Homme, 29. märtsil möödub 10 aastat päevast, mil meie keskelt lahkus Eesti NSV rahvakunstnik Paul Pinna. Meie rahvusliku teatri suurkujusid. Metsakalmistu vaikuses ääristatud mändide ja väikese hetiga asetsevad teatri töötajatega almud nende pead, siis on tagasihoidlik nimetahvel. Nii surma päeneb. Ühele neist on kirjutatud. Eesti NSV rahvakunstnik. Paul Pinna. Kolmas oktoober 1884 29. märts 1949. Keegi on asetanud hauale kimbukese põllulilli. Kas pani selle lille kimbukese kalmule mõni omastest sõpradest-tuttavatest? Pole teada. Kindlasti oli see keegi, kes seisis mõne hetke kalmu juures avas kalmistu vaikuses südame. Ja ta silme ees elustus, suur kunstnik, kes andis oma rikkaliku ande ja hinge jäägitult oma rahvale. Paul Pinna sündis kolmandal oktoobril 1884. aastal Tallinnas Raatuse taguses põiktänavas. Esialgu asjaarmastajate orkestrisse, kus hakkas puhuma Kornetit. Mõne aja pärast on ta juba laval näitleja. 50 aastat teatri tegevust, närvipinget, loomingurõõmu, enese salgamist. Kui 1906. aasta sügisel sündis Eesti kutseline teater oli tema hälli juures ka Paul Pinna. Ta oli üks esimesi ja püsivamaid hooandjaid sellele arengule, mille on läbinud Eesti rahvuslik teater. Enam kui poolesaja aasta vältel. Olles ennekõike eesti näitleja, võis ta edukalt esineda ka vene ja saksa keeles. Ajalugu tunneb vähe teatrikunstnikke, kes oma ulatuselt ja sügavuselt ning töömahult suudavad ületada Paul pinnat olla võimekas näitejuht ja samaaegselt laia amplituudiga näitleja. Seda on antud väga vähestele. Raske oleks žanriliselt piiritleda pinna näitlejavõimete ulatust ühesuguse haaramusega, mängiste kõige sügavamas tragöödias ja kõige kergemas komöödias või isegi farsis. Peale selle oli ta ka võrratu opereti koomik ja üks esimesi eesti estraadiartiste ning meeleolukas kontratsi. Paul pinnast on jäänud rohkesti mälestusi tema kolleegidel ja sõpradel. Aga kas peale mälestuste on meil võimalik taaselustada Paul pinnat sellisena, nagu ta elas ja töötas meie keskel? Arhiivis on säilinud tema hääl? Kui 1947. aasta kaheksandal novembril avati taastatud Estonia teatrisaal siis meenutas Paul Pinna oma kõnes Meie kutselise teatri algusaastaid. Samuti õnnistus lehel halvermansse draama lootus õnnistuse peale. Raamat Leo Tolstoi pimedusse põimuses Gogoli revident. See oli Estonia teatrile esimestel aastatel. Aga see on juba ajajärg ega kulunaloogi. Estonia teatas sügi luu hulka. Mitu aastakümmet laval koos Paul Pinnaga on läbi elanud vanameister Hugo Laur. Paul pinnalt oli mul õnn esimest korda laval näha 50 aastat tagasi. See oli 1990. aasta kevadel Tartus. Peale Paul Pinna esinesid tol korral veel netti pinna Theodor Altermann ja Eduard kurnim kelle kujud mul praegugi veel selgesti silma ees on. Aga kõige suurema mulje jättis mulle tol korral siiski Paul Pinna Napoleonile. Paul pinnalt loeti tol ajal Tsaari-Venemaal kõige paremaks Napoli osa esitajaks ja tal oli annetatud prantsuse vabariigi valitsuse poolt isegi sihukese aumärk. Hiljem jälgisin Paul Pinna esinemise ja ajakirjanduse kaudu ja nägin teda uuesti Estonia laval juba Hooajal 1000 915916 kus ta esines Tolstoi tragöödias Joann julma surm. Selle osatäitmine oli pinnal eriti õnnestunud ja ma usun, et ta andis selles osas täieliku Joan julma kuju. Hiljem Paul Pinna lahkus Estoniast, asutas oma rahvateatri Tallinnas ja esines ka väljaspool oma kodumaa piire. Kuna ta valdas täiuslikult vene ja saksa keel. Siis esines taga mitmel korral Nižni Novgorodis