Enamus 1900 kahekümnendatel aastatel sündinud eesti mehi sai sõja ja saatuse tujudest rängalt tuuseldada. Kes nihkes teisiti? Elmar Veersalu on oma elus olnud Nõukogude partisan fašismi vang, Ameerika sõdur, Gulagi vang ja on praegu Eesti põllumees. Sellest jutt algabki, et kuidas tänavu põllumehe aasta oli. No kehva korduvalt saime kolm korda vähem, muidu teame ikka kuus pange vahu pealt, nüüd see umbes noh, kaks pool kolm kõige rohkemate nii seemne kokku, nii et kehva oli. Mis ajaste Vastse-Kuuste mees olete, mina tulin siia, mul pea kohe-kohe vangist lahti sain, siis ma abiellun su naisega. Kas te olete üldse maapoiss või linnapoisina? Olen Märjamaal, tollikülas on sündinud maatöö ei ole võõras ei ole, ei ole, jah, ei ole. Kas noore mehena teil oli ka mingeid tulevikukavatsusi, kuidas elus elama hakata? Ei erilist joonisest, maakoht läks melistia lurri, vanaisa panid oksuni peale, siis hiljem linna ära minema, läksime kõik talina. Miks oksjoni peale kloor peteti teda ühesõnaga, kirjutas veksli alla ja minu isad ja kodu või ainuke tütar oli kodu või meid aeti välja kõik ema läks linna, isaleksin ja pärast hiljem isa ostis koha tagasi või mitte veel Vene võim veel 40. aastal, ta oli niivõrd kange iseloomuga mees, ta läks mere peale, kusjuures Inglismaa sakslased, 30. aastal ta laev taadi peal sõitis Mihkel veerpalu nimi ja siis lasin Rorrasse laev põhja ja isa tuli lennukiga. Ta sai tohutud summad raha selle Kossidele koha tagasi, selle eest maksta muidugi hästi, aga see oli, raha oli vaja raha, tal oli vähe, tal ei olnud raha, medali, nii et teie suuri tulevikuplaane tookord ei olnud. Poisike olin, aga ma läksin siis kohe Tallinnasse, õpile, luksub õpilane. No mis vahelizeralda kuutteist veel, no 615 poolale läksin õpilaseks, 40. aastal oli ka tallinnas ja siis ma olingi Tallinnas, siis ma õppisin, õpilased ei julge, peremees ütles, ei olegi eratöökoda kroosi inimene, töökoda oli, ütleme niimoodi, et nad kuulutatud juba väljadelt kutsuda rahvast, ülesanne oli, et novot hakkab mingi muudad tulema ja siis ta ütles, et varsti hindan pidada tohi, viiakse Siberisse võõrast tööjõudu, vead, kui lähedalt või kaugelt Teie 40. aasta juuni sündmusi nägite, Lasnamäe ollakse töökoda ja seadsin, läksin väljakule, oleksin ka, vaatame nalja, Lion mulle jalgu, Teleweriaal rattad jaurataks standarditele kalligaagi tol ajal. Ja siis ma sain aru, et ta suund läks siis Kadrioru lossi poole ja mina sõitsin mulle endale siis Kadri Pätsi ihuga valluvustusele mustali ja nendel seal üleval koerossis oli kaitse all ja ülejäänu otse üles loss jätke, vaadake otse üleval kasarmud sellega, et ma sõitsin otse melad, natulazzyyulgendad, miks teemaga tuled siia majja nuiasid vaatama, tulidki õues. Võib-olla viie-kuuesaja inimese, ma nüüd rohkem mõeldud tankeri kolm selgelt meer järjest kahur Solossi peale 300 tanki. Ja päts tuli välja laidurd veel ja veel paar tükki ta teise korravalvuri välja ja päts hakkas kõnelema ja nii tõmbasid rahvalt mütsid maha varu, aga nemad said aru, et nüüd läheb lurri asi ja hakkasid karjuma maha Tikeerimida, nemad nõuavad rahvamassiga ka, aga Laidoner paar korda kõndisin tagasi, läks minema, ruumi sisse, päts, seiske püsti minema. Miks nad mütsid, tädi Eeesse pätakas kõnelema, vana pressida, minagi? Pätsile platsi peal nägin, kui ta kõneleb, käin autorid, eestlased võtsid mõist, kui emal päts kõnelema hakkas. Auväärsed inimesed. Ja, ja siis noh, aga nemad arvavad pätsu täna, hakates kuulama, elastata, kuulad, panid kohe need mikrofonid tööle, läks lahti, seal olid valjuhääldi talvedel Janne oma ka masina peal väljas ka soe. Pärast kuulsin, et teine kolonn täitis vange vabastama patarei juurde, et oled kahte leeri löönud, aga seal ei palju, noh teate küll sa õue suur ja palju rahvast mahub peale. Võib-olla seal nii, mõtlesin neli 500 nugis poisike asi, kui vaatan, et seal võis olla, ega te koos vennaga ei vaadanud, ei vaadanud küllatalladimaalika valvepostide üleval noot, kui tulistan, lähen maadega, pidid kaitsma kaitseväe nemad üleval, kogu aeg seal. Missugune venna saatus oli, venna saatus oli kurb. Ta jäi sõjaväeketastel alla, ei lasknud sedda, küll vaba tahtke sõjavägi ja siis ta Läksid seal polku, valguse hirmud lahingule sakslastele vangi sakslast otsida aasta kinni ja taratasite lahti, aga ta oli niukse kõva mees, ta oli väga pätsi mees üheks uuest Saksa sõjaväkke. Ja ta oli ohvitser. Ja siis ta kukkus, nad läksid siis siit minema. Tirosakkiasse fakkias juhtus niisugune asi, et, et valged näevad, nad tulid, võtsid relva, trage, jätsid nad väiksed relvad nendele oma kaitserelvad? Ei, ei, miitingutel punased, valged lasid nad läbi, saatsid mägedes punased, punased ütlevad kõik, vangi võtsid relvad, ka raske velotoit ja nende häda, need teised võtsid härrad ehitada. Ja siis nad võeti vangi ja siis ta oli. No mina räägime siit, ema rääkis ta linadel ennast läikivad olla üldsegi. Ta oli siis seal Saksamaal meie poole juba tõlgib hästi soome keelt sadamas aga siis venelane kuulutas välja niisuguse asja, et temal on see kõik pall, tiir riigi sõjavangid vabaks vennale, niuke lollitükkide taibandada nime veersalu. Ta kartis oma nime ja pani oma nime saksa nime ja küüditamis Balti riike, kuidas saksa nimega vend, et ma olen baltisakslane. Vot sellega ta tegi suure vea ja tuli siia või siis hakata talle kohe jälitama, kui ta vabaks lasti, jälitada jälitage, nematakse põrand, Allasin Endal vist 12 meest, minu ema rääk nad õieti kinni ja need lasti maha. Kohtuotsus oli, ema oli mul 25 pluss siis 1005 kinni. Mul ema oli ka kinni, aga mina olin kinnivad. Jala mind enam ei olnud, mina tean. Ema, mulgi rääkida mind tänaval vabadusi olnud mind varem kinni 47. kevadel. Ja, ja siis sellega tehti endale ots peale ja siis, kui mina välja tunnukeseid ema oli, tuli aasta hiljem ka välja juba Stalin oli ära ja siis tuli temaga välja. Kuidas kuu taastamise juures kinni ja nemad, kelle pärast venda varjas, andis süüa ja ja siis olevat niuksed dokumendid nendega, nemad teinud põrandale organisatsiooni Emalulad kogutud linased haavalist siduda, mässama hakkad ja, ja siis need 12 meest mõisteti surma. Kuidas Teie enda saatuse sedasi? Ega mina poleks läinudki sõjaväega põhitõdesid, et ega ma ausalt öelda, ega ma sakslasi sallinud Ma olin saksa vastane kõva või üldse väiksest peast maalilises toorest peast skautide päälikuna