Vikerraadio see on väga hea. Anvar Samost ja Ainar Ruussaar Tere päevast kell Tallinnas on 13 ja neli minutit ning vikerraadio otse-eetris on ajakirjanikud Anvar Samost. Ainar Ruussaar, tere. Eesti filmirežissöör Andres Maimik kirjutas mõned aastad tagasi küll vanasti oli kultuuriga lihtne kultuurist arusaamine lihtne siis oli Arnold Rüütel oli hümn ja oli puhkpilliorkester. Et nüüd on natukene keerulisem. Ja kui ma mõtlen sellele sellele kultuuripoleemika-le, mis läinud nädalal võttis otsesõnu poliitilised mõõtmed, siis siis viimati, kui mulle meenus, kui, kui ühiskond arutles skulptuuri lubatavuse piiride üle nii laialt või vähemalt meedia, siis oli see vist kui Jaan Toomik kakas siis kogu ühiskond tegeles sellega, kas tegemist on kunstiga või mittekunstiga. Inimesed, kes mitte kunagi ühelgi kunstinäitus lennud käinud arutlesid selle üle, mis seal õige kultuur ja mis on valekultuur. Ja nüüd me arutleme jälle sellele, et kas meil on õige kultuur, kas on valekultuur, kas kultuur, mida riik rahastab, peab olemas sinimustvalgekultuur, võib-olla seal ka teisi värve. Üks parlamendierakond süüdistab teist parlamendierakonda selles, et Eesti kultuur on võtnud eurosotsialistide värvid ja nii edasi ja nii edasi. Kas ma lähen kuidagi omadega nüüd rabadelt laukasse? Nii-öelda võib-olla siin kuulajate huvides peaks, sest et vaevalt et siiski kõik nii põleva huviga seda kultuuri teema, kultuuri rahastamise teemalist diskussiooni või noh, ütleme siis kultuuri ja sõnavabaduseteemalist diskussiooni sel nädalal siiski jälginud on need võib-olla peaks nende huvides tsiteerima siis allikaid, et alustada. Alustama peaks ühest Varro Vooglaiu kuidas teda tituleerida, ma ei teagi, ausalt öeldes kodanikuaktivist ja kodanikuaktivist Varro Vooglaiu kirjutisest, mis seal on, vähemalt see on vähemalt sooneutraalne. Milles oli siis selline lause? Ta viitas, noh või siis tegelikult peaks, alustame veel kaugemalt. Eero Epner ist, no 99 samaturgist, kes kirjutas Ekrest ühe loo. Väga ei eksi, parandage mind. Ja kaubandusPostimehes ja, ja sellele vastas Varro Vooglaid, kellel ilmselgelt EKRE on sümpaatne ja tema arutles, et miks Eero Epner võiks EKRE suhtes nii kriitiline olla, nagu ta seal oli, kirjutas järgmist. Teatud mõttes võib Epnegi ärevust mõista, tõtt-öelda muretseks Ma Etneri nahas olles samuti EKRE populaarsuse kasvu pärast. Olgugi et muudel põhjustel kui need, mille Hepner oma artiklis esile tõi. Nimelt on ju selge, et EKRE võimule saades jääks Epner ühes paljude omas sõpradega suure tõenäosusega tööta, sest sellistelt asutustelt nagu öö no 99 teater võetaks riiklik rahastus kas täielikult või valdavas osas ära. Jutumärgid lõpevad. Ehk siis tegemist oli sellise, noh, kes soovib, ütleb siis prognoosiga, kes soovib, ütleb ähvardusega selles suunas, et need praegu väga kriitilised poliitiliselt aktiivsed kultuuriinimesed, vaadake ette, et et kui see poliitiline kliima peaks muutuma, siis teie oma riiklikult tagatud rahastamisest jäeti ilma, et iseenesest selliste ähvarduste tegemine ei näita muidugi väga sellist, kuidas öelda. Isegi taktikalises mõttes nagu mõistlikku lähenemist Anvar, mitte midagi uut ei ole siin. Mitte midagi uut. Tõmmata ei ole, kultuuri rahastamisel on Eestis alati vaieldud ka mujal maailmas, küllap vaieldakse ka edasi. Mis on tõsi, ma arvan, et ükskõik, kes Eestis võimul ei ole, kultuurirahastatakse noh, ma tea, välistas mingid absoluutsed äärmused, mida ma ei usu Eestis võimule saavat kultuuri rahastatakse Eestis ikka rohkem ja rohkem riiklikest vahenditest. Ja see trend on olnud praktiliselt püsiv kõikide erinevate valitsuste jooksul, mis meil siin 1991.-st aastast saadik on olnud. Küll, aga Martin Helme, kes on siis Konservatiivse rahvaerakonna aseesimees? Kommenteeris ka seda Varro Vooglaiu, noh ma ei nimetaks seda ähvardust lendu. Ja Martin Helme mõte oli selles, et tegelikult riiklikult peaks rahastama ainult neid kultuurinähtusi või neid kultuurikanaleid mis viivad edasi rahvuskultuuri. Ta küll otsesõnu ei öelnud mitte midagi ühegi teatri kohta ka mitte no 99 kohta. Aga ta andis mõista seda, et kui kultuurikanal kultuurinähtus ei vasta põhiseaduse preambuli, millele muide viitis viitas ja mis ei aita edasi rahvuskultuuri, siis, siis seda ei peaks riiklikult rahastama, tehku seda oma raha või vaataja raha või piletiraha eest. Noh, kuidas me nüüd võtame, eks, kui me vaatame, no 90. üheksat neid neid menutükke, Savisaar. Eesti tõus ja langus oli selline tükkeks noh, kõige rohkem laineid löönud ühtse Eesti suurkogu siis loomulikult ei meeldi see noh, ühtse Eesti suurkogu kohe ühelegi mitte poliitikule. Aga ometi nad rahastanud, ometigi nad on ja ma meenutaksin ühte ühte veel ühte tegelikult no 99 lavastust, mida mängitud täpselt ühe korra, rohkem polegi seda vist näha olnud, aga see tekst on ilmunud, et nüüd nüüd, mis ma ütlen õigesti Eesti Ekspressi vahel, see on siis Reformierakonna juhatuse koosolek just seest tekst jõudis lavale ja sai, sai avalikuks sel ajal, kui Reformierakond oli valitsuses valitsuse juhtpartei ja ja vastutas ka Eesti kultuuripoliitika eest ja näed, no 99 on jätkuvalt rahastatud ja selles mõttes ma arvan nii need asjad käima peavadki. Et kunst on alati ju võimukriitiline ja mitte jällegi. Ma ei tea, kas kõlada kohutava klišee, aga mitte ainult Eestis, vaid üldse igal pool üle maailma. Ja see on normaalne ja see on tegelikult ainuke võimalus, kuidas kunst üldse saab poliitikaga suhestuda demokraatlikus ühiskonnas ja ka mitte demokraatlikus ühiskonnas seda enam, eks kui nüüd, et keegi, kes, kelle