Ilusat keskpäeva taas siit rahvateenrite stuudios vikerraadio ovaalse laua tagant Urmet Kook Eesti rahvusringhäälingu uudistejuht, Sulev Valner, Maalehe peatoimetaja ja Aarne Rannamäe ka Eesti rahvusringhäälingu poolelt täna siin teid kaasa mõtlema kutsumas. No mis me taha räägime, head kolleegid. Selle sügisese sombuse Eestimaa taeva all, igasuguseid asju juhtub. Suusailmaks alles läheb tõenäoliselt ilmaennustajad, need, kes maksa ja põrna vaatavad, ütlevad, et tuleb lühike, kuid seest soe talv, nii et see on väga hea uudis. Nendele, kes ihkavad suusatamist näiteks. No võib-olla hea sõnum, kes, kelle soojaarved ja muidu oleksid lennud nädalatki ja soojaarved alles hakkavad tulema. Aga võib-olla peaks rääkima, palju ma siis sel nädalal Tallinna börsil raha oleme kaotanud? Te võite seda rääkida, mina ei kaotanud pennigi, mina ka ei ole pinniga hakanud. Aga, aga selle sombuse taeva all toimuvad igasugused huvitavad asjad. Noh, kõigepealt riigikogu hakkas oma palkasid arutama, Väike-pantvangidraama oli Nobeli preemiaid jagati, president pidas oma teisi kärajaid seekord Tartus ja, ja kuuldavasti on seal väga palju huvitavaid mõtteid olnud, KK ajakirjanduse, ajalehtede veergudel ja teles, raadios on, on sellest kuulda olnud minul ühe asja üle siiralt hea meel, minul on, on selle üle kõigepealt hea meel, et Martti Ahtisaari, Soome vabariigi ekspresident sai Nobeli rahupreemia lõpuks ometi. See on niisugune sündmus, mida, mida nagu oodati ja kui tänased lehed kirjutavad, et see on nagu rahupreemia tagasitulek oma oma juurte juurde siis on jutt jumala õige. No täpselt, et kui, kui vaadata neid isikuid, kes siin viimastel aastatel on saanud rahupreemiat, siis noh üsnagi tihti. Et ta arvab, et ettearvatav, kes on saanud näiteks sel aastal meil ka Peeter Kaldre kolleeg ennustas, et arvestades viimaste aastate käitumist võiks saada organzangi Rayan ja rahupreemia. Et selles mõttes tõesti, et või siin paari aasta tagune või oli eelmine aasta, kui Algo eelmine aasta jah just nimelt Ahtisaari sellest ilma ja selles mõttes on tõesti nagu see täiesti õige tähelepanek, et see nagu juurte juurde tagasitulek, et väga õigesse kohta jah, et kui on öeldud selle rahupreemia kohta, et see on nagu võitlus rahu eest või, või siis rahuvahendamise eest, noh siis tahaks küsida, et kellele veel et nii palju kui Ahtisaari on nüüd pärast presidendiametist loobumist teinud seda väga tänamatut mõnikord ja mõnikord väga-väga tänuväärset rahu vahendamistöö. Selliseid ma ei tea, kelle, kellel on näidata sellised paberid, et võib-olla võib-olla USA ekspresident Jimmy Carteril, kes, kes on ka praktiliselt, kuhu pingekoldesse saga ei sõidaks, juba karter on ees piltlikult, kui öeldakse, et ma olen ise teda kohanud, mitmes mitmes kohas ja korter on saanud ja karter on saanud jah ja, ja noh, aga ütleme karter on sellise põhiliselt nagu isikliku initsiatiiviga tegelenud, aga Ahtisaari on esindanud siis suuri rahvusvahelisi organisatsioone ja loomulikult nagu sellele ametile kohane, ta ei ole alati ära teeninud palavik, tänusõnu ka nüüd Moskva poolt kostus selliseid sõnu, et, et noh, nüüd on Moskvale näinud, et rahupreemia läks läinud Dmitri Medvedjevile sellesse Abhaasiasse ja Lõuna-Osseetiasse rahu toomise eest, aga aga noh, selles mõttes, kui vaadata, milline on Venemaa suhtumine olnud üldse sellesse endisesse Jugoslaavias ja siis siis siis oleks üllatanud, kui nad poleks sel teemal sõna võtnud. Ja ma lugesin seda reaktsiooni, mida vahendati vene ajalehest Pravda, ma olin sügavalt imestunud. Lehtel ilmub, aga ta tõesti ilmub Moskovski Komsomoletš silmupeedia, palju toredaid lehtile ei jah, aga ütleme noh, Pravda on rada Brandon, eks ole, Protale nagu teispude Ahtisaari Se pjedestaalile tõstmine see tekitas ka, loomulikult Soomes oli, oli nii-öelda Soomes suur pidupäev ja ka president Tarja Halonen olen. Kiitis vääriliselt, kuigi siin on väikene intriig väga, väga selgelt mängus. Sest et Martti Ahtisaari viimastel aastatel tuntud rahvusvaheline mees, nagu ta on, on väga selgelt vastandanud, istunud vähemalt oma oma retoorikas, noh, tal ei ole enam, ütleme selliseid hoobasid, aga aga president on president kogu eluks, on ta siis ametipostil või mitte, on, on väga selgelt vastandanud ennast soomi ametlikule välispoliitikale. Ja, ja see on, ma arvan nüüd, noh, mis, ütleme Soome. No ütleme, mitte mitte kui ei, räägin uuest välisministrist, vaid räägime tõesti nii-öelda ametlikust välispoliitilisest joonest siis mahti saar esiletõstmine maailmas ei olegi võib-olla kõige kõige parem uudis vähemalt salajas kuskil pimedas sopis nad nad. No muidugi ei taha seda tunnistada, aga, aga tegelikult nii see on. Aga ehk oleks huvitav ka Eesti ühiskonnale võib-olla veel vähe laiemalt seletada, et tõesti välispoliitikat pidevalt jälginud inimesed nagu teie näiteks, eks ole, ilmselt väga hästi nagu tõesti see Ahtisaari preemia asetub sellele taustale, et mida ta tõesti viimastel aastatel teinud on, et et mis ta roll seal Kosovos täpselt olnud on ja, ja mis plaanida kunud ja mis sellest tegelikult on realiseerinud. Aga ma arvan, et Eesti laiem avalikkus noh, selle koha pealt ei ole liiga haritud ja siin oleks kindlasti ka meedial nagu paras töö teha, et näiteks Ahtisaari vaateid ja, ja neid võtteid tegelikult tutvustada ja ka neid ütleme ka küsida seda, et kas näiteks Ahtisaari soovitused konfliktide lahendamiseks noh siis öelda, et kas need kattuvad meie ettekujutusega näiteks heast välispoliitikast ja kas näiteks midagi Ahtisaari tegevuse põhimõtetest oleks näiteks Eesti välispoliitikas rakendatavad, sest noh, piiririik nagu me külma sõja taastumisel ju tundume siin olevat, et ega siis ikkagi ju tõesti, kui siin tuua sisse sama Vene-Gruusia sõja taust, eks ole, mis ma arvan, on ka natukese seda Ahtisaari preemia määramist võib-olla kaasa aidanud. Sest ikkagi isenesest, et mis on, ma arvan, et see Gruusia sõda sundis Nobeli rahupreemia Komisjoni tegelikult juurte juurde tagasi minema. Et kui vahepeal tegeleti tõesti kliima soojenemisega ja võib-olla mingisuguse heategevuse preemiate andmisega, siis nüüd on ikkagi nagu maailma põhiküsimuseks, sellel aastal on ikkagi saanud tõepoolest sõja ja rahu küsimus. Ja siin, nagu on Ahtisaari väga suured kogemused, et võib-olla ka näiteks mõni Ahtisaari pikem intervjuu Eesti ajakirjanduses teemal, et oleks omal kohal jah, et tõesti, et mida ta, mida ta soovitaks oma kogemustest