Tere hommikust, head raadiokuulajad, jutusaade taas alustab ja selle aasta viimane minu nimi on Marko Reikop ja tänane külaline on tuur poliitik, kunstnik, kirjanik ja näitleja Merle Jääger. Tere hommikust. Tere hommikust. Kusjuures kui ma seda nimest nimistu Detlo, siis ma võtan seda kõike väga tõsiselt, sa isegi setu värgi oled selliseks ajanud, et kui kõik sulle otsa vaatavad, siis inimestelt tegelikult jääb ka mulje, et sa oledki. Olengi jah, sa mängid seda, nuusutavad seda roll seal tegelikult Tallinnast pärit, Tallinnas sündinud ja siin kasvanud ja mulje jätad täiesti. Aga pole midagi teha, et asi selles, et ma sain lapsepõlves kohe automaatselt kaasa kolm keelt. Et nimelt mu väga Neymalt armas setost vanaema kolis kunagi niimoodi mingi neljakümnendatel viiekümnendatel kolis ta elama pääskülla või õieti küll laagrisse ja, ja siis me elasime seal üsna üsna tema läheduses. Ja siis ta tegelikult hoidis mind esimesed kolm aastat, vanemad pidid ju tööle minema, eks ole. Mammakene oli nagu vana indiaanlane selles mõttes, et sellega põhimõtteliselt ei rääkinud kirjakeelt. Kuigi kuigi üldiselt keelte peale oli, ta ei kandi sest vene keelt valdas ta perfektselt ja, ja ka saksa keelt. Vot nii, kuigi see oli kirjaoskamatu, noh ja, ja kuidagi tead, lapsepõlves jäi, jäi kõik kergelt külge ja siis kolmas kolmas keel, mis siis mis siis oli, oli vene keel? Et mamma, mamma mees ehk siis papa, tema oli venelane ja noh, nii need muide tegelikult rääkides vene keeles, siis mingisuguseid suhte esimesed sõradis vene keeles selgeks õppis, oli jopt või mats. Hästi, ma ei tea raadiost sellise sõnakasutuse kasutusega peale hakkame. Aga asi selles, et eriti tore lugu on sellest selle sellega, et et ma läksin lasteaeda ja siis kilkasin kasvatajale, et oi, ma oskan vene keelt. Kasvataja lootis, et sealt tuleb ilmselt mingi või koska või sabaga aga ei väära, ütleb rihma elamegi. Sessettunduse värk, ausalt öeldes, mina olen mitte üldse ülbusest, sest ei saa aru, kui mul on aitäh, et sa ei räägi sellest setu keeles, ma ei saaks mitte midagi aru ja paljud kuulad seal päris tõe, meile ei saaks aru ja see ma sellest setu, selle võruvärgi ja kõik selle Lõuna-Eesti murrete värgid ääretult sümpaatsed. Aga samas kui, kui ma näen, ma ei tea Merle Jäägeri või või Kauksi Üllelt või kontrat lähenemas, siis tuleb põgeneda sellest kindlasti kipuvad sinuga selles keeles rääkima, et sa pead siukest viisakalt öeldes tobedat nägudega. Oi kui tore, tegelikult ei saa ise midagi aru. Kas see ei ole sihuke eputamise värk? Ei ole, Marko, sina oled täitsa rumalat juttu, too lihtsalt sellest keelest on vägagi võimalik aru saada ja inimestele tuleb teinekord lihtsalt meelde tuletada, rääkige natuke aeglasemalt. Üsna paljud sõnad on, on kuulutuses ka tegelikult nii-öelda kirjakeeles, ainult et võib-olla mitte täiesti igapäevases kasutuses, võtame näiteks kukk ja Kikas. Sõna Kikas ju saavad aru ja just et, et iseenesest ei ole see üldsegi nii nii keeruline ja, ja kusjuures soomlased näiteks saavad väga hästi aru ja on väidetud ning tuttavad soomlased on nagu väitnud, et seto keel pidi pidi kangesti sarnane olema nende häne murdega. Noh, seda ei ole muidugi mina välja mõelnud, aga, aga siin on mingisugused versioonid sellest, et miks, et miks siis noh, nagu soome keel ja siis seto keel võru, võru keel, eks ole, et miks nad siis nagu sarnasemad on, kui näiteks muu eesti et on, on, on näiteks selline teooria püstitatud, et et need ugrimugri tulid siia Läänemere äärde kahes laines. Nii et esimene laine, kes siis tuli mingi väiksem kom kes siis võtsid siis nagu põhimõtteliselt niimoodi, noh, kuni Kesk-Eestini ja saared ja põhja põhjarannik siis mõne aja pärast, 200 aastat, kõigest 200 aastat hiljem tuli siis teine laine, mis oli siis suurem ja mis võttis nagu Soome ja ja Lõuna-Eesti ja tegelikult ka seal Moskva ja, ja noh, selle kandi üle, aga merialasi enam ei ole. No kui, kui sa näiteks kontrakokku saada, kas te omavahel tema paneb võru võru keelt ja sina seto keelt ja saad aru Ja ja ei ole probleemi. Arusaadav, tegelikult üks viimaseid sündmusi, kui ma sulle helistasin paar kuud tagasi, mis sinuga seoses sinuga oli väga lõbus lugu, lugesin internetist uudisteta. Et Vanemuise, Vanemuise fuajeest või kuidas see täpselt oli ikka kabineti kunstniku kabinetis suisa Merle Jäägeri