Ja rõõm taas kohtuda ilusat keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Täna on siin vikerraadio Rahva teenrite stuudios taas dünaamiline Trio Erkki Bahovski. Esimees Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht ja mina, saatejuht Aarne Rannamäe, samuti rahvusringhäälingust. Ma olen kuulnud koledaid kõlakaid, kas sa värki paned nii-öelda pillid kotti, kas see vastab tõele või, või lihtsalt kõlaka tasemele? Ei seekord jah, kõlakad vastavad tõele, et järgmisest kuust siis lahendajal Euroopa Komisjoni Eesti esindus, see tähendab kahte jubedat uudist kõigepealt sa lahkud rahvateenrite klubist. Nagu ma aru saan jah, uusi töökohti ja võimalusi siin enam meiega koos olla ja teiseks üldse ajakirjandusest. Jah, tuleb nii välja, et reedad nagu tsunfti ja lähed hoopis kaeviku teisele poolele. Jah, noh, ma ei võtaks seda muidugi niimoodi. Ma räägin muidugi nüüd nagu mingisugune poliitik juba, aga aga suhtekorraldaja poliitik? Ei, ma ei usu, et need rindejooned oleksid nad nii sügavad Eestis ja ja et see rindejoon jookseb tavaliselt inimeste peades, et mina seda niimoodi ei näe. Ajakirjanik muidugi näeme. Ja kuidas sellega on, Tartus õpetatakse välja ju ajakirjanik ja suhtekorraldajaid koos, eks ole. Jah, ja suur osa neist lähebki nüüd suhtekorraldajaks juba, eks see oleks nagu ülikooli arstiteaduskond, õpetaks välja arste ja patsiente, samal ajal. On ju põhimõtteliselt põhimõtteliselt jah, ainult patsiendiks. Ma ei tea, kuidas saab nagu õppida, et see seda diapatsiendiks tavaliselt saadakse. Nonii, sa lähed tööle, sa võid juba seda öelda. Jah, mõtlesin Euroopa Euroopa Komisjoni Eesti esindusse ja sinu töö on seal noh, kõik see, mis juhtub meediaga, meediasuhteid, meediaprojektid, meediaplaneerimine. Aga millest selline kannapööre ikkagi? Noh, ma arvan, et vastata jälle sellist kasutanud sellist poliitilist sõnavara, et aeg oli uuteks väljakutseteks. Kuule, sa oled uues ametis esimesest detsembrist, aga sul on sõnavara juba väga hästi selge. Siis pannakse kinni või? Ei, Postimees ikka jätkab ilmumist. Sellele vaatamata sa üks raudvarasid sealt sealt lahkuda, le kastile Lähen läheb, noh, ma ütleks niimoodi suhteliselt hästi jah, et, et eks see majanduskriis annab tunda igal pool, aga noh, mingisuguseid suuri langust või noh, mingit totaalset kollapsi ei ole. Nonii ega ju olla jõudu sulle uues ametis, aga me täna oleme veel tund aega koos, koos sinuga räägime, räägime kõikidel muudel teemadel ka, räägime veel natuke ajakirjandusest või mis, vähemalt on meediaga otsapidi seotud. Tallinna linnavalitsus on hakanud väga lahkesti rendiume aasta enne kohalikke valimisi jagama ajakirjanikele. Ja stipendiumisaajaid ei ole mitte üks ega kaks, vaid läks rohkem stipendiumi suuruse üle, võib ju vaielda, et mis sellega peale hakata 20000 ma küll ei tea, kas see on bruto või neto, ehk siis kas 20000 on nii-öelda puhtalt ärakasutamiseks või lähevad sealt maksud maha. Aga ega sellel nagu olemuslikult võttes väga suurt vahet ei olegi. Jaa, see on selles mõttes erakorraline tegu, et ta nagu esimest korda jagab selline omavalitsus nii massiliselt ja nii, nii laialdaselt inimestele raha, ma saan aru, et lihtsalt vabaks ütlemiseks ja minu meelest selle stipendiumi puhul on eriti kurioosne see, et kõigepealt saavad need stipendiaadid 20000 krooni ja siis kuu aja pärast vaadatakse, et kui ta on teinud oma tööd hästi, hästi võiksin panna jutumärkidesse siis saab ta veel 40000. Et noh, need ajakirjanikud ilmselt, kes, kes saavad selle lõpuks 60000 krooni kätte, et ma arvan, et võiksid oma nime tagant sõna ajakirjanik küll maha kriipsutada ja hakata sinna kirjutama linna suhte korral. Noh, minu meelest on probleem laiem, ma ma rääkisin ennem siin, et rindejoon ei ole, nad ei maksa nii tugevalt tõmmata, aga noh, kuskil on ikkagi piir ja ja tegelikult noh, see Tallinnas stipendiumi ainult osa sellest, mida me näeme selles igapäevases elus meie ümber ja ja, ja noh, mis parata, kriitikaga rahvusringhäälingu suunas, et kuidas rahvusringhäälingus on saade retseptita, mida juhib Erki Nool, lugupeetud olümpiavõitja ja minu minu respekt ja lugupidav tema vastu. Aga, aga esiteks on ju see, et, et ta on ju riigikogu liige. Kuidas saab riigikogu liige teha telesaadet jääb mulle täiesti arusaamatut ja arusaamatuks, lisaks sellele oli seal telesaates nagu üheks peaesinejaks Erki Noole fraktsioonikaaslane ott lumi, et pilt läheb järjest hägusamaks. Aga Erki Nool ei ole muidugi üksi. Aivar Riisalu teeb oma telesaadet. Hannes Rummi-il on oma saade Kalev meedias. Igor Gräzin, Aivar Riisalu kommenteerivat päevasündmusi TV3 uudistesaates, et see, see, see, see on segamini nagu, nagu kört-pärtli Mcpühapäeva hommikul, nagu öeldakse ja, ja, ja noh, minu meelest Eestis ei jälgita üldse nagu ajakirjanduseetika põhitõdesid selles mõttes, et Läänes jälgitakse väga tähelepanelikult seda, millal ajakirjanikud ja mina teevad poliitikud ja noh, selline kombinatsioon oleks ikkagi sellises normaalses riigis kus ajakirjanduseetika ja ajakirjandusreeglid on väga tugevalt paigas, saaks täiesti mõeldamatu. Ma ei tea, kas ajasid nüüd kaks asja omavahel segamini või, või, või, või sa teadlikult paned natuke need asjad nagu ühte ühte patta. Et kõigepealt me räägime sellest stipendiumist, stipendium tegevajakirjanikule, et need, keda sina nimetasid, ei ole, ei ole kahtlemata üldse ajakirjanikud. Ei, ei siis Erki Noolega ega Riisalu ega Gräzini, keda sa veel nimetasid. Ja nad ei, nad ei, ei nagu ei pretendeeri isegi sellele, see on minu minu jaoks nagu täiesti omaette teema, et, et mõned riigikogulased lihtsalt on väga eelisseisundis. Sest et kui ikkagi hea küll nool noolt tegeleb nii-öelda oma areaali piires, eks ole, noh, propageerib tervisesporti, kui ma ei eksi, Ta pildis pidevalt ja, ja minu meelest peaks olema seal väga tõsiselt selle asja üles võtma tema, nende kõikide kaaspoliitikud, et mõnele lihtsalt on loodud selline eelisseisund ja ütleme, kui ka valimiste lähenedes seal paar-kolm nädalat