poliitilised ambitsioonid on minu jaoks nagu ebaselgelt nagu Varro vooglaiul, seda, see asi on kahtlemata siin tekkis diskussioon selle üle, et kas ta siis väljendab EKRE seisukohti või väljenda sellest on keeruline aru saada. Ütleb, et et kõik noh, nii-öelda võimukriitilised või noh, ütleme siis selles kujuteldavas olukorras võimukriitilised kunstiasutused, kunstnikud jäävad riiklikust rahastusest ilma siis tegelikult see on selline klassikaline totalitaarne vaatenurk, mis tegelikult ju meie sellise väljakujunenud demokraatiasse ei sobi, aga mulle tundub ka, et kohati vist Varro Vooglaid oma sellistele hämaramatel hetkedel ei pea ka seda läänemaailmas laiemalt hetkel välja kujunenud demokraatiat, kuigi suureks väärtuseks. Mart Helme küll, kes on siis konservid, Konservatiivse rahvaerakonna esimees oli hoopis resoluutsem nädalavahetuse väljaütlemistes ütles, et kui keegi midagi kinni panema ei hakka ja kõike seda arvavad. Mõõtke palavikku, võtke tablett aspiriini ja veetke pühapäeval temperatuuri alandamiseks voodis, aga me mäletame, vähemalt mina mäletan kooliaegsest. Ajalooõppest, et seda, kuidas kardinal, prantsuse kardinal, Richelieu öö salateenistus jahtis metsiku hooga neid nii-öelda tänavanukuteatritegelasi, kes teda kritiseerisid. Probleem on selles Meenutame ka siin Venemaad antud juhul, et kui Putin sa mitte ainult ei saanud võimule, vaid ka oli selle võimu enda jaoks kindlustanud, siis esimesed asjad, mis on otseses mõttes kinni pandi olid nukud, kukla üks selline teleshow, kus siis mis tugevalt kuidas öelda, tugev satiir tema enda pihta ja väidetavalt teda kõige rohkem vihastas see, et teda näidati seal erakordselt lühikese mehena, kel seda paraku siiski objektiivselt Eesti Eesti probleem täna on see, et meil puudub korralik suurele auditooriumile suunatud poliitiline tiir siis ja see on tegelikult teles eelkõige see on kogu ühiskonna probleem ehk NO99 täidab, püüab täita seda tühimikku, aga tegelikult pean nüüd peeglisse vaatama ja tunnistama, et osaliselt ka minu enda viga on see, sellist korralikku iga nädalalist tele, televisiooni poliitilist satiiri ei ole. Ja siis, kui vana-aasta õhtul ühe korra pool tundi keegi teeb poliitilist satiiri, siis pärast seda vallandub, et ühiskonnas ja rahvusringhäälingu juhatuses selline tohutu kaebuste laviin, kuidas te julgete, mida te teete tujurikkuja, Jeesus Kristus, ehk siis ma kutsun üles kõiki Eesti telekanaleid tooma vaatajani poliitilise satiirisalt. Nii ta ütles Kui sa küsid, et kas me Tallinnas oleme valmis tegema koalitsiooni Tallinnas EKREga, ma vastan, jah, ma ei ole seda kunagi varjanud. Just, kas, kui sa küsida, et kas mulle meeldivad nende vaated või nende vaated on mulle omased, kaasa arvatud selline kõvatamine paljudel teemadel, siis vastus on, loomulikult ei. Koalitsioone tahad teha, kui sulle ei meeldi. Aga kellega Jaanaga? Martha loomule. Mulle naeratamas lõid kurat, Alpsumine ümber, kiskus erakond pidi lagunema. No mis sa nüüd räägid mulle sõbra elu. Härra ei ole jagamine. Urmas Paet helistas mulle, ma ei tea, 150 korda, kuule ikka. Räägi Michaliga võib-olla ikka saate jutuna. Põro. See oli siis lõike TV3 saatest Kolmeraudne, kus Mihkel raud intervjueeris Tallinna Reformierakonna, Tallinna linnapeakandidaati ja Reformierakonna volikogu esimeest Kristen Michalit ja samaaegselt, et ka Keskerakonna Europarlamendi saadikut, toomi, kel tekkis siis omavahel, nagu te kuulsite, selline tuline vaidlus selle üle, et kellega siis pärast kohalikke valimisi Tallinna tasandil, aga kes vaatas kogu seda intervjuud, siis saab aru, et tegelikult ka riigi tasandil lõpuks oleks võimalik koalitsioone luua. Hetk on selles mõttes, kas selleks küsimuseks väga õige, sellepärast et kuu aega on jäänud kohalike valimisteni nende valimiste tulemusest sõltub ikkagi väga suurel määral ka seda, mismoodi mitte ainult Tallinna linnas, vaid ka Toompeal võimu edasi jagatakse. Mis nüüd selle asja selline uudisväärtus oli, oli see tegelikult, ma ei ole kordagi kuulnud vanemat et Reformierakonna liider oleks nii jõuliselt reljeefselt korranud kahte asja, et esiteks ollakse valmis igal juhul minema Tallinnas. Ma saan aru, et Tallinnas antud juhul koalitsiooni tegemist on Tallinna linnapeakandidaatidega ja, ja teisest küljest siis seda väga jõulist ja ma tea siin 10 korda korratud eitust, et Keskerakonnaga mitte mingil juhul koalitsiooni ei tule, mille siis sealsamas saates Yana Toom Keskerakonnas kahtlemata Ta oluliste inimeste hulka kuuluv isik pani sügava kahtluse alla, meenutades siis seda, mis toimus eelmise aasta sügisel. Ta ise ütles erakonna lagunemise ajal tõenäoliselt silma valitsuse lagunemist kus siis mitmed erinevad reformierakondlased ka temale muuhulgas helistasid ja pakkusid välja võimalust riigi tasandil Reformierakonna Keskerakonna valitsuse loomiseks, mis läks lörri, kuna ma saan aru, et mida aeg edasi, seda selgemaks saab, et üks väheseid asju, mis nii siis kui praegu Keskerakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu sotsiaaldemokraatide poliitikuid ühendab, on see soov hoida varem vist ligi 17 aastat võimul olnud Reformierakonda mõnda aega nagu võimulist eemal. Jah, tegelikult need sõnumid, mis tulevad parlamendiparteide poolt kes kellega võiks koos valitsust teha, on selles mõttes segased, et ühtepidi nad ei puuduta üldse kohalikke valimisi. Aga kohalike valimiste üleriigiline tulemus võib küll mõjutada valitsus valitsusliitu või, või, või, või tulevast. Eesti vabariigi valitsust ka enne riigikogu valimisi, aga need sõnumid on, kui on väga keerulised, eks