niimoodi autori tööd, maalid, puidu läksin, ma saan aru. Puidul ma näinud puidule maalitud maalid on ootamatult kadunud, et sinu, sinu kunstiteosed on ootamatult kunstiröövi ohvriks langenud ja see tekitas tõelist elevust ja ma helistan sulle ja õnnitlesid nüüd selle puhul ütlesin, et sa oled ikka väga väärtuslik kunstnik. Muidugi ma olen kõvem mutt kui näiteks Monk, eks ole. Loba räägin, aga kas saad aru, teda hakati varastama alles pärast Surva selles mõttes, selles on selles. Et sa tundsid varastada tegelikult see põhjus pärast hiljem üks kuu aega hiljem selgus, et põhi põhjus oli proosaline nende kunstitöödel. Ja et noh, ütleksime, et liigne agarus on ogar koristaja lihtsalt koristas, aga ta ei olnud neid jõudnud veel väga niimoodi konteinerisse koristada, nii et nii et õnneks ilmusid välja, välja arvatud üks issand ikkagi saladuslik kombel siiamaani kuskil kaob. Sest need olid ka nagu vara rõõmused mõtlesid, et su kunst on juba niisugune šedööver ja võime kusjuures näen ja mis seal, mis seal nagu, mis seal peal oli, ma saan aru, et need on mingid sihuksed tünnikaantele, millegi sellisena. Ei, osad need inglid, Ma teen tünnikaantele, aga, aga need need pildid ei olnud, need olid lihtsalt mingisuguste puutükkide peal. Mul oli seal näiteks otse üks ongi üks, mis on kaod siis ma joonistasin ükskord oma köögiaknast. Vihmasel päeval joonistasin kuuri, mis on meil õue peal ja laheks. Kuur on kuur, on muidu nagu üldiselt väga selline õnnetu Kuursem, tegelikult naabrite kuur, aga noh, see selleks. Aga vihmasel päeval kui see puit, et oli märg siis järsku muutus ta kuidagi ülivärviliseks ja see oli hästi-hästi tore. Ja siis ma püüdsin seda kuidagi, tahtsin seda kinni püüda pintsli abil. Ja siis ma maalisin seda küll, jah, et kurikuuri pilt oli. Me tegime isegi kaks, kaks kuuri, aga üks on üks on kaod, siis siis oli. Ja siis oli mul sõbranna rosinaportreeportreed maalida. Jah, seda küll maalisin foto järgi, aga lihtsalt see oli. Rosin oli seal foto peal nii toreda näoga, sihuke natuke nagu üllatunud. Et see ilme oli lihtsalt nii äge Kuidas see, kuidas see tuleb niimoodi võtad ühel hetkeliselt pintslid kätte ja vaatad, et näed, oskate teha, tulebki välja või, või teadsid sa lapsepõlvest saadik, et sul käsi lahti? Ma olen, ma olen, ma olen isegi mingites kunstikoolides nibin-nabin käinud, natukene saanud ka siukest pisut sellist akadeemilist kunstiharidust. Aga ma olin, ma olin lihtsalt puhtast lustist. No sul õnnestunud mõni oma lustlikumal ka maha müüa. Ja tõsi, ja sa oled ka edukas nagu kunstiärinaine. Noh, jah, võib ka nii öelda. Kuna ma ikka tegelikult sellel alal ütleme ei ole mingi tohutult produktiivne ka mul on ikka nagu mingi tuju, mingi mingi sihuke laks peab peale tulema. Et omal ajal ma muide maalisin maalisin tavaliselt sügisel ja siis, kui mul õudne depressioon peale tuli, et oi, suvi saab läbi ja kõik on nii kole. Aga kusjuures väga huvitav on, noh see oli nagu mingi tohutult hea teraapia vorm. Aga iseäranis huvitav on selle juures see, et ega mu maalid siis sellest hoolimata üldsegi ei olnud. Depressiivsed. Noh, need, mis ma depressiooniga tegime, et need olid äärmiselt äärmiselt toredad Depressiivsed Eesti väikelinnad, selleaastane hitt, mis on Eesti eluolu nii ehedalt kirjutab, et paljud depressiivsete väikelinnade kodanikud tahtsid lugude autorit kohtusse suisa vahepeal kaevata, et järelikult läks nagu õigesse. Me praegu ajamise juttu ka nii-öelda depressiivsed Eesti väikelinnade vahel. Mina olen depressiivses väikelinnas Tallinn ja sina oled depressiivses väikelinnas. Tartu on palju vähem, depressiivne tõi välja selle juurde ma tahtsingi jõuda, et Tallinn-Tartu on alati omavahel kembelnud, et ma just tahtsin sulle öelda, et tahtsin alustada vestlust sellest, et Tartu on ju veelgi depressiivsem, kui Tallinn. Ei, absoluutselt ei ole, absoluutselt ei ole. See on hästi kummaline, et, et inimesed, kes on nagu ära harjunud Tallinnaga, tulevad Tartusse Tui. Et kuidas siin kõik niimoodi on aeglane ja, ja minu meelest ei ole see õige tartus on, ütleksin, et et siin on nagu see jõgi ka, mis Tartut läbib, selline piisavalt sihuke priske aja sihukese paraja vooluga jõgi. Mina ütleksin, et Tartu Tartu on selline nagu Taistlik linn natukene, et, et ta ei kiirusta, vaid siin on võimalik kulgeda veel. Ja, ja siis see