Vikerraadio. Tere üks asi on nüüd kindel, et jõulud on lähenemas, sest vähe sellest, et kaubanduskeskused on täis jõulukaupu, on ka kaupmehed otsustanud jõulumuusika välja otsida ja seda kõlarite vahendusel valjult eksponeerida. Raadiojaamad püsivad veel vaikselt soliidsele kursil, aga ma kardan, et kaua ei suudeta ka sellele kiusatusele vastu panna. Looduses on aga nii, et uuel nädalal on autojuhtidel hädavajalik ka hädavajalik abivahend varastel hommikutundidel. Jääkaruaabits rahva teenrid alustavad täna oleme koosseisus Heidit, Kaio pere ja kodu ajakirjast Sulev Vedler Eesti ekspressist ja Mirko ojakivi rahvusringhäälingust Teredile. Tere, tere. Tervist. Alustame rahast ja suurest rahast. Aasta hiljem on hakanud selguma, et usust ja lootusest jääb valitsusliidu kokkuleppeid kirja pannes väheks ja isegi kui meil oleks stuudios ka Eesti alkoholivastase võitluse üks alustalasid töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski, siis ka rahvatervise alastest argumentidest poleks praegu vist kasu, sest Me teeme juttu lahja alkoholiaktsiisist ja nimelt on sellel nädalal rahandusministeerium otsustanud nii ministri, aga tegelikult ka ametnike suu läbi tulla. Ausalt välja numbritega, mis ütlevad, et alkoholiaktsiis uuel aastal loodetud mahus üsna tõenäoliselt ei laeku. Ja kui uskuda konjunktuuriinstituudi prognoosi ja kõrvutada see järgmise aasta riigieelarve eelnõuga, siis need numbrid erinevad üle 100 miljoni euro, et see on väga suur raha, selle eest saaks tõsta nii korraga nii õpetajat, palku, päästjate palku välja ehitada idapiir ja mida iganes, aga kui see raha ei laeku, siis on Jüri Ratase valitsus väga suures hädas või Sulev ja Heidit, mis teie arvate, on see alkoholiaktsiiside teemaline hädakisa, mille siis sellel nädalal Isamaa ja Res Publica liidu juht seeder ühes rahandusminister Tõnistega lahti lasi, et on see selline katse võtta poliitiline punkt või vastupidi, et see on selline liiga hiline ärkamine ja olu olukorrale näkku vaatamine? Mina arvan küll, et see on liiga hiline ärkamine, et see, et Lõuna-Eestis käib alkoralli, on ju tavainimesele ammu-ammu teada ja pigem paneb see imestama, et kus, kus see rahandusminister siis juulis ja augustis oli, kui eelarvet koostati, et, et mis, mis mõte siis nüüd nagu novembri lõpus hakata ääri-veeri rääkima siin midagi sellest, et eelarvesse tuleb, tuleb väga suur auk, nii et siis ilmselgelt on siin tegemist hilise ärkamisega. Mina arvan, et mõlemat natuke hiline ärkamine, natukene punkti saamise tahe tegelikult võib nagu tunnistatud selles mõttes isegi kiita, et tal ei ole siiamaani peetidele selgelt kõige nõrgemaks ministriks meie valitsuses üldiselt täitsa naerdi tema üle, aga nüüd selgub, et temas ikkagi mingit sisu täitsa nagu on, et võtab selle teema üles. Ega seda ei ole kerge teha, sellepärast et nad sul on koalitsioonipartner, kes on kogu aeg surunud, et rahva tervist tuleb ikkagi hoida ja hoida, hoida. Ja siis püüa sellisega võidelda. No ja siin on väga keeruline see, et alkoholitootjad on, pole oma häält kokku hoidnud, siin selle, selle võimalikke kahjusid alkoholiaktsiisi võimalikke kahjusid välja kuulutades ja, ja, ja võib-olla isegi see nende hääl on niivõrd tugev, on olnud, et on olnud niivõrd tugev, et seda pole võetud nagu päris tõe pähe ja me saame aru, et need on alkotuvid, hirmutavad just nimelt hirmutavad, aga tegelikult mõtlevad enda rahakoti peale. Diskussioon on tegelikult aasta tagasi, kui valitsusliit kokku leppinud ja need nendesse exceli tabelitesse kirja pandi ja, ja ja ma meenutan, et tegelikult ju aktsiisitõus ennaktempos otsustada, võeti ära riigikogus juba teisele lugemisele jõudnud. Ühes alkoholi ennetamise. Jah, ütleme tervise, alkoholi ja tervisekahjude ennetamist puudutavas seaduses ja ilma igasugused pikema diskussiooni ja mõjuanalüüsita lihtsalt öeldi, et numbrid on uued, sellised ja kõik alkoholitootjad loomulikult hakkasid kurtma ja esimese hooga ega ju, ma arvan, paljud ajakirjanikud ja ühiskond võttis seda täpselt sellise hädakisa, et räägi, mis sa räägid. Nad varem on olnud niimoodi, et ega seal ei olegi nii suurt auku olnud, aga raadiokuulajad küljes ja näha, aga Heiditi ees on üks graafik seal eilses eilses Päevalehes ilmunud graafikese meenutab selliseid kääred alguses nagu kõik on enam-vähem vanksus, aga siis nüüd sellel aastal ja eriti just järgmisel aastal siis käärid selle selle vahel, mida riik loodab saada ja siis mida alkoholitootjad ütlevad, et mis võiks kokku tulla, et see nagu üha üha laiemaks läheb, et seda päris õudne vaadata ja ja siis ongi niimoodi, et noh, alguses sa loodad, et äkki need käärid lähevad ikkagi tagasi kokku, aga tegelikult meil on kogu aeg laia peale läinud. Milles on probleem, probleem on selles, et inimesed mitte ei tarbi vähem, vaid nad lähevad ja ostavad selle alkoholi Lätist ma ei tea, kas teie olete Lätis käinud? Ma nüüd ei pea silmas, et selline isiklik varude täiendamine professionaalsest huvist, et te olete käinud, vaadanud, mis seal piiril Iklas, Valkas või kusagil neid poodi on nüüd väga mitmes kohas. Mis toimub? Mina ei ole käinud, tunnistan ausalt, aga, aga nüüd kui ajakirjandusse niivõrd palju räägib, kuivõrd tulus on, siis ma juba mõtlen, et aga miks mitte lõppude lõpuks siit Tallinnast on ju ehitatud suurepärane Via Baltica otse Iklasse, et miks mitte, et kui on Pärnusse asja, siis, siis palju sealt siis Iklassegi minna, et et tegelikult on omamoodi see jutt, mis praegu käimas mõjumas reklaamina, siis piiriäärsele, alkokaubandusele. Mina olen sellel aastal käinud ta ainult korra Lätis, duaalset käin tihedamalt, lihtsalt on niimoodi juhtunud, käisin Valgas ja loomulikult läksin ma siis sinna alkopoodi polnud seal varem käinud, lihtsalt päris palju rahvast oli. Käisin seal paar kuud tagasi, siis oli meil veel valimiskampaania käimas ja panin ka tähele, muuseas härra karuse reklaamiplakat oli seal väljas, eriti Poola Läti poolel piirangute ajal. Ei, seal piirangut tüdrukud hakkasid just lõppema, aga vahet ei ole, et ega piirangud ei kehti välisriigis. Aga samas valijad tulevad sinna, tema võttis ka siis kõige rohkem hääli. Valgazettemaalise häältel kunn. Ja siis tagasi ma sõitsin Via Balticat pidi ja panin tähele, et