Luule. Eestile. Olen Maria Lee Liivak ja loen ette luuletuse raamatust tereomeetria, mis ilmus 2012. aastal. Mitte keegi ei reeda end. Koht ega aeg ei reeda ainult nii nagu sina. Kui saaksin, võtaks su ära sellest tolmusest toast, hinge, näendavast näiusest. Võtaks su ära ja enda võtaksin ära sellest külmast steriilsest linnast. Võib pagada muldpõrandal hobusetekkide vahel. Ärgata päiksele, teha vaikuses töid, mis toidavad mitte rääkida liiga palju. Saada puhtaks nagu maapõues mäekristall. Olla üks tuule ja muusikaga. Kuni kõiksuse selgus, põletab meid läbipaistvaks.