koolimajas ja ma olin niukene Pätsivooni mees rohkem tol ajal Arboysitud vanud, kurat, et sõda käib juba. Sõda 41 41 jäädnud. Lähme, Lähme lähen vaatan, saab mallavat lapsed, lollid on nalja näha, kui vanad üritas, ei olnud 17. Nii et ma kaheksandal läksimus jälgedel, mille 10. sünnipäeval juulil mu sünnipäev ja kaheksal läksime ja sisulise koondamispunkt oli endine Saksa saatkond seal Tõnismäel, seal, kus veetorn, mis seal oli ja siis viidi meid enne ja koostasid nimekirjad ja pataljon ja nimi on hävituspataljon, Tallinna 400 kütust pataljon selleks, et vabatahtlik vabadus. Kes nüüd värbas poistega, läksime sinna Paide nimekiri lukus, postil hea meel, Antivintovkad kätepadruneid võtta, nii palgast jälle kotitäis, kui jaksad, lastel Raamund, no ja siis punase vormi veel muud sinine ülikond, tunked, tungijad, tungijad, jah, nendel kõigil selge need asjad sinna kõike siis ainult süüa ja ja hommikul laiali ja siis meil on niisugune nägijaid rühmaülemaks, saime üks viires tema surmarodu ülemale, kostab, võib-olla ostab, ostab ja, ja tore mees, ta oli väga hea mees, oli, kostab ja vot see oli meil rodoülemaks. No ja siis viidi meid kooli, ühte ma ei mäleta, see oli kuskil seal koolimajja, sealmedit, lõpus lageda platsi tondi juurde lage plats olid üle raudteeõppusel, õpetaja läks kaks nädalat või mõne ette, praegu oli järsku ilgelt väljasõit lähtePärnu, see oli esimene kord, kus me siis teadsin, mis tähendab sõda. Lähte tärnad, venelane, sakslane Pärnust välja löönud ja sõitsime siis, aga meie sõitsime Haapsalu kaudu pärnad Lihula Lihula peale välja. No vot sellel videol noorega manitiivsed hästi tund ja siis me nägime ennem Lihula tuli juba seal naisterahvas kraavis ja kaitseliidus inditud, käepärane, tapetud olid juba naiskaitseliitlasi, aga meest jäänud sellest sõjast veel mitte midagi ei olnud seda veel näinudki veel, ainult hoiatanud, et vastaspool pisime meil olema, et need võivad tiival visata granaate autodest sisse kuulipildujaga laskja porter maskilt põlker volüümi ikka lahti, said tarda maha kukkuma, kui ta kohe. Ja me sõitsime, siis sõitsime Lihulasse sisseteest, käige sakslasel juurest välja läinud, libiseda kolimas Lihulasse ja sisuliselt saksa seal apteegid on kõik need sellised rõivad seal ja, ja siis viidi meid ühte, noh seal üks surnumaja oli, seal oli siis 13, ma räägin täpselt Maigida, ühtegi teist pool 13 laipale sees need kommunistipoolsed laipa muidugi rahatele taganemis Naatsel ruumidesse kinni peetud olid siis neid materjal auga maha, nadolid aupauke ja magasime öö ära ja hommikul seda pärnu. Ja teate, mis juhtus, ega jumalast muidugi õnn, alati meil masinaruum enam ei olnud ja öeldi, et see viires ütles veersalu ja need mehed minu oma sõbrad kaardi ka lähtesele varustatud masinal varustus masinale, kõik seal oli toit, tagavara sellelt granaadid, sa oled laskemoonad, kuulipildur, lindid varuks, masinad, mis viib kaar ja see sõitis neljandana välja ja saime, ma ei tea kui palju sõita ja käis pauk kummuli lõhn ja kolonnile, mis kõik mööda tähendab neid pidi kaks pataljon olema 407. pataljonis ja me pidime sakslanna Pärnust välja läinud ja korda looma. Ame suhtus öösi venelast Pärnust välja ja sealtkaudu oleks teist teed ja ei teadnudki ja me sõitsime Audru silla ääres sesse taksot, kahel pool lasin lihtsalt tulla, kõik mainib, masinal tuli põleb ja meie parandame kummiga, siis tuli Vene julgeolekut ja meie Kaaga sinise mütsi mehed väikse masinaga neli ministrit, oriaalid alati teatuks korra kontrollijad, need olid meiega kaasas ja kas abi vaja ei ole. Iselaadi madja ära ja nendeks ka minema edasi, aga, aga hirmus madin käis, me kujutasime ette Pärnu Metkusse madin nii ruttu Audru lähedal kuskil noh. Jaja saime kummikorda, sõidame ka minema ja saame sinna juurde, et meie masinaid põletatud maha, seal olid osa inimese vastas, tee peal saksa tankide lõugas bussid, liinibussid võivad linnarahva käest ära ja kuulipilduja olla, kliente ei ole ja üks komandör pulgad, veersood, lähed, viid lindid kuulibeda seal metsa transaadris juba kätte, kus peab olema, aga ma ei tea, lihtsalt abil on teine kastide käes viltovka üle õla ja läksid, maksime lindid. Ja, ja siis sain hunniku inimeste kokku kaevatud seal sanitare naisvaba tahtega mehi ja kõik need 10 vistuslikeselt maas platsi peal olnud metsandlikele lage plats oli Skinnis jõududel ja ajutised, mille me näeme oma sauna kätte juba lääne siis kuulid endast nii palju keelpillimehi, lepplepad, lingust kõik, aga mina ei tea üldse, mis see kõik tähendab, et minu, et ma võin ka sealt saada, kohe. Nii rumal laps veel olid. Sima sai Maksim ka kätte ja mõnikord lasi, andsid lindid üle nii-ütelda teadversalot, nitro toolid, täitsa poiss. Ja lolli kasutada võttase kuuliraudtee, vaata venelastel need rauad on, vahetavad nad läheb muidu kuumaks. Panartine raud sisse. Jeviitsena orgat kostab, on seal meie roodu komandör, all kolme nelja mehega kaitseb ta nurka seal kuuliberaažil, mina lähen, tilla küla, raud juba näpu otsas, appike liini, läksin ai saiu, marguse valang mul tuli, tead, liiv tolmasima teie nord lillad olla, et ma rooman higipull otsa vaatan, orgu veeretanud võrguja andis raua üle kosserdama, raudavast polegi vaja. No ma tänan teid, et me oleme sisse piiratud ja siis vahtis laseb jalga puidul kaasminuga ja siis sai teatud pundi kokku õhtaks. Levila Madisson muidugi kõvad-kõvad sõjamehed päts jalast haavata, teine tassis ta öö läbidada selgas käest kinni, tassis Kulibed relvadega ja siis konstabi oli nii kange sõjamees, tark meiega isten ohvitser, ta viisi mitte mingi tänamiia, Ljula pole välja, viis meid kuskile. Vaat seda rabamaid õuda, raba sakslaste poole peal hoopis. Kui lihtsalt rõngast välja testid, siis ta ise lady oma meestega mineeritud onu maali väiksed kaevatud kuskil ja viis meid rappa sisse, täitsa lageraba ööseks öö läbi ja siis nägin, kui mehed lihtsalt turba õppinud raskekuulipildujad ja miinipilduja selga pauku ära puhas ta seal ja see oli õudne tapatalgutest, kõike seda. Ja siis need. Tulime siis ära ja saime hommikus kuskil küla serva ja kostab läkk, luure talumise kaubanetigi katlad, mingit tangu, but truu ja üks mees, kelle juurde tuli tagasi, ütlesin meil niimoodi, teate mehed, et metsad on võõrad mehed, aga nad ei ole venelased, nad ei ole sakslast ka, ikkagi inglise kiibets, laiad taldrikut peas, venelastel kiivrite käte