ei, Kalco 1000 ei ole nüüd ainus pood just sinna kerkinud konkureeriva keti pood veelgi paremasse kohta, et alko tuhatused nagu ainlasi selle Heinaste siis sees, aga siis otse suure tee äärde tulnud konkureeriva keti super alkopood, et see on täitsa selge. Mulle rääkisid õlletootjad umbes mingi kaks kolm aastat tagasi, et kuule, mine käi Käi seal Taani ja Saksamaa piiril ja vaata, mis seal toimub, et varsti hakkab seesama käinud seal ja seal näinud seda. Ja varsti tuleb see meile Eesti-Läti piiril, tookord ma ei tahtnud seda väga uskuda, aga reaalsus on tegelikult see juhtubki. Reaalsus on see, et, et me siin oli sellel nädalal delfis suur alko 1000 reklaamis reklaamis Lätis alko tuhandet, et, et mis hinnad seal on, tulge tulge Lätti ostma. Aga miks me seda juttu räägime, mitte teha nendele kauplustele, problee reklaami ja öelda, et minge sinna, et ärge jumala eest maksuraha siia Eestisse jätke, vastupidi, selle asja eesmärk on ilmestada seda soovist siis, et rahvas vähem alkoholi tarbiks. Kui tõsteti alkoholiaktsiisi, noh, teine pool oli siis ka, et saada eelarvesse rohkem raha, siis praegu on selgumas argumendid, et rohkem raha ei tule ja rahvas oluliselt vähem jooja. Ma neljapäeval ka siinsamas vikerraadio stuudios tegin reporteritunni, kus saate tarvis, rääkisin ka Marje Josingu, ta ütles, et on terve seltskond inimesi, kelle jaoks alkohol on probleem ja nemad tarbivad tõenäoliselt rohkem, sest selline kommivaagnaefekt, et nad käivad korra kuus või korra kvartalis, toovad endale suure alkoholilaadungi koju, garaaži või kuhu iganes. Ja kui sul on kommivaagen laual, siis sa ju võtad kogu aeg kommi ja samamoodi, kui sa tead, et sul on külmkapp õlut täis, siis aeg-ajalt ikka. Ja nii see asi käib, et need inimesed ei joo vähem. Need inimesed joovad rohkem. Kusjuures siin on nagu oluline ju see, et 2017 laekub aktsiisi vähem kui 2016, ehk me ei räägi isegi mitte seda, et on hävitatud eelmise aasta tase, vaid et, et see on langenud. Ja samas ma tahaksin Ossinovski kaitseks öelda seda, et, et sellel hetkel, kui need, kus need otsused vastu võetud, siis tõesti oli kõige üsna levinud arusaamine, et kõige tõhusam meede alkoholi tarbimise vähendamiseks on alkoholi hind. Et need, need uuringud olid Eestis mitmeid-mitmeid, selliseid oli ilmunud ja need need olidki põhilised läbi viidud välismaal, mitte Eestis, aga aga see, seda nad, seda nad siis kinnitasid. Aga nüüd, huvitav on tõesti see, et, et, et eestlasi ei pane hind mitte vähem tarbima, vaid et hoopis mujalt ostma, et see, need need uuringud ei arvestanud, siis ilmselgelt Eesti eripäradega, ehk siis me oleme suhteliselt väike riik siin siin ei ole keeruline sõita sõita 100 kilomeetrit maha, mis näiteks Saksamaal pole üldse mingi probleem 100 kilomeetri taha sõita, et et see, need, need uuringud ilmselgelt ei arvestanud Eesti reaalsust. Ja mis veelgi siis olulisem, et et, et ei ole saavutatud eesmärki, et inimesed ei ole hakanud tarvitama. Vähem alkoholi, alkoholi tarbimine tegelikult viimastel aastatel on vähenenud, aga ma ei tea, kui hästi seda mõõdet. See on vähenenud tempos selline 0,3 0,5 liitrit absoluutalkoholi inimese kohta ja, aga, aga Ta on vähenenud seal 2014.-st aastast, noh, okei siis oli kange alkoholiaktsiisi tõus järk-järgult, aga see oluline vahe ongi see, et, et kui pikka aega oli see Eesti alkoholipoliitika narratiiv, see, et tõstame kange alkoholi aktsiisi, et just see kange alkoholi tervisekahjud on kõige ulatuslikumad. Et sealtmaalt ja siis hoiame seda õlle ja siidri maksumust siis niimoodi läbi aktsiisipoliitika, et selle ühikey nii-öelda ei odavneks ajas siis võrreldes sissetuleku kohta. Aga nüüd viimast viimased aktsiisitõusud sellel aastal on ju olnud kaks aktsiisitõusu lahja alkoholi puhul veebruaris ja juunis või juulis ja järgmisel aastal siis jälle veebruaris, et lihtsalt see alkohol on muutunud kordades kättesaadavamaks kui selles mõttes, et kui sa lähed Lätti, sulle tundub see psühholoogiliselt, oi, ma olen võidumees, tegelikult lihtsam lahendus on loomulikult mitte tarbida, aga see on selline noh, hea on öelda, aga, aga inimesed ikka tarbivad. Kuidas alkoholi tarvitamise vähenemise puhul on, on ka ju palju uuringuid tehtud, mis seda mõjutab noh, nagu mitte siis konkreetselt Eesti puhul, aga üldiselt ja on ju teada, sõltuvuskäitumist ei, ei vähenda mitte mingisugune väline surve, vaid inimese enda sisemine otsus. Et nüüd ma olen otsustanud oma sõltuvuskäitumuste käitumist muuta, ehk siis ma julgen arvata, et, et need numbrid, mis näitavad Eestis alkoholi tarvitamise vähem vähenemist, on lihtsalt üldise terviseteadlikkust see suurenemine ja inimeste isiklikud otsused, et ma tahan elada tervislikumalt. Elu aga tarbivad vähem need inimesed, kelle seast see probleem ei ole, okei, seal võib öelda, et me vähendame nende inimeste hulka, kes võiksid tulevikus sattuda riskigruppi, aga ka need inimesed, kellel ei ole probleem, nendega on jah praegu tegeletud, aga need inimesed, kellel on probleem, et noh, see ei ole normaalne, kui te vaatate neid koguseid, kõike seda ise tõenäoliselt ära jooda tuuakse naabrile ja, ja naabrinaabrile ja nii edasi, et aga need kogused on hirmuäratavad, et ma olen ka ise käinud Valgas vaadanud, mida ostetakse ja ma ei tea, kui tihti need inimesed seal käivad, aga, aga tundub, et nad on sellised kogenud ostlejad juba teatakse, kust mida võtta ja kui palju ja, ja hindades orienteerutakse suurepäraselt, millises poes mida natukene odavamalt saab. Mõne mõtte lisaksin juurde et sellel ilmunud raamatut jah, sellele nädalal ilmsiks hästi tähelepanu väärne intervjuu ilmus Eesti Ekspressi kultuurilisa, seal rääkis klapp Hollywoodi tegelikult sellest, mis toimub meie klubimaastikul. Muu hulgas tuli jutuks ka alkoholi tarvitamine, mis ööklubides on oluliselt vähenenud, mis on oluliselt vähenenud, aga ta ütleb ka seal ilusasti. Lahja alkohol taandub, aktsiis on nii laes, et jubedalt tuleb hinda tõsta. Alla nelja euro enam kuskil õlut ei saa ja tähendabki, et noored ja ööklubide külastajad on hakanud kangemat alkoholi rohkem jooma. Kui ma vaatan statistikat, siis alkosurmad vähenevad, aga narko üledoosid kasvavad. Just ja, ja noorte seas, muuseas on mõnuainete kasutamine