See on väga hea jälg. On nor Samost ja Ainar Ruussaar Tere päevast kell Tallinnas on 13 ja viis minutit ning vikerraadio otse-eetris on ajakirjanikud Anvar Samost ja Ainar Ruussaar. Tere. Ja kohe ütleme nii, et võrreldes eelmise nädala saatega, mis oli salvestatud, ma pean ütlema, et see on hoopis teine tunne, on, saab otse inimestega rääkida, mitte ei pea lootma nendele piltidele ja patjadele, mis kuhugi talletavad. Otsesaate võlu on alati tohutult palju suurem kui salvestatud. Saatekulu aga lähme esimese teema juurde, milleks on reedel siis jälle veel teravamalt nii Euroopa kui maailma kui ka mis siin rääkida Eesti päevakorda kerkinud Kataloonia iseseisvuse küsimus ja ja ma alustaksin hoopis natuke keerulisema nurga alt, et ma läheksin veel paar päeva ajas tagasi. Jaa, tuletaksin meelde, et riigikogu võttis sel nädalal vastu ühe avalduse ka ühe rahva iseseisvuse kohta, aga Kataloonia rahvas, et see oli Kurdistani iseseisvusreferendum, mille osas siis riigikogu võttis 43 poolthäälega vastu avalduse. Vastu ei hääletanud keegi, erapooletuks jäi vist ka paar inimest, aga tegemist on sellise minu meelest lausa Froidistliku siirdega Eesti poliitikas, kus noh, ma kujutan ette väga paljud inimesed, kes nüüd seda avaldust planeerisid ja, ja selle avalduse arutelul seal kõnelesid. Noh, ma ei tea, kas keegi kogemat ütles Kataloonia Kurdistani asemel, et võib-olla ei öelnud, aga kindlasti see mõte, mis peale peas poliitikutel käis, kas siis ütleme siiramate või vähem suurematele eesmärkidele, et see kindlasti oli üks selline ehe asendus tegema. Kus põhiettekandja Eerik-Niiles Kross küll korduvalt kõnetoolis rõhutas? Palun ärge tooge selle Kurdistani referendumi avaldusega mitte mingisuguseid paralleele Katalooniaga, et siin ei ole mitte midagi ühist. Kurdistani avaldus ei ole kuidagi seotud Katalooniaga. Lugesin seda edaspidi, lugesin seda tagurpidi kolm korda, edaspidi kolm korda tagurpidi, ma ei saanudki selle avalduse mõttest ausalt öeldes aru, selle avalduse põhisõnum Kurdistani referendumi Kurdistani nii-öelda iseseisvustaotluse. Mitte toeks. Ma ei oska seda öelda. Selle avalduse põhisõnum oli see, et Iraak oli iseseisev, terviklik, aga ärge palun minge kurtidele kallale, sellepärast et nad referendumi korraldasid. Mis on nüüd Kataloonia kurdista kurdi rahvaga sarnane on see, et kurdi rahvas küll ajalooliselt vähem kuna tegemist on ajalooliselt rändrahvaga, siis noh, umbes 150 või 200 aastat Kurdistani kurdi rahva puhul olnud soov omada kusagil maalappi, mida nad nimetaksid enda omaks kus saaks ehitada omariiklust. Nad ei ole ise ka täpselt aru saanud, kus see maalapike peaks olema, kas Türgis, kas jupike Armeeniast, kas Iraagis, sest et kurdi inimesed on tõepoolest mööda maailma väga palju laiali. Aga nüüd, kui Katalooniast ja Eesti poliitikast rääkida, siis kindlasti noh, see on nii Euroopa poliitika kui ka Eesti poliitika küsimus ja noh, tõsiasi on ka see, et Eesti on hetkel Euroopa Liidu eesistuja, aga mis Eesti poliitikat puudutab, siis ma arvan, et küsimus on eelkõige siseriiklike siin on kaks aspekti, minu meelest mis kui natuke järgi mõelda, peaksite iga poliitiku mõtetest läbi käima, et üks on see, et esiteks iga iga iga riigikogu liige või valitsuse liige, eelkõige esindab Eesti rahvast ja oma valijaid siis ja eesti rahvast laiemalt. Teiseks. Eesti rahva emotsionaalne foon Kataloonia suhtes oletatavasti tunnetatavalt läbi selle avaliku mis iganes foorumi või Areeni, mis meil siin on, on toetav, nii et veab nendel poliitikutel, kes ei ole hetkel väliskomisjoni esimehed, välisministrid, valitsuse liikmed, peaministrid ja presidendid või üldse opositsioonis, nemad saavad kas kuskilt nurga tagant niimoodi teravaid ja iroonilise kommentaari anda või siis nagu Martin Helme eile tegi täitsa otse teatada, et nemad toetavad Kataloonia iseseisvust. No see, see, see eestlaste fool, ma ei ole veel näinud ühtegi uuringut, aga ma ma jagan arvamust selles mõttes, et ilmselt on see ajalooliselt või lähiajalooliselt niimoodi kujunenud, et see on pigem Katalooniat toetad. Kui meie lähiajalugu oleks olnud teistmoodi. Kui meie lähiajalugu oleks murdnud mingisuguse referendumi toel ja mingisuguse meie idanaabri jõuõla toel ära jupikese Eestist siis ilmselt ei oleks Katalooniat toetav. Anvar, mis oleks saanud, kui nõukogude impeeriumi poliitika tulemusena oleks eestlasi olnud 30 protsenti venelasi 70 protsenti? Kui lihtne oleks olnud meie, meie iseseisvus, siis, Tulema katalaani on praegu 30 protsenti Hispaania rahvastikust umbes eks. Ehk siis tegelikult, et siin on väga palju küsimärgiga asju, üks minu jaoks üks suur küsimärk on muide Venemaa olen pisteliselt püüdnud jälgida põhilisi vene kanaleid ja Venemaa ametlikult kremli kanalid on olnud väga-väga hirmuäratavalt ettevaatlikud, võtmaks positsiooni katalaani küsimus Kataloonia küsimuses või või Hispaaniasse? No eks need viimased arengud toimusid reedel, reede õhtul, Venemaa, Venemaa, juba Venemaa on võimeline reageeaa vahepeal. Laupäev, pühapäev kuuldavasti see koosolek Kremlis, kus pannakse paika vene suurte telejaamade on esmaspäeval seal esmaspäeva hommikuti? Jah, tõesti, vastab tõele. No näeme jah, aga, aga tegelikult ma arvan, et kremlile on nagu väga lihtne valik, et kuna Hispaania on on väga jõuline NATO liige väga jõuline Euroopa Liidu liikmesriik, siis ilmselt Venemaa huvides noh, kui mitte ehitada taas üks õigeusu kirik seekord mitte Eiffeli torni kõrvale, vaid siis la Sagraadi famiilia kiriku kõrvale on, on ilmselt toetada toetada pigem seda konflikti Madridi ja Barcelona vahel. Ei saa ilmselt kõiki maailma asju läbi Venemaa vaatenurga niimoodi kaaluda, kuigi noh, arvestades seda, et tegemist on meie suurima naabriga ja mitte kõige ütleme niimoodi sõbralikuma, siis tasub teha ma tahan ühe asja nii-öelda, et, et siin on võib-olla veel meelde tuletada, et et Venemaa Isegi kui ta vahel näib, valivad mingites lääneriike puudutavates kriisi küsimustes mingi poole, noh nagu