ja Saksamaal Kiili linnateatris. Hooajal 1925 26 pöördus Paul Pinna jällegi tagasi Estonia teatrisse. See valmistas meile Estonias tol korral väga suurt rõõmu, samuti muidugi ka Tallinna publikule, kes oli pinnad harjunud väga armastama. Minu esimene kokkupuutumine lavastuses pinnaga oli saksa komöödias vana Aadam hooajal 1925 26. Pinna suhtus nooremates näitlejatesse väga õpetavalt ja julgustavalt. See aukartus, mis tema vastu enne oli tekkinud, see hajus momentaalselt. Ma mäletan väga hästi paar aastat hiljem lavastust Nõmmekingsepad, kus pinna mängis Eskoolsa ja mina mängisin Esko isad Tobiase osa pinna ka koos mängides just nõmme kiikseppades. See tekitas niisuguse vallatuse tunde ja erutas mind tema isa tobi Ast mängima. Nii suur see. Ma ei tea, kuidas seda ütelda vallatusega. Et sellel peaaegu piiri ei olnud. Kus pinna mängis Westmanni ja mina piibeleht? Vestmann pinnal, nagu teada, on üks õnnistunumaid osi. Ta oskas seda maalt linna tulnud tõusikud väga hästi kujutleda. Ja kunagi mul ei unune Vestmanni ja Piibelehe dialoog kolmandas vaatuses nagu ma juba nimetasin, koos töötades pinnaga võis jälgida tema laiahaardeliselt näitleja Andy. Tema otse võis nakatada proovides ja etendustel oma kaasmängijaid laval kas siis pisarateni nutma või pisarateni naerma, nagu ta tegi seda ka publikuga üldse pinnaannet määratleda või kuidagi piiritleda. See on peaaegu võimet. Ta puistas omi osi nagu küllusesarvest. Ma võiksin olla nimetada siin mõningaid nendest. Napolion Joan julm kolovernes juuditis Heroodes Saalumees, kuningas Liir jaagu siin Franz Moor, linnapea revidendis, Akim pimeduse võimuses, kuningas Hamletist, näitleja põhjas, vana ilves, Vilde sidemes, želork, Veneetsia kaupmees, Volpoone, vana Westmann, lorancastel elu aabitsas politseimeister kolmekrossiooperis seeder kaugetes randades vannis doktor Stockmann rahvavaenlasest eibi. Õnnestunud oli tal Seederi osa kaugetes randades ja vannis. Mulle meenub sealt üks seen, kus me neljakesi Pinna eksib, tähendab, mina mängisime kaarte ja igaüks püüdis sohki teha nii palju, kui jõudis. Ja selle kaardimängu ajal pudenesid ükshaaval need kaasmängijad laua tagant minema. Pinna jäi üksinda iseenesekaarti mängima ja tegi ka iseenesega sohki. Muidugi, brittidest publiku hulgas lõbusas vees. Nõukogude ajal on pinna esinenud nii mitmeski lavastuses Kitzbergi enne kukke ja koitu siis vene küsimus, vaenlased rooste. Ja viimane osa pinnal. Sellise suure andega näitleja koomilisi külgi kasutati ka esinemistes operettides ja ei olnud vist ühtegi operetti, kus pinna kaasa ei mänginud. Kõige hiilgavamaks operetti osaks võiks nimetada lõbusalt talupoega samanimelises operetis mis läks tol ajal juba üle 150 korra, kas mitte juba ligi 200, kordan seda, ta oli mänginud juba vanas Estonias. Enne seda avati Estonia Ruusoone. Pinna ei kannatanud kunagi kuuma näide lava. Tol korral oli Estonia näideleva väga hästi Küütud ja pinnavahe hääl. Muko oigas kui leiutus lava taga olema. Üheks Paul Pinna silmatorkavaks iseloomujooneks oli see, et tema, Ma ei tundnud ennast kunagi staarina ja ta ei tundnud ka kunagi kadedust kellegi käest tegelase osa õnnestumise tõttu, nagu seda meil vaestik veel näha võib. Mul on siin kaasas mõned heliplaadid, kus me võime lepinna armsat häält kuulda. Nad ei ole küll tehniliselt hästi õnnestunud, kuid siiski täidavad nad sel puhul oma ülesande. 