ole. EKRE on öelnud, et nemad ei tee Keskerakond Keskerakonnaga mitte mingit koostööd, mis on üllatav, tegelikult nii. EKRE on öelda, mida on raske uskuda. EKRE on öelnud, et Reformierakonna põhimõttelageda libele libera liberalismi ei ole võimalik saavutada mingit armastust, ehk siis nad on selle selle sellega nagu ka Reformierakonna välistanud, eks reformima. Seesama Martin Helme artikkel Mart Helme artikli vabadust, millele sa viitad, see lõpeb tegelikult sellega, et vajadusel Tallinnas Reformierakonnaga koalitsiooni minna küll. No ja sotsid on välistanud koostöö EKREga. EKRE on omakorda välistanud koos sotsidega, selles osas valitseb ka tegelikult Reform, kas ma juba ütlesin, Reformierakond on korduvalt öelnud läbi erinevate tipp-poliitikute suude, et nad ei tee Keskerakonnaga koostööd, mis kõlab peaaegu uskumatult, sest ma olen täiesti veendunud, et kui jõudude vahekord on selline, et nad saaksid kahe peale moodustada valitsuse või vajaksid sinna väikest, kolmandat puudlit, siis nad teevad selle sammu ära. Et tegelikult. Kui mõni mõni erakondadel veel nimetamata, et aga see on iseenesest väga, kuidas öelda kujundlik, antud juhul, et see, kellest ei räägita, on ka see, kelle käest keegi midagi ei küsinud. Aga sa oled. Et tegelikult ju moodustatakse igasuguseid koalitsioone kohtade pärast valimisi ja, ja ma arvan, et on piirkondi, kus ei oma mitte mingisugust tähtsust. Keskerakond, Reformierakond, EKRE valimisliit. Tegus Timmu, tule minuga, noh, mis iganes, eks. Naljakas on lihtsalt see, et et need kohalikud valimised on taas pööratud selliseks suureks poliitikaks ja, ja tõepoolest aetakse asju, mis, mis tegelikult justkui otseselt kohalikku omavalitsusse ju ei puutu noh, Tallinn välja arvatud kui tõepoolest Eesti suurim kohalik omavalitsus, kus elab noh, peaaegu pool Eesti Eesti elanikkonnast aga, aga teistes kohtades see, kes kellega tegelikult kohapeal võimuliidu moodustab, ei mängi rolli. Aga selles mõttes Tallinn ongi osa sellest suurest poliitikast, on kogu aeg Eestis olnud, et meenutagem siin kas või kahe tuhandete aastate algust, et kui palju see mõjutas tegelikult Toompeal toimuvat, mis toimus Tallinnas ja vastupidi. Ei, siin ei ole mingit, nagu tegelikult suurt üllatust. See igavikuline küsimus, et huvitav, kumb oleks inimestele parem ka see, kui Toompeal ja alllinnas oleks sama võim või see, kui Toompeal ja alllinnas oleks erinev või? Mina ei tea Ega seda vastust ilmselt ei olegi olemas, et antud juhul meil on siin tegemist ju olukorraga, kus on sama võim. Hetkel ei olnud nii, et hetkel on seda olnud lihtsalt nii vähe, et seda on raske nagu, nagu tagantjärele hinnata ja nüüd, kui me siit jõuame Keskerakonna juurde, mis ongi nendes kahes kohas võimul, et nii Tallinna linnas kui, kui Toompeal, et siis tegelikult ju Keskerakond on ka omamoodi sellises Väga mitmemõttelises positsioonis, et, et ühest küljest nad on peaministri erakond, Neil on. Täiesti uus juhtkond erakonnal samas kui me vaatame kõiki neid manööveldamisi, mis nüüd kas või siin sel nädalal on toimunud Olga Ivanova erakonnast väljaheitmine, samas tema fraktsiooniallesjätmine, eks ju, selline noh, need viited, mis aeg-ajalt paiskuvad kuskil avalikkuse ette, sellest ma ei tea, kas see vastab tõele või mis iganes, aga väide Heimar Lenk on lubatud alles jätta tema saade Tallinna Televisioonis selle eest, et ta toetab olulistel hääletustel parlamendis parlamendi liikmena koalitsiooni. No ma ei tea, et, et tõenäoliselt on seal rohkem suitsu kui tuld, aga midagi peab selles väites kindlasti olema, et kui vaadata nende inimeste käitumismustreid noh, kasvõi kohalike valimiste nii-öelda kandideerimiseelistused nendesamade Keskerakonna võimalik opositsiooniliste saadikute poolt. Oudekki Loone Antslas, Heimar Lenk algas Valgas, eks ju, Marika Tuus-Laul ka vist väljaspool Tallinnat igal juhul. Ja nii edasi, eks, et et selleks, et mitte tekitada seda vastuolu erakonna sees, et seal selgelt nagu käib üks selline suur kombineerimine ja, ja tasakaalustamist projekt või siis, kui vaatame kasvõi eelmisena, vabandust, sel nädalal toimunud seda riigikogu komisjonides, liikmete ümbermängimist, mille nagu põhiliseks eesmärgiks oli siis see, et valitsuskoalitsioon ei jääks liiga olulistes komisjonides vähemusse, mis on ka nagu noh, ei ole päris tavaline Eestis, et koalitsioon on sunnitud tegema komisjonide vahel valikuid, kaaluma umbes, et õiguskomisjon või riigikaitsekomisjon, rahanduskomisjon või väliskomisjon eeldusel, et riigikaitse küsimustes ja välisküsimustes valitseb Eestis laialdane konsensus, aga õiguskomisjonis rahanduskomisjonis opositsioonil soovi korral absoluutselt kõik eelnõud võimalik põhja lasta ja selle tõttu siis tõstetakse liikmeid ümber. IRL-i kaks lahkunud liiget, üks neist, väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, teine Margus Tsahkna, kelle puhul kindlasti on kelle, kelle, kelle käest on kindlasti viimastel päevadel korduvalt küsitud, et kui tuleb riigieelarve hääletus, kas me võime kindel olla ka selles, kuidas sa hääletad ja, ja võib-olla veel mingeid sarnaseid küsimusi, eks. Et, et see näitab kõik seda, et tegelikult see koalitsioon ei ole väga kindel noh, kuni selleni välja tegelikult ikkagi küsimus seisab väga, väga selgelt, et kas riigieelarve hääletusel tulevad hääled kokku, mina arvan, tulevad kokku ja küllap seda näitab ka koalitsioonipartnerite enda sisemine prognoos, aga ebakindlus on olemas, sellepärast Yana Toom ja Kristen Michal ja kes iganes meie ka siin räägimegi sellest, et millised koalitsioonivariandid