selliste kriiside, ütleme ennetamiseks vältimiseks ja lahendamiseks. Kuulasin seda juttu Sulev ja mõtlesin, et kuhu sa tüürid sellega, et, et kas, kas nii-öelda Nobeli komitee on teinud sellise päevapoliitilise otsuse ja sest et aeg seda ikka on, selles selles enam ei ole. Väga väga kahtlust, et Abhaasia ja Lõuna-Osseetia oli, oli vähemalt osaliselt Moskva-poolne reageering sellele, mis toimus nii-öelda rahvusvahelisel rindel Kosovo suhtes või siis või siis vastus nii-öelda Kosovo ära rebimisele. Serbia küljest. Siis olekski loogiline nagu asi jälle teisipidi lõpuni viia ja võib-olla pakkuda, aga Ahtisaari siis ka gruusia rahuvahendajaks, et siis ütleme et kui ta, kui ta nagu noh, et ütleme, et kui ka Venemaal tahta võiks ju välja pakkuda variandi, et lahendame nii-öelda gruusia küsimusi nagu sama mehe ja kaasabil ja samadel põhimõtetel nagu Kosovot. Püüame siis. Nojah, rahuvahendajaga on enamasti selline lugu, et ta peab vastama teatud kriteeriumitele ja olema aktsepteeritud kõikide osapoolte poolt pärast Kosovot, ma kardan, et Ahtisaari Kaukaasiasse väga väga ei oodata ja venelased ei ole väga valmistama ka nii-öelda igakülgseks koostööks, kui nad üldse kedagi kedagi tahavad seal näha, sest et see küsimus tundub oskaja peaks olema otsustatud eriti pärast eilset päeva, kui, kui Vene väed on nii-öelda selles puhvertsoonist lahkunud või puhvertsoonidest lahkunud. Ja, ja, ja on jäänud. Ta on ikkagi väga räigelt rikkunud seda Euroopa Liiduga sõlmitud kokkulepete, mis siis Prantsusmaa presidendi eestkoste all sündis ja tuhanded vene sõjaväelased on endiselt Lõuna-Osseetias ja Abhaasias, nii et et seda staatus kvoodi, mis oli enne kaheksandat augustit, ei ole taastatud ja tõenäoliselt ka ei, ei taastata lähitulevikus. Päris kindlasti mitte. Aga seoses Ahtisaari ka soomlastel oli, see ma ei teagi, lehed juba lugesid kokku mitmesse Nobeli preemia. Nii et soomlaste sugulasrahvas siit lahe lõunakaldalt jääb ootama veel, ma ei tea, kaua. Kadunute Gross oli meie meie suurlootus, aga, aga, aga tegelikult on, on rahupreemia üks üks selliseid preemiaid, kus, kus Eestil on täiesti võimalik nii-öelda kaasa rääkida ja seda hankida, sest et väikeriikidel nagu Eesti ja Soome ja Norra ja Rootsi on just nimelt rahu sobitamisel olnud ju noh, kasvõi lähiajaloos olnud väga väga otsustav roll Norra lüliti, Norra, Norra Rahu vahendajatel kasvõi näiteks Lähis-Idas. Ja, ja Eesti on täiesti täiesti Sands, ainult et see peab olema väga respekteeritud härrasmees või, või proua, kes, kes hakkab selle asjaga tegelema ja ega neid neid väga palju siin silmapiiril ei ole, üks nendest on, on kindlasti see, kes, kes tartus kärajad pidas. Sina, ulmet olid, olid kohapeal, olin seda ma räägin sellest. No mis meil tee, see üritus oli tegelikult, koosnes täiesti kahest erinevast osastat. Esimene osa oli siis selline haridusteemaline debatt mis ajaliselt võttis umbes kaks kolmandikku selle päeva üritusest ja siis kolmandik teist poolest oli siis 20 või ütleksin isegi 30 Norman Davis Briti ajaloolane või võiksid õigemini öelda, et tema sellisest käsitlus ja ilmavaatest arusaamatu, suhteliselt on Walesist pärit. Ja president Ilves ja väga hästi juhtis seda kahekõne. Aga väga huvitav kommentaar hääldus vahele Margus Laidre, et nüüd ma ei ütleks, et see oli 20, vaid see oli pigem nagu kolmandana, et Margus Laidre oli kindlasti väga oluline osapool ja, ja, ja, ja temas peitub, ütleme nii, et päris hea televisiooni või raadiosaatejuht sellisteks suuremateks debatiks. Aga see esimeses pooles. Ta andis selle ära, et Margus Laidre on kadunud ajaloolane ja praegu meie saadik Londoni linnas täpselt. Aga selles esimeses pooles räägiti põhiliselt haridusteemadel, räägiti palju seda juttu, mida saalis olevad inimesed muidugi teadsid juba niigi võib-olla huvitavaks läks lõpupoole minu jaoks, et et kui, kui tõstatus üks kui, kui tutvustati neid PISA testi uuringuid, millest tuli välja, et kui üldine üldlevinud arusaam on see, et vene koolidele eesti vene koolidel läheb reali loodusainetes hästi siis Pisadest, mis 2006. aastal tehti küll põhikooliõpilaste seas näitas seda, et tegelikult on ka looduse reaalteadustega ei ole vene koolides lood nii head, et Eesti koolid on palju paremal tasemel kui vene koolid ja sealt läkski see jutt nagu ülehariduse integratsiooni teemadel ja siis tõusis. Ühel hetkel püsti Tartu Annelinna gümnaasium, mis on venekeelne kool? Ajaloo õpetaja Veronika Kim ütles, noh ma nüüd natukene lühidalt ja võib-olla natukene ka rõhutab, on natukene nagu üle rõhutades oli tema sõnul see, et mida te siin räägite, sellest minna järk-järguliselt üle gümnaasium vene gümnaasiumides eestikeelsele õppele, et, et praegu on meil see niimoodi, et iga aasta üksaine lisanduda praegult oleme teise aine juures, esimene naine oli eesti keel ja kirjandus teine ühiskonnaõpetus ja ma ei tea, mis kolmandana kehakultuur või muusikaõpetuse. Et vaid et, et see on kultuuri, eesti keelt ja üle kitse hüppamine, aga, aga ta ütles et tegeletakse selliste inimestega, kes on tegelikult ju välja kujunenud, kelle maailmavaade on välja kujunenud, kelle keeleoskus on juba väga selgelt välja kujunenud, et kellel on kuueteistaastaselt või 15 aastatega raske hakata õppima sel tasemel uut keelt, et ta õpib, õpid näiteks geograafiat, matemaatikat või mis iganes sa suudaks selle võõrkeeles õppida ja pärast ka sellest ka riigieksamina. Ja tema ütles seda, et, et tegelikult peaks algem altpoolt. Et vene keel, praegusel venekeelsed algkoolid ja, ja venekeelsed lasteaiad tuleks muuta kõik eestikeelseteks nüüd ja kohe nende kohe 100 protsenti ja ja jutu mõte, mõte ja, ja see tekitas sellise üsnagi sure sihukse sahine saalis ja, ja pärast pärast seda, kui see haridusteemaline kärata pool läbi sai, siis nii mitmedki üsnagi konservatiivse ilmavaatega inimesed läksid, panin tähele Veronica Kimiga rääkima, näiteks Eesti keele Instituudi direktor Urmas Sutrop ja ja paistis kõik, ütlesid talongid julgustavaid sõnu tunnused, et see, mida isegi ka Eesti, ütleme niimoodi, et konservatiivsed rahvuslikud poliitikud välja julge olla, julenud öelda viimastel aastatel, et sellele ütles vene kooli õpetaja nagu välja. Et tema, tema juttu. Ta oli ju tegelikult ju see, et tegelik elu vähemasti no ütleme, et Tartus ja Tallinnas võib-olla Narva ja see piirkond seda seda nagu väga ei toeta, on ju see, et et väga paljud vene pered panevad oma lapsi juba lasteaeda