1930. aasta suvel oli mul juhus Paul Pinnaga koos heliplaatidele erineda. See oli Eesti muusikaettevõte palade valik ei olnud kuigi sisukas ja sellele ei pandud Kirõhku, peaasi et oleks hästi palju nalja. Ka tehnilise külje viimistlemisele me ei pandud kuigi suurt rõhku. Neid plaate me rääkisime Tallinnas sisse ja pinna, kes muidu oli etendustel väga rahulik ja valitses täiesti enda üle sattus neil plaatide sisse kõnelustel kuidagi ärevusse ja tihtipeale oli otse väga naljakas näha, kuidas niisuguse suure näitleja käed värisesid mikrofoni ees. Nii et ekst Esimeseks palaks oleks siis ja kui see laul meil korda läheb? Ei mina saa aru, kus mu plahumiti uurin, kui ma 40 lauri sülitanud, kuidas juhul ma nüüd võiks juba nii palju laulus ära laus, sa lähed küla, mind üksi ja abi? Ei nii, kõlamiin oldi nii lahja pidalinatuke. No vaadake, raadio nii aud professori Winstoni tuligi finantsnelikümmend lauliitavad üles, mitte jooma enam ära laud, vaata tõesti laudis aplaus tajudes no vot ja ongi NUT kuningriigi poolt ja nii nudis aisa kinnittonid, laulud, jalalauk, loop, kala. Järgmiseks oleks siis kaks keelepeksjad seal pinna omalooming. Seal esineme mõlemad kahekesi. Tiny prouad Lõbu, nina, kuidas on te käigukang taevad, mida köeti munad. See on mu tingimusi nagu huvitav, vaatab ümberringi, kui tal hambad suu. Need kellad, sepad, kurgud võltsinud, käin kuni tuumani, apid, igav kellad, seda ohast. Käin igivana hall, kui mul jah, aga kõik ei läigib, kolib. Mõneti kärna põtra, pere, aimad, kudum käib. Arnold Puka mulda, pidu põrunud, näid. Oksjon tehti paindlikult. Aga mööbel nähti ainult seinad vajaliku kulla proua konna, muidu sekretäri proua oli juhtunud, äkki ta punub. Või ja asi puuteid, hobi, pitsati jagad. Nurmenukuprouad tollel juba poisi pea, aga ennudubekjanud lõhuvad neid ka pidama ei puuduta. Välja kujugima insel läbib, uhtus veereb õnnepaadina. Imenapilt proua Clinton tahvliga. Jalkat aimu ikka puhkad Osabigaagil otsa puhkad. Nüüd tuleks siis Eesti laulu sünd. Sellel plaanil oli väga suur minet. Ma siis valmistud taevataat inimesel, kes põrm on mullast ja puhus, tema ninasse, elavad, õhkus nõnda said inimene elada. Kuni Aadam nõnda esimese inimeseni eneselt elu tuli, tõusis ta murumätta alt üles, seal laulis tuusadelt. Seal tulin madu ja rääkis, et kui teemadel ja puuviljad tööks sihukesed aeda kasvab, siis haavata väga targaks ja võivad alati oma mehe üle valitseda. Et Eeva nagu kõik praegused eevatütreid, väga uudishimulik oli, siis haaras õuna pilku maitstes ja lõõritab Aadama. Kutsus jumal oma konstaablit kokku ja lasi Aadama ja Eevaga paradiisist välja visata, kus juuretel paradiisi mängukoor neli väljaviskamiseks seda tuttavat maksimegi. Ei olnudki midagi parata, Aadam ja Eeva paneelid oma koli kokku ja lahkusid paradiisiaiast ning lao Armu ja käskis teda oma perekonnaga laevale, mil Noa ja tema perekonnaliikmed olid kõige lõbusamalt tujus. Naljata siis selle üle, et taeva ta terve valla kohv oli ajanud ja laulsid esimest karblaneelia häälega. Loa pojad ja tema poegade naised ei lasknud endid ka kaks korda kutsuda, rümpasid soovlisse seda maitsvat märjukest ja laulsid. Kui Lott soodumaks lahkus ja tema naine soolasambaks muudeti ja ta enese jälle vabatunnis olevat, laulis ta rõõmuga. Mooses sai sellelt ilusalt ma väga vaimustatud ja vastad. Kapoti pari ajal on mõned õrnemad tunde laulud rahva seas tuttavaks saanud kui poti varina. Ilusat haaravate silmadega Joosepit nägi laulist meelitades. Aga isand postipaar sai selles vihuriloos, ai sunnina tabas neid kuriteo peal. Joosepil