või siis narkootiliste ainete kasutamine eriti kergem. Selline materjal on tõusuteel. Ja täitsa selgelt, et on tekkinud asenduskaup. Üldiselt inimesed lähevad üle uimastite peale, sellepärast et seal ei ole aktsiisi, seal ei ole ka seda on palju mugavam tarbida ja ei ole sellist. Ei taha siin narkootikumide tarvitamist kuidagi naga seotud teemad on omavahel seotud siis musta stsenaariumi rääkida, ma hakkasin ka kunagi kevad-suvel sama teema peale mõtlema, et aga mis siis see kõige hullem asi on? Kõige hullem asi, mulle tundub, on see, et meil on läinud päris hästi ja meil on kogu aeg, Eestil on olnud sellise odava käraka riigi maine kyljes. Soomlased, tulite siia massiliselt ostma Eestist alkoholi, Soome, isegi kui Euroopa Liit, kui Eesti ühines Euroopa liidule Soome alandas oma alkoholiaktsiisi haruldase, muidu jäävad nende poed täiesti kuivale. Ja nüüd, kui, kui Eestis tõuseb alkoholi hind märkimisväärselt sisu, kaob soomlastel see huvi siia tulla ära. Aga see ei tähenda seda, et pihta saada alkoholitootjad. Vaid minu meelest täitsa selgelt tähendab päris tugeva põntsu laevafirmadele, restoranidele, hotellidele, Lõbumaadeni välja, terves. Hussari salongid hambaravikabinetid. Sellepärast, et need inimesed okei, ta tuleb siia autot remontima ja ta teab, et et ta saab siit ka odavat alkoholi osta. Ei vastupidi, ta tuleb siia odavat alkoholi ostma, aga selle käigus käib ka hambaarsti juures või juuksuri juures ja kõik need saad pihta, et selles mõttes seal hulga komplekssem probleem ja seda on hästi näha, on muidugi praegu Lõuna-Eestis, kus väiksemad poed, eks kiratsevad juba eriti, mis seal piirile lähemal. Maksu- ja tolliameti esindaja eelmisel nädalal riigikogus ütles, et viimased reidid Lõuna-Eesti toitlustusasutustes on näidanud seda, et on väga palju avatud viinapudeleid, kust ei ole võetud mitte grammigi lihtsalt korkol lahti keeratud. Nii-öelda trikk on selles, et vana maksu, Eesti maksumärgiga kork pannakse peale ja tegelikult sisu tõenäoliselt on ostetud Lätist ja see on see reaalsus, mis siis toimub, ehk siis see on juba tegemist, selle puhul on tegemist salaalkoholiga, sest selle pealt riigimaksud jäävad maksmata. Kui inimesed oma tarbeks toovad, siis see on jah, ütleme see teistmoodi ja legaalne. No ja siis ma küsisin ühelt tuntud pankuril, mida tema minul sellest loost arvab ja tema ütles, et kui need ajalooliselt vaadata, siis mis põhjusel on Eestis palgad kõrgemad kui Lätis ja Leedus nagu muud loogilist põhjust ei ole ju see Soome on, leidsin, kõvasti toitnud ja need soomlased on sellel eesmärgil siia tulnud, et tegelikult see ongi selle valitsuse nagu suur suur küsimus, et kui, kui minna väga kõvasti alkoholiaktsiisi kallale siis sa võid saada väga suure laksu ja mitte küsimus ei ole selles rahvajoomise sõid majanduses laiemalt. Praegune tegelikkus on ikkagi see, et maksud jäävad Läti riigile tulu jääb Läti riigile, aga kahjud, tervisekahjud ka korrarikkumised, see jääb Eesti riigile, ehk siis see ei ole nii-öelda aus kaup, et ma ei tea, keegi siin kolleegidest tegi ka lõppeval nädalal nalja, et Soome või see vabandust, Läti Nokia on Ossinovski, aga noh, ega need Ossinovski kallal vilkumise naljad kaugele ka ei vii selles debatis, et pigem poliitilises mõttes tõmbub oma nurka ja ütleb taob oma seda mantrat, et rahva tervis rahvatervis, et aktsiisipoliitikuga tegelegu meil rahandusministeerium nagu ta ka lõppeval nädalal nii-öelda kordas, et ega ta väga palju intervjuusid ei tahtnud anda, sest ega midagi ju nii-öelda positiivset ei ole sellel teemal öelda. Tegelikult ongi Ossinovski üks põhiküsimus Ossinovski personaalküsimus siin siin selle taga, sest et, et ütleme ausalt, kui see aktsiisitõus seisma jääb, siis oleks väga õiglane, kui Ossinovski tagasi astuks. Noh, sest, et seal tema väga jõuliselt tema poliitika olnud seda rahvas ei toetanud, samas ka sellel sellele on läbi sõrmede vaadatud, sest et missugune rahvas toetaks seda, kui käraka hind tõuseb. Aga, aga noh, tõepoolest, et missugused on need siis valikud, mis praegu saaksid toimuda sellised, mis jätaksid raha riigieelarvesse alles ja Ossinovski omale postile. Et üks neist peab lamama. Kui ma mõtlen, selles seisus on võib-olla kõige parem olukord, on IRL selles mõttes, et kui meenutada aasta tagasi, kes olid selle rahalise poole juures kõige olulisemad läbirääkijad IRL-is, siis Margus Tsahkna ja Sven Sester mõlemad poliitikud on tänaseks IRL-is oma positsioonid kaotanud, üks on lahkunud ja teine on Riigikogus lihtsalt majanduskomisjoni esimees, et tema ei ole enam rahandusminister. Et selles mõttes on seeder veel jaa, jaa, Tõnistel lihtsam sellel teemal. Siis peeglisse vaadata ja reaalsust kuulutada. Jah, aga eelneva sellise jutu kohta ma tahan öelda, et see, mida ma rääkisin, oli muidugi sinimust stsenaarium, et noh, et elu on siiski tunduvalt hallim, et kõik nii hullusti ei pea minema, aga, aga selge on see, et sellise asja puhul tasuks mõelda laiemalt. Aga see laiem pilt on see, et vabandust jah, et alkoholitootjad ise, kui ma eelmine aasta nende arvutustesse suhtelise suhtusin suhteliselt skeptiliselt, siis nähes nende, nad ei ole ise neid arvutusi teinud, ikka konjunktuuriinstituudiga koos, et järgmise aasta puhul prognoositakse seda 10-st viinapudelist kolm pool või 3,3 ostetakse Lätist 10-st õllepudelist neli ostetakse Lätist ja need tarbitakse Eestis ära, et see on tegelikult päris hullumaja seis, kui vaadata ka raha mõttes, siis kokku on sellel aastal koos käibemaksuga Eesti riik kaotanud 75 miljonit eurot uuel aastal suureneb see summa 164 miljoni euro juurde ja saabub see efekt, kus tõstes kerge alkoholi või lahja alkoholi aktsiisi aktsiisi laekumine vähenenud. Aga kui meil ilmuvad sellised uudised, et Eestis ja Soomes on alkoholi hind sama, sellel nädalal oli üks selline uudis ta päriselt. Tõele ei vastanud ja selle seal oli trikk oli selles, et Soome kõige soodsam ja Eesti kõige kallima läind Minu meelest oli seal ka erinev õlle kangus, muuseas seejuures, aga kui see, kui sellised uudised hakkavad levima, siis peab arvestama, et küsimus pole ainult selles, et kui palju tuuakse Lätist Eestisse, vaid kui palju Eestist välja viiakse. Et ka see hakkab kahanema. See, mis mind jälle