enne valimiste toimumist päeva need saated võetakse eetrist maha või peetakse väike paus nagu, nagu siin on, eks ole, tehtud siis siis ega see juurde asja olemust ei muuda. No mida ma tahtsin öelda, loomulikult see ei ole stipendium, aga mida ma tahtsin öelda, on see, et see piir kaob ja et kui teie rääkisite siin piiridest kaevikutes, siis tegelikkuses neid ju ei ole, et me anname stipendiumi, linnavõim annab stipendiume ajakirjanikele. Noh, mis siis tekitab sellise ühises tsunfti ja, ja siis poliitikud käivad saateid tegemas, tõesti, vahet ju ei ole, et ajakirjandusfunktsioon peaks ju olema ikkagi ka poliitikute kritiseerimine ja, ja nende tegevuse järele vaatamine Eesti rahvusringhäälingus on tööl selline ametimees nagu eetika nõunik on vist tema nimi ja praegusel hetkel täidab seda kohta Tarmo Tammeorg. Ja Tammerk on öelnud näiteks Maire Aunaste stipendiumi kommenteerides, et et Eesti pendium ei tohi ajakirjanikelt loomevabadust võtta. Et Aunaste on ajakirjanikuna tuntud oma inimesi käsitlevate saadetega, mitte kui institutsioonidega kajastaja ei kujuta hästi ette, et hakkaks oma uues saatesarjas kohaliku võimu tegevust kiitma. Väga, ei peagi kohaliku võimu tegevust kiitma, peab seda kajastama juba juba sellest piisab, et, et nii-öelda lugeda ajakirjandusajakirjanike, noh konkreetselt siis Aunaste nii-öelda kinni makstaks. Mina ei näe seal üldse mingisugust mingisugust teist võimalustki. Paar aastat tagasi toimus Tallinnas üks Venemaa meediat käsitlev konverents, mille peaorganisaatorid olid Kadri Liik ja, ja Eerik-Niiles Kross, kui ma ei eksi. Ja sinna tuli väga palju Venemaa ajakirjanikke ja ja rääkisid selle, sest noh, nagu Venemaa meediast tegelikust olukorrast. Ja meil Eestis on siin üsnagi selline arusaam, et et selline mustvalge arusaam Venemaast nagu ikka meil on, et kuskilt kremlist öeldakse, mida lehte panna ja, või saatesse panna ja mida mitte. Aga need Venemaalt ajakirjanikud tegelikult rääkisid sellest, et selliseid otseseid käske või keeldunud kuskil pole. Et kõik baseerub sellisel sisemisel enesetsensuurile et inimese, et keegi ei keela rääkida, aga, aga ennekõike noored peale tulevad ajakirjanikud, kes tahavad kiiresti palju palka teenida. Nendel on väga tugev selline enesetsensuur, mingid teemad, nad lihtsalt vaikivad maha, et ma näen nagu siin nagu paralleel, et, et jah, et ega keegi ilmselt linnavalitsusest käsi kirjutada või teha saadet mingitel teemadel või, või mingite rakursi alt, aga aga kui sa oled selle raha saanud pannud, siis noh ja selle raha vastu võtnud siis ma arvan, et sa ei ole sisemiselt nii vaba kõiki teemasid lahkama kui, kui sel juhul, kui see ei ole seda rahutud. Ei nojah, ja selle selle kogu selle stipendiumi taga on ja ikkagi selline eeldus või, või nagu tõsikindel, teadmine, et meie teame, mis on õige ajakirjandus ja mis on vale ajakirjandus. Et noh, kui võimud hakkavad otsustama, mis on õige ajakirjas, mis on vale ajakirjandus, siis me elame hoopis ühes teises riigis, et meenutanud ka justiitsminister on aeg-ajalt nagu väljendanud mõtet, ajakirjandus kirjutab valesti kohtuprotsessidest, et noh ütlevad Tallinna linnavaimud, et ajakirjandus on ühed on nagu head ajakirjad, teised on halvad ajakirjanikud, noh see stipendium on ikkagi hinnang. Nojah, aga ütleme, ma ei taha hea kolleegi Maire Aunaste kohta öelda tema tema eelneva tegevuse kohta mitte mitte ühtegi paha sõna, aga, aga mis tähendab hinnang, kui talle antakse 20000 krooni saate või saatesarja jaoks või tegemiseks või ma ei saa aru, milleks, mida ju ei ole. Et mis need on, kas, kas, kas see 20000 krooni läheb nii-öelda tootmiskuludeks, kas see läheb bensiini ostmiseks nagu nagu ma ei öelnud, et, et tal ei ole selle sarja tegemiseks nagu bensiiniraha antud? Mis see siis nagu on, et, et, et see on ikkagi nii-öelda noh, väike ümbriku libistamine üle lauaserva, et kui sa hakkad tegema uut uut sarja, mille nimi on siis uued uudised, et äkki siis nagu linnavalitsus paistab nagu paremini paremini selles sarjas sead, uudised olid, mis ma ütlesin, uued head uudised ja tähendab ma ei, ma ei saa aru, mis, mis on siis sellisel puhul noh, see see klassikaline siis ajakirjandus on ikkagi pilt selge, et tegemist on korruptsiooniga. Siin ei ole midagi muud tegemist aarius eetika rikkumisega, et me võime siin nimetada asju igasuguste nimedega ja keerutada selle ümber, aga Läänes saadaks sellest asjast ikka väga ühtemoodi aru. No ma näen, et see on selline klassikaline tõde, see, et ajakirjanik võib lasta endal poliitikud välja teha tassi kohvi või kinkide erakonnale või mõte erakondade vastu näiteks pastaka, eks ole, aga, aga see on ka nii-öelda ülempiir või valimiste ajal mingeid mingisugust nänni stressipalli näiteks võib võtta, et ma sellest erakonnast kirjutan, et siis mul hakkab käsi tõmblema, et ma pean stressipalli natukene ratsutama. Jaurata tahtsid öelda ei tegelikult ükskõik kes teine teema, mis nüüd kaude, nagu sellega haakub ka meelde, et eile rahvastikuministri büroo kuulutas välja konkursi venekeelse diskussiooni saate tegemiseks ja sellest võtsid osa, kus osalesid rahvusringhääling ja ja Pervõi Baltiiski kanali siis Eestit Eestis esindav osaühing. Ja noh, muidugi võib minu järgnevat juttu tõlgendada ja kui, kui rahvusringhäälingu kallutatud seisukohana, kuna rahvusringhääling kaotajaks aga rahvastikuministri büroos too eelistas siis selle diskussiooni saate käivitamist ver Baltiiski kanalis, tuues põhjuseks, et justkui rahvusringhäälingu selline nägemus või asjad ei vastanud kõigile neile tingimustele või olid liiga kallid või mis iganes. Aga mis ma nagu selle osas, nagu öelda tahan, on see, et et jah, et ma arvan, et Urve Palo tegi seda otsust tehes poliitikuna nagu õige otsuse. Et Eesti poliitikas on ju tavaks mõelda tänasele homsele päevale lavale, mitte nagu kaugemale, et ta saab kindlasti need Peri Baltiiski kanalis need venekeelset kontaktid kätte, aga aga pikemas perspektiivis ma arvan, siis tuleks unustada jutt sellest, et me hoolitseme