eestikeelsetes lasteaedades, minu laps käib ka siinsamas vase tänaval. Sõimes seal on rühmas kolm või neli vene rahvusest last ja täpselt samamoodi on, on väga suur tung eestikeelsesse kooli ja väga suur tung pidi olema ka kõikvõimalikesse keelekümblusklassidesse, see ongi see kusele maas, nädalast õpitakse eesti keelt, aga sinna on tung nii suur, et sabad sinnani, sabad nii-öelda sinna taha sinna pääsemiseks on väga suured. Tegelikult ta tõi nagu sellise nagu kainestava, nagu mõõtme, et, et me vaatame tihti nagu siinsed venekeelset kogukonda ka sellised ühtsed vana IZ Eesti riigi, eesti keele, eesti meelevaenulikud rühma. Tegelikult ta tõi sellise siis tõi nagu nagu veidi nagu sihukeses noh, nagu teise teise teise mõõtme sellesse sellesse viimastel aastatel pronkssõduri sündmustest saati nagu levima hakanud sellistes mõõtmetes on meie ja nemad ei ole nii et selles mõttes hästi sümpaatne sõnavat. Eks ta kindlasti ole jah, aga loomulikult see ongi hästi primitiivne, selline ettekujutus, et on meie ja nemad ja nii ongi, et kuigi noh, et samas ei saa ka, eks ole, hakata vastupidisesse kalduma ja öelda, et seda nemad ei ole olemas, eks ole, et, et see, et see vastanduse rühmad on olemas lihtsalt, et see ei ole nagu sajaprotsendiline, vaid pigem, eks ole, noh, kasvõi tulles tagasi eelmise aasta aprilli, eks ole, räägime mingitest tuhandetest, kes on kindlasti olemas ja väga selgelt vastanduvad ja keda ilmselt integreerida ja üle ümber veenda, noh, ei ole väga väga nagu. Aga kui me räägime, noh, tõesti kui me räägime lasteaialastest, kellega läheks minu laps ka lasteaias koos käib, siis nemad ei ole kindlasti nemad nemad väga, nemad omas ühes rühmas on kindlasti vägagi meie ja ei ole nagu üldse küsimus ja. Ainult et kõige seal ei ole, siin on kaks, kaks tahku, mis mul nagu kohe pähe lõi, esimene on see, et vaid vene inimesed peaksid sa jutt jumala õige, et venelased tahavad panna oma lapsi eesti lasteaeda, tung Eesti koolidesse on suur ja nii edasi ja nii edasi. See see kõik on õige. Ainult et needsamad vene inimesed vot needsamad kinnid ja teised, et nad peaksid tegema oma suu lahti. Meie ajakirjanikuna ju väga, väga tihti põrkame kokku probleemiga, tahaks kutsuda saatesse vene inimest, eks ole. No niisugune tingimus on see, et räägiks eesti keelt, sest ütleme, otsesaates on, on väga, väga raske hakata tõlkimas puhas aja ajakadu ja nii edasi ja, ja otsi otsi või tikutulega, kas sa ei leia neid või, või siis nad tõesti peidavad ennast nii ära, et nii-öelda avalikkuse ees ei taha esineda. Vot nüüd, kui, et tuleb üks selline, noh, ütleme vabariigi riigi mastaabis tundmatu inimene, muidugi lugupeetud ajaloo õpetaja, selles Tartu koolis ka, aga ütleme üle Eesti ikkagi tundmatu inimene tuleb ja teeb suu lahti. Super. Aga kus on need teised vene inimesed, kes ütleksid, et, et kallis moskva kallis kreem, pange oma suu kinni, eks ole, et mingeid õigusi ei rikuta, paljusid me oleme ise süüdi, ei ole selliseid. Saan aru, et Eesti, Eesti inimeste, meie, Eesti ajakirjanike kohus on, on neid selliseid päevavalgele tirida kõige paremas mõttes ja tutvustada, nendega intervjuusid teha ja nii edasi. Aga, aga ma arvan, et, et ka need inimesed ise, kes tahavad, kellel on midagi öelda, kes julgevad öelda, kes tahavad öelda, et nad oleksid ise rohkem initsiatiivi tuvad. Kas see probleem vene kogukonna sellistest arvamusliidritest eestkõnelejatest, keda ei ole ja keda ei teki ja ei teki, ei teki millegipärast ja me võime sellest ju keda, aga mingis mõttes jälle on see võib-olla selle taga kinni, et neil nagu pole ega seda tekkimispinnast sellist foorumit, eks ole, sellise noh, sellesse meediaruumi, eks ole, sisenemisel nagu kuidagi nad ei ole kujunenud poliitilisse ruumi sisenemisel on kuidagi kuidagi ära lahustunud ja ja noh, ühesõnaga, et see on niisugune küsimus, aga, aga mis need lasteaedu puudutab, tulles selle konkreetse jutt juurde tagasi, siis minu meelest siin on nagu ennekõike praegu ka probleem sellises haldussuutlikkuses seda, seda, et võib-olla see kogu selline ettepanek ei omagi nii kohutavat vastuseisu potentsiaalselt noh, just see nihe selles suunas teha. Aga lihtsalt kõigepealt on üldse vaja lasteaiakohti saada, eks ole, et kõigile lastele ükskõik mis keelsetesse rühmadesse Sinu Eesti vanemad peavad aastaid pääsu eest eestikeelsesse lasteaeda ega vist, ega vist? Uusi lasteaedu Eestis praegu tehakse. Ma arvan, et ega neid väga venekeelseid ei tehtagi, tehaksegi eestikeelsed reeglina, aga lihtsalt neid tehaksegi nii vähe, eks ole, Viru välja arvatud võib-olla Ida-Viru ja see situatsioon on teine, aga kuigi seal jälle mina, mina ei ole nagu ütleks niiviisi, et et mulle tundub, et sellele küsimusele sellise ühe lauaga lähenedes ongi kas see kahtlane seda lahendust leida, et näiteks püstitada eesmärk, et järgmisel sügisel kõik lasteaiad peavad alustama eestikeelsena on võib-olla, ütleme siis siis on tõesti oht, et tekib selline poliitiline mullistus. Pigem võiks olla eesmärk, kes neid, kes tahavad, need, kes tahavad oma lapsi panna eestikeelsesse lasteaeda, nendele on see võimalus loodud ja see võimalus on loodud, ilma et sellega võetakse ära näiteks eesti peredelt võimalust oma last lasteaeda panna. Minu meelest selleks nagu niisugune mõistlik kompromiss, kus saaks nagu nagu edasi ja kokkuvõttes võiks öelda, et tegelikult kogu selle asja oleks võinud juba ellu viia või vähemalt alustada väga aktiivselt selle elluviimist 90.-te alguses ja liiga kaua on aega mööda läinud liiga kaua aega kaotatud 15 16 aastat, nüüd juba on tegelikult probleem vindunud ja, ja et sellised Veronika Kimi sugused tulevad ja ütlevad lõpuks selle välja, aga tegelikult ka põhiharidus gümnaasiumiharidus ja lasteaiast alates oleks pidanud selle asja läbi viima, et Eestis oleks olnud iba ilmselt nüüd 2008. aastal ikkagi ükskeelne haridus ja, ja, ja ühesuguste õpikute järgi ja ja sealt tuleb see integratsioon, aga, aga mitte mitte mingisuguste. Integratsioonikampaaniatega. Noh, nüüd jälle valitsus eraldas mingisugune miljon krooni selleks, et kutsuda üles ma ei tea siis keda halliga halli passi omanikke, eks ole, valima kodakondsust ja, ja kui, kui selliseid kampaaniaid tulevad, siis äkki tuleb hoopis pähe mitte eesti pass, võtavaid venelasi, aga no ma arvan. Ja mida lahkelt pakutakse, mille puhul on ju tegelikult ju präänikuga selge olemas, et nii halli passi hallipassimeestel on võtta Venemaa