põhimõtteliselt on nii Tallinnas kui Toompeal võimalikud ja kuidas seda koalitsioonivariantide sellist malelauda võiks mõjutada. Kohalike valimiste tulemus, oletame see, et IRL ei pääse Tallinnas volikokku. Vabaerakond ei pääse sinna niikuinii, mis tulemuse teevad sotsid, eks ju, mis tulemuse teeb EKRE, et see kõik on väga oluline? See on oluline jah, ja ehk ma ma küll ei usu, et enne viieteistkümnendat oktoobrit toimuks mingisugune suur nihe, aga pärast seda võib toimuda küll suurel riigi tasandil EKRE juures taga EKRE juurde tagasi tulles et EKRE juhtpoliitikute ja neid on kokkuvõttes tegelikult isa ja poeg Helmed, kes kõige rohkem avalikkuses sõna võtavad. Nende avaldusi lugedes jääb küll mulje, et EKRE tegelikult praegu täiesti teadlik kult tõrjub kõiki selleks, et olla noh, kuidas öelda selleks, et saada suuremat häälesaaki, olla ahvatlevam bakter ja ma olen täiesti veendunud, et ega ka EKRE on valmis. Muidugi on valmis tegema järeleandmisi juhul, kui asi läheb tõsiseks koalitsiooniga. Nad loetasid ära mingid oma punased jooned ka selles samas vist jälle sealsamas Mart Helme eile Delfis ilmunud kirjutises, mis küll tegelikult minu isiklikul võimalikult rumalal hinnangul on ikkagi kõik kannavad seda sõnumit, et me praegu mitte mingi hinna eest valitsusse ei lähe. Noh, mis millest on võimalik aru saada, valitsusse minek oleks Ekrele kindlasti selle tõusva reitingutingimustes kõige lollim asi, mida teha. Ja väga keeruline ja väga keeruline oleks ka valitsuses olla olukorras, kus kus Eesti on Euroopa Liidu eesistuja vähemalt endine eesistuja, siis mõne aja pärast, kus kus? Eestis on suhteliselt jõuliselt hakatud taas rääkima integratsioonist sisserändekvootidest ja nii edasi. Aga, aga kui nüüd EKREst korraks eemale minna, rääkida veel kord koalitsioonist nende olemasolevate liikmetega, siis sel nädalal ju noh, kordus umbes samasugune stsenaarium kahel korral, mida me nägime kaks korda kevadel kus koalitsiooni kõige väiksem partner Isamaa, Res Publica liit tuli eelarve protsessi keskel kahes küsimuses väga ultimatiivset ja saavutas vähemasti ühes küsimuses ka selle, mida nad soovisid, ehk siis seesama suhkrumaks. Mis meenutagem, tegelikult on IRL-i rahandusminister Sven Sesteri saavutus juttumärkis. Mille Ossinovski küll kaaperdas enda omaks? Mida ei oska sotside liider Jevgeni Ossinovski on väga noh, mulle tundub, et noh, võib-olla kõige mõistlikumalt kõrge profiiliga kaitsnud, eks ju kogu aeg, et IRL-i uus juht jätkuvalt uus juht Helir-Valdor Seeder tuli siis neljapäeval valitsuse istungile. Tegelikult, ega see suhkrumaks ei sobi mitte ja, ja ma saan aru, et Keskerakonna positsioon on selles küsimuses olnud alates siis algusest peale ja veelgi enam pärast presidendi poolt see suhkrumaksu tagasilükkamist väga ambivalentne nende jaoks vaadates eelarve prognoosi, see kaduma kaduma minev 15 või 20 miljonit eurot ei ole probleem, küll aga probleem nende saadikutele minna selgitada oma valijatele, miks suhkur ja limonaadid ja jumal teab veel jogurtit, mis iganes asjad poes kallimaks lähevad. Et sotsid olid selles küsimuses üksi ja ma saan aru, et nende valik oli see, et, et selles küsimuses ei ole mõtet nagu suurt lahingut andma hakata ja Jüri Ratas peaministrina peab, ütleme, Jüri Ratas iga nädalaga jätab järjest kuidas öelda, siis vilunuma mulje koalitsiooni Juht poliitikuna, tema selgitused selle suhkrumaksu ärajätmise kohta näiteks tegelikult kirjutada kuskile mingisse poliitkommunikatsiooniklassikasse suhkrumaks jäi väga sellepärast et riigieelarves seisak kirjutada tulusid, mida ei ole seadusega kindlaksmääratud, ehk siis kuna president oli suhkrumaksuseaduse tagasi lükanud, siis ei olnud võimalik seda ka riigieelarvesse kirjutada ja noh, ega ei olnudki muud põhjust kuidagi ratast kuulata. Kõik on justkui nagu noh, enam-vähem õige välja arvatud muidugi see küll me mäletame siin neid kordi, kus septembrikuus on kirjutatud riigieelarvesse asju, mille vastuvõtmine toimus noh, kas pisut enne riigieelarvet või lausa koos riigieelarvega, nii et see pole kunagi mingi takistus olnud. Aga Ma ei taha üldse sind kritiseerida, ma tahan tegelikult osutada sellele, et IRL võib neid nõudmisi, teine nõudmine puudutas siis kodakondsus kodakondsuse andmise nõuete leevendamist, mis oli koalitsioonilepingus kokku lepitud enne seda, kui Seeder IRLi esimeheks ta võib neid nõudmisi esitada, kuna noh, Jüri Ratasel peamine mure on ikkagi see, et kuidas valitsus nagu koos püsiks ja ma saan aru, et seal toimub pidev selline valikute tegemine siis nagu, et kuidas öelda, et mis on tähtsad asjad ja mis on vähem tähtsad asjad, valitsuse koospüsimine hetkel on tähtis asi suhkrumaks. Koos oma kõikide probleemidega on vähetähtis asi, sellest on lihtne loobuda, nüüd saame näha järgmiste nädalate jooksul. Kas kodakondsuspoliitika, kas kodakondsuse saamise nõuete leevendamine on tähtis asi, kas ta on tähtsam kui suhkrumaks näiteks või ta on isegi tähtsam kui. Valitsuse edasine koostöö millisel juhul siis noh, ma arvan, et saame näha tüli, et kui mitte valitsuse lagunemist, mina ennustaksin, et ka selles küsimuses on IRL-il ikkagi väga suur šanss jälle see nii-öelda ultimatiivne nõudmine läbi läbi suruda kuigi mine tea, et erinevalt suhkrumaksust on siin tegemist hoopis teistsuguse pilguga. Oja ei suhkrumaks ega kodakondsuspoliitika ei ole kohalikke valimisi, teemat tegelikult ei ole üldse oluline. See on väga oluline, sellepärast et IRL upitab ennast praegu teemadega, mis selle kohalike valimiste teema, aga ega see väga targalt ei aita, neid natuke