oma ühtse info inforuumi loomise eest. Et et kui, kui rahvastikuministri büroo esistab diskussiooni saadet selgelt humanism, mis on Eesti riigi suhtes vaenulik, siis noh see on üsnagi kõnekas ja Minneteks hirmsasti huvitaks, et mina, näiteks Marju Lauristin ütleks oma erakonnakaaslase tavalise otsas, aga äkki seal on siis on sugune pealiskaudne, lihtsameelne triviaalne mõtlemine, et et PBK, eks ole, venekeelne venemeelne, palju vaadatav eesti vene publiku hulgas ja nii edasi, et, et noh, et kütame sinna, noh võib-olla on see söödaga, aga, aga muidu mingites riskiolukorrad soola, pronksiöö maksab selline asi väga valusalt kätte. Ei loomulikult ja ütleme, kui siin ise harjutame oma rahaga siinseid venelasi vaatama Vene mudelile, absoluutselt, absoluutselt. See on väga kummaline, sest et samal ajal siin on Lääne eksperdid teinud ettepaneku, et mitte mitte PBK-s peaks nii-öelda Eesti oma raha kulutama, vaid vaid näiteks veel vähestes sõltumatutest, küll väiksemates telekanalites, mis, mis Moskvast toodetakse ja, ja, ja see on, see on mõttekoht, eks ole. Aga aga mitte sellises laus Eesti või Baltikumi vaenulikus mainisid pronksiöö, siit siis üks üks stipendium läks ju meie endisele, ma mõtlen rahvateenrite endisele kolleegile. Peeter Ernits, kes saab hakkama, kirjutab raamatut pronksiöödest. No kujutage ette, kui, kui Peeter Ernits on võtnud see 20000 vastu ja hakka kirjutama raamatut ja, ja kuidas ta siis nagu Tallinna linnavalitsuse rolli selles selles raamatus kirjeldab või kas ta seda oma teeb seda parima äranägemise järgi objektiivselt või teete seda subjektiivselt, ta võtabki need, need kandid nagu, nagu vaatluse alla, miks linnavalitsus ja linnapea istusid kahel pronksiööl põõsas ei ilmunud välja? Üks hädine pressiteade, eks ole, anti selle kohta linnavalitsuse ukse vahelt välja, samal ajal kui, kui kui Savisaar linna rüüstati ja põletati. Et õudsalt, kummaline, ma ei kujuta ette, et küsimusele see ei Tallinna linnavalitsusega ega keskerakonnas. Tavaline linnavalitsus annab mulle ajakirjanik rannamäele 20000. Öelge, kuidas saaksin ma seda vastu võtta ja kuidas saaksime oma oma tulevasi saateid teha. Ja ma ei, ma ei kujuta seda ette. Ma olen absoluutselt nõus, et, et sinu ajakirjanik, ma tõmbaksin oma oma nime igavesest ajast igavesti maha. Kas minema, miks sa nagu Sinaalseks, ma ei ole nüüd kõiki neid nii täpselt nüüd temast lugenud, et kas need ajakirjanikud ise esitasid siis oma kandidatuuri neile stipendiumite lähed, sest stipendiumi kuulutati oma mingi kuu või poolteist tagasi välja. Mina saan aru, et võimu lihtsalt määrati ja, ja nad saavad seal lihtsalt inimesed, ühel hetkel helistatakse kõneda, mis meie pangakonto ja me kanname teile seda raha üle või, või on ka võimalik keeldud sellest, et ma ei ole kuulnud. Aga keegi ei kantaks üle, kui, kui selgub, et see töö on, ei, ei meeldi linnavalitsusel näiteks või, või noh, mis, mis on selline nagu tingimused või, või kuidas kes otsustas, et ta on, antakse nendele inimestele? Nojah, raamatu kirjutamine viitab siiski sellele, et see kava oli varem teada ja oli ju oli sihikindel on siis järelikult seda raha kuskilt saada, ehkki ehkki mulle jääb natuke arusaamatuks, mida selle rahaga teha, sest sest 20000 krooni ei ole kindlasti piisav summa seda raamatut kirjastada ja ja noh, võib-olla ja siis selle 20000-st kuskile sõita veel ja küsitleda inimesi, aga põhimõtteliselt saab seda tööd teha ka niisama täiesti, et et noh, mingit raha kindlasti lähevad vaja, aga see summa läksin siis, kui ka ma kujutan ette, no saab ju taotleda seda, seda nappi raha. See on täpselt see niisugune summa, mis, mida, mida, kui ka võiks anda. Ei oska jah jah, et ja, ja noh jah, tõesti, ma jään kaotama seda raamatut tutt, aga noh, mul on ka oma oma teatud kahtlused, et minu sügav lugupidamine Peeter Ernitsa vastu, aga ma siiski meenutan, et ta ei ole hariduselt ajaloolane või või, või see paljukirutud sotsiaalteadlane või politoloog, et, et noh Ma eeldan, et kui ikka keegi kirjutab, raamatus kirjutatakse nagu korralik asi, noh ma arvan, et ajakirjanduslikus mõttes tuleb hea raamatuga noh, mida ma tahaks saada nii, et oleks midagi sügavad, mingisugune uurimi, mina eeldan ka Peeter Ernits kirjutab väga hea raamatu, aga kui selle raamatu kirjutamiseks on antud nii-öelda suunised 20000 krooni näol, siis ma suhtun eelarvamusega sellesse raamatusse ja see on selle raamatu tõsiseltvõetavuse seisukohalt väga halb märk. No just, et, et noh, ma ma kardan, et selle raamatuga juhtub umbes see, mida on mõnikord juhtunud varem selliste asjadega, et et stiilis, et Edgar Savisaar läheb Moskvasse ja võtab selle raamatu kaasa näiteks ja kingib seda kuskil venelastele ja siis tullakse siia siis seda raamatut teatatakse mingisugusel linnavalitsuse üritustel ja nii edasi ja nii edasi, et sellest saab selline propagandavahend. Jah, see oht on olemas ja väga-väga kurb, kui see, kui see, kui see tõesti niimoodi läheb. Kuulge, aga meil on targematki rääkida täna me oleme siin iseennast iseendast. Ei, ma ei arva, et see päris nagu iseendast rääkimine on ühiskonna jaoks ikkagi oluline probleem, nagu ikka me oleme oma saates ka koduleheküljel pannud väikese gallupi püsti ja ja me küsime täna, et kas toetate riigikontrolöri ettepanekut tõsta pensioniiga ja ma rõõmuga olen nentima, et, et inimesed on ka selle küsitluse üles leidnud ja juba vastanud ja ei-vastuseid on praegu juba selgelt rohkem kus 57 protsenti arvanud, et, et ei, ei, et toetavad jah, vabandust, et nad toetavad riigikontrolli ettepanekut ja 43 protsenti siis, et, et nad ei toeta. Aga pensioniea tõstmine ei olnud riigikontrolöri esines riigikogu ees üldse mitte ainukene ainukene nii-öelda ettepanek, peale selle ma, ma selle esinemise juures tõstaksin rohkem esile just seda niisugust, seda esinemised tonaalsust või siukest nagu, nagu visionärlikust, mis, mis mis on igati tervitatav. No samamoodi võib öelda, et mina tõstaksin esile võib-olla sellise üllatavatideoloogilisust selles