kodakondsus, tähendab see seda ju, et nad saavad Venemaal käia. Null krooni eest. Kui sa tahad Eesti kodakondsuse, siis sa pead igavene maal käigu eest maksma 800 krooni. See ongi väga lihtne paljudele. Ida-Virumaa Tallinna venekeelsetel inimestel on see äärmiselt oluline, nagu mitte see, et nad neid ei tahaks eesti kodakondsust võtta, aga lihtsalt see materiaalne mõõde on niivõrd oluline, naudivad seal, on lihtsalt ära kadunud. Statistika näitab ju väga selgelt, et Eesti passide väljastamine on pidurdunud ja mida aasta edasi, seda, seda vähem neid välja antakse. No ma ei tea, mina nagu, võib-olla jälle vaidleksin vastu või mehkyson tunne, ainult, eks ole, kes meist täpselt oskab öelda neid motiive, aga ma, ma ei usu, et päris nüüd ainult see Venemaa viisa saamise lõiv, et see nüüd üksi on nii määrav argument, et sellepärast võetakse see või teine kodakond. Seal ei võeta, küsimus, pigem on ikkagi ei võeta Alagi ei, tal oli mõjuv põhjus, mina vaatasin, aktuaalne kaamera intervjueeris, aktuaalne kaamera on ka Eesti vene keelektuaal kaamerat sellel teemal hoidnud tegelikult suvest saadik silma peal, et kui, kui siin tuli nii alguses jutt välja, hakatakse mingeid kaasmaalaste passidel välja andma ja nõnda edasi see asi veel võib tulla, võib tulla detsembris, et, et ja siis nagu on aktuaalne kaamera kogu aeg nagu intervjueerinud vene inimesi, mida nad arvavad ja on olnud isegi nendes intervjueeritud. Kas selliseid vene inimesi, kellel on praegu Eesti kodakondsuse, kes on rääkinud sellest, et kuna tal on ema või vanaema või onu või tädi Venemaale, et selleks, et oleks hõlpsam seal käia, on ta isegi kaalub Eesti kodakondsusest loobumist? Aga järelikult, kui Eesti tahab, et nad ikkagi vähemasti jääksid Eesti kodakondsuse ja, ja need, kes ei ole otsustanud seda, valiksid midagi tulebki teha ja mina nagu siin jälle ei kritiseeriks Urve Palo tegevust, ütleme, et selle seda kulutada sellele, sest Eesti prantsuse turundamisele teatud summasid võib-olla see noh, kui hästi see kampaania läbi saab olema viidud või kui edukas või see on, muidugi saab näha. Aga et iseenesest mingeid pingutusi tulebki selleks, järelikult. Teha selles mõttes iga siis opositsiooni ette mingisuguste kampaaniatega ja, ja me oleme läbi paljude paljude rahvateenrite saadetega selles mõttes olnud väga vastandlikke seisukohtadele, et mis puudutab venekeelset telekanalit. Mina olen öelnud, et see on üks, see niukses surnud üritus, et, et seda ei ole iseenesest vaja, et venelastele head propagandat teha ja häid saateid teha võib alati, aga, aga selleks ei ole vaja. Ometi telekanalitega, jäägu, jäägu see täna see teema sinna, kus ta on muide Polataalne. Ma laotan sulle endise statistikaga vastu, et, et kui meil on praegu umbes 113000 halli passi omanikku siis ise ütlevad, et motivatsiooni ei ole, tähendab, selle passiga saab nüüd vabalt ida poole ehk Venemaale ja, ja saab ka SRÜ mõnedesse riikidesse. Ja samas sama hästi saab lääne pool ehk kohalikel valimistel saad valida Europarlamendi valimistel ja ei saa olla valitud ja valida riigikogu valimistel ja ongi kõik. Aga milleks, mis ma ei tea, kas valimine on siis nüüd nii nii tähtis asi, et see peaks nüüd. Välisminister Paet ütles, et kui meil tuleb viisavabadus Ameerika Ühendriikidega loodetavasti juba novembrikuus, et, et see, see on siis nagu üks präänik, mis, mis suudab või ajab inimesi nii-öelda Eesti Eesti passi võtma või tegema liigutusi selle selle passi saamiseks. Noh, aga kui sa hakkad mõtlema, et, et kas see on siis nüüd Eesti kodakondsuse nii-öelda noh motivatsioon, eks ole, viisavabadus Ameerika Ühendriikidega, et, et kui, kui siin mitte miski muu ei aja Eesti passi ja eesti kodakondsust tahtma, siis siis viisavabadus USA kaalne, see, noh ja teine asi on see, et inimene, kes valib selle pärast Eesti kodakondsuse, et saaks viisavabalt lihtsalt USA-s käia. Kas sellist, kodanikunimega tahamegi see suhe riigiga võiks olla nagu mingitel muudel alustel kui see, et, et meil on viisavabadus USA. Ei, no vaata, tegelikult peabki küsima, et kas me üldse Eesti kodanike arvu suurendamist tahamegi. Et võib ka nii küsida, eks ole, et lõpuks las nad jäävad sinna halli passi peale. Noh, aga kas me tahame või ei taha, sellest sõltuvad ka, et kas me teeme midagi või tee, kui me väga ei taha, siis noh, siis põhimõtteliselt võib lasta rahulikult asjal ka isevoolu minna, noh läheb nagu ta läheb. No ja üks meepott on ju veel mitte võtma Eesti Eesti passi on ju see, et ei pea sõjaväkke minema. Eib eesti armeesse minema, kuigi sõjaväejuhid ütlevad, et et armee väeosad täis venekeelseid poisse, kellel on, kellel on tõsiseid raskusi eesti keeles isegi kõige lihtsamate käsklustest arusaamisega ja see on, see on tõsiselt tõsiselt. Aga samas on Est kohti integreerumiseks siiski selle, selle ajaga nad jälle midagi omandavad. Ega mina mäletan, omal ajal sai vene kroonusse mindud ka ikkagi olukorras, kus vene keel oli suhteliselt nigel integreeruma. Kaks aastat hiljem olin keeleliselt kindlasti. Deklareerinud omatahtlikkus integreeruma ja mitte väga vabatahtlik. See on ju tegelikult ju aastaajast ajast aega olnud, nii et venekeelsete noormeestel on selline militaarsust huvi palju suurem kui Eesti. Eesti noormees teab, et see on nagu üsnagi, nagu, nagu loogiline, et neid väga palju tuleb, aga mina olen seda meelt, et meie sõjavägi ei peaks olema nagu ikkagi esmane integratsiooniallikas, et selle peaks ikkagi ära tegema MEIE KOOL sõjalasi, pea hakkama eesti keelt õppima, sõjavägi on ikkagi raha, ele arvatud selleks, et inimestele anda sõjalised teadmised, mitte nendele õpetada eesti keelt. Ja samas kõik küsitlused näitavad seda, et nii-öelda lojaalsust tuleb sõjaväes juurde oma oma riigi. Tuleks kindlasti mina ütleks, et isegi sellesse sõjaväe ütleme integreerivasse rolli, aga mitte ainult integreerivasse, vaid ka sõjalisse rolli tuleks palju rohkem panustada kui seni just selles tähenduses, et tegelikult ikkagi neist aastakäikudest tuleks ikkagi võimalikult kõik poisid sõjaväkke võtta mitte niiet praegu, eks ole, kus võetakse mingi kolmandik. No see on tegelikult üldse nagu absurdne olukord, et meil on justkui kohustuslik kohustuslik kaitseväeteenistus ja siis võetakse kolmandik ja kaks kolmandikku ei võeta, et see on tegelikult meil ei ole kohustust ajateenistust. Jah, sest et nii palju pole kui panna see on üks, üks suuri põhjuseid. Kuigi nende poiste hulk, kes hakkavad armeesse minema ju lähiaastatel, hakkab ju kordades. Näed kahanema, selles mõttes jälle ilmselt see osakaal nendest, kes hakkavad armeeteenistust läbima. See osakaal. Suureneb, sest nad lihtsalt hoopis teisest valdkonnast nagu võrdluse, et vaata, kas aastal 2015 lõpetab Eestis gümnaasium sama palju 18 aastasi noori inimesi kui praegu riiklik tellimus avalik-õiguslikes ülikoolides, mis näitab seda, et kui kardinaalselt meil meil see tegelikult see, see demograafiline vetsupott, kui tsiteerida Rein Taagepera, nagu ees ootab. Jah, sest praegu see nii-öelda 80.