võib-olla aitab. Ega see suhkrumaks oli ju algusest peale plastiliinist vundamendile ehitatud. Selle vastu olid ettevõtjad. Selle vastu olid paljud lapsevanemalt selle vastu. Sellest rääkis meedia, seal oli õiguslikke vigu. Seal oli probleem sellega, et kas teatud suhkrusisaldusega asju ikkagi nagu lubada naturaalsed mahlad või, või jogurtid või mitte lubada. Ehk siis see oligi nii keeruliselt üles kodakond. Kodakondsuspoliitika on hoopis hoopis teise äärmusesse, see on. See on nii emotsionaalne teema, et seda ongi keeruline käsitleda. Ma olen siin saadetes korduvalt öelnud, et mina ei annaks halli passiga inimestele kodakondsust lihtsalt niisama. Ma olen kohtunud Narvas ühtesid töövestlusi läbi viies mitme noore Eesti kodanikust inimesega, kes ei räägi sõnagi eesti keelt. Ehk siis siin on probleeme küllaga ja kuhjaga. Tegelikult nüüd Eesti Eesti Eesti vabariigis sündinud lapsed võiksid ilmselt soovi soovi vanemate soovi korral küll küll kodakondsus saada aga teatud tingimustel, ehk siis niipalju kui kui ma eeldan, siis nad siis nad ikkagi õpivad, õpivad eesti keelt. Aga kohalike valimiste teemad need ei ole. See antud juhul ma arvan, et iga poliitiline teema on kohalike valimiste teema, sellepärast et noh, kuidas ma nüüd koldeks seda mõtet, mida ma siin varem ka paar korda öelnud, et pärast seda on võimatu öelda, mis on üldse kohalike valimiste teema, kui riigikogu on seadustanud selle, et üks ja sama inimene mitte ainult ei või kandideerida nii riigikogu kui kohalikku volikokku vaid ka võib jätkata pärast valituks osutamist mõlemis kogus tegevust. Nii on ju, põhimõtteliselt me näeme nendel valimistel seda, et terve hulk riigikogu liikmeid saab Tallinna volikogu liikmeks, noh, võib-olla veel mingite kohalike volikogude liikmeks. Kui ma nüüd selle numbriga ei eksi, siis 88 riigikogu liiget 101-st kandideerib suurel osal neist on väga hea šanss valituks. Järelikult see piir nii-öelda kohalike teemade ja üleriigiliste poliitiliste teemade vahel see ei jookse sugugi mitte seal, noh ma ei tea mööda seadustes paika pandud volituste piire vaid jookseb pigem mööda Tallinna ringteed siin füüsilisel maastikul. Geograafiliselt jookseb ta üle kogu Eesti, sest et teoreetiliselt oli võimalik teha täpselt sedasama, mida teevad paljud Tallinna lapsevanemad, ehk siis kirjutavad ennast, et kusagilt, kus nad elavad mujale sisse, selleks et laps pääseks kesklinna eliitkooli. Täpselt samamoodi võivad poliitikud, kes elavad Tallinnas, tahtmata kedagi solvata, noh näiteks Tallinnas Sügise tänaval võivad ennast sisse kirjutada, paidesse, kevade tänavale seal kandideerida. Ja nii et see piir ongi väga-väga hämar või või, või laialdane. Ühe asja tahaksin veel selle eelarve protsessi olnud öelda, et kogu see eelarve suure pildi nii-öelda paikapanemine on jooksnud avalikkuse tähelepanu alt sel nädalal niimoodi vudinal mööda ja, ja võimalik, et sama kordub ka järgmisel järgmisel nädalal. Ainus sõnum, mis on olnud väga jõuline, mida on jälle väga jõuliselt kommunikeerinud kommunikatiivselt üha arenev peaminister, on see, et kõige suurema mahuga eelarve Eesti ajaloos üldse Selline müütiline arv 10 miljardit, 10 miljonit, mis on hoomamatu arv, aga see on meie kõigi poolt kokku pandud raha, eks ma olen kokku klappinud seda raha, et Eesti riiki nagu Eesti riigi asja ajada. Seepärast peaks ka sellest võib-olla rohkem rääkima, et ma loodan, et, et ajakirjanikud võtavad ennast kokku ja järgmistel nädalatel me kuuleme eelarve kohta ka selliseid täpsemaid detaile ja, ja, ja küsimusi. Aga nüüd ma ise vaidlen teile vastu, et samas see kriitika, mis puudutab eelarve defitsiiti, mis on siiamaani tulnud peamiselt ühest kohast, milleks on Reformierakond ja Reformierakonna endine esimees ja praegune Euroopa Komisjoni volinik Andrus Ansip. See on küll väga veider ausalt öeldes, et Ma küll usun, et inimene võib elu jooksul õppida ja muuta oma seisukohti ja, ja, ja, ja kellelgi ei saa ära võtta õigust midagi, midagi arvustada, mingi mingi asjandus ettepanekuid esitada. Aga kui need numbreid vaadates, kes olid peaminister 2008, kui tehti 2009. aasta riigieelarvet, mis kujunes ikka läbi aegade üheks kõige Avantalistlikumaks eelarveks üldse, kui mida tuli hakata järgmisel aastal krokodillide komisjonis kärpima, et kes oli, ma ei mäleta seda nime enam. Kes võis olla, ei olnud keegi. Andrus Ansip, tuntud liberaal, Samost. Ära Andrus Ansip oli, oli mis, mis, mis eelarve defitsiit võis olla 2009. aasta riigieelarves, mis siin alguses planeeriti. Et kas kas ei olnud mingi sihuke 2,6 protsenti või ja lõpuks lõpuks ta vist ulatus nagu ligi ligi kolme protsendi aasta varem oli majanduskasv üheksa ja 10 protsenti, eks ole. Milline olukord erineb praegusest nagu siiski märkimisväärselt märkimisväärselt? Ja aga kes? Ei, ei, ei, ma ei taha, et sinu sinu kriitika jääksin. Domineerib, kes oli peaminister, kes tõi Eesti majanduse kriisist ikkagi suhteliselt hästi välja, võrreldes meie lõunanaabrite Lätiga? See oli IMF. Ma hea meelega ütlen, et see oli ka Andrus Ansip just et, et selles mõttes ärme nüüd mustvalgeks absoluutselt ei tee mustvalgeks, aga, aga ma millegipärast usun, et kui noh, mis on ebatõenäoline ülimalt, et et kui meil oleks olnud 2000, et kaheksa peaminister Jüri Ratas 2009 peaminister Jüri Ratas, siis seesama peaminister oleks tõenäoliselt neid olusid arvestades teinud ka 2009.