jõgi iseenesest on üldse minu meelest jõgi, kui selline on, on üldse äärmiselt äärmiselt Tauistlik asi. Erinevalt merest, eks ole, tagas, tuleb sulle peale või läheb sinu eest ära. Aga, aga jõgi on jõgi niimoodi kulgeb mõnusalt läbi linna ja sul on sul on mitu võimalust savid, istuda, paati, lasta veel ennast kanda. Sa võid istuda paati ja aerutada vastuvoolu, aga sa võid ka näiteks olla ühe kalda peal, lihtsalt vaadelda seda, kuidas jõgi voolab ja sul on võimalus vinnaga teisele kaldale ja ta natukene muuta rakurssi, vaadelda sealtpoolt, kuidas jõgi voolab. Nii et noh, selles mõttes on, on sihuke jõgi on. Mulle meeldib. Ma ei ma Tartu hingeelu nii täpselt tunne, kas seal jõe ääres kuskil niimoodi minna ka, et tõstsin mööda jõe kallast nagu jaluta koja aja, et ta ei ole selline närviline koht, et sa pead kuskilt kaldast alla ronima. Õudselt ebamugavam. Ei, ei, siin on väga väga palju toredaid kohti, kus jõe ääres jalutada ja ja mis on eriti vahva, et, et praktiliselt üsna kesklinna lähedal, eks ole. On võimalik täiesti suveajal siin vaikselt sosistan, et kõik ei kuuleks soojal suveajal öösel minna jumala paljalt ujuma ja keegi ei tee sellest mitte mingit numbrit. Pravdat peab peaaegu kesklinn on kiviviske kaugusel. Ma olen seda korduvalt teinud. Ja see on nagu hästi. Eks see me ei ole saanud. Ei, ega ma siis päris kesklinnas Monika, aga noh, ütleme ikkagi see kesklinna üsna noh, täiesti üsna lähedal kesklinnale on võimalik meil käia paljalt ujumas. Ma arvan tegelikult, et mina ei ole nagu ainuke, kes seda teele. Arvasid sa ise ka, kui samal tallinlasena Vanemuisesse sind ilmselt sel ajal suunati veel suunati, et ma ise ma ise suund suunasid ennast Tartusse. Arvasid ka, et sa jäädki Tartusse või mõtlesin, et püüad nii algaja näitlejana jala ukse vahele saada. Ei, ma tulin, ma tulingi siia linna pärast sest mul see pungiks perioodil oli väga palju vahvaid Tartu Tartuseksi pungitsaid sõpru. Töllerdasin siin Tartus päris päris tihedalt ja mulle lihtsalt mul hakkas linn hirmsasti meeldima ja kangesti tahtsin just tulla siia Tartusse. Noh, eks põhjus ka, et noh, nagu Lõuna-Eestile vähe lähemal. Ja, ja siis, kui ma olin üsna üsna niimoodi pikalt nagu siin Tartus nagu väga ära kohanenud, siis tunnist tunnistan tõtt, et mul oli nagu hirmus raske minna Tallinnasse. Õudne, kõik rabelevad, kõiki sügelevad, tallavad sust üle, kõigil on õudselt kiire, jube närviline sai. See oligi mingisugune aeg, kui ma ei suutnud kaine peaga üldse Tallinna linnas liigelda. Sellepärast et kogu see mäsu ajas mul ketta. Ja siis tuli ikka mingisugune noh, mingi gramm sisse võtta, et niimoodi, et pilk muutuks seest häguseks, et siis nagu ei pane tähele. Siis on Tallinn seostub sinule sinu jaoks nüüd viimastel aastatel lõbusate mälestustega. Et gramm on see, siis läheb tuju tavaliselt heaks. Viimasel ajal ma olen nagu sellega kuidagi harjunud, aga põhjus hoopis muus kuditus käidud Tallinnas sõltub sõltub täiesti mõnikord isegi nagu päris tihti asi selles, et kuna mu kuna paar väga head sõpra elavad Tallinnas, siis siis tihtipeale ongi nagu niimoodi, et ma lähen umbes umbes sõbra juurde, ega ma siis nagu väga-väga palju linna peal liigub. Arusaadav, me kuulame vahepeale, siia saab alanenud muusikat, et sa oled ise muusika valinud meie saatesse nagu Sikkamis, ads traditsiooniks anda, et mis laul see esimene on, et räägi mis, millest selline valik. Kas see on niisugune esitaja nagu siis? Sellel laulul on lihtsalt nagu väga-väga head sõnad. See lugu räägib suht samast asjast, millest ilmselt et ilmselt räägib ka Mihkel Raua ülipopulaarne raamat, mida ma küll ei ole lugenud. Aga jah, ühesõnaga sellise vana vana sihukse ande Kraundi nõukogude aegse just eriti andeka raundi, sellise rokkari meenutused sellest, kuidas nad olid põranda all, tegid muusikat ja, ja siis sellest, mis on, mis on neist siis tänapäevaks saanud, et nüüd on tema moodsas korteris on kaastelefon ja vesi sees ja ja siis ta lihtsalt aeg-ajalt meenutab heldimus, pisar silmis seda, kuidas nad ikka omal ajal võitlesid. Et selles mõttes on päris selline tore nostalgiline laulu. Kuidas sulle endale sulle endale kaasa elekter on? Elekter ilmselt küll. Kassi ei ole ahiküte ikka kütad puudega tiigrite loomulikult, nii et sa oled jäänud sinna selles mõttes nostalgia aegadesse. Mul on nagu kesk