tema kõrvale näpitsad. Joosep koht, kus astud, ärevus, teie vastasvehkleja käritsile, vehkleja käidega. Et Joosep midagi paremat vastata ei mõistnud, siis laskis potivar oma maja sõbra vangitorni heita. Peenralt potti. Värvin eestlased, lõbusas tujus Egiptuses. Läksin läksin läbi külade nädalapäevakooli vastu ja haavandtõve väga vara. Ei kata ainult ja. Ja, ja lõpuks Oskar Lutsu kirjutatud valimised. Tere, tulin puu lugu nüüd nii ruttu mind kutsunud kodanikuga haudikalt mahlaku A valima, milliseid ruttu, varsti pannakse kinni luuljalt, kelle poolt viib. Oot, oot oot, saadik ajastatavale ere tere, heina teisiti pole näha olnud, ära okkad. Polümpalifaike, ai. Ai. Kember kuukese vahele ajunumbritega külma uniga loobus, ta ei olnud raud Dio valutult ja oi jumal, mul niimoodi kõht polnud korrad. No aga kuhugi sügisele lähen täita oma kodaniku kaudena ohveldu. Pant on oodiga tõhutama, varsti pannakse kinni ja ja kui see saladus pole poodi. Riik kaenlas ja kolviotsad jala. Kata JD toni hääletama põlevaega keeli kord räägime, täna on viimane päev täna häälitava. Mina käisin taotalt Budoosnik laulitena tagunud kuradi konjunktiivi viitele hinnanud. Ma arvan, et võib-olla ma pean kohe minema, muidu palun valimit, võtate lina vaja ära täita oma kodanikukohust. 1000 veel teemaga on veel käimata. No eks homme läinud, ma arvan, siin juba ammu on juba kinni, täna on viimane päev, tuli kaasa Lähme valima tagasi. Nii töötas pinnal näitelaval üle 40 aasta. Ja viimased aastad Estonias oli tema esinemine väga tulemusrikas. Kahju, et pinna nii ruttu meie hulgast lahkuma pidi kuna ta ei suutnud sellele raskele haigusele vastu panna. Mälestus temast säilib meis kõigis kustumatuna. Ja võib kindlasti ütelda, et pinna oli Eesti näitelava suurkuju. Õige mitmes näidendis ja operetis on Paul Pinnaga kuus mänginud rahvakunstnik Ants Eskola. On väga selgesti meeles veel tema. Kõnelemisviis tema laad, tema meisterlik näitlejatalent ja ühtlasi ma mäletan väga selgesti meie esimesi kokkusaamisi. See oli minu esimesel aastal teatris, kui ma tulin teatri 1000 925. aastal. Pinna suhtus noortesse näitlejatesse väga hästi. Ta oli väga lõbusa, elava loomuga ja see suur aukartus, mida me tundsime tema eest. See nagu kadus iseenesest just tema sundimatu ja loomuliku ja elava käitumisega noorte suhtes. Seal meie tutvus arenes juba sõpruseks, kui seda nii nimetada võib, sest meie aastate vähe oli väga suur, mina olin alles nii-ütelda poisike ja tema juba küpses eas Eesti tuntuim ja populaarseim näitleja. Kuid selle peale vaatamata ei seganud see meie head ja sõbralikku vahekorda. Nagu ma ütlesin, pinna suhtus noortesse näitlejatesse väga hästi, nagu oma poegadesse. Vajaduse korral ta noomis, neid, armastas nendega juttu rääkida, isegi vahest natukene pitsikene viina võtta ja nii edasi nendega ringi liikuda ja see oli noortele näitlejatele väga suureks, sest niisuguseks julgustuseks ja see eeti aitas neil ka palju nii laval julgust juurde saada. Eriti tundsin ma seda enda suhtes kuna lava vastu on ikkagi algul veidi niisugune nagu aukartus, aga just Paul Pinna suurepärane vabadus ja enesevalitsemine laval. Sellest olen mina väga palju õpetust saanud. See oli mulle suureks eeskujuks. Paul Pinna talendist rääkida oleks vist siinkohal peaaegu üleliigne. Sest et tema suurepärast näitleja talenti tunneb vist kogu eesti rahvas. Ma mäletan seda selgesti, kui olime Paul Pinnaga ringreisidel peaaegu igal pool, kuhu me ilmusime, kohalikud