-te lõpu, 90.-te alguse beebibuumipoisid on, on just just teenimas. Mul on ettepanek, jätame selle pantvangidraamad praegu rääkima, ütlesin midagi nagu väga-väga huvitavat ei ole, kaks noort pätti olid ilmselt teiselt planeedilt nagu, nagu meie peaminister ja, ja ei, ei saanud. Ei saanud aru, mida, mida, mida nad seal teevad. Ja nüüd selle eest, et nad siis kaks tundi said ühte sotsiaaltöötajat kinni hoida saavad poisid, kes kohe pidid hakkama, vabanema saavad kõvasti aastaid juurde ja, ja see oli kogu, kus see pole ühte asja, ma rõhutaksin, et puhul ja siis, kui see vanglateenistuse erirühm siit välja sõitis, siis võeti kaasa läbirääkija, kes oli olnud venekeelne. Ja siis koha peale jõudes, kuigi siis vist oli juba olukord lahenenud, kohalik läbirääkija oli selle asja nagu ära lahendanud, tuli välja, et tegelikult olid need eesti rahvusest poisid, et tihtipeale on see, et, et kui sa oled vangis, siis sa oled. Siis ei ole eesti rahvusest, et et kaamera on ka vene bet olema. Niisugused eelarvamused, täitsa omad tädid. Aga, aga räägi edasi rahast, Lähme sinna raha raha juurde läbi ühe ühe nauto juhtumi, ehk siis kapo oli sel nädalal sunnitud vahi alla võtma ühe härrasmehe, kelle nimi avalikkusele midagi ei ütle, aga nüüd on ta tuntud Andres metsaveer on tema nimi, oli riigikogu kantselei hooldus- ja remondi talituse juhataja. Kõlab keeruliselt ja, ja see, et ta pistist võttis ja et ta võttis seda pistise pakkujaid, altkäemaksupakkujad olid juriidilised, ta mingeid vahe on kindlasti olemas, pistis vältimaks aga see selleks, ühesõnaga võttis raha kahelt ehitusfirmalt ja see on nagu teada, aga mida kõik seal kahtlustus, kui arvestada, et kõik agentuurid ja uudistekanalid, kes seda uudist edastasid, tingimata mainis tera, et Andres metsaveerpalk ka aktuaalne kaamera eile, eks ole. Me kohe uurisime välja internetileheküljel palkal avalik, et ta sai palka 20000 ja 800 krooni kuus. Ehk see oli niisugune. Noh, niuke väikene ajakirjanduslik uurimustöö, et kas, kui inimene saab nii palju palka, et kas siis kas ta peab võtma altkäemaksu või et ära elada või, või piisab sellest palgast, et ei pea ära ela, et noh, et, et seda, seda seost nagu seal oli seal ikka täispalka, seal see oli lihtsalt lisatasudega ja see oli, see oli brutopalk 20000 ja 800 Kui lihtsalt me oleme, sel nädalal on ka ajakirjandus kirjutanud riigiametnike, eks ole, töötasudest, kust põhipalk tihti moodustab ühe osa. Ja siis oli koosolek koos lisatasudega, seal oli see aasta selle teilt küll eelmise aastapalk oli seal mingi riigi koduleheküljel üleval. Sul põhipalk ja siis lisatasud ja siis on see aasta summa siis jaga 12-ga, saad selle summa? Jah, et et kui Andres metsaberi palk oleks näiteks olnud hüppeliselt suurem ehk 30000, et kas siis oleks läinud mees sama sama teed või, või noh, tähendab no ei ütleme Sarne tahab jõuda vaid riigikogu liikmete palga juurde. Ütleme, kui, kui inimene teeb sellise kuriteo, siis see ei ole kuidagi õigustada või tema suureks ka väikese palgaga ega, ega isegi mitte sellega, et mingid asjad on riigis halvasti korraldatud või siis ütleme, et siis ta ta tegelikult teeb teo, mis ei ole seaduslik. Noh, altkäemaksu võtmine, pistise võtmine ei ole minu meelest kuidagi põhjendatav näiteks sellega, et inimesel on raske olukord või, või mingid tingimused seda nõuavad või noh, et ikka üldiselt on ikka nii, et inimene seda kas teeb või ei tee. Salajane halvenes. Pistist pakuti. Ka inimene ikka, kas on, kas on aus inimene või ei ole aus inimene, et see üldiselt nagu ei ole, ei ole päris põhjendatav sellega, et tal on kergem või raskem või aga jah, et. Kuigi samas seda, et jätaksin selle konkreetse juhtumi nagu kõrvale, siis Olari Taal endine siseminister, andis maakonnalehe lääne elu intervjuu ja tõi välja selle tendentsi, et, et noh, mis ei ole mingi nagu raketiteadusega kosmosesse leiutamise olete või et kui majanduslangus tuleb ühiskonnas, siis kuritegude arv nakake kasvama. Et selle kohta on juba praegu Ida-Virumaal on olevat metallivarguste metsavarguste tase sama, mis tipphetkel 90.-te keskpaigas, nii et nii et sellega me peame arvestama. Metallivargused on kõva trend ja seda, see on siin. Kuu tagasi oli sellest pikk põhjalikult juttu ja ma ei usu, et see muutunud on. Kahjuks. Ja kuulake siis, et kas ma tahan selle jutuga jõuda, hobupalkade äkki sa tahad, äkki sa tahad riigihangete süsteemi juurde jõuda? Eiei, et palkade külmutamise juurde, et noh, see protsess alguse me oleme seda nii ja teised pidi rääkinud alt üles, vasakult paremale läbi sõelunud, et, et ei ole lihtsalt mõtet enam eetriaega sellele raisata. Mind või kõik, ilmselt huvitab ikkagi see, see lahend, et kui, kui nad otsustavad nüüd kolme lugemisega see see asi ära teha ja kahe tuhanded 10. aastani oma palgad külmutada siin mitte ainult riigikogu, vaid ka seal nendel ametimeestel, kellel on seotud keskmise palgaga, et, et mida ikkagi peale hakkab president ja mis nii-öelda kuidas see nii-öelda õiguslik vaidlus selle, selle selle asjaga lõpule jõuab, et president küll hoiatas oma avakõnes riigikogu uue istungjärgu alguses, et ei ole vaja odavat populaarsust koguda, aga samas nii õiguskantsler kui ka kui ka eelmine õiguskantsler on öelnud, tegelikult põhiseadus lubab. Või põhiseaduses ei, ei ole, ei ole see nii selgelt kirjas, et riigikogu ei tohi oma palka kas toda või kärpida küll, aga ta ei tohi seda tõsta. Et noh, et see on niisugune mõnus järjekordne õiguslik pingpong, et vaatame, kuhu see viib, kui ühte asja ütlen, noh iseenesest märgiliselt ju väga hea, et et sellisel ajal, kui kõik peavad kokku hoidma ühiskonnas ja toimuvad koondamised, ka riigi koguma palkade külmutamise peale, mõtleb. Aga teisalt, kui ma ütlen, Ma mõtlen selle peale, et mis on see nagu noh, nagu mis on see riigikogu liikmete sissetulekute puhul nagu olnud see suurem sellise ühiskonnas