõtlen Kõlvarti häältesaaki, et samal ajal ma võin Aga need kolleegid rahva teemitest vaatavad ka Pervõi Baltiiski kanali professionaalsed reetilismi korras. Tõenäoliselt sellepärast, et, et ma pean ütlema, et et minu jaoks oli, oli see Kontentanalüüs nimetame seda siis nii või sisuanalüüs tõi siis selle pildi meile ette mingisugust mingisuguses konkreetses noh, ikkagi konkreetselt uurimuse keeles, aga samal ajal nagu tunnetuslikult ma julgeks öelda, et see mind ka väga üllatunud, sest ei üllatanud, sest sest nähes nähes seda, mida noh, kuidas Tallinna linnavalitsus seda propagandaraha on suunanud ja, ja kuidas, kuidas need kasvõi see, et kuidas tehakse valikuid nädalases pealinna ja Stolitsa lehes, et. Aga ühesõnaga, kuidas süsteem toimib, toimib on selline, et mis sellest Samorodni analüüsist välja tuleb, et Keskerakond Tallinna linnavalitsus tellib Pervõi Baltiskii kanalis saateid, vene kogukond seda vaatab, selle nii-öelda saadete tellimisega kaasneb enneolematult suur sõna andmine mõndadel konkreetsetele poliitikutele, keda intervjueeritakse näiteks nagu Mihhail Kõlvartit mitte igapäevaselt, vaid igal päeval, mitu korda nad kommenteerivad olulisi vähem olulisi teemasid. Nemad kujundavad, et siis ühe auditooriumi jaoks poliitik, et nemad annavad hinnanguid. Nad räägivad enamasti sellistest headest ja positiivsetest asjadest ja kui see opositsioon sõna saab. Valimiste eel juhtus ka selliseid olukordi, kus opositsioonipoliitikud sõna said siis väikesteks repliikideks ja enamasti siis situatsioonides, kus nende lausetel polnud erilist nii-öelda tähelepanu või olulist rolli. No näete, jutusaated, kus siis klassikalise kõik räägivad ühte juttu, ei see kutsutakse üks esindaja, pole ajakirjandus, et ma lugesin ka Postimehest Pervõi Baltiiski kanali esindaja intervjuud, kus ta rääkis, et meie jaoks on oluline raha, et no kahtlemata ajakirjanduses erameedia toimib reklaamirahapõhiselt. Aga see põhimõte ei saa olla see, kes maksab raha. See põhimõtteliselt võib määrata, kes saatesse tulevad, mis nad seal räägivad, seal ei ole nii tellitud asjade alati niimoodi, kes maksab raha, see üldiselt tellib sellist muusikat, sellepärast just sellepärast ongi teiega saadeta, ostmine, kontseptsioon olemas, et on, on täiesti vale ja nagu on näha, ka kasutatakse 100 täiesti häbitult ära, et see, mida sa kirjeldasid, võiks vabalt panna samasse konteksti, ma teab Venemaa televisiooni Aleksander Lukašenka Valgevenes kõike täpselt samamoodi, et on üks inimene, kes siis vähem ja suurem valt tähtsamatel teemadel räägita, nõu kõikjal olev ja tema ongi see, kes määrab seda kõike. Ehk olemuselt on see, mida, mida tehakse mida nimetatakse välja otseselt ikkagi häälte häälte varastamiseks tegemist on sügavusega, tegemist on rünnakuga Eesti demokraatliku korra vastu ja väga paneb imestama, et peaminister, kes on sama erakonna esindaja on suhtunud väga leigelt sellesse. Siiamaani. On see, et tegelikult, ega see süsteem ei tööta ka nende inimeste huvides, keda see süsteem on, ütleme mingitel hetkedel, kellel on noh, ütleme nagu spordis doping, edu olnud, sest kui vaadata seda, mis juhtus Edgar savisaarega, siis sellest Samorodni analüüsis tuli suurepäraselt välja, et ühel hetkel Savisaart enam Pervõi Baltiskii kanalis ei olnud. Ja see, kui palju Savisaar sai läinud sügisel hääli, see on meile teada, see oli häbiväärne tulemus. 