peal, aga meil polnud Inglise kõigepealt käel on, aga kui sa said teada, nad juba tulid vastu teist nuga, mis ära taga nad teist teed tagant juba seal kuskil võtsid meil tutist kinni Viigimets Lihulas tagas sealnegi talile, mehed peksavad. Kostab isa, oli ka tema peale karjunud, ega tema pean, karjud. Rühmale piires oli seal aga ikkagi öelda, et nad oleks võinud ikka nii, pole võimalik osta, laev on aga mida paneku enam polnudki midagi. Võtuvasid löödi pääl Tallinnast tagasi sinna ja seal vormeerit uuesti kohe-kohe ruttu jälle täis, seal juba võeti osa nii kohe need miilitsad ja need võeti ära, kohe pandi aga need vaba tahet, meil on rohkem tuntud ja esimene samaks, Kaiadamis tuligi. Ja siis meil oli jälle noh, ikka päris pikk kolonn, paar pataljonid, aga me pidime venelase taganemist kaitsma kogu aeg, venelased tagalale, seda meeste jaga, meile räägitud, aga me ise sellepärast kõik haruldast, ainult kaitseväe tahan, mis kogu aeg. Aga vot seda mõisa nime ma ei tea, kus me pidime minema, igatahes öeldi, poisid kõik lähevad maha, lähevad haaravad raba ja seda masinaga otse läbi ürgmetsa paksu metsa oli minna, ta mõisas kostab kell on jalad haiged, cute minna bussi peale, buss viib need otse rappa. Ei lähe, kurat, saab põnev lähmegi. Metsa kaudu läksime metsa kaudu, aga mis juhtusse, buss lasti kõik läbi. Need olid need noh, metsadele teame seal jah, aga muidu sakslased, juhtmed ja nendel automaadid saksa automaadil käed, need olid ikkagi nii palju abi kuskilt ja. Me saime Rabale ringiga peale enam, kust ja kuhu minema. Hirmus sõda käis ära, aga me oleme mõisa taga, oli istungjärk üks tsiklimees läbi saanud, seal kõrval elumehed, aitäh nad läbi, kui me ütleme, et teate asi, tulge mõistes lihtsalt, et seal käppudel meie mehi ongi, aga teised läksitegi mõisast välja, et kuulge, asjad kostab nii kaua. Tõmbas kohe. Vene vilisemad lahti, tõmbas seitse Kulime tulest pääseda, ärad Beniga põhjad kikirukist lasid jalga. Ja siis eestlased tapsid uuesti rünnakule ka siis üks, siis on mul selgesti meeles, see oli muidugi jälle mõrv ei olnud tegu. Kui meil läks raba aariumiseks, küüned magaseks, noormees tüdrukuga. Aga ta lasi jalga ta meiega, meie võiks ta puuduta relvastatud ei olnud, tahaks mees elada, jaaguar läbi, tulime. Ta jooksis nüüd ette selle liinile, mis pärast teist korda läksime haarama ja ta õige on mul nii sellised lühikesed ega mina ei ole midagi teinud ja mina last ja, ja siis need meessõbrad olid kuuli veel maha nendega kerge Kuliberg lasin tal koidik küljerivid läbi kohe, nii et kes siis las venelast ega meile 40 81 neljast testida ja siis see, see on õudne, pilklevad ilma relvita, mees ta relvadel vange ei võetud ja lasteaeda maha kohe jooksu peal taastama ja siis ta hõikas, teame, kuulsad lõikas, ei jookse, ma annan ohjad nagu, nagu kitse juurde lähed, Watkitsumaalased kahju lõhkuda. Elada ja siis kargad üks mees ei teagi, Stahlis tõmbas Kosojastest saapad jalast ära kohale jala kubemesse ja nagu röövimine, see ei olnud enam sõjamoodi noaga. No täna on meil midagi teha, mees oli niimoodi edasi ja läksime metsa seest ja mitte kedagi olnud Egon kadunud, puhas. Ja süsteetria buss õhta välja, no seal veri tilkus parar kuulikude kõrgudelid mahlast puht, nii et minu jaoks on taandunud sisse pugenud paras nägu nad sedasama nüüd olnud sinuga ja. No ja siis siis seekord see oli see lahing läbi. Ainult vabandust, meid jättis sinna viires, rühm jäeti metsale valvama, nemad läksid kõik minema, aga julgeolekumehed valitsusele mõisa põlema, kõik puhtaks, kohe, mis mõisa? Ma räägin, ma nime ei tea, ma ma ei tea, aga ma ütlen, et kõik hooned pandi ja siis võeti need vangiga. No neid, mis sa tahad kätte ka veel vangi, ka seal oli naisi ja kõike nokitsed ikka süüa uurite need ja seal üks muttideni istus seal äärel pea norus. Aga ära kadus kuude viili, seal on julgeolekumehed, tegid tööd, aga me ei tea, me meid enam kuskil ligi ei lasknud. Ei olnud põletada kõik ma, ja siis ma mõtlesin põhiliselt kurat, kõht, hakkame süüa tegema. Kanuli õuekäigud, mõned kanad kinni ja tegime suure pottide supipõrsas. Põlevtukid tõid mesi kui lahedaid mets, seeme seal ja terve rühm jäätis enne meid Terr piires rütm. Ja teine lõuna ajal kuuleme seal metsas, hakkab jälle kuulide laskma, sealt auto läbi lasti, viiruse kord läheb vaatama, 10 mees mind ka tolku pidi, otsad. Lähen vaata, poisid seismisest mäenõlva peal vaatan, et jälle vene masinad selja tagant, meil juba venelased ja suured ülemus pääl kõik. Ja no need ka ehmasse erariides ja pistsid käe peal ja need, kes, kellel on, need pliidikesed olid, nad pidasid geeniust, oh minge puhake, meie armee tuleb täna siit läbi, armee pidi sealt tulema, taganes. See on nagu meie, meie pasta läksid sinna poolsapadi armeed, siia tulen tagasi öö läbi tuli armee füüreri taganes, maitseb nende katlast suppi, suppi, suppi ja tagasi oomika läksime, meeldis edasi omamistel järgi saime kokku ja siis meid pandi teise liini ja ja siis sõber, kogu aeg kontrollis masinad teema siis hommikul õhtul kella kuuest kella 200 päeva vahetada, jälle. Tuli sidemasinamasin veel korra joon peal, et sidemasinad, puutuid, vaatame Luhi ära ja las läheb, tead, lasin minema. Ja reisu ka ja läks kolmandasse poest kosta mitu tükki, Me oleme, me oleme teiega kolmandal liinil, esimene rinne, ema, jaaja võeti kätte ja seal kirjutas, ma tahan taha ka vaadata, aga seal olid metsavennad sees ja tõmbasin postid maha ja läks ja masin Talibani kolinal. Kes poisile anti, sellest kartsa? Ma ei tea, viis päeva anti talle ennem lahti, aga elu oli alles ainult pandile kuskil loomalauta kinni. Noaga ta meil sõber oli, ta oli väga tore elumees oli, täitsa meeldib julgemini, julgemini, olgu, see oli. No siis mõtlesime toitudele sigalal solide kinnised augu seal toituda sisse jälle siis Karkslastide välja klaplavad. Viimane viidi ära, jäävad sisse, suur vale viga oligi, kus ma nägin ma nii pikalt. Viige mind ära ja järsku koondade kokku varastati Kotokolkule rühmadega jätma löödi mehed laiali, minul jäiseid, kõik võõrad lehma, ühtegi tund enam kamandud meil ei olnud, sest me olime sõbrad, me tahtsime ükste kaedata päästamis võõra mehe kõrval, tean, ma tean, tema kätte ei anna, aga ma saan käest või jalast pihta, see rull igavesel öö magasime ära ja siis see ongi see Kivilo lahing. Õudsam lahing ja võeti meil kõik ära, seljakotid, kõik