Täna täpselt nädala pärast koguneb Tartu Ülikooli aulasse valimiskogu, et valida Tartu ülikoolile järgmiseks viieks aastaks rektor. Kuna Tartu ülikooli puhul pole kahtlust tegemist on ühe olulise avalik-õigusliku asutusega ja Tartu Ülikooli rektor on Eestis tavapäraselt mõjukas isik, siis järgmise 50 minuti jooksul püüamegi aru saada, millised on erinevused, tugevused ja ennekõike nägemus Eesti Kanda puudutavates küsimustes. Kahel sel korral. Rektoriks kandideeriv kandidaadil algab reporteritund ja tere tulemast saatesse Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor Margit Sutrop ja Tartu Ülikooli neurokirurgia professor Toomas Asser. Tere päevast. Tere päevast ja mina olen saatejuht Mirko ojakivi. Aga olgu siis veel ääremärkuse korras öeldud, et tänane Reporteritund läheb eetrisse Tartust ja meil tuleb siin juttu paljude teemade seas ka kodulinnast ja selle tulevikust läbi ülikooli vaatenurgaaga esmalt, et kuulajad saaks üldse veidi aimu ka teie motiividest, siis sissejuhatuseks üks selline väga etteaimatav ja lihtne küsimus, et miks te kandideerite Tartu Ülikooli rektoriks ja alustaks teist, Margit Sutrop. Kandideerin Tartu Ülikooli rektoriks, sest ma arvan, et ma suudan seista Tartu ülikooli huvide eest nii riigi tasandil kui rahvusvaheliselt. Olen võimeline Tartu Ülikooli erinevate struktuuriüksuste vajadusi tundlikult mõistma, nende huvide eest seisma ja leidma ka neid kohti, kus võib olla lahkarvamused, tekivad ja leidma konsensust. Ma usun, et sellist juhtimist ülikool vajaks. Ja ma olen väga valmis seisma ka selle eest, et haritus oleks väärtus. Et sellised Tartu Ülikooli sõnastatud väärtused leiaksid aluseks olemist kõikides meie tegemistes ja ülikool pakub kas head haridust nii meie oma tudengitele kui ka kõigile nendele välismaistele tudengitele, kes me tuleme. Tartu ülikoolil on väga palju erinevaid rolle, olgu siis rahvusülikoolina või juhtiva teadusülikoolina ja ma usun, et need vajavad tugevdamist rektoraadi liikmena. Ka mina olen ma näinud neid sõlmkohti oma programmis meid ka sõnastanud, 16 sõlm kohta välja toonud, mille lahendamisest minu meelest Tartu Ülikooli tulevik sõltub ja ma olen valmis seda vastutust kandma. Nende sõlmkohtade lahendamine ülikoolile hästi laheneks ja ülikool saaks kasvada, õitseda ja anda Eestile seda, mida Tartu ülikoolilt oodatakse. Toomas Asser, kuidas teiega lood, et mis oli see liikumapanev jõud teie puhul mil te mõtlesite, et jah, ma tahaks saada. Tuli kooli järgmiseks rektoriks, mul on kindel soov Tartu Ülikooli nii hariduspoolt kui ka teaduspoolt ja kolmandat ülikooli funktsiooni ühiskonna teenimist arendada, tugevdada, paremaks teha. Mul on olnud, et võimalus arstiteaduskonna dekaanina ja hilisematel aastatel nüüd ka Tartu Ülikooli nõukogu liikmena neid samu valdkondi lähedalt näha, ma arvan, et ma tunnen ja tajun ülikooli. Teisalt vaadates on huvitavad ajad tulemas, praegu on viis aastat möödus meie hariduse finantseerimise uuest mudelist. On aeg teha kokkuvõtteid, kuidas sellega on läinud, et võib-olla siin korrektuure tegema. Ja teisalt on sellised igavikulised teemad näiteks karjäärimudel järelkasv, et, et kõik need vajavad lahendamist ja ma arvan, et et, et mul on selleks mõtted ja, ja pealehakkamist. No nagu me kuulajale ka reklaamis lubasime, siis keskendume tänases saates Tartu Ülikooli ja Eesti ühiskonna kokkupuutepunktidele. Toomas Asser, kuidas teie olete rahul sellega, milline on Tartu Ülikooli praegune roll nii ülikoolimaastikul, aga veelgi üldisemalt rääkides siis milline on Tartu Ülikooli roll praeguses Tartu arengus ja ka Eesti asjades kaasarääkimisel? Tartu ülikoolil on väga laiapõhiline roll. Tartu Ülikool on Eesti rahvusülikool ja sellel on omad kindlad ülesanded ei ole seadusega antud. Nii et selles mõttes Tartu ülikool erineb küllalt olulised väga oluliselt kõikidest teistest niinimetatud spetsialiseeritud kõrgkoolidest, et, et see annab, annab palju kohustusi, mida me peame päris kindlasti järgima. Vaatame ja Tartu ülikool peab olema meie kultuuri püsimise garantii, rahvusriigi jaoks oluline garantii. Väga paljud erialad on ainult Tartu Ülikoolis esindatud, nii et see roll tulebki Tartu ülikoolil täita. Suudetakse seda rolli ka praegu teie hinnangul täita või on selline arengu ja arenemisvõimalus? Ülikool on ju pidevas arengus ja on tehtud ju etteheiteid, et, et Tartu ülikool võiks olla nähtavam. Tartu ülikool võiks olla sõna kamm eest rääkiv amm. Et jõuan sellel ka tõepõhi taga ja ma arvan, et ülikool peaks endale otsa vaatama ja kui seda oodatakse, siis ka oluliselt jõulisemalt kõiki neid funktsioone täitma. Margit Sutrop, millised on teie arvates need probleemid, mis on seotud Tartu Ülikooli ühiskondlikku rolli ja staatusega, et kui palju on neid valdkondi ja kas neid peaks olema rohkem, kus Tartu Ülikooli teadlased aitavad pidada ühiskondlikku diskussiooni, lisades sellesse siis kompetentsi, aidates korrigeerida valefakte avades uusi nüansse? Ka Tartu Ülikoolis on väga palju sellist ekspert, teadmist, mis võiks Eesti ühiskonda edasi aidata. Ja kahtlemata eksperdid ise ka osalevad kõikvõimalikes kogudes juba praegugi ja küllalt palju kirjutatakse Tartu Ülikooli teadlaste poolt ka arvamusartikleid, aga ma usun, et seda saaks süsteemsemalt korraldada, et see ekspertarvamus oleks rohkem nähtav ja need ootused on tegelikult väga suured. Võib-olla ülikooli enda seest vaadates, murekohad on seal, kus võib-olla Eesti ühiskonnas selline ebateadused ja kõikvõimalikud nõiad ja igasugused niisugused ennustajad, kes viivad inimesi eksiteele, olgu selleks erinevad siis sellised kampaaniad lausa teaduslike uurimuste vastu. Ja ma arvan, et siin on väga tähtis roll. Väga palju saaks teadlased selgitada arvamusi, mikspärast teaduslik arvamus on parem ja kuidas see Eesti elu saaks paremaks teha. Et need ootused on väga suured. Nimetaksin ühe asja, et praegu näiteks järgmise aasta suvel on kavas anda Eesti vabariik 100 tähistamine nii-öelda suvel märgina üle Tartu ülikoolile, kes võiks juhtida Eesti tuleviku arutelusid. Mina juhin Tartu Ülikooli rahvusülikooli 100. juubelikomisjoni tegemisi ja meil on tulnud siis Eesti vabariik 100 juhtkomiteelt ja Paide arvamusfestivalilt ettepanek, et paides 2019 võiks Ülikool aidata korraldada just nimelt kogu Eesti tuleviku suunavaid arutelusid ja ma usun, et siin saavad erinevate valdkondade teadlased ja tudengid tuua oma visioone ka selle kohta, milliseid asju Eestis edasi aidata. Ja see näitab, et need ootused ülikoolil on väga suured, ma arvan, meie teadlased