Meie eluajal on veetud eestlasi vangilaagritesse küll Saksamaale, küll Venemaale. On neidki, keda on vintsutatud nii seal kui teisal. Säärane saatus tabas praegu vastse Kuustes elavat Elmar Veersalu. Elmar Veersalu läks 1941. aasta suvel vabatahtlikuna sõtta. Tegi Nõukogude tagalas, läbib partisanikooli Heidit 1942. aasta lõpul parašütistide Pärnumaale ja võeti pärast mitmeid haaranguid järgmisel aastal kinni politsei poolt. Elmar Veersalu. Mind viidi Saksa koonduslaagrisse, pandi käed raudu, keskõuedes hakkavad raud ja 500 Viljandi Viljandis viidi riigikarjafondi laeva peale ja siis sakslased panid laeva peale ja viisid Talsingisse sealt tantsiks lademes rongi peale ja hommikul hakkasime sõitma. Sakala ütleb, et näe, meie lennukid taevased lennukid täis ka nüüd ma nägin esimest korda lennuväge, seal oli ikka 1000 poolteist üleval ja nad endale gruppisi ikka 45 50 Cupis üks noolega gruppides lendan ja teada panid suursehhi jaam, tsehhis oli ta jaam tšehhi keel, kõik oli saksad, kõike vangidega, rongi alla, rongi pidurdas kohe ja jaamaga igast nii puruks jaamast midagi järgi jäänud pikki jaama panid saksa kee sa meie järge luusa kurat page vat loll ka olles, mille keetmist uksed lahti hüppab, pantvange, rõivad maha. Angerjat veel kord Vene suur tuli, onu oli pääl, kohe võtta, aga ta keeldus. Bandiit tuled, seriaal läks rivist välja, korjati kokku, viidi vangid, mitu jaam edasi teise jaama ja sealt viidi Saksamaale Austria. Ja siis Austria suur koonduslaagritele Viini lähedal, seal oli kõigist rahvuselt, aga nad olid eraldi lahter hingast, ameeriklased, prantslased, sised, Serbia alased, nemad said oma, tean, hakkas nende pakkidega lollidega, Meie Imede näpu vahel on meil midagi, meil suitsukoni ka, midagi on seal nii-öelda Punarristandis abikoogi, nemad saidi pake toodud. Sakslane viis meid tööle. Need raskemad kurjategijad, no me olime ei olnud mitte sõjavangi. Me olime poliitilist sõjavangid. Sõlmed meie kuulunud koonduslaagri tapmes alla. Me olime sõjaväelast, poliitilised vangid, kes seal vene major ohvitseridel igavad mark, see oli neid lendureid registreeruda their Barakides. Ja viis meid tööle tsementi tõstma suvel seal 44. aasta suvel neljal neljal aastal, ta viis meid välja. Seal on suvi, kestab ju jumal teab kui kaua-kaua suvi, ma ei tea, kas september oktoobri uunijat tsementi pidasime päevade tagasi, siis me nägime, pommitamine. Issand jumal, saksavõimetu oomika anti häire ja õhtuhäire Austrias, lõpes. Ungari, Ungari, Tšehhi ja Poola, nukkavanud linn, agress, laulin Austria nuka simmer kõlvakal, Laasurlased, venelased olid kahurväelast seal tulistades lakkide peale ameeriklasi siis Ameerika lennukile, nad said ühele pihta kuskil mujal ja lennuk venelane Budapesti poolima. Esse lennuk tõmbas kursi ameeriklanna Budapesti peale, ära minna. Laasulas tõmmake uttu, koti maha, lasid seal lennuki pooleks, see on oma silmaga teine tükk lendas teisele ja siis aga julgeolekukibe, kes tapule kiirelt nad võtsid rutuga lendurid vangide, muidu inimest tapavad ära. Ja siis teine Poolas saarlased olid seal asula sotsiaalasutused ja, ja teised tõrjet õhutõrjepeal ja teed ja, ja teine prohmakas tulid uuesti, tahtsid poolamine Vene rinnet aitama, siis tuli meist läheks üle laviin laviini otsa poola, et aitavad venelase tulla peale, pommitama lähevad ja siis Laasukad külje pealt need lahid. Ai sa kurat, üks grupp ja sõrmus valvuriks. 152 keeras rivist välja, järsku nad läksid, presto linna, Luka Alaskalt nägid, nüüd tuleb tulipuntrast Äravneedi panud laagrostele, Teppanis linnale ja tolmunõlva peal me kõik lavamaa, meil ju pikaajaline pea ikka püsti vaidlenud valvur 10 ringi jooksnud või siis õhtul kakel tolmupilv üles. See aegs nägime seda iga pääsu. Aga no nagu Saksa lennukid tuleb iga päev viis-kuus korda meiel, sel ajal vist kolm kükki rääkimistele alla ja siis korraga venestunud kõmaside sakslastega valvuritega venes tehtud, kõik ära tuleb üks vene poiss mu juurde ütleb, niimoodi anname optincad ära. Tead, ega nemad võtsid ära 500-le millegi paremad oli, jah, mõtlen kõik poliitvangid, mõtlesin, mis ma säramule kehad pankade algas, minu omad lagu võtta, minumad, midagi vastava, naera Massey, anna. Ei põrgu, tead tema seal peremehega muidugi kindlasti oli ka mul perekond ründas kogu aeg meid, seal ju peegeli vähenenud. Inimeste näod ja hommikusakslane kallab ET välja kõik barakist välja, mina võtavad, ikka ei ole. Poiss võttis pankadesse ära, taibanud neid ka enam asemele ja ma paljajalu. Ja läksin välja ära. Igalühel päts leiba kaenlasse ja väravale lahti ja väravpall automaatiku teiega tagaväravast välja varrast välja. Ja kõik vangilaagri venelane tuli miini pääl, iva. Teie palju paljajalu, kogu kogu aeg, mida toona kallast viidi, meid ikka läände lähed ja kõik vangid, lähen ära ameerika mängida prantsuse, nii et kui meid jäeti puhkama, siis lõpu tolku kolonn kolonni otsas läks. Ja, ja siis ma ütlen oma poistelt, mina ka enam ei jõua, pandi meid puhkad, ma lähen ära. Jalg oli verine, mul siit külje peale mädanik sisse kõike, et ma