4000 5000 häält võrreldes sellega, kui paljud on võtnud kümneid ja kümneid tuhandeid, et tulemus käes, keegi kusagil otsustas, et ühel hetkel, et Savisaar enam nendes saadetes kuna võimupööre keskerakonnas oli juba taibanud, see on arusaadav. Et muidugi, kui tulla selle raha juurde, siis Margus Merimaa on selle PBK esindaja nimi Eestis ja ja ta tõesti andis Postimehele päris pika intervjuu ja väga hea intervjuu ja väga hea intervjuu ma sain. Ma sain tegelikult ka temast aru just puhtrahalisest seisukohast, et miks ta on ka viimasel ajal niimoodi suhteliselt aktiivne siin olnud üldse üldse PBK esindajad on väga aktiivsed, sest et eks nad pelgavad ka seda, et et kui tekib selline selline foon, siis kaob sealt ära mingisugune osa sellest reklaamist, mis mille annavad sinna Eesti ettevõtted, sest et kui, kui tekib selline tunnetus, et, et ei ole nagu väga okei sellises kanalis oma ettevõtte brändi tutvustada, siis võib-olla see tõmmatakse sealt mõnevõrra tagasi ja, ja see on, mõjub kohe konkreetselt rahakotile, eks ju. Aga see poliitiline teema on tõepoolest täiesti, see on nagu täiesti muidugi teistsugune teema, et et ma ütleks, et tõde kindlasti ei ole selles, kui, kui siin püütakse rääkida mingisugusest suitsuanduri teemast, sotsiaalsetest kampaaniatest, et see on ikkagi nagu, nagu puhas niisugune niukene suitsuga. Just ei maksa ajada, segamini panen aga sageli kasvatatakse väljend, et PBK on eestivaenulik kanal ei ole, PBK on täiesti normaalne karamell tõesti kannatab muuhulgas üle kaotame Vene uudise, mida võib nimetada aga propagandaks, aga üldiselt on tegemist täiesti normaalse, pigem kommertsalustel töötava telekanaliga. See, mida tehakse seal nüüd ta Tallinna Tallinna poolt ostetud saadete raames on aga hoopis hoopis teine teema ja, ja noh, kui seda nimetada lõpuks siis ma üldiselt võiks isegi alla kirjutada. Aga samas sa ütled, et ta ei ole eestivaenulik, aga kas see 90 protsenti sisu siis, mis tuleb Venemaalt, aga see on Venemaa sõbralik, üheksa protsenti, PBK sisusta meelelahutussaated tegelikult on neile uudistele ja muudele on pühendatud üsna väike osa isand teadvel ise siin Tallinnas Core täiesti korralikke uudistesaateid. Kuigi võib vaielda, kas seal äkki Traka kohalikud võimuesindajad saavad liiga palju sõna võrreldes opositsiooniga, aga see pole see kindlasti tavaline propaganda bussis randa, adre transleerivat, Venemaa enda telekanalite föderaalsaid uudistesaated ja noh, seal tõesti, kui küsimus on näiteks Ukrainas või taolistesse väärtuskonfliktides Lääne ja Venemaa vahel, siis esindavad nad Kremli positsioonist Venemaa sõbralik käsitlus maailma maailma eestivaenulik aga vahel ka võib-olla aga muuseas üks detail, mille, mille osas ma arvan, et Eesti ajakirjandus võiks selgust tuua siin ka Pervõi Baltiiski kanali omanikfirma võiks selgust jagada, et ma loen, Postimees kirjutab, et Baltic meedia, Eili Hansson registreeritud Suurbritannias, aga selle peakontor asub Läti pealinnas Riias ja varem levitati Pervõi Baltiiski kanali riikidest Suurbritannias vormistatud litsentsi alusel. Kuid siis, 2015. aasta märtsist läheb PBK eetrisse litsentsi alusel, mille on välja andnud Läti elektroonilise meedia nõukogu ja kinnitamata andmetel tühistas siis Pervõi Baltiiski kanali litsensi Briti litsensi sealne meediaregulaator, Ofcom ehk siis sideamet, mis leidis, et PBK saated on poliitiliselt kallutatud, mis on Briti ajakirjanduse kehtivate reeglite järgi lubamatu, et kui üks Euroopa Liidu seni veel Euroopa Liidu sideoperaator sõltumatu sideoperaator on sellise tõdemuseni jõudnud, siis tegelikult see on märgiline, aga ma saan aru, et see on siis selline väide justkui, mis ei ole veel, kui fakt. Ei no see ju tegelikult annab ju väga mõnusalt alati öelda, et see PBK on, ma ei tea, läti kanal või mingi mingi selline asi seal nagu selleks selleks. Nagu nagu selleks sinna, et, et sa ei saa keelata lihtsalt niisama ära Euroopa Liidu kanaleid just nimelt. Et see on aga, aga ma saan aru, et sa viitad sellele, et, et võib-olla ei oleks kaland lastel põhjust nagu vaadata, kellel nad sinna registreerivad. Justjust. Aga et novot, et kui jah, ma soovitan