elanikud, rahvas, igal pool tulid küsima. Esimeseks küsimuseks oli, kas Paul Pinna on teiega kaasas? Ta oli niivõrd populaarne, igaüks teda tundis, igaüks teadis teda. Paul pinnale enesel oli sellega vahest isegi raskusi, teda teretati. Aga kui mina küsisin tema käest vahest, et kes see on, kes endast kuule, kallis, ei tea. Ei tea. Temal oli neid tuttavaid nii palju, et tal oli tõesti raske neid kõiki meeles pidada, mäletada. Sedasama muidugi võib öelda Tallinna publiku kohta, kes Paul pinnad väga armastas oodati alati tema näidendid, kus tema kaastegev on ja nii edasi. Siinkohal võiks ka meenutada minu viimast osa, kus mina mängisin Paul Pinnaga koos. See oli nimelt vene küsimust vande 947. aastal. Sõjakeerises me ei olnud kaua aega kokku puutunud ja see oli peale sõda esimene näidend, kus me mängisime Paul Pinnaga jälle koos üle hulga aja. See oli mulle muidugi väga meeldivaks ja suurepäraseks rõõmsaks üllatuseks mäletan hästi proovisi veel, ma mäletan tema optimistliku ja ikka heasüdamlikku lõbusat. Tema viis, kuidas proovid teha alati kergelt, ilma vaevata tuli tal see välja. Ja sellega sütitas ka teisi kõiki oma ümberolijaid. See on mul praegu väga elavalt mees mis veel üldiselt rääkida. Just Paul pinnast. Kui, kui vanemast näitlejast, kes on järeltulevatele generatsioonidele palju õpetust andnud siis ma pean ütlema, neid on vist väga paljukis Paul pinnast omale eeskujuks, seadsid just tema rikkalikku meisterlikkust sa talenti, tema julget osa käsitust, tema võimsat improvisatsioonivõimet, selles oli ta lihtsalt ületamatu, ta oskas ennast välja mängida nii-ütelda välja rabeleda vahest kõige paremas seisukohast isegi mis sel juhul, kui vahestal osa oli natukene meelest läinud või mis ka võib juhtuda näitlejal vaest. Aga teda see ei heiduta. Tema oli niivõrd valdas seda oma instrumenti, et temal olid teinud siin mingit raskust. Inimesi noori inimesi laval ja üldkokkuvõttes pean ütlema, Paul pida on jäänud mulle väga elavalt meele. Ja ma näen teda veel tänapäevani väga selgelt kuulen tema häält, näen tema väljendusrikkaid, žeste ja temast jääb ka edaspidi mulle väga hea mälestus. Voldemar Panso mäletab Tuleb meelde üks lugu teatrikoolis siis kui me käisime Estonias vaatamas. Opereti Nahkhiir, kadunud Paul Pinna mängis vanglaülema. Lugu räägib meile, missugune määratu suur kohanemisvõime sellel inimesel oli. Ta tuli lavale ja köhis, aevastus rahvale tundvate naasil midagi head loota ei ole, ta oli nii häälest ära lihtsalt totaalselt külmetanud. Mitu korda juba seda operetti läinud ja teadsime, et pinnal etteaste lauseks suurumad, pikk number ja ootasime, kuidas ta sellega hakkama saab, sest häältal ei olda üsa sosinal, rääkis. Ja muidugi rahvast suurem osa kindlasti ei teadvusta, aga me ootame, et mis sellest asjast välja tuleb. Järsku Pille hakkab vilistama? Vilistab terves Laaria orkestri saatel nii suurepäraselt maa, see Estonia teatrisaal, see helises ja kõlises vastu põim, pilla vilistas ja oleks kuulnud, missugune metsik aplaus järglas pärast seda vilekontserti. Rahvas oskas hinnata kohalist võimet näitleja talenti olukorrast välja pääseda vaatamata tervislikule seisukorrale. Kui 1947. aasta sügisel kerkis varemeis Estonia teatrisaal siis rõõmustas pinnas süda. Olen näinud Estonia kooli esimesi kivi kuhierat imposartsiks ehitiseks. Nägin Nõukogude Liidu. Väärtuslike kunstiküpsete lavateoste andmisega on meil Läti, jäi võimalus tasuda oma tänuvõlga nõukogude võimule ja Eesti