täna on väga ülekoormatud. See on seotud sellega, et, et kommunikatsiooni nii-öelda spetsialistid võiksid aidata paremini neid ekspertarvamusi vahendada ja kui me näeme ka neid kommentaare, mida küsitakse, olgu aktuaalses kaameras või mõnes muus meediaväljaandes. Meil ei ole alati just Tartu ülikooli eksperdid, need, kes kommenteerivad, et selles mõttes ma arvan, ülikooli sees on tekkinud arvamus, et meie inimesed, kes tõepoolest seaduslikes tegemistes on maailma parimad võiksid anda rohkem oma panust Eesti ühiskonna probleemide lahendamine. No just ütleb ka ju kultuurikomisjoni esimees riigikogust Aadu Must, et õnneks eestlased on teaduseusku, et see on tõenäoliselt Eesti kui rahvuseks plusse, aga, aga kui me võtame siin näiteks Tartu kandis ühe väga emotsionaalse teema, siis meil siin Tartu Ülikoolis on teadlasi, kes on juba kuid rääkinud, et Eesti riik ei tohi jätkata Ta riikliku eriplaneeringuga, et viia läbi erinevaid mõjuanalüüse. Nii sotsiaalmajanduslikke keskkonnaalaseid, et välja selgitada, kas siia Emajõe piirkonda Viljandi tuumale saaks rajada puidurafineerimistehase, et minu jaoks võib-olla mõneti hämmastav on see, et Tartu Ülikooli teadlased sekkusid jõuliselt debatti alles endise rektori surmajärgselt, et kas see volli kalm ei lubanud professoritel, olgu siis mander Lõhmus mingi ajani ka Erik Puura nendel teemadel sõna võtta või oskate teie seletada, mis juhtus? Minu parimat teadmist mööda nüüd otsest keeldu küll ei ole, et seda on käsitletud mõistes suu koristamine ja, ja korduvalt räägib, et ma väga tahan uskuda, et, et see asi pole nii olnud. Aga kindlasti on ülikooli teadlastel on oma, ma usun, erinevad arvamused selles suhtes olnud ja neid peabki julgesti avaldama ja rääkima, et, et ma ei näe selles vastuolu. Professor Sutrop aga üks, kui üks Tartu Ülikooli teadlane ütleb avalikust debatist teisele, et sa oled kinni makstud ja sinu jutt on loll, siis kas see kuulub akadeemilise vabaduse hulka või siin peaks ülikool siiski midagi ette võtma? No kindlasti on viisakas väljendusviis ja selline tasakaalukas arvamus, kultuur, see, mida me me toetada ütleme, mis on ülikoolis ka nii-öelda läbi räägitud, et selliselt me peaksime just seda tasakaalustatud niisuguste arvamuskultuuri kujundama, et kui keegi liiga emotsionaalseks läheb, siis kindlasti on see see taunitav, aga aga tõepoolest, ütleme on võib-olla ka kohti, kus, kus inimestel noh, võib öelda, nii et kops läheb üle maksa, kui kas sa näed, et on väga suur. Olgu selleks siis PR-kampaania või majandushuvid selle taga ja, ja inimesed, et näevad nii selgelt seda, et teadlaste arvamuse absoluutselt kuulda ei võeta ja see meie nagu arvamus ütleme, kui me võtame Tartu Ülikooli teadlasi nüüd siis näitame, peate silmas kindlasti just nimelt loodusteadlasi siis murekoht on see, et nemad on oma eelhinnangutes lähtunud analoogsete tehaste keskkonnamõjude mustrist Põhjamaades ja selle alusel on selge, et mõjut Tartule, Tartumaale, Emajõele ja Peipsile on ilmsed Janega inimestel tekib küsimus, miks neid niisuguseid hinnanguid üldse tõsiselt ei võeta, kuna see tehase rajamine mõjutab oluliselt nii piirkonna elukvaliteeti, eriti kui keskkonnaseisundit ja laiemalt meil on kohustused võetud ka Peipsi ja Emajõe olukord nii-öelda kasinalt heaks muutmisest lausa Euroopa Liidu veedirektiiviga siis tekib küsimus, et kuidas on võimalik, et valitsus näiteks võtab vastu sellise eriplaneeringu absoluutselt kaasamata siis siis omavalitsust ja niimoodi on siis Tartu linn, kaalub Ta Eesti vabariigi valitsus Tallinna halduskohtusse, soovides eri planeeringu tühistamist ja siin on need teadlastel kindlasti väga suur roll ka Tartu volikogu arvamuse kujundamisel ja tähtis on see, et siin räägitakse sellest, kas teadlased pooldavad uuringuid või mitte, et kindlasti pooldatakse uuringuid, sest et riigil tuleks uurida alternatiivseid puidukeemiavõimalusi, et ka Eestis arendataks niisuguseid puhtamaid tehnoloogiaid, mis oleksid keskkonnasäästlikumad kaalutaks, millise mahuga tehaseid võiks üldse rajada ja praegu ei ole ju selge, investorit pole isegi selgelt informeerinud, milliseks täpselt siis tootmise tehnoloogia alusel seda tehakse ja inimestel on mure ja siin kindlasti teadlased ei ole ainult selles mõttes tartlased või kodanikud vaid nad ikkagi toetuvad sellele ekspertarvamusele inimesi tõesti muudab emotsionaalseks see, et kui seda ei kuula. Siin on kaks asja, et üks on selline kaasamise hea tava vastu eksimine ja teine on see, et miks juba olemasolevaid eksperthinnanguid üldse ei taheta arvestada. Toomas Asser, mida teie arvate, kas kolme rektori kokkulepe, see peaks jääma kehtima selles mõttes, et kolm ülikooli omavahel koordineerivad neid seisukohti, mis puudutavad puidurafineerimistehase uurimisteaduslikke uuringuid ja nii edasi või võiks selle leppe nüüd siis saate ajaloo prügikasti? Kõige esimene asi, et peab jääma akadeemiline vabadus nendele inimestele, kes avaldavad seisukohti, oma seisukohti antud küsimuses sõltumata sellest, missugused kokkulepped on keegi iganes seal enne teinud. Tulles korra need sellesama puidurafineerimistehase juurde ja soovitavate uuringute juurde, siis et et ajaloost tasub tõesti meelde tuletada, et neid uuringuid Emajõe ja siis Peipsi järve kohta on tehtud suisa 19. sajandi teisest poolest professor Schmidti, Schmidt ja aktiivse seal, nii et nii põhimõtteliselt teame, et, et missugune on see olukord seal ja nii. Aga see ei takista, nagu ka Margit ütles praegu, et tegelikult täpselt tehnoloogiat plaanis ja selles suhtes on minu seisukoht, on küll selline, et kui meil on see teada. Meil olemas rahastus ja kui me esitame avalikult need küsimused, millele me tahame saada vastuseid. Ma olen küll seda usku, et et me peaksime siiski lubama ja tegema uuringuid, mille alusel me saame ka avalikult need tulemused läbi arutada ja siis võtta seisukoht nii valitsus või, või ka mujal need. Ma oleksin väga seda meelt, seni kui me seda ei tea. Me võime muidugi võtta igasuguseid positsioone, aga meil lihtsalt ei pea neid objektiivseid andmeid, mis selle taga on. Margit Sutrop teie arvamust selle kolme rektori kokkuleppe kohta, et see peaks jääma kehtima või aitab. Täna ka Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja võiks võtta Tartu Ülikooli rektori allkirja tagasi ja mina saades rektoriks, kindlasti võtaks selle allkirja sealt ära. Ma arvan, et see on ebaõnnestunud kokkulepe, tegelikult ka Volli Kalm seda isegi isegi tunnistas, et see on ebaõnnestunud, aga millegipärast jäi see sinna kehtima. Ma