murelikuks teeb, on see, et sellel samal valitsusel on plaanis väga mitmeid väga suuri muudatusi, mis võivad eelarvele suuri mõjusid avaldada, ehk siis ma ma võrdleksin seda, seda olukorda, mis praegu on seal laste mänguJenga torniga, mis on teatavasti selline mäng, kus, kus on ühesugused klotsid ja siis sealt hakatakse ühekaupa klotse ja eemaldama ja kaotas see, kelle, kelle selle klotsi äravõtmises torn kokku kukub ja, ja noh, seda võib võrrelda siis nagu muutuste juhtimisega, et kui sa võtad ühe klotsi ära, siis sa eeldad, et, et selle, see muu konstruktsioon on sedavõrd tugev, et, et kannab siis selle muudatuse välja. Aga praegu on ju siis sellel samal valitsusel plaanis mitmeid väga suuri muudatusi, nendest üks on siis algav maksureform, mis peaks tooma Eestisse filmi toobki Eestisse astmelise tulumaksu ja, ja noh, ma ei, ma ei, ma ei imestaks, kui see, see reformi ei lähe nii nagu seda on ette prognoositud, et seal on liiga palju selliseid küsita küsitavusi ja siis loomulikult ka siis tasuta ühistranspordiprogrammis, mis praegu käimas on, aga, aga seda maksumuudatuste teemat ma küll vägagi vägagi kardaksin, et ma mõtlesin tulumaksutulumaksumuudatusi jah, et, et see, selle nagu eeldus on see, et, et rohkem teenivad inimesed hakkavad riigile rohkem makse maksma. Aga see, mida ma kahtlustan, on see, et hakkab, hakkab toimuma rohkem nii-öelda maksu vingerdusi ja selle tulemusel riik hakkab vähem sotsiaalsemaks. Miks sa saama, et selles loos, kui alkoholiaktsiisi teema kuidagi kokku võtta, siis ma ei tea, minu jaoks on eriti nukker jälgida, kuidas Keskerakonnast on saanud mõnes mõttes uus Reformierakond, et ma mäletan suurepäraselt, kuidas Reformierakonna eelarvepoliitika oli Exceli tabel, aga ka lõppeval nädalal Kadri Simsoni vastused või ka Kersti Sarapuu vastused küsimusele, et mida nemad arvavad, et kas aktsiisitõusu saaks järgmisel aastal lahja alkoholi puhul ära jätta, et need olid just sellises stiilis, et aga eelarves on kirjas ja seda enam ära Ta ei saa jaga, et no kuulge, eksperdi Ma võin nimeliselt nimetada Raul Eamets, Tartu Ülikooli makromajanduse professor, rahandusminister Tõniste, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu, Marje Josing, neid inimesi on veel ja veel, et nemad on lõppeval nädalal öelnud seda raha, mida te sinna eelarvesse olete kirja pannud üle 321 miljoni euro, et seda ei tule. Et aga, aga kulupool on tõesti tehtud, et, et minu meelest oleks selles mõttes reformierakondlastele on õigus, et tuleks rida kulutusi juba eos ära, et noh, minu pärast on meil seda Haapsalule kaheksa kilomeetrit lähemale ehitatavat raudteed nüüd hädasti vaja, et neid asju on seal veel ja veel, et kas või ma ei tea, hea algus on ka ju see, et et kui see neli miljonit katuseraha, mis riigikogus nüüd teise ja kolmanda eelarve lugemise vahepeal jälle ära jagatakse, et see ära jätta, et noh, selge on see, et seda raha, mida kulutatakse, seda alkoholiaktsiisist ei saa järgmisel aastal. No just et niukses see just nimelt ongi see samase Jenga torni kokkukukkumine on see, et, et kui, kui nende eeldatud tulusid ei tule, aga samas kulud on juba ette ära lubatud ja paljude riigieelarve eelarve kulud on ju sellised, mis ei ole mitte ära ette lubatud järgmiseks aastaks vaid noh, enam-vähem pikemaks igavikuks pikemaks tulevikuks aastateks ette, et mida, mida mille, mille muutmine nõuaks väga, väga suuri. Põhimõttelise muudatusega selle rahaga selles mõttes selle probleemi, et on olemas küllalt palju spetsialiste, kes ütleksid laene, mille, milles küsimus, laename, anname riigivõlakirjad välja. Me võime ehitada teile mitte sinna Haapsalu ühe selle raudtee paneme kaheksa rööpapaari kõrvuti Hiiumaale välja ja mingit probleemi ei ole, et Eestis on lihtsalt nii väike võlakoormus ja küll me selle ära korraldama fotod ja ongi kõik. See on tulevik, et me hakkame siin käibekulusid võlaga kinni katma. Kuulge, aga selle katuseraha oma sisse teen siis mulle lõppeval nädalal riigikogus kõrva selline Mihhail Stalnuhhini tegemist on keskerakondlasega, kes on rahanduskomisjoni esimees. Tema selline kuulus tsitaat. Ma ei arva, et katuserahas oleks midagi negatiivset. Ma tunnen uhkust selle üle, et järgmisel aastal mina annan krõbeda summa oma rahast praktiliselt kogusumma kodutute loomade varjupaigale, sest ma olen seal paar korda käinud ja see on võimatu. Millises olukorras need kassid, koerad, seal elavad? Mina annan riigi raha, maksumaksja raha, oma raha, siis see on tõesti uskumatu. Kui, kui nagu keegi ei ole aru saanud, et mis selle katuserahaprobleem on just see, et mina annan. Et Ma küll ei saanud aru, et kas ta annab isikliku raha selles mõttes, et riigikogu liikme palgast või ikka katuserahast, et aga see kontekst oli jah, ikkagi katusega kontekst, et et see on see koht, et ma tean, siin. Alari Rammo üks tuntud ühiskonnaaktivist on proovinud sellel teemal ka kodanikualgatuse korras siis. Teha pöördumist, kuhu ta kogub allkirju et see katuseraha jagamine ära lõpetatakse, aga, aga eriti suurt, et toetus see veel ei ole saatnud. Eks sellel katuseraha lollega positiivseid külgi, et teatud juhtudel mingitel väiksemate probleemidega see ongi selline võimalus, kus ütleme, mingi küla saab näiteks oma saadikule esitleda konkreetsel palvel, parandage see katus ära ja siis sealtkaudu tulebki mingi väike summa. Ehk mõnikord on nagu lihtsam niimoodi ühe ühe saadikuga otse suhelda, et seal on teatud plusse. Teisest küljest jah, eks sa natuke korruptsiooni meenutaks, et kui riigikogu saadik ei oleks oleks ametnik, siis ta võiks nagu selle eest kinni minna, eks. Aga ta, riigikogu saadik ja see on talle täiesti lubatud, et noh ta on traditsioon neil olnud. Nojah, selles mõttes on see ju arusaadav, et, et ma olen, et saadik on valitud selles piirkonnas ja tegelikult tema töö edukust saab siis mõõta sellele, et kas ma võitlesin teile selle raha välja või mitte, et ma seda noh, nagu seda ahvatlust on nagu lihtne mõista. Ja need summad on tegelikult väga-väga pisikesed, kokkuvõttes see neli miljonit on võrreldes selle auguga, mida me rääkisime ikka. Mis võib olla nende katuserahade puhul, on, on keerulisem, probleem on, on see, et nendele katuserahadele puudub selline kultuurne mõtlemine, mõtlemine, et et üheksakümnete lõpus 2000.