lähen ära, põgenen ära, et enam ei jõua, seal osaleks hulluks kohe täitsa hulluks, et inimene süvaJunde järjest vilja seal ei olnud mitte midagi anda. Siis kolonn pari maha prantslasega õnneks mööda ma hüppasin püsti, ainult meil olid sinised värvitud nutt rõivades suu peal prantsuse vangide ja mõõtmisele hulka kooruss, kamraad temale sõbrada ja kolonn läks edasi saksa vallude, pannud tähelegi, seda nende tuli, peaksime talus ja see arst nende Arskasvatest hoiumaalsele jalase meesile kuhugi. Sa pead kuskil abidam, sidus jala kinni mädadele väljak siukest jala kinni, Otsalia kuuks, aiad siia. Tiivad pelgalt me läheme edasi, siia tuli, kuulsin, magas veel kuuri all vankri real vutt saksa mutt kuuske välja. Raus, Raus petsid mu välja. Ma tahan süüa, nende kolonn oli otsima. Toda sakslast ütles. Ma ei tulegi kaasa, jäid maha, ei läinudki. Kõndisin üksipäini. Panid Hardo keeras ja mõtlana kartulid natukene koti toored kartulid, läksi, seemned võtavad anda ei tohtinud, ei kõla korda Saksa anda ei tohi vangile toorest kalasöödaga ikka kotiga sõrma midagi. Vaatan juba Kalev on üks, viskab leivatüki kõnelejaga aknast lihtsalt hakkas leivatükile Amsterdam. Rotterdam siis ma tuleks prantslasega tagantjärge, ütleks kus sa lähed, ma rääkisin, näed, niimoodi on, et nad, see võttis kinni ja viis mind staapi, välistaap kutsuvada sinna ja ütles, et vaat minu vang põtrade vasta jäetigi. Austerlaste hulgas oli inimlikkus oioi, et väga, väga, väga, väga, väga tore. Pärast hiljem tõid teise ka veel kümmekond meest sõna ja siis tööle pandi tööle välja köögi juurde. Võlk, sandarmi köök oli, mina olin siis köögitööline. Prantslane keetis suppi nedele, kohvi oli tööl, olime seal, pandi tööle. No tead, ma olen ainuke sõjaväe, ega nemad ei teadnud midagi peale kurjategija siin olema. Ja siis korraga viidi meid välja, et vaat kaevata siia. Tantsude ja allohvitser oli, see ei kaevanud ja kõik läksime kööke tagasi, maksavad midagi, midagi ta tee kaitsekraavides. Ja, ja siis me olime seal, ma ei tea, palju aega läks siis lahingud, aga see oli juba Linzi linna oli kriitiline ja siis see pommitamine õudsad siis onu onu oli ka nii patarei saada selga ameeriklane, kole oli lihtsalt kahurituli pale kuulda kõik, ja siis ühe korra tuli hinnaks kole mees, Esseslane. No ikka päris inimese nägu oli peas kohe ja olgu need vangid koristatud. Meil tuleb rinna siia, olgu, volinik ei küsi, kuhu muna panen. Vot sinna vangilaagrisse, ta oli ka, noh, ikka nihuke on näha kohe, ta ei anna kellelegi armu enam. Ja siis ta läks minema, et ma tulen, kontrollin kas on need vangid siin ees või ei ole enam. Ja see võttis püssidest, lähme sinna laagrisse, läksin teed pidi ja siis need tankid tulid puruks lastud, teine pidas teist ja siis üks bankida kuulipilduja tõmmas meile niimoodi pääle mängis meie peale sakslased, said aru, Takad, näita tema. Sakslased kõrvale. Et hakata ei tulistanud, mängi kuulipildujat faktiliselt mõtet võibolla laseb, nii et sakslased nagu ilusat asja näinud, meil on niisugune mulje kõigile ja siis läheme sinna seotud, see oli prantsuse laager. Need ei vasta, ei võta. Siin on ameeriklasest saator ja teen ka, siin on väljendanud, kus me paneme ümberringi, on piiratud ja otsendi tagasi ei ühine jälle tööl olime. Tähendab, teine päev tuleb sinna, ütleb teate, poisid, ülemus, et katsuge toidud kokkuhoida meelde, süüa enam anda ei ole. Et varsti ameeriklane, madin käis juba nii küll halba ja kõik oli kuulda, kui selgelt ta kohe, nii et hirm ka tuli, kibe küünes magamine õitseda, kõhtu magama, ei tea midagi nagu hale tunne olnud. Ja siis rääkisime jutud maha ja läks minema. Hommikul tulen üles ja. Sa tahad seda. Ohvitseri fennoteate ajab meiega juttu, et Ameerika läksid üle ära juba. Et me pole enam sakslaste käes ameeriklaste käes, aga me ei tea midagi, mis edasi saab ja kus süüa saada, meil on toit otsas, nii, vaatame, teen oli varsti umbes 150 meetrit mulle kõrvale, suur-d. Vaatan vilist tuleb valged lindid ümber pea ameerika vilist tuligi valged lindid ümber kiivri. Politsei tuli sinna ja lähebki sakslase juurde. Peavennad maalne laagreminema, toore laagri Fongilage, annad alla, tooraitab ära, vangide peal, räägib ära. No et, et näe, ma hoidsin neid siin ja üks server võiks hästi inglise keelt rääkida. Serverites kirjutas kirjaväljal skaala vinge mastaapi, minu mehetavad sealt läbi saatedokumente kodu. Nendele kümmekond tükkine mehi, sakslasi, autor, lauderdanden, laupäeval küsitleda, elatas sedasama linnast pärit. Tähendab ära võtsid linnano. No ja siis meil lubati koju minna koju ja öelda. Ants pakuvad välja, et meie staap tuleb järglase tooduvaik valmistada. Ei ole kurje, teine kaitses pange ja hoidsin vangija valmis sõitma. Ja siis noh, aga mis meist saab? Politsei, läheme ära, ega me ei tea, Me oleme rinde, politsei läksidki ära. Ja läks natuke tuli siis väeosa, tuli võiks 15 tanki tuli ameeriklasi, jalavägi tuli sisse. No kus siis seal oli venelasi ka juba kogunerist läks tramburai plaati, jumala on, nemad tõmmati sigaret. Mul sõin terve koti teene, konisid