usun, et täna ülikooli sees on juba need asjad läbi räägitud, on rektori idee hommikul seda arutatud, et akadeemiline vabadus on meie jaoks kõige olulisem ja samal ajal ka tegelikult vastutustunne. Teadlased peavad vastutustundlikult erinevad sesse mõjudesse suhtuma, nendest uuringu tulemustest inimesi teavitama ja ülikoolis, selles mõttes ei saa siiski olla niisuguste ei suukorvista mist ega tegelikult ka seda püüdvaid tingimata kõiki suruda ühte arvamust arvama, et tähtis on arvamused, oleksid objektiivsed, läbipaistvad, need oleksid erapooletud. Ja ülikool saab küll rektor saaks ka seda teha, et aidata kaasa selleks, et need inimesed istuksid ühe laua taga ja need arvamused läbi vaidleksid. Aga see tähendaks ikkagi seda, et me peame aktsepteerima seda, et inimesed võivad jääda erinevatele positsioonidele ja erinevaid mõjusid ka hinnata vastavalt oma siis eriala või ka isegi oma niisuguse väärtus profiili järgi vastavalt sellele, kas nad siis tervist, loodust või majandusliku kasu, kõige rohkem väärtust aga uurida tohib või ei tohi. Uurida tohib loomulikult, aga küsimus ongi selles, mida uurida selles mõttes, et kui uurima peaks praegu, missugused on keskkonnasäästlikud tehnoloogiad, missugused on alternatiivsed puidukeemiavõimalused et Eestis arendataks puhtamaid tehnoloogiaid, mille puidu ja veevajadus seega ka keskkonnamõju oleks oluliselt väiksem, seda tuleks uurida seda, et kas see nii-öelda fosforisisaldus, mis, mis nii-öelda järgneb, kas fosfori kontsentratsioon 0,5 milligrammi või kaks milligrammi oleks, oleks nii-öelda kahjulik, et see on teada juba üle 0,5 on see kahjulik, nii et selles mõttes siin seda niisugust Emajõe veetase täpselt nii nagu nagu professor Asser ka seda ütles, et me teame tegelikult Emajõe seda me teame Peipsi olukorda ja, ja me teame, et missuguste mahtudega ja millise tehnoloogiaga see on kahjulik, see tähendab me peaksime püüdlema selle poole, et me võimalikult keskkonnasäästlikult ja samas majanduslikku kasu ka seda tehast saaksime. Toomas Asser, kuidas teie suhtute sellesse, et ülikooli tulevane rektor võtaks allkirja tagasi, et peate sellist tava heaks? Ilmselt on selleks põhjust, aga tulles nüüd uuringute juurde, et nagu ma ütlesin ka, et, et me peaksime tõesti püstitama sellised küsimused, millele tahame vastust saada, kui me teame tehnoloogiat ja need tuleb läbi arutada, et kui näiteks tuua, et, et siis me ei tea, kas või missugused on riskid, kui mistahes tehnoloogiaga midagi juhtub, et arstina ma tean, et et isegi siis, kui Meil on peaaegu et sajaprotsendiline kindlus, et see töötab, et siis elu näitab, et alati võib midagi juhtuda ootamatusi, et ka need tuleb minimeerida või täiesti välistada. Nii et, et kui me teaksime tehnoloogiat, et me suudaksime ilmselt paljudele asjadele objektiivselt vastata Mulle tundub, et kolm tartlased võiksid siin puidurafineerimistehase teemal saate täis rääkida, aga võtaks selle pildi natukene laiemaks, et täna on paljuski nii, et Eestis toimub selline poliitikat toimimise analüüs ja nende kujundamine paljuski läbi küsitluste läbi projektipõhiste ma ei tea, kodanikualgatuslikke mõttekodade mitte halvas mõttes, aga ülikoolid paljuski on loobunud. Ma tunnetan ajakirjanikuna seda ühiskonnas paljudel teemadel kaasa rääkimast, et miks see nii on ja kuidas seda parandada, et ikkagi seesama häda, et lihtsalt teadlased oma olemuselt on väga paljuski oma põhitööga niivõrd hõivatud, et ei jätku lihtsalt kõigeks aega. Või Margit Sutrop. See on tõepoolest tõsi, et tegelikult ülikoolide teadlase põhitöö on siiski teha oma teadustööd ja õpetada ja selle kõrval siis niisugune roll ühiskonnas eksperdiks olemine, kaasa rääkimine ühiskonna asjades on üks asju, mis tehakse siis nii-öelda oletamise ja teaduste kõrval ja siin nüüd ka minu oma valimisprogrammis tegelikult seesama küsimus, et luua teadlastele rohkem aega, et kui nad on vähem koormatud bürokraatiaga kui kõikvõimalikud absurdsed asjad, mis mitte alati ajaliselt ülikoolist ei tule, vaid ka riigi tasemel tulevad, mida nad peavad kas pabereid täitma või kõikvõimalikke aruandeid kirjutama, seda aega vabaneks, siis neil oleks ka kindlasti rohkem aega. Ta ta ühiskonnale, missugused on nende teaduste tulemused või ise ikkagi olla eestvedaja, sest ülikooli roll tõepoolest, ta on ikkagi selles, et, et tema peaks neid valukohti ka otseselt suutma tunne kätte saada ja nägema ka niisuguseid pikemaajalisi perspektiive murelikuks tekitavad, sest on ju nii, et poliitikud elavad väga sageli ikkagi ühest valimisest teiseni ja teadlaste roll saab olla just nimelt see pikemaajalisem vaade. Minu arvates ka ütleme niisugune meeldetuletamine, et olgu siis riigikogu täitku oma lubadust, olgu selleks siis nii-öelda otseselt teaduse ja, ja näiteks alates õpi Eestist või niisugusest üldisest kõrghariduse ja ka üleüldse haridusstrateegia täitmise ülesannete meeldetuletamine, aga kõikvõimalikud olgu keskkonnaküsimused või iibe küsimused nendes asjades kindlasti või rändeküsimused saavad tegelikult ülikooli teadlased näidata just nimelt pikemaajalisemat. Jaga rahvusvahelisemad perspektiivi, et see on väga oluline, et neil tekiks aeg ja võimalus, aga mina ülikooli rektorina seisaksin sellest, et neid platvorme ka tekiks, kus seda rohkem välja saab öelda, et olgu selleks siis ütleme täna ju tehakse inimarengu aruannet, kus Tartu Ülikooli teadlased on väga-väga tugevasti hõivatud, et meie küsimus on eelkõige selles, et neid analüüse tehakse, ka suurt midagi ei järgne, ma arvan, puudub ka, või ütleme, muutub järjest õhukesemaks uuriv ajakirjandus, see tähendab, ülikool peab täitma seda rolli, et küsida, kui meil on see pilt, selge, et ühiskonnas on need valukohad või need probleemid, mida me nende lahendamiseks teha saame, et nemad saaksid nii-öelda pigem seda rolli, et, et aidata kaasa ka probleemide laual hoidmisele ja lahenduste otsimisele. Ja nüüd on hästi oluline veel see, et Tartu ülikool minu arvates saaks väga hästi täita seda rolli, et ülikooliväliste part näritega olgu siis erasektorist avalikust sektorist või kolmandast hektarist leida ka niisuguseid rakendusprojekte, kus neid lahendusi välja töötatakse maailmas olemas, väga palju näinud, nendesse projektidesse kaasatakse ka tudengeid, nemad saavad näha, missugused ongi täitsel tänaste valupunktide lahendamine ja neil tekib tunne, et õpingud on millekski, mida nad hiljem elus saavad rakendada. Et siin kindlasti seesama ühiskonna teenimise funktsioon saab palju laiem olla, kui lihtsalt kirjutada arvamus artikleid. Me peame