näiteks Ameerika Ühendriikide presidendivalimised, et seal see levinud narratiiv on ju see, et Venemaa toetas Donald Trumpi valimist, eks ju, nüüd alles nüüd mingi ma ei tea aasta sisuliselt, eksju pärast valimiskampaania lõppu on hakanud välja jõudma tegelikult esimesed dokumendid ja andmed selle kohta, et Venemaa mängis kriisi süvendamisele, vastuolude süvendamisele, vaenu süvendamisele erinevate erakondade toetajate vahel. See oli nende eesmärk, mitte see, et üks või teine saaks presidendiks ja noh, ilmselt samamoodi käitub Venemaa ükskõik millise lääneriike lõhestava konflikti puhul, et nad ei, nad ei vali üht või teist poolt niivõrd-kuivõrd, nad valivad selle, kuidas saaksid aktiivsed üha sügavamaks. Noh, selgelt on, on Venemaa, on ju tõestatud Venemaa rahaliselt toetas peni radikaalsed parteid, eks ole, ja nii edasi tegelikult minna tagasi, et mis on siis Hispaania keskvõimu mõjutusvahendid seda püüdnud teha gruusia keskvõim nende eraldunud separatistlike osadega nagu Abhaasia-Osseetia ehk siis seal on mõned väga lihtsad hoovat, näiteks viisa. Kui sul on passis Abhaasia viisa, siis sa Gruusiasse isata, kui sul on passis gruusia viisa, siis Abhaasiasse ei saa väga lihtne mõjutusvahend, tegelikult majandus, palgad, poliitiline arhitektuur, ma, noh, ma, ma ei tea, mida iganes on, on selliseid, selliseid asju, mis ei nõua tingimata tingimata vägivaldset sekkumist. Aga jah, meil neid meie, Eesti juhtidel on tõesti väga raske teha mingisuguseid avaldusi ühes või teises suunas, aga Euroopa Liidu juhid on pidanud seda tegema. Ja Euroopa Komisjoni juht Jean-Claude Juncker on näiteks öeldud, Juncker on öelnud näiteks seda, et me ei taha, et tulevikus oleks Euroopa liidus 95 liikmesriiki ehk siis väga selgelt toetanud Madriidi. Jaa, Donald Task, Euroopa ülemkogu juht on öelnud, et loodetavasti pooldab Hispaania valitsus argumendi jõudu mitte jõu argumenti, mis on ka väga selge sõnum sellele, et proovige nüüd läbi rääkida. No mina kõigepealt loodan muidugi seda, et siin Eesti enda tasandil siis Laseks nagu tegelikult, et nagu ma enne ütlesin, meie poliitikutel näidata, kas neil on sellist nagu võimet ühelt poolt nagu esindada Eesti rahva huve ja teiselt poolt siis neid samu emotsioone, mis seal samal rahval olemas. Nii ta ütles. Ja tagas, eks ma pean kõigepealt teie käest küsima hetk tagasi just aktuaalses kaameras andsite teada, et olete otsustanud asuda valitsemise raskele teele erakonnana üksinda, kaasamata teisi. Ja ma pean küsima, mille poolest Taavi aasa juhitud linnavalitsus hakkab erinema sellest linnavalitsusest, mida juhtis Edgar Savisaar. Kindlasti see linnavalitsus saab olema palju avatum. Avatum, millele? Avatum uutele mõtet uutele ideedele Me alustasimegi sellest, et me tahtsime kõigepealt konsulteerida meie kaaserakondadega Tallinna linnavolikogus, kõik erakonnad sinna küll ei tuld, kahe erakonnaga kohtusime. Jah, me läheme küll edasi üksi, aga ma ütlen päris ausalt ka nendest konsultatsioonidest turistidest. Kas need tagatoas, kas kusagil on toimunud ka see nii-öelda arusaamine täpselt samamoodi nagu ühest korruptsiooniskandaalist teise korruptsiooniskandaali ei asi lõputult kesta. Ma olen teiega selles mõttes nõus, et kindlasti ei saa see niimoodi kesta, kui te võtate keskerakonda, siis ma arvan küll, et Keskerakond on muutunud. Ma arvan, et kõik näevad seda muutust Jüri Ratase peaministriks olekust ja ma olen päris kindel, et see, see muutus on terves erakonnas. Kui me läheme otsima nende Tallinna allasutuste juhte ja töötajaid ja me leiame sealt mingeid nimesid, siis need on inimesed kes on nii-öelda kontrolli all, et te teate, et nad enam midagi teha ei saa, aga nad lihtsalt saavad süsteemis edasi töötada, ehkki nad on kunagi näiteks mõnes kuriteos süüdimõistetud. No kindlasti on selliseid inimesi, kes on, kes on süüdi mõistetud, aga päeva lõpuks inimesed peavad oma eluga edasi minema. Number üks on see, et ma nüüd paneks kõigile kolleegidele-poliitikutele südamele, et lõpetame selle Savisaarevarjuga vehkimist ära kui ajus uuenemine olnud. Ütleme ka, kes siin, rääkis Tallinna linnapea Taavi Aas. Tulevane Tallinna linna linnapea, Tallinna Taavi Aas ETV saates suud puhtaks vastates Urmas Vaino küsimustele ja siin oli minust mitu liidi, millest edasi minna. See. Hakkab ära tüütama see, et kõik, mis on seotud Keskerakonna uuendamisega Ui uuenemisega on see, et see ei ole enam Savisaare Keskerakonna aitab, aitab naljast, ei ole Savisaare keskerakonda enam aasta otsa ja, ja no ei ole ju. Et iseenesest, see on iseenesest hea märkus, et järgmisel pühapäeval, viiendal novembril saab täpselt aasta sellest, kui Keskerakonna kongress paides valis Keskerakonna esimeheks Jüri Ratase, aasta võib tunduda, kui pikaaegne tundub, et noh, meil on see Jüri Ratase valitsus tänaseks olnud ju ka praktiliselt aasta mõned nädalad vähem, eks ju. Et see on nagu olnud nagu nii pikalt, et see tundubki nagu loogiline, et Jüri ratas on peaminister. Aasta tagasi samal ajal mõte, et Jüri Ratas võiks olla Keskerakonna esimees, see oli nagu suur uudis ja see, et ta võiks olla Eesti vabariigi peaminister, tundus praktiliselt ikkagi sellise ulmena nagu sündmused arenesid tollal väga kiiresti ja võrreldes sellega, kui kaua Edgar Savisaar on olnud Keskerakonna esimees, 25 aastat. Ma eksin, siin võib-olla oli, eks ju. Et selles mõttes, ega see võrdlus sa võid küll soovida, aga see ei kao niipea. Kahju, et ei kao jah, vaata aasta aasta on selline ajamäärus, mis võib olla lühike aeg, aga võib olla ka väga pikk aeg. Ehk siis mida vanemaks inimene saab, seda lühem see aasta on ja seda rohkem sellesse aastasse mahub ja mida noorem inimene on, seda, seda pikem see aasta võib-olla ja seda vähem võib sinna mahtuda, ehk siis nii pikka ealise erakonna nagu Keskerakonna jaoks on aasta noh, nii ja naa aastal aasta mõõda tähendab suurus ja ostan piisav suurus selleks, et näidata, mismoodi on Keskerakond muutuda, mitte ajada mingisugust plära avatusest. Miks ma ei