-ks aastaks umbes sama viletsa eelarve ja oleks sama kangelaslikult toonud meid sellest kriisist välja, et noh, võib-olla mingid väiksed isiksuslikud erinevused oleksid olnud. Et see on see Eesti põhiseaduse ja muude seaduste kaudu realiseeruv koalitsioonivalitsuste nagu reaalsused tegelikult enam-vähem tehakse neid samu asju olenemata sellest, kes täpselt on peaminister või kes täpselt on rahandusminister või kes täpselt see valitsuses hetkel on jällegi teates erandid kõrvale, aga noh, nii nagu Tiit Vähi valitsus 95. aastal ei teinud väga palju teistmoodi kuidagi 94. aastal Mart Laari valitsus, nii, ma arvan, et ka kuidas ma ütlen, et võiks olla oma kriitikas natukene realistliku või, või siis või siis või siis nagu ülitada nagu mingite dogmadega nagu kogu aeg mitte lajatada inimestele vastu päid ja jalgu, eks. Küll aga ootaks tänapäevaselt Eesti demokraatia seda, et kui inimene on vabal tahtel saanud valitsuse liikmeks kui inimene on ühte ideed jõuliselt propageerinud, ma räägin suhkrumaksust. Ja siis, kui see laua pealt maha kukub, siis inimene peidab ennast ära. Keda sa silmas pead? Ta ei olnud sugugi peidus reedel ta tegelikult lihtsalt oskas ajakirjanikke nii hästi vastata, et see küsimus kuidagi jõudnud õige vastuseni. Mulle meenus millegipärast sõõrhampri tuntud BBC telesarjast, aga tema ainult minister Vastandlained panevad, mis saab Eesti rahva tervisest nüüd, kui suhkrumaksu ei tule? Mitte muffigi kõik läheb hästi edasi. Kitarrist jah, kirjakast ja kirja hästi on potsutanud üks kiri, aga ma olen saanud ka mitmeid telefonikõnesid ja tänase kirjakasti. Ma avan siira vabandusega. Ma tegin eelmises saates tõsise lapsuse. Kui me rääkisime kutsehariduses, siis mainisin, meditsiiniõdesid sellist terminit ei ole, on vaid ükskõik, mis soost nad on. Ja nad tõepoolest lõpetavad rakenduskõrgkooli, ehk siis siin ei ole kutseharidusega mitte midagi tegemisest, ma vabandan kõigi õdedest, see oli lapsus. Ma tegelikult teadsin seda, et õed õpivad rakenduskõrgharidust andvas koolis. Nii et ma loodan, et, et ma loodan, et kui mul on vaja õdede abi siis mulle ei tehta väga pika nõelaga valusat süsti. Ühesõnaga, kirjutage meile Samost ja Ruussaar akt r e olulisemad kirjad, loeme ette ja räägime neisse. Anvar Samost ja Ainar Aga räägime edasi ühest teemast, mida võiks lausa nimetada selle nädala kandvaks läbivaks teemaks, nii veider, kui see ka ei ole, et pühapäeval võeti maha üle Eesti kõik poliitilised välireklaamid, valimisreklaamid ja vaevalt sai see välireklaami keeluperiood esmaspäevast alata. Kui algas kõik võimalik. Arutelu välireklaami piirangu, poliitilise välireklaami piirangu arukuse ja põhjendatuse üle ja tegelikult see ei alanud sugugi sellest politsei aga üllatavast loogikaveast kolmapäeval, vaid see algas juba varem, kui kui ma ei eksi, siis kas esmaspäeva õhtul? President Kersti Kaljulaid võttis seisukoha, et see poliitilise välireklaami piirang võiks nagu selle võiks nagu ära kaotada, kuna ta ei ole nagu eriti mõistlik ja ta ei anna nagu mingit nagu selliseid tulemusi, mis meile kuidagi nagu kasulik. No kuidas see üldse, kuidas üldse alga, sina uurisid seda ajalugu, aga minule, kui ma mõtlen välim välireklaamile poliitilisel välireklaamis mulle kõige enam meenuvad need et Edgar Savisaare boamao silmad Vabaduse väljakul, aasta võis olla 91-ks need hiiglaslikud silmad, mis, mis sind seilasid. Tohutu tohutult plakatipindadelt, eks ole, ja, ja see oli nagu see oli nagu kõhe tunne, aga aeg on läinud edasi ja inimesed harjunud kõigega, et et minu koduaknast vaatas siin poolteist kuud sisse endine kaitsepolitsei peadirektor Raivo aeg. Sõna otseses mõttes akna vastas oli Blact vaats. Läksin akna juurde, vaatasin Raivo Aegi silmast silma, tore oli. Noh mõtlesin. Eks, mis seal ikka, mis sind praegu seal plakat? Praegu jumal, ma ei teagi vist tule valima 15 oktoober või mingi, mingi selline täiesti ametliku ajalukku tagasi minna, siis. Iseenesest 99 oli Savisaar silmad, siis oli kohutav arutelu selle, et kuidas nii võib. Linnaruum on nagu häiritud kodanikud on. Minu meelest siis ei olnud häike mingit arutelu, et kogu see kogu see asi tegelikult see seadus võeti vastu juuni alguses 2005 aga enne seda ma lihtsalt nimetan ära, mis toimus 2002. Vabandust jah, 2002 olid kõigepealt kohalikud valimised. 2003 olid riigikogu valimised ja 2004 olid siis esimest korda Eestis. Euroopa Parlamendi valimised on ilusad mehed ja siis tuli nagu tegelikult kolmel aastal järjest oli Eestis senini ma mäletan väga hästi selline permanentne, katkematu valimiskampaania, kohalikud valimised, riigikogu valimised ja Euroopa Parlamendi valimised, lisaks oli ka poliitiliselt selline väga pingeline aeg. Olemasolevasse erakondade konkurentsi oli sekkunud sellise erakonnaga Res Publica ja erakondadel ka tegelikult, et oli rohkem raha kui kunagi varem ja erakonnad kasutasid ka järjest rohkem selliseid, täiesti tavalisse, mis iganes toote turunduskuuluvaid võtteid, sealhulgas ka kani deklaamis mindi üha julgemaks ja julgemaks, mis põhiliselt väljendus ikkagi selles, et osteti ära kuskil terve majasein nii-öelda ja pandi sinna hiiglaslikke plakateid. Mainitud Andrus Ansip. Vaatas üle terve Tartu ju kas plasku pealt või siis? Väga võimalik tiga targemalt tookord ei olnud, aga, aga, aga see ei olnudki mitte ainult Tallinnas, mina mäletan Pärnus ühte sellist hiiglaslikku plakatit, ma ei hakka ütlema, millise poliitiku oma ja mäletan Tallinna kesklinn tegelikult ikkagi 2003. aasta riigikogu valimiste ajal täis kõikvõimalikke erakondade, kõikvõimalike poliitikute väga suuri näopilte järgi mõtled, kas see häiris ilmselt täidis nagu ja selle loogiliseks tulemuseks oligi see, et ajakirjanikud muidugi, meedia tellitas selle kallal keelt ja ka kõikvõimalikud