ülikooli inimesed aitama oma ühiskonnaga sidustada probleemide tõstatamise analüüsimisel ja lahendamisel. No ma toon rida näitajaid, võtaks praegu ühiskonnas pooleliolevat suuret teemad, Keskerakond pressib ühiskonnale peale tasuta ühistransporti, ütlemata, millist probleemi lahendatakse. Millise teaduspõhise uuringu tulemusel on jõutud arusaamisele, et just nii see probleem saadakse ära lahendatud? Meil on viimaste aastakümnete suurim pensionireform käsil, meil on probleem läheste hoolekandega, paari aasta pärast ei pruugi maapiirkondades olla kättesaadav apteegiteenus. Ma sirvisin viimase poole aasta eesti ajalehti. Ega ma väga ei avastanud, et Tartu Ülikooli teadlased nendel teemadel oleks sõna võtnud, kuigi meil on inimgeograafid Tartu Ülikoolis. Farmaatsia on Tartu Ülikooli vastutusvaldkond, et ma ei pruukinud muidugi kõike märgata, aga Toomas Asser, milles see probleem on, et ikkagi ajas või, või ka selles, et teadlane ikkagi tunnetab, et kui ta midagi ütleb ja ta oma arvamusega lagedale tuleb, siis temalt küsitakse see, et aga kas sa oled teadlasena seda uurinud? Ei, see ei ole kindlasti ainult antud ajahetke küsimused, et see on siiski väga pikk ja pika habemega protsess ka, et teatavasti igasuguse nõu saamine eeldab selle küsimist ja küsitakse või võiks ju küsida siis kui on valimas, sellega midagi ka teha. Võib-olla kommentaarina, et, et see, et, et võib-olla meedias ei ole nähtud, et ühe või teise asja kohta ülikooli inimeste ekspertarvamust ei tähenda ju seda, et seda antud ei ole, alati ei peagi avalikkusesse sellega tulema, aga meie inimesed on väga heade teadmistega, nad on konkreetsetes ühiskonda puudutavates küsimustes, ma arvan, et küll vist küll, kõik valdkonnad ülikoolis omavad seda ekspertarvamust. On ka öeldud. Iseküsimus, et mis sellega tehakse pärast, et ma võin ühe näite tuua, et milles ma ise olin osaline üle teaduste akadeemia, me tegime väga ulatusliku mahuka Eesti tervishoiustrateegia. Ma olen jätkuvalt veendunud, selles on kõik sõlmkohad antud, mida tuleks teha, aga see suuresti seisab praegu. Aga kui tihti Toomas Asser juhtub nii, et ma ei tea sotsiaalministeeriumist või tervise arengu instituudist või riigikogu sotsiaalkomisjonist teile kui arstile helistatakse ja küsitakse, et me siin rakendame, praegu võib, töötame välja seda tegevuskava, et mida teie sellest arvate? No on küsitud ja me oleme korduvalt ka kohtunud, et kui konkreetset näidet tuua, et kas sotsiaalministeeriumist, et jah, et kui te soovite, siis me oleme arutanud korduvalt näiteks kuidas Eestis peaks korraldama insuldiravi, et missuguse strateegilisi plaane, kes seda teeksid, missugused kriteeriumid, kuidas me peame ressursse planeerima ja nii edasi ja ma ei saaks öelda, et, et seda oleks kõike meie nõu ja soovitusi on, on otseselt ignoreeritud, aga siin võiks see koostöö ka siiski parem olla, nii et, et kindlasti on palju näiteid või näiteks toodud apteekide küsimus, et seda, see on asi, mida ju ekspertidena meie valdkonnas teame. Küllap tuleks teha Margit Sutrop, teil vist seda probleemi ei ole, et ajakirjanikud eelista. Jah, helistavad tõepoolest väga-väga tihti, küsimus on tõesti, aga, aga selles mitte ainult nagu kommentaari andmisest või nõuandmises, vaid ma usun, et laiem probleem on selles, et kas Eesti on juba teadmispõhine ühiskond, kas meil on ikkagi tegelikult seda teadmist üldse vaja, et mitte ainult et kas nõu küsitakse vaid, kas kõik meie otsused põhinevad teadmistel ja siin on nüüd tõesti see murekoht on, et Tartu Ülikooli teadlased tegelikult väga palju osalevad kõikvõimalike strateegiate kõikvõimalikes otsustuskogudes, kus riigi tasemel ka asju arutada ollakse, aga väga sageli need asjad suubuvad sinna, et tegelikult kas mingi ministeeriumiametnik või nii-öelda poliitiline siis tahe on teha midagi hoopis vastupidist ja siin on tõesti need küsimused, ütleme, meedias saab tõstatada seda ja teha lärmi ja öelda, et siin lähevad asjad metsa, palun nüüd reageerige, aga tegelikult otsustamist ei tehta ikkagi Postimehe või Päevalehe või isegi mitte vikerraadio järgi, et küsimus on ikkagi selles, et kuidas me tõsiselt otsustajate, niisugust võib-olla mõtlemislaadi muudame ja see on seotud ka sellega, et just nimelt doktorikraadiga inimesi väärtustada, et meie kõikvõimalikesse avaliku sektori ametitesse saaksid inimesed, kes ise oskavad probleeme analüüsida, seda nõu küsida, sest teadlane tavaliselt ei ütle tee nii, tema läheneb tõesti keerulisemalt, ta ütleb, siin on probleem, ta tõstatab õige küsimuse, näitab, kuidas sellele saab lahendada ja ta pigem osutab mõjudele. Kui te teete nii, siis juhtub nii, aga vali, kui teeb väga sageli poliitilisest tahtest sõltuvana hoopiski keegi, kes tahab seda otsust ellu viia ja nüüd on tähtis, et kas neid mõjude analüüs ja kas neid asju, kuhu Eesti läheb, kui ta teeb nii, kas ühistransport mõjutab, eks ole? Ütleme selles mõttes see raha kulub järelikult selle peale ära, kui seda tasuta teha, meil on seda raha linna vaja kusagile mujale, mida me teeme apteegireformiga, mida me teeme, ütleme rändeteemadega või, või tööturuteemadega need kõik on tegelikult enamasti ikkagi selliste kindlate niisuguste valikute küsimus. See on üks koht, kus pikisilmi Tartu ülikoolilt üha enam ka oodatakse, on panus teadmistepõhisesse majandusse. Ettevõtluse ja Tartu Ülikooli kokkupuutepunktid on kindlasti praegu paremad kui 10 aastat tagasi. Aga ettevõtjaid kuulates siis arenguruumi on küll ja rohkem, et see on selle tegelikult ju paljuski selle eelmise teemaga seotud, et meil on teadlane, tema saab selleks, et raha peab tegelema oma teadusprojektidega, aga siis tuleb, ma ei tea, näiteks ajakirjanik või poliitik tahab saada lihtsatele küsimustele lihtsaid vastuseid, aga siis on ka veel ettevõtja, kellel on mure, et tal on. Ma ei tea, probleem tootmises, probleem mingisuguse uue toote loomisel, ta tahaks ülikoolist nõu ja abi saada, kas mingisuguseid mõõtmisi toda ja nii edasi, et ühte inimest ikka nagu kolmes kohas on üpris keeruline kasutada, et tulles siis selle nii-öelda ülikooli ja ettevõtluse koostöö kokkupuutepunkti juurde, siis kas seal on ka lihtsaid lahendusi, kuidas rohkem saaks ülikool olla ettevõtjatele kasulikum? Margit Sutrop. Praegu me juba oleme teinud päris suure sammu selles mõttes, et meil on olemas mitme ülikooli koostes adapter, programm, kus kõik need, kes tegelikult ettevõtluse poole pealt vajavad, mingisugust nõu ja abi, saavad oma küsimuse sisestada ja neile tuleb leida siis ülikooli seest vastav partner, kes võibki