usu sellesse avatusse mingil põhjusel, miks ma ei usu sellesse avatusse, kui kui ma ei ole saanud mitte ühtegi sõnumit, rääkides Tallinnast mis näitaks, et mis siis nagu Tallinnas muutub, Keskerakond on Tallinnas olnud võimul peaaegu terve inimpõlve. Ja asi ei ole minu meelest raamatute vahele sokutatud kinkekaartides või Kaitsepolitsei pistelistes Reidides. Tallinna linnaametitesse või asi on toiduahelas, mis toidab pinimesid viis, 10 15 mõnda 20 aastat. Asi ole ka ajalehes, pealinn või Stolitsa või Tallinna TV-s, vaid asi on ettevõtjates ja ettevõtet keda seesama, uuenenud ja avatud. Nüüd ma panen siia ja taha jutumärgid, Keskerakond toidab, on toitnud ja toidab ka tulevikus edasi. Miks me üldse räägime praegu Tallinnast ja Keskerakonnast on sel põhjusel, et Keskerakonna vastvalitud Tallinna linnavolikogu fraktsioon tegi sel nädalal otsuse, et nendel olemasolevatel tingimustel nemad sotsiaaldemokraatidega Tallinnas koalitsiooni ei tee, neil ei ole seda vaja, neil on 40 häält, seda võimalust 40 kohta Tallinna linnavolikogus ja nad saavad sellega järgmised neli aastat hakkama. Siin peaks nüüd mitu sellist tehnilist aspekti ära märkima 40 kohta. Versus siis 39 kohta kokku on Tallinna linnavolikogus 79 kohta. See iseenesest ei tundu nagu väga suure ülekaaluna. Noh, samas saan aru, et nad on arvutanud seal keskfraktsioonis, et seda 40 häälelist kogu koosseisu hääli on vaja vist neljal korral aastas eelarve mingid muud sarnased hääletus, et et tegelikult seda ei ole väga palju, arvestades keskerakondlaste sellist väga head parteilist distsipliini, et tõenäoliselt 40 inimese kokkuajamine enamusel juhtudel peaks ka ilma suuremate vaevadelt õnnestuma, seda enam, et kui kellegi puhul on näha, nagu ka Taavi Aas on sel nädalal paar korda viidanud, et tal tekib raskusi seal linnavolikogus kohal käimisega, siis alati on võimalik inimesega kokku leppida, nii et tema asemel tuleb sinna volikokku kõigi asendusliige, kellel on rohkem aega neljapäeviti kaks korda kuus seal volikogu saalis kohal olla. Teine aspekt, mis nüüd selle 39 40 suhte ülesanne on see, et üks nendest 39-st kohast on Edgar Savisaar ise kes vähemasti mingisuguste mitte avalike väidete kohaselt olevat öelnud, et ei kavatse seal volikogus just nagu kohal käima hakata, esialgu siin kuni kestab Tallinna linnakohtus tema kohtuasi, on tal see ka keeruline, kuni neljapäeval on tegelikult see protsessi päev et arvestades seda, et see volikogu koosolek algab kell neli ja kohtuistung võib vabalt kella neljani kesta, et tema füüsiline vorm võib-olla ei võimaldatud 10 või 12 tunniseid päevi teha ja seega see suhe volikogus ei ole mitte 40 39 või 40 38, mis tegelikult tähendab juba sellist sisuliselt kolme häälelist vahet, et kui hakata niimoodi hääletusi lugema, siis ega, ega ega sellel Volikogu opositsiooni nagu väga lihtne midagi paigast ära lüüa ei ole. Järgmiseks väga huvitav oli see ju, et enne seda, kui sotsiaaldemokraatidega kohtuti, siis kohtus keskfraktsioon või ütleme, Keskerakonna esindajad kohtusid EKRE fraktsiooniga, EKRE fraktsioon sai oma konkreetsete ettepanekute eest, millega nad läbirääkimistele Kiita, ehkki nagu koalitsiooni moodustama ei hakatud. Et see on ka minu meelest selline nagu Ühest küljest nagu rituaal, aga teisest küljest ka selline rituaalis peituv kokkulepe. Seda oli ette näha, et ega EKRE ei lähe Keskerakonnaga Tallinnas koalitsiooni nende jaoks oleks nagu mainele väga kahjustab selle asemel ma kujutan ette, et valitseb selline osaline teineteise mõistmine, et juhul kui tekivad mingisugused tõesti sellised hetked, kus eks lihtsalt oleks vaja kaks häält või ma ei tea ka minu poolest viis häält, mida ma küll hästi ette ei kujuta, võib-olla üks hääl siis sellisel juhul, kas leitakse Ekrest need paar sellist vabamõtlejat, kes need kaks häält annavad või siis EKRE ütleb, et antud küsimuses meie vaated kattuvad Keskerakonna vaadetega ja mis siis, et tegelikult nad teevad seda teiste, viiendat, väga halvasti ja siiski toetama sellel hääletusel linnavalitsust. Seda õrna armastust on EKRE ja Keskerakonna vahel ju olnud ka parlamendi tasemel, kui sa meenutad ühte rahastamisskandaali ehk suhteliselt ehk siis siin ei saa võtta. Aga sellist väga pikalt sellest midagi halba ei ole iseenesest, samasuguseid kokkuleppeid on tehtud ka Toompeale paneme, see on tavaline Eesti poliitikas. See on tavaline poliitika mitte ainult Eestis, vaid ka Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Islandil igal pool, kus tehakse enamvähem poliitikat. Aga muidugi, kui nüüd tähelepanelik raadiokuulaja otsib netist üles kuskil Tallinna volikogu praegust koosseisu, siis see ei tähenda veel mitte midagi. Ehk siis seal on väga palju muutujaid. Väga paljud inimesed, ma ei usu, et Yana toom hakkab käima neljapäeviti. Ega ta ei saagi. Ta ei saagi, eks noh, see on, võib olla halb näide, noh, ma arvan, et Julia Timber Kinder pulaatova ilmselt on kohal alati ja ja hääletab nii nagu peab, aga minu jaoks on küsimus muutustes, et kõik räägivad avatust avatusest ja muutunud Keskerakonnast. Ma tahaksin saada väga selgeid mustvalgeid signaale, mis on siis mis? Muutunud muutustest. Vaata, ma tahan sulle, mulle meenus kunagi Gruusias. President Mihhail Saakašvili suutis kommunikeerida ühiskonda sõnumi, et Gruusial muutunud Gruusias ei ole enam korruptsiooni. Lähed mööda Tbilisi tänavat lähed mööda batuumi tänavalt, lähed mööda Kutaisi tänavat küsida inimestelt, mis Gruusias on muutunud, oi, väga palju muutunud, meil ei ole enam korruptsiooni. Milles see väljendub? Miilits, politsei ei võta enam raha, ei küsi altkäemaksu. Politsei on läbipaistev, milles politsei läbipaistvus, väljend Saakašvili ehitasi, uued politseijaoskonnad, kus keelatud kasutada kardinaid, ehk siis kõik politseijaoskonnad passid läbi klaasist majad, politsei läbipaistvaks on tegelikult jama ja pakas. Milles seisneb see, sa lubasid nüüd anda retsepti. Sõnastan küsimuse, milles seisneb avastus ja muutja, nüüd ma räägin