Montyybida sigarid koomal ühte suitsu pole saanud ja niimoodi, et katik maha võtab ana Russiluks, Paksa palk juba tegelikult pakki sigarette, kus elul ja süüa, võta konservi, seda noh, aga, aga nemad ütlesid, tuli klasime küsida, et mis meist saab meedia midagi, me praegu oleme see liin, et kui sakslased tulevad peale. Me taganeme kohe, et ega me seda vastu ei võta lennudega selleks oliiv. Aga õnneks saksa ei tulnudki peale ei tulnudki. Kes teine pähe tulid, alles siis Leguraal armee. Oi jumal, meile põngabel ülemudsus, hirmul mürindab org oli täis, tulid tautidega lestal õisjärve kaldal, üks 300 kahurit küll üles pani üles, vot siis sinna ma läksin tööle saades rümba juua. Te olite siis juba Ameerika armee toitudes ja juba seal juba seal imal ja kõik nemad kandsid toidu ja kõik. No ega meil muidu pääseid polnud süüa, bande kutsed võtta, me pidime minema ka tappa ei lähe. Te saite endale Ameerika vormisesse? Polegi huumoriga, polnudki Sa tahad rollis tross, Komäär jälle ja tule sisse. Christian auditega venelasega nemad kärpida, Olev Russ, palju teiesuguseid oli seal, neid oli vähe pallu armeendude, terve, võib-olla pataljon koheda armeenlasi ja grusiinlase töödule pallu, oi jumal, joo, kas teist loodi siis oma üksus ka? Elu teinud nende juurde kohe see oli tankikahurväe laeverska mehed, olete valmis teha ja siis ta pani selle viimase matsu sakslase, temas kõikide raam, lennukid tulid ülesse ja andsid signaali iga patareil oma raadiojaam peal. Iga patarei eraldi juhiti tuld. Pärast seda maad vaatasime, käsi oli august välja 1000 meest ei olnudki püstpalk stagneerunud mulla all, kõik, kõik taimed tampisid puruks, tegi puhtalt. Nii oli venelane siis toona kaldal väljaskamatuslikude, suur tuli, Vähi pani puhtad puhtasse, jalamees suurte sõdinud, ei sõdinud Salamei neil jalamil lihtsalt asjaajajaks all, too oli asja ajaks ainult tankid ja suurtükid ja lennukid seal oli kõik, mis nad üldse nägidki sealkandis alanes, rolli ei mänginud. No ja siis olin, olin seal ja mu koduigatsus suur. Ma lähen linna kodumaale, sild oli vabaks lastud venestraid silla peal kokku kõik ja see oli vist ma mäletan, kui ma ära tulin, kas selle juulikuu sees või et te olite mõne kuu sisse ja, ja noh, sõda oli lõppenud, aga seal on midagi teha. Oleks ma edasi jäänud, oleks hingest Stahlil mõrvar on, kas hingelt jah, ma praegu kuulen. Kas sa mõtled males sealt ära tulnud või? Maast ja seda hingeldad ja aga kui ma tulin siia ema ütles mulle kadunud emad, missa poisid tegid siin aetud inimene maha, tapetud maha taga iga väikese pisiasjad ja sadulad siia maatse mullid, keegi, mida, aga mina olen vabatahtlik Nõukogude sõjaväelane? Papile peal, ma kindel, et maatia, Stalini süsteemi, ütleme ausalt, kui ma seda ei tea, olen ma pool ka sellest asjast, tean midagi. Juhtunud oli, teil aga hakkas koduigatsus ja vot see oli see häda on, ma tean, poissegi mees paradiltin alla, mina olen kange velangudumal vaatama. Jaja tulin ja venelane, kodu ei lahti. Panime oma sõjaväkke, ma olin Austria sõja sõjaväe vene taevaga teeninud jälle, kuni 46. aasta augustikuuni. Tellin leiba pandi leivatööstus tööle sõdurite leiba, 1000 silgud maksti kuus, ilus palk oli, 1000 silgust sai sellel osta silus hukkurtest, kilu, kilu tubakast. Lülingudega ikka tuhandeid inimesi nende süüa ei olnud. Siis saadeti mind lõuna, Preina pandi tööle, tegime, tead nüüd teist raudteelt kõrvale, et Saksamaalt plaadide kohe teisest pagulast Teide pagulast Saksamaal, teised raudteemõõdud. Tegime teist raudteelt kõrvale, siis seal ju kedagi ainult automaadilt kätte läksin, pandeemia taga pandi meid. Pandi ära, mehi, pandi lehka tagama automaadetamad laost väljalehte jälle virmus, tule lahing seal seal igavesel iga kuuliva tragisid ja sinna palusin end, et pigem end ära kodumaalt, ma ei taha siin enam olla leksidele komissari juurde kohe. Palun väga ja ta andis mulle kirja kaasa pitseeritud kyll. Ja muu dokument mulle omale selle raudtee kulgeks ja sõjaväe pile nagu pilet oli kõik kaalude tulin siiani, siin hakkas juba teist univermabi ta kohe nuia lähen sõjakomissariaadis, ütleb, et nood Tallinnas Tallinna seadmesse tegemata Takat maasta, kurat vaja on õppinud oma nimele koolis käinud. Nojah, see on ka õige, komissar ütles seda kirjamsed ja seda ma ei tea. Ma hakkan kirja lahtivõtmise läbi lugema, mul seal oligi mu saatus sees, et Ameerika sõjaolge, pange silm täheledele mäele, ma kujutan ette vaiba, aga ma ütlen see prügikastides ka valmis. Ja siis ta saatis mind AEG niidule. Läksin Aegviitu siis seal siis sõbrad mul ümber kõik head sõbrad ei ole uued sõbrad, rattunu, kõik sigareid, suund, räägi kutsele, keelooline mina, mees vahetab mulle valetada. Ma rääkisin, lennukid pommitanud, nagu ma praegu teile räägin, ei, mitte valeta. No ja siis tulime sealt ära saada talveks Kloogale seal ka teenide mõõtnud, seal siis sain aruparra tuli ja mina marsin paraadi ja järsku kästverloparaadilile sain aru, et midagi on viltu, nüid ei lähegi paraadile, siis saadeti valveposti laskemoonaladu valvama, kuskil erivalvepostil