teda aidata. Meil on olemas partnerlusprogrammis otseselt otsib ülikooliväliseid parte. Neid, kes saaksid midagi ülikooli inimestega koos teha, et olgu selleks siis politsei või piirivalveamet, kes praegu väga edukalt nii-öelda ülikooli teadlasi kaasab, pärskaspamis otsib, võib olla vee kvaliteet tädi või erinevate omaduste analüüsimiseks inimesi või ka puhkekontseptsiooni arendamiseks. Need asjad tegelikult väikeses mahus on olemas. Aga vaadates maailma ülikoole, kuna see on ka üks selliseid teemasid, millega ma otseselt Euroopa teadusprojekti raames seejärel on meil ikkagi alles sellised pisikesed sammud sinna astutud, kuidas see tegelikult võiks toimida. Ja siin ongi nüüd minu arvates väga tähtis asi, mida mina sooviksin karjuda, trik, saades edasi nii-öelda lükata, on just see, et Tartu ülikoolist tugevdada seda niisugusi, ühiskonna teadmussiiret. See tähendab tegelikult natukene rääkida rohkem võib-olla sellises keeles. Et ülikoolivälised partnereid meid mõistaksid, sest me sageli kurdame, et ei saada aru, meist, ei osata meie niisugust teaduskeelt analüüsida, ka küsimus on, kas meie oskame rääkida sellises keeles, et ülikoolivälised partnerid aru saavad, mida, mida siis teadlased ütlevad ja teiseks leida neid kokkusaamise kohti, et minul on endale antud tegelikult haridus ja teadusministeeriumi poolt juba alates 2009 ülesanne selline ühiskonna väärtusarendusprogrammi raames kasvatada partnerite hulka ja ma olen pidanud kõikide ministeeriumidega kõikide nii-öelda põhiseaduslike institutsioonidega leidma neid koostöökohti ja ma tean seda, mida tähendab nii-öelda ministrini nööbist kinni võtta ja rääkida. Sinul võiks tegelikult kaitseministeeriumis või kaitseväe käes olla vaja võib-olla meeste motivatsiooni tõsta, et et me peame tegelikult nagu ka kujutlusvõimega ülikooli inimesed panema ennast nende kingadesse, kes väljas otsivad oma probleemidele lahendust ja ma usun, et seda saab ka ülikooli sees väga hästi teha sellise koostöövõrgustike parema korraldama. Toomas Asser, mis teie arvate, kas kõik ülikoolis asuvad laborid peaks olema kasutatavad ja seda mõistliku aja jooksul erinevateks eksperimentides ka erasektorile, ettevõtetele, et kui tõesti tahetakse, ma ei tea mingisuguse filterkanga läbilaskust mõõta, siis füüsika instituut võiks nad ikkagi jutule võtta. No päris kindlasti on see kõik võiks olla Vaba kättesaadav ja informeeritud, et, et kus on mingi teadmine või mingi tehnoloogia kätte saada. Aga kui nüüd tulles loomulikult ülikoolid ju oodataksegi ühiskonna teenimisest rääkida, et siis ülikooli põhiroll on ju ette näha, missuguseid töökohti on meil vaja tulevikus ja Eesti tööstus muutub järjest komplitseeritumaks kõrgtehnoloogilisemaks. Seega ülikooli roll on siin täiesti asendamatu. Me peame nägema ette missugusi, vakantsi, me näeksime siin tööturul näiteks kümne-viieteist aasta pärast seda tegelikult oodatakse kindlasti, me ei ole võimelised nii kiiresti reageerima, et kui meile tööandjad tulevad ja ütlevad, et mul on täna või homme on vaja sellist ettevalmistust, et siis see kindlasti ei ole nii kiiresti võimalik. Aga ülikoolitarkus ongi ju selles, et, et me peame ette nägema pika perspektiiviga, mida me tööjõuturule vajame, et, et meil on küll aindused, aga siin on kindlasti palju teha. Aga Toomas Assar oskate hinnata, kui suur see teadlaste osakaal praegu Tartu Ülikoolis on, kes on ettevõtjatega iga-aastaselt kontaktis, et kes päriselt ka panustavad teaduse ja erasektori koostöös on see väike käputäis või siiski iga-aastast kokkupuudet ikkagi oma märkimisväärne hulk. Tartu Ülikooli teadlased. Küll, et, et see on suurenemas, on uusi ettevõtteid, tehakse tehnoloogiainstituudi kaudu, on ju väga palju asju, mis on, on turundatud ja, ja ma arvan, et ülikool ei ole sugugi mitte pahas seisus siin, et, et ma arvan, et see on üks üks oluline asi, mida me peame jõuliselt edasi arendama, et ka väikeettevõtluse kaudu ja ülikoolil on siin väga palju teha koos Tartu linnaga, et ma arvan, et siin on väga suur potentsiaal. Kui me juba siin teaduse juures oleme, siis see debatt on praegu paljuski taandanud rahale, et riik peab raha leidma, ma saan aru, et see vajadus Tartu Ülikooli praeguse teadusprorektori Kristjan Vassili arvutuse kohaselt oleks seal 85 miljonit eurot, et ma olen aru saanud, et riigieelarvestrateegia arutelul on kokku lepitud seal 20 miljoni juures, et seega probleem jääb, et millised Ta on Tartu Ülikooli valikud olukorras, kus rahavajadus on suurem kui raha hulk, et vähem teadlasi, vähem valdkondi, vähem tugistruktuure, kus saab raha kokku hoida. Margit Sutrop. Tegelikult eelkõige ikkagi mõtleks, kuidas raha juurde saada, et kokku hoidmine on ka kindlasti hästi oluline, aga üks hästi olulisi küsimusi on muidugi riigi tasemel ikkagi mitte visata püssi põõsasse ja selgitada, et see on Eestile endale väga-väga vajalik, et nii teadusesse kui ka kõrgharidusse raha siis tegelikult juurde pandakse, et tõesti järgmise aasta eelarve tuli meile küllaltki siis nagu pettumust valmistav, aga me peaksime seda selgitustööd kindlasti jätkama. Nüüd ma usun, et me saame osaliselt ikkagi kasvatada ka oma välisrahastuse hulka et selleks on meil loodud granti keskus, ma olen optimistlik selles osas, kui panna õlg alla ja aidata meie tublidel teadlastel neid projekte rohkem kirjutada. Projektipõhisus on siiski tõesti väga üks ajutisi asju, ainult et me peame tegema oma tarku otsuseid selle baasfinantseerimise raames, mis meile antakse ülikooli enda jagamiseks peame me mõtlema, mida me saame teha. Ma usun, et üks võimalus on proovida siiski kõikidele teadlastele teatava kindlustunde loomine ka selles baasfinantseerimise rahast, mis meile ülikoolidele jagatakse. Oleme arutanud siin, et kui näiteks igale professorile umbes 10000 eurot, et anda aastas niisugust teadusraha, millega ta saaks raamatuid osta, konverentsidel käia teatud mõttes seda doktoriõpinguid toetada mitte stipendiumide näol, vaid luua seda keskkonda, siis see annaks vähemalt mingigi sellise kindlustunde teadlasele, sest kõik võimalik kõrgharidus tugineb tegelikult teadusel, aga lisaks me peaksime siiski loomaga sellise sel finantseerimise mehhanismi, et need projektipõhised taotlused, mis on ebaedukad, aga mis on saanud kõrge hinnangu, saaksid siis ülikoolis omavahendid, sest vähemalt teatud ajaks rahastatud ja lisaks siis arengufondis kindlasti peame tippe toetama, sest et ma arvan, et on hästi oluline, et ülikool vähemalt teatud asjades paneb oma õla alla, et need asjad, mis on võimelised maailmatasemel