Temal endi hull Narva tänava poiste kooliõpetajal tuli asuda vihikute kallale. Need polnud ta oma poiste esimese B-klassi poiste vihikud. Oma klassist ei saanud nädalatundide arvu täis. Nõnda siis anti talle sügisel kolmanda B-klassi emakeele tunnid lisaks. Kolmanda klassi poisid lugesid päris ladusalt, kirjutamisoskus oli aga alles konarlik. Kõvad peedeedia kaad läksid ühtepuhku pehmetega segi. Siiski oli ta peale etteütluste lasknud kolmanda poisse teha ka juba paar lihtsukest kirjandit. Eelmisel tunnil tehtud kirjandikese pealkirjaks oli minu korterinaabrid. Kõigil oli ühine teema, kavandid olid klassis läbi arutatud, poisid kirjutagu korterhaaval ja nii, kuidas on, ärgu luuletagu. Kirjandite väline vorm muutus seetõttu sarnaseks, kordusid ühed ja samad laused. Korter number üks, seal elab Viilup korter number kaks ja nii edasi. Kuid teisest küljest vormi protokolliline asjalikus nõudis ka vastavat sisu. Ja seetõttu rääkisid poisid sääraseid asju, mis nad muidu oleksid unustanud. Kiindumusest oma vanemate vastu ei osanud nad oma pesapaikades näha seda viletsust, mida Under oma luuletuses agul nägi. Nad suhtusid kõigisse enda ümber suure lapsemeelse tõsidusega. Väike-ümmarguse tedretähnilise näo ja nisu ninaga Eero Koplimägi kirjutas muidugi, kui kõige suuremad keelevead ära parandada. Meie ename Narva põik 17. See on suur, maja all on korterid, üks, kaks, kolm, neli, ülemisel korral on korterid viis, kuus, seitse, kaheksa. Puudekuur on hoovi peal. GM ergonoomi peal. Pesuköök on hoovi peal. Meie maja peremees ise siin ei ela. Ta elab üks maja edasi number 19. Tal on kaks maja. Ta on hea peremees, kõik ütlevad, et on hullemaid. Mõni ajab kohe ära, kui üür pole makstud. Ta ootab kaks kuud, üks kord, ema käis palumas, siis ootas kolm kuud korter, üks elab neli inimest. Lapsi ole vana, siirakul voorimees, noor siirak On ka voorimees vana siiraku naine on nooressiiraku ema. Hobune elab maja 19. hoovi peal siis kui ta sõidus ei ole. Nüüd on autod sellepärast onu hobune, arva sõidus. Miculon valge lauk otsa ees. Hobust ei ole enam kauaks, siis siiratutele häda käes. Noorem naine, käid viis korda nädalas ühe vanapoisi juures koristamas. Üks kord noor siirak peksis naist. Kisa oli terves majas kuulda. Naine lubas ära minna. Las läheb, mis niisugust pidada. Ennem oli neil kaks hobust ja kaks tuba. Nüüd on üks hobune ja üks tuba. Siirakute toas oli üks suur riidekapp, kaks voodit, üks laud ja neli tooli. Seina peal on Suurnagi Miku rangide telka ja leide jaoks mujale või Miku riistu pidada. Varastatakse ära. Samas lapsepäraselt asjaliku stiilis kirjeldas nisu ninaga Eero numbrist numbrisse oma teisi korterinaabreid. Korter number viiendas elas üheksa inimest. Mees käis tööl, pärmivabrikus, naine köitekojas. Suurimad poisid olid suvel maal karjas. Kolme nooremat karjatas kodus vanaema. Korter number kuuendas elas naine, kes oli varem Eeru ema teadmist mööda halba ametit pidanud ja kellega eru emaga praegu läbi ei saanud, sest ta purjus mehi tuppa tõi, kes siis mõnikord öö otsa lärmitsesid. Lõpuks jõudis Eero viimase Kaheksanda korteri juurde. Siin elame meie ise, isa, ema, mina paabu ja ainumina olen lastest