linnas seal Klooga tükk maad minna, sealt jälle maha väeosa, saad, sa tead või tema julgeolek jälgis juba maa peab kasarmus olema. Saad aru, kogu aeg hakati taga kiusama ja ma saan aru, aga ma ei tea mingeid järeldusi. Jaja Stahli kuulutas välja Mobi 20 vabaks noode kõik lähvad lähevad, millest mina lähen, kümnerveerindat määramine, villade mõtlikud, elu, tambitakse kodu minna järsku jäterjersale mingis staapi, dokumente. Oleksid dokument järgi. Kapten, kartul sõidab ka seal. Ja vaata mulle otsa ja mina sinna püsti, tule välja, ma räägin sulle mõttes väljal, püstolist, sa oled arreteeritud. Mis hädas on, ei tea, käsk on nõiavisata seda karterisse ja seal oli palju petta paljusid, et igasuguseid kaklisse venelasi väga palju ja ja teine, te kutsute mind välja ja siis major Liivak sellisesse julgeolekumees. Ja ta ütles, voo fotokos, meie Prapassi veersalu on maalasid ammuda lautsi nüüd et seal tead moraalset inimest lüüa, olen iga päev sealt oma sõjaväe julgeolekutegelane kriitsaimete irvitas, tead, no kus me elame, hakkas kohe pihta, hakkas ka pihta. No nüüd sõidame Tallina kaks bussimistel juurde, mis Tallinna toomvalmiks punker oli seal kukkust üle kuuluv kahe mehega. Vaata pressija tähelevat, Ameerika saatsin siia saada ameeriklaste poolt saadetud ylesse kihutav meister raamat, räägi mis üles Ansobilanti ja pressivad tähele, kui sead. Ja tead ja siis hüva ei antud. Ja siis anti süüa marjaga jumaldad ja see toit oli millegagi tehtud, vad uni tuli peale. Püsti, kukud püsti maha, kas võtad omaks? Ei võta. Tuli mani rusikamedal kaela, Plarradi jälle sa tegid niukse tüki musta peaga mees sellega isegi, et mõlemad rääkisid ta nime ma ei mäleta, neli püstoli, võttis laua peale, vaatas, vaatas tagasi, läks teise tuppa telefone kõnelema, et ma võtaks püstoli. On Yamaha laska ja tähendab, et oli vaja ärevitada mind. Kõik, ma sain aru, mitu korda anti võimalus kõik teha, aga ma ei olnud loll mõnime kooli läbi teinud, ma teadsingi tähendab saledad püstolid, irvakil linna loll mees olema. No ja siis sealt pinnitage gripini andis, mõtlesin kirjutamise tahate midagi huvitavat, seda ma und ei ole ja samadel Algeriaadeekimisest taade, miks ta maksel vangerdus maha laskma. Hõlbjad panevad kaja nutma ja sellega lõppes ära ja antivere julgeolekule. Siis need hakkasid pihta, siis ma ütlesin niimoodi, et sakslane vähemalt oli viisakas, pani mulle iga kord käed raudu üle Kuuloso pilkas. Pol Naili, nii. Polla. Nonii, kõvasti vajutab neutrauad, automaat läheb kokku parasjagu. Aga venelasi on rauda 40 korda pasla nööriga, ma käed selle raha ülekuulamise ajal Barbiinliku pastale pöörduma, et selja taga 40 korda lihtsalt viidi piine mõtted, kutsuti vällja pandi nurka istuma, ise vaatab, näitab rubla, ma sain naise sugulased, Ruukad osta, sind moraalselt lüüa ja nurgas räägime ka jälle või Moskvast kolm mehed tulid, käignoveer solvavad, Gabrii krae köitmisel on, sa tead, palju sa pead tuli siis pärasel. Uurija säitsevolide nimi näitab, et Veerpalu teadlane võtan. Meile aitab sul 10-ks aastaks küll see matk on selle jaoks valmis, saab, kas sa räägid või räägi, ütles seda niikuinii. Vi mõned kanalid kaovad ära, ega sealt ära oma eluga tagasi ei tule ja sinna sa jääd ja valmistada nii julmalt rull surmatumal kullad, ta ütleb muidugi Hiiumaalt veel, sa teadsid minna, 41. aasta siin tegime 40, mis sa siia tulid, sind saadeti siia politsei ja ma olen vabadust kõik nõukogude partei ja nõukogude ajal ja ma ei tohtinud oma koduma dollana. Nii julmad mehed olid moraalsed nüüd jälle ja siis viidi vanglasse kohut ootama seal kaks ruume, kohtu, kohtu lõpetanu sinna, no siis mul jäigalt eestlased ka väga valus mulje, ma olin ära nällutanud eestlasele nii palju seal süüa, Marian, ausalt, ma ei kiida neid ka, nad viskasid tsitaat tünnitoidu, aga Jan Tiivel, vaat mulle nõukogudevorm selgas. Aga minu kõht on aastaid kõik sind ära, nendel omad olid head pakki maad, nad said kõike muneja vaid metsale seal kõiki poliitvangi kahega, vanemad mehi ka ikka kaitstud on täielikult võib-olla kõik olla metsavennad ei olnud, osa võeti kinni, kohe oledki, annad saksa pooldajaid, oli ta nagu Bloomberg, naine pani kinni, suri Siberis, vaja meelse kuldne mees, oli ta millegi Methablevad saksa taabis, kirjutage palun muide saksa-vene-eesti keelt. No ta ei olnud mingi päts Avandiga. Ja, ja siis vanamees ajab mind üles, ütleb Elmar, kuule üles, sul tuli pakk kõik värskeda. Irvitada. Neli meest istuvad kõik, no polkovnik on õpilased, prokuröre, kolmgi kohtunikud, no siis oli üks automaat mul kõrval. Ja siis uurida kõike ära, nii ja naa, nii ja naa. Ja ma rääkis mulle midagi rääkima, näiteks sama juttu, kodurmad, mul ei ole teil midagi rääke muudanama. Aga te rääkisite, tegite propagandasõjaväes masmaid vananenud rebiinile püsti, telk oli mul alati tõlk ees ja ma räägin ära lase Jondo propaganda sõbra räägin, kus elu seal olid, no ma rääkisin, elus oli elu seal, no ma ei kiida laida kedagi. No vaat sina tegidki õudused ja sina pead Venemaa ja, ja google kodus tegema. Mõõtsin selle