-te alguses sai ehitatud paljude paljusid koolimajasid üles, mis hiljem haridusreformi käigus osutusid tarbetut, eks. Et selliseid näiteid on veelgi veel ja veel. Et saadik võitles küll selle katuseraha sinna välja, aga tegelikult suuremas plaanis seda ei olnud vaja või see osutus noh, raiskamiseks. Ja nende projektide mõttekus on mõnikord küsimuse alla. Sest tõesti, kui riik kas euro investeeringuid jagab või ka oma raha jagab kas või haridusasutuste remondiks, siis tõesti selle eelduseks on see, et sellel koolil peab olema koht koolivõrgukavas ja, ja seda pikemat aega, kui testiks saadik tahab anda kinnipandava kooli katuse remondiks raha, siis ega keegi selle vastu Riigikogus sõdima ei hakka, sest mina annan, on see nii-öelda motiiv seal. Aga siis ma ei tea, võib-olla selle avapika raha ja poliitika teema. Lõpetuseks vaatan tänases Postimehes Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar. Siin on kasutusele võtnud sellise terminina termini nagu ideelised käpardid ja mulle kohe sealt Arktikast vaatas vastu ka selline termin nagu moraalsed värdjad, et tundub, et selline Eestis ongi kaks poliitilist koolkonda, et ühed on ideelised käpardid ja teised moraalsed värdjad, et selline sildistamine on muidugi võimas ja hoogu kogumas, aga et et on meil siis niimoodi, et valitsuses on praegu ideelised käpardid või veel hullem oleks, kui nad oleksid eetud, käppartida. No me tegelikult saame aru, millesse ideeline käpardlus on tekkinud nimelt sellest, et sellel koalitsioonil on ülimalt vähe aega oma ideid realiseerida ja sinna on siis sattunud kokku keske või sinna sattunud siis Keskerakond, kellel on vaja lõpuks ometi tõestada ja näidata, et nad midagi ikkagi enda valijad jääks suudavad ja siis veel ka hulk teiste teiste koalitsioonipartnerid. Selliseid hobuse unenägu, sarnase hobusena sarnaseid unistusi on sattunud kokku siis koalitsioonilepingusse, mis, mis, mis tuleb realiseerida väga lühikese aja jooksul. Et kui, kui noh, näiteks eraettevõtja, kellel oleks vaja sedavõrd suuri muudatusi ellu viia, siis planeeriks selle muutus muutuste juhtimise pikema aja peale, et las ta siis toimida ühel muudatusel hinnata ka ja need kahjud kokku või siis mõjud kokku õigupoolest siis alustada järgmisega siis praegu on see tõesti nagu muudatuste tulevad märk, mis, mis Kääma käima on läinud ja tulemuseks on tõesti mõne mõnevõrra käpardlus. Järgmisel nädalal saab ju üks aasta uue valitsuse seal ei saa enam öelda uus valitsus valitsusse, siis toimimisest ja ega seal ei ole tollane sellised väga suurepäraseid asju, et pigem on nagu kogu see jama aste, on kogu aeg nagu kasvanud. Kui ma mõtlen selle keskeraaste on kaslane erakonna peale, siis noh, nende suured mantrad, mida nad kogu aeg korranud, klassikaline astmeline tulumaks, noh, seda me ei ole näinud või siis rääkimata. Ta toiduainete käibemaksu alandamisest, millestki enam mitte keegi ei räägi, aga mis kogu aeg oli jutuks? Minu meelest on väga hea kirjavahetus, on toimunud Kaja Kallase ja Jüri Ratase vahel sellel nädalal edasi-tagasi edasi-tagasi ja see näitab, milline segadus tegelikult toimub. Muuseas, ma tunnistan, et mind, see astmelise tulumaksu teema väga nagu hirmutab selle selle perspektiiv, et selle mõjusid mõjuda. Palju palju segadust, lihtsalt tulemas, see on kõige suurem kõneaine tänapäeval, sellepärast et raamatupidajate ettevõtetes küsivad. Palun andke nüüd teada, millist, millist maksusummat teie tahate järgmisel aastal saada ja siis teatatakse meile, eks valitsuses, et milles küsimus kohe tulevad kalkulaatoreid. Vaadake neid, aga kust need kalkulaatorid on? Väga raske neid leida, sellepärast et neid ei ole olemas, eks küllap, küllap nad siis tulevad, aga segadust on, palju, inimesed hakkavad, saavad teada, kas nad peavad juurde maksma või saavad nad tagasi. Ei pea midagi tegema, kuna see juhtub 2000 üheksateistkümnendat aste, määr. Kusjuures valimiste ajal valitsus loodabki selle peale, et see segadus tuleb noh, mitte nüüd kohe, aga, aga järgmisel aastal. Aga ma julgen ka ülejärgmisel, ülejärgmisel aastal just, aga vaadates ettevõtlikke eestlasi, kes kes trotsivad aktsiisitõusu lätti sõiduga, ei jäta ka eestlased võimaliku veel korralagedust oma rahakotis tähelepanuta ja ma arvan, et nad hakkavad juba ütleme siis nagu muretsema ja, ja, ja ka samme astuma oluliselt varem. Ma arvan, et seal on erinevaid skeeme, kuidas neid makse optimeerida, aga võib-olla tõesti ei ole siin praegu see õige aeg, kuidas sellest rääkida, aga, aga noh tõesti, et noh, et kui sul on lisaks põhipalgale veel mingisuguseid tegevusi, et kas või ma ei tea rahvateenrite saates osalemine siis lihtsam on sellest tõesti OÜ-le lasta, makse maksta ja nii edasi. Aga siis. Mulle endale tundub, et see tahtmine on võib-olla suurem, kui jaksu on, et selline ma ei tea, kui Jüri Ratas vana korvpallimehena jagab seda terminit küll, et kui sa oled ikka pingipoiss olnud aastaid ja ühel hetkel platsile pääseb, siis see tahtmine näidata on nagu niivõrd suur, et siis hakkavadki juhtuma need asjad, et kus sa tahad korraga olla nii kaitses kui ka ründes ja ise tahad nii pealt panna kui ka auti välja visata ja kõike muud teha, et praegu selle valitsusega ongi juhtunud see, et korraga on tahetud maailm valmis ehitada, et kui reformierakonnal oli seda jaksu ja kannatust ja neil oli seda aega nagu ikkagi poliitikud ütlevad Moskva olümpiamängudest alates seda teha, siis Keskerakonnal on jah, lood on teistsugused, et tuleb kohe tõestada, aga. Kuna mul oli isegi nende, paistsid nagu ideed juba otsa saanud olevat, et maailm oli valmis, nagu seal ling peenviimistlus on ainult jäänud. Aga villast valitsused tahtsid nagu minu meelest lihtsamaid asju teha, kuigi nende ajal läksid ka kõik kased keerulisemaks. Aga me ei saa seda öelda, et ühiskond muutub rikkamaks ja areneb, et vaatame, kuidas parkides näiteks, kui te olete näinud, et tehakse täisnurkseid, teil inimesed lähevad ikka otse, eks ju, sõltumata sellest, kas nad on rikkad või vaesed. Inimesed tahavad selgust, lihtsust. Ka üks mitte tõenäoliselt väga halb uudis ka valitsuse töömailt, nimelt on valitsuskabinetti jõudnud tõdemusele, et riik müüb tuleval aastal ligi 