kõige vanem. Aino, kõige noorem isa käib kammivabrikus tööl. Ta jaoks on piide lõikamise masin. Mõni inimene kingib teisele kammi, sellepärast on enne pühi tööd palju. Pärast pühi on tööd vähe. Siis elame ema rahast. Emal on kuus pesemise kohta, kõige suurem pesu on kauples, uurid kohvi juures, seal peseb ema igas kuus neli päeva järjest. Kuivatamine ja triikimine võtab ka aega. Professor tammeproual on linased linad, need olla veel proua kaasavarast proual seal helde härrad ning enamasti on härradelded ja prouad pingid. Meil oli ka emale, kas maadan nimi. Emased kassid on kange riivi püüdma. Kangemad kui isased. Neil on rohkem muret poegade pärast. Maadamil olid igal aastal pojad. Ema ütles, et ta viis maadami pojad prouade juurde. Seda ta rääkis meie pärast ehk mõne viiska. Teised korjas isa koti ja viis jõkke. Madam Braunis hirmsasti poegi taga ja aina nuttis. Justkui keegi oleks tahtnud teda ennast ära uputada. Inimese lapsi ju ei uputa keegi, mõni vanainimene uputab ennast ise ära. Number 19. kojanaise leili hüppas sillalt jõkke. Tal olid ühe vana naise mehega asjad sedamoodi. Meil on toas valgeks värvitud kolme uksega riidekapp, suur peegel on orgapi keskmise ukse küljes. Meil on kolm voodit öös magavad isa ja ema teises magama, meie Paavoga väikeses voodis, magab Aino. Meil on ka kummut viie sahtliga. Meie toakraam on väga ilus, teistel ei ole nii ilusat praami, teiste kraam on enamasti täikalt ostetud. Meie saime oma kraami ema tutvuse läbi ühe jänesepoja agendi käest, kes ise ära Tallinna kolis. Ema ja isa voodi kohal on suur pilt sinise järve ja kahe valge Luigega kummuti kohal on Jeesuse pilt risti peal klaasi all. Ema, isa, siiraku naistega läbi, mina saan kõigiga läbi. Meie toal on üks aken ja üks ahi. Ahju sees on ööauguga keeduvõimalus. Tema Eero emakeeleõpetaja oli selles Eero poolt kirjeldatud majas käinud number kolmandas toas, korteris elas Väike-Ants Säärits number seitsmendas just Eero kõige ilusama kraamiga toa kõrval kõhnuke Peeter rähn. Mõlemad tema poisid esimesest B klassist. Tema pärisklassist mitte ainult eero, ka antsu ja Peetri tubadel. Kõigis selle maja ja paljudes teisteski Tartu kehvema rahvatubadel oli üks aken, üks ahi ning ahju sees ühe auguga keeduvõimalus. Aga kui tihti ootab see keeduvõimalus asjatult oma kasutamist? Kui tihti see võimalus neis keeduvõimalusega tubades on praktiliselt keeduvõimatuseks muutunud? Kõike on ju turul ja poes külluses ja toit pole ka muude kulude nagu korteri üüri ja riidetükkidega võrreldes üleliia kallis. Ometi kipuvad sendid enne palgapäeva viimseni käest ära kuluma. Temast saab kuus 90 krooni palka 10 krooni, sellest üheksast 10-st lähed Tallinnasse emakat vendadele toeks. Kahe inimesega naine ja ta ise tulevad nad 80 krooniga tartus toime, saavad, leiba, saavad riietki, võivad mõne raamatu ning vahetevahel mõne odavama mööblitüki pisut kraami tuppa osta. Aga siis on ka uueks palgapäevaks raha viimse sendini otsas. Ent on ju perekondi, kus poole vähema palgaga poole rohkem inimesi peavad ära elama. Keeduvõimalus. See sõna ei käiks nii hinge peale kui mitte ainult Tartu ülejõe agulis vaid kogu linnas oleksid keeduvõimalusega