selles esinemises, et kui riigikontrolör on olnud varem ikkagi noh, tulen, et kas. Oma lähedastest ja, ja oma varasemast taustast selline minu jaoks ikkagi suhteliselt sihuke tsentristlik vaadetega inimene siis te keskerakondlik nimetan, nii et siis siis selles kõnes, mis ta, mis ta Riigikogus vedas, ütleme niimoodi, et kumas väga tugev selline liberaalne nimetajal ühtegi erakonda nagu Reformierakond Hitleri vaade läbi, et seesama asi, et tõsta pensioniiga, tuua siis 300000 võõr töölist ja nõnda edasi ja nõnda edasi, et see oli minu jaoks nagu ikkagi seal hakkab ikkagi selliste seisukohtadega, mida on esimesega tugevalt esindanud, panna pane gümnaasiume maapiirkondades kinni, mida on esindanud ikkagi väga tugevalt tööandjad ja, ja, ja Reformierakond. Et selles mõttes mina ütleksin, et ta ei olnud mitte visionäärlik ainult, vaid ta oli ka väga ideoloogiline seisukoht. Noh, kui me räägime sellistest demograafilistest protsessidest, siis jah, need asjad käivad käsikäes, et selline trend on Lääne-Euroopas küllalt levinud. Ja on juba tehtud, Saksamaal oli pensionireform mõni aasta tagasi ja tõsteti pensioniiga ja samamoodi Saksa Modopsis migrante välistööjõudu. Samas on rõhk sellel, et tuua sisse siis oskustööjõudu, mitte niisama inimesi, vaid inimesi, kellel oleksid mingisugused oskused ja Eestis muidugi see kogu see immigratsiooni teemal äärmiselt delikaatne. Ja ma arvan küll, et riigikontrolli esimees võid teha endale võib lubada endale selliseid avaldusi ja ja tõesti, kui surmete ennem ütlesin, et Eesti keskmisest poliitikud mõtlevad üks või kaks päeva ette siis pidasin silmas, kui ma ütlesin, et see oli nii-öelda visionäärlik. Oviir kasutas selliseid sõnu nagu, et need oleksid nagu kanad takus vaid oleksime nagu nagu kulli, kes taevalaotuses lendavad küll hääletult, aga seest oli meie ja me oleks justkui autosõidukoolis käivad. Noored, kes suudavad vaadata kinnistatud pilguga ainult tänavale ette peaks vaatama kõrvale nägema ka liiklusmärke. Võib-olla jah, sellisest majandussurutise aegadest johtuv niisugune pilt, mis meil praegu on, mitte ainult meie poliitikud, see on muidugi väga-väga hea, retooriliselt oli ta väga hea kõne selles mõttes, et ma arvan, et sinu endine kolleeg Toomas Mattson oldi tubli töö ära teinud. Toomas Matson oskab tekste koostada. Erinevaid tulevane kolleeg. Aga endine selles mõttes, et praegu on ta endine, aga, aga ma arvan, et see kulli lend tuleb nagu maa peale tagasi, kui jood, kätevalimised. Ükski poliitik ei tee ettepanekut tuua siia 300000 inimest, kui meil on samal ajal juba praegu mingi ligi 30000 inimest tööta jah, et, et see oleks poliitiline enesetapp ja mõelgem nüüd reaalselt ei ole ühtegi ühtegi poliitilist jõudu, kes selle Mihkel Oviiri plaani teostaks. Et mis puudutab pensioniea tõstmist, siis ma vaatan, kaks aastat tagasi oli conomistis selline karamelli Aasliku väljanes selline pikem, ennustada järgmiseks aastaks. Nad soovitasid Euroopas Lääne-Euroopa riikides just pensioniiga tõsta. Ja selle põhjuseks oli siis seesama, et rahvastik vananeb. Meditsiin areneb sedavõrd, et inimeste eluiga pikeneb ja töökäsi kõikides riikides ja ühiskondades jääb nagu järjest vähemaks ja siis nemad tegid selle soovituse, et tuleks tõsta pensioniga ka ikka väga märgatavalt, aga nendel ei olnud seda. See soovitus enamasti seal on niimoodi, et nüüd plaks, täna on ta, ma ei tea, 60 ja homme on 67 vaid et nad nägid seda ikkagi, et niuksed rahuliku stabiilse tõusuna ja teine asi, mis nad ütlesid, et näiteks kui, kui inimene on vanem kui 60 aastat ja käib näiteks täistöötäiskohaga nagu tööle, siis temal näiteks tööna seal ei oleks noh, nagu meil on praegu 40 tundi vaat siis oleks talle ette nähtud, et tal on see täissõnade varastataks ära näiteks 25 tunniga. Et noh, see selline nagu loogika tekiks. Ja tegelikult, kui vaadata Eestit, siis, siis kui ma ei eksi ühes kunagises maris Jesse artiklis oli väidetud seda, et, et see Eesti praegune sotsiaalmaksuprotsent 33 protsenti oli arvutatud selle järgi, et meil on 800000 töötajat Eestis 90.-te alguses ja praegu on vist neid töötajaid Eestis natuke üle 600000 ehk siis töökäsi on Eesti ühiskonnas tõesti vähemaks jäänud. Okei, inimeste sissetulekud on kasvanud, see mõnevõrra kompenseerib seda, aga, aga selge on see, et, et töökäsi on vähemaks jäänud. Aga mida nagu juhtunud ei ole ja ei ole seda, et eestlaste keskmine eluiga oleks märgatavalt kasvama hakanud, nagu ta Euroopas on toimunud. Et eesti mehe keskmine eluiga on 67,1 aastat. Ehk siis Peeter Kaldre võitsime nalja, et et kui on ettepanek tõstab endise pensioniiga meestel 67 eluaastale, siis saadki selle ühe või poolteist kuud pensionär olla ja siis sured ära. Ta on täiesti Vägivaldne võrdlus. Sest et see on keskmine, see on keskmine jah, et kui sa pead, kui sa, kui sa elad 60 aastani juba ära, siis on lootus sulle see, et sa elad kauem kui 67 aastat ju väga suured siis seal on 75, seitse et eesti mees on kui, kes on juba 60-ni ära venitanud, ehk ta ei ole hukkunud liiklusõnnetuses joomase peaga kuhugi kukkunud või nii edasi, eks ole, või ei ole mingi fataalne isu tabanud siis kui ta on 60. elanud, siis ta elab väga reipalt. Ja, ja kui tal see pensioniga ehk praegu ist, mis ta on 63 täis saab, siis, siis ta läheb või jääb samale töökohale ka edasi tööle, nii et ei ole, ei ole mingit mingit probleemi, nii et see, see on muidugi Eesti keskmine mehe keskmine eluiga on, on kuritegelikult lühike. Aga, aga need kaks kaks arvunuga omavahel väga väga nagu korrelatsioonis ei ole. Üks kolleeg on meil kahjuks küll anonüümselt kirjutanud meie eelmise jutu peale, et mida te jahute erapooletu, sest, ja eetikast, kui olete ise selgelt poole valinud, oleme küll poole valinud, jah. Üritame olla selle poole peal, kes, kes, kes ei võta sellist kahtlase väärtusega raha vastu, et vähemalt vähemalt noh, mina võin enda puhul seda kinnitada teiste teiste stuudios olijate puhul ka. Et aga, aga loomulikult tekitab see pensioni tõstmine noh, väga-väga palju