Kaks verist algkooli jütsi liiginesid süngelt vaikides pärajastiku kodukülale. Vale ja tõe igavene võitlus oli hetke ees taas leekima lõõmanud ja kahe nii täielikult vastandlikku maailmavaate esindajad saabusid nüüd veristena võitluspaigalt. Seekord olid tõsises kokkupõrkes saavutanud võidu tõe eest võitleja Heltzee valmistanud võitjale vähimatki rahuldust. Vale esindaja moraalne üleolek oli ülekaalukas rusuv see kirvendas, kui soolavesi haavas. Seetõttu kadestas võitja kõigest hoolimata teda seal oma südame pimedates käikudes kadestas oma valetava koolivenna imelist vaimuandi. Veskisillal oli Pekka vaid möödaminnes öelnud, et latikad kuuluvad samuti nende elusolendite hulka, kes magavad talveund nagu karude kärbsed. Reino tõmbas sellele kriipsu peale ühe ainsa sõnaga. Valetab piim valeta ausõna. Sellest on kirjutatud isegi Soloogia õpikus. Loomulikult mitte meie omas, vaid lütseumi zooloogiaõpikus, seal on sellest terve peatükk Lätikad ja nende tarvitamine. Ja kui sa ei usu, siis mine küsi kasuliselt, tahan kalandusinspektor teada. Lla. Teist korda sa mind enam ei jooksuta. Sügisel sa kinnitasid, et merikarbid laulavad. Mina ei uskunud, siis käskisid samuti küsida kasvuriselt. Ma läksingi. Kasuline naeris mu välja ja ütles, et ma olen lihtsam EL. Kasvuline neid ja merikarpidest midagi tobule, mingi merikarpide inspektor. Aga see on tõsi, et merikarbid laulavad sellest laulgi tehtud merikarp laulab lainetes oma murre kambris. Nad nimelt avavad oma karbi panevad pea viltu, käed risti ning laulavad siis nii kurvalt. See on risk, kurb. Üks kord mineval suvel, kui olin tugevamale lähedal õngitsemas kuulsingudes merikarp laulis laulis nii kurvalt, et hakkasin tõsineb. Ja just sel hetkel pääses mult minema see kilone ahven, mäletad, paganama suur ahven. Ah, Arafanta seeerry praegu nii palju kui tahad, mina ei usu iialgi, et merikarbid või mõned muud teokarbid laulad. Ja seda ma ka ei usu, et latikad magavad, talveund. Seda võib näha kasvõi sellest, et, Talvel pole latikat näha kuid kõige paremini võib seda näha sellest, et latikad on lapergusest. Vaata Reino, seda seletatakse tsunami zooloogiaõpikus, nii. Sügisel kui järg läheb jäässe, muutub latikas uniseks ja langeb sügavasse talveunne. Ja seejärel hakkab ta õõtsema põhjamudast ülespoole. Õõtsa õõtsub ja, ja siis ei jää nii. Ja sinna ta jääb kogu talveuneks, külg vastu jääd ja ülevalt poolt pressib seda latikat ja altpoolt pressitada teisi ja selle surve all ta muutubki laperkuseks. Kevadel enne kudemist on latikas õhuke kui matemaatikapisik aga ta muutub jälle väga ruttu paksuks. Kui järv üldsegi ei jäetuks ja latikat poleks niisuguse surve all, siis oleksid nad päris ümmargused kalad. Aafrika latiga ta mingi seesugused, need on otsekui lutsud. Kui see on vale. Kuule, see ei ole vale. Isal on üks raamat, jõgi ja meri ja seal on ühe pildi alla kirjutatud aafrika latikas. Ega muidu ei usukski, et seal latikas täiesti nagu luts. Aga Need, Soome latikad on jää tõttu kõik niisugused laiede lapergused. Ja see tuleb sellest talveunest. Ja see on üks põhjus, miks Soome rahvas on vaene, kui juba latikad kiurni, paganama lahjad. Aga ega see ei ole talve hoolajast plaatikud lihtsalt on niisugused kalad. Pekka ei kuulnudki kaaslase jõuetud vastuväidet. Ta vahtis üksisilmi unistades jõejääle ning jätkas oma ohjeldamatut fantaasialendu. Hetke möödudes hakkas innustunud unistaja taas selgitama. Kui tuleks nii pikk väljuda, et see kestaks kogu sume ja vana jää jõuaks sulada. Kui juba tuleks uus talv, siis pagan võtaks, siis oleks respaks jää. Ja siis muutuksid latikad lapergusteks nii laieliks, et need oleksid nagu paber. Niisugustest paganama häid paberilohesid. Laatikatest Pavere lohesid, lohil, kala pole, paber tähendas räino teravmeelselt. Mis seal vahet on, võin öelda, latika lohesid ja nii