sulle, suur küsimus on ju tegelikult selles, et miks Keskerakond ikkagi noh, põhimõtteliselt sellise valiku tegi, kuna enne seda päeva, kui see otsus langes kaksipidiseid, signaale ühelt poolt oli Mihhail Kõlvart intervjuu sulle endale, kus ta ütles, et kui sotsiaaldemokraadid tulevad ettepanekutega panna kinni linnameediat, lõpetada raha maksmine PBK-le ja ma ei tea, mis seal veel oli linnapood ja ükskõik mis ühistupank Eesti pank, eks ju, et siis mitte mingit kokkulepet ei tule, teiselt poolt oli Jüri Ratas Keskerakonna esimees ja peaminister, kes tegelikult no kaudselt ikkagi tegelikult andis mõista, et selleks, et Keskerakonna sellist avatust ja avatust muutustele kuidagi nagu avalikult nagu kinnitada noh, seesama klaasist majad, millest sa räägid, eks ju, selleks ajaks vaja ehitada sedasama klaasist maja koos sotsiaaldemokraatidega, kes siis oleksid selles koalitsioonis võrdselt koheldud ja sellisena näitaksid, et Keskerakond põhimõtteliselt tahab seda võimu Tallinnas jagada, et mitte olla üksi seal oma kardinatega majas, kus kardinate tagant midagi paista, nii, aga siis tuli 25000 häälepoiss nii, aga ei, ma ei pea paika. Siis ma arvan, et siis lihtsalt loeti neid hääli valesti, et, et Jüri ratas kuuldavasti luges neid hääli seal fraktsioonis, et hääli otseselt aga toetajaid või linnavolikogu Keskerakonna fraktsioonist 100 40 siis ja, ja, ja see on hea sõna, analüüsisid neid hääli, eksju, ja siis analüüsis neid hääli kindlasti ka Mihhail Kõlvart, eks ju, kes nagu sa ütlesid, sai 25000 häält ja ma arvan, et on tavaliselt need erinevalt, et Jüri Ratas luges kokku ilmselt need inimesed või noh, tema, tema mingeid abilised lugesid kokku need inimesed, kes on Kõlvarti veendunud toetajad ja neid oli seal kindlasti alla 20. Aga ma arvan, et Mihhail Kõlvart luges kokku nende toetajad kui luges kokku ka need inimesed, kes tegelikult tahaksid Tallinnas jätkata täpselt samamoodi nagu viimased üheksa või 10 aastat on seal asju aetud ja see number kindlasti on üle 20 ja eks seal koosolekul siis lõpuks jõudis tõde ka peaministri ja tema tema nii-öelda toetajateni ja noh, nii see oligi, et põhimõtteliselt, kui me loeme kokku peaaegu inimesed, kelle meelest Keskerakonna fraktsiooni liikmetest Tallinnas ei ole sellist avalikku klaasmaja ehitamist vaja siis need inimesed on jätkuvalt enamuses, aga ka see on juba tegelikult Keskerakonna puhul väga suur areng, et neid inimesi, kes seda klaasma ehitavad, tahtsid erakonna kõige kõrgematel tasanditel oli olemas. Et, et noh, nii nii see umbes nagu tegelikult nagu käiski. Nojaa, aga päeva lõpuks oleme me ikkagi olukorras, kus jõuan tagasi sinna, et see, see nii-öelda toiduahel mulle ei meeldi see sõna absoluutselt, aga see toiduahel Tallinna-suguses suures omavalitsuses on väga oluline. Siin on huvid, poliitilised huvid, siin on ka kõige väiksemad ametnike huvid, kes tahavad säilitada oma töökohta. Siin ei ole asi isegi mitte niivõrd kommunikatsioonis, mida ERR-ile ette heidetakse. Kus, kus ka toimuvad muutused ja muutused on vajalikud, aga aga mida, mida alati ei suudeta Ta universaalselt kommunikeerides universaalset kommunikatsiooni kui sellist ei ole välja mõeldud, sellist asja ei ole olemas. Aga, aga mida ikkagi tähendab, kui peaminister Jüri Ratas, Keskerakonna esimees ütleb, et me kaasame, vaatamata sellele, et sotsidega meil ei tule lepingut Tallinnas? Me kaasame kõik erakonnad linna juhtimises, sest see lause semiootiliselt ei tähenda mitte kui midagi, sest kõik volikogusse pääsenud erakonnad on moel või teisel kaasatud linna juhtimisse. Härra peaminister. No see on õige, aga ma tuleks tagasi selle Urmas Vaino küsimuse juurde, mis sulle ei meeldinud, et, et kuidas Urmas Vaino vahele Tase rabandus, Taavi aasa Tallinna linnavalitsuse, Edgar Savisaare, Tallinna linnavalitsuse, ma vastan ka sellele küsimusele, et nüüd väga oluline ongi see, et Mihhail Kõlvart väga suure tõenäosusega on siis tulevane Tallinna volikogu esimees, ainult kes on siiani olnud Tallinna volikogu esimees. Õige, aga võttis ikka aega, võttis aega, võttis aega, Kalev Kallo, aga, aga, aga ma arvan, et kui me läheme tavalas tavalise inimese juurde Tallinna tänavale, küsime, kes on Tallinna volikogu esimees, siis me ei saa seda vastust ja see ei ole etteheide mitte kellelegi. Võib-olla ei peagi saama absoluutselt. Seni oli Tallinna linnavalitsemine üles ehitatud Edgar Savisaare ehk Tallinna linnapea isiku ümber, Edgar Savisaar oli ainus tähtis isik Tallinna linnavalitsuses, kes käis oma kaaskonnaga, sõitis mustalt läikiva autoga ette, avas, suudles, surus kätt, andis üle, ma ei tea mingi asja, eks ju, pidas kõne kohtus lasteaia lastega katsus pensionäride põlve ja nii edasi. Minu sõnum on see, kui sa enam ei sõida musta, suudle lapsi või see situatsiooni. Tulen Edgar Savisaare mahavõtmisega Tallinna linnapea kohalt, see muutus nende valimistega eriti, muutub seepärast sõda. Mihhail Kõlvart, Tallinna volikogu esimees, siis on meil olema hoopis teistsugune situatsioon, sest et Taavi Aas ei saanud kahtekümmend viit tuhandet häält, aga Mihhail kõrvalt sai 25000 häält ja ma ennustan, et me näeme, kuidas järgmiste aastate jooksul joonistatakse Tallinna avalik võimumehhanism täielikult ümber. Me saame näha seda, kuidas Tallinna kõige tähtsam isik ongi Mihhail Kõlvart, tema on see inimene, kes tuleb kohale, kallutab targalt, pea küljele, ütleb tähtsa sõna, ulatab lilled, lõikab lindi läbi, avab spordivõistluse, annab, võtab vastu ehitajalt uue kooli võtmed ja nii edasi ja nii edasi ja see kõik see, mida tegi Edgar Savisaar. Aga kui lumi sajab ootamatult maha ja Tallinna tänavatel on ummikud, siis nendele küsimustele ajakirjanikele vastab Taavi Aas, ma olen sinuga täiesti nõus, aga kas sa said vastuseks? Ma sain vastus, aga, aga ma ei saanud vastust, mismoodi see Keskerakond ja Keskerakonna pealinnavõim sel juhul muutma. Mis on see suur muutus, mida nelja aasta jooksul Keskerakond, kes on jätkuvalt Tallinnas ainuvõimul ja võib-olla