igal juhul seda Samorodni analüüsi postimehest lugeda ja, ja täismahus, sest kui see nagu, kui meediahuviline inimene selle otsast lõpuni läbi loeb, siis need arvud on väga kõnekad seal, ma ei tea, kas või saade Meie pealinn, mis on Pervõi Baltiskii kanalis pühapäeviti, et see sisuliselt ütleme, on selline noh, Keskerakonna show ja ma tahaks Ma tahaks loota nagu seda ka, et äkki, kui Jüri Ratasel tõesti peaministrina võib-olla endal ei ole aega läbi lugeda seda, seda analüüsi või, või mida iganes, et ta nagu et selleks, et ta nagu selle keerutamise selle asja ümber ära lõpetakse, et äkki leidub mõni mõni asjalik meedianõunik talle talle, nüüd neid nõunikke jagub, et kes, kes viitsib selle läbi lugeda, teeb talle kasvõi nagu ülevaate sellest asjast, et kui ta järgmine kord ajakirjanike ette tuleb, et äkki me saame mõne selge vastuse ka, nagu selles küsimus. Kogu selle asja juures on väga kummaline, miks seal üldse nii palju pühendatakse energiat siis Tallinna TV-le? Ei vaadata ja öeldakse, et aga kusjuures tegelikult ma tahaks ka Tallinna visiooni puhul samasugust analüüsi näha selles mõttes, et siis on võimalik ka faktide ja numbrite keeles rääkida, et, et kas siis hoiak, et ka Tallinna televisioon on keskerakonnameelne, kas see siis on leidnud kinnitust või ei ole, et, et ma ei tea. Minul oleks küll üleskutse kassil Tallinna ülikoolile või Tartu ülikoolile, et meediauuringuid, kui te teete, siis äkki mõni üliõpilane bakalaureusetöö raames võtaks ette selle, et sarnaselt siis analüüsiks ka seda, mis Tallinna televisiooni saadetes toimub ja sedapidi, et just, et kes mida ütleb, et kui sul ühe erakonna liikmed räägivad kogu aeg positiivsetest asjadest ja, ja siis teised teiste erakondade kondade liikmed peavad seal seletama mingisuguseid halbu tagajärgi, mis riigi poliitikaga kaasneb siis kas tuleb kuidagi paigutab ka mingisugusesse suuremasse pilti paremasse konteksti ikkagi. Et Mihhail Kõlvart ütles küll, et ala alandab, tähendas vene venekeelseid inimesi, kui te ütlete, et näit ainult inimeste teleka, seda, kui läheb kohe tema poolt valima, aga kui me mõtleme selle peale, et Keskerakonna ülemvõim Tallinnas on ainult ühehääleline, siis me võime peaaegu kindlalt väita, et suunatud propagandaraha eest see ülekaal varastati. No kuulge, Savisaar ise ju ütles, et andke talle üheksa kuud ja ta teeb uue Boroditši valmis, et kuidas Boroditši tegemine siis käibe poliittehnoloogiliselt ta käibki niimoodi, et inimene hakkab igasugustel teemadel sõna võtma, temast kujuneb arvamusliider, talun, omad teemad. Ta on pildis, ajakirjanikud helistavad ja nüüd ongi küsimus, et kui nii-öelda vaba ajakirjanduse tingimustes kõik konkureerivad omavahel siis praegu Pervõi Baltiskii kanal on justkui tekitanud siis sellise teise liiga, et kus jagatakse mingisugune kindel hulk hääli omavahel ringi ja sinna sellesse teise liigasse pääsevad justkui nagu litsenseeritud kuidagi esinejad või artistid. Et selles on probleem. Ehk siis tähendab taas krama, rõhutan tegemist yhe tsementeeruma süsteemiga, kuna taas praegu ikkagi ülekaal saavad seda poliitikat jätkata ja kindlustada nende eduga järgmiste valimiste kontekstis ei jää tulemata, see oleks teine korrus ja isegi, kui ta seal süsteemis sees olete. Järgmisel hetkel võite olla teie, kellele tõi teile tooli jätku, et olge valmis, olge valvsad. Nii, aga tahaks põgusalt rääkida ka Rein Langist, et ma annaks võib-olla teile suurepärase võimaluse seekord ise sõnastada, et millest me täpselt räägime, et kas me räägime sellest, et Rein Lang teatas eile, et ta loobub riigikogu aseesimehe nõuniku kohast, sest peab tekkinud olukorrast töötamist võimatuks. Kui me räägime sellest, kuidas lahkuv Reformierakonna esimees soovis oma riigikogu aseesimehe ametis nõukogu