pahameeleallikas, siis on need kõikvõimalikud, need muud hüved. Et minu meelest oleks riigikogu teinud nagu palju selgema, palju ausam, aia, palju läbipaistvamaks, otsuse, kui ollakse jätnud hoonet, põhipalgad, nende külmutamise teema kõrvale ja oleks kõik need võimalikud, need kuluhüvitised ära lõpetanud. Sest kuluhüvitised on oma olemuselt nagu läbipaistmatud rohkem ja, ja samas nad tekitavad ka palju rohkem neid skandaale, kui aeg-ajalt tuleb välja, et keegi kuskil jälle mingit majonees ostis või sõi kolm, kolm korda päevas kuskil restoranis lõunat iga kord Nende krooni eest, et see nagu palju suurem pahameeleallikas, et selles mõttes õid asi, aga minu meelest valest otsast Nojah, et seda, mida nad, see kangelaslik võitlus oma palkade vähendamise ka, eks ole, millest nagu ka Kivirähk täna päevalehes, aga niiviisi oma tõsimeelses kolumnis kirjutab tõsiselt, et see, see noh, on tegelikult ju noh, ütleme mingis mõttes selline kirbutsirkus ka, et, et et seal taga kumab ikkagi vähemasti ma, ma küll ei taha nagu riigikogu liikmeid kahtlustada noh, tingimata sellises eksitamises motiivina. Aga üldiselt nad ju teadlikult võitlevad asjaga ka. Tundub, eks ole, mida, mille puhul nad nagu noh, kas öelda, nad nad teadlikult võitlevad selles kohas, mille tulemus, millest tulemust ei tule ja selle varjus ju tegelikult, et nast, kui matavad selle alla küsimused, mida nad saaks otsustada, et täpselt nurmetiga nõus, et esiteks nad peaksid tegema enda sissetulekute vähendamise otsuse lihtsalt ja selgelt ära kuluhüvitiste asjus ja teiseks, eks ole, ja veelgi veelgi selgem, lihtsam, kiirem oleks oleks siis lõpuks ometi otsustada ära järgmise riigikogu liikme palgast ja suurus, eks ole, noh, et, et see küsimus nagu neid justkui üldse praegu ei morjenda, ma kujutan ette, et nad kuni aastani 2011 nad lihtsalt peavad nagu kohutavat võitlust oma praeguse palga suurendamise või mitte suurendamisega. Ja siis kuidagi täiesti ootamatult nagu talv igal aastal saabuvad järgmised riigikogu valimised, valitakse uus koosseis, mille palka tänasega võrreldes ei ole muudetud. Aga kuna samad inimesed suuresti jätkavad ka seal, eks ole, ja nad juba teavad seda siis tegelikult nad saavutavad olukorra, kus nad näiliselt on asjaga tegelenud ja tegelikult noh, on selle varjus, eks ole, jäetud tegemata see, mida teha sai. Nendestki aru saama, me keegi ei tea, mis majanduses toimuma hakkab kas, kas põhi on käes või põhi tuleb järgmine aasta või 2011 näiteks. Ja kui on ikka kehvad aastad ees, isegi kui nende tõenäosus on 50 protsenti ainult siis siis ei saa nii-öelda ennast päris tühjaks. Lasteaed, väike väike taganemis, Peep peab olema, et väike kuluhüvitis väike majonees lõuna, eks ole. Tõsiselt rääkides siis, eks keskmiselt on selliseid maailma majanduses suuremaid, selliseid kriisid kestavad kuskil kolm kuni neli vastata. Et loota, et meie siit nüüd kuidagi kiiremini välja rabelema, et nagu ja et see see maailma majandus nagu meid nagu üldse nii pikalt mõjutama ja et see on ka muidugi naiivne. See oli vist Joakim Helenius, kes ütles, et igasugused soss-sepad siin tiirutavad meie majandusanalüüside ümber, tegelikult ei tea mitte midagi, et majandus põhi on juba käes ja nüüd hakkab ainult paremaks minema. Vaatame, meil on kõik mustvalgel kirjas. Me võime Heleniuse öelda siin paari aasta pärast, kui asi läheb ikka väga-väga hapuks kätte, et et tegelikult oli olukord selline, aga, aga see selleks märgilise tähendusega sündmus oli kindlasti see, et noh, see ei olnud küll Eesti valitsuse nii-öelda tegu või initsiatiiv, aga initsiatiivil, Euroopa Liidust ja, ja rahandusministrite kohtumiselt, mis esmaspäeval oli aga hoiuste garantiisid tõsteti siis 20-lt 1000-lt 50000-le eurole, see on see on selgelt märgilise niukse rahustava iseloomuga samm, kuigi tema praktiline väärtus vähemalt Eesti tingimustes on on noh, mitte mitte eriti suur. Ühesõnaga, kas vastas tõele, ma kuulsin Aktuaalsest Kaamerast, millega teie mõlemad seotud olete? Neljapäeval tõesti, peaminister Andrus Ansip ütles sellise lause, et et Eestis mistahes pankade pankrot on välistatud. Ta ütles, ma kuulsin. Ta ütles seda päeval, Kelm, mingis, mina kuulasin seda portaalist, lugesin päeval juba sel teemal tema tema seisukohta ja see oli tema intervjuu pikem intervjuu, aga ma ka ei mäleta, kas ma mõtlen. See on niisugune, et, et see on nagu jälle siis ütleme antud sellises kontekstis ikka tõeline nädala lause, eks ole, ütleme, et et Islandil toimub see, mis toimub, eks ole, ümberringi maailmas toimub see, mis toimub ja siis Eesti kohta öelda, et siin on ühesõnaga mitte seda, et see on vähetõenäoline või et noh, et arvatavasti seda ei juhtu või et öeldakse lihtsalt ja selgelt ja et meile, meie valitsusjuht lubab meile, et see on Eestis välistatud. Punkt oli niiviisi 100 protsenti ei ole kunagi miskit välistada, ka Ansipi läheks ansikuda sihukest lauset öeldakse et, aga samas see, selles mõttes on tal õigus, et ega, ega Eesti ja Island panganduse olukord ei ole omavahel nagu kohe-kohe üldsegi nagu võrreldav. Noh, need on ikka täiesti. Kui ma ütlen ausalt, et see on vähetõenäoline, aga kuigi siiski sel nädalal Äripäev kirjutas ühest täiesti just värskelt pangaks saanud pangast, mille puhul ütleme teatud kriitilisus ei ole välistatud vähemasti niipalju kui sealt lehes. Ta analüüsist võis lugeda, et see oli see big probleeme. Ja kui me räägime suurematest pankadest ja kahest juhtivast pangast, siis siis nagu ma ütlesin, et see on rohkem nagu marginaalne ja märgiline siis, siis tegelikult nii on, et see puudutab viit praeguse seisuga siis viit tuhandet, ütleme peaaegu kuute tuhandet inimest, kellel on siis hoiuseid rohkem kui kui 50000 euro eest pangas ja, ja ülejäänud on, on kõik kõik siis garanteeritud sellega, et, et nad saavad oma raha tagasi, kui pangaga midagi juhtub ja isegi oma vastutust enam uue uue, selle ja seaduse järgi ei ole. Oluliseks on veel lisaks, et et mis puudutab seda, et Eesti riigil on tegelikult ju sellist, kui asjal läheb veel halvemaks, kui juhtubki, peaks juhtuma see, mis tõenäoliselt kunagi ei juhtu, et mingi suure pangaga tekib meil mingi jama, siis Eesti riigil on üks suur pluss olemas, et meie enda riigilaenude maht on, on väga väike, erinevalt paljudest teistest Euroopa ja maailma riikidest, et ja riigil on alati väga lihtne ja palju soodsam saada laenu kui, kui, kui mis tahes finantsinstitutsioonil. Et selles mõttes