68 miljoni euro eest Tallinna Sadama aktsiakapitali pakist siis või aktsiapakist 33 protsenti. Viimati erastas Eesti riik endale kuuluva aktsiaseltsi aktsiaid avaliku enampakkumise teel 1999. aastal, mil müüdi siis Eesti Telekomi aktsiaid. Vahepeal on tõsi, müüdud tervikvarana Eesti raudtee ja siis sa ka kallima hinnaga tagasi ostetud, aga see polnud avalik aktsiate enampakkumine, et no vara müümisel on alati kaks võimalust, kas seda tehakse selleks, et näpud on põhjas või on mingisugused muud eesmärgid, et teie saate aru, et mis on need muud eesmärgiks eesmärgid, milleks siis Tallinna sadamast kolmandik tuleks maha müüa? Äkeedid. Ega seal muud eesmärgid, et no tegelikult on seal tõesti, ma arvan, et Sulev oskab seda paremini analüüsida, aga börsifirmade eelis on see, et seal on mõningast läbipaistvust rohkem, et nad alluvad, et mingisugustele reeglitele, mis, mis börsifirmadele ette seatud ja Tallinna sadamal on olnud selline ajalooline häda, selle läbipaistmatu see ja ega, kui suure korruptsiooniriskiga. Aga kas nüüd sellepärast peaks ettevõtte börsile viima, see on ka nüüd omaette küsimus. Mina ei tea, kas neid on väga palju, aga kas see hea uudis, et ma ei oska seda öelda, et üks põhjendus on olnud, et ta elavdamiseks seda Tallinna börsi, mis seal hetkel nagu varjusurmas, et seal oli tõesti kunagi mitmed suuremad ettevõtted nagu hansapank ja ühispank ja Norma ja Eesti Telekom, kõik nad on sealt välja ostetud. Millegipärast nende omanikuna on leidnud, et ikkagi ei tasu seal börsil olla, et lihtsam ja mugavam on ilma toimetada. Nüüd öeldakse, et see võiks suurendada investeerimisvõimalusi eestlastele näiteks meie pensionifondid saavad. Vot see on huvitav koht, saavad investeerida sadama aktsiatesse. Kuna praegu mõtlen, et kui ta kuulub riigile ja riik hoolitseb meile esimese samba eest, siis saaks öelda, et Tallinna sadam on seal esimese samba fondi varade seas. Ja kui, kui nüüd öelda, et aga labandus, sadama tulud või ei lähe esimesse fondi esimesse sambasse, no siis on väga lihtne, muudad põhikirja, ütlevad kõik, tema kasum kuulub edaspidi sotsiaalkindlustusametile pensionite maksmisse ja see oleks, see oleks keegi kõige lihtsam. Et okei, ma siis selle kolme kolmandiku maha, kes neid ostab, võib-olla lastead, pensionifondid, aga võib-olla lasteaed, mõned Vene ettevõtted, vihilased, me ei tea ju. See on väga huvitav aspekt, et kui vaadata seda, millega põhjendati tõesti seda kaks argumenti, üks on see, et muudame riigiettevõtte juhtimise avatumaks, see on kindlasti hea ja tervitatav, et kui sa oled ikkagi börsil noteeritud, siis börsijärelevalve ja nii edasi ja teine argument oli teine argument, oli just seesama, et siis on Eesti inimestel võimalik või Eesti pensionifondidel ostaga Eesti varasid. Ja, ja kui ma vaatasin Valdo Kalmu sain siis Tallinna Sadama juhatuse esimees väljaütlemisi kas või eilses äripäevas, siis prospekti koostades rihitakse just Skandinaavia investoreid, et nüüd on kuhugi, et kuhugi on kadunud see fookus, et kui Kadri Simson ikka räägib sellest, et Eesti inimesed tõenäoliselt saavad endale sellise noh, ütleme investeerimiskoha, siis ettevõtte juhtkond prospekti koostades tegutseb teises suunas. Noh, ja selle avatusega on ka selline asi, et ikkagi väga tihti suhtled börsiettevõtetega ajada, saada sealt ühte või teist asja, siis selgub, et noh, ei saa, sellepärast börsireeglid keelavad seda rääkida. Mis erafirma puhul jällegi on selline, et kui tahad, räägid, kui taha ei räägi ehk seal on nagu plussid ja miinused, börsiettevõtetele on teatud hulk Infot kohustuslik, selle avaldamine, aga ülejäänud on. Samamoodi on ta enda käes. Raskeim avaliku teabe seaduse alla ja sealt ei käi, ei. Eraõiguslik asi, et selles mõttes sinna ta ei käi, noh ja siis seal sadama puhul on ka veel omaette küsimus, et nad mis, missugused on selle ettevõtte tuleviku väljavaated, et Vene transiit, mille peal ta elas aastaid on kolmandiku võrra kahanenud ja niisugune ikka varjusurma poole siis on Soomega ja Rootsiga reisimine. Ka sealt on oodatav meeletud tulva, eriti kui me mõtleme sellele eelmisele teemale alkoturism näiteks siis on veel praamiliiklus, mis on äärmiselt poliitiliselt sõltuv ja on veel kinnisvaraarendus, aga ka sellele pruugi lõputu kasv olla. Et kinnisvaraarenduse puhul Tallinna Sadamale kuuluvad mõned väga magusad maatükid seal sadama ümbruses kesklinnas, et sealt on kindlasti võimalik väga hästi teenida. Aga need ei ole lõputud. Aga kokkuvõttes siiamaani on see sadam väga hästi nagu raha teeninud, et just ja ta on kogu aeg maksnud dividende, et kokkuvõttes kusele neid aktsiaid ostad, siis sa ju võid unistada, et äkki ma saan selles justkui tähtajalise hoiuse kogu aeg nagu midagi tiksub sealt ja parema teistpidi jälle riskantsemalt. Just ma vaatan dividendimaksed alates 2012.-st aastast iga aasta selline 35 25 42 31 35 miljonit eurot, see on põhimõtteliselt riigile olnud selline juba väga kindel püsiv tuluallikas, et riigieelarve koostamisel kindlasti abiks. Noh, ta on olnud nagu selles mõttes valmis ettevõtte valmis ettevõtted on nendelt, kes ei pea enda arengusse väga palju panustama. Tavaliselt minnakse börsile selleks, et, et raha juurde saada ettevõtte arengusse, aga see, see antud juhul ei ole see teema. Siin antakse kohe saadud raha riigile. Ühe erakorralise dividendimaksjana. Ja väga võimalik on ka näiteks seda auku lappida müüa 33 protsenti rohkem ka müüa vajaduse korral. Kusjuures hämmastav ma eile seda teemat ette valmistades avastasin, et ega ju siis riik ei ole öelnud, et kui palju nad loodavad selle 33 protsendi aktsiate võõrandamisega teenida, et kui siin paljud väljaanded opereerivad numbriga 68 miljonit eurot. Äripäev kui ka Postimees rahvusringhääling, siis pealinn opereerib numbriga 128 miljonit eurot, nii et ma ei tea, võib-olla suurusjärgu võrra suurem ja nendel on võib-olla eksklusiivseid eksklusiivse. Vaata natuke seda entusiasmi kahandab ka see, et Tallinna börs tõesti ei ole väga, väga aktiivne ja need senised börsile tulekut on olnud toredad, aga see emotsioon esialgu on olnud suurem kui pärast selle seal seal olemise, nagu see vaev võiks öelda. Ja siis muidugi see börsile viimise aeg ja mis ka ühtlasi perioodi, mil sadama