keskkütte. Oleneb, oleneb muidugi kohast, eks ole, aga, aga üldiselt mul mul ta kipub nii õudselt hingamisteid ära kuivanud. Jätkame juttu saadet ja ja saatejuht Marko Reikop, siit Tallinna stuudiost ja saatekülaline Merkasid Tartu stuudio. Ja saadet teha. Sa lõpetasid ju legendaarse 13. lavakunstikateedri lennu ja nüüd olete kogu aeg seal vahetpidamata. Vanemuises tegutsetakse loomingulises mõttes, noh, sa ei oleks tahtnud ka ringi vaadata, võib, praegu ei tahaks nagu ringi vaadata hingata teiste teatrite õhku. Ei tea, mis mul siin, mis mul siin Vanemuise sky viga. Kui ikka pakkumisi tehakse, eks ma siis võin ka mujal teha, aga, aga minu meelest ma olen saanud, ma olen saanud Vanemuises väga palju toredat tööd teha. Ja põhimõtteliselt olen ma saanud kätte praktiliselt kõik auhinnad, mida, mida üks naisnäitleja üldse saab Orybramoneid ja ja kõrvalosa ja ega siis midagi nüüd tuleb hakata. Nüüd oleks vaja, et parim parim meespeaosa meeskõrvalosa saada. No ja siis võib selle ilutöö peale ka juba mõelda. Ilmselt kunagi hiljem. No sa oled 43 aastane, eksju minu minu arvutuse teha vist küll. Minu arvutuste kohaselt on see nagu ühel naisnäitlejale hea aeg teatris või on see juba halb või juba hea? Heale näitlejale on iga aeg hea näitleja või, ja olen, et sul on hea aeg. Mul on kogu aeg hea aeg. Siinses teatris käivad, kuidas, kuidas Tartus lood on, Tallinnas igatahes on küll nii, et teatrid on jälle puupüsti rahvast täis külastanud. Ossa issand, neil neil ju see, mis ta on seal mesimees otsustasime siin nagu kollektiivselt, et mängime ta 100-ni välja 100 etendust. Et siis vahest aitab ja nüüd nagu põhimõtteliselt jah, siin kuskil detsembris, siis ongi see 100 siis täis ja siiamaani ka see väiksema ja mahtuvus noh ega, ega siin nüüd väga vähe inimesi kaheksal mahuga mesimees on siiamaani praktiliselt puupüsti täis. Täiesti uskumatu, mitu aastat me oleme seda mänginud? Et ütleme, publiku pärast ei tasuks seda tasuks seda tükki isegi täitsa ära lõpetada, aga noh, meil endil on juba natukene kergelt öeldes küsimus. See on muidu, asi on selles, et see on nagu tõsiselt väga armas tükke teda on, ta on, ta on päris tore mängida ka. Aga noh, mingi hetk sa lihtsalt tunned, kuidas noh, riided kuluvad, eks ole. Mingi mingi hetk, sa lihtsalt tunned, kuidas, kuidas see asi nagu kuidagi natuke hakkab, hakkab luituma ja ära kuluma ja siis on siis on targem targendaga ikkagi jah, otsad otsad kokku võtta, kuidas teistele, kuidas uute asjadega on? Üldiselt ei saa kurta, täitsa täitsa korralikult käib rahvast suures majas, võib-olla mõni mõni etendus on nagu vähe hõredam, aga aga, aga nii sadamateater sadamateatris ja minu meelest üldse vist peaaegu ei ole võimalik pileteid saada kuulu järgi. Ja väike väike maja on ka päris korralikult täis. Kaitse isegi teatris oled sa ise ka teatrikülastajana. Vähe, sest ma tavaliselt lihtsalt tööd seal ma ei tea kuidagi kuidagi nagu see, et ja tõesti väga harva käin. Aga noh, seal ilmselt ilmselt nagu põhjus ka selles, et, et et see, noh, mingisugune professionaalne kretism on nagu väga halb asi, et, et kui noh, ma nagu minema, ma kardan pettuda või midagi sellist. Kui palju te oma sama legendaarse lavaka kursuseõdede-vendadega suhtlete? Kas see sinna klappama sissepoole või see tundus nagu väljast nii-öelda teatriteoreetikutele kriitikutele, et seal üks eriline kursus meie teatriajaloos võistlust või seal sees olev teile endale tundus ja tundub see ka nii. Minu meelest oli see väga tore kamp, igati kaasa arvatud meie kursuse juhendaja, eks ole, Kalju Komissarov. Aga ma arvan, et vist need, kes seal Tallinnas on, need ilmselt käivad omavahel üsna tihedalt läbi. Aga asja vahel vahel ikka satun kokku. Hea meel on näha. Nii et aga mingit sellist väga tihedat omavahelist sidet ei ole. Siin on näide plaanitud niuksed, kursakokkutulekuid asju aga aga ei tea kuidagi. Kuidagi vist ei. Inimestel on suvel nii palju tööd. Näitlejad, näitlejad ju teenivad ja suvel endale leiva peale võid. Arusaadav, kuidas see välja näeb, praegu, kuna me oleme raadiost, siis, siis ma ei saa sind nagu raadiokuulajale kirjeldada, et niisugused. Vaata Peegiumaniksuaalselt peegel lähedal ei ole, seal on seal on meil. Urmas, ma teen, istub seal ei istu enam, ei istuda kuskil seal. Kuskil on siin, näed, seal on, stuudios on kindlasti mingi peegeldus