Vikerraadiotüüblid. Tere hommikust, head raadiokuulajad, kell on saanud 11 ja viis minutit ning käes on novembrikuu viimane laupäev. Ja nii nagu novembrikuus oleme muidu rääkinud enamasti siin väga sompus ilmaga, siis vähemalt täna Tallinnas on läinud natukene selgemaks ja helgemaks. Aga nagu ikka, meie saates on kohal vikerraadio eetris rahva teenrid ja täna meie oleme koosseisus. Urmet Kook, Eesti rahvusringhäälingust, tervist. Tere. Neeme Korv Postimehest. Tere. Tere. Ja mina olen Taavi Eilat samuti rahvusringhäälingust. Nagu ikka, peatume pikemalt nädala olulisematel teemadel ja analüüsime nende sündmuste käiku. Esmalt vaatame lühidalt, et mis meie teemadeks täna on. Sel nädalal täitus aasta päevast, kui Jüri Ratas kokku pandud valitsus ametisse astus. Selle aja jooksul on palju justkui ära tehtud, aga ilmselt ka palju tegemata jäetud. Pikema sissevaate teeme ka rahandusminister Toomas Tõniste ettepanekut alkoholiaktsiisi tõstmine peatada ja see mingil määral ka ju siis toimus, aga samas ka nagu ei toimunud ka, räägime sellest. Ühelt poolt räägime siis nendest, kes on võimul, aga räägime ka nendes, kes ei ole võimul, ehk siis reformierakonnas. Sel nädalal on selgunud, et Reformierakond justkui ei olegi nii ühtne, on tekkinud teine tiib kes tahab Hanno Pevkuri juhtimisele teatavaid kaikaid kodaratesse loopida või mis seal täpsemalt toimub sellest räägimegi? Välismaalt valitsuse moodustamine on raske ja sedapidi tõdema sel nädalal ka Angela Merkel kelle pikalt veetud koalitsioonikõnelused jooksid liiva, sest vabad demokraadid lahkusid kõnelustest. Nüüd on riik seisus, kus meeleheitlikult, et otsitakse siis lahendust ja head lahendust justkui ei paistagi. Võivad isegi tulla erakorralised valimised ja saate tagumises pooles räägime ka ID-kaarditeemast. Kui aega jääb, siis keskendume ka muudele teemadele, aga tundub, et teemasid on palju ja päris poliitika kesksed. Aga läheme ajas tagasi täpselt. Ühe aasta, kui kadripäeval ehk täna oli väljas selline pusilm ja uudised rääkisid meile sellest, kuidas kitsekasvatajast maaeluminister Martin Repinski korraldas pressikonverentsi Konju kitsefarmiga seoses kus esitas väiteid, mille ajakirjandus elegantselt fakte kontrollides ümber lükkas. Mis lõpuks viis selleni, et Martin Repinski astus oma ametist tagasi täpselt samal päeval täna aasta tagasi rääkis meedia sellest, kuidas Rahanduskomisjoni esimees keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin boikoteerima Eesti rahvusringhäälingut ei taha siin siin kommentaare anda. Ka see olukord on lahenenud siinsamas vikerraadio eetris oli täpselt aasta tagasi. Esimene saade stuudios on peaminister, kus istus Jüri Ratas ja andis ülevaate sellest, mida tema valitsus kavatseb teha, milline on koalitsioonilepe? Kui aasta hiljem kõiki neid pöördeid tagasi vaadata, siis need aasta tagused pöörded olid novembris ikkagi küllalt üllatavalt jaa, jaa. Jüri Ratasel on selle aasta jooksul toimunud vist päris päris suur muutus. No teistpidi võiks ju küsida, et kas need ikka olid nii üllatavad, et kui Keskerakond valitsusse sai ja see protsess käis kõik nii kiiresti ja toimus nii üleöö ja nad pole kaua ju valitsuses olnud ja valitsus eraütleme nii et peaministri erakonna vastutust sellisel moel ju ei ole kandnud. Ja erakonnas sees toimusid tõsised protsessid ja mis noh, nagu jätkuvalt põhimõtteliselt siiani võime nendestki rääkida natukene kui, kui vaja, aga, aga, aga põhimõtteliselt ega seal midagi otseselt väga-väga üllatavad. Üllatavat ei olnud, aga valitsuse koosolemise tahe, poliitiline tahe on, on säilinud ja seal siiamaani. Ja on käinud läbi ka veel muudest protsessidest on ju ka vahetanud meil veel üks keskerakondlasest minister Mihhail Korb suvel. Jah, et mis siin ikka öelda, et aeg ikka veereb nagu ikka nagu ratas veereb nagu ratas. Tänast Eesti päevalehte ja seda mõjukuse tabelit, mida seal Jüri Ratasest on saanud aastaga kõige mõjukam inimene. Kuidas seda? Kõneluste peaministri ametist tulenevalt juba väga suur mõju, et nii Eesti siseselt kui ka väljapoole, et noh, selles mõttes no eks nagu loogiline ole, et aga, aga kui, kui sa, kui sa nüüd nagu ajas tagasi, et kust see, kust see nagu kogu see asi nagu pihta hakkas, siis kindlasti üks olulisi etappe oli, oli presidendivalimised, kus kus ju Mailis Reps sõitis väga palju mööda Eestit eelnevalt ringi ja kohtus kõikvõimalikke omavalitsusjuhtide ja Keskerakonna piirkonna esindajatega ja nõnda edasi ja eks ta sealt vaikselt hakkas selline noh, nagu Keskerakonna siseselt see, see nagu pendel liikuma Edgar Savisaare toetajate leeris teise, teisele poole. Ja, ja selle loogilise tulemusena sai, sai Ratasest erakonna esimees ja ja eks see, et Ratasel õnnestus valitsus teha oli, oli kindlasti ka ka noh, väga suur roll selles, et IRL, kes oli oma langeva toetusega üsna madalale kukkunud toonase esimehe Margus Tsahkna isiku näol, otsis mingit sellist teistsugust alternatiivi, et et noh, kas IRL-ile kasuks tuli või mitte. Noh, selle üle võib vaielda. See on, see on iseenesest ka väga huvitav küsimustest. Kui mõelda sellesama stabiilsuse peale, siin korra mainisin, siis siis kindlasti noh, IRL on on ju selles valitsuses üsna omapärane tegur ja kui mitte öelda, et isegi suhteliselt otsustav tegur ja eks nad on mingisugustel hetkedel, kus neil endal on kas maailmavaatelisi konflikte või selliseid asju olnud. Nad on siis ka seda seda ju välja näidanud ja on tuldud laua taha ja räägitud asjad uuesti läbi. Eks selline lükka-tõmba moodi asi on, on tänu sellele olnud, aga, aga IRL-iga nii nisule lugu, et, et ma arvan, et, et need tibud ei ole tegelikult sugugi üldse veel loetud. Et noh, mingis mõttes mingis mõttes IRL nagu otsib mingisugust uut nägu, neil oli tõesti mingisugust uut käiku vaja ja et nad on justkui valitsuse sees, nad püüavad näidata, et nemad on see, nemad on see isamaaline jõud, eks ju. Ja täpselt samamoodi võiks ju ette kujutada