valvurile, oli hea mees, teine kaks valvuritel putka arvas, et ma annan sulle kirja, mine muu tädi juurde sugulase juurde, sakad sellest pudel viina. Too las tädi toob ja tuleb Mempaatan tuubolgase silku kardulast, ma olen nii nälgas, mu kõht on nii tühi. Ja siis tädi tuligi. Siis siiski viis pudel viinaga, tädi tõi silku, kardad, ja ma rääkisin, tegelevad vaata, mis minuga tehti, mind lihtsalt reedeti maha. Et mis edasi saab, ma ei tea, siis kutsuti tribunal juurde, tribun lugeda ette 10 pluss viis pluss viis parandada kondiskeerimisega. Nii et võeti mullu Austrias tõin summadega ülikonna särgid need likvideerima, korter on Venemaa puhtaks, nii et mul jäänud hilbu selga panna. Täitsa paljas olin, 10 oli siis laagri, ei, 10 on laagret pluss vii õiguse kaotamised kadumist 10 pluss viis asumist ka veel, nii et kui tahad vangist laada adume ja siis veel viis aastat valimisele õigust olla. Ja siis kas teil kaitse oli koht? Ei olnud mitte midagi, mitte mingisugust. Kaitsjad ei olnud mitte midagi, viimane sõna oli mitte. Mul on viimasel ajal olnud veelgi midagi, ma olen kogu aeg räägin, ma pole kergemal karis oma tulema, töid ei ole ju. Ma ei uskunud üldse kinni pannakse, ma mõtlesin lihtsalt mängi hirmuga ja kuula ja imesta seal, tõsi siin ja midagi ei ole valet, siin on rohkem veel tagasihoidlikult räägitud ja no siis te olete pataljonis patareis Patarei ja siis viidi mind juba, kui kohus lõperammide sinna kambrisse viidi sinna kambrisse, kus olid kõik, magasid maad, mina viimane istuli pintsak, tsitaat magama seale, samasugune Ali jälle. Jälle need mehed oma toitu ei söönud. Eeess mees vaatas ringi, kallased Kattrothopsa tünni, mitte poisid, sööge kõht tühi, on mitte-eestlane ja eestlasele ei anda. Kas võib-olla sellepärast, et mul see ikkagi rõivastus selgelt, ma ei tea, siis üks noole nimel oli, nool oli, see oli täitsamees, aga te, poisid, jamate mulje jääb ka toitu, andke nendele, kellega sa oled, heida ka, kellelgi on linnameestel ei olnud midagi, kaardisüsteem oli ju veel. Et annab tema salata, kui ta midagi, aga need teised ei olnud midagi ja siis sealt siis löödi tapi tapi välja saatele Lasnamäel, kus vangla oli seal sinna kogusse Admaneks tapivagunitesse ja meie ei saanud omata vagunit, sain pooleks venelastega ja poksija pandi sisse setult eestlase röövima, koer kaks meest, saabas käes, Jallai saapaga pähe. Aga siis minu kõrval oli kõik, olin võõrad igast kohast kokku ja me 11 ei tundnud ka mu kõrval üks noor turske mees, tore poiss, olin. Aga ta oli hea pillimees muidu pärast jah, ja see kuradi lutad käib üle päeva närati nurka, lõi vastu vastu, enne kui temalegi raigi. Tal polnud ka midagi, aga minul pole midagi võtta, Mullen tõi mulle pisarad, aga vanameister võttis kõik sendid ära. Kõik olid omale kõik omale omase, siis oli rõhupiid alluma, kuhu teid viidi, siis viidi kohe jutiga senna, kusjuures aadress on siin, siin on teemeroskaja oblast, Kemerovo, Kemerovo oblast ja seal käisime saunas, maru suurlaager seal ikka tuhandetele koone Surlal, siis viidi sinna siis sealt päeva venelased võimu juba juba röövis puhtas käitumine, meil oli lihtsalt letiga Did käe läbi ja mees jäi ellu ellu Jaanus rapsastite kõva madin, seal oli neid vahel, aga ikkagi nendega veevõim on endale üle Peremed juba. Ja siis hakkati tööle määrama, määrati tööle tööle ja siis võeti mina eriala, midagi ei ole. Siis viidi parvega kuskil üks 300 kilomeetrit mägedesse suurem osa vange, vangid lõikest metsaga, et meie, eestlased, olime kõvad töömehed, pandi nendele maju ehitama. Ümarpalkmaadest raiusin välja, tegin barakke suurimaks kolmesektsioonis toad, kaadritega laelauad ja katustega laudas küllaltki palkidest raiusime, tegime Trace siis kaks aastat, siis ma nägin seal siis seda suremust, mehi suri 47. aastal, sügisel suri väga palju, väga palju ja siis üks brigaadiga kaevas kohe hauda ja kogu aeg kogu aeg ja mul selle jaoks maali juba siis lumi oli maas, trügis ja, ja siis kaevas hauda siis haua kaevate brigaad ja puusärgid, tehti mingid lauad, kui pandi puusärki, Stractur võttis nad pääle viis sealt ülemäel. Mul oli surnuaed. Seal saksa metsatöö oli seal kaugemal, sealt pealaagrist. Sinna. Just Lõuna-Korea tagas alt üles muu asjaga tuues autode müügi, käin linttraktor, vedades seal edasi-tagasi ise sellesama reega ja jäika, sama reega ealise muud rege paindlikkusele oligi, millega toitu veeti. Surnud ka venemise Altpalkidest tehtud saal oli sellega v tihti need moldaavlased, need 300 tütre suri ära kuu-poolteisega, siis tuli komisjon Moskad kohale, laagriülemad viidi minema, öeldi, et teise kohta laagri aeglane midagi tehtata, millest suremust tuli? Tihuslai nälg oli difri sisse pumberlitutes, lõikas läbi aegade Elmar, tule siiamaani tekki mälestades. Ilus tükikene oli, et ma suren ära, maimule öeldi, et ega ma elama jää tal nii kõhnaks ära ja see oli see staabikirjutaja, jajah. See suri ära siis ja ütles ja see siis seal tuli pall, varia siis üks eestlanna, esimene surnu oli meil üks eeslaste kohe saksa ohvitser, ta ütles mulle ära, et ega ma põgenen