peegelduse klaasiga aken, et kui sa endale otsa vaata, et räägi missugune, missugune see täna välja näed, missuguseid ehteid sul, mis kõrvarõngad on missugune soeng sul on ja mis, mis riided sul seljas on? Huvitav, mul on täna ainult minusse ussisõrmus, mida koguekonnal sulegi täna kola kaelas. Tagasihoidlikult olete riietatud tena ja? Punane must peaasjalikult minu siuksed lemmikvärvid. Üsna jah, kuidagi. Mis ussisõrmus tähendab, siin oli just mõni aeg tagasi lugeda, et kuulus Liina Reimani sõrmus, mis Ita Everi kingitud ja Kaie Mihkelson kõrvarõngad on kaduma läinud, on sellel ka selline noh vähemalt sinu jaoks kuulsuse ajal ajalugu. Liis Lindaukõrvarõngad, muide mul on see ajaleht siin laua peal. Ja ka teatripalgaraha Ei, mul on lihtsalt selline ema ema kinkis mulle selle kunagi aastaid-aastaid tagasi. Selline ussiussikujuline sõrmus, mis on juba vaene, vaene rästik, On nii räsitud, et tal ei ole enam lihtsalt seda loomust ilusat siksak mustrit enam ei ole, aga aga aga ma ei tea, see sõrmus on kogu aeg mul sõrmes olnud, et mul on selline tunne, et kui teda ei ole, siis on nagu alasti sellega väga ära harjunud. No sa oled eluaeg tuntud kui selline mässumeelne, selles mõttes mässuline nii riietuses, mõttelaadis, väljenduses ka oma loomingus. Et nüüd, kui sa üle neljakümnendad, kas sinus mässumeelsus on säilinud, võiksid sa vabalt jälle punkariharja püsti ajada, tagi selga panna. Mul on, mul on kindel plaan, kuidas oma seitsmekümnendat juubelit tähistanud. Räägi ma täiesti kindel plaan. Ma olen endale harja pähe, värvin juuksed roheliseks, otsin kapist oma vanatagi välja, riputan selle niite ketena täiesti rämedalt täis ja siis ma lähen karguga linna Pelosse peksma. No see on, kõlab kõrvale korraliku plaanina. Ja ma ma ei tea, et, et kui, et kui mõni mõni vana pungi beer on ka veel selleks ajaks elus, eks ma siis, eks ma siis kutsun ta kampa. Kas punkmõtlemine liikumine, kas see on meil olemas, kes on nagu adekvaatsed mõttes on säilinud? Kestab veel, no tundub küll jah. Aga noh, nagu ma no minu enda jaoks ma olen seda korduvalt öelnud, et et punk see on nagu herr pes. Et on sulle organismis, sa ei saa sellest lahti. Aga, aga herpesel on ka teinekord väga hea omadus, et kui sulle tuleb mingisugune muu viirus, mis tahab su organismi vallutada siis vahel juhtub, et herpes tõmbab löögi enda peale ja ilmub siis ühesõnaga ohatise kuskil huule peal, mis on, mis on kül vastik ja valuline, aga, aga ikkagi näiteks parem kui palavik. Ta on täpselt sama asi, on selle on selle punkarlusega ka, et ta organismis nagu herpes ja, ja siis kui ja ta ikka vajalikul hetkel hetkel lööb välja ja hoiab ära näiteks ma ei tea aju mädanikust või millestki siuksest. No kuidas sa ennast ise identifitseerida, et oled sa umbes samasugune tüüp nagu siin Tallinnas Marju kuut, et et kaugelt on tema võlts oranži uksed juba näha ja võltspatsid, mis ripuvad ja, ja ta tuleb niimoodi niimoodi, et ta tõesti paistab kõigile silma, eks ole, Ta umbes Tartu tänavapildis samasugune. Texase täiesti sõltub, vahel küll, jah, mul on näiteks eilegi näiteks mul on niisugune hästi hästi tore jõuluvana punane mantel mis mulle hirmsasti meeldib tänama, tänama, sest tundsin, et ei ole nagu selle mantlipäev. Aga kui ma selle mantliga olen, olen ringi käinud, siis see on nii tore vaadata, kuidas inimesed rõõmustavad kohe. Sest Eesti Eesti inimene käib ju ausalt öeldes üsna üsna niimoodi. Noh, kuidagi ühe tooniliselt käivad riides, et selliseid mingisuguseid värvilaike võiks, võiks ausalt öeldes teist tänavapildis rohkem olla. Suvel suvel võib-olla on, eks ole, tihedamini, aga aga ikkagi tundub, tundub kuidagi, et et, et eestlane on, on inna aasama raamatut käitumisest nagu väga tõsiselt võtnud, et suvel on, on kombeks kanda heledaid talvel tumedaid riideid või umbes midagi sellist. Praegu kursis, kursis sa pead? Muidugi seda ei ole sobilik. Jah. Aga eestlasigi lausa eetris. Aga need lemmik lemmik, selline butiik on ikkagi humala, nagu ma aru saan, jah. Ja tegelikult mulle meeldib rohkem see Kuperjanovi tänav, jah, just just seal see pisikene, see hot see on, see on väga-väga-väga magus maguspood. Aga siin on üldiselt Tartu linnas on ka teisi väga-väga toredaid toredaid kaltsukeid. No sa jätad sellise boheemlaslik mulje, kellel on nagu noh, ots-otsaga tuleb niimoodi vaevalt