on Eestil nagu selline tuge nagu jalgealune kindlasti olemas. Ei mandri seljatagune, ei, ma olen täitsa nõus ja ma arvan, et hästi vale oleks praegu tegeleda siin mingisuguse paanika õhutamisega, eks ole, ja lihtsalt, mingis mõttes, kui, vaadates sel nädalal just ma tean, et paljude väljaannete ajakirjanikud Brüsselis kohtusid volinik Siim Kallasega käske ja ja mulle jäi just meelde meie ajakirjanik Maalehest oli seal ka ja tema eest kirjutas nagu oma sellises online uudisesse kohta, et Siim Kallas, noh ütleme, et erinevalt võib-olla siis ka tema erakonnakaaslasest Eesti peaministrist nagu tänases situatsioonis, et mitte miski ei ole välistatud. Ühesõnaga, et, et tegelikult mitte keegi ei tea, mis hakkab saama noh, nii-öelda laiemas plaanis, et, et tänase seisukohta öelda millegi kohta, et miski välistatud noh, on väga kahtlane sõnakasutus, lihtsalt mõtlen, et mis, mis ei tähenda jälle seda, et igasuguseid halbu asju peab kindlasti juhtuma ja ma olen nõus, et et Eesti võrreldes väga paljude võib-olla isegi riikidega on siin nagu suhteliselt heas seisus tõesti. Samas pangandus oma olemuselt baseerub paljuski ju tegelikult usaldusele. Ja lõppkokkuvõttes ei ole ju vahet sellele, et kui sa nagu ansip moodi ütled, et midagi ei juhtu ja Kallase poolt Te ütlete, et võib kõike juhtuda, et tegelikult sa räägid sellest teemast ikkagi. Ainuüksi rahustavad jutud võivad tegelikult ju seda, seda inimeste käitumist mõjutada. Et see on selge, et me elame avatud maailmas sarnaselt Venemaaga, me ei saa ju telekanalites neid uudiseid ära keelata, kui Pärs kukkuma. Et selles mõttes on see mõnes mõttes nagu paratamatu, et ka rahustavad jutud võivad viia selleni, et inimesed hakkavad igaks juhuks oma hoiuseid või, või mingeid muid varasid ümber vaatama. Nojah, seda enam, et on teada juba ettevõtjaid, kes on oma rahad ära võtnud, nendest konkreetsetest pankadest, millest siin jutt on olnud ja mida nagu huntigi nimepidi ei nimetata ka kõik kõiki teavad, millest, millest käib jutt. Siin on nüüd kaks asja muidugi. Kuulge, ma kuulan eksperte tõelisi finantsspetsialiste siis Nad, nende jutt rahustab küll jah, tähendab, et pankadega ilmselt midagi ei juhtu. Ei Rootsi, ei Taani, ei Soome omadega, et piisavalt nii-öelda jõuvarud on olemas, pangad päästetakse, inimeste hoiused garanteeritakse ja nii edasi. Juhtub kindlasti majandusega, tähendab seda, et tööpuudus hakkab suurenema, see on, see on täiesti kindel tendents on olemas ja, ja mida rohkem aasta lõpupoole, seda, seda rohkem me näeme. Üha rohkem tuleb hakata kokku hoidma inimestel üha rohkem tuleb hakata säästma, valima, tegema väga konkreetseid ja vahel väga valusaid valikuid. Et kõik, kõik see on selge, me ei tea, kuhu see lõpuks välja viib. Ja, ja selle taustal on, on selge, et, et kui hapude, laenude või halbade laenude hulk suureneb, siis ta suureneb üha üha kiiremini ka 2009. aastal ja kui kaua see kestab, me seda tõesti ei tea, see sõltub majanduse. Mina olen hästi nagu kõneka näitajaid, sest tuli ratsastab. Leedu ajaleht Oma Saar kirjutas päris huvitava artikli Saaremaa kinnisvara turust, et seal on juhtunud selline olukord, et kus paljud kinnisvara projektid on pandud sundmüüki. Aga isegi sundmüügis ei õnnestunud enam maha müüa. Et selles mõttes on ikkagi mingi väga, väga, väga nagu kardinaalne, muutus Eestis ikkagi toimuvat. Ja, ja selles mõttes on kindlasti õigus, et asjad lähevad meil ju tegelikult nüüd lähikuudel veelgi keerulisemaks, sest sest need nagu oktoobrikuu on niisugune tavaliselt selline aeg, kus, kus hakatakse neid igasuguseid järgmiseks aastaks igasugused hankeid ja, ja selliseid diile sõlmima. Ja, ja arvestades seda praegust olukorda meie majandusele niikuinii, et meil oli raske selle riigieelarve kokkusaamisega ja signaalide tendentsid olid juba ennem seda suurt globaalset finantskriisi nagu väga suured. Et kui need mõjud ka veel sinna juurde arvestada, siis siis siis ilmselt nagu see olukord ei saa olemas, on meil isegi nii hea, kui võib-olla selles kuu aega tagasi selles halvas perspektiivis. Aga samas on see, et asjad lihtsalt pingestuvad, aga loodetavasti ei ole see noh, ütleme, et see ei toimu nagu mingite paukuda läbi, eks ole, selliste pankrottide, tuhandete inimeste, mingisuguse korraga Aga tõepoolest selle abiga või endast eelmise aasta septembrikuus oli esitanud tööinspektsioonile Eestisse saadik, noh alati, kui öeldakse, et palka ei saa inimesel vähendada. Tegelikult saab, et piisab ettevõttele esitada tööinspektsioonile taotlused viime osalisele tööajale üle, noh, nii nagu mis oli Liviko pist tahtis, et reedeti. Ja, ja tegelikult on võimalik küll sul palka vähendada inimestele, et kui eelmise aasta septembris oli Eestis esitanud siukseid taotluse tööinspektsioonile kaks firmat siis selle aasta septembris oli neid 37 polka asja lahendada, nii et tööaeg jääb samaks. Töö iseloom, töö maht ja aeg jääb samaks, nii ei saa palka vähendada, aga seda küll jah, et, et viie nii-öelda osalisel tööajal siis on see võimalik. Ei noh, loomulikult, iga firma sees praegu toimub, ma, ma usun, et enam-vähem iga firma sees, noh võib-olla on üksikud erandid, eks ole, aga noh, toimuvat kindlasti sedalaadi protsessid, igasugustel lisatasud boonust igasuguste selliste asjade noh, ütleme siis ülevaatamisel, aga teadagi, mis suunas, eks ole. Et, et, et see jah, see toimub, aga, ja, ja noh, ilmselt mingit koondamised ja mingisugused ütleme, mingite kohtade, mitte täitmised, kui sealt keegi lahkub või keegi pensionile läheb ja ja, aga, aga see kõik loodetavasti siiski, et ütleme, et me ei peaks seda võib-olla ka üledramatiseerima, et kui me ikkagi võtame Eesti aastal 2008, et noh, et ütleme võib-olla väga noored inimesed ei mäleta, aga, aga natuke isegi eks ole, mäletavad inimesed siiski võivad öelda, et, et noh, et ega see tänane olukord ei ole kindlasti dramaatilisem ega keerulisem, kui näiteks enamik aastaid kuskil 90.