jätkusuutlikult nii-öelda lendama ja suuremat tähelepanu saama, suuremat rahastust leidma maailmas sellises suuremas konkurentsis läbile ütlesid, et nendele asjadele saab ülikool mõelda ja saab tegelikult ühelt poolt seda kindlustunnet suurendada tarkade valikutega, aga teistpidi aidata nendel väga lennuvõimelised see lend ette võtta ja võib-olla koostes maailma juhtivate rahvusvaheliste ülikoolidega suuremaid asju algatada ja läbi viia. Viimane küsimus on seotud väga tihedasti eelmise küsimusega, et Eesti majanduse ja majanduslik jõukus ja meie tulevik sõltub kõrget lisandväärtust tootva ette võtma tekitamises ja ilma teaduse rahastamises seda ühelgi juhul ei saavuta. Kui me tahame ühte, siis me peame paratamatult finantseerima ja selles näen mina nüüd küll, et Tartu ülikool ka Tartu Ülikooli rektor, aga mitte ainult Tartu, vaid ka teised ülikoolid Eestis. Et me peame väga jõuliselt vedama dialoogivabariigi valitsusega. Me peame rääkima riigikogu, aga et me saaksime endale tehtud sellise järgmiseks viieks aastaks realistliku jätkusuutliku Eesti teaduse rahastamise, et me peame sellest aru saama, et siin on hulk teisi asju veel, mida, mida näiteks doktorantide staatus, et see kõik vajab süsteemset läbirääkimist, aga fakt on see, et, et täna me oleme täpselt niisuguses olukorras, nagu on, meil on antud baas rahastamisest ainult see osa, mida on praegu planeeritud ja sellest tulenevalt siis muidugi me peame seda kasutama mõistlikult, et, et see on siis ülikoolisisene probleem. Reglement, kuidas seda teha, on minu arust täiesti rektori selga kohus, me peame baasrahastuse, mis on praegu, see on õige suundumus teaduse rahastamise juures, vot see baasrahastamine tuleb täpselt samases samas detailiseerituse astmes läbi jalutada, nagu me teeme õppetegevuse toetusega praegu. Üks koht, kus raha saab juurde kindlasti, kui me nüüd teaduselt liigume ka natukene kõrgharidusele, on erasektor, et mulle mitmed Tartu ülikooli instituudi juhid omavahelistes vestlustes tunnistanud, et praegu küsitakse näiteks välistudengitelt oluliselt vähem raha kui peaks ning otseses mõttes maksab Eesti maksumaksja kinniga türklase hiinlase õpingud Tartu Ülikoolis näiteks IT-valdkonnas, et kas te peate seda õigeks? Seda võib vaadata kaheti, tegelikult et meil on välisüliõpilasi ka vaja, seda võib käsitleda kui sellist ka turundusprojekti ja maineprojektini, et, et need, kes siia meile õppima tulevad, tõsi, et jah, nad on praegu Meie meie enda toetusel suuresti siin, välja arvatud arstid, kes on arstide koolituses, siis, et nende, see turusituatsioon on siiski enam-vähem tasakaalus praegu. Aga need, kes meil siin õpivad, et neil on tegelikult neid ka vaja ja vaja selleks, et, et me peaksime nii mõistlikult käituma riigi tasemel ja ka ülikooli tasemel kes siia tulevad, on meile ju mõneti lojaalsed inimesed ja me peaksime neid hoidma, nii et, et meil on tööjõuturu defitsiit ja me peame seda täitma ja ma arvan, et, et see on üks suurepärane koht, kus seda saaks teha. Margit Sutrop, mis teie arvate, on see vältimatu, et tasuta kõrgharidusaeg on läbi ja nüüd ikkagi osalist õppemaksu peaks hakkama kõigilt võtma, sest ma saan aru, ülikoolid ütlevad, et see on vältimatu samm, raha on juurde vaja. See ei saa nii selgelt öelda jah või ei, ma arvan, et osaline tasuline kõrgharidus on, on üks kõige imelikumaid ettepanekuid, mida ma üldse kuulnud olen, et ma arvan, et kas nii või naa, tähendab, kui see on tasuline, siis sinna juurde peab käima tugev stipendiumide programm ja õppelaenude süsteem. Selleks, et tudengid saaksid võtta laenu ja pühenduda täielikult õppimisele eduka õppimise korral või siis sotsiaalmajanduslikel põhjustel võiks nad siis vabastatud saada, aga see on totaalselt teise suunda minev samm, et me oleme nüüd palju aastaid astunud tasuta kõrghariduse suunas ja pigem on siis nii-öelda totaalne suunamuutus ja kusagil keskel olemine omab kindlasti päris selliseid raskeid mõjusid, et küsimus muidugi on selles, et eraraha peaks saama kaasata eelkõige töötavatelt, õppuritel peaks seda saama, see tähendab, ministeerium võiks võtta maha need piirangud, mis tal praegu on osalise õppekoormusega õppekavade avamisel. Nendel turu nii-öelda nõudlusega erialadel võiks lisakohti oma raha eest võtta. Eraraha võiks seal kaasata, kus on ka sponsorlus tegelikult teretulnud ja ma usun, et välistudengitelt saab rohkem raha. Aga nii nagu näitab meie naabermaade kogemus, on teatav aeg selleks, kuni turgu nii-öelda tegelikult sisse söödetakse, et ka Soome ei teinud seda alguses ta maksis ülikoolidele päris palju peale selleks, et nad üldse välismaa tudengitele võõrkeelseid õppekavu avaksid. Ja alles siis, kui see nii-öelda Soome muutus atraktiivseks maaks, kuhu tudengid hakkasid tulema, sai hakata õppemaksu küsima, et nii on kõigis põhjamaades tegelikult täna toimitud ja Eesti on ikkagi samm veel nagu kaugem tulla ja selleks, et tõepoolest ta muutuks selliseks maaks, millele tullakse õppima õppekavadele. Nii et tudengid ise hakkavad maksma, ma arvan, läheb tükk aega tegelikult. Aga rääkides toetustest ja stipendiumidest, siis Tallinna tehnikaülikool on langetanud põhimõttelise valiku, et iga doktorant saab seal 1000 eurot kuus, riik annab omalt poolt siis veidi üle 600 tehnikaülikool ise puudujääva osa, et seetõttu on küll tehnikaülikool saanud veidi vähem doktorante vastu võtta, aga Tartu Ülikool nii ei teed, et miks te sunnite, doktorante, õpingute ja teaduse kõrvalt ka muud tööd tegema või kui teie rektoriks saata, siis see 1000 eurot. Ta oli koolis, on elementaarne, päris tõde, et tegelikkuses Tartu ülikoolil on ju olemas otsused, et me toetame samamoodi praegu doktoriõppes olevaid üliõpilasi aga mitte kõiki, nad on üliõpilase staatuses praegu ja, ja ma arvan, et see on, lähtudes nendest varasematest lubadustest, et see on mitte tagasipööratav otsus, et, et sellel on kindlasti erinevaid tahkusid, aga kindlasti doktorandid väärivad inimlikku lähenemist, et, et see on osa sellest. Praegu päris päriselt otsust veel selle kohta ei ole. On olemas rektoraadi otsus valmistatud ja senat võtab siis vastu loodetavasti selle niisuguse päris otsuse, mis ongi siis tõesti mõeldud seda, et alates esimesest septembrist võiksid Tartu Ülikooli doktorandid, kes on 100 protsenti õppekava läbinud, saada stipendiumi, mis see oleks siis 1060 neto, see tähendab tegelikult päris head niisugust sissetulekut doktorandile etta saaks tõsiselt pühenduda. Aga see tähendab väga suurt finantskoormust need praegu ülikoolile endale ja tegelikult