vaevalt kokku ja ostab riideid humalast ja kütab kütab ahju, on see nagu meelega selline, kuidas öelda loodud kuvand sinust endast või on see ka selline praktiline elu, mida sa elad? Asi selles, et et näiteks näiteks, mis nagu riietesse puutub kui ma lähen näiteks mingisugusesse sellisesse tavalise riidepoodi, andke andeks, ma lihtsalt ei leia sealt mitte midagi. Noh, harva harva kui ma leian midagi sellist, et oi, eema nagu õudselt tahan, on ju. Et aga igasugustes sellistes sektorites on lihtsalt nagu selline põnevuse moment, selline hasart tuleb sisse, et ahhaa äkki on midagi ägedat, noh, vahel ikka on ka vahel on ja vahel ja kas siis ei rõõmusta südant, kui ma, eks ole, ma ei tea, 15 krooniga ostan endale versatši või? Ilma naljata on, on ja võivad tuttuued, kooslused ja no ütleme noh, vähe kantud. No selles mõttes auku ei ole see korralikud, aga sa oled niuke monooskusi. Kõmbleja, kui väike auk on sees, et see ei ole mingi probleem sinuga. Aukudega saab teha väga huvitavaid asju, sinna võidu lausa mingisuguse asja peale kida või, või veel toredam, sinna võid panna hunniku litreid mingisuguseks, lahedaks kujundiks. Kusjuures ma mäletan seda, seda koledat aega, kui, kui sukkpüksid olid talongi peal ja siis noh, sukksukka oli, oli sukasukapüksid sokid. Ausõna oli. Seda ma, me oleme enam-vähem üheealised, mõni Ast ainult. See oli see aeg, kui kõik mäletame, talongi kliine sukkpüksid olid, olid raudselt olid. Mida sina, mees, nendest asjadest ja suhteliselt harva. Ka, aga siis jah, siis, kui sukkpüksid tulid niimoodi hoida nagu hingeõnnistust siis ma mäletan seda, et kui mul läksid silmad jooksma ja noh, see ülesvõtmine ei tulnud mul just kõige paremini välja, aga siis ma siis ma sain kuskilt mingi terve hunniku litreid mustad sukkpüksid ja mul õnnestus saada musti litreid ja siis ma lihtsalt õmblesin selle selle jooksva silma peale, siuksed litrid ja siis lõpuks olidki siuksed litri triibulised sukk hakkas hästi äge. No kui sul on raha tegelikult nii palju kui sa, kui sa, kui sa tahad, et sul rahapuudust ei ole, et saad oma vaba, ma ei tea, 10000 20030 50 100000, kui palju see on, et kuhu sa kõige kergem meelsamini kulutaksid? Kas sa tõesti mõtlema peaksid spontaanselt sulaks teeme sellist mängu, et noh, ütleme seal on 10000 krooni ja sa pead selle täna ära kulutama, ütleme nädalavahetuse jooksul kahe päeva jooksul. Oi, ma ilmselt kuulsa suunduks antiigipoodidesse antiigipoodidesse lootuses, et ma leian sealt midagi, midagi väga-väga ägedalt, kuid see-eest väga soodsat. Ma arvan, et kindlasti ma soetaks endale endale mõne toreda maali. Mida ma veel võiks. Oh oleks mul oleks paari paari ägedat lampi, oleks vaja. Et sellised asjad, aga kui raha oleks rohkem, ütleme 100000, mitte nii palju, et oma elamistingimusi parandada, aga pisut rohkem. Ei tea, ma arvan, ma arvan ikka, et mingisuguse maalima kindlasti ostaks või ka mitu? Mulle lihtsalt meeldivad väga igasugused ilusad pildid. Ka teiste omad? Jah, just ka teiste omad meeldivad. Siin ühes selles Tartu seal kesklinnas vist saurus antiigiäris oli. Oli, oli just mõnda aega tagasi müügil kah ühe ühe omaaegse to Tartu pungitsa maal ja, ja siis ma närisin küüsi, et mul ei ole mingisugust vaba kahte tonni, aga aga vist on mingi lootus, et äkki, et äkki kunstimuuseumi ikkagi ostis ära selle. No kuulame vahepeal jälle muusikat, kuulame, kuulame ja rahvalaul, noh, kus saaksin ma ilma lauluta, kui Merle Jääger. Saa mis laul, see on siis need tegelikult seal nagu kaks laulu kokku pandud, et see on siis Karula kandi rahvalaulud ja kõige olulisem on minu, minu jaoks on isegi olulisem, ütleme selle laulu selline noh, see teine pool setod, setod laulavad seda natukene teise viisiga. Aga mis on nagu selle laulu puhul oluline, et, et tegelikult see on olnud ka noh nii-öelda jõulu aegu või siis õieti Talsi pühi aegne mäng. Et see on lausa nagu jah selline laulu laulumäng olnud ja, ja mul on selline kõhu kõhutunne, ütleb, et see on ilmselt, et ilmselt üks väga-väga-väga vana laul väga vana mäng. Ja see siis nagu räägib siis mõrsjast, kes siis nagu algusest kooletatakse nagu sureb ära sellepärast hästi kurb. Ja siis ja siis pärast mingi mingi aeg siis vastupidi hakatakse seda lugu nagu rõõmsalt laulma ja, ja siis noh, et mõrsja tõuseks üles, aga tegelikult on, see on see olnud ilmselt ikkagi nagu nii-öelda see pööripäevaseid mingi päikese siis nagu mingi riitus, pakun välja äkki lausa. Et siis kuidas, nagu päike kaob ära ja siis tõuseb uuesti. Mulle õudselt meeldib see väljend, et et nüüd pööripäevast alates on päike kolm päeva pesas. No täna on 28, et ta hakkab pesast pesast kohe välja tulema, kalender ees, ma vaatan, mis, mis seal 28. peale kirjutatud, sinna kirjutad hoopis süüta lastepäev, et see on, see on selline kristlik kristlik, mitte rahvakalender. Jah, aga 21.