nõuniku kohale, siis võta Rein langi ja langi peamiseks tööülesannet. Tööülesandeks pidanuks siis esimese väljaöeldu kohaselt saama Reformierakonna uue programmi koostamine. Ma tahaks väga tunnustada praegusel hetkel Reformierakonda. See, mis tehti, oli harjumuspärane vanades mõtte välistades mõttemallides kinni haaramine kinni hoidmine. See, et tekkinud pahameele peale nii kiiresti sealt taanduti näitab, et vähemalt hoolivad. Kui need pole ka sisemiselt muutunud, on ta hakanud selgelt rohkem hoolima avalikust arvamusest. Nii ülbelt ja peale ei anta pidevate konti hambusse, see nad suutsid kiiresti kohaneda, annab tunnistust, et et ollakse valmis muutusteks, ma minu arust on see, et mis alguses tehti, loomulikult tegemist oli otseselt nagu need päevalehes sõnastasime juhtkirja Reformierakond tabati näppamis katselt ehk nakatusite panna inimese, et ametipostile, mille eest maksab siis riigikogu kantselei selleks, et ta teeks omaenda parteile seal propagandaga, aitaks koostada enda programm, ehk siis saaks palka kellelegi teise käest selle eest. Aga kui ta tavaliselt minu meelest võiks lugeda sellega ka teema suurtes lõpetatuks? Põhimõtteliselt küll jah, mõnes mõttes isegi natukene naljakas lugu, et ma, kui ma lugesin seda loobumis loobumisavaldust, siis mulle tuli kohe see Rein Langi selline iseloomulik intonatsioon, kuidas ta, kuidas ta neid lauseid seal ütles, et oleks ma hea näitleja, siis ma prooviksin seda siin ette lugeda, aga seda ma, seda ma ei hakka tegema. Et tegelikult samas on ju nii, et, et igasuguseid nõunikke istub ju igal pool nagu mägedega. Ma mäletan, et pole üldsegi uus teema, 2010, IRL kantis terve hulga enda selliseid poliitilisi nõunikke just nimelt riigipalgale. Aga see oli 2010, nii et nüüd on need muutunud ajad, maad võiks loota. Aga mis puudutab Rein Langi tema kogemusi ja teadmisi? Ma arvan, et riigikogu eilsest Rein Langi otsusest kaotas, sest kui Rein Lang oleks ikkagi Riigikogus Pevkuri nõunikuna tööle hakkanud, ma arvan, et sellest oleks olnud kasu riigi arvestades Rein Langi teadmisi, kogemusi ja tausta, no selle sellest oleks kasu olnud. Rein on öelnud, et nõuanne on ikka ja on hea meel arvesse. Ehk siis jah, täpselt, et antud juhul ma arvan, et Reformierakond Rein Langi nõuannetest küll ilma jää just ja lang on lubanud ka osaleda Reformierakonna programmi koostamisel, ma küll ei tea, kuidas rahalised suhted paika pannakse, aga see on tõenäoliselt siis selle erakonna siseasi ka. No lõpetuseks ma küsin hästi lühike küsimus, et kas kumbki teist on jõudnud lugeda ka juba eile ilmunud USA presidendi Donald Trumpi valitsusest rääkivat raamatut, et mis pidi küll ilmuma järgmise nädala teisipäeval, aga kuna tekkis suur kära ja ma ei tea ka äkki oht, et juristid võivad selle raamatu ilmumist ka reaalselt takistama hakata, siis olete jõudnud lugeda Michael Wolfi raamatut või? Õige vastus on ei ja ma tahaks öelda sellise ainult ühe mõtte selle asja kohta, et kui me hakkame rääkima mingisugusest mingisugusest raamatust, siis ikkagi väga hea oleks, kui me oleksime seda lugenud või film, et me oleksime seda näinud, sellepärast et need tõlgendused, tõlgenduste tõlgendus, et see on selline päris. Need, kes, kes seal kätte sai, esimesena Vistalligaadine, võib-olla veel mõni väljaanne, kes kelle ajakirjanikud karid läbi lugenud, väljavõtted väga toredad, lõbusad, et ma kujutan ette, et sellest saab tohutusuure müügi. Ühesõnaga me loeme raamatu läbi ja kui põhjust räägime sellest mõnes järgnevates järgnevates rahvateenrite saates. Kuna täna kolmekuningapäev, siis aeg on kuusk välja visata. Taavi Eilat, Aivar Hundimägi, Urmet Kook on rahvateenrite stuudios, järgmisel nädalal aga Krister Paris, Neeme Korv ja Mirko ojakivi tänavat kuulamast ja kena päeva.