teeb see päris murelikuks, et kuna riik ei täida oma kohustust ega isegi oma lubadust tõsta doktorantide toetus kahekordseks, nii nagu ta, nagu ta mõni aeg tagasi seda lubas siis ülikool maksab ise nii-öelda 400 eurot peale ja see raha tuleb tegelikult, et alguses praegu siis arengufondist tähendab kesksetest vahenditest ja instituudid maksavad ühe osa ise, aga see on väga suur raha, et see on tegelikult sama niisugune probleem, et me võtame selle ära teadlastelt, sellepärast et meil on 30 protsenti nooremteadureid ja, või teadureid ja, ja, ja siis ka tegelikult lektoreid, kes hakkavad saama vähem kui doktorandid. Et see kindlasti ei ole õiglane ja tekitab nendes inimestes, kes on juba doktorikraadi omandanud, küsimus, miks nemad siis on vähemalt väärt. Direktorina kindlasti jätkaksin seda, et tuletaksin riigile meelde oma kohustust täita seda lubadust viia doktorantide toetus sellisele tasemele, et nad saaksid pühenduda õpingutele ja ka meie teadlased ja õppejõud väärivad normaalset palka ja praegu on olukord Kus osad meie doktorikraadiga õppejõud saavad vähem palka kui koolides õpetajad, kui meie valmistame õpetajaid ette, siis selline olukord ei saa kaua jätkuda. Jaga, kuidas jagada. Ma täienduseks ütlen, et kindlasti me võime ja taotlemegi loomulikult riigi toetust stipendiumide osas, aga, aga põhimõtteline lahendus peab olema selline, mis muudab nii-öelda sisuliselt ja põhimõtteliselt doktorantide staatust, see ei tähenda, et mida mina olen välja pakkunud praegu. Et doktorandid võiksid üliõpilase staatusest saadud olla edaspidi mõne aasta pärast töövõtjaks ja see korrastab paljud asjad on nii, nagu on mujal maailmas. Et ma loodan, loomulikult on see suurem finantseering, aga see on põhimõtteline muutus, kui me tahame saada endale noori kolleege akadeemilisele järelkasvule Tartu Ülikooli ja mitte ainult siia, aga üle Eesti. Räägiks kahe küsimuse jagu ka eesti keele ja rahvusülikooli nii-öelda kokkupuutepunktidest, aga tõesti, kuna sellel teemal on vikerraadios tehtud eraldi saateid ning keelesaadetes kui ka reporteritundides, aga Margit Sutrop täna vist väga palju neid instituut pole, kus Eesti keeles saaks doktoritööd kaitsta, et ma saan aru, et rahvusvahelise teadusekeel on inglise keel ja see ei ole eesti keel, aga kas eesti keele staatuse seisust lähtudes oleks siiski elementaarne, oleks vajalik, et kui ikkagi valdkond on selline ja, ja kui üliõpilase soov on selline, siis saaks ka eesti keeles doktoritööd kaitsta. Tegelikult saab, et doktoriõppega, aga tal on täna enamasti kaks keelt, see on eesti ja inglise keel ja need kaitsta saab sel juhul, kui see töö on kirjutatud eesti keeles ja meil on olemas rahvusvahelisi ekspert, ehk kes on valmis oponeerima kirjutama oma retsensiooni eesti keeles, et tegelikult see väga paljuski sõltub sellest, kas maailmas on olemas teadlasi, kes on võimelised eesti keelt lugema ja siin teatavasti lihtsalt meie rahvaarv on üsna piiratud ja see tegelikult on siis seotud pigem Tartu Ülikooli otsusega saada kõige kõrgemal tasemel objektiivne hinnang tingimata just välismaistest ülikoolidest, et see tegelikult piirab seda, me ei ole seda sugugi niisugusel viisil püstitanud, et töö peab tingimata inglise keeles olema, aga ütleme, paljudel aladel on see siiski teadus eelkõige rahvusvaheline rahvusteadustesse. Tõepoolest on eesti keeles kaitsmine, võimalike, seda praegu ka tehakse, et selles mõttes siin tegelikult ei ole mingisugust probleemi. Aga Toomas Asser, Eesti mõtteloo professuur täidetakse inglise keeles peetava loengusarja tutvustus loengu abil. See nüüd on ikkagi hea tava või peaks tulevikus mõtlema, nii et kui ikkagi siin kultuuriinimesed löövad lamenti, siis peaks ikkagi mõtteloo professuuri proovi loengut, siis tutvustavad loengud olema ikka eesti keeles. Jah, ma arvan, et see võiks olla. Kas ma tohiksin seda kommenteerida, sest see on ka tegelikult täpselt seesama küsimus, et kui meil professuuri täitmiseks moodustatakse komisjon, mis on koosneb ka rahvusvahelistest ekspertidest, siis kui nendel on vajalik hinnata loenguid, siis tegelikult on vaja hinnata ka loenguid niimoodi, et sellest loengust aru saadakse ja, ja ma usun niimoodi, et need, see Eesti mõtteloo professuuri täitmisega seotud diskussioon kindlasti näitas, kui suur on rahva huvi selle selle teema vastu. Nad said neid materjale näha ka eesti keeles, kõik professori kandidaadid valdavad väga heal tasemel eesti keelt, nad kirjutasid oma materjalid läbi nii lehtedes kui on olnud tegelikult avalikkusele ammu ammutatud lähevad inimesed, see prooviloeng näitas nende akadeemilist pädevust. Me eeldame kõikidelt rahvusteaduste professoridelt, et nad valdavad ka heal tasemel inglise keelt ja on valmis oma uurimistulemusi maailmale tutvustama. See, kuidas tehniliselt täidetakse ja valitakse nii-öelda eksperthinnangute alusel, on ülikooli pädevus ja siiani tegelikult reegel nõuab, et kõikidele ekspertidele teatatakse loengu toimumise aeg ja antakse neile võimalus loengut jälgida ja selleks, et nad saaksid sellest aru oli filosoofia osakonna otsused. Need loengud võiks pidada inglise keeles. Nii tuleks need saate lõpuks ka Tartu ja Tartu Ülikooli regionaalse panuse juurde, et professor Asseri programmis on oluline koht ka Tartu ülikoolil ja selle regionaalsel paiknemisel ja ma saan aru, et ka senisest enam Tallinnasse laienemisele. Mida te, professor Asser silmas Te olete, et kas näiteks meditsiiniõpe peaks Tallinnasse osaliselt? Minema arstide ettevalmistamine 1,3 miljonilise elanikuga konnaga riigis on selline piiripealne või, või võib tegelikult isegi öelda, et kohati ala kriitiline, et, et see on ühe arstiteaduskonna minimaalne maht ettevalmistamiseks ja see tähendab automaatselt seda et selline koolitus saab toimuda ainult ühes kohas ja see hetkel on olnud läbi aastate, on see olnud Tartu, ma ei näe vähimatki põhjust, et seda mingil moel lahjendama peaks edasi. Küll aga on 1,3 miljonilise elanikkonna juures oluline, kus kohas asuvad haiged ehk et see, mis puudutab kliinilist õpet, kliinilist kompetentsi, et selle juures peab loomulikult tegema võimalikult laia ja, ja siis tihedat koostööd. Seda on ka tehtud senimaani. Meie residendid roteeruvad üle Eesti peaaegu et kõikides haiglates meie põhiõppe, üliõpilased käivad, roteeruvad seal aga seda annab veel tihedamaks seda sidet teha ja selles selles osas ongi plaan ja mõtted, et, et see võiks nagu ühtsema sellise koordineeritud juhtimise ajal toimuda, et meil on, oleks soov Eesti regionaalhaiglat, see tähendab Tartu