samad lood. On aga küllalt kohti, eriti teispool jõge, kus mitte keeduvaid seedimisvõimaluste pärast muret tuntakse. Kas on vähe inimesi, kes väliselgi vaadates kannatavad rasvumise hea-parema üleliigse Sissõõgimise all ja nad ei jõgi mitte ainult toitu? Nad koormavad indika, maja või korteri liigselt paljude tubade liigse kraamiga säärase luksusliku kraamiga, millel isegi mööblinimetuses vähe on ning mida kabineti, magamistoasaali, söögitoa ja nii edasi pähklipuust, tammest, maha konist ja nii edasi karnituurideks kutsutakse. Saaremaal ei paistnud talle ühtede napid keeduvõimalused ja teiste liigne õhkimine nii järsult silma. Või polnud tal mahti seda pidalitõve hirmu pärast vaadata. Siin Tartus tundus tallaga paljude vaesus ning teiste liigne rikkus mingi ühiskondliku haigusena ja kura. Seda nägi linnas ringi liikudes igal sammul. Siis oli see hullem kui pidalitõbi Saaremaal. Pidalitõbi ajas kaugatumal igale inimesele hirmu nahka. Tohtrid sõitsid ratastega ringi ja uurisid iga tõve kahtlase välja. Keeduvõimaluste ja seedimisvõimaluste äärmiselt suurest totrast. Hullumeelsest vahest tingitud ühiskondlikku pidalitõbe Tartu linnas ei panda nagu üldsegi tähele vähemalt mitte need, kes on võimu juures ja on kutsutud ning seatud seda tähele panema. Arstide tarkus selle haiguse vastu ei aita. Pedagoogid näevad tõbe vähemalt oma hariduse poolest, peaksid seda nägema, kuid nendel puudub võim. Eks siis tänasel hoolekogu koosolekul kuule kui palju linnavalitsus Narva maantee kooli kehvematele õpilastele toetust on määranud. Ent samas turgatas talle pähe, et ta veel enne koosolekut oma klassi kõige vaesema koduga õpilase juurest peaks läbi minema. Ilmse alatoitluse tõttu kasvult väike ning kõhnuke Caroolus Sommer oli üks neid, kes esimeses järjekorras vajasid kooli hoolekogu hoolt ja toetust. Karuuluse koolis hüüdsid kaasõpilased teda lihtsalt Karliks. Vanemad olid lihttöölised. Tegid, mis parajasti kätte juhtus, võtsid, mis parajasti pihku jäi. Carooluse isa oli väikeste korduvate näppamiste pärast ka ise pihku jäänud ja paar kuud trellide taga istunud. Ent kõige halvem oli see, et poisi mõlemad vanemad jõid, jõid maha sellegi vähese, mis juhuslikest töödest pere lauale oleks pidanud pudenema. Nad mõlemad olid juba aastates inimesed. Neil oli palju lapsi, kõik uhkete tähtseega algavate nimedega. Sitsiilia Cyrillus Cornelius Klaara. Ent kõik vanemad lapsed, kellel kaelad vähegi kandma hakkasid, olid kodus joodikute vanemate juures läinud. Väike Kruus oli selleks alles liiga noor, nõrk ja kuhu poisil oligi minna? Korduli tema Enn plaanitsenud poisi siia oma juurde teise tuppa asutada. Aga Paula pidas seda filan troopiliseks narruseks. Omal pole sul kohta, kus kirjutada, mulgus maalida ja poiss ka veel juurde. Ning vaevalt oleksid sellega ka poisi vanemad nõustunud. Ilma poisita oleks olnud nende armetu toa pugerik veelgi armetum ja tühjana. On kõhnukesel Karlil Caroolusel täna midagi hamba alla panna või on ta jälle üksinda kodus ning otsib nagu näljane hiirepoeg kusagilt kapiurkast sinna unustatud raasukesi. Küllap poisi isa ja emal kusagil ühepäevasel tööotsal roogivad lund või saevad lõhuvad mõne isanda mehe