jäävad auto peale, sinelid ainult pluusa sele väel, ana teadsid, ega me päevaga tagastatud öösel külm, kurat see kohandu võttis kõik kohta. Anti meile siis miinipildujate kaar ja meistrisuhtlus saksoni kava, esimene ropsak, ta võttis meid vastu kohe Lageda Heino peal. Ja ma ütlen ausalt, olin maole maasse, kiiver oli pääs Kiisanud, imelike liblede väänamine, balletkade Jon kiivrale pääse vene kiiver ja kuulid läksid nii üle selle ajad, särk oli märg, nii tihedalt madalad lasi, aga pihta ei saanud ta enam nii madalama, võta ette maha, ehk siis üle selle, oleksid kuulid ja kolme kuulipilduja, panin risti sakslane, lasime lagede peale lagedale. Kõik oli selguma, aga siis teine tiib, murdes metsa sisse, taksole jalga, karate meile testi edasi pauke tundjale, kuskilt läksime edasi, kuni mõisa piirinud taksol täpne arvestas. Enne oli rinne ja siis saksa täpne arvestus, sakslane pani miinipilduja tule. Nii täpselt rukki ballora räme jummal nagu tapatalgu küll röökis, karjuda mõnutlusega käsi ära, oled seal lõug otsa nõuda või mõni jalg ära läbi poliitjuhi. Pihta taigen, oi kui siga rukkis Karl õud, mis oli miinipilduja oli ka, meil ei olnud. Nii, tulid teised ivaatsevad grupeeringul isegi käik oleks oma rõhmon, maks tähendab mauramiinia miinipildujat Carlama juures, mehed jumal teab selleks oma sõbra Milder, ta vineer, kas selgelt amiinusi midagi pealt panna, neelagi. Siis tavalisem, ära saime tagant. Kilu panin laiali, löödi puhtalt, tuli putkast, võiks üldse lähiaastaks välja ja läks politruk mehed püstolkuust, lähtekuradit, te teate seal sõda kõige dolla tagasi, vaat kaevadel sinna sisse komandos kaevasime uuesti sisse ja ma ütlen sõbrale, teine sõber ütelda, oleneb täitsamees, et ma ei jõua enam olla. Ma heidan magama ja seal üks surnu oliva maas, sinel selga, nendele osadele käes, mina võtsin ära ja öö hakkas ja mõte, ma olin nii väsinud ja magan sineli, jäme puu oma, kõik selliseid miine, kobar, lasermiini lõhkemine, maksan ära pea, nii pole poisike lõikadeva. Magasin ööjärg, maikuutööstusel raske lahing. Ärkan hommikul ülesse, jahe ja vaatan, tehke tahaks. Mitte mida, kõik on tühi ja vaatan, laipasid maha täis. No nii palju, kui seal ikka iga viie mehe tagant üks kuued, mehed ainult üks ja vaatanud või kassid on kohanenud, eks hunnikus seal leivapätsid muidugi meil kõik siiamaani olnud, aga ühtegi hinge mõtlesin, on jumala külm, kurat, Saksa tagalas. Nad läksid üle, nägid maale ka laitnud ennelveerin, kõrvalad, laike läks mööda, iva. Vaatan, sõder seal halvad sahinad, Mul pole. Läks mõtlesin, miks mul tuletasin meelde, kärab tema kõik need dokumendid ära, kes seal komsomoli keskparteilane ja korjama tasku ja kolm püstoli taskust, mul ei olnud ütelda Kolbekki elu keerdu, ütlesin, et lähme meie omad kaugele mad jalgu on, teil ei olnud ka, aga me olime julged mehed, Kadnud. Ainult et meil oli üks patarei, see pani saksa, panin juba seeria kohe täiega, seeria lasi, valan jälle tuled maad, maa, keep meelad, üks patarei oli seal tulistada neli pauke vahetada jälle ja, ja siis siis võib öelda, et kaevaks siis uuesti. Meie näha selliseid kaevandusi, saad lamamisasendid sisse. Ma ütlesin poistele niimoodi, et kurat, mul on kõhtikus, sõira, potsiaal, lähen sinna oli toodud küll marru Polli klimbisupp, liha, minu lemmiktoit, apoli Ta on sügisene aeg juba augustikuudele kapuks, ära ei kõlvanud kuskile. Lõin käega, nägin Taliban, masin jälle väikese kohvi ja, ja suitsuvorsti või sai neid ja sõi kõhu täis ja võtsin paar pakki suitsu ka tasku ja puid, ütled mu kõrv, vaat siis käis tihe ja kahurituli käis 200 pooltega, seeria pani kogu aeg puugrupid, vast lendad. Vaata, sul hukkus millegi müraga ja teate, kui ma seal ma jumalasse kõnd oli täpse kommikelgule, kes seal kohapeal ta otsusele väljas veel kild, kus teie olite mina ja ma läksin tagasi uuesti aprill tuli Lennart sinna poistelt, vaatame, lendas sinna ja siis ta oli täpselt mul oli kell Mul on selgelt meeles õudne lahing, hakkas kell oli siis 10 kaklatest panema kahuritega tihedat tuld, nii et Brasiilias ja siis tulid lennukit. Lennukid on omakorda Saksa lennukit. Elage lennukid ja mitte midagi ei olnud, jahja lennukid läksid ära ja siis hakkasid kõige verisem lahing sakslaste rünnakule. Muidugi see oli meie meeste poolt jälle lollus, kõik kanged mehed ülimast ka. Rünnake meie Merleid tagasi, me olime tiiva peal ikka, seal on paljudel olnud 550 meeter, tiivakate oli ja, ja siis öeldi, et poisid, lähme sinna appi. Aga ma Külettidega siit küll ei tule, et jumala tagasi, mis meie omade kamandas oma mehed püsti, rünnakule, mida sa kurat ründamise pataljon kaitsma ja meie mehed kukkusid Canime sibulatega saksa kuulipilduja, magan nal käit, kõmblude marjad, meeldigi, vast maksin doktoritele säilistajad. Adebaiga õmblur, mainin Twitter runo teated, õnnaksei Mofaz Tsahkna, tankid tulema, USA pommirahe panin kahuritule peale ja siis ma sain pihta, on oma aidanud, nii rängalt, mõtlesin parasjagu olles, mõnes mõttes elan siin härm peas, järv. Parasjagu, tundsin rajal olla ega enam nendega midagi hirmu, aga midagi liiga lolliks ära ja päris hea oli olla siduma ja ja, ja siis, et kas te jala jõuate need bussid ja tuua täied, lased bussiga puruks, rasked haiged viidi kombineerida väikeste masinatega, ära pinge kuskil kaugemal olema. Mata mu jala termadena kandjad jalaga, nii hull asi ei ole ja mõtle tagant, snaiprid panid veel lagede peal meile, kes jalgsi, läki teel kuuli pingusid, ümberringi tähendab puusalt naiprod, Ladid võimul, tähiga nende käe ja pandi meid bussi peale. Juba metsavennad olid puudete lasknud buss läbi saha, noh ja siis ta manööverdanud seal põldu pidi ja kõikus, manööverdus viib meid, talin ära haigemasse laia Humiliku poistega, räägi, ma sain jälle tuttavaid kukut Buratlasem jalga. Kuulge, lähme ära haiglast haiglast ära ja, aga me olime teise korra peal ja vaata malla, kuramus, iga nuka peal on sinise mütsi püsiva meigi lastehaiglast välja. Lähme ukse peale, kuda tagasi saime aru, et asi plindris, nimi on nüüd Venemaale ja nii oligi. Päeval tuli masinate lükkades huuga kohe vastasrinna nagu vangi kinni Komkaga mainet ja muud pääle, kes oma kõnnide kohe pääle pandi kanderaamiga laeva teised sadamad ja tangid laevadel pääle, nüüd pääle pääle. Mis laeva peale teie juhtus? Minul on laeva nummarioni selgesti meelde number 124 lõigud kaubalaevad, ega muud