kommentaatorid, mõtlejad, muidu ühiskonnategelased noh, lõpuks needsamad poliitikud ise, et ei ole väga meeldiv vaadata enda ülielusuuruses pilti ühelegi inimesele noh, päris nupust nikastanud ei ole, et see, see ei ole tegelikult selline meeldiv tunne sellest pildist kolm korda nädalas nagu mööda jalutada või mööda sõita, Anvar, aga majandustulemus oligi see, et selleks, et selleks, et seda frustratsiooni vähendada, siis ma saan aru, et suhteliselt suures kooskõlas erinevate riigikogu erakondade vahel valitsuskoalitsiooni toetusel, siis viidi sisse see veider piirang, mis ütles, et 40 päeva enne valimisi aktiivse valimisagitatsiooni perioodil, nagu see väga eksitaval moel nagu nimetatud ei tohi välireklaami poliitilist valimisreklaami teha. Ehk siis reklaam nihkus sinna eelnevast perioodi, mis, mille puhul sa arvati, et see tegelikult peaks vähendama seda välireklaami tegemise soovi. Tollal kõlas ettepanekuid, et võiks lihtsalt valimiskulutusi piirata seada mingid mahulised piirangud välireklaamil, aga need, need jõudnud. Kuhugi just tegelikult selle, selle, selle piirangu üks mõte oli ju, oli ju ka selles, et erakonnad ilmselt oli siin ka natuke erameedia lobitööd, et need, et need erakonnad ei kulutaks raha mitte niivõrd autorile või siis välireklaamile. Aga telliksid rohk teles ja raadios ja ajalehtedes reklaami, aga maailm on selles mõttes nende aastatega muutunud. Sõidad mööda Laagna teed siis kui väli välireklaam oli luga täiesti ulise haugi näoga keskerakondlast vuhiseb otsust mööda puhku paremalt vasakult-paremalt vasakult mööda neid sildu. No ei panegi enam tähele, eks ma mainisin, et Raivo aeg vaatas mulle aknast sisse, siin kuu aega. Tegelikult reklaami, näed sa tänu kas või sotsiaalmeediaajastule igalt poolt ja nüüdse politsei fopaali küll tegelikult päris naljakas. Mina ehmatasin ära, mõtlesin, et peab olema mingi viga. Seisa olla tõsi, aga siis kui tõesti see politseiametnik, mis iganes ta nimi oli, tuli, ta ei avalikusta ka Aktuaalse kaamera kaamera ette, rääkis seda mulle tõesti, tuli meelde teleseriaali streemia tuntud inspektor Kukeke, aga olgem täpsed, tegemist oli ohvitser kätt kotkaga, mitte siis kuke, vaid Kert Kotkas. Nimenaljad on väga nõmedad. Jaa, on jah ja, ja järgmisel päeval ohvitser Toomas Loho, politseiohvitser lükkas ümber, ütles, et ikka Facebookis ei hakata. Ühesõnaga, Facebook siis ei ole võrdsustatud Eestis mitte ainult avaliku ruumiga selle nagunii-öelda täna või ükskõik mis sotsiaalmeedia, kes on, mis on ka mõistlik teha, mis on, mis on, mis on täiesti mõistlik ja ja tegelikult see aga välireklaamist järjest rohkem. See piirang ongi see seaduse mõistesse piirang ongi väga segaselt sätestatud. Kohati ta reguleerib nagu ülitäpselt, et sul ei tohi selle piirangu ajal olla takso, välis ja siseseintel reklaami aga näiteks ei ütle ta mitte midagi selle kohta, kui ma ostan poest 80 eurose drooni ja lennutan sellega mööda taevast ringi mingisugust. Mingisugust riba kui minu nimi tänaval, et telgi mida nüüd juba sel nädalavahetusel võis mitmes kohas näha, eks ju, erinevate erakondade telke, Keskerakond on vist Tallinnas registreerinud kuskil 60 sellist telgiüritust, eks ju. See telk on erakonna värvidesse on erakonna valimisloosung pealse, jagad seal telgi juures õhupalle valimisnoh nii-öelda loosungiga erakonna logoga kandidaadi nimega. Et see kõik on nagu Faine, ma võin oma auto tagaklaasile kleepida oma nime, see on nüüd areng, sa nüüd areng selles mõttes, et see ei ole keelatud, nüüd ta enam ei ole, kuna on olemas riigikohtupretsedente Artur Talvikule, aga veel eelmiste valimiste ajal oli see tegelikult tõlgendus oli selline, et see on keelatud ja Artur Talvik läkski sellepärast kohtusse, seal oli kandidaadi number, kui ma ei eksi ja aga nüüd me jõuamegi selleni, et tegelikult piirangud ikkagi on suhteliselt absurdsed, et aitäh politseinikele selle eest, et nad selle diskussiooni nagu sellise hooga käima panid. Jaa jaa, tegelikult seda, et piirangud absurdsed saavad ainult kaks eelmist õiguskantslerilt õiguskantsler Allar Jõks vist kohe 2005. aastal käis riigikogule ettepanekut tegemas, et selle võiks tühistada ja järgmine õiguskantsler Indrek Teder läks ka riigikohtusse. Riigikohus küll jäi seisukohale, et põhiseadusega on see piirang kooskõlas, aga suur hulk neid, riigikohtu liikmed kirjutas eriarvamuse ja tegelikult see, mis nelja arvamuse kirjutasid. Et see, et tegelikult see piirang soosib suuri Riigikogus juba esindatud ja riigi poolt rahastatud erakondi, rääkimata sellest, et kohalikel valimistel ta soosib neid samu erakondi väikeste valimisliitude üksikkandidaatide või, või muude kandidaatide vastu, et see on, see on tegelikult selle piiranguga kõige suurem probleem mingis mõttes ju välireklaam on selline kõige lihtsam, kõige kättesaadavam reklaamiliik nüüd noh, kui peata võib-olla sotsiaalmeedia kõrvale, mida siis politsei üritas ka ju korraks nagu ära keelata juba. Siin on veel kaks nüanssi, et noh, loomulikult alati kui saab, kui, kui on võimalik trikitada, siis leidub neid, kes trikitavad ja hakkasin seda kaasust lahtirääkimine, sest enamus kuulajaid on sellega väga hästi kursis, mis toimus linnahalliga? Laialdaselt rääkida mina, mina, mina võin küll väga julgelt öelda seda, et Eesti sellest niimoodi, et Eesti ajaloo kõige suurem valimiste välireklaam on vaatamata sellele kehtivale piirangule jätkuvalt Tallinna kesklinnas üleval, tema mõõtmed on suuremad kui ühegi teise kunagi tehtud välireklaami mõõtmed. Ta on toonud sellele kandidaadile uskumatus koguses nii-öelda