ärasid ja põgenes, tahaks ära põgeneda, jooksis valesse tsooni sisse, vaat seal tihti niimoodi. Mets lõigati. Vaba vangid, diad, vaba vangid, täitsa tädid. Midagi suurt kurja teinud, vaba mandikust, need lõikas sisse, pandi kuuli pillad ülesse, võskad käis vangid tööd seal sees ja kui sa oled lihtsalt üle ära kui seal, kus said minema, Ani, mets oli täis, ta jooksis sinnapoole välja, jälle mõõgad olid ja teineteise võska kuulibivaseda maa, selle esimene number üks surnumehel, aga tal Viljandi poiss nimi oli, millest Viljandi poiss ma tean, tal väga tore poiss oli, sai ka kirja, kus siis tuksis nagu minagi, siis ega meil vahet seal ei olnud, ega siis ainult ühe rauaga ega üle 10 ei antud tol ajal. Kümnete pärast oli 20 viisa juurde anti veel. Aga siis järsku kutsuti välja Tuudiumaid uus tagasi Norby laagrisse uuesti tagasi, mis tähendab hulk olnud, tähendab kõik laagred siis selle kandi süsteem siis üks neegritest mind oma laagri sisendisse, korrastus, brigaadikorrad, grupiasime, värvisime. Nii palju prussakaid, lutikaid, tead kui seinad seinale paksu täis ka siis me neid kapsaid ja gaasimaskide väävliga taksime leidunud, kuigi kauaks nad jälle tulid uuesti. Ja, ja siis isegi läksid hommikul tööle vaatset mütsid tahtsid edasi minna, mütsiga edasi, mütsi silmi, alul see oli täis lutikad sellega teise kohta, neid nad on paksuna seal ja siis ma sain seal head poistega kokku, pointi. Tal oli ja siis ma läksin, oja oli, meil oli ja seal oli ka veel. Ja siis tegime tööd ja elu oli tore ja eestlased olid pakid siis pakki pidama, kapjorkas ära ära, Jancis tehti puhtaks jälle ja siis oli meil 300 inimest, kes tööl ei käinud, kutsuti bloknoideks, nemad läksid kööki, sõimes tahtsid, tegid Staktid keegi keelt vaid on võimeline võimeline, kes, aga siis me olime parajasti. Saunas tulime, anti käske, tulete laagre peaülema juurde, laagriülem on eraldi peaülemal jäänud, mitu laagri kohta oleks pea ilmater sinna toodud, sinna üks endine ei tea, rääkides on tutvuda, et mõni julgeoleku ülem vahele jäänud niuke türann, kunagi ta ei naernud. Ja siis ütles nii, muidugi teate, mehed, neil oli raske elada. Ma olen siin, mitu päeva on käinud ja ma olen näinud on. Aga ma teen sel asjal lõpu. Kas te teate nädalasel Nurme pale ehitanud metsas, kus me teame ehitada küll balti käis seal madiendsena petsiaal vanglat? Seisan hoida ja jah, jah, ja, ja modellises linnast 300 paari käeraudu maa, teen selle laagri puhtaks, tehke oma tööd edasi, ta rääkis väga tore tuttav Dormeer, muidu Ada, kui ta laagris ära käis, siis ikka nii palju päevi antud, et nii kartsasivat lasta, kui ta midagi nägi, jälle valvurile veel seegaat jälle viis päeva sellel 10 päeva kokalaimust 10 päeva niimoodi jaga tema nime, küsingi ütelda. Ja tahtis korda majja lüüa ja ta tegigi vangla valmida, üksud meile aplawa välja. Üleloendus vot jah, siukest üleloendust, kõik välja, kõik välja puhta naised, kui mehed, naistelaagri pool, meil ta naisel, seal võis olla umbes 1000 ringis paar tuhandeid mehi ja naisi, naised suuremana venelasteks sunnitud bakterid ilma seal palju lapsi. Siis naised välja ja kõik välja ja hakkas nimekirja tagasi tulema, aga püssirõngaga väljekümmergaik piss püksis kinni, kohe hakkas tagasi sisse jättis need kõik välja blatnoi teketis välja, löödi värav kinni, pandi käed raudu, viidi kõik sinna kongidesse alge, helge omaette tööle ta käija, elagu omaette. Siis on ju kallis, lohakas elu paranema, toit läks paremaks ja kõik ta enam nii hullu ei on, tegime oma tööd ja siis järsku Stalin suri. Aga ta ei surnud kohe. Scolm päeval mängisin leinamuusika, öösel magan, saadan need krabid üleval. Nonii, õudne magada ei lase ja mõttekümneaastane mees ukrainlane nutta, nutab, kellele 10 aastat A nutab, ütleb astaatetroovid padja homme ja nutab laps ja sa ise ka välja. Siis sa tahad seitse aastat. Noh, ja ta nuttis ja tead, ja siis tekkinud üldamnestia löödi meie laager tühjaks. Nii tühjaks ainult poliitvangid, mitte üks lahti poliitvangide anud, meie jäimegi siis see suur laager olime, sellest pool laagrit, lõigati ära blatnoi, need olid siis pool pidi jääma nendel noh, me meil Heile poliitvangidel, nendele, kes veel jäid kinni, keda ei lastud laadil amnestiaseaduse kuulunud miidi sinna. Ja siis ja siis üks väike nukk kolmeks jagada üks nukk, laager, jäätis pressile punktiks Lugus, kuskilt tuuakse jahutusvangi, kus kuskile minna. Aga siis nad olid valvurid meiega, nii olime ka inimesed meiega kunagi midagi teinud, käin korralikult tööl ja elu oli tipp-topp ja tegime oma tööd igal pularamiaal, siis läksin töökotta, kus tehti inimestele vangidele jalanõude tulin sealses remontis ja noh, talvel seal neli kraadi külma, mustus külmas ära jälle perimeetri, raju lahjad, mustust ja, ja siis taburet parandada ja kõik tegin ära ja siis üks valvekoer oli sõidude süüa oleks võimalik nahkades oma lontu talle oma koeral marsa natukegi hobuseliha senna Sukutele korralikene palve, nüüdse valvas koerad lõukoeraga midagi. Kas ma sain sellel hukkure liha ära ja praadisin seda pudeliga? Toode? Maslader