endised juhid lähevad kohtu alla, süüdistatuna korruptsioonis ehk mis saab olla üks parema reklaamiga? Krimiuudistest, ühesõnaga see kõik lõhnab väga selle järele, et riigil on raha vaja. Nii aga me elame praegu tegelikult ju majandustsüklis, mille kohta Andrus Ansip tõenäoliselt ütleks, et vot sellises majandustsüklist tahakski elada, et majandus kasvab, sissetulekud kasvavad, veel ei kasva väga kiiresti, hinnad uuel aastal siiski on inflatsioon valitsuse abil muidugi uutes kõrgustes, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid sellest, kui inimestel on vaba raha. Siis riskitaks seda paigutada vägariskantsetes vahenditesse, nagu näiteks ühisrahastus. Lõppevasse nädalasse jääb ka uudis, et Eesti suurim ühisrahastusplatvorm steitvooru saatis teisipäeval haamri alla ühe laenu tagatiseks pandud lõpetamata villasest. Laenuvõtja ei suutnud õigeks ajaks raha tagasi maksta ja tegemist on selles mõttes märkimisväärse sündmusega sest kolme tegevusaasta jooksul pole mitte keegi selle ettevõtte kaudu laenusaanutest veel jänni jäänud. Et Sulev selle Eesti Ekspressi lugu ütle, kas see on esimene ohumärk või lihtsalt halbade asjaolude kokkulangemine ja sellest ei maksa mingisugust mustrist ja põhjapanevat järeldust veel teha. Ei, no minu meelest see on selline esimene pääsuke, et kui üks asi on kolm aastat juba töötanud peaaegu neli, ütleme siis mingil hetkel peavad inimesed aru saama, et midagi hakkab kõrbema, et varem ei ole selles valdkonnas üldse riske juhtunud, need riskid realiseerunud. Et On selge, et see ühisrahastus ei kao kuhugi ära, see on hästi populaarne. Et seal, kus on hea tuju üle 10 protsendi ja tootlikkus on hästi hea ja kui seal keegi kulutatakse uus laen välja, siis need sageli märgitakse täis minutitega. Noh, ütleme tundidega ütleme seal ei ole pikalt, võttis aega, ta on hästi populaarne ja inimesed sageli ei, ei mõtle riskide peale, kui nad sinna investeerinud, et et Isteid kuuril on selles mõttes hea, et tal on ikkagi kinnisvaraga tagatud, need aga on ka teisi platvorme, kus ei ole isegi tagatist, aga sageli ja siis on veel hoiu-laenuühistud, mis on hästi populaarsed, millel inimesed, mille puhul inimesed ei mõtled sealsetelt hoiustelt võetakse näiteks tulumaksu ja teiseks, seal ei ole riiklikku tagatist. Et meil on sellised nagu Sist õhina põhinast põhistungi investeerimist hästi palju, et teeme, teeme, teeme, aga, aga, aga ei mõelda riskidele, et selles mõttes on, mina ei näe siin nagu midagi väga musta veel praegu, aga see on inimestele hea õppetund, et nad on saanud selgeks, et midagi kõrbema minna. Muuseas, üks hästi tähelepanuväärne asi on ka see, et Eesti pank annab igal aastal paar korda välja sellist finantsstabiilsuse ülevaadet ja seal näiteks hoiatatakse ka tuleva suguste pensionifondide eest. Need on siis indeksfondid, et põhimõtteliselt sealse fondihaldur ei pane pensioniraha. Ei analüüsi iga, et aktsiad mingit väärtpaberite eraldi paneb indeksitesse. Indeksi põhjal koostatud siis, ega sellest väärtpaberiportfelli. Aga kui kõik sellised fondid võimendavad 11 et nad kogu aeg nagu järgivad ühte ühte indeksit ja kui sinna kuuluvad mingeid väärtpabereid, siis neid ostetakse muudkui juurde, ostetakse juurde, nende väärtus kasvab, kuna ta kasvab, siis ostetakse juurde. Ja siis ta hakkab mullitama ja kui hakkab kukkuma, siis müüakse kiiresti maha, müüakse jälle maha. Ehk need riskid jälle kasvavad. Eestis muidugi ei ole need veel väga populaarsed, tuleva sai ka kõvasti, ütleme reklaame ka seal ütleb Eesti blankett. Kuulge mõelge, inimesed siiski järgi, eriti need, kes kes on vanemad ja keda ootab last ees pensionär, pensionile minek, et teil võib-olla ei tasuks sinna silla investeerida nooremat erinevatelt inimestelt. Noh, teie tehke, mis tahate, et selles mõttes meil alati tasub mõelda riskidele. Küll viimast tema bloki sisse juhatades tahaks öelda, et nüüd rahast rääkima, aga siis mulle meenus, et see teema on siiski rahaga seotud, et meil on lõpu kaks eetika teemad ka, et alanud on alanud nädalal on siis mulle tundub, et alanud uue Reformierakonna esimehe valimised, sest kuidagi ühe uudise põhjal see herilasepesa aktiviseerus nii kiiresti vaadati, kas kusagil keegi omadest on nüüd jälle midagi korda saatnud, mingi paberiga kusagile toimetusse jooksnud või mis toimub, et ma pean silmas seda, et nädala alguses Postimees avaldas siis täies mahus viis aastat tagasi toimunud nii-öelda siis Silver Meikari ajendil alanud Silver kleidiskandaali prokuratuuri määruse sisu ratas, selle kriminaalasja ja sellest määrusest on nüüd siis need mustad kohad ja tärnid ära kaotatud, ehk siis need on asendatud nimedega ja selgus, et Reformierakonna praegune esimees, endine siseminister, justiitsminister, muuseas, justiitsministriks sai ju Hanno Pevkur, Kristen Michali asemel, kes oli selle skandaaliga sunnitud justiitsministri koha pealt tagasi astuma, tema asemel et selguse, et selles kilekotiskandaalis ja siit ka siis raha seos on osaline olnud siis vähemasti ühe tunnistaja ütluste kohaselt. Ka Hanno Pevkur, et mis selle loo õppetund on, et ma saan aru tänases Postimehes, muuseas, on väga huvitav detail, et prokurör oleks võinud selle määruse salastatud 75-ks aastaks salastas selle ainult viieks aastaks. Nojah, see on see viimane on nagu hea uudis, sest et et ma arvan, et ühiskond ainult võidab sellest, et see dokument sai varem varem vaba nii-öelda kättesaadavaks. Aga mis selle nüüd moraalne õppetund on, seda on ses mõttes keeruline öelda, et et Kristen Michali karjäärile see Silvergeid, et kus, kus siis Silver Meikar oli aasta jooksul vedanud kilekotis raha parteikontorisse, mille päritolu ta ei teadnud, ja sellist Toli, selle saanud Kalev Lillo ja Kristen Michali käest siis see skandaal, selle skandaali ilmsikstulek kindlasti ainult pani väga suure rõhu või võttis ütleme, väga suure pitseri Kristen Michali karjäärile temast räägiti ikkagi väga, väga suure tõenäosusega järgmisest erakonna juhist ja peaministrist ja, ja tegelikult silver käidi, skandaal on, tal on tal siiani nagu kiviks kaelas, et selles mõttes see on vähemalt Michali seisukohast vaadates kindlasti õiglane, et kui sellest on olnud seotud ka sellega on seotud ka olnud Hanno