tasuta tasuta meediat, eksju, tal ei ole vaja sentigi enam kulutada, kõik on temast kuulnud, meie ei hakka tema nimesid nimetama. Ja see kõik, nagu selgub, ma saan aru, on teil tehtud tehtud maksumaksja raha eest, mida vist prokuratuur reedel kaaluse leidis, et ka see on seaduslik, et midagi kuskilt kinni hakata ei ole. Ja palun väga, mis on selle välireklaami piirangu mõte, nagu seal ei ole mingit mõtet? Jah, täitsa õige, ehk siis teoreetiliselt võib öelda seda, et kui Estonia teatri nõukogu liige ja ainuisikuliselt annab kunstikollektiivile loa värvida rahvusooper üles kirjuks Vikerkaar, eks et siis on teoreetiliselt võimalik JOKK skeem, aga, aga teine nüanss, millele ma tahtsin tähelepanu pöörata, on see, et kui keegi kaebab politseile, et välireklaam on seesugune või naasugune, siis politsei on kohustatud seda trollima, uurima, keelama või lubama, et politseil on tegelikult palju rohkemat teha kus kontrollida seda, kas kellelegi silmad kuskil plakatil on õigesti või kellelegi nimigi mõne autode all õigesti või valesti. Anvar, kui me arutasime seda, et Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pidas traditsiooniliselt septembrikuise avakõne Euroopa Parlamendi ees, siis siis Anvar, kui mina, kes ma seda kõnet lugesime ja Anvar ja mina, kes ma seda kõnet ka poole kõrvaga kuulasime, siis siis Anvaril oli väga lahe kujund. Anvar ütles, et Juncker on nud oma sõnavarasse. Eesti rahandusministri tsitaat. Tegelikult ma tahaks öelda seda, et siin on pikalt ju pilgatud Eesti rahandusministri Toomas Tõniste purjekat, kes on korduvalt rõhutanud, et tema on purjetaja ja kasutanud vähemalt ühes oma avalikus sõnavõtus palju merendusalast purjetamis alastelmioloogiate. Nüüd selgub, kui ma võiksin ka selle merendusalase terminoloogia peale minna. Et erinevalt teistest Eesti poliitikutest on härra Tõniste Euroopaga palju rohkem ühel lainel. Mida siis Juncker ütles seda, et tuul on purjedes vähemalt viis korda tuulanud tagasi Euroopa purjedes. Kuskil räägiti mingist ankru hiivamisest seilamisest merele, Euroopa nimeline laev ja nii edasi. Euroopa-nimelist laeva oleks kaptenil lihtsam juhtida. Ta kõnes oli, olid tohutult merendusalast terminoloogiat, aga tegelikult Junckeri väga keerulisest, väga pikast ja väga raskest kõnest kus ei olnud küll väga palju soravat virinat võib välja tuua siiski mõned mõned olulised punktid. Üks asi, mis mind häiris, häiris puhtalt, keeleliselt oli see, kui Euroopa Komisjoni president Ta ütles, et Euroopal on kaks kopsu. Et normaalsel inimesel ongi kaks kopsu, aga ta liigitas need kopsud Ida kopsuks ja lääne kopsuks, ehk siis ma hakkan siiamaani värisema, kui ma ma aastal 2017 septembris kuulene liigitust Ida-Euroopa või, või Lääne-Euroopas, et mis mõttes Kreeka on siis nagu Lääne-Euroopas ja suhteliselt edukas Eesti on siis ikkagi nagu endiselt Ida-Euroopa, et mulle mulle mu isiklik arvamus. Mul on muidugi seda võrdlust kuuldes tuli meelde minu reaalselt aset leidnud kohtumine Jean-Claude Junckeriga, mis kestis vähem kui pool tundi, mida aja jooksul suutis ta teha ära neli sigaretti. Läänepoolse kopsuga ma ei tea, kui läänepoolset kopsu rikkudes, aga teine, mis on tegelikult oluline, mida Juncker ütles, oli see, et Euroopa Liit peab rohkem kontrollima nende ettevõtete tausta, kes tahab osta Euroopa Liidu liikmesriikides mõnesid strateegilisi ettevõtteid nagu sadamaid või, või, või transpordiettevõtteid või energiaettevõte, et see oli nagu minu meelest selge viide eelkõige siis Venemaa taustaga äriettevõtetele. Ja kolmandaks, mis minu jaoks jäi väga segaseks oli, oli Junckeri väide, et Euroopa liidus tuleb luua ühtset sotsiaalset standardit, ehk siis, et liikmesriikide vahel oleks rohkem võrdsust. Ja siin ma nüüd küsin, et kuidas see on võimalik, ehk siis, et ei saa ju tsentraliseeritud korras või Euroopa komisjonist Euroopa Parlamendis lähtuvalt hakata tegelema Euroopa Liidu liikmesriikide standardiseeritud või kokkulepitud keskmise pensioniga või, või keskmise palgaga, et, et Euroopa Liit võitles aastaid Kreeka keskvalitsusega, sellepärast et miks te maksate, ma tea surnutele pensioni ja kolmeteistkümnendat palka, eks justkui nagu see peakski nii olema, kui kõigis teistes liikmesriikides enamustest liikmesriikidesse niimoodi ei olnud. Ehk siis. Natuke kriitiliselt on see kindlasti väga õige küsimus, sellepärast et siin on minu meelest Eestis on seda teemat mitu aastat tagasi ja väga-väga sarnasel viisil tõstatanud Indrek Neivelt. Et mismoodi see Euroopa solidaarsus ja samas kapitali ja tööjõu vaba liikumine on kooskõlas sellega, et meil on noh, kasvõi Kreekaga siin kolmekordne erinevus sotsiaaltoetuste eelkõige siis pensioniteks, aga noh, ma ei kujuta ette, kuidas praktiliselt tänase hinnavahe on ka varsti kolmekordne. Kuidas praktilises tänases Euroopa liidus oleks võimalik see küsimus niimoodi lahendada, et Euroopa Liit ise ka veel püsti Ma ei kujuta ette, aga võib-olla lõpu lõpu lõpetuseks Junckeri kõne kõige viimane tsitaat, see oli selline. Oleme asunud katust parandama, aga see töö tuleb meil lõpuni viia. Nüüd, kui päike veel paistab. Jah, ega mis siin ongi, polegi nagu eriti midagi lisada, kuidagi kuidagi väga optimistlik kõne oli, et ma ütlen, et see päike nüüd võib-olla tõesti korraks paistab, aga nagu Eesti septembrikuine ilm, et eks seda vihma tuleb siin ka rohkem kui päikest kohata. Vabandust selle ilmateemalise sellise kujundi sissetoomisest. Anvar Samost ja Ainar Ruussaar taas vikerraadio eetris nädala pärast. See on väga hea jalg. Tõesti. Isikust Anvar Samost ja Ainar Ruussaar