-test Eestis. Eks ole, kui et et kindlasti on, ütleme, me oleme tulnud olukordadest, kus me ka kogu aeg oleme pidanud mõnes mõttes nagu hinge kinni hoidma. Et vaatame, mis toob, eks ole. Nüüd ma haaran su sõnasabast olukorda, ei tohi üle dramatiseerida. Tsitaat Sulev Valner. Sinu enda leht, viimane maale, esikaasTiit Vähi. Oleme Kurkse surmaretkel ja esimesed kaks lehekülge, teine, kolmas lehekülg muutub ummikriigiks. Eesti rahvuslikud huvid on jalge alla tallatud. Kuidas, kuidas sa seda seletad? Aga see on Tiit Vähi väga jõuline arvamusavaldust. Lehe peatoimetajana paigutasid esimesel, teisel ja kolmandal leheküljele. Ma arvan, et see oli väga tähelepanu väärne ja nagu mina tahan ikka kogu peaministrit jah, kogu ülejäänud ütleme online meedia võttis selle kohe üle, eks ole, jõulise rikk, tsiteerisin seda jah, aga ega siis ei pea, ütleme, ma arvan, et selles, et Tiit Vähi ütleme arvamusavaldustes tänases olukorras tulebki suhtuda, et, et minu meelest on väga hea, et ta oma arvamused välja ütleb. Ja, ja see on ka noh, nagu Eesti avaliku debati seisukohalt väga hea. Ja, aga see, et kuidas ta näiteks ütleme, väga jõuliselt kritiseerib, eks ole, tänast valitsust ja peaministrit ja ütleme ka võib-olla väga jõulisi seisukohti võtab, et sale Eesti näe, siin suhete teatud küsimustes, et sellesse võib erinevalt suhtuda. Ma arvan, Tiit Vähil on õigus need seisukohad välja öelda, aga me ei pea seda võtma, kui mingit lõplikku tõde see on, ütleme osa ühiskondlikust debatist, eks ole, millele, mille kõrvale esitatakse teiste inimeste poolt teisi seisukohti, ega Tiit Vähi ei ole kindlasti mingi lõplik tõekuulutaja küll aga ütleme sellise endise peaministrina ja, ja, ja ikkagi mõjuka inimesena tema sõnal on kahtlemata teatud kaal. No selle intervjuu pika intervjuu tegelikult niisugune väga lühike resümee on, on ikkagi see, et vähiheidab valitsusele tal on väga tegelik asi vist ajada peaminister Ansipiga, keda ta siin korduvalt hella sõnaga meenutab. Ja, ja seda, seda tsitaati, mida Urve praegu näitab, on, on, on ka juba onlines mitu korda näha olnud, et kuidas valetajat ära tunda. Kui Mart Laar valetas, läksid tal silmad suureks ja ümmarguseks, kui Andrus Ansip valetab, ei pilgutada silmagi. Aga selle, selle intervjuu resümee on, on selles ikkagi, et ta heidab meie meie välispoliitikategijatele ette seda, et ja kogu sellisele kohtumisele ette, et me torgime liigselt Venemaad, me ei oska õiget õigesti Venemaad nii-öelda hõlmata. Ta ütleb siin, et Venemaad igal viisil torkidesse provotseerides isoleerisime end kunstnikult idaturust, selle arvel kaotasime seitse kuni 10 miljardit krooni eelarvest ja kolm korda nii palju sisemajandusega kogutoodangust. Ehk ta ei ütle ka nii-öelda positiivset programmi, et mida, mida nagu Vene suunal siis peaks tegema või ei analüüsi, et mida, mida annab teha vaid ta heidab ette sellist noh, külva ja mitte midagi. Väide tasuks meenutada seda eelmist Eestit tabanud suurt majanduskriis, et kui me räägime praeguses majanduskriisis, siis eelmine oli 97. aastal kui oli surnud majanduskriis just Venemaal ja ja, ja see oli tegelikult Eesti jaoks aga lõppkokkuvõttes väga positiivseks nagu nagu kriisiks, kui juures. Et me tegime sel hetkel, kui me olime nagu sinnamaani, nagu ikkagi nagu püüdsime nii-öelda mõlemas suunas nagu minna, nii korpol idasse kord küll Vene poole siis väga valus õppetund nagu idast andis meile nagu sellise ajendi ennast nagu Venemaa küljest lõplikult lahti harutada. Ja, ja tegelikult, eks Tiit Vähi, kui ta räägib seda, et me peame oma idaasja rändama, noh ta võib rääkida ka väga selgelt kumab selle tagant välja temaga isiklikult, nagu majandushuvid. Muidugi mõned mõned ärimehed tahakski ainult idaga asju ajada ja oleks palju toredam, kui Eesti kuuluks ka nende hinnangul see rüüsis saakski veel paremat äri ajada, aga aga küsimus on see, et et kas, kas, kas, kas, kas me kuulume nüüd piri nagu me oleme, on ja et kuuluma siis siin ida poole või lääne poole? Mina ei tahaks elada riigis, mis kuulub ikka lääne poole. No aga, kas nüüd jälle ma vaidleksin küll vastu sellele suhtumisele võib-olla sellisele natuke mustvalgele vastandumisele, et, et, et meil on võimalik umbes valida, et kas me kaupleme ainult läänega või ainult idaga ja ja et kas need, ütleme näiteks eelmiste vene kriisi tulemusel me oleme nüüd sealt lõplikult lahti rebinud, et ikka ilmselt majandust vaadata, siis võib-olla need tegelikult toonid on selles mõttes hallimad, sest et ilmselt paljude asjade müümisel Eesti ütleme, nii-öelda on konkurentsivõimelisem lihtsalt noh, täiesti pragmaatiliselt võttes, eks ole noh, sellistele ütleme, mitte ainult lääne turgudele müües, eks ole, isegi näiteks paljude toidukaupade puhul noh, lihtsalt ühed turud on rohkem täis ja ja teisel turul ütleme näiteks, et Rakvere viinerit Venemaale müüa on oluliselt reaalsem kui Saksamaale on lihtsalt jah, aga. Ajalugu on näidanud seda, et majanduslik sõltuvus Venemaast on ühel hetkel kaasaga poliitilise sõltuvuse anemast. Lihtsalt sügav veendumus on see, et Venemaal ühepoolseid järele andes põhimõttelistes küsimustes, kas kasvõi seesama kodakondsuse küsimus ei, ei saavuta tegelikult oodatud tulemust, ehk siis need turud ei avane meile niimoodi automaatselt, et kui me koristame viri lepingust ära selle selle õnnetu preambuli, et siis siis kohe meile nii-öelda letid tehakse puhtaks Peterburis ja Moskvas Eesti kauba jaoks ei tehta, eks ole. Ja need asjad ei ole, ei ole selliseid seoses. Ja loomulikult tuleb Tiit Vähi mõtteavaldusi tähendab hinnata selles kontekstis, et ta on isiklikult, et selle äriga seotud see on fakt, eks ole, ja see noh, ütleme, see mõjutab inimese mõtteviisi, mis samas ei pea tähendama, et me ütleme, et, et Tiit Vähi ütleme, näiteks eksib või et tal ei ole mitte milleski õigus selles küsimuses hoiate ja ta räägib seda juttu ainult sellepärast, et tal on mingid isiklikud huvid. Ma arvan, et see oleks ka vale, et, et aga noh, sellise teatud noh, ütleme tausta teadmisega koos tuleb lihtsalt seda seda juttu käsitleda. Nojah, aga vähinimed ei kirjutata mitte Sillamäe vürst, eks olevaid keeldutakse enamasti, kui tema mõtteid avaldatakse, ekspeaminister on see ja see on, see on kohustus, mis, mis laieneb ka vähile ehk siis riigimehelikkus ja nii-öelda riigimehelik mõtlemine ei saa inimesest lahkuda pärast seda, kui ta on selle ameti maha pannud, sest see amet lihtsalt kohustab. Aga mina arvan, et see on ikkagi ühiskondliku debati küsimus, et mis on tänases Eestis riigimehelik, eks ole, või ütleme ikkagi, tulles kas või tänase saate alguse juurde, ütleme mida näiteks sunnitud lõpetajaid, mida näiteks Ahtisaari meile soovitaks, eks ole, kuidas käituda. No võtame Urmetega selle asja võib-olla isegi ära teha, et Ahtisaari püüda kaamera ja mikrofoni ette ja uurime seda asja. Aitäh. Kolleegid Urmet Kook, Sulev Valner. Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios. Ilusat nädala.