laeva ei olnudki. Ja seda ma tean Läti jäälõhkuja nime ma ei tea. Orbiidil äkki oma kõik Läti jää lõhkko, tulime taga haavatule selleks põhja. Jaja nuiasid õhtalgi, läks pimedaks, kõik pandi meid magama nii ja naa ja Alajule täis oli mitmekordne, kõik haavatuid täis, raske lahvatada, väga palju kõikut täis laetud sibulaga, midagi pakutud. Hommiku kuulame üles keti kõlin, mis kurat, kuule, me oleme merel juba ankrud üles ankrud, neljandal tulin uuesti üles vaatama, Tallinna veel kaugelt näha ei olegi enam, saad aru ja sõitsime ja palju sõita saanud, nüüd udune, hämar oli, nii tuli saksa lennuk pilvedest välja. Sakslasel olid ristid, soomlastel Aapristidaalsel, mul jääb selgelt meelde, sest roomlased pommitasid ka meid ja lennukilennuk ja läks minema. Hoidlus. Hakkame saama luurelennuk, karavalisel suur laevaga raamat ja, ja siis ma ei tea, palju, sest mööda läks, kui tulid. Me vaatame nagu veepinnal, natuke kõrgemad, aga tunduda, aga veepinnale kureparv tuli ja lõigu esimene rahe peale pihta, isegi meil ei olnud rohkem kui kaks kaitsekahurid ja siis kapten üleval silla peal asjale kettaga kuulipilduja lennukeid Ottab, sõitsin ikka kõike täie kohaga, ta ju aga, ja siis, aga muidugi kapterale kange mees, sihukese kuulibeda lasi juhtlaeva seal kõige suurem kaubalaev, mida ta juhtis, ütleme, et vahepeal oli ja siis tuli allveelaev Nad nägid perest meieni midagi karjuvat, Venerda venelasi röökest kohe allule. Kapten andis täis käiga, laev värises, täiskäigu sõitis, kui tore oli kuulata, laev läks ja siis lasi torpeedo lahti, on seda juba? Me nägime, meid ei lubatud laval olla kunagi ise hiilisime, me, mina tean, mina olude paugusama põhja lähen, ma pean lauatükiga meie kohal, me saime aru, et midagi on neid juhtumeid ja keeras laeva risti ja kohe murdes laeval vihja probleedulex rannikule mürakas. Ja siis sõitjad öeldi, et nüüd on miiniväljad ja olidki seda me räägime üle parda ise siis need kaadrid püüdsid miine kinni võlgu, tulid kahel poolel kupud vee peal ja siis kapten näitab sellel märkuna, Läti lähete taga poistelt, läki, jää taga, näitab, märkad, hoidke kalda poole, miinilgulid näha kohe ilusti ja see laev tegi pöörde, mitte mere poole pööret, siis teadku, see mürakas käis, aga muud ei olnudki, ainult must pilv ole taeval ja ei saanud kolmel luge, laev läks püssi alla vette kohe ja siis muideks 10 madrust vee peale kiirkaadrit korjasid ära ülejäänud haavatut läksid kõik täiega puhtaks, seal nägime oma silmaga kohe. Ja siis suur lennuk, ta laine läks ära, aga siis tulid juba soomlased meid pommitama ja soomlane nii kanget, Foomla panid kaks pommi ära, pihta ei saanud, pikeeri süles ja vaatas üle ära, ta pani uuesti pihta, ei saanud, läks tiiru ära ja siis löödi meid valla kajutav soomlane tagasi ja sisule õuda tunne. Huvitav, et tunda on, kui pihta saab teade kuulse lendu, undamine ja hirmus vilin, aga ennem läks õhk laeva peal kuumaks all alltuleku, enne kustus ka ära. Raksakas sai pihta keskmasinaruumi. Ja küll te peate välja kohe oma osa millegi üle pardale, madrus tervelt üle parda korjata, vee peal. Ja siis venelased, nii kanged mehed võtsid nendel petsial suur present, karpumbad lõikuvad vett välja, Hämmastav lapi peale, laugule aga ta oma jõudu minna saanud, teine laev võttis sleppi, nii et oleks, sel juhul tundis karav lennukeid kohe, kodud on enam midagi, päästan tald, lepib täidelema, viis mingist varem läbi viima, aga tulidki Saksa lennukeid uuesti, päike paistis, ilus oli ja tulid uuesti nagu parv, aga vasta tuli meil karavan, kõik värvid, tilguvad laevad, kaks pluss 25 30 läks tallinlastele ära tooma ja lennukid läksid neid ründama, mõtlesin, viiakse abi Tallinnasse, teadsid meie hinged rahule, ründas karamell karamell, pilpad, mere, sea, kes meid ka lahti kohe jättis meid maha, läksid ära vanu tasa manööverdada mõdu ja pärast tahaks tagasi õhtude kätte ja poisid ütlesid, et oled öösse pommid nendel langevarjuta tuledega. Mina ei kurda midagi, ma ei tea mitte midagi. Hommikul tean, et olime saare peale tagasi viidi Leningradist sisse meid ja Leningrad haiglas raviti mind ära. Ei, Koto samuti väga-väga hoiti inimene ega midagi ütelda ei olnud. Ja ma sain terveks, viidi metsa, liftipunkt oli värbamispunkt. Kui eestlased saadeti ära tagalasse läksid piletid, olid väga toredad, naised juba Leningradi eestlased, nende kütu vormeetel dokumendid, kõik formeeriti ära ja saadeti metsis Laadoga järvele Leningrad tuliva rõngas. Siis viidi meid üle Laadoga ära, sealt pandi siis meid peale ja davai siberisse see meie valitsuses Tšeljabinskis Läänes rõivad olnud midagi, läksin Eesti valitsus andis, et 50 älitus pardal tunnistusele kirjutada 50 rubla, no see on praegu viis rubla ja siis poisid ütlus Tallinna miilitsat lähme lõunasse, davai lähme meilaseid Priiv Läksin kassetti nuiaga kätte, seal oli alla ja Astrahani otsa, siis otsisin tööd kuskilt ei saanud. Või siis üks sõjavägi värbas tööle, viis meid Iraani piiri äärde oma tööle seadma, lasime jalga rongil pealijad tagasi tundascenti ja ma sain seal, kostab elu. Tema värbab sõjaväe, sama kostab jälle ta hundid juba muu ära siis vot kus juhus, jah, juhusel täiesti uus teda tuisk, tema värbaja, et kuule, mees, saad kohe bajoki siberi tagasi sotsialistlikud, kas ainult 27-sse esimesse mooduste, 27. 27. folk folk jah, seal oli talve ära ja, ja siis puudutuse viis sibalgulist sibalgulis moodustati minule just teises kohas, mis ta nimi, et teie olite kammustamis lahkama, et kulakutid lähteringi kasvatama, et noored kõik, no mina siis olin juba komsomol komsomolitraadid neid kasvatama ja teate, mis seal juhtus, oli kole, aga mis seal elu oli, seal nad surid ja palju Mahanete paadist tulnud mehed, seal olid ihkus sees ja mõtlema jäin kadri fusse. Ja siis need usumehed eesti usumehed, võtsid mind oma käpa alla, seal grupid olid pühad mehed, tead, ma jäi nii nõrgaks ja ma ei tohi kellelegi haige vasta ei võta haiglas enam, surid nii sammaibaraga suri ja Maest rääkida kellelegi nemad, mehed, usume, teadis, et mul seal ma käisin iga veerandtundidel tirts televerd, verd oli hirsitupp ja kõik mädanenud kardunud. Ja ometigi järsku Verson mingi staapi semendises pääseski eluga Aabelsiaal ühe käega habet seal ütleb mulle, tead, kas sa tahad minna part, siis nende kooli, ma tahan küll ükskõik kuhu siit minema saaksin ja APS värvas seal mehi ära, kõik partisane kooli kass oli Ivanovast vanus olen kooli pärast, ennem oli metsakool ja siis seal koolis üks vanamees, Petserlane maa poistel terved saada täpselt mu reziim ja ma rääkisin talle ära, et mul niisugune asi mul ikka veri tuleb kogu aeg. Siis ta ta tegi. Buy kõrvetas tall, puu Sütandida kindlasti teed ja nii, et ei lubama seda süüa toorest leiba ja ometigi paranes ära, parandasin ära terve ilma arstiabita ja siis, kui seal seal mahvi kätte seltsist viidi meid sinna Ivanov Ivanovast, sea seal koolimajas, seal me olime siis niikaua kui augustikuuni. 