hoovis pliidipuid üks ühest, teine teisest saepeast kinni. Nad käisid alati seltsis tööl ja korterinaabrid teadsid rääkida, et sommerid olid vist selles tänavas ainus abielupaar. Mõistagi peale rääkijat eneste, kes iial polnud teineteisele sarvi seadnud. Kui nad oma palgaraamatu pihku said, kavatsesid nad ehk algul oma tänava vürts bootliku juurde sisse astuda ja poisile süüa osta. Aga enne seda vürtspoodi oli palju teisi ahvatlevaid uksi. Kummalegi ainult üks, ütles mees, naine vaikis, oli nõus tal üldse vähese jutuga, suurte kurbade silmadega ja noorelt vist päris ilus naine. Ühes napsus sai üheksa kokku 18 soe seal, kus ka veel juurde. Ettekandja tunneb juba neid kahte viinanina ega lase ennast selle joodikute paari poolt alt vedada. Ja naisel tuleb vana räbaldunud Riddick Külli põhjast Carooluse söögi tarbeks kõrvale pandud sendid lagedale laduda. Vürtspoodnik aga raamatu peale enam ei anna. Summeritel neil kahel joodikul oleks nainegi parem, pole juba vürtspoodnik juures ammu enam raamatut. Ei olnud agulis hädas, puudub aga säärast armetust Dust, nagu sommerite keeduvõimalusega pugelikus polnud näinud kusagil mujal. Võrreldes sommerite varandusega võis Eero Koplimägi oma toas oleva varanduse kohta liialduseta öelda et meil on väga ilus kraam. Sammerite ekraaniks olid Packastid. Suur pakast oli lauaks väiksemad kastid toolideks. Riidenagi aset täitsid seina sisse taotud pikad naelad. Vooditeks oli põrand seina äärde lükatud kottide ja kaltsudega. Säärase kaltsuhunniku sisse pugeski kõhnuke Caroolus igal õhtul nagu kutsu magama. Kui keegi talle n Tihule varem oleks rääkinud, et Eesti vabariigi suuruselt teises linnas vanas kuulsas ülikoolilinnas võis olla säärast armetust poleks seda, seda lihtsalt uskunud. Oleks seda pidanud kirjaniku kunstiliseks liialduseks või mõne kommunisti vabariigivastaseks õõnestusjutuks. Nüüd aga nägi ta seda ise oma silmaga. Kas ei pidanud ta seda täna veel kord ise oma silmaga nägema, et seda hoolekogu liikmele rääkida, et hoolekogu liikmeid mõtlema panna, kuidas Caroolus Karli oleks võimalik tõeliselt aidata? Ta seadis punasega parandatud vihud ühte alles läbi vaatamata vihud teise hunnikusse. Viimane oli esimesest märksa kõrgem. Kui hoolekogu koosolek kestab mitu tundi, tuleb tal hiljem kodus südaööni üleval olla. Tartusse asudes oli ta lootnud, et tal peale punase tindipruukimise kammustaga tegelemiseks aega jääb. Kirjutusmasin seisis nurgas puutumata ja musta tinti oli ta siin senini pruukinud ainult emale, vendadele ja isale mõne kirja kirjutamiseks. Ta tõmbas üleriided selga, tänase ilmaga, hädavajalikud kalossid seisid ukse taga üldkoridoris. Juba öösel oli pööranud sulale. Hommikul kooli minnes 100. lumelörtsi. Päeval tõi korraks päikese välja ja koolist tulles oli ilm nii soe, et tõmba, võib, valid seljast ja käi keset jaanuari tänaval pintsaku väel. Nüüd õhtupoolikul läks uuesti külmale. Ometi mitte nii palju, et ta tänavaid tuleks põhjani kõvaks võtnud. Neis kohtades, kus kojamehed polnud kõnniteid lörtsis puhtaks ajanud murdusid jalad läbi kogu mood, pealispinna ja vaatad isegi kalossidest. Veel vähe oli. Need Tohvetan majad kui ussitanud seened neil