sellist vahtu ühiskonnas, et et väga palju ju sellest räägitakse ja mu meelest praegu kas prantsuse prantsuse piloodid streigivad lausa selle peale, et tahetakse pensioniiga tõsta ja palju-palju sadu lende on ära jäänud, et et noh, kujutage ette, kui isegi üle 60 piloodid võivad, võivad lennata, et siis aga ka sellises heaoluühiskonnas, nagu seda on Prantsusmaa tekitab selline nii-öelda vastuseisu ja inimestel on lihtsalt niisugune abstraktne ja vastuseis sellele, et et, et noh, nad ei saa nii-öelda väljateenitud vanaduspuhkusele ei saa hakata oma oma sambaid realiseerima vaid vaid peavad edasi rügama, kuigi ütleme riigi seisukohalt ju tegelikult noh, pensionärid on, nagu nad on, eks ole, nelja nelja, 5000 peal valdavalt siis kui inimesed edasi töötavad, siis noh, riigikassasse nad toovad raha ikkagi sisse tänu sellele, et nad, et nad nende pealt ja sotsiaalmaksuga makstakse ja, ja sealtkaudu pensionikassa täitub. Noh, ja lisaks veel see, et mingites valdkondades praegu see, et väga paljud eakad inimesed ei ole pensioni, ei läinud enam tööle, jäänud on mitmed asja nagu üldse, nagu üleval hoiavad, et ma pean ennekõike silmas siis haridussüsteem ja ja tervishoidu. Et kui kõik need eakad õpetajad ja arstid läheksid nüüd ootamatult pensionile, siis ma arvan, meie haridust ja, ja, ja tervishoiu tabaks üsnagi suur nagu, nagu tagasilöök ja see näitab tegelikult seda, et ikkagi ka eakas inimene tegelikult suudab oma tööd teha, aga loomulikult ei saa see lõplikult lõppenud. Jah, aga samas ja samas on, on meil ikkagi riigis, kui taas päevalehti loeme ja kuula, mida televiisoris ja raadios räägitakse, siis seal nii-öelda koondamine käib, eks ole, ja pidevalt mainitakse seda, et et pensioniealised surutakse nii-öelda pensionile. Et kui minnakse kellelegi kallale, siis, siis pahatihti ei vaadata seda, kas inimene on noorema inimesega oma omadustelt ja töövõimet ja kõigelt muult võrdne vaid, vaid ikkagi lükatakse nii-öelda pensioni. Tööandjatel on selles osas üks loogika, et, et pensione kui inimene, kes on juba oma vanaduspensioni välja teeninud, et tal tekib pensionini näol küll väga väike, tegelikult, aga ikkagi nagu kindel sissetulek ka sellest hoolimata töölt lahkuv. Aga noorel inimesel tõenäoliselt siis ei jää mitte mingit sissetulekut. Et see nagu selline ja noor inimene tõenäoliselt töötab ka veel pikemat aega seal pärast edasi. Et see on nagu see loogika, et seal oli nagu inimese suhtes või inimese seisukohalt, kes siis lastakse lahti jah, nii-öelda kaastundlik. No mingi mingi loogika siin on jah, kuigi tegelikult ju see inimene, kes on, ütleme, 64 65 minu meelest kas või 70 aastat vana, eks ole, on väga rikkalike kogemustega ja, ja on võimeline noorema inimesega koos tegema ka ütleme, istumistunde eks ole ka ütleme selles mõttes, et nagu füüsiliselt olema samaväärne on, on ikkagi ebaõiglane ja kui, kui ta noh, nii-öelda sünniaastat vaadatakse, ainult passi järgi lastakse. Loomulikult, tegelikult võiks lähtuda sellest, et kas, kes siis millise inimese koondamine on nagu kogu nagu organisatsiooni seisukohad, nagu kõige vähem nagu tagasilöökidega ja siinkohal tema vanus sugu Eestis nahavärvis, seda ei ole mitte mingisugune argument. No ametnikud eesotsas sotsiaalministriga, kes ei ole küll ametnik, vaid poliitik, aga ka ametnikud, kõikvõimalikud nõunikud ministeeriumides ja büroodes on öelnud, et tegelikult see pensioni tõstmise eluiga ei, ei tule nagu jutuks enne enne kümmet aastat, et aga siis on ta ka vältimatu. Et siis on meil seda vanemat elanikkonda nii, nii palju, et lihtsalt riik ei jõua ja iseennast püsti hoida ja inimesed peavad kauem töötama. Et see on, see on nagu nagu vältimatu, nagu ma arvan tegelikult ka võõrtööjõu riiki toomine. Nojah, see ja see on igal pool niimoodi selles mõttes, et võib-olla siis see poliitika elluviimine selles suunas on mõnevõrra lihtsam, kui teised riigid seda samamoodi teevad, sest Eesti ei ole siin mõni unikaalne juhus. Et mujal maailmas tehakse seda pidevalt ja noh, kui ette kujutada, et meie lähinaabrid siin viljelevad sama poliitikat, siis on nagu lihtsam viidata ka sellistele eeskujudele ja see poliitika ellu viia. Praegu ma arvan küll, et keegi hakkab rääkima migrantide sissetoomisest, siis sellega selle jutuga kaugele Laivastata poliitiliselt Umbetegadi. No kaks kaks momenti on, et kas, kas naabrid ümberkaudu kõik seda sama asja teevad või teine asi, et, et noh, et olukord on nii hulluks läinud, et seal lausa vältimatu ja iga iga valija saab aru, et Jon vältima. Ma ma tahan öelda lihtsalt seda, et, et noh, tegelikult ju, kui me vaatame Läti ja Leedu peale ja Eesti peale, siis Eestil on veel suhteliselt hästi läinud, meilt ei ole ju inimesed ära läinud karjakaupa, massiliselt on läinud Euroopa liitu, aga aga noh, mitte mitte mitte nii palju, kui kui lätlased või leedulased, kus on ikkagi läinud sadu tuhandeid inimesi Iirimaale ja, ja kes ei pruugigi tagasi tulla. Selles mõttes on see meie nagu see inimeste kogum on ikkagi suhteliselt monoliitne ja, ja võib-olla see migratsioonivajadus ei ole ka nii suur maa, ma kahtlustan, et Lätis ja Leedus nagu esmaprobleem, see, et kuidas need inimesed üldse tagasi tuua ja siis võib-olla hakata rääkima võõrtööjõust, et sealt on ikkagi inimesi on läinud noh, massiliselt ja näiteks Läti president on moodustanud eraldi või noh, Läti endine president Vaira Vike-Freiberga moodustasin kunagi eraldi komisjoni, kes asus uurima põhjusi, miks lätlased ikkagi lähevad ära avade tuhandete kaupa. Minul üks küsimus seoses selle võõrtööliste sissetoomisega, et jättes nüüd kõrvale see, et, et see on praegusel hetkel täiesti nagu teostamata mõnes mõttes naeruväärne, et kui veel omal ajal niivõrd palju töötajaid siis kes siia tahaks tulla ja mida nad siia tegema tuleks ja kas nad kas, kas Eesti riik on tõsi nagu suuteline pakkuma neile sellist palka, et nad tahaksid siia tulla? Noh, praegu mitte, aga, aga ma lähtun sellisest naisest poliitilisest retoorikast, meenutage, mis on siis