ka olukorda, et kui neil tekib vajadus valitsusest väljuda mingisugusel hetkel, siis näitavad ennast jälle üles, kui, kui isamaaline jõud, nii et ma arvan, et see mäng käib ikkagi 2019. aasta riigikogu valimiste peale ja, ja praegu see IRL-i IRL-i positsioon oleks ikkagi see, et teha seal võimaliku hea tulemus ja sellest lähtuvalt siis ka valitsuses ollakse või ühel hetkel äkki enam ei olda. Mulle tundub, et Jüri Ratas, kui ta ametisse sai, räägiti ikkagi sellest, et Jevgeni Ossinovski ja Margus Tsahkna juhitavas valitsuses on tema pandud peaministriks, et et sellest positsioonist on ta vist selle aastaga ikkagi välja tulnud ja, ja võtnud sellise juhi positsiooni, et nii, nii siis siin sees ja see tuleb ka ilmselt tema stiilist, et see tõesti see lõputu viisakus, mis temaga kaasas käib ja, ja see stiil, kuidas ta neid koosolekuid veab või, või kasvõi see näide, et ei jagatud ministriportfelle enam niimoodi, et sina saad seitse, sina kolm ja siis sulle jäävad ülejäänud, on ju vaid et viis, viis, viis, et kõik on võrdsed partnerid, et noh, selline selline tema käe selline ongi tema käekiri ja, ja see vist on viinud ta nagu tõesti seal selleks juhiks. Jah, et, et noh, võib-olla mina lahterdaks nagu kolme suurde gruppi Jüri Ratase, kui vaadata, nagu tema või Keskerakonna poolt seda seda esimest aastat on, on üks asi on, on see, et et kui te, kui hästi või halvasti läks keskerakonnale kohalikel valimistel, sest see oli üks selline väga konkreetne mõõdupuu ja midagi pole teha, et kohalikel valimistel ikkagi väga palju hinnatakse tulemuslikkust selle järgi, kuidas läheb Tallinnas ja keskerakonnal Lasnamäel? No seda ka jah, et, et kuidas ja, ja sealt tuli väga selgelt välja, et vastupidiselt paljudele prognoosidele õnnestus Keskerakonnal siiski saada lapaga kindel absoluutne enamus ja see oli kindlasti Jüri Ratasele erakonna esimehena esimehe nii-öelda töö tulemuslikkust vaadates kindlasti väga oluline sõnum, et mitte mitte ainult see, et Tallinnas õnnestus võita vaid ka vaid ka Ratasele endale oli see hästi nagu oluline sõnum. Et teine asi on see, et et nüüd pandi ju, pannakse kokku praegu siis tuleva aasta eelarvet, mis on selle valitsusliidu noh, nagu esimene enda päris eelarve. Et kindlasti on Keskerakonna valijal sellest kõige rohkem võita. Et ma arvan, et Keskerakond Vali valija võib suhteliselt ikkagi rahul olla selle, selle eelarvega, mis, mis tulemas on. Ja kolmas asi võib-olla on see, et kuidas on Jüri Ratas hakkama saanud siis välissuhtluses ja tulenevalt Eesti Euroopa Liidu eesistumisest siis siis kui see algus oli üsna nagu krobeline, mis tulenes ka veidi sellest peaministri inglise keel võib-olla ei olnud kõige parem, aga ta võttis inglise keele tunde ja, ja, ja tegelikult on ta ka selles vallas ikkagi üsna hästi hakkama saanud, et et et Keskerakonna nii-öelda poolt vaadatuna on see esimene aasta olnud, et ma arvan, et üsnagi nagu õnnestunud. Et kui me vaatame, võib-olla valitsus tervikuna, siis hinnang, hinnang oleks. Ja kõrvalt oleks kindlasti palju kriitilisem. Ja et tegelikult on tõesti see, et, et Jüri Ratas on pidanud tegelema väga-väga paljude erinevate asjadega, see on, see on kindlasti mingi asi, et kui sa, kui sul on, on, ongi niimoodi, et, et sul on neid, neid asju nii palju, millega sa pead tegelema ja millal sa pead arvestama, siis noh, kindlasti on see ka kokkuvõttes need, need otsused ja teod on sellised natukene heitlikku laadi, aga ma arvan, et selles suhtes on ta olnud muidugi muidugi noh, osav ja, ja on hakkama saanud. Ta on mõned sellised suured kaardid, noh nagu näiteks seesama välis- ja julgeolek kui poliitikaküsimused ja kõik sellised asjad. Et ta on need pannud pannud nagu kindlalt nagu suhteliselt kindlalt paika. Olgem ausad, ega siin ei ole ka Eestis sees väga palju eriarvamusi, nii et väljapoole minnes ongi see üks sõnum. Jah, ja kui algul siiski oli, et meenutame, et kui Jüri Ratase valitsuse ametisse, siis kas siis siinset opositsioonipoliitikute kaasabil või mitte, olid esmased reaktsioonid muu maailma meedias. Eestis tuli võimule prorosson. Valitsuseni. Ja, aga kui juba veel meenutada seda Mihhail Korbi väljavahetamist hästi kiiret reaktsiooni sellele, siis nendes suurtes küsimustes ta on noh, nii-öelda, et, et seal oleks nagu olukord stabiilne. Et niisugust nagu kuskilt mingit väga suurt klaarimatut sellist laksu ei tule ja, ja muudes asjades on muidugi siis tulnud niimoodi järk-järgult tegutseda ja noh, kokkuvõttes selles mõttes selles mõttes on ta muidugi õnnestunud, aga ütleme ausalt, et ega siis ikkagi noh, see üldine pilt on ikkagi võrdlemisi selline võrdlemisi selline, kuidas ma ütlen, ikkagi heitlik, mina, mina, mina kasutaks väljendit. Et see on nagu mõnes mõttes nagu tõmbluste koalitsioon, et ja need tõmblused on tulnud pigem nagu kõige väiksemalt koalitsioonipartnerilt ehk IRL-i poolt, et kuna IRL-i sees on olnud väga tugev nagu sisekaemus erakonna esimees on vahetunud siis ka need, et et millised muutused on olnud nagu kogu koalitsiooni poliitikas on olnud nagu tingitud nagu sellest poolest mitte niivõrd, nagu nagu Jüri Ratasest Keskerakonnast ehk ja samas aja ma saan nagu aru, et miks Keskerakond on IRL-i võimaldanud seda kõike teha osaliselt see, et nad vaatavad juba järgmiste riigikogu valimiste perioodi, et või, või aega, millest ma räägin, on see, et Keskerakonna huvides ei ole kindlasti see, et IRL-i ja sotside toetus väga madalale kukuks. Sest väga suure tõenäosusega me läheme järgmiste riigikogu valimiste eelsed taas kord seda, et Reformierakond hakkab vastanduma keskerakonnale. Et valimiste järel on nende koalitsiooni sünd väga ebatõenäoline kõigele vaatamata. Ja ja sellepärast on Jüri Ratase Keskerakond huvitatud, et IRL saaks kindlasti parlamenti ja, ja saaks võib-olla sealt rohkem kohti kui viis, kuus ja samaga sotsidega, et ega, ega, ega ega kui, kui IRL saab, ütleme niimoodi viis, kuus kohta ja sotsid saavad 10, siis isegi kui Keskerakond teeb oma 30 mandaati, ära jääb, jääb sellest valitsusliidu tegemiseks väheks. Et selles mõttes ma arvan, et Jüri Ratas on nende praeguste vastutulekute taga, on ka veidi nagu pikem poliitiline vaade kui, kui ainult see, et et IRL on olnud nüüd ma ei tea, kuidagi väga tõhus nagu läbi rääkinud. Tundub natukene, et ka selles valitsuses on sotsid kõige selline nähtamatu või kõige stabiilsem, et kui irl, nagu sa välja tõid siin teeb erinevaid tõmblusi, Keskerakond on ka oma sised tõmblusi siin teinud küll nüüd suutnud need enam-vähem maha saada pärast seda, kui Yana toom suudeti ümber veenda, et kandideeris ikkagi Keskerakonna nimekirjas ja nüüd lõplikult ollakse siis ka Edgar Savisaar 2000. 