järgmiseks neljaks aastaks juba rääkisin, mis see suur muutus on, aga ma olen tõepoolest Edgar Savisaare juhitud linnavalitsus tegi ühe suure muutuse, mida mitte keegi ilmselt lähe tulevik lähitulevikus pealinnast tagasi keerata võib pöörata? Ei saa ei taha või ei ole, selleks võib seal tasuta ühistransport. Seda ei hakkagi keegi tagasi keerama ja see ei ole seda tüüpi muutus, millest me siin praegu räägi ja aga mis on siis see suur, aga milleks on Mihhail Kõlvarti vaja seda linnavolikogu esimehe kohta, mille noh, nii-öelda staatust ja rolli ta hakkab kindlasti nagu väga aktiivselt ümber ehitama. Meil on järgmisel aastal riigikogu valimised ja pärast seda tulevad ka Europarlamendi valimised ja keskerakonnas, nagu me väga hästi näeme, on tegelikult vähemalt kaks leeri, kui mitte enam kelle suhted omavahel, kordan teravamad, kordan vähem teravad. Ja Mihhail Kõlvart pürib selle Jüri Ratast tasakaalustava mõõduka ka leeri, noh ütleme mõõduka, teise leeri juhiks ja tema põhiline konkurent seal teises leeris on kes. Jaana Toom, kes ei ole Tallinna volikogu esimees, järgmised neli aastat, kes on kaugel Brüsselis, europarlamendis, kes ei saa käia Tallinnas uusi koolihooneid avamas või spordivõistlusel diplomeid ulatamas ja kaudselt me näeme ka seda, kuidas Mihhail Kõlvart pürib selle keskerakonna venelaste võiks öelda ka mõistlike venelaste leeri juhiks, tõrjub ta. Tõrjub Yana Toomi kõrvale. Mitte ainult mitte ainult, ma olen tegelikult väga palju kuulnud oma oma suhtlusringkonnast hääli, et Kõlvart Ta on jätnud väga positiivse mulje väga ettevaatliku, väga rahuliku, kõik need on olnud erandid eestlasele raha maksmist ära lõpetada, ETK-le raha maksmist ära lõpetada ei taha. Väitega, et kes hindab, et PBK on kellegi juhitud või vaenulik kanal, see, et seda saab hinnata ainult tsensor, härra Hussar. Härra Samost, kas te tahate tsensorid Tallinnasse? Aga aga ma ütlen sulle, et tegelikult kõik me saime siin, läänes ongi Keskerakonna suur muutus, et see muutus lihtsalt ei ole nagu selline, mis ühel hetkel rong sõidab kuskil lõppjaama, uksed tehakse lahti, reisijad lähevad välja, kõik seisan läbi, ei saanud nagu püsiv muutus, et seal tuleb kindlasti veel igast neid muutusi ja ma kujutan ette, et järgmistel Riigikogu valimistel Jüri Ratase üks põhilisi muresid on see, et kuidas saada rohkem hääli, kui Mihhail Kõlvart ja Mihhail Kõlvart kandideerib kindlasti Tallinnas kesklinnas Lasnamäel. Jüri Ratas kandideerib tõenäoliselt, et Tallinnas ja Harju vabandust Harju ja Raplamaal üheksa, mis on mõlemad Eesti suured ringkonnad, saab siis näha, kas Jüri Ratas võtab Harjumaalt Harju-Raplamaalt rohkem hääli kui Mihhail Kõlvart, volikogu esimehe ja sellise väga tasakaaluka vene häälena nagu Tallinnas. Noh, ühelt poolt, siis peab olema näha suurt avatust ja tõepoolest suurt muutumist. Proovin Ratasele ja teiselt poolt on vaja ilmselt stabiilsust selle Tallinna ainuvõimu juhtimisel, kelle puhul soovin edu 25000 häälepoisile. Kõlvartit vahepeal saabus lugejakiri, kirjutab lugeja, et Savisaar oli 2000.-te aastate alguses volikogu esimees, siis oligi volikogu esimees ning linnavalitsuse teisejärguline. Kahjuks mul on meelest ära läinud, täpselt nii see oli, oli, oli, oli aitäh. Anvar Samost ja Ainar. Järgmiseks peame siis rääkima ühest taaskord. Olulise ametikoha täitmiseks korraldatud konkursist, mis on toonud kaasa jälle palju kirgi mis on toonud kaasa erinevaid süüdistusi kokkumängus ja, ja ma ei tea mis iganes kulissidetaguses niiditõmbamises. Ehk siis teisisõnu, räägime Eesti Rahva Muuseumi direktori konkursist, Eesti Rahva Muuseumi direktori konkursi lõppvooru pääsesid kaks meest, Alar Karis, endine Tartu Ülikooli rektor ja praegune riigikontrolör ning Tõnis Lukas, endine poliitik ja siis praegune Eesti Rahva Muuseumi direktor, endine haridusminister, endine haridusminister ka, et ütleme niimoodi, et ega väga palju neid konkursse Eestis ei ole, kus sellise vabandust CV'ga inimesed omavahel vastamisi on. Aga ometi on kõik halvasti, ometigi on kõik halvasti. Need on kõik halvasti, jah, natuke natuke, võib-olla murelikuks see, kuidas kuidas avaliku konkursi tõttu mõned kõrvale jäänud inimesed ei oska nagu ilusasti taanduda, pean silmas Tõnis Lukast, ma ei tea, mis millised on tema suhted tegelikult argiseltki igapäevaselt Kultuuriministeeriumi kantsleri Paavo nõgesega, kes on väga jõuline isik. Teame seda, kes pealtnäha leebe väljanägemise taga on väga enesekindel, väga järjekindel juht. Aga kõik see, et mingit Töökollektiivide kirjade endise juhi toetuseks ajal, mil on tegelikult avalik konkurss pärast seda Tõnis Lukase säutsud teemal, et Kultuuriministeeriumi kantsler on peaaegu nagu korrumpeerunud, kus minu teada ei olnud seal mingisugust korruptsioonihõngulist case'i jutt käib siis. Küpsest kaugküte kaugkontekstis vist ainuke asi, mida kultuuriministeerium soovis, oli see, et korraldataks nagu avalik hange, kus mitu osalejat Raadiokuulaja kindlasti vanem raadiokuulaja kindlasti teab, et isegi nõukogude ajale valinud töökollektiivid endale direktorit, et isegi ametiühingu juht ei valitud Töökollektiivide poolt, vaid ütleme Nõukogude aegseid praktikaid vist ka päris nagu samas eeskujuks muidugi võtta ja ma ei peaks, aga noh, tegemist tegelikult ikkagi minu meelest arusaadava läbipaistva konkursiga. Meie nüüd selle asemel, et rääkida, et mis oli Alar Karise plaan ja mis oli Tõnis Lukase plaan, selle asemel istume siin, arutame, et kes, kui halvasti kellelegi ütles või kui ebaviisakalt suutis konkursi korraldajale süüdistusi esitada, et see on problemaatiline, et Eestis tegelikult on minu meelest viimasel ajal päris hästi erinevate konkurentidega täidetud olulisi avalikke ametikohti aga iga kord on see mõni muu asjast huvitatud osapool suutnud jätta mulje, et tehti suur sigadus, kõik oli halvasti, kõik oli kuskil, ma ei tea, vabamüürlaste loosid kokku lepitud, eks. Mis nad tegelikult õõnestabki, sedasama, nii väga olulist tegelikult ühiskonnasisest