nagu öeldud, et Eesti viie jõukama riigi hulka Euroopas. Aga, aga kujutagem ette nüüd hetkeks sellist vaieldamatut ja kõik hakkavad muidugi seni mikrofonidega irvitama. Aga kujutagem ette, et see juhtubki ikkagi, et noh, praegu küll majanduskriis, aga noh, mingil päeval seal realiseerub või ütleme, et viie hulka hea küll ei tule, aga 10 hulka tuleb siis tuleks küll siia. Siis on ju selge, et inimesed tahavad siia tulla. Sa usud selle viie, viie jõukama riigi? Ei, ma väga ei usu, et aga, aga ma usun seda, et nagu Eesti ikkagi liigub selles nii-öelda elatustaseme tabelis liigub ikka ettepoole ja seda ma usun küll Te ei usu, aga tahab Euroopa Komisjoni sedasama tööd tegema, et see ükskord tõeks saaks. Mina sellesse? Ei, aga ma ütlen, et ma usun tõusu. Meile kirjutab siin emaili kaudu Reigo. Mis puudutab pensioniea tõstmist, siis tõenäoliselt võib see vajalik olla, kuid töötades arstina näen iga päev pensionieast nooremaid, kes on haiged ja väsinud. Kujutage ette, et 65 aastane naine peaks täiskohal koristajana või muul füüsiliselt suhteliselt raskel tööl tegutsema. Pigem võiks tõesti tagada tingimused, et inimestel oleks huvi töötada, kui tervis lubab. Küsimus pole ju ainult mehaanilises pensioni tõstmises, vaid ka statistilises tervena elatud eluaastates ja Eestis neid paraku eriti pikalt ei ole. Jutt jumala õige? No sellest on rääkinud huvist ka pidevalt meie esileedi Evelin Ilves, tema küll rohkem räägib Eesti meistrist, aga noh, ma arvan, et arstina arstina on tal arstil on tal õigus, et ega see meeste tervis ei ole kiita. Meil on siin veel palju meile, siin õiendatakse mõningate meie varasemate lausete üle, aga see selleks üks üks meie kuulaja kirjutab, et kuulge, rääkige Gruusiast, mida te arvate sellest, et üha enam tuleb välja asjaolusid, mis viitavad sellele gruusia pole sugugi puhas poiss ja jätkamegi siis saate viimase kolmandikuga tõesti nii-öelda välisteemadel, mis, mis loomulikult ka kaude puudutavad meid ja mitte vähe. Aga, aga välisrindel on, on sel nädalal tõesti olnud piisavalt arenguid, mis, mis on tähelepanuväärselt noh, kõigepealt kõigepealt siis Euroopa Liidu ja Venemaa kohtumine, kus, kus Gruusia oli nii-öelda üks üks võtmeteemasid kui mitte kui mitte ainukene ja peateema tegelikult. Gruusia oli ju põhjus, miks partnerlusleppe kõnelused peatati ja siin tekkis selline juriidiline konks, et kuna need peatati, siis Leedu vastasseisus sõideti lihtsalt üle. Et esmaspäeval juba Euroopa Liidu välisministrid viidates Euroopa Komisjoni otsusele sõitsid Leedust üle põhjendusega, et kuna kõnelused peatati, siis ei saa üksik liikmesriik sinna vetot panna ja see on üldse Euroopa Komisjoni otsustada, kas neid kõnelusi jätkata või mitte ja neid kõnelusi jätkata ja siis tõesti, eile siis suure pidulikkusega kohtusid Euroopa Liidu juhid ja, ja Venemaa president ja need kõnelused siis hakkavad toimuma ja, ja küsimus on nüüd selles, mis tingimustel need kõnelused siis enne peatati ja just just seesama Gruusia see oli väga selgelt oli seal kirjas Euroopa liidu otsused kõnelusi jätkata, enne, kui Venemaa on täitnud Gruusia vaherahulepingu kõiki punkte, mis tähendab ka seda, et peab olema taastunud olukord enne kaheksandat augustit 2008. Ja noh, ei ole ju mingi saladus see, et seda olukorda ei ole taastatud. Et Venemaa ei ole täitnud neid punkte ja Venemaa suured väekoondised on jätkuvalt Abhaasias ja Lõuna-Osseetias ometi otsustati, otsustati nende kõnelustega edasi minna, noh nüüd on, nüüd on kõik nagu tõlgendamise küsimus, et et kas see, et Euroopa Liit taganes sellest positsioonist, on hea, kas see, et Euroopa liit ikkagi leidis ühise seisukoha Venemaa suhtes, on hea või oleks pidanud Euroopa Liit ikkagi jääma iseendale kindlaks ja neid kõnelusi mitte jätkama? Noh, see on nii-öelda tõesti avatud küsimus. See on, kui panna see nüüd lihtsamasse eesti keelde, siis on see küsimus sellest, et Euroopa suuremaid ja juhtriike peaaegu kõiki peale Suurbritannia ikkagi hirmsasti sügeleb taastama Venemaaga suhtesuhteid endises mahus ja endisel viisil. Ehk nii sellised, nagu nad olid siis enne, kaheksandat augustit lisaks nüüd otsitakse siis nii-öelda faktidelt alust, et, et natukene nagu varasemast tagasi tõmbuda ehk siis sellest Sarkozy ja Medvedjevi vahelisest kuuepunktilisest rahuleppest, kus on väga selgelt kirjas, et Vene väed peavad tagasi tõmbuma kaheksanda augustieelsetesse piiridesse ehk siis välja täielikult Lõuna-Osseetiast Abhaasiast otsitakse põhjendusi, et miks sellest punktist mööda vaadata. Ja loomulikult noh, kui, kuna endal on ka piinlik selle asja pärast ja see on selgelt näha tarkusi käitumisest, et on piinlik, sest et see ei ole mitte Sarkozy jaoks Euroopa Liidu küsimus, vaid see on tema enda renomee küsimus. Kui ta siin väga väga jõuliselt veel augustis-septembris nõudis, et et venelased peaksid kinni pidama endale võetud kohustustest, kus on siis väga selgelt Medvedjevi Venemaa presidendi allkiri siis, siis nüüd nüüd tahetakse sellest mööda vaadata, otsitakse põhjendusi ja öeldakse, et, et Gruusia nagu siin ka meie see küsija kasutab väljendeid, Gruusia ei ole päris puhas poiss, ehk siis faktidest, kes alustas ja milline oli nii-öelda sõja faktoloogiline kulg, kes jääb seal süüdi. No isegi kui lähtuda sellest, et Gruusia alustas siis ei muuda olematuks fakti, et Venemaa tungis Gruusia territooriumile ehk siis suveräänse riigi territooriumile ja, ja noh me võime asja nimetada igasuguste nimedega, aga see on tavaliselt agressioon. Ja noh, minu meelest on põhiline probleem selles, et et ei ole ju mõtet kirjutada nendele dokumentidele alla, kui Venemaa neid ei täida, see ei ole ju vaherahuleping, ei ole ainuke dokument, mida Venemaa ei ole täitnud. Venemaa on võtnud endale kohustused Euroopa nõukogus, seda on Eesti poliitikud pidevalt, et ette heitnud Venemaale ja nii edasi ja nii edasi, tavarelvastusleppes on Venemaa peatunud omaosaluse. Ja, ja siis samal ajal räägib Venemaa president Dmitri Medvedjev kogu aeg sellest, et on vaja ka