19 on ka Euroopa Parlamendi valimised maikuus, nii et et Yana toom kindlasti tahab Euroopa Parlamendis jätkata ja, ja nagu kohalikud valimised ka näitasid, siis Keskerakonna kaubamärgi alt on seda palju parem teha kui näiteks kaubamärgid tegus Tallinn Savisaare valima. Just ja aga sotsid, jah, ei ole siin. Jevgeni Ossinovski on pildis, aga ka väga palju muud silma ei torka. Sotsidel on ju ka traditsiooniliselt see, et vahepeal, kui Neil on tegelikult päris palju erinevaid neid inimesi ja nii-öelda nägusid, et kui siin mõnel erakonnal on see probleem, et, et on ainult üks-kaks inimest pildis, siis siis ikkagi sotsidel on, on päris palju neid pildis ja nende reiting on aegade jooksul olnud olnud ka päris kõrge, aga mingi mingit väga suurt hüpet nagu ei ole, ei ole toimunud võib-olla siis nagu siis selle koalitsiooni ja kui Urmet ütles, et et Keskerakonna valijatele on võita, ma olen nõus, et ma arvan, et ka sotsid üritavad oma valijatele näidata, et see on nüüd see koalitsioon, kus tegelikult nagu kõige rohkem nende vaatad nagu välja paistavad ja ja noh, ilmselgelt ilmselgelt ka paistavad, kui me vaatame siin kas või mõningaid maksuotsuseid, et kasvõi sedasama tulumaksureformi Aga võib-olla räägikski natukene sellest sisust või otsust otsuste sisust, et kui valitsus ametisse astus, et siis noh, lubati ju majandusseisakust välja tuua. Sisuliselt see toodi, aga see ei tulnud mitte võib-olla nende enda tegemisest niipalju kuivõrd lihtsalt majandus ongi heal järjel ja nagu kasvamas asja ette või siis teisi sabasid veel, et haldusreform, et öeldi, et me sisustame ära haldusreformi ja teeme selle ära. Haldusreform on nüüd tehtud. Haldusreformiga noh, tegelikult ju paljude nende suurte küsimustega ma räägin, et on, on see valitsus tegelikult Keskerakonna egiidi all edasi läinud ja, ja noh nii kurb kui haab on täpselt teinud seda tööd, mida, mida neilt on selles selles ministriametis ametis oodatud, aga kui mõelda kasvõi kõigi nende maksuasjade peale, siis noh, ütleme nii, et Ratase ilmselt tegusasse päeva ikkagi päris kõik asjad ei, ei ole ka nagu ära mahtunud, et et noh, nii palju nagu neid, neid ideid, mis on viidud juba sellisesse järku, et käib päris tõsine avalik diskussioon ja siis tõmmatakse jälle tagasi ja lõpuks on, on see, et nagu tegelikult kes ei saa aru, mis, mis, mis õieti toimub, mis on juba otsustatud. Millisel määral on otsustatud, et ma just ükspäev proovisin siin läbi närida ennast sellest, et kuidas siis ikkagi lõpuks jäi nende, nende firma autodega? No andke andeks, aga tavainimesele on see ikka küll nagu suht mõistetamatu, kuidas, kuidas see skeem nagu kokku jookseb. Et selleks peab ikka olema mingi päris hea raamatupidaja. Et tundub, et, et üks selline asi nende otsuste juures on, vähemalt esialgu see, et, et need kompromissid sünnivad niisugusel moel, et nad muudavad nagu kogu selle haldamise päris ikkagi päris keeruliseks võib olla. Lähemegi siit edasi sele teise teemaga, mis meil on see alkoholiaktsiisi teema, mis mis siis oli Toomas Tõniste rahandusministri ideed, see tuleb viia valitsuskabinet ja peatada see alkoholiaktsiisi tõstmine. Väidetavalt oli tal siis ka olemas lahendus, pakett selleks ja kuigi erakonnad teised erakonnad ei olnud seda meelt, et see seda asja kuidagi peaks üldse arutama vähemalt enne avalikkuses rääkides, siis ometi tuli, tuldi neljapäeval välja otsusega, et et nüüd teemegi muutuse ja, ja see justkui näib, et Toomas Tõniste soolost, mis oli osaliselt üllatav, nagu ma aru saan ka IRL-i liikmetele, kes seda esimest korda meedia vahendusel kuulsid, hoidsid kätega peast kinni. Oot, mis siin toimub, aga tulid siiski oma oma ministri taha, vähemalt nii räägitakse. Mul on siin ees rahandusministeerium alkoholituruanalüüs ja prognoos, mis, mille rahandusminister teeriumi esindaja ja siis neljapäevasel valitsuse kabinetiistungil poliitikutele ette pani, et ja mille põhjal siis lõpuks vormus see nii-öelda kompromissettepanek, sest Tõniste läks ju tegelikult ju kabinetti selle jutuga, et aktsiisitõus nagu üldse ära esimesel aastal või järgmisel aastal, et lõpuks oli see kompromisse. Et enamikel siis aktiivsedus tuleb poole väiksem toodetele ka mitte kõigile osadele jäiga, see täisasi. Et noh, eks see, kui ma vaatan seda analüüsi, millega siis millises ministeerium ise nagu poliitikutele ette pani, et ekslema nagu suhted, et siin on küll välja toodud, et ministeeriumi nagu prognoos nagu kuidas järgmisel aastal mõju hakkab olema, ei ole nii tumedates värvides, kui tootjate või, või konjunktuuriinstituudi prognoosid on olnud. Aga nad ikkagi nagu selgelt räägivad sellest, et et tulenevalt sellest piirikaubandusest ikkagi noh, et oleks jäänud nagu meil väga suured nagu maksutulud eelarvesse laekumata, siis sisuliselt selline praktiline vaade, et rahakotis on auk ja sellepärast me peamegi muutuse tegema. Teisipidi jällegi miks tunnistusel oli väga lihtne sinna valitsusse minna, on see, et riigieelarves lihtsalt raha laekub praegu väga hästi laekub rohkem kui plaanitust. Et selles mõttes mingit, et kui, kui, kui, kui oleks ka kogu see aktsiisitõus nagu ära tehtud, onju siis mingit drastilisi meetmeid, et ma ei tea, peame