usaldust, et, et. Kahju on, ma lugesin ka seda, mida lubas Alar Karis üks märksõna, mis tema lubadusest nüüd, kui ta järgmisel aastal asub Eesti Rahva muuseumit juhtima, oli see, et, et tahaks, et Eesti Rahva Muuseumi staatus oleks avalik-õiguslik mitte nagu riigimuuseumi staatus. Sviibut Te muidugi sellele, et tegelikult tegelikult kogu see, kogu see kesksete muuseumite kontseptsioon on tänapäeva maailmas nagu, nagu natukene muutumas selliseks. Tahtmata solvata ühtegi kaubanduskeskus, mis hakkavad muutuma meelelahutus ja vaba aja keskuseks, kus lisad muuseum, kus lisaks poodidele on minigolfiväljakuid ja nii edasi. Et kas muuseum on pigem nagu meelelahutus ja vaba Ajakeskus? Ma pean tunnistama, termis käies mul see mõte korraks pähe lõi. Või on muuseum pigem nagu mäluasutus, kus arvukate puutetundlike ekraanide asemel kogutakse ja uuritakse esemeid, näidatakse neid ja räägitakse nende esemete lugu võimalikult identsel moel. Aga karisele oli muide üks teine väga hea mõtteavaldust. Ta ütles ühes intervjuus seda, et et riigikontrolör, amet, mida ta praegu peab, tuleks valida seitsmeks aastaks ükskord üks kord, sest vastasel juhul, kui tal on ka teine ja kolmas kord võimalik kandideerida, siis kahe poole aasta järel peab ta hakkama poliitikutega lobitööd tegema, et mitte öelda hästi läbi saama. Mis kergekujuliselt viitab sellele, et kaks pool aastat oma ametiaja viimasest otsast riigikontrolör ei saa olla päris vabade kätega. Riigikogu. Jõudsime ühe olulise ametikoha täitmiseni tagasi, ma ennustan siinkohal, et kui nüüd algab uue riigikontserdi valimine siis mingil hetkel istun siinsamas stuudios, kui jumalannad, räägime jälle nüüd siin arutelu, selle asemel, et rääkida, millised on ühe või teise poole seisukohad, käib selle üle, et kas tõesti vastati tõele, vandenõuteooria, yks vandenõuteooria y. Aga Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur viitas selle Ermi juhtumi põhjal ka veel ühele väga tähtsale asjale. Ta ütles, et Eestis on peaaegu nagu eluaegseid koolijuht ega piisavalt palju, mis on tegelikult halb. Et ka seda süsteemi ehk siis eluaegsete koolijuhtide väljavahetamise süsteemi tuleks hakata üle vaatab. Sellel mõttel on jumet. Ja tuleme siis nagu kallistades aru saada Euroopa liidu juurde tagasi nüüd küll pisut teise nurga alt, et Eesti Euroopa Liidu eesistujana juhtis siis lähetatud töötajate direktiivi üle peetud läbirääkimisi kus istusid päris ilmselt mitmed erinevad huvid, sealhulgas ka Eesti kui eesistujahuvid ja teisest küljest siis Eesti noh, ma ei tea, töötajate ja töövõtjate huvid ja siin kohe, kui see väga, ma saan aru, pingeline läbirääkimiste öö oli selja taga, siis esimesed teated, mis sealt tulid, oli see, et Eesti saavutas suure võidu. Ja siis kohe natuke hiljem tuli terve hulk kriitikuid, kes ütles, et mis võIts on, et kui tegelikult, et see kokkulepe on vastuolus riigikogu poolt mitte just väga palju varem heaks kiidetud positsiooni paberiga samas töötajate lähetamise küsimuses ja võib-olla see häda algaski sellest, et kui minister, Ossinovski ja teised Eesti esindajad Euroopa Liidu eesistuja esindajatena antud juhul siis seal neid kõnelusi pidasid ja palju vaeva nägid, siis hommikuks oligi tahes-tahtmata nagu soov teatada, et me saavutasime võidu. Ta on selline nagu sporditermin. Et Eesti meeskond võidab, siis on selge, et seis on kas kaks, null või üks, null või kaks, üks oli igal juhul meie kasuks. Aga kui võidab Eesti eesistumise mingi seltskond, mis koosneb Eesti poliitikutest ja ametnikest, aga teeb seda Euroopa Liidu kui terviku huvides, siis on see kõik oluliselt keerulisem, et võib-olla poleks pidanud nagu võidust teatama, või poleks pidanud teatama, et Eesti tegi eesistujana kõvasti tööd ja saavutas erinevate osapoolte vahel kompromissi, mis päriselt ei vasta ühegi sajaprotsendiliste algsetele seisukohtadele, aga see on kokkuleppe, mis aitab nagu meil kõigil koos edasi minna. No kuna osapooli on niivõrd palju ja niivõrd keerulisi, siis siin võidust rääkida ongi natuke natuke page, ehk siis kompromiss on palju parem sõna ja kompromissi puhul tuleb. Kui palju seal nüüd Eesti rolli oli? Kindlasti oli, eesistujana tuleb seda kompromissi tunnistada, sest vastu hääletasid otseselt vastu sellele plaanile hääletasid ju Läti, Leedu, Poola ja Ungari ja erapooletuks jäi Horvaatia ühendkuningriik, kes on niikuinii minemas ning Iirimaal. Aga aga osapooli on palju, eks ole, on, on suured Euroopa liikmesriigid kelle jaoks on olnud aastaid probleem selles, et Euroopa äärealadelt tuleb odavat tööjõudu. Kes teeb ära töö, mille eest makstakse vähem raha kui selles riigis keskmiselt, noh Prantsusmaa oli ju väga häälekas selle vastane. Teiselt poolt on töötajad, kes võiksid saada kusagil mujal tööd lähetuses siis mitte kalevipojad, vaid need, keda ametlikult saadetakse, kes ise ei lähe õnne otsima, sest see võimalus on kõigil inimestel siiamaani olemas. Tööjõu vaba liikumine kehtib, sa võid sõita ükskõik millisesse Euroopa Liidu liikmesriiki ja üritada seal tööd saada. Töösuhe on alati kokkuleppeline, aga kui sind lähetusse saadetakse rohkemaks kui aastaks, siis 13. kuul tuleb hakata nüüd selle uue direktiivi järgi maksma sulle seda palka mis sellel maal makstakse, olgu. Rumeenlased mitmendal kuul 13-l 13-l enam kui ühe aasta pärast enam kui aasta pärast töölähetus töölähetus peaks kestma rohkem kui aasta. Nii Tööandjate proteste, Tööandjad väidavad seda, et neil ei ole enam mõtet siit inimesi lähetusse saata, kuna kui tingimused on samad, siis on kavalam värvata tööjõudu koha pealt, kes omakeelne, sama kultuur kultuuriruumis kasvanud. Täiesti loogiline, jah, täiesti loogiline, ehk siis siin ongi nii palju nii palju vastuolusid, aga noh, tegelikult oleks ju aus see, et kui sa, kui sind lähetatakse Prantsusmaale tegema tööd, mida sinu kõrval teevad prantslased, siis sa saad selle töö eest tegelikult ka sama tasu. Ei sõnastaks seda samasugust pensioni. Mis kas juhtub, enamasti ei juhtu, et