sellist kõikehõlmavat julgeolekupakti Euroopaga. Aga, aga ma küsin vastu, aga mis siis, kui ühel päeval Venemaa ütleb jälle, et vaadake, me ei täida nii-öelda julgeolekupakti elama, et et mis siis Euroopa liit ütleb, et jah, tore, et mis siis edasi business asju seal täpselt see business kiusu on selline viimasel ajal hästi suur märksõnad. Muidugi mina ka ütleks, et selle selle kirjutajaga seoses ma arvaksin, et Gruusia president Mihhail Saakašvili on mingi demokraatlik riigipea või, või ta pole ka isegi mitte valgustatud monarh, vaid, vaid selgelt nagu ikkagi mingis mõttes diktaatorliku kasse kalduvusega. Ma kalduv nagu tegelane, aga see pole praegusel hetkel enam küsimus, tema puhul korra segan vahele, ta on küll valgustatud, on saanud väga hea hariduse. Ja monarh on ka sellepärast, et ta kujutab ette, et ta on täielik isevalitsemise voli olemas. Aga nii-öelda lääne standardite ringi vea ta kindlasti ei ole. Et et küsimus on ju tegelikult ju selles, et et käes on ju niivõrd palju vastu näppe saanud sellega, et nihutades mingeid oma taluvuse piire suhetes Venemaaga või, või tulles Venemaale järele mingit anud, tehes mingeid kompromisse mingites küsimustes või, või mis iganes, on Venemaa kasutanud neid, neid, neid kompromisse alati sellega, et, et, et nagu neid taluvuse piire nagu edasi nihutada. Et järjekordne näide sellest, et kus, kus nagu lääs näitab tegelikult ju oma nagu nõrkust ja ühtsuse tugeva ühtsuse nagu puudumist, et et minu meelest on see nüüd üsnagi nagu, nagu kehv pretsedent, et selles mõttes, et kui me mõtleme nii, et, et noh, kasvõi nagu Krimmi peale või mis, mis edasi nagu tulla võib, et Erkki raputab pead, et sa arvad, et see ei ole nii ja ei ei. Ma ma arvan, et põhimõtteliselt põhimõtteliselt on sul õigus ja ja noh, Krimm võib-olla tõesti ei ole nüüd selline kohene järgmine lahingutanner, aga, aga minu meelest on just see, et Euroopa Liit taganeb nagu nendest väärtustest ja hoiakutest, mida ta on ise endale lipukirjaks võtnud, et Venemaa tungib peale. Ja ühel heal momendil ma arvan, me leiame ennast olukorrast, kus ongi see soovitud olukord käes, kus kus Venemaa ongi taastanud sellise klassikalise jõupoliitika rahvusvaheliselt. Sest et see joon pidevalt nihkub kogu aeg Euroopa Liidu kahjuks Venemaa kasuks ja mingil mingil ajahetkel toimub see kriitiline murrang, kus ongi selline klassikaline jõupoliitika ja ja siis on, siis on Eesti olukord, ma arvan, väga halb. Sa ütlesid enne, et see on nagu tõlgendamise võimalused, seal on huvitav huvitav kombel see selles kuuepunktilises lepingus ei ole mitte mingisugust tõlgendamise võimalust ja see ongi see, millega, nagu Euroopa liit on ennast nendega auti mänginud, et nad saavutasid Venemaalt justkui väga karmisõnalise kokkulepe, mis, kus on kirjas konkreetsed piirid ja kuupäevad. Ja nüüd, kui, kui ütleme selle lepingu vähemalt ühte punkti ei, ei täideta siis Euroopa liit on võimeline oma silmakirjalikkuse sellest mööda vaatama. Jah, kui seal oleks olnud mingisugune teistsugune sõnastus, mingisugune leebem vormel selle asja jaoks, eks ole. Et, et noh, rahu ja, ja sõjategevusest loobumine ja, ja kõik need, need teised punktid, eks ole, siis oleks isegi okei ja siis oleks tõlgendamise võimalus, aga praegu ei ole tõlgendamise võimalust. Tähendab Vene väed kaheksanda, augustieelsetes piirides on, on väga, väga selge termin, seal ei ole mingisugust kaksipidi mõtlemist. Ei, ma mõtlesin endale tõlgendamise võimaluse juures pigem pigem seda, et et kes siis alustas sõda ja noh, kuidas sellele olukorrale hinnangut anda. Aga muidugi dokument on dokument, sellepärast ongi dokumenti kirjutatakse mustvalgel paberile, et tõlgendamisvõimalusi, eks see ongi nagu lepingute sisu ja, ja noh paraku aeg hakkab siin vaikselt otsa lõppema, aga, aga lihtsalt väga kiiresti, et siin on nagu sellised ajaloolised erinevused. Lääne-Euroopa kultuur ja noh, ütleme üldse, Euroopa kultuur on ikkagi ka lepingute kultuur, mis tähendab seda, et lepinguli pühalepingus tuli kinni hoida. Kui inimesed kirjutasid lepingule alla, siis, siis see tähendaski seda, et nii on. Aga Venemaa on otse vastupidine kultuur, ajaloos on traditsioon, et leping ei tähendanud midagi, leping oli ainult hetkeline kompromiss, tähendasid salalepingud jah, ta lepingud ja eriti head suulised salalepingud, aga, aga, aga siin ongi see kultuuride erinevus. Kralist peeti kinni. Nendest suuliselt. Järgmise korrani. Ja praegu on suhetes Euroopa Liit versus Venemaalt, Tal on niisugune asi välja, et et advokaat on prokurör ja vastupidi, eks ole, tähendab kõik kõik need rollid on, on seganud üks võib-olla väike õigustus Euroopa Liidu sellisele käitumisele siiski on, et, et tegelikult on ju Venemaa tänane majandusolukord ikkagi oluliselt nagu kehvem kui see, mis ta oli pool aastat tagasi. Et ühelt poolt seesama Gruusia konflikt peletas Lääne investoreid eemale ja teisalt ka kogu see Venemaa finantssüsteem on, on saanud tagasilööke ja nafta hind. Kolmandaks ennekõike siis nafta ja gaas on ju, et, et kõik see, mida, mida Venemaa sai oma nii-öelda seda nii-öelda ter saavad hakata taastama, baseerub sellele, et nende majandusest kas minema tänu tänu nafta hinna tõusule suhteliselt hästi. See oli ju nende kogu selle asja nagu nad said selle energiaga nagu manipuleerida maailma. Et nad nüüd on nagu selles mõttes, et noh, aga miks ma ütlengi see Lääne Lääne käitumine on õigustatud. Et kui Venemaa on segaduses, siis keegi ei tea, mismoodi Venemaa käituda. Kui Venemaa on selles mõttes nagu tugev, siis on nagu käitumismall nagu üldiselt nagu teada, aga kui selline sisemiselt ebastabiilseks muutuv ja Venemaa on kindlasti nagu läänele, nagu natukene keerulisem partner. Noh, aga selle vene karu mängimisega on, on ju pidevalt tegeletud, sellega tegeleti külma sõja ajal ja, ja sellega tegeleti ka siis, kui võimul oli Boriss Jeltsin. Kui me loeme Lätis Clintoni või Strud Talvoti mälestusi, siis Jeltsini põhiline trumpkaart oli ju see kogu aeg, et vaadake, et mina võin olla