Töötava Rahva uue täiusliku kodu-ist. Paul Pinna suurepärasest kunstist on säilinud helilindil kahjuks vähe. Üheks tema viimaseks suur osaks oli Mc piirson Konstantin Simonovi näidendis vene küsimus. See on helilindistatud 1947. aasta maikuu algul. Mis ma tahtsin, siis arvasid ehk, et nad ei vastutavaks inimesi, kes teie tõttu kaotas seitse ja pool 1000 dollarit. Kaarel Toom üks paljudest tolleaegsetest noortest näitlejatest, kellele Paul pinnali vanimaks sõbraks ja nõuandjaks meenutab. Isiklikud kokkupuuted Paul Pinnaga tekkisid suure isamaasõjapäevadel 1942. aasta jaanuaris ja kestsid kuni tema elu lõpuni. Ja kuna need kujunesid tingimustes, kus olime ajutiselt eemale kistud, armastatud sünnimaast ja rahvast siis tuksusid meie südamed eriti ühes rütmis. Ja nendel päevadel Paul pinnalt kujunes meile kõikidele tolleaegsetele, verivärsketele, noorukitele väga heaks sõbraks ja kaaslaseks, kes ei unune meie mälestustest kunagi. Eriti unustamatuks jäi mulle viimane isiklik kokkupuutumine Paul Pinnaga. See oli 49. aasta märtsikuu lõpul, pühapäeval, 27. haiglapalatis. Viibisime kadunud Lembit rajalaga oma ühise sõbra haigevoodi juures. Ja seda on võimatu unustada. Piinava haiguse poolt lõplikult ära kurnatud keha, milles veel viimaseid elumärke avaldas pinnale nii omane südamlikus. Ta võttis meid vastu. Isa ütles poisid ilma sentimentaalsus, et mina põen haigust, millest mul pole pääsu. Heaeturite. Tal oli raskekujuline maovähk, milles ta nähtavasti oli see teadlik. Ja meile sai selgeks, kui ülearune on hakata otsima lohutussõnu inimesele, kes läheb täie teadvusega vastu paratamatule lahkumisel. Kuid me ei rääkinud surmast, vaid pinna rääkis meile oma elust. Ja ikka leidus seal jälle midagi sellist, mille üle pidime heatujuliselt naerma. Milline kohutavana tunduv kontrast surivoodi ja elu vahel. Ta palus meil avada oma ööga. Ise lamas liikumatult, kuna oli juba sedavõrd nõrk. Ja võtta sealt pudel šampust ja see avada rajale täitis selle soovi varas vahutava joogi samas asuvasse teeklaasi ja ulatas selle pinnale. Jooge, poisid, see pudel tühjaks. Vaatasime ebamugava tundega teineteisele otsa sest tavaliselt kostitataks ikka haiget, kuid siin kujuneb olukord piinlikult vastupidiseks. Pinna nähtavasti taipas meie mõtteid ja lausus. Jooge, poisid, tehke mulle seda rõõmu. Ma tahaksin, et teil oleks hea. Inimene, kes oma elu kestel olid tuhandeid oma võrratu kunsti avaras sõidame väga rõõmustanud. Ei söandanud ka oma lahkumisel teisi noorutama jätta. Ainus, mille üle ta kurtis, oli piinav kõrbemine, sisikonnas, janu, mis teda pidevalt vaevas. Kuid sellelegi leidus tal lohutav lahendus. Varsti panete mind puhkama metsakalmistule mändide alla. Seal on palju lindude laulu ja on tuulevaikne. Meri on lähedal. Seda olen alati armastanud. Mõne tunni pärast me lahkusime, lubasime külastada teda ülejärgmisel päeval ise, ma usun, et ta ootas meid seal teisipäeval, 29. märtsil. Kuid kas jäime meie hiljaks või väsista meid oodates? Igatahes teel haiglasse saime rajal aga juba teate, et meie viimane kohtumine Paul Pinnaga üleeile jäi tõepoolest viimseks kohtumiseks suure inimesega, kes ei tahtnud kunagi kedagi kurvastada. Väike marmortahvlit metsakalmistul on vaid täis, mis märgib kohta, kus puhkab suure andeline kunstnik ja avara hingeline inimene. Kui Paul Pinna sellisena, nagu ta meie keskel elas ja töötas on tänases ja homses päevas koos kõigi nendega, kellest ta kasvatas armastust oma kunsti ja rahva vastu.