hakkame kuskilt kärpima või ma ei tea, et ma ei tea, riigiasutuste eelarved vähenevad muide kolm protsenti või, või tuleb kuskilt töötajaid vallandada mingi riigistruktuurides rohkem veel, et et siukseid drastilisi meetmeid ei oleks nagunii pidanud tegema, et praegu lihtsalt majandustsükkel on, on, on selline, et eelarvesse lihtsalt tuleb nagu raha nagu kamaluga ja, ja, ja see, selles mõttes oli ta lihtne sinna minna tuletan kuulajatele lihtsalt faktid meelde, et kui varem pidi siis näiteks õlleaktsiis tõusma 18 protsenti, siis nüüd tõuseb üheksa protsenti ja kange alkoholi aktsiis pidi tõusma 10 protsenti, siis nüüd tõuseb viis protsenti ja, ja ma lihtsalt ütlen, et väga paljudel inimestel tekkinud ei no selles kontekstis nagu arusaam, et, et kas siis õlle hind oleks tõusnud 18 protsenti või 15 protsenti, et ei, et see on nagu aktsiisi osas hinnast me räägime, mis oleks nagu tõusud olnud, mitte nagu selle õllepudeli hinnastamine. No tegelikult võib ju täiendada seda, seda positiivset, ma olen tegelikult Urmeti jutuga väga nõus, et selle hinnanguga, et aga võib täiendada ka veel selle poole pealt, et ka meie lähemate majanduspartnerite majandusel ei lähe mitte ainult praegu hästi, vaid ka need prognoosid on sellised, mis, mis lubavad lubavad ka kogu selle olukorra jätkumist, kus seda, kus seda, kust seda raha raha voolab, noh ühel hetkel ta muidugi enam ei voola, aga, aga praegu vähemalt selles nähtavas tulevikus tõesti tõesti niimoodi niimoodi toimub ja ja noh, muidugi selle alkoholiga seoses on, on ka palju selliseid emotsionaalseid teemasid, et üks asi on lugeda raha, teine asi on mõõta olukorda, rahvatervise hetke, et kas me hakkame siis lõpuks lõpuks vähem jooma või tekivad hoopis mingisugused. Aga kõige hämmastavam on jah see, et leidub veel palju inimesi, kes, kes ütlevad, et see on ikka müstiline, et, et kuidas see Läti suunas ikkagi selline asi üldse nagu toimuda saab. Kuulge, kus te elanud olete, Me oleme siin aastaid näinud, kuidas põhjasuunast sedasama piirikaubandus toimib täpselt sama mudeli alusel, nii et. Nii et see, see rea üllatav ühe dimensiooni ma siiski lisaks veel, et ei saa jätta märkimata ka see, et alkoholitootjad on olnud oma lobiga väga nagu tulemuslikult ja avaliku arvamuse suuna suunamis selle kujundamisel on, see on ka kindlasti üks komponent, mis vääriks. Aga ühest küljest see aktiivteema balantseeribki ju sellise kahe kahe asja vahel, et ühel ühel pool on siis see rahva tervise ja teiselt poolt siis noh, päris alkoholita nagu ka vist ei saa ja siis jääks palju raha saamata, ehk siis majanduslik pool, et et ja kusjuures näib tõesti levinud see see põhimõte, et eestist minev siis Eestist Lätti minna, her, alkoholi tarbija on halb, tema peaks kindlasti esist soetama, aga Soomest siia tulevad. Oli tarbija, vot see on hea asi, see on hea jah. Et no eks seal on teine asi, et mille, mille puhul mis on ka tõsi, on see, et et küsimus ei ole ainult alkohol, lihtsalt samamoodi, et on ja me näeme neid Soome turist on ja kes tulevad siia Tallinnasse alkoholi ostma, onju nad käivad ka Tallinnas, prouad käivad juuksuris, härrad käivad hambaarsti juures nõnda edasi, onju et samamoodi on ka meil ju tegelikult Lätiga, et kui sa lähed, keegi läheb, on ju sinna oma Läti seda alkoholi ostma, siis nüüd ei mind enam ainult alkoholi ostma, vaid minnakse, ostetakse ka teised kaubad, et see on paraku paraku nagu tõsi, et sellel ei ole mitte midagi vastu vaielda, sest noh, näiteks ma ei tea, mis kuulsin niisugust näidet, et üks inimene rääkis, et näiteks isegi noh, nagu et kui kevadel kevadel minnakse nagu neilt mingeid istikuid asju ostma siin nagu Lätis on need poole odavamad kui Eestis lihtsalt. Ja, ja eks neid paratamatult, kui, kui inimesed hääletud jalgu Rohkem seal käivad siis jalgadega hääletavad siis nad toovad ka rohkem sellist informatsioon erinevate, näiteks kaubagruppide ja teenuste kohta. Ja noh, me võime ju öelda, et Rail Balticu reisijate mahud võiks ka nagu ümber ümber arvestada, ka mõelda selle peale, missugused, missugune on aktsiisipoliitika praegu? Tõsi, tuleb mainida, et ka järgmisel aastal tõuseb ka Lätis alkoholiaktsiis ja, ja Soome nüüd kaalub, kas tõsta Talgsed Tbilisist Soomes ka aasta algul tõusma, aga 14 lükkas selle edasi, aga suure tõenäosusega mingi poole aasta pealt ka Soomes aktsiis tõuseb, aga kukuvad. See on ju see, et noh, majanduskeskkonnas kui on mingisugused muutused, siis need muutused on kindlasti laiemalt majanduslikud, sotsiaalsed ja üks asi, millest on siin ka tegelikult räägitud juba päris lahtiste kaartidega on tegelikult varimajandus mis väidetavalt Lõuna-Eestis on võtnud päris sellised mõõtmed, et juba üsna avalikult käib, käib nii-öelda siis umbes ümber villimine, et et Lätis, Läti odav alkohol on justkui Eesti maksumärkidega pudelites, sellest on, sellest on räägitud ja see on, see on, need on tegelikult sellised tõsised signaalid ka ka muus mõttes. Sellel asjal on ka nagu, nagu laiem mõju hiilime mööda hiilima, hiilime maksudest möödaaegu, nagu ütlen ausalt, et nii palju kui ma olen jälginud sedasama sedasama üksikisiku tulumaksu temaatikat, siis seal võib ka karta tegelikult seda, et et äkki vähemalt mingites mingites aspektides nagu sellist. Noh, ma ei taha just öelda tahet petta, aga tahet kuidagi lihtsamaid lahendusi leida. Ma olin just eile juhuslikult Lõuna-Eestis Missos, mis on niisugune 10 kilomeetrit Läti piirist ja seal küll ei leidnud inimest, kes ei tooks oma alkoholi, vähemalt siis Läti poolelt, aga aga kõige pettunum ilmselt sellest alkoholiaktsiisi tõstmise siis peatamisest on Jevgeni Ossinovski, sest tema seisab selle nii-öelda rahvatervisepunkti eest siis ained. Kuidas kommenteerite? Jevgeni Ossinovskil oli see au, et jutumärkides, et kui neljapäevane kabinetiistung ei olnud veel läbi, aga, aga tal oli vaja sealt ära minna, siis ta oli esimene poliitik, kes esimene ohver, kes ootavad ajakirjanike