noh, tõsi küll, et me teame, Eestiski on tuhandeid inimesi, kes tegelikult mingil hetkel hakkavad saama Soome riigi käest pensioni, aga, aga see ei tulenenud mitte sellest, et et Euroopa Liit oleks kuidagi kokku, tuleneb staažist eestlasest Soomes. Jus. Noh, Euroopa Liit ongi üks selline keeruline kompromisside ja, ja segaste noh, ütleme niimoodi, läbirääkimiste tulemused sellisena peabki teda nagu võtma, et mina ei kujuta tegelikult päris hästi ette, et kuidas võiks olla mingis sellises situatsioonis, kus kõikide Euroopa liikmesriikide vahel toimub hääletus, et Eesti saaks saavutada midagi sellist, mida võiks kirjeldada kui sellist puhast võitu, et võib-olla tõesti mingi mingites julgeoleku küsimustes või siis nagu siin Matti Maasikas sel nädalal ühes analüüsis tegelikult väga tabavalt meenutas, et kui oli see Venemaa sanktsioonide arutelu, siis Euroopa Liidu eesistuja Kreeka ja, ja Kreeka ise vist riigina tegelikult Venemaale väga sanktsioone kehtestada ei tahtnudki, aga praegu suhtub nendesse ütleme siis vähemasti nagu kõhklevalt kui mitte enam. Et siis seesama eesistuja kreeka tegelikult kohusetundlikult Ta rääkis läbi kõikide liikmesriikidega ja sealt tuli küll tulemus, mille kohta võiks öelda, et noh, see oli eesti võit, aga kui me vaatame jälle selle võidu sisse, siis kes nendest Venemaa sanktsioonidest vastu sanktsioonide ja põllumajanduse ekspordi tõttu Euroopa Liidu liikmesriikidest kõige rohkem kannatanud on suhteliselt? Nojah, Balti riigid, Eesti. Ühesõnaga, võit on üks väga keeruline. Termin, aga täpselt samamoodi, kas võiduks või kaotuseks võib lugeda ametiühingute ja tööandjate lõppenud nädalast kokkulepet, et Eesti alampalk on 500 eurot, mis on ka maksuvaba miinimum. Kui meie kuulajate hulgas peaks olema eesti keelt oskavad, et kreeklased või sakslased või prantslased, siis hoidke nüüd kõvasti toolist kinni, jah, alampalk Eestis on 500 eurot. Mina julgen väita, et selline alampalk ei motiveeri mitte kedagi kedagi töötama. Samas samas kui samasuguse palga pealt enam maksta ei võeta. Mis nüüd juhtub, et see on tegelikult, ma arvan, et see on samm edasi. See on, see on natuke samm edasi, ehkki see ehkki ma pigem arvan jah, et see, see, see alampalk võiks olla suurem ja tööandjate väide, et tegelikult see alampalgakasv tuleb siduda tööviljakusega, on ju ühtepidi õige aga teistpidi vähemalt mõnedes sektorites ka väär, ehk siis enne saadet ma tõin selle näite. Toon selle näite nüüd ka ära, et kui Anvar oskaks programmeerida ja arendaks mingisuguse b, mis tema asemel siin raadios räägiks tema mõtteid, siis tema tööviljakus oleks kordades suurem. Aga Anvar tegelikult sellesse panust, ehk siis ma tahan öelda, tegelikult paljudes tootmisvaldkondades on tööviljakus kasvanud mitte tänu sellele, et inimesed teevad ühe tunni jooksul pingsamalt ja rohkem tööd vaid tänu sellele, et inimesed on asendatud masinatega ja ma minus ei räägi absoluutselt masinat purustajate liikumise esindaja vastupidiselt, see on täiesti normaalne protsessi normaalne areng. Euroopa Liidu, Aasia ja USA. Paljude näidete puhul võib öelda, kus tööviljakust ei tõsta mitte inimene vaid robot. Ja meil on tulnud jälle terve hulk seal ju, millest kõik kõiki kirjasaateid täname, kirjutage edaspidigi Samost ja Ruussaar kateeder. E aga etame. Ma alustan sellest, et just praegu, just värskelt on minu postkasti Potsetanud kiri ühelt meie kuulajalt, kes kes teatab, et Venemaa on siiski juba teinud ametliku avalduse. Putin isiklikult on teinud ametliku avalduse ja öelnud, et Venemaa toetab jäägitult Hispaania ühtsust ja praegust peamist protsessi. Aga aga varem tulnud kirjadest mõtlesime, et loeme osaliselt ette siin kaks, et arutasime. Arutasime siin eelmisel nädalal kohalike valimiste kontekstis planeerimise küsimusi noh, nurga alt, et kas kohalik omavalitsus antud Tallinna linn siis nagu võiks kuidagi paremini linna kavandada, nii et põhimõtteliselt suudet sama funktsiooniga kaubanduskeskused ei asetuks üksteise kõrvale. Ja. Meil on kirjutanud Viljar Arakas ise kapitalijuhti kinnisvara arendusega, väga hästi kursis olev inimene pikka kirja. Ma loen siit ühe, ühe, ühe või kaks lõiku, et esiteks kirjutab Viljar, oleks meil, et on sügavalt seda usku, tsiteerin et kohalik omavalitsus ei tohi ise otsustada, et mida täpselt kinnistu omanik oma kinnisvaraga teha võib või nimelt määrab kohaliku omavalitsuses läbi detailplaneeringu, maa sihtotstarbekas on siis ärimaa, elamumaa, sotsiaalmaa ja hoone, kaba riigid, korruselise kõrguse parkimisnõuded ja muu. Nüüd valitsus on otsustanud, et olgu kinnistu yks ärimaa, siis ei tohiks olla omavalitsuse otsustada, kas omanik võib oma rajatavasse ärihoonesse teha kaupluse proovi hotelli. Põhimõtteliselt nii ta on, aga, aga küsimus on lihtsalt selles, et kui meil ikkagi lõpuks on nagu neli või viis täpselt sama funktsiooniga suurt ehitist ühes linna piirkonnas üsna lähestikku üksteisele, ta hakkab, hakkab ju ka noh, mitte ainult see nii-öelda linna kuidas öelda, toimimine kannatama või nagu hakkab kannatama ka nendesamade kinnisvaraarendajate äri lõpuks. Sellega Viljar Arakas ja tegelikult ise viitab ja ütleb, ta ju tegelikult oma kirjas ütleb ka seda, et jah tõepoolest, et, et see aeg hakkab vaikselt ümber saama, kus inimesed käivad kaubanduskeskuses ostma piima ja magusat magustatud jooki saiaga. Aga aga Viljar Arakas on nagu väga-väga points, ma tahan veel tsiteerida, et et kui linnavalitsuse sekkumine konkreetse kinnistu äriplaanidesse läheb väga detailseks, siis tsiteerin, see tekitab lisariske korruptsiooniohtu ja seetõttu peaksid sellised asjad ja vabaturu otsustada. No põhimõtteliselt on tal õigus. Põhimõtteliselt on tal õigus ja teine kiri on saabunud meile. Ma saan aru vist Ameerika ühendriikidest. Kai elling Cooper kirjutab, et et Ameerikas on selge protsess, on, on näha seda, et inimesed ei ei osta enam jalgadega, vaid vaid näpuga siis arvuta klahvi vajutades. Anvar, oled sa tähele pannud, mina panen üha rohkem