ma ütlengi, see on isegi parem sõna. Niisugustest latikat tõstaks häid lohesid. Ahaa, nüüd ma tean, mida ma teen. Otsekohe, kui ma saan niisuguse latika, pumpan ma selle kõhujalgrattapumbaga õhku täis. Ja siis joon kähku ta suu kinni. Ja enne pumpamist on siiski tark siduda latika sappa pikk nöör, et muidu on ta läinud. No kuhu see kala kuju on, Maal kaob, loll oled või? Teiseks kalasid ei tohi niimoodi piinata, see on patt. Mis paat paberis pressitud latikas on nii tundetud, selles pole mingisugust pattu. Mis pagar võtaks aina patrad, küll ma just mõtlen, kui ma just plaani pean, kuidas seda tuleks teha. Muidugi läheb ta minema, varem pole nööri sappa seotud. Toletikaste tõuseb õhku otsekui õhupall, kui ta kõht on juba kord õhku täis. Hai tõuseb kuhugi, jalgratta sisekummid ka ei tõuse, pumpa nii palju, kui tahad. Loll õhk ei vii kuhugi. Jalu rada, pumbas on sama õhk kui mujalgi. Tähendas speka veidi häiritult kaaslase asjalik märkusele teinud ta kaunikesti rumalaks, sest nii ta on. Tõsiasjad ei ole kunagi mõttelennu suhtes au paklikud. Aga Reino toetus faktide tugevusele jätkas oma valgustustööd. Tseebeeleenes pole mingit õhku, mees on kaasselline heelium. Becca oli otsekohe olukorra peremees ja lausa kui unustas endise jutu muidugi muidugi heli v lium, selge. Vaata latika kõhus, muutub õhk heli veel Jumi gaasiks ja just seda ongi vaja. Ja sellepärast peabki olema ettevaatlik. Ettevaatlik miks? Küsis Reinu. Nüüd oli tema kord tunda end häirituna, mis tõde? Ühele pole sedasama iga kord teisele. Aga Becca tundis, et jalgealune on jälle kindel ja oli valmis vastutulelikud asja selgitama. Tead, peab silmas pidama, et ei pumpaks õhku liiga palju. Latika kõhus moodustab nii kohutavalt paksult seda heli, veeliumi, gaasi, et latikas võib lõhki kõmatada. Oh, Ameerikas on seda asja uuritud juba enne sõda ja seal on monomeetri abil välja arvestatud, et lapergusest latika kõhtu võib pumbata õhku ainult kolm atmosfääri. Kui atmosfääre pumbata kas või üks pumbalöök rohkem teip Latsakas ja tonn see pole siis sugugi mingi väike. Või toa mala lehm möödunud sügisel nädalas lõhki läks, siis seegi oli korralik Mahtas. Selle roosa kõhus oli niisugune tohutu gaasi surve, et puhalile häid suri paugupealt südamerabandusse. Põmakas käis. Minagi, arvasin, et selge. Nüüdse saeveski aurukatel läks. Aga see oli hoopis tuvamala vanaroosa. Ma nägin seda roosat kohe pärast seda, kui see oli end lõhki söönud, polnud midagi pomaatanud. See roosa oli muidu niisama ära lämbunud. Ta magu oli tursunud sellest ristikheinast ja pitsitanud südamega. Grille läheb lõhki, siis ei lähe üldsegi lõhkevaid, lihtsalt sureb ära. Jälle sa valetasid. Jäid kohe vahelesesse lehm üldsegi pomahtanud. Siis siis oli see ikkagi sellise ikkagi saeveski aurukatel. Ma mõtlesingi, et ega see ikkagi roosa ei võinud olla. No ja seda võib arvata, et lehma süda pressiti kokku, mõtlesin täpselt niisamuti nagu latikaga, kui latikat on jää ja vee vahel pressitud sellel pitsitus ajal just selle latika kõhusse kaasmoodustubki siis pole, muudkui pumpas sinna kolm atmosfääri tavalist päikesepaistelise ilma õhku mitte sajuse ilma õhku. Saju silmaga rõhus pilvegaasi ja see rikub kõik ära. Kolm atmosfääri päikesepaistelise ilma õhku ja latika sees olev gaas muutub jalamaid heli veelimi gaasiks. Ja siis paugutab latikas õhku, just nagu kahur. Kahuripauguta kuhugi kahurikuul, mis no kuule, see teeb ju üks ja sama välja, mis sa kogu aeg, vaidled. Küll me kevadel näeme, kuidas Anttila Reilon silmad Jellise suu lahti, kui teine mees laseb heli häiumi, latikaid õhku. Mul on juba kõik välja arvestatud, selleks on vaja täpselt 600 latikat. Milleks sõiduks Kanaari saartele? Ei, ma sõidan kohe pärast kooli lõppu Kanaari saartele. Pole midagi parata, see on arsti otsus, mul on nii raskekujuline, rakkude hävimise