43 aastane, mida teile õpetati seal kõiki, kõiki, mida veel saab bandiidi lõpetada, prosoltalla lõikenoaga tapmest ja käeluumurded ja jalaga löömist, boksime seda kõike. See käis pidevalt, et iga päev päevast päeva päevast päeva no kõik jalamiilise maha pannud ja meil oli nii palade miini märkme, pidime mineerima õhku laskma, näidata teiega nuttu, sina tõstad selle mataülesandeid õhku rohkem vaja ei olnudki midagi mesinikuna nihukest, inglise miine, et me võiksime panna Ukrainas kasutada miine, meile ei antud, võisime panna ühe päevaga need 10 miili maha, siis vähemalt 10 päeva ükski rong läbi läinud Inglise miinidel nad välismaa tehnikakihilised, granaadid ja, ja kõik, kõik. Oota, jah, vaat enne nälg oli meil kõva, mulle jätsin vahepeal ütlemata, aga siis kui hakkas Ameerika konservi ja seda tulema, siis me hakkasime elama nende pikad purgid, inglise pekk tuli, sest ta veel kuiva maitse oli. Vaat siis me elame, see tuli juba, kui me koolis olime. Ja siis tulin. Järsku tuli käsk Moskvasse koolide laiali puhtalt kuskil läks nii et me olime teine lend seal, esimene lend oli ära läinud, meil oli 200, viskamisest pole meid. Palju, see esimene lend, seda me ei teagi, see oli minema läinud. Läksin Moskvas Kremlis väga lähedal, oli üks seal tühjad ruumid, olid, pandi metsa sisse. Karud on tuli selles mõttes küllalt vandad ära karudavale vandevõtja mina vanud, et mina ei ole nii ja naa ja mu töö poonia lasen kedagi, kellele armu ei anna, seal mõned päevad oli, siis löödi tankide peale, viidiumidu vabastavad, piirduvad kuskil siin siin siin siin orgi liiki Luki lähedal kuskil siin lennuväljale suurt telgid pandi üles ja me olime seal ootas välja saatma seal Lättalt eduste, eestlased saadeti välja ja igalühel oma lennuk, see Ameerika lennuki, nendel igal oma lennuk, siis meil anti kaasa. Meie grupil on minule seitsme meheline grupp ja meile anti kaasa pannsada kilo on üks kusalik, tonn materjal kõiki miili ja miinipilduja kuulipildur ja kõik kõik varustada, isegi piiritus. Suomen ära piirdunud, kalunned kimbutavad kolooniat, kutsusime neid laskuda kolmeliitrise, need olid ikka neli, viis tükki seal kruusa igal kusagil lükkaksesse pannud ta liaadil metsast juua. Ja siis need on kõik valmis stardivalmis armil aeglane, igav, millal siis anti meile siis vabalt laske metsalmuti autome proovis trennidest laskus Wood-Lopez granaate metsa all ei oleks, need olid vabad seal võtta, meil logeleda, lood saab väljasaatmisest. Ja siis üks õhta, läki lennukaks välja, läks välja ja kui me teadsime hommikul lennuga tulistanud lennukist alla ei, tuld ei tulnudki, kadus see, aga siis pärast olime ka seal veel, saime teada, lennukalesid valla venestise venesse lõngast napsuvõtteid ja midagi tuli ärgata, et lennuk teatada, ei ole marsruut teada olema. Ja tuli õlga. Ladistab alla kõik see, 27 inimest läks lendur rappa, müraki. Seal me saame teada, meil öeldakse lennukist alla. Aga siis pandi meid tähele, Venemaal oli torm, läksid kõik peale, siis ma esimest korda elus hirmus piinalennuk tõmmata, 5000 meetrit üles üle rinde minna, aga seal need õhuaugud jäävad minu kõrvadega. Ta ei olnud midagi on ja ma olin otsetemaadma, röökesin, karjun ja aukudes kuku peale. Mass tuleb alla ja kõik närvidega rindekohapeal esmaalla vaadates nägin, et tuli põlevad, majad põlesid, öeldi ka üle rinde, läheme nüüd ülerindel tuleb jälle alla tagasi madalale. Ja tulime siia Venemaa torm, tulime siia, siin on hullem torm. Lendurid läksid Pärnu Tallina, põrutasid otsa ringi ja tagasi, jälle vaatasid mitmed päevad siis sisutatud laatiad hääletud lähte. Null seitse Pärnus ära ja meil tuleb maas olema Ilmarolzini ees. Jürisson juba aga tulesid maas ei olnud ja ta tiirles lendudega, täitsamehed, tublid mehed, kusalikud enam alla, Bon kraami sees on neid 10 tükki, et loopida need enam alla. Nad ei uskunud, et nii kaua Tiidude pidi olema mehe talle, miks tuld ei ole all, et võib-olla, et on vaeldanal, kohe hakkame tulistama ööst öösse öös märgutuld, märgutuld ja oli küll, aga ta tuli hiljem ka siis. Panime ikka takk, järg mõõdukus, rohu lihtsalt ainult lund maas, joon detsembrikuus ennem jõule, kes pakuvad, aga lund veel ei olnud. Talv neljal kolmandal aastal. Ja siis kõnnime ringi, vaatame kõik saadikud on meil käes ja kedagi ei ole. Näeme üks mees tuleb. Meimre tere, tere. Tondis käin koolide näimed, käige noot, läheme siis laagri seitsme viie ootada, mina. Kärmas oli grupi vanem ja see sinileppoli sinilepp oli politruk kolm kuus meest ja 36, kui me olime, mis teie ülesanne oli ülesanne, see kõik kannad ja tulistada hävitad, eriti eriti eriti saksa, leiab. Kaitsesin, kaitsesin see ka ei olegi midagi ise oma äranägemisel, aga eriülesanne sain mina pärast ja siis saame laagrasse, kaks päeva olime seal nende juures, Jürisson ja Meymrile. Detub ja kuller olid oma punt, laagri staap. Olin seal ja sõime, jõime ja nutt. Meie teada Jürisson, minul meest ei ole. Vaat see mees jääb minu juurde. Kohtrueersulejad virgeks siia, et mina teda ära ei anna, lihtsalt ilmaga hakkab mingisugune viie mehega, kas mrali Jürisson? Imre luureülem, ema käis luurel ja temal oli vaja 11 niuksed energiast meestelt luuletitada kaitseväe, kui läheb pälvinud, leiame aga need kapslid, radisti, Teplovi, kuller, atradistid siis, kui iga päev Venemaaga ühendusel võtsid ühendust Venemaaga, siis oli nii, et meil on päris rahuldatud täis ja see oli siis kuuendal täpselt kolmekuningapäev. Lumi oli maas, kuller pidas sidet Venemaaga ja Jürisson mullad sihi peal vaataks midagi järsku liikumist, on korratud radist raadiojaam töötab mina tiibele, seal käisid metsas pauk. Vaadandaarsena pauk käis metsas. Sidrun, haarang. Davai ruttu kodinad kokku. Raadiojaamaga kodinad kokku ja põrsad tilkunud meile niimoodi tehtud, et päeva Meil lepapuust tuli peale, maakividest oli all