andsin oma toidutemale kohe praegu paks mina, keda ei anna ja ausalt ja kaebaga ei tema sealt kellegi tehke midagi. Ja, ja siis noaga 40-st Tal oli, on ja järsku operkonna mõttes kutsub mind välja ja sa oled vaba käiku mulje, suu ammuli. Ja vabakäiku, see oli juba 54. aastal kevadel, siis ma esimene vaba käiku, läksin siis ühe sõbra juurde pudel viina ja selle nahka kahe mehe val ja tunne oli, ma olin vaba temani vaba, ennem seal juba tavaline, üldse pole vabavangina tuttav eestlane oli seal siis 600 ühingutega mitte pudega pullide, lilled, tuttavad. Ja, ja siis ma olin vabakäigu iga siis sügise, siis lasti neid kõiki lahti, poliitvangid, kõik kassi, mind, kas anti mul sõbrahv 200 kopese lahtise ojad, elati ja, ja kõik liberaalid olid ka seal laagris tuntud Eesti tegelasi ka oli? Neid oli suurem osa ära viidud, vaata eestlased, põhiliselt ma ütlen eraldi, sinna toodi pärast karakaadi, ülbe mäss oli, siis toodi sinna Eesti arste, niuksed. Tuntud tuntud kõvad tegelased, et kõik Garagandaas mitte mee lausa seal need ise rääkinud, et seal suuremale lihtsalt kõik hooned nuusata. Nii et nende neil neid ei olnud nihukest kanged nuusata haridusteadlane meil ei olnud. Aga oli küll vene oma poolest, oli küll, oli isegi vene kindrali oli, oli, oli polkovnik. Ja Venemaa oli küll, jah. Te olete nüüd istunud Stalini laagrisse, Hitleri laagri, kumb oli raskem? Vaata nii ausalt ütelda, Hitleri laager oli toidu poolest raske piin. Sellepärast kui ma läksin sauna, viidi meid sauna, ega meil on alati hirm, sa oled ennem, juudid on sees. Saunakraatia gaasiga tapeti käia ja siis meil tuli niisugune tunne, et miks nad ei või siis keerata ja meil ka selle gaasikaamera laati kartsime, saad aru, või siis dinaadi, kui sa vaatasid sõbral otsa, sõber katsest küll ta on kole. Ta oli nagu kondibukett, ainult nii kui nööri külges. Vaat see on jällegi kutsuda teda minu, oleks seal ikkagi surnud ära. Ega meil pääsu teed enam olnud ei ole, sest me olime viimase astme peal piimarasva peal, ma ütlen, et ma lahti sain, aga see ei tähenda juba parimas asi eelmidega. Prantslane seis lahutas püsti 215 lehma, 20 lehmalaudas saksa daam, lüps, austerlane, austerlane ja prantslane, õiges Rusco määr. Piima oma lollide teadmiste tähendas ja mainin Terje Kruusi tähele, tal hea lehmapiim, aga tahtsin tüdrukule võim, on tema käes prantslane kruuside või Ameerikale, ma ei tea, kumb nende vorm oli seal järel ja ma olin mitu kuud enam kõhtu pidama ei saanud, see piim tegi mulle, vaat me olime nii läbi kurnatud saksa laagrites. Nii pikka igatahes venelane oli pikale, mine paisa tööle alles süüa ka, nii et hing, seesolija, pikaldane oli nõrgem selleks ära, ega midagi teha ei olnud. Mis läbi lühike tjah, piin, teine pikk-pikk, peen ja aga see oli lühem, oleks ära läinud kukla teeniga kaheksaga ära olla ja ja võib-olla kodaalinos veel 10 aastat elanud, oleks praegu, kes on küll kuskil Siberi nurkadega midagi, aga valvurid seal ja teisel sakslase külmemad saksad külmemad ka seda nii selgelt. Vaat meil baraki puid ei antud, aga talvel oli külm ja siis nendel raudahju saksa sees ja siis me pidime Simentidele, pidime raiuma kiviga pilpad ja mõne puu ja saksa nägi ära kuskilt aniilis, ma ei tea, kuidas lisse piiratud. Kõndis püssiga veel lehimul püssikabaga, nii et mul käsi kukkus kohe nagu narts käe pihta lõi. Mis alles pulkade varas pulti, nii et nad olid külg, aga nii-ütelda need valvurid, kes aknas vanad mehed seal 65 asemel ütlesite, et anna natike rohkem, annan natuke suitsu, tantsile kolivad sulle, ega tal ei olnud ülbed, vanad me taustal on. Aga üks on ju, kui ma ütlesin, et anna suitsu, Jantsuid andis tilluleiba, et metsa noormehed suitsetavad, Jansult andisid tüki leiba, need, need noored mehed, need igatahes need olid. Need on, mul oli juhus, oli saksa laagres. Meil, komandant, igas ruumis ruma komandant, see oli venelane, venelane, ukrainlane, paks tema, meil jagati elada nii nälgas, et kui leib katkes, näpuga, võtsid prügi ära, 100 250 grammi leiba. See asi ükskord päevas, Lõõnseruppija task, mõrudat kohvi. Pole ainult iga päev samu ilma rasvata suhkrupeet. Suhkrupeedisupp. Aga tema jagas seda marmelaadi, jättis õlad podcast niuke põhja. Teadma oli üldse, elus on nii palju kannatamas, kaua sa kurrat jagad, tõmbasin tabureti, põrutasin taburetide talle. Pangedes käästmine menetledes õieti tegid, ega millest selle poolt ja millest ka sallinud seda, aga see oli ta lõppaegade rohkem enam, Eurostat. Teine mulje jääb mul meelde venelasest saksa jõun, tsemendi enam selga võtta ei jõua, aga koti pead viima. Ma ütlesin venelasele tule täitsa Puma minu aita mul see kott selga Possulduda, tead küll. Ja, ja siis ma jõudu mul olin ja ma vajutasin endale kohe, siis lõin tal nii haledalt Linzale Ammasid välja või mitte välja igemed läbi koe. Ja ise mõtlesin seda koti säravad Alex sakslasele kaevama, et sakslane võitluslik riiete kokku varummusele ehitada. Mad. Ta ei olnud Patti selga, kurat, kutsun tõlgi ka välja, ütles. Mina joogoti, seda ei aita, ütles mulle kohutamineerimise