ette astus ja, ja tal oli see au nagu see jutumärkides siis see välja öelda, et, et see aktsiisitõus tuleb poole väiksem. Noh, mis seal ikka, et noh Ilmselt väga rõõmus ei olnud. Selge, aga selle teema ja võib-olla ka eelmise teema lõpetuseks, et siin on erinevaid arutelusid nende selle valitsuse teemal peetud palju, et kui katsuks mõelda näiteks ministrite valguses, et noh, ärme hakka siin hindeid päris andma, aga. Postimees pani valitsusele vist kahele, Postimees pani valitsusele nii karmid-karmid olite. No ütleme nii, et selliste asjade puhul toimuvad alati alati suured vaidlused ja arutelud ja, ja noh, samas ajakirjandus armastab, me oleme täna siin rääkinud, kuidas Eesti Päevaleht teeb oma mõjukate tabelit ajakirjanikele meeldib tabeleid koostada. Ja mõtlesin, et huvitav, mis puudutab puhtalt tehniliselt aeg-ajalt, kuidas näiteks vormus Postimehe hinnang, et, et paneme nüüd valitsus rindele kaks, et kas Postimehe töötajad tulid kokku suurele üldkoosolekule igaüks hääle või siis oli seal mingi kitsamas ringis ja kui, siis kelle poolt, et ei meil oli huvitav. Postsin Postimehe uuriv toimetus moodustas sellise žürii, mis oli üsna ulatuslik, seal oli nagu tegelikult seinast seina inimesi ja ja seal oli ka näiteks see võimalus, et kui inimene ikka tõepoolest nagu ei tea, millega noh, maaeluminister tegeleb, et siis ta siis ta näiteks ei hinda teda tema, tema tegevust ja ja seda võimalust ka kasutati. Ja päris aktiivselt ma nägin, nägin ka seda koondtabelit moodustas mingi tabel ja tegelikult siis tabeli järgi pandi need asjad kokku. Ja, ja noh, ütleme nii, et me ise pärast arvasime, et seal oli tegelikult võib-olla nagu selline väike selline vastuolu, sellest me ka pärast rääkisime, et kuidas see asi nagu kokku jooksis. Et meie nagu arvestades seda noh, ikkagi noh, sellist äärmist äärmist heitlikuste segaduste inimestes, hästi-hästi suure segaduse tekitaja tekitanud olukordi tõesti ei hinnanud valitsuse tööd rahuldavaks, samal ajal peaministri peaminister pälvis umbes sellise hinda, nagu ma kujutan ette meil siin stuudios praegu on ehk siis ehk siis rahuldava hinda ja noh, ütleme nii et üks minister oli ju lähedal ka tegelikult maksimumtulemusele peaaegu, ehk siis kaitseminister Jüri Luik Aga selle täpsustuseks, et võib-olla ajakirjanikud on väga kriitilised inimesed, et võib-olla võib ühe palli kohe hindes juurde panna, et kui see kaks oli keskmine hinne vist seal, et siis võib-olla natukene tõsta ülespoole, aga ma tahtsin tegelikult ju küsida seda, seda hoopis, et kui te peaksite tooma välja ühe ministri, kes on nagu valitsus silma jäänud ja teine, keda pole üldse tähele pannud, siis kes on see särav ja, ja teine. Siis mitte nii särav inimene. No võib-olla peaminister ise nagu noh, nagu selles mõttes nagu üllatunud, et. Pigem võib-olla need ootused ei olnud tema suhtes ülemäära kõrged või pigem oli selline kahtlus, et kas ta selles ametis hakkama saab ja ja selles mõttes on ma ütleksin, et võib-olla peaminister ise on kõige positiivsemas võtmes nagu üllatunud keda nagu märganud pole. Ega suurt ei ole kuulnud juubeldama rahandusministri ja keskkonnaministri tegemistest. Et aga võib-olla on ka see küsimus võib-olla ajakirjandusel endale. Meil pole osanud neid valdkondi piisavalt hästi nagu välja tuua ja. Mina ütleks, et, et ma tooks sellest ka selles teises kategoorias välja, et see ei olegi niivõrd niivõrd otseselt negatiivne, kuivõrd mõnes mõttes üllatav, et välisminister on minu arust olnud üsna üsna varjus, hoolimata sellest meie eesistumisperioodist, küllap seal vist selle pärast olnud, et et riigipea ja ja siis peaminister eeskätt on, on olnud peamiselt pildis nagu nende asjadega, et mikser üllatavalt üllatavalt vähe. Noh, vähemalt minu minu arvates on meil on ajalooliselt olnud ikkagi nagu teistmoodi. Kuivõrd minul käisid samad nimed läbi peast, kes mis Urmet jälgi siis lähme edasi teemadega. Et valitsuse tekkiski erinevalt kaelad erinevalt. Rõhutame selle üle siin saates aga. Muide, te peaksite lugema sellist suurt väljaannet, mis ilmub ilmunud maakonnalehtede vahel ja ka Postimehe maaelu seal. Minister Tamm pidevalt on päris aktiivne ja räägib oma oma valdkonna teemadest. Valitsuse tegevusest oleme nüüd pikalt rääkinud, aga räägime ka opositsioonitegevusest, vähemalt riigikogu opositsioonitegevusest, kus siis aastaaeg on suurim opositsiooniliider Reformierakond ja kui siin aasta alguses toimusid neil erakonna esimehe valimised, Hanno Pevkur sai esimeheks, siis nüüd vähemalt jääb ajakirjandusest lugedes mulje. Vähemalt Postimees kirjutab siin, et erakonna uueks juhiks kombineeritakse mingitel kombinatsioonide alusel siis Kaja Kallast, et Urmet, ma saan aru, et sina oled ka Kaja Kallasega sel teemal intervjuu teinud. Ja ma tegin väikese intervjuu temaga rahvusringhäälingu uudisteportaali, kus kus siis Kaja Kallas ütles, et et hetkel ei ole erakonna esimehe valimised selles mõttes teemat erakonnale on esimees olemas. Aga ta ütles seal ka välja selle, et et temaga on räägitud erakonna esimeheks kandideerimisest ja teiste hulgas on seda teinud temaga ka Kristen Michal, kes päev varem oli mulle antud intervjuus öelnud, et ta ei ole Kaja Kallasega erakonna esimeheks kandideerimisest rääkinud, aga noh, see selleks. Aga aga seal on nagu oluline tärmin see, et et, et ma ei usu, et kuidagi vahepeal ma ei tea ka Reformierakonna, need ütleme sisemehhanismi nii täpselt, et kutsutakse kuidagi midagi erakorraliselt kokku hakatakse siis Hanno Pevkurit maha võtma kui isegi kui Kaja Kallasel oleksite vahel, et koos, et Reformierakonna esimehe valimised olid viimati siis ju selle aasta jaanuari alguses on just 709., mis oli, et ja Reformierakonna põhikirjast tulenevalt, et on, on erakonna esimehe amet ja ega ka juhatuse ametiaeg kaks aastat. Et ma tegin ühe kontrollkõnega Reformierakonna peasekretärile, küsisin, et noh, et seal tekib selline huvitav situatsioon, et et