Pevkur, siis, siis tema nimi ei jääks varju selles loos Aga jah, üsna tõenäoline, ma arvan, ka, on see, et kui seda Silvergeeti poleks olnud, siis mitte Taavi Rõivasest ei oleks saanud peaminister, vaid Krist Kristen Michalist oleks olnud peaminister, aga ajalugu on selline juba, et, et ma tean, et on terved ajaloos Harju kirjutatud, mis oleks siis, kui oleks läinud teisiti. Et selles mõttes on nagu selline ennustamine. Ja selles mõttes on see silver Keit nagu väga oluline ka, kuna seal sellel korral olid, siis ilmusid need, ütleme siis faktid läbi otseste tunnistajate, et ajakirjandus on mitmeid kordi püüdnud erakondade rahastamisse valgus tuua või neid erinevaid erinevaid kahtlustusi avalikkuse ette toonud. Ma ise olen kirjutanud Arnold rüütlist, kes ka 1000 krooni kaupa viis partei kontorisse sularaha, kuna 1000 krooni oli see piir, mida ei pidanud deklareerima. Aga see, need jäid kõik ainult ulatusteks, sest polnud otseseid tunnistajaid, vaid pigem nagu kaudselt kaudsed tõendid, et see, see juhtum selle võrra oli. Oluline on kokkuvõttes, siin ei ole nagu peale ajaloo mitte midagi, uurimine asi lõpetatud, see ei ole esimese astme kuritegu, ei olnud süüdi keegi süüdi? Ei, ei toimunud. Ei siiski minu meelest Silver Meikar tunnistas, et tema vis musta raha ja tema jäigi süüdi selles mõttes, et ta visati ka Reformierakonnast välja, see raha, millega silmis süüdi selle ralli, ei selle raha, mille ta sinna parteikassasse viis selle ka Reformierakonna kont kandis riigieelarvesse. Et tema jäi seal küll nagu täitsa mustaks poisiks. Aga, aga see uurimine on lõpetatud, see ei ole esimese astme kuritegu. Seal ei ole mitte see ühtpidi on see tõesti ajalugu, teistpidi see mõjutab vähemalt ühte inimest, ehk Kristen Michalit veel viis aastat hiljem väga tugevalt. Ja ja see valge kampsuni auhind, mida annab nüüd välja ka vabaerakond Korruptsioonivaba Eesti MTÜ on ka selline asi olemas. Sellel aastal antakse siis esimest korda välja. Valge kampsun inspireerinud inspireerinud sellest samast skandaalist kusse. Kristen Michal ilmus esimest intervjuud andma, kui ma ei eksi Eesti esimeste ja tal oli seljas valge kampsun, mis pidi sümboliseerima siis seda, et, et kuivõrd süütuda Aga jah, see lause tsiteerin siis postimehest, et milles aktuaalsus või sensatsionaalsus nimelt kirjeldas siis ettevõttega seotud Mairo Kiho viis aastat tagasi riigiprokuratuuris toimunud ülekuulamistel äärmise täpsusega, kuidas ta koos toonase äripartneri Marek Leenurme k soovis toonase riigikogu riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Kalle Pallingu kaasabil osta endale 20000 krooniga sobivad pakendiaktsiisi seadust. Pallingule kolmes osas üle kantud raha erakonna kättejõudmise kohta küsiti aga Leenurme kunagiselt koolikaaslaselt või koolivennalt. Pevkurit, kes olevat kinnitanud, et raha jõudis potti. Nojaa, aga mis seal siis on, et ta temaga ees isegi liikunud, muuseas Pevkur isegi liikunud must raha, ma saan aru, tema käest küsiti, et kuule, küsi järgi, kas see raha, mille me andsime pallingul, et kas jõudis parteikassasse või mitte. Pevkur teatas, et ikka jõudis küll, et mehed nagu kontrollisid Tallink Tallinki paneksite oma taskusse, mina saan vähemalt. Visandi argumendi organisatsioone, kontroll, aga luisk alati musta raha puhul on, et vahendaja võtab väikese boonuse endale ka, aga jah, seda tead. Ja viimane teema riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni kuuluv Tiina Kangro nimetas läinud laupäeva õhtul sotsiaalmeedias kolleeg Hardi Volmeri vaimseks värdjaks ja nõudis tema riigikogust lahkumist Kangrot. Ta ärritas nimelt siis eelmisel laupäeval õhtulehes Hardi Volmeri intervjuu, kus ta ütles, et pole veel midagi suurt poliitikas ära teinud vaid on pigem niisama tiksunud. Ja tema energia Riigikogus kulub muudeks asjadeks, et iseenesest aus ülestunnistus. Aga nüüd ongi küsimus selles, et ma ei tea, kummast me nüüd räägime või Hardi Volmer-ist, et küsimus on ju selles, et üks ütles ausalt, et ta ei ole võib-olla oma kõige suurema kutsumuse juures talle rohkem meeldiks teha filme ja esineda Singer Vingeriga. Seegee pole ju teema vä? Ei, see, kes tegelikult on see nagu kontekstist välja võetud, siin see tuleb, ühest Anu Saagim tehtud. Anu Saagim tegid Volmeriga intervjuu, seal ta küsis, et kuule, sa oled bändimees, et ega see väsitav ei ole siis Volmer vastased ütleme nii, et politseid pole veel kutsutud. Ja siis selle peale ta rääkiski, et kuule, et ma siin tegelikult Patval tiksungi, et ma Ma tegelen nende eelnõudega, mis ta mulle meeldivad ja siis kui kui on ka muud asjad, siis helistab keegi pahandage. Kuule koer, mina olen sind valinud ja nüüd on mul selline jama majas ja nii edasi, noh et ta tegi tegelikult seal, noh, suhteliselt irooniliselt käitus. Selle peale tuli selline selline huvitav sõnum, ma olen siin kodus, oleme arutanud, et huvitav, et mis siis oleks, kui oleks vastupidi olnud, et kui keegi Hardi oleks Tiinat nimetanud vaimseks värdjaks et kas siis oleks veel lisandunud sinna ka selline nagu maalne tola toon? Mina ei tea, kas seal seksuaalselt on, aga kindlasti oleks nagu naisõiguslased, aga karjuma õnneks praegu vähemalt Tiina Kangro õnneks ei ole meesõiguslased selle peale tulnud, et kuidas niimoodi võib käituda. Ja ilmselgelt on siin tegemist ülereageerimisega, et mis ei ole kuidagi õigustatud. Pigem on jah, küsimus selles, et kas, kas, kas, kas riigikogu liikmed võivad üksteise kohta selliseid sõnu kasutada ja ma arvan riigikogu liikmeid? Ikka koodeks seda ei võimalda, sest see soovitab jääda riigikogu liikmel igas olukorras ikkagi väärikaks nii oma väljaütlemistes, Parlamendis kui ka väljaspool seda. Aga miks me ju kõikjal väärikad olla. Eelnevalt rääkisime ühest Jüriste pääs, kes üksteise poole suhteliselt üksteise poole pöördusid, sellel nädalal korduvalt ja kordagi ei kasutanud selliseid väljendeid. Puuduks. No vot sellised said tänased rahva teenrid rääkisime väga paljudel teemadel, aga kindlasti võiks veel teise saatetunni teistel teemadel siia järgi teha. Järgmisel nädalal on rahva teenrid koosseisus Taavi Eilat, Neeme Korv, Urmet Kook, aga tänane seltskond oli Heidit Kaio, Sulev Vedler ja Mirko ojakivi kena nädalavahetust teile ja uute kohtumisteni.