ja võtsime tule ääre, magasin ahju peal, ta oli maru hea soojali magada. Läksime kohe minema. Saputame väljasid, ega me saatke palju minna ja nii on tal juba külje pealt tulid tilk teinud ülesse granaadid sisse, sinna kuulsime mürage, mürage käsitab kvartali poolteist ära läinud, aga terve metsale sisse piiratud. Meile oli alati kõige ees ja Meimine nägi ära aetud kuulipildur sihi peal. Et me peame siit läbi minema, mujalt minna ei ole ja roomasime seal soomaa, roomasin mätas ja kumb kahelt poolt kulbi vaheldakse, kuulipildujad meid ei näinud, saime veel minna, kuuleme juttu. Ajudele, vastava Platar jahti, põtra taga, nüüd eesti keeles, ESL, eestlase aju tuli vastu ja me hüppasime kõrvale ja siis ma tegin suure vea. Mida mina, minule, seljakott selgas, bodono täis, mina ühtegi juppi maha ei visanud, nad viskavad raadiojaama maha koos patareidega ja kõik oma asjad värskelt maha, et saada kerge. Mina oma koti pärast sõid minu patist kaid, põld annab, läksime edasi ja need mehed Elaskmeid, Paukkide nägid meid. Aga nad ei tunnistanud, kui kaugele nad olid. Minu meelest on võimul 70 meetrit rohkem küll 50 meetrit, ainult Võru ja me läksime ümber nuka üleraie ja läksime ära. Ja siis saime jälle paksu metsa, kolm meest tulid, relvad käes, tulid meie poole, nemad ei tulistanud nendega medama, seal tuleb hääle. Me poleks tohtinud neid tulistada, aga nemad ei, Lastmeid, nemad lasid puulatvades, lumi tuli üle talgu robinal 9000 nüüd üldse laskamite minema pääsenud, terve nahaga ära meie praks ellu jäänud ja saime ühte sihi äärde, öeldi, et paroll märgusõna Merilisematud kuradel diemba rolli, tead, ütleb mulle kõrvu oli maas kohe, aga tema ei pannud vene rõivasse temale selga. Seda need kaitseliitlased ei sallinud, mil kõik erariided, tema kandis kogu aeg vene rõivad ja, ja tal oli püüghile sulajad alles täiter püsse jäätakse koti pähe ei olnud pandud ja jää sulas, aga ta ei läinud läbi snaiperi ja lasi huupi. Nii, sealt tuli last talle ka kohe. Ta vasakusse kätte esimese löögi. Ja nii kui ta püsti tõusis, vannide neljast jalgadele talunel liha, haavad, luu oli terve, tõmbasid tagasi, tulin kinni ja siis mul jäi vana naljakas see asi siis minule versus ajad, ütleme asemele akateistkümnemy luureülem tema minaasmedega maha jääma, mitte asemele minema. Aga sõjaväe käsk ja Neymar ütleb, et minge siis ära, jää teda maha, seoti kinni, jäeti maha ja näitar püssi, andis kääre, jättis ainult omal revolvrid, mul on sellest küllalt. Miks me ta maha jätsin, nii, jõudsime üle raba ära minna, teda ka või siis kuskile külla või tirida ja mul oleks väljapääs, on, ei ole saatnud terrori siia maasta ära viinud ja siis me jätsime ta maa ja läksime ise üle raba ära vilja tema poole tule Raba Viljandi poole kolimisel, nädalaga ärage Jüris ütleb niivõrd, te peate minema lüüa tooma, et raadiojaam õlled mullu on teine ja veel siin metsas olevat peidetud kaks jaamadel, et ma lähen, toon selle, aga teie äraeduga sealt laod olid kõik millal midagi, kümmekond ladu, mõned neist alla, viskasin seal igaüks eraldi sambla alla pandud ja meeleme, midagi ei ole, kõik lahud on tühjad, kõik ei ole suitsu laudit, kõik usaviku ära viidud, puhas. Aga ma küsin, siis üritan käest noa, kus aparaat on. Ja siis oli nädal hiljem vaata unenägu, minul küll unenägu, nädal hiljem meie magame, vabu paigad, mis meil olid, need järgi jäid ja päeval tuli maad ja puu oli niimoodi langeb, peab nagu karukoobas. Vana soopuu all, magasid nemad järada, mine mõõda ja kurat niidita und, ärkan ülesse, aja neid üleselt, kuule, tulge mehed üles, kurat mul ka külm ja et teeme süüa, aga me neid juba ettenägelikult ära toita jäi, kui eraldi kõik puu juurte alla ära peidetud. Tõime kopsiku, õitseb lumest vett ja, ja siis mõtlesime kuivikud seal ja veel nipet-näpet oli ja ja, ja siis, ja siis nii kurat. Kuulide valangud tulid ja unenägudes täitma üles ärkan, muidu oleks võib-olla meid nii kinni võetud. Nad, nad ei julgenud edasi tulla, nadolid metsast otsida pealt, me peame seal kuskil olema, aga see suits, vihmane, udune ja suits läks mööda metsa laiali, nadi, julgelt kõndinud, jagus balanguda, lasigi, seenem, tuli surnuks, hüppasime kohe uuesti tagasi, siis kust me tulime? Kanaleid pidi räägi mulle, seal meeldib teadme, kanalite jookseb siis kanale panna neljameheliku torilos maadlevad, nad ei teadnud ka puhul me palusime, tulime üle raba, ärgake ja siis Plaljalt, nüüd tuleb rabast välja minna. Pärast viriseda küll Osseadma aparaat kaar, läksime tallu seal patareil Pattaya raadio töötas kuivendatud radisti, põnd aparaati, midagi apardremi elu midagi teha ei olnud. Läksime tallu ja siis leppisime kokku, et sealt saame natuke süüa. Talumäe, küsige, läksime Läänemajale Pärnumaa piiri peale seda poissi, ma teadsin selle kolm endale kodu, üks poistele, meie koor, ta sinna ei saa, talle saadeti kuskile mujale. Mis ta nimi oli, ma enam ei mäleta. Ja kolm endale kutsutud mopi siis oli mobilisatsiooniaeg hakkas pihta juba jaanuarikuusse talgulõpu pool Saksa sõjaväkke, sakslase habet ja ütles, et me peame minema. Nad võtsid meid vastu venda, puner Vold kandsid laua, sealiha. Korralifitsid, emme, magan seal lakapealsest kaks päeva niimoodi. Vanaisad, ei, nemad läksid ära. Puskarit tõid, kui jaak, kõva puskar väga, väga, väga, väga sümpaatne oli ja, ja siis need tulevased saksa sõdurid võtsid vastu. Nemad läksid Venemaa ja meie jäime sinna siis ja siis helistan ikka nii mures ja mure, sa, ma ütlen Jüri seal tead, aga teil on raske olla, teeme seda varjata, et mina olen Läänemaal, mina lähenema sõnnide mulle seal suur see kõik kohad täis ja ma olen seal siis võtad petturi kaasa. Vot see oli mu suur viga, kelle Kettlovi oli Venemaa eestlane, ta räägib vigaselt eesti keelt. Vaat võtad selle poisiga, aga sa kuraati vussis ja me läheme kahekesi kolleriga sellega emadest Williamsi, mõtlesin, et meil niipea siit ei lähe. Sama ringi käisime talumutti, küsisin leiba, ütlesin kohe, et me oleme meenutavat kõlistanud midagi, ütleme siis me tegime tule otsa kah hirmutama, aga need annavad kohe ära, tuleb, kaua te seal meil raha ei olnud, türisemaid rahulikuma taastaval saksa markas miljon marka, nii et lähme säärega läheb minuga, tulime öö ja päeva kõndisime, aga nüüd ei tea, kas ma õigeid virmaliste tallu test, ütlesin. Võtame automaatana oma parabellum tallel saksa parabellum, Venemaalt antud läks