kui, et ametlikult ei saaks ju põhikirjast tulenevalt siis Hanno Pevkuri ametiaeg läbi jaanuaris 2009 ja kahe kuu pärast on valimised. Et kas Reformierakond on näiteks kaalunud seda varianti, et minnakse valimistele siiski praeguse esimehega, et nagu pikendatakse tema volitused näiteks kolme kuu võrra, onju ja eraldi tuuakse, tehakse valimised, aga peasekretär ütles, et ei, et põhikirjas on kaks aastat ja see kaks aastat saab läbi jaanuaris. Ehk siis kaks kuud enne riigikogu valimisi, ehk siis väga juba aktiivsel valimiskampaania perioodil on reformierakonnal ees erakonna esimehe valimised ja eks siis näis, et, Kaja Kallas ütles ka seda, et et ta kindlasti plaanib osaleda riigikogu valimistel. Selle kampaanias ja ja kui ta osutub valituks, mis on ju väga suur tõenäosus, ütleme nii, et 99,9 protsenti on ju et siis ta tuleb noh, nagu eelneva Euroopa Parlamendi valimised on juba samal aastal kaks kuud hiljem maigu, siis ta naine 2019 tuleb ta Euroopa Parlamendis nad ära ja, ja asub siis tegelevad Eesti sisepoliitikas tegutsema. Aga ma selle kohta, et need valimised on jaanuaris 2019, siis erakonnasisesed valimised, et selle kohta minule vähemalt reformierakonnas olevad inimesed ütlesid küll omavahel, et see on ainult kombinatsiooni küsimus, et kuidas tuua see varasemalt, sest neid üldkogusid peetakse ka varem siin, kas või suvel on tulemas üldkogu, et see on vait. Ei noh, tehnika küsimus, seda seda kindlasti ja kui, kui see peaks poliitiliselt vajalik olema. Urmet, kas ma sain sinust õigesti aru, et sa viitasid justkui sellele, et see aeg nii-öelda siis korralisest esimehe valimisest kuni siis valimisteni on tegelikult ikkagi selgelt liiga lühike? Kõige või, ja ta ei, ma ütelda, on liiga lühike. Ta on tegelikult selles mõttes võib-olla isegi väga hea võimalus anda, et et kui kujutad sa ette, et näiteks ütleme juhtub, et mina näiteks esiteks ma ütlen seda, et mina näiteks seda ei usu ette, Kaja Kallas teeb Kristen Michaliga mingi kokkulepe hakkab kuidagi Hanno Pevkuri vastu töötama. Ma arvan, et KBFI osas Kaja Kallasel on strateegiliselt, kui tal on erakonna esimehe ambitsiooni tal palju mõistlikum läbi rääkida Hanno Pevkuriga, kelle kandepind selle aasta reformiga sisevalimised näitasid erakonnas oluliselt suurem. Et, et kui tal on ambitsioon saada erakonna esimeheks, mis ta räägib läbimite Kristen Michali, Hanno Pevkuriga ja, ja ma arvan, et Pevkur ei hakkaks vastu töötama Kaja Kallase, kui Kaja Kallas ütleb, et tal on ambitsioon erakonna esimeheks saada. Ja kujutate ette siis, et jaanuaris tuleb Reformierakonna sisevalimised. Kaja Kallas saab näiteks erakonna esimees, ma räägin, ma räägin praegu kõige hüpoteetiliselt, me oleme nagu mingi astroloogid praegu siin, mitte astronoomile. Et et, et siis see kindlasti see efekt ja mõju riigikogu valimiste kampaaniale Reformierakonna jaoks väga positiivne. Uus suhteliselt uus värske nägu naisterahvas, meedia armastaks, ilmnesid kohe väga toredad positiivsed lood Kaja Kallasest kindlasti see efekt oleks väga suur ja Reformierakonna võiduvõimalus kandlus kohe valimise efekt. Nagu jõuaks veel selle alles jäänud aja jooksul siis mõjule, pigem on see isegi hea, kui sa ainult napp kaks kuud on sel ajal, okei, noh, mina ise arvan, et see kaks kuud võib-olla on suhteliselt suhteliselt siiski lühike aeg, aga noh, kui me tuleme sat astroloogias täna nüüd nagu maa peale, hakkame mõtlema selle peale, et mis on nagu juhtunud, me rääkisime siin Keskerakonnast, rääkisime valitsusest, aga, aga Reformierakond, et suurriigikogu jõud kukkus, kaua aega võimul olnud, kukkus siis opositsiooni ja seal ju täpselt samamoodi tekkisid need faasid, kõigepealt oli seal šokifaas siis mis toimus, kuidas see võimalik on, ma panen nüüd prillid oma ninaotsa peal nagu Rein Lang. Et noh, siis oli vastastikune selline noh, ka väike niisugune arvete klaarimine käis, see jõudis ka kõik nähtavale, öeldi, öeldi ikka üht koma teist välja. Siis hakkas, hakkas nagu see see noh, nagu uue uue põhja loomine mingil määral ja, või noh, kui võtta nüüd ikkagi siin kohalike valimiste tulemus näiteks siis reformierakonnal läks tegelikult kohalikel valimistel päris hästi. Et, et noh, see, see, mis Tartus juhtus, on nagu täie täiesti ikkagi noh seal tehti ikkagi nagu täiesti müstiline tulemuse ja tegelikult ka Tallinnas läks päris hästi. Tallinnasse läks reformierakonnal paremini kui üleriigiliselt. Ja, ja nad on ja nad on ka mõne mõne mõnes muus kohas on, on saanud. Ja no ütleme nii, et, et vähemalt ei ole, ei ole praegu vaja noh ütleme, see ei tekitanud nagu täiendavat segadust selles. Ja kui nad nüüd, kui nad nüüd selle ühtse rusika moodustavad ja liiguvad edasi kuidagi niimoodi, sujuvalt, siis see tundub suhteliselt jah Loogiline, ja see, et nad suutsid pärast valimisi, jaanuaris, kui neil oli siis oma sisevalimised teha nii, et nad läksidki ühe meeskonnana Tallinnas kontekstis rääkides, et Kristen Michal pandigi esinumbriks väljapoole, ei paistnud, et mingisuguseid tülisid on, kuigi nagu ma olen nüüd viimastel päevadel aru saanud, siis olid juba hõõrumisi seal, aga sellest avalikult ei räägitud. Nüüd on see asi toodud avalikkused Etteheide Pevkurile on see, et ta on liiga pehme, et rahaasjad paistavad praegusel juhul sellised, et, et 2019 kampaaniaks ei ole raha, et peasekretär ei saa oma tööga hakkama. Ja et, et et vahetaks välja ja lisaks sellele, et räägitakse Kaja Kallasest, räägitakse veel Jürgen Ligi võimalikust, et noh, võib-olla tema hoopis veel reljeefse ütlemisega inimene, kui, kui seda üldse keegi on, siis kui vaadata tõesti seda komplekti, kes 2019 praegu erakonna esimehed justkui oleksid selles kombinatsioonis, siis Pevkur ja ratas, mõlemad on sellised pehmed, pigem. Ma vaatan, et viimastel viimastel nädalatel on olnud tegelikult sedasama Kaja Kallase ümber veel ka see asi, et kui Ta on nimelt oma siis põhiliselt siis ajaveebi kaudu internetis on, on päris kõvasti