haigus, et Soome kliimasse tuleb minna Kanaari saartele ja juua päevas neli detsiliitrit kanaarilinnupiima ja see on ainus võimalus rakkude hävimise haigusest paraneda. Ja ausalt öeldes paganama tore võimalus. Siis on ohtlik haigusse rakkude hävimise haigus. On sul tõesti see haigus? Aga kooliarst ütles, et sa oled terve nagu purikas, aga mul jutt. Ja tead, ma ise palusin arstil nii-öelda, et ei, tekkis paanika muidu oleks tunud kinni panna kogu koolja ja lõpetuseks palgast ilma jäänud. Kogemata lipsas mul see nüüd välja, aga sa pead luba metsas sõnakestki, sellest piisata tuleb võid, asjatu paanika. Koolitöö saab kannatada. Niisugune asi rõõmu ei tee. Aga mis parata, kevadel tuleb teele asuda. Aga mida sa siis rääkisid kuuest 100-st latikast? Mida ma rääkisin. Kuulge, kas sa arvad, et meil on võimalik osta mulle sinna sõiduks lennukipiletit? Ei meil selliseid rahasid ole, maksud, angaani tohutu suured. Ja laevaga jälle ei saa sõita, sest rakkude hävimise haigus muutub merekliimas, paganama halvaks tuleb sõita õhu kaudu. Ja ma olen välja arvestanud, et selleks on vaja täpselt 600 laiaks litsutud latikat. 600 latikat. Ja, ja nii see on, see on just täpselt 1800 atmosfääri, sellest piisab mehe ja nädala moona kohaleviimiseks. Vaata sel kombel ta hargima pääseda Kanaari saartele. Ega pole midagi parata, peab oma tervist hoidma. Rakkude hävimise haigus pole naljaasi. No nüüd sa valetasid küll kokku, sõnas Reinu silmad pahupidi. Alles nüüd, aeg oli talle selgeks saanud kogu selle loo võimatus. Aga Becca ei lasknud end teist korda häirida. Ta vastas väga rahulikul häälel. Äraütlemisi Reino, mõtle natuke, mida sa räägid. See on õudne haigus. Kes ütleb ka, et sinagi pole minult seda haigust saanud. Pagana päralt, kas sa mitte polegi sellest juba nakatatud? Sinu silmad on nii imelikult pahupidi. Vaata rakkude hävimise haigust võib kõigepealt ära tunda just silmadest, need lähevad pahupidi. Oi-oi, reinu, minul on sinu pärast kohe päris hirm. Pagana päralt, kuidas sinu silmad on punnis justkui silmad hakkavad niimoodi punni minema. Niisiis juhtus. Reino silmad olid tõepoolest läinud, ikka ähvardavamad pahupidi ja siis muutustel hetke jooksu silmade ees punaseks ja maaelu hakkas keerlema. Hinganud süngelt sisse, sööstis ta kaaslasele kallale ja samas Andywoweerlasedki täielikus taplushoos lumisel sillal. Pekka vaesekene sai sel katsel haletsemisväärselt lüüa, sest nii see on, et õiglus pärib võidu ja valel on lühikesed jalad. Kujutlustes sündinud rakkude hävimise haigus polnud siiski Reinold nakatanud ja tema tõde armastavate rusikatega kohutav jõud. Nüüd nad lähenesid verist teraja vaikides kodukülale Reinoza mees verd jooksvat minaabrühkiv becadema järel. Ent ikkagi, kui lootusetult lootusetu oli see võitlus vale rikutusega. Pekka polnud sellest keretäiest midagi õppinud. Kui Reino pöördes oma koduõue meenutas Pekkadele täiesti tõsiselt ja ilmse murelikkusega. Kuule nüüd, Reino siiski, mida ma sulle ütlen? Ära tule homme kooli või vähemalt mine enne seda arsti juurde, sest ma olen täiesti kindel, et seal on rakkude hävimise haigus. Sinu silmad hellitavad täpselt nagu rakkude hävimise haigust põdeva silma tellitavad kuulerid Reino. Kuid Reino läks oma teed jõllitavate silmadega ja valusast alla jäämise tundest masendatuna mitte iialgi, mitte iialgi elus ei õppida valetama, nii imeliselt, kui Pekka. Veel hetke seisis, Pekka Anttila väravas vaatas kaastundlikult haige kaaslase minekut. Siis jätkas temagi pead, raputades oma teed kogu oma hea südame hoolitseva soojusega ohkestabi. Reilo vaesekene tal on lausa võimatult juba rakkude hävimise haigus. Ja kui nii, siis ei aita muu kui kanaarilinnupiim. Kas ma ei peaks seda ausalt ütlema ka Anttila perenaisele? Ja ma mõtlesin, et rääkige ütelda pagana päralt, kuidas ta silmad ikkagi pundis olid.