tuppa, sest ma küsin tulda kõhtuli tiivad laua peale, toidud kõik kolm tüdrukut oli, aga seal oli ka mingid metsavennad, sellised uksed, Black käia, ma vaatasin kohe, taldrikud on rohkem laua polga, inimese toal oli seal osa page säraga, metsavennad ei tea, mis nad olid, kes varjasid Saksa sõjajajajajaja. Panid andikult tikuga, annan tuld, tikkus annad ainult tuld. Suitsutüdruk kandis ja ma olen palja käimast, tunnen kadedust. Heide, ma tahan pärnu minna. Vaat Peeter, niimoodi sinnapoole ära teed, küsimuda minna tahad, aga vastavas suunas ta juhatas ära, kas ma tean, mul on siis vaja sinna minna, ma olen teises suunas ja tulin ära ja siis esimene peatas mullegi tsipa külas, ei olnud, tollikülas, läks tallu sisse, nii et ma tundsin juba. Ja sotsiaalseal minu isa kõrval talu ongi vitsu, isa tuli suvel ära. Sul isa ei olegi, et maja Jupitki viidi laiali, isa hakkas maja ehitama, Etka tassiti laiali. Ja kus sa tulid ja neetud kommunismuse peale jumal. Ja vot ei anna. Ja tundsid küll isaga naabruses elab, et kus sina tulid, isa sai kirja sakslaste käest, dokumendid sind lasti maha 41. aastal, vaat kus maas elandad, vat sina oled mingi bandiit ja nii käib ju välja ja välja ja süvenes Annabel kummagilgi. Sanna Mil Gonid, läksin teise vanematele edasi, Silbrik vanema seansil leiba. Ma läksin üksipäini. No ja siis läksime käänla külla hoopis sealt karjanolon. Ja siis tegime enne metsas sauna ka Tallo meile meile nii täie täis. Leti all oli valge kõik ja siis tegime tule maha, raputades särki, särk prügides, kõik tulde läks täid. Läksime sinna, seal saime süüa talust ja siis ma läksin teiseks. Sumre Sumra talu oli just venele pommitas Sis talinat. Me helistasime kännu otsas, jõulupuud olid üleval kole märtsikuu märk neli. Ja, ja siis hakkas pärast kõva külm hakkas tulema, vaatasime jõulupeod üle, see oli kole. Perena ütles, et võite meile jääda, ma rääkisime Tallinnas, tulime, et me põgenesime, et meie tahame, siis ta mind tundis selle ära, et mul sõber ka jäädnud. Nojah, võib-olla siin natuke aega nii ja naa ja ja siis saagiga puid, slikese metsas kasepuit talle süüa saada kogu aeg, noh, võistlustest küljed, lähme risti Massey, mind ei ole siia röövima, tappa taga, mina ei tapa. Peab saama teistmoodi, ära elada. Sinu taludeks mees tuli. Ta võiks mingi kaitseliitlane olla, uuris meid mind põhiliselt poisina radio lahti noad, kõvera keelega saab aru ka, et saab olla õigema meestlad. Tegelikult relvi meil tollel liikus relvi väga palju, rahvapeo jah, aga vot siis automaat oli võõras ja mõõtsin ära, teadsin soome automaadami, Soomest tulime, ei tohtinud tere ütelda, keegi sallidenno. Siis järsku pere, ütleb, teate, Elmar meeldudi sõnawatena tulebki haarang. Minge ära. Ja me läksime metsa, kaks oleneetilisest alust. Istuge metsale toitumine, kaadria, meie und, kui maja sisse piirati ja nii ka vaikselt. Nii vaikselt läbiotsimine aga näeb, üks asi oli ära passitud, seal hullu oli seljakott, et seal kõik granaadid sees Belarus suitsu teeb ja ma panin eraldi köhi oli küüne ent alla ja selle tõmbas sealt välja. Vot sellest ma aru ei saa. Siis tuli üks üle tundmiseks poiss krabi nimele. Selle muti õepoeg, ta oli vene page Saksa poolel sõtta läinud, küsis mu käest, et anna mulle relvi. Moodsa, mul on kaks relva. Et lähme toome ära, et mul on Pärnumaa piiri peal seal, kus need vennad sõjaväkke läksid. Jürisson ja mõtlesin, et panid oma relva tsena matsid maha, ma nägin küüne mullalamalise kõrval leppessaa ja snaiper pes. No ja mina panin rõivasse, panin mulle tollal veel ei olnud ju, või naiste Noreiuesseisson rees sõitsid läbi Märjamaa alevi sakslast, jalutusta, keegi midagi küsis, enne läksime ühte tallu röövima, et hommikule medasi. Muti ütleb, et kahe näe, kaks kaitstud, häälikud tulevad. Ja meie laua taga sööme nemad hakas, nägid vanaemat tuleb kena tütar Rees, lähme vaatame, tütarde vanaemal on oma poiss. Ja see relv oli mul see ära mõtet mul joosta ei olnud, mul kuskile minna ei olnud. Saagu mis saab, kui nemad tapp magada, kui ma saan, ma lasen või ei saa midagi teha, ei olnud, mul polnud kuhugi minna. Saad Formula, vana töötarlopoi. Kurat, külmkambri külmul, Platikuidi pääsunu kõrvad, Külodaal phony tuvasta sain edastasid väljagi kõnest minema. Läksime ahju peal maha, vana reheahi magama ära, hommikul sõitsin edasi. Nomics tallu Heljo relvi üles, vot nii palju ähmiga pandud on, ei mäleta, kus külma tundra kätte sain, kui mul heameel, see on elu elu, ma saan selle eest toitu. Viin, relvad sinna ei näed, poisil on niuke punt omad ja krabi poisid hoidsid sõjast kõrvale. Aga need olid kõik vene relvad. Ja mõte on mul, mitte midagi ei krossi süvamidagi ja siis ma läksin tagasi süntetolil jäätmeid sinna kaheksani olla, kui hosperena napsu süüa, jääd siia, mina olen siis sinna tallu Märjamaale tagasi, lõikasin seal puid, krabi kõrval, naine elati, Kadin tundis, ma käisin tal ka kujul kune karjas, põhi, krut olin ja see andis mulle süüa, siis tõid puidu metsa. Ma olin küüniline päeva lepapuid ja siis tulid kurat, kaks meest, hobused metsama puid, lõikavad siin leinaga südamele õrnaks ja mõtlesin, et ei, ma ei teadnud, mis asi nende, mis tal seal on, mets, asja oli kiirest hobus ringilised minema ja vaat minul enam rahu, Jan, ma läksin minema ja tegin elu suurima vea. Ei, see oli jah, ma ära läksin, ma läksin ära ja läksin orgita külla, kus mulle väga hea sõber oli, lilleri oli ta nimi üksipäini, läksin ja kuulsin korrakaid aukkadele, küla koerad haukuma, vot see oli minu viga tuppa ei läinud pärast ta ütles lollused, lund ja seal varjaseks radist. Ja majanduskokku saanud. Ja ma läksin tagasi, magasin hommikul puu all ära, külm küll, ja kompisin uuest tagasi jälle ja läksingi sinna sinna, kuhu mu sõber maha jäi, sinna ja näed, seal oli ikkagi valve, väljas võeti meid mõlemaid kinni. Eesti politsei turitelt Teie jutust võib järeldada, et ega partisani ei olnudki väga lihtne Eestis elada ei olnud, ei olnud, ei olnud, ma ütlesin ilge, kõige vaesem inimene andis tüki leiba, see oli ka pressimise teel. Ühes kohas kasutasin jõudu, üldse on, kui süvaei, anna, sest pea meeles niisugused mehed ka midagi häda. Aga muidu keegi, millel ei olnud, mitte midagi ei andnud. Aga mida teile partisanikoolis räägiti, selle kohta, neid oodates siiani, mida sakslasi välja meil kästi sakslased välja ajada, ega meil öödad, Iisak, neil kallal tulevad.