tagasi. Ta ei aidanud. Me oleme vennad, käige poliitika veel väljadega. Sõpra ei aita nomina, jahuta seda ma olin läbi omadega. Vot nii, aga muidu Venemaa nii nõrgaks jäänud veel seal ikka. Aga siis, kui Stalin ära suri, siis oli meil niisugune elu. Ega ma köögis toitu enam ei söönud. Meil maksis raha lõpus ja meil oli kioskis, oli mets, saadab 15 rubla, kilu, vanal rahas ja suhkrulikviidseid rubla, kilu. Kilu ja siis aga see või oli vist rubla kilu, mina muudkui mete võid musta kohvitopsiga köögist sihi varastamil toitu küsida, enam selliseid kapis kõik leidunud, keegi meie asja, mitte midagi muutunud meile kõik oli vabalt ja siis ma seal ma jäingi ennast ujuma jõusse sain toituudi müügisse, meiegi kuskilt süüa ei pea Stahli surma, kummas laagri rohkem ellujäämise lootust, vat ei tea ütelda, iga kahtelt Saksa kaasas oli vähem ellujäämislootust, mul on niuke tunne, päev oli, kuidas Estland edasi vähem. Meil on niisugune asi, mil põgenes Saksa laagris ära viis meest. Hüppasid välja tööajal ja nad saadi kätte, kes sakslane verekoertega linna, meile näidati kära tekstide verise seal kõik, mis ma nägin, nad peksid nad ära meie juurde. Võib-olla, aga meile näidata hirmutudeks, vaadake, mehel oli kõht, hüppas teelt kõrvale, Raplatiivsem kohe sukasääres vodka, nisu oli, on kõht tühi. Rabas peedini alti, koera näts kohe, aga maha ei lasta, täiesti läbimäele. Võib-olla oleks maha kalastajal kuul rehvar Reile, karu oli Saksamaal Saksamaal ja nii et sakslased olid nati ikkagi külmemad ülemad, Venemaal kuidagi tööd tegid, ega siis oli, aga nad ei puutunud vene laagrist põgenemise oli, oli küll oli küll oli küll oli küll meil läks, isegi niisugune nali oli vene laagris, et meil oli vaata laagri sisemine puhkudel kõik vangid, väljakul on teised mehed, siis palgavangid, kitlid, odavad vangidel väiksed vangid ja meil olil kutsutav natsa rättel see, kes jagab tööle ära mehed, hommiku vibra, brigadir, seemned antakse graafikut, veel üks oli kunstnik kunstnikule nii, Pets, mees, et tegi isegi vene papi järge kõik järgi ja kunstsitegi vapi järgi kirjutatud dokumendi välja ja andsidki, aga tal vaba vang oli väljaski valvur, seal vabanesite valvurid. Sa oled seal kahe aasta mees, pandid valvuriks hoopis. Ütles vatsa, tuled sel kellal meile järge, see kostüüm, et kõik ära hommikul tuli järgia dokument, näitab vahtina, dokument on siin Mavin kolbi juurde, no sõna selle kõrgema ülemuse juurde. Ja laagriülemad tulid vasta nägikule, läks püss käes, need mehed ka dolladoleez. No dokument oli ka maha, kõik valmis tehtud. Hommikul ja lendas lähtele nivoole. Puudu puuduna puud, oh kurat, välja loeti kolmurdele puudugurd, kes puudu aknadze nähtu leiule, kus kunstnikul ei ole. Aga Alagrimaga noaga valvur viisat sinna. Ja me nägime, helistab, ei ole keegi kutsunud Bly näinudki ja need kadunud kadunud ja siis tuli välja niisugune nali, et natike tükki Nad võtsid taksojuhi, tahtsid ära minna Mongooliasse, noh, üle piiri. Mongoolia piir on meil küllaltki, lähed, võtsid taksojuhi, aga taksoõllel sai konsiiliumid otsa, nad said nad ikka kätte. Meie neid ei näinud, nii et oli, põgenesid mitmed korrad, aga igastahes ära ei saanud, ikka sealt võeti kinni, see oli niivõrd võrk, oli kõva. Et sealt tulema juba nii kergelt ei pääsenud, see oli pidi kange mees, tuleme rahadega sealt tulema, ei saanud. Palvekirju. Virutasin küll ma kirjutasin vangile arst palvekirju, kirjutasin Stalinile, kirjutasin, soovitasid venelased, kirjutasin siis pulgaanilile, kirjutasin korrus ilule, kõik tulid tagasi, mitte midagi. Neil on õieti mõistetud, mitte midagi, muudatust ei tule tiri tagasi, tunne leht oli, aga siis, kui krussohtulija Krõzlov andis vabaduse juba rohkem neelo jätlusad, õigus välja, mõtlesin, siis ma kirjutan selle loo Crusoovile. Ja russo saatis siis uulest ümber uurimise ja mind, kuidas Tallinna julgeolek välja kohe kutsus Tallinnasse laagrist? Ei, ei vabayebanüüdrosofjaal, nüüd nüüd nõid, see oli 50 57. aastal seitsmenda mete laagrist ideed juba tõudsin uuesti ümber vaadanud, mina ei ole õieti kinni, on minul on liiga, tead, ma ei olnud raiuma jälle praegugi rahul sellega. Ja kohv lasi ringvaade, kutsus mind hääled. NKVD ja julgeolek, uurijatena. Ja uurijad minu käest ütlevad, et jaa ikka õieti mõistvat saadiga propagandat teinud. Mitte midagi valesti siin ei ole. Ja öelda sulle, kui sa kirjutad väga paksud Kružovile kirjutama, kirjutas muru vaja oli, vot mis tehakse Nõukogude kodanikuga. Et külla kirjutanud, kirjutas ülbelt küll, selge. Midagi leidsin sõbra, kes kirjutab mina vene keelt ei mõista, nii hästi kirjutada. Valmis. Saadad õigus, ei antud mulle mitte mingisugust õigust, kõik on vanaviisi. Aga nüüd küll ja nüüd anti neid medale, siia veteraniks tunnistati ja. Aga, ja siis orden anti ja isamaa sõjalane, aga, aga seda ei ole öeldud, et mul õigus, seda ei ole veel, seda ma ei tea, võib-olla praegu jälitada, hooaeg, ma ei teadnud ega muud midagi lisada. Valmis? Jah, no mis sa räägid, siin enam küsimusi on? Ei ole, aitäh, palun. Te, olete ikka elu näinud? Juhtub midagi.