küll selline halb poliitikaga, aga tulevad veel halvemad ja siis ei üldse ei tea, mis hakkab toimuma ja noh, seda kaarti on pidevalt välja mängitud, kui me, kui me räägime Venemaast ja ja ka noh, praegu ei ole midagi üllatavalt ka praegu on ju tegelikult Vene analüütikud viidanud sellele, et on isiklik inglismis, ta on aga võimule, kui, kui see gaas tekib, siis võimule võinud saada hoopis hullemad jõud ja seda me ei tea. Aga, aga noh, kui me Euroopa Liidu plusspooltest räägime, siis tõesti ma tahaksin viidata intervjuule, mille ma tegin Euroopa välissuhete nõukogu tegevdirektori Mark Leonard ega kes eelmisel nädalal viibis Eestis ja ja tema ütles, et noh, tegelikult prantslastel on siiski õnnestunud, see tema pidas seda positiivseks. Et ei ole, et see Gruusia konflikt on nagu lokaliseeritud selles mõttes, et seda ei ole laiendatud. Et see prantslased on suutnud ära hoida ikkagi sellise külma sõja retoorika tekke, et, et et on räägitud Gruusiast hakatud nagu pommitama 11 stiilis, et, et me oleme käes ja, ja Venemaa, Venemaa ja nii edasi püsitud ikkagi selle gruusia juures ja tema pidas seda positiivseks. Vaatame õige õige, sest juba paari paari kuu pärast tuleb sellesse maastiku veel kolmas tegija esialgu küll suhteliselt tundmatu suurus, ehk siis USA järgmine president koos oma meeskonnaga ja kui praegu või naiskonnaga või naiskonnaga ja kui praegu need need esialgu ainult kõlakad peavad paika, et Obama välisministriks saab Hillary Clinton siis siis me võime oodata väga huvitavaid aegu ka, ütleme, USA, Euroopa ja sealtkaudu ka USA Venemaa suhetes, nii et kuigi praegu tõesti tundub, et Hillary on, on Lanco veksel olemas, et kui ta vähegi tahab, siis ta võib selle koha vastu võtta ja vähemalt demokraatlik partei oleks selle üle väga õnnelik, sest mingit mingeid erimeelsused õnnestub selle selle läbi ära ära lahendada. Mis see tähendab nii-öelda tervikuna, uue administratsiooni poliitikale on vist on esialgu üsna raske öelda, sest et mõnes mõttes presidendi asepresidendi käest varastatakse ära välispoliitika ajamine? Tundub nii vähemalt, ehk siis ma pean silmas seda, et Obama nii-öelda välispoliitilised väljaütlemised võrreldes Hillary Clintoni omadega olid ikkagi kraadi võrra leebemad? Jah kindlasti Joe Bideni kui tulevase asepresidendi positsioon muutub keerulisemaks, kui Hillary Clintonist saab välisminister, aga ei ole välistatud ju, et Joe Biden leiab endale mingisuguse muu rolli. Noh, mõtlen, et asepresidendi roll on Ameerika poliitikas suhteliselt määratlemata ja väga palju sõltubki presidendist, presidendi tiimist, missuguse rolli saab asepresident. Aga ma arvan, et jah, et Hillary Clinton no ajab ikkagi tugevat poliitikat ja, ja, ja. Ma arvan, et ta püsib ka palju nõua oma abikaasalt Bill Clintonile. Ma muidugi arvan kahjuks ka seda, et kui Hillary Clinton tuleb Venemaale, mis on ju täiesti tõenäoline või kohtub vene liidritega ja teeb mingisuguseid jõulisi avaldusi ka Venemaa suunal, siis, siis ma kujutan juba ette, kuidas Vene meedia hakkab nagu temast kirjutama stiilis noh, Monica Lewinsky skandaalis valguses, et täiesti veendunud, et Komsomolskaja Pravda avaldab terve artikliseeria näiteks temast, et aga, aga ma arvan, et eks ta annab selle üle, ta on ilmselt harjunud selliste rünnakute. Nojah, ja seda, mida kirjutab Komsomolskaja Pravda või mõni teine vaevadile Elton ise loe. Jah, ma arvan, ehk ei jõua kunagi tema tema töölauale ja see, et, et Bill ja Monica ja valge maja ovaalkabinetti ja kõik muu see temaatika, et noh, see on juba nii ja üle elada. Jah, et kui me räägime Bill Clintonist kui presidendist ja teeme sellise tagasi vaata eks ole, siis alati meenub see seik võib-olla tõesti esimesena isegi enne, kui, kui ma ei tea Belgradi ründamine või hea välispoliitika Balkani suunal. Aga, aga see on hoopis teine jutt. Aga Venemaaga seoses noh, ka see nädal tõi ju tegelikult uusi arenguid. Vene president esitas riigiduumale kinnitamiseks või nii-öelda kummitempli saamiseks ettepaneku läbis ka lõdvalt ilma probleemideta esimese lugemise, et presidendi ametiaega ja riigi või vabandust Riigiduuma liikme ametiaega pikendatakse ühte siis neljalt Iierreteist neljalt kuuele aastale, nii et et seal riigis asjad on korras kõik, nii nagu president ütleb, nii ka toimub ja, ja kõik oli, kõik liigub ühes kindlas suunas. Jah, võib-olla üks, esimene maksan nagu unustada see, et Venemaa puhul on see, et näiteks ettearvamatus on nagu alati nagu, nagu sisse programmeeritud, et kõik nagu arvavad, et Bütsants nagu käitub nagu kindlalt nagu reeglite järgi. Et noh, nüüd see presidendiameti pikendamine tähendabki 100 protsenti põletikud arvavad seda, et nüüd saabki paari aasta pärast ja ma ei tea, Medvedjev haigeks või ütleb, et ma ei tea, et riigil on kasulikum, kui majanduskriisist väljatoomiseks tuleks nagu Putin võimule. Aga Venemaa on nagu selles mõttes näidanud seda, et ta nagu ei ole niivõrd prognoositava käitumisega nagu riik, et seal oli vigaseid asju sellega kaasa tuua, et, et seda ei saa nüüd öelda, et 100 protsenti kindel, et Putin on nüüd veel 12 aastat nagu president ja ka ütleme, Medvedjev meil on ikkagi juba aasta selja taga presidendiks olemisest ja ja kui sinna alguses ennustati kõikvõimalikud nagu ikka, mitte enam soodetoloogid, vaid Grendoloogid, et, et mingisugune õukond, eks ole, toimub selline loomulik võimuvõitlus, et siis siis on seda õige pea ka näha nii-öelda avalikult, et Putini ja Medvedjevi vahel hakkab midagi nagu toimuma, siis esialgu ma ütleksin vastupidi, et, et kui, kui, kui inimese kehakeel üldse millestki räägib, siis Medvedjevi kehakeel räägib ainult ebakindlusest. Vaadake kasvõi neid teleülekandeid, kui kuidas siseneb saali just nagu Vene Föderatsiooni president ja seal esimeses reas oma kaaskonnaga istub peaminister siis milliseid pilke heidetakse ja, ja ta alati otsib nagu sellist noh, õigustust, et anna andeks, kallis Aludjaga, aga praegu. Peame olema president ja ma pean tulema ja sa vaatad tegelikult vastu ka