Tallinnas tähelepanu jalgrattatoidukullerid kes viivad, viivad laiali toitu kohale, ehk siis ehk siis see trend ongi, ongi selline. Viljar Arakas viitab sellele, et väga paljud need suured või hiiglaslikud kaubakeskused ei ole, ei, funktsioneeri enam mitte, kuivõrd poed. Oi kuivõrd kohvikud, minigolfiväljak, kud, meelelahutuskeskused, lastehoiukohad, jäähallid, mida iganes, mida iganes. Ehk siis tegelikult selline klassikaline, suurte tohutute riiulitega toidupoodide aeg kab ilmselt vaikselt läbi saama või vähemasti siis turg paneb selle selle paika, kui palju ja millise sagedusega, kui paljude riiulitega neid toidupoode üksteise lähedal peaks nagu olema. Küsimus siis jälle on, et kui meil siia Tallinna kesklinna mingi 20 või 25 aasta pärast on siis jäänud paar sellist hiiglaslikku kaubanduskeskust, muide Ameerika Ühendriikides olen ise ühte sellist näinud, et, et kus ei olegi mingit tegevust, et mis me siis selle täiesti oma igasuguse otstarbe kaotanud hoonega peale vaata, see on, kui sa vaatad muidugi jälle nagu turu küsimus, seal, ühtegi teadlase turu küsimus. Ja ja kolmandat videosse linnaruumi küsimus, aga ära nüüd väga muretse. Kui sa vaatad neid kaubanduskeskusi, siis tegemist on ajutise arhitektuuri. See ei ole midagi püsivat nagu kirik. See on ajutine arhitektuur, mis kestabki 10 15, võib-olla 20 aastat, siis tuleb buldooser sätsid ja siis tuleb sinna midagi muud. Anvar Samost ja Ainar. Sel nädalal räägime nüüd viimase teemana kiiresti ühest tegelikult sadu tuhandeid inimesi puudutavast asjast sel nädalal siis sai valmis selle ID-kaardi turvariski kauguuenduse tarkvara ja kohe tekkis hulk segadust, et ma ei taha siin seda segadust suurendama hakata, kellelegi mingeid nõuandeid jagama hakata. Mind tegelikult pigem ma tahaks rääkida ühest aspektist ID-kaardi juures, et ID-kaart antud juhul või kogu see e-identiteet, mis noh, kõigil Eesti inimestel tänaseks on kas mobiil-ID kujul või ID-kaardi kujul veel mingisugusel kujul, et ja kogu see ka andmete turvalisus, isikuandmete turvalisus. Et tänase seisuga mingis mõttes nagu vähemalt sama oluline, aga tõenäoliselt olulisem küsimus kui turvalisus, mis on seotud raha liikumisega, et noh, me oleme harjunud sellega, et kui tuleb välja uus kümneeurone paberraha, eks ju, siis Eesti pank korraldab mingisuguseid esitlused maakonnakeskustes näidatakse, kus on turvamäärgi, kuidas ära tunda seda kümneeurost. Kui tuuakse mingit raha kuskilt värskelt trükitud raha, siis kopter tiirleb taevas, eks ju. Tohutu Turvakolonn liigub sadamast Eesti Panga varahoidlasse, mille kohta isegi täpselt ei tea, kus see on, eks ju. See kõik on nagu detailideni läbi mõeldud, planeeritud ülimalt nagu selline, kuidas öelda, korrektne ja täpne, sest et raha teatavasti armastab täpsustada. Minu meelest oleme ammu nagu sedasama ID-kaardi ja muu e-turvalisusega täpselt samas kohas, et kas see peaks olema selline asi, mis ülitäpselt läbimõeldud, vähimgi riske siis see peaks olema 10 korda läbi mängitud, läbi maandatud. Mida teha siis, kui mida teha siis, kui mitte, eks ju? Ju ta natuke ongi, aga Anvar sajaprotsendilist turvalisust ei ole olemas, mitte kusagil ei ole. Ei ole lasteaias olemas, ei ole. Eesti Raadio seitsmenda korruse stuudios olemas, ei ole sinu autos olevat. Aga see ei ole, siis unustame ja lööme käega. Vastupidi, ma ei ole küll päris täpselt aru saanud sellest turvariskist, aga kui me seome suure hulga e-teenuseid isikukoodiga nii ja see on seotud isiku kui isikukood, koosneb 11-st algarvust. Selleks, et seda isikukoodi lahti muukida esimest korda selleks peab tõesti, noh, ma olen rääkinud mäe Iidee tundva asjatundjaga, selleks peab tõesti umbes kaks ööpäeva neli väga võimsat arvutit huugama, enne kui ta selle algarvudest koosneva 11 kohalise ID koodi lahti muukida. Ehk siis selleks, et sellist asja teha. Selleks peab olema mingi eesmärk ei sinu ega minu ID-kaarti ei ole mõtet lahti muukida, ei anna kellelegi mitte midagi aru, ei ole kindel selles. Et kui keegi tahab häkkida ID koodi lahti muukida, nüüd ma utreerin, andke palun kuulajad mulle andeks, aga siis tuleb lahti muukida presidendi ID-kaart ja president tema avaldused, ta saadab parlamendi laiali. Ma toon hoopis teistsuguseid, sa saad aru, kuhu ma ei saa, tegelikult ma tahan hoopis teise näite tuua, kui sina kuuled, et kodanikul yks, kes ei ole president ega peaminister on pangaarvelt lihtsalt ära võetud, noh, ma ei tea, 100 EUR, seda minuga juhtunud, uut ootan ja pank ütleb, et ei tea, kuidas juhtus või noh, uurime ja teeme mingi uue tarkvara ja vaatame, et äkki saabki, ei ütle niimoodi mulle selle raha tagasi just ma tahtsingi sõuda, pank ei ütle niimoodi, sellepärast et aastasadade või isegi tuhandete ka meil välja kujunenud ootus selle kohta, et kui me käitleme raha, kui me tegeleme inimeste varaga selle turvalisusega, siis kõik on nagu raudkindel. Et nüüd tegelikult Eesti kui sellesama e-asjanduse pioneer peaks jõudma selleni, et kõik seostub inimese digitaalse identiteediga, saaks samamoodi raudkindel. Et tekkiski sellist juhust, kus kuskil midagi on ebakindlat või planeerimatut, see on usalduse küsimus. Ka eksib ja pank on ka korduvalt raha maha, aga selleks ollakse valmis selleks olemas protseduurid, selles omas mingi riski. Mis iganes protokollid, asjad, siis on kõik läbi mõeldud ette iga mingisugune õnnetus või vigane kujutamine ettenendesamade aastakümnete või tänaseks aastasadadega. Raha käitumise pangandussüsteemis on läbimõeldud, et me oleme digitaalse identiteediga teekonna algus ja ma tahan öelda, et peaksimegi jõudma sinna, kus me suhtuksime sellesse sama tõsiselt, et ei oleks nii, et hommikul ütleme, et kuulge aka kuuendama, siis lõunal minister ütleb, et ärge ärge pole uuendage, et ei tea, mis sellest ikka saab, nagu härra Samost, selle mõttega võiks tänase saate lõpetada. Ma ei hakka sulle vastu vaidlema. Lõpetame, kuulake mind jälle järgmisel pühapäeval kell üks. See on väga hea jalg. Anvar Samost ja Ainar Ruussaar