porine ujuk. Onlapsi väraval kaelad kui peened käeskompveki paber jääb Dynanen. Tema pedagoogikohus on neid lapsi õpetada-kasvatada klassist klassi edasi viia. Hoolekogul ning linnavalitsusel tuleb selle eest hea seista. Et peente kaevudega karuulustel tühja kompveki paberi ja tinase nööbi asemel leivatükk ja vorstijupp peos oleksid. Caroolus elas Vabarna kaheksa alumisel korrusel. Koputamise peale ei vastanud keegi, toauks oli lukus. Poiss oli arvatavasti läinud oma vanemaid otsima. Väike kavalpea uuris mõnikord juba hommikul välja, kus vanemate tööots täna parajasti juhtus olema ning jooksis koolist tulles neile sinna järele. Nii oli vanematel võimatu poissi ära unustada ja olles oma palganatukese kätte saanud, võtsid nad poisi sööklasse kaasa. Ei, napsuna poisile ei pakkunud. Nad soovisid nii palju kui nende alkoholist lõdvaks leotatud tahtel üldse veel jõudu soovida oli. Et nende pojast saaks korralik inimene, mitte säärane joodik nagu nemad ise. Poiss sõi säärasel õnnepäeval küll kord ehk kõhu täis. Aga vaevalt võis kolmanda järgu kõrtside miljöö talle kasvatuslikud hästi mõjuda. Öö või need esimese järgu kõrtsid, peenema nimega restoranid, kasvatusliku miljöö poolest paremad olid. Poiss oleks tulnud siiski joodikute vanemate juurest ära võtta olgugi et ta oli veel vanematel selleks ainsaks õle kõrrex, mis neile ise järele jooksis ja neid hoidis jäägitult viletsuse ja viinamerre vajumas. Taastuskoridorist välja ja vaatas sisse aknast millel mõistagi mingeid kardinaid ees polnud. Kaltsud, seinte ääres pakastid. Väike lihtne riiulike poisi raamatute jaoks, mille nad Caroolusega kahekesi kooli käsitööklassid, Puusepa pingil valmis meisterdasid ja siis helekollaseks värvisid, tundus esimesel pilgul siia viletsuse päris kodus nagu äraeksinud olevat. Aga ümbrispaberiga rehkendus, raamat, aabits, mõned vihikud, pliiats, kummi ja tindipott kinnitasid nagu ühest suust väikese kollase eseme õigust oma kohal püsida ning teisi omanäolisi siia koguni veel juurde sigitada. Mida ometi hoolekogule soovitada Carooluse suhtes ette võtta? Kusagilt kõrvalkorterist tuli paar inimest, seisatasid trepil, nägid noorevõitu kooli õpetajad summerite aknast sisse vaatavat ega pannud seda suureks imeks. Ta polnud siin esimest korda teretasid, kurtsid poisi pärast. Või nemadki midagi parata saavad, kui poisi vanematel inimestel aru peas pole. Kellel see niisugust vara, et võõrast last päevast päeva toita. Täna on hoolekogu koosolek mis nõu naabrid annavad. Mis nõuandjad nüüd meie veel omal hea nõu, kallis. Ehk teab härra mõnda tööotsa juhatada. Mis sa mõtlemata sõnu räägid, segas teine vahele, mis tööd kooli õpetajale anda? Küsija suu pihta ei lööda. Ega nüüd enam tsaariaeg oled, küsida ei tohi. Nüüd on juba poolteist tosinat aastat Eesti oma vabariik väljas. Enn kergitas jumala käiatukse mütsi. Ka linnas ei suutnud ta kuidagi kübaraga harjuda, käis endistviisi nagu varem Saaremaal soniga ringi ja astus tänavale. Carooluse korterinaabrid, poiss ta vastu mitte eriti sõbralikud olevat. Mispärast ta polnud neile mingil kombel varbale astunud. Ta polnud mingil kombel süüdi, et linnas, eriti talvel kõigile kätele tööd ei jätkunud.