dialoogi pidanud, siin ka peaministriga olnud nagu nagu noh, väga terav nendes maksuküsimustes, et kindlasti päris paljud on need postitusi lugenud, sest ka erinevad porteised portaalid on neid vahendanud, et see on olnud hästi-hästi nähtav ja ta on olnud väga selline selline täpne ja, ja tuline kriitik, et et noh, ütleme jah mida midagi toimub, et, et sellega see Postimehe, selle sellise suure taustaloo järel, mille Risto Berenson tegi, et et ei kõlanud ka sellist asja nagu mõnikord mõningate poliitlugude puhul tuleb, et tegelikult umbes mingi täielik jama ja kõik on vale ja mis pinsanne, midagi sellist, mõni võib-olla mingi väike signaal ikka kuskil oli, aga üldiselt mingid asjad olid seal nagu kaardistatud. Ja noh, natukene Pevkuri tiib näib kogu aeg nägevat seda Kristen Michalit igal pool enda vastas, et ega seal selles jutus on ka tõde, et võib-olla kardetakse ka rohkem kui asja väärt. Mina ei tea, ma arvan, et ma arvan, et tõde on muidugi sellepärast, et ta ju lõppude lõpuks olid nad ju nad ju siin ikkagi noh, seal on, on erinevad erinevad visioonid ja natukene erinevad sellised käekirjad, eks. Ja. Kristen Michal juhib seda vastasleeris. Nad on omavahel päris reljeefsed, Kristen Michal on kindlasti reformierakonnas väga mõjukas tegelane, et ta võib, ta võib kuskil ju selle üle nalja visata, et, et ma ei ole nii väga mõjukas või et või et ma olen ülemäära mõjukas, aga tegelikult on ta tõesti mõjukas tegelane seal. Aga sellega tõmbame ka Reformierakonna teemale joone alla ja läheme välismaa juurde, räägime Saksamaal toimuvast. Tsitaat parem on mitte valitseda, kui vallit valitseda halvasti, lausus siis Vabade demokraatide liider Christian Lindneri ja lahkus Saksamaa siis koalitsioonikõnelustelt, nii et panin liidukantsleri Angela Merkeli väga sellisesse täbarasse olukorda, kus ta peab nüüd siis praeguse koosseisu juures, kus häid kombinatsioone ei ole, moodustama uut koalitsiooni. Ma saan aru, et Merkel ise vist on isegi pooldanud, et pigem teeme sellisel juhul erakorralised valimised, sest sotsid eesotsas Martin Schulz siga on siiamaani öelnud, et nemad sellesse valitsusse ei tule. Nüüd küll. Eile tuli siis teade selle kohta, et Martin Schultz läheb Angela Merkeliga neid kõnelusi pidama, aga ei luba veel midagi ja vaatame, mis sealt saama hakkab, et küsiks nii, et kas tekkinud olukorras on võib-olla tekkimas siis situatsioon, kus Angela Merkel, Angela Merkeli aeg Aga võimbersana, tegelikult jah, jah, ei no muidugi võib olla ka see, et miks me sellest nagu üldse nagu rääkima peaks, on see, et, et Saksamaa on Euroopa Liidu juhtivaid riike ja on ju ja, ja Saksamaa roll ka Euroopa liidu tegemistes ja seisukohtade poliitikate kujunemisel on, on väga määrav ja ja nüüd on juhtunud see, et pärast Saksamaa valimisi on Angela Merkel olnud väga palju tegev ja seotud oma sisepoliitiliste probleemide klattimisega ja ja näiteks kõikidel tippkohtumistel pole isegi osa võtnud, et siin on üks neist üks sotsiaalvaldkonna maali, kus teda ei olnudki kohal. Et selles mõttes hakkab nagu kindlasti mõju avaldama Euroopa liidule ja räägitakse juba ka sellest, et selline ütleme neuroEuroopa Liidu nagu poliitika kujundamise kese on seal Saksamaa kriisi tõttu nihkub mas-juba-Berliinist natukene Pariisi suunas, et et see on selline võib-olla laiem nagu taust sellele, et mis ka nagu kaude meid mõjutab, aga kui me vaatame nagu Saksamaa sisse, siis et jah, et seda niinimetatud Jamaica-koalitsiooni ei sündinud, et Jamaica koalitsioon tulenes siis nendest nii-öelda osale osalejad. Nii-öelda kuidas ma ütlen siis nagu brändi värvidest, et bändi kokku, onju et see suu rohelised ja siis avad demokraadi ületanud, aga toimus üks huvitav kohtumine neljapäeval, et et Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier, kes on siis eelmises ametis olnud välisminister ja Saksamaa sotsiaaldemokraatide seas väga mõjukas isikuna. Ma väga pikka aega kutsus siis Martin Schultzi, kes on siis Sotside liider ja välisminister Gaabrieli, kes oli siis ennem Sultsi sotside nii-öelda liider enda juurde teadupärast pärast valimis olid, olid ju Saksamaa sotsiaaldemokraadid ju väga selgelt Sultsi suu läbi deklareerinud, et meie enam suurde koalitsiooni ei lähe. Me jääme igal juhul opositsioon. Steinmeieri selge veendumus on see, et Saksamaal ei tohiks tekkida olukorda, kus ainus lahendus on erakorralised valimised. Ja Sults, jaa, jaa, jaa. Ja Gaabriel olid siis pikalt Steinmeieri juures ja Tanja Mayer neid väga jõuliselt. Ta veenis, et et nad peaksid oma sellisest varasemast seisukohast lahti ütlema. Ja siis läksid mehed sealt Steinmeieri juurest oma partei kontorisse neljapäeva õhtul. Kus siis oli selline kõva lööming hiliste öötundideni siin, seda siis ülekantud tähenduses ikkagi. Ning et siin manatakse Deutsche Welle või valitsejaid, kes kirjutas, et seal tuli tellida kiirsöögikohast karbiga pitsasid, et vastu pidada sellele. Ja siis hommikul tuli siis sotside peasekretär, kes ütles, et, et noh, põhimõtteliselt andis mõista, et me oleme valmis, et oma, seda, et alustama läbirääkimisi koalitsioonikõnelustele, see ei tähenda, et me oleme valmis koalitsiooni minema, vaid alustab läbirääkimisi. Et see tähendab seda, et ikkagi noh, nagu sääs Steinmeieri mõju oli sedavõrd suured, sotsid ütlesid lahti oma oma esialgsest nagu seisund. Ja et miks ma tahan öelda, et on õhus võimalus, et tekib uuesti see niinimetatud suur koalitsioon, mis oli varem seal niisugune praegu praegu nad on, praeguse hetkeni on õhus võimalus see, et et sotsid või ei lähe küll ametlikult koalitsiooni, ehk tekib siis nagu vähemus oli vähemusvalitsus, mida siis sotsid kõrvalt toetavad. Ja kolmas variant on siis ikkagi see, et olukord lõppeb uute valimiste. Ja mida võib-olla toetavad ka veel teised, aga noh, mina ütleksin niimoodi, et et mulle sellised suure pildi asjad tegelikult meeldivad. Seal on väga oluline selle, Saksamaa puhul tuleks vaadelda ka seda ikkagi seda poliitilise kultuuri seisukohast. Saksamaa demokraatia on vana, traditsiooniline selle juurde ei kuulu tegelikult sellised väikesed räpased poliitilised mängud sellisel moel, et mis, mis lõhuvad riik ja mis lõhuvad ja kui kui lõhulad toimivate õigusriiki lõhuvad toimivat demokraatiat. Et kui keegi läheb selliseid asju tegema, siis, siis mida, mida noh, tõenäoliselt kodanik Lindneri läks, siin on kõlanud ka arvamusi, et, et tal ei olnudki kunagi eesmärk koalitsiooni luua vaid vaid tal kogu see kõik lipud ja loosungid ja meedia teated oled juba ette valmis pandud ja mõjusad pildid, eks ju. Et oligi nagu mõte tekitada sellist sellist segadust ja nii edasi, Saksamaal on tegelikult ju Saksamaal läheb ju tegelikult ka praegu suhteliselt nagu noh, majanduslikult on ju läheb hästi, et seal ei ole nagu vaja, nii hirmsasti nagu nagu laamendada, aga noh, üldiselt ühiskonnas on, on soov ka mingite muutuste järele, eks Merkel on, on kaua olnud ja nii edasi. Aga see poliitiline kultuur, kus ikkagi esikohal on kindlasti riik riigimehelikkus ja seda kindlasti ma arvan seda ka, et Sults ja teised kodanikud mõistavad seal päris hästi rõõmus selle poliitilise kultuuri koha pealt. Kui keegi tahaks lugeda ühte head teksti, siis ma soovitaksin Postimehes ilmunud Saksamaal elava esse Eesti ja helilooja Jüri Reinvere sellist käsitlust, et ta on minu meelest päris hästi selle selle asja nagu kokku võtnud. Ja ma arvan, et selles kontekstis tuleb ka see tegelikult see lõpplahendus. Et ega vähemusvalitsust ei ole, ei ole Saksamaal tegelikult olnud, et seal oleks nagu nagu huvitav skeem. Aga, aga noh, mine tea, poliitika on ikkagi selline asi, et lõpuks lõpuks tehakse mingisugune kokkulepe ja ma ütleks, et ikkagi see sotside selline algne hoiak, et oi, me ei lähe kuskile, et, et tundub, et see on ikka hakanud nagu tõsiselt murenema. Ja erakorralised valimised, neid kardetakse võib-olla selle sellepärast, et kõige rohkem tõenäoliselt saaks sellest kasu paremäärmuslik alternatiiv Saksamaale, kuigi ega nad pääseks ikkagi kuskile valitsuse lähistele. Juurde, nad võtaks kohti küll. Kas võtaks, võtaks, ei tea, sest nad ju tulid, tulid nüüd nullist, ma ei tea, umbes 94 koha peale, aga et põhiline on see, et see on, ma arvan, et pigem võiks sõnastada nii, et pigem ettearvamatus ega keegi ei tea, mis moodi need asjad mispidi need asjad lähevad ja võimalik, et need ei oleks kasulikud mitte kellelegi. Ja selline ette praegu on räägitud ka, et mitte selline traditsiooniline koalitsioon, võib-olla sotsid tulevad tema siis neid olulisi punkte, et jääb küll see vähemusvalitsus, aga aga seda kõike saame näha, kuidas teil on, jah, vist mingi detsembri alguses on selline suurem nagu parteijuhid ja nad lubasid, et nad kinnitavad selle just nimelt nii-öelda suurelt erakonnas ära, et see ei ole, et Sults otsast. Aga kuna aeg on armuti, siis põgusalt räägime ka ID-kaarditeemast, aga tõesti väga põgusalt, et nimelt see nädal siis tuli uus info. Jos kui Gemalto Eesti esindaja Andreas Lehmann väidab, et Andreas Lehmann, vabandan. Et siis tema on tegelikult varem juba sellest ID-kaardi turvariskist meie ametiasutusi teavitanud. RIA peadirektor lükkab selle ümber. Ma saan aru ka, et politsei ja piirivalveamet lükkab selle ümber ja ütleb, et need on valeväited. Ja reedel oli Kirjutas kõige esimesel õhtuleht sellest endale oli küll pikk lugu sellest, kuidas Indrek Harald nahuta Toomas Hendrik Ilvest kes lahutas siis seda Leemani. Aga kui see see artikli esimese poole retoorika kõrvale jätta, siis edasi läks artikkel nagu sisuliselt huvitavaks. Et seal tunnistas nii tunnistuseks Riia inimene ütleme nimelisest arm, vabandust, ma peast ei mäleta, et et mingi kontakt oli temal Leimaniga. Jaa jaa, aga ta väitis seda, et see kontakt oli selline, et et Lehman ütles, et mingid probleemid on. Aga mis need on, ta ei öelnud seda täpselt, tal paluti seda täpsustada järgmisel koosolekul. PPA-s, mis toimus, aga ta seal ka seda ei teinud. Ehk et kuivõrd. Selliseid intsidente tuleb ette siis tol hetkel ei peetud seda nagu selliseks, millega tuleks nagu tegelema hakata, kuna see Lehman ise ei suutnud seda konkretiseerida. Et see on nagu selles mõttes oli väike murdemoment, kuna algselt oli ju ju nii riiega PPA nagu seisukoht see, et mitte mingit kommunikatsiooni toimunud. Et ma arvan, et lähipäevil päevad võivad tuua siin nagu selgust sest samas Leiman on öelnud, et on olnud ka kirjalik meilivahetus sellel teemal. Aga ometi ei ole ei Leemaniga keegi teine ühtegi kirjalikku tõendit selle kohta andnud, et siiamaani praegu ainult oma sotsiaalmeedia postitus sõja pärast, seda siis väga võimalik. Et teisel pool tegutseb aktiivselt selline meediakampaania, sest ma tean, et Gemalto ja, ja Eesti riigiasutused siis omavahel praegu kõige paremini läbi ei saa. Ja mina mõtlen selle teema puhul ainult õudusega sellele, et ma pean järgmisel nädalal, kuna mu ID-kaart aegub ja uus on tellitud, aga ma ei saa seda kätte, ma olen seal proovinud seda kätte saada, aga, aga Te olete kesklinnast sinna büroosse minna ja seal on praegu isegi järjekorraautomaadi juurde saba, nii et eelmine kord oli nii, et väljastus tõrkus ja oleksin pidanud ootama üle kahe tunni. Ma loodan, et äkki järgmine nädal õnnestub, mõned ma loodan, et nad saavad oma arved klaaritud lõpuks võib-olla tõhusalt. Ma ei imestaks, kui järgmisel nädalal näiteks PPA avalikustab mingi kirjavahetuse, mis oli siis lehmani näiteks PPA esindaja vahel. Aga suure tõenäosusega ma arvan, et kui see kirjavahetus avalikustatakse, siis see kinnitab tõesti ka sedasama asja nii-öelda tulnud sellest väidetest, et need olid väga ebamäärast, umbes. Jääme siis ootama, mis sealt tuleb, aga nii nagu ikka laupäeviti olid teie ees rahva teenrid Urmet Kook, Neeme Korv ja Taavi Eilat. Ilm on jälle läinud sandiks, aga järgmine nädal istuvad siin Mirko ojakivi, Evelyn Kaldoja ja Sulev Vedler. Kuulmiseni.