Ülikooli kliinikum, Põhja-Eesti regionaalhaigla ja ka Tallinna lastehaigla, et need moodustaksid konsortsiumi, mis aitaks, kuid kogu seda õppetööd siis paremini läbi viia. Margit Sutrop Tartu ülikoolil on kolledžid Narvas, Pärnus, Viljandis, kõik need peavad jääma või kui ikkagi raha on väga vähe, siis see Tartu Ülikooli nii-öelda kokkutõmbamine algab kolledzitest. Kolledžid täidavad väga olulist regionaalset funktsiooni, aga siin peaks ka Eesti riik seda funktsiooni nii-öelda silmas pidama ja eriti me näeme seda Narva kolledži puhul, kus ütleme, Narva kolledž täidab riiklikult tähtsaid ülesandeid mitte ainult siis, kasvatades järelkasvu riigile, vaid võttes vastu pidevalt külalisi, eriti Euroopa Liidu eesistumise maaks olles. Ta tegi niisugust nagu väga head tööd. Et tegelikult riik ei anna selleks pennigi lisaraha ja see on midagi sellist, mis kindlasti tuleks muuta. Nüüd ka vastutusvaldkondade jagamise juures, mis on siin juba ajakirjanduses palju kirgi tekitanud on tegelikult riik öelnud seda, et vastutusvaldkonnad peaksid jagunema selle järgi, kus on kolmes tasemel õppe- ja tegelikult kolledžite. Meil doktoriõpet ei ole sellega praegu me tegelikult raha ei saa kolledžite, töötava tehtava töö eest, see tähendab, see on nagu midagi sellist, mis on jäetud ülikoolide enda hooleks ja seda kindlasti tuleks muuta. Tartu ülikool on juba saatnud välja kirjaministeeriumile, kus ta soovib vastutusvaldkondade jagamisel kolledžit käsitleda. Eri kohtumine ja mitte selleks arvestada ja regionaalpoliitiliselt, aga ka väga paljude funktsioonide täitmiseks on kolledžid ülivajalikud. Nad teevad head tööd, seal on palju nagu tudengite kandidaate, kes tahavad seal õppida ja seni, kuni see nii on. Ma arvan, et neid tuleks toetada. Ja nagu Eesti elu puhul ikka, siis Tartu jaoks aega ei jäägi ja see on muidugi selline enesekriitiline mõte ja lause, et aga ikkagi, et üks küsimus, et kui siin Tartu linna ja Tartu Ülikooli omavahelist koostööd kuidagi iseloomustada, siis aastaid tagasi ütles üks endine Tartu ülikoolile. Tore, et vähemasti nad ei sega Tartu ülikooli arengut, et lisades, et ega nad ka ei aita, et kuidas praegu on ja, ja kui te proovite hästi lühidalt öelda, siis Tartu Ülikooli tuul linna kokkupuutepunkt, et mida kõige akuutsemaks peatajat professor Asser. Varasemalt mitte nii kursis oleva inimesena, aga siiski praegu teatud määral juba informeerituna, et ma arvan, et Tartu Ülikooli ja Tartu linnavaheline koostöö on hea, üldiselt eks neil on praegu valmimas delta hoonestu, et, et seal on Tartu linn väga suuresti aidanud kaasa, et see just selle koha peale saab olema ja et, et ma arvan, et see on väga väärikas otsus ja nii edasi. Aga neid kokkupuutepunkte on ju tegelikult väga palju. Ja näiteks startup, et suur rahvusvaheline üritus, mis on, et, et see on ka väga suuresti Tartu Ülikooli ja Tartu linna koostööd. Aga siin on üks koht, mina arvan, et Tartu on ülikoolilinn ja Tartu linn võiks mõelda tõsisemalt tudengitele, kui me võtame näiteks linnaplaneerimise osas, et minu enda töökohale lähem marjamise ala. Et see kogu see Maarjamõisa välja planeerimine, et see vajab kindlasti koostööd, et see vajab näiteks transport, et kuidas saab koguse campuse ala, et kuidas tudengid saavad Altlinnast üles ja ütled, et siin on kindlasti palju asju, mida peaks linnaga koos või või linn on planeerinud näiteks rattaringlust sinna laiendada. Et ma arvan, et see on ka üks suurepärane näide, kus kui Tartu Ülikooli võiks panustada oma ideede mõtetega, et kuidas kasvõi ühistransporti Tartus korraldada ja siis on igavikulised asjad, ühendused konverentside toimimine, kogu selle teenuse pakkumine, Tallinn-Tartu maantee rongiühendused õnneks on praegu nad paranenud minust, sest linna tööle suuresti siiski on, on lennuühenduste osa on nüüd nüüd hakanud natukene lahenema, aga see on jätkuvalt, aga see on Tartu probleem ja siin peab koosnema. Kindlasti Tartu linnaga on, on juba hea koostöö ja see saaks olla veel parem, et nimetaksin kolme asja, kus sellist koostööd kindlasti saaks teha. Tõepoolest riigiga nii-öelda läbirääkimistes, kuidas Tartu linnaühendused võiksid paremini toimuda, on kahju, et raudtee läheb nüüd siit rail Balticu möödalennuühendus praegu Helsingiga on üks lend juurde pandud, läheb aktiivsemaks, Tartu poolt peab ka maanteed ehitama, tema hakkad ma Tallinna suunas. Need on kõik sellised olulised asjad, mis nii-öelda liikluses võiksid võiksid Tartut paremini sidustada maailmaga. Aga tõepoolest välja arendada ka selline elukeskkond Tartu linnas, mis oleks mitte ainult tudengisõbralik, vaid ka õppejõududele ja teadlastele, parim töökeskkond. Ma usun, et siin märksõnana toodi välja Maarjamõisa väli, sinna on kavas Tartu Teaduspark kolida. Ma arvan, et seal ühiselt, et uus ettevõtlust arendada ja mitte ainult transporti korraldada, olgu siis buss, mis võiks Maarjamõisaväljalt kuni delta majani sõitma hakata kiirel-kiirel viisil. Võib-olla võiks selle õhutrammi siiski ehitada või Vanemuise tänavalt Lembitu tänavale üle raudtee selliseid kiirema tunneli ehitada või silla ehitada, kust pealt liikumine toimuks, need on kõik asjad, millega võiks tegeleda, aga seal on ka toitlustamise küsimused või lasteaia ehitamine, et need maad kuulub ülikoolile, aga linn on tõenäoliselt valmis oma õla alla panema selleks, et seda, seda paremini siis arendada. Uusi ettevõtluse arendus, tõesti, startup ei, aga ka paljud sellised asjad, kus ettevõtlusele võiks anda paremaid tingimusi koos aga me võime ka mõelda selle peale, kuidas Tartu linn muutuks avatumaks, sest et me ju teame, et kunagi oli ta suletud, linn lausa, kuidas ta muutuks rahvusvahelisemaks selliseks keskkonnaks, kuhu tahetaks tulla ja et meie rahvusvaheliselt töötajad ja üliõpilased siin ennast kodus tunneksid. Ühine turundus võiks olla märksõna veel, mida Tartu linnaga koos teha. Head kuulajad, selline sai tänane Reporteritund täna, täpselt nädala pärast on Tartu ülikooli uue rektori nimi meile juba üsna tõenäolisel, et teada, on see siis Margit Sutrop, Toomas Asser, vaid selles on küsimus, aga ma tänan teid, et leidsite aega stuudiosse tulla. Mina olen saatejuht Mirko Ojakivi ja kell rektori valimiste osas ka näiteks ülikoolisiseselt. Vaidlused huvi pakuvad siis Tartu Ülikooli koduleheküljel on olemas eraldi rubriik, mis on rektorivalimistele pühendatud, kust leiate ka siis kandidaatide programmilised seisukohad. Reporteritund eetris taas juba esmaspäeval kuulmiseni. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt. Vikerraadio poee.