Luule. Eestile. Tere, Ma olen Jüri Kolkja, loen luuletuse ühest tõelisest mehest. Üks mees nägi unes, üks mees nägi unes karu, ta munes karu karu pessa, munes kullast mula, koguni kaks kullast muna munes topelt käriseb suured nagu tõllarattad, selline mees ja ta tappis selle karu paljakäsi, lõi sellele karule kullast munaga vastu pead selle karu pea, selle karu pea läks lõhki ja mees võttis need oma kullas munad karu käest tagasi, lendas aia peale, seenees lendas aiapeole, dolla rattad rippusid tema all. Ta istus seal ja sai õhtu ja hommik jälle õhtu ja kelleks üle südaöö. Aga ta ei muutunud kõrvitsaks või istus seal aia peal oma kullast munade otsas karu kolbast, karikas käes ja muudkui kaagutes.