-st jah, siis oli kas päike kolmeks päevaks pessa vaikima tulema, siis pesast, laul, nüüd on ta väljas ja vaja. Jätkame juttu saadet siin Tallinna poolt on stuudios Marko Reikop. Jah, ja Tartus on Merca endiselt. Nii me siin juttu puhuma, et oled sa selline hea võõrustaja, kas sul on nagu hea eksprompt külla külla tulla, osta nelgid, pudel konjakit ja koputada sulle lihtsalt uksele ja astu sisse. Või tead, sõltub täiesti olukorrast vahetevahel vahetevahel ma ei taha nagu üldse inimesi näha. Aga, aga õnneks õnneks mul on selline hea võimalused. Et et mulle saba, noh, ütlete ka, et ega nagu alt uksest sisse ei saagi, kui mulle ei, kui mulle ei helista. Vot, sest mul ei ole uksekella ja ei peagi olema nii ja, ja siis aga aeg-ajalt oi mõnikord kohe täiesti suure naudinguga teen igasuguseid peenemaid, pipsi tükke ja ja vaaritan ja küpsetan ja. Kuidas sa emana oled, su tütaroode peaks olema, eks ju, kaheksateistkümneaastane, et jah, sa oled nüüd täiskohaga ema olnud, ema roll selles mõttes kasvatuse mõttes võib, nüüd on noh, ühelt poolt nii-öelda sellises perioodis, kus kokkuvõtete olid, oled sa olnud hea ema, tütar Audele, kas ta on, kas ta on kasvanud eeskujulikuks lapseks? Et minu meelest mina ei, mina ei saa tema üle nagu üldse eriti kurta. Noh, arvestades muidugi ka minu minu elukutset On ta lihtsalt pidanud olema juba üsna väiksest peale väga iseseisev. Ja, ja, ja mõtlemine on tal minu minu silmis nagu kogu aeg väga õiges paigas olnud ja sõbrad on tal normaalsed ja toredad. Ja, ja ei ole ta käinud kunagi kuskil kaubamajas tšillima ja hängima ja ta tegeleb kogu aeg selliste riskisin vaimsete asjadega. Ta on, ta on tõesti väga-väga vahva inimene. No ilmselt jah ja noh, esiteks esiteks jah, see, et, et ta on pidanud olema väiksest peale väga iseseisev, aga teine asi see, et. No mina ei tea. Mul on kuidagi. Ma arvan, et see kompleks oma kuskilt lapsepõlvest pärit, kui mul, kui ma meenutan mingisugust, siis ma isegi ei mäleta seda, seda tädi või, või kes see oli? Kes tuli tegi niimoodi. Oti ja siis toppis siuksed jämedad, sellised sardelli suurused näpud mulle peaaegu silma ja selline kuidagi lapsukest mingisugune trauma. Aga veel, vähemalt õnneks tartlastel sugulasi õnnestub. Ei, tal on, tal on täiesti normaalsed sugulased ei tee, aga ei, sugulased hästi normaalsed, et siis nagu isa isapoolsed hästi toredad sugulased on. Aga, aga jah, et, et siis noh, kuna mina, mina sain lapsepõlve siuksed Rauma, siis siis ma ise ei ole ka just eriline selline Linnutaja. Ja ma olen proovinud suhtuda kui võrdsesse, mis hakkab juba tegelikult sellelt tasandilt, et ta ei kutsu mind emaks, vaid vaid nõrgaks, et kuidagi sõna sõna ema. Kõlab umbes nagu seltsimees ülemusena. No umbes et kuna ma ju, kui kui ma olen ema, eks ole, siis mina olen nagu majas boss, eks ole, kehtestanud reegleid. Ma vähemalt olen püüdnud seda seda vältida. No kuidas ma saan aru, et igakordse sajaprotsendiliselt ei õnnestu, aga aga ma olen siiski püüdnud teda võtta, võtta ikkagi kui võrdset inimestega ta teatrisse tööle ei kipu. Muide, ta töötab praegu teatris, mitte näitlejana ja ta on seal publiku publiku poolel klienditeenindaja. No kondal kirg kunagi näitelavale astud, ega ta ei taha lavaks. Siis astuvad tema õpib meil praegu täiesti Tartu Ülikoolis muide. Ja eriala on keel ja kultuur siis siis on õnnestunud näitlemisest teda eemale hoida või ma ei tea. Tavaliselt on näitlejatel need hirmud, et jumala eest lapsed sama rasket elukutset kui näitleja oma ei valiks. Ma olen seda juttu väga palju kuulnud. Sure seegi aru, kes sellist juttu räägivad. Mis raske käes pole üldse raske elukutse, see on puhas, puhas lust ja rõõm. Minu meelest kõige kõige olulisem näitleja elukutse juures on see, et enamasti ei pea sa tõusma hommikul kell seitse. Proovid hakkavad mõistlikul ajal kell 11. Siis on täiesti inimlik aeg. Kuule, mis sul selle poliitikaga, miks sa seal Tartu linnavolikogus istud ja sa oled yksu Isamaa ja Res Publica liidu liiget, mis, mis asi see on? Ma ei tea, lähed kutsuti, arvati, et arvata, et üks, üks topist leiavad ka kohati, et et on vaja natuke naiselikku vaatepunkti või. Sa istud seal, kas sa istud selline nagu kirglik punkar Merca võistlus seal nagu selline korralik linnavolikogu tädi kostüüm on seljas? Ei, mul ei ole kostüümi seljas, ma ei hakka selleks endale mingit midagi, spetsiaalselt. Aga mõttelaadi mõttes mõttelaadi mõttes see nüüd sõltub, sõltub asjadest, mida arutatakse, eks ole. No meil on üldiselt siuke suhteliselt kena ja sõbralik kollektiiv, nii nii, nii koalitsioon kui opositsioon, et üldiselt inimesed saavad omavahel päris päris kenasti läbi ja minu teada, nagu keegi kellelegi tänaval järele ei sülita või midagi sellist sellist ei ole, et aga noh muidugi on on asju, mille, mille puhul on opositsioon loomulikult nagu eitaval seisukohal või, või teistsugusel Keegi on siin iseloomustanud ajakirjanduse veergudel, et sa oled nii süüdimatu kaak kui ka adekvaatne täiskasvanu ühes isikus kord kaldud sinna kord siiapoole, et missugune eluperiood sa praegu oled, sa rohkem süüdimatu kaak või adekvaatne täiskasvanu. Sõltub olukorrast. See võib, oi, see võib kasvõi kasvõi juba tunni aja jooksul täiesti muutuda. Nii et mõlemad pooled on endiselt nagu elujõulised Absoluutselt, aga ma arvan, et see hoiabki mind kuidagi siukse erksa, värske see on ikka nii õudne küll, täitsa täitsa tead vaadata kuidas. No vot, ma tulen korra sinna laste kasvatamise juurde tagasi. Et ausalt öeldes noh, meil läks isegi see puberteet läks nagu väga suhteliselt valutult läks mööda, kuigi noh täiesti normaalse puberteetikuna ta ikka noh, ikka prõmm is uks ja ja noh, see on täiesti normaalne. Aga, aga mis, nagu mulle endale tundub kõigil inimestel inimestel on mingisugune, väga halb mälu või kuidagi väga lühike ja ma ütleks, et noh, üks üks põhjus, miks, miks, miks meil seal puberteet niimoodi suhteliselt valutult needus on, see, et ma mäletan nagu väga hästi seda, mis, mis mina olin seal vanuses mingi 14 15 lihtsalt ma mäletan seda väga hästi. Ja ma mäletan seda oma neid segadusi ja tundeid, mis, mis mind valdasid. Aga samas samas mulle nagu tundub, et suurem osa lapsevanemaid kas, kas, kas need tehakse mingi hetk, mingisugune aju amputatsioon või no täiesti täiesti viskavad selle peast välja joostes hakkab mingi hetk nagu käit käituma tõeliselt tropid. Ja siis pole absoluutselt ime, et, et see laste lastese puberteediaegne protest nagu üle igasuguse piiri lähed. Kuna jah, mina viha nagu lihtsalt mäletasin, siis siis tihtipeale tihtipeale käiksin. Käitusin pigem nii, nagu ta ei oodanud. Et noh, et tavaline täis. Aasta lõpuni jäänud mõned päevad kui oluline sihukese uue aasta saabumine on, kas on sul mingit tähtsust, mis sa teed? 31. detsembril? Ma ei keha, tunnistan ausalt, ma ei tea, mul ei ole praegu mitte mingeid plaane, aga eks see paistab muidugi kodus on ka tore olla, sellepärast et mul on, mul on, ma ütleks, et mul on. Kõikidest korteri akendest on täielik kahe milline vaade kõikvõimalikele ilutulestikke ja see on ausalt öeldes. Eelmisel eelmisel aastavahetusel oli tõeliselt uhke. Et me siis niimoodi kõik rahvas, kes meil seal oli, noh, neid ei olnud, ei olnud nagu palju jooksisime teha, kusjuures teise tulge siia. Oh tulge vaadake, siin on hästi tore. Ja, ja see oli, see oli väga-väga vahva. Kas inimesed jooksid tund aegamööda korterit ringi ja vaatasin akendest välja ja kilkas. Suurepärane suur aitäh sulle, Merle Jääger, selle vana-aastalõpujutu eest. Üks laul on meil siia lõppu veel veel kuulata, see ei ole ka mitte juhuslik valik. Ei, absoluutselt, see on need tegelikult sellise soome esita nagu leevenda Livinksi jõulualbumi pealt. Eks selline väga, väga tore, armas, täiesti teistmoodi jõululaul. Et see viiseid küll tunduda selline rull atrollaga, ausalt öeldes sõnad on, sõnad on siuksed väga head ja väga-väga teravad ja väga valusad. Aga mulle hirmsasti meeldib aitäh, Merle Jääger oli jutusaate külaline. Mina aitäh, aitäh sulle ka Marko, et kutsusid aitäh ja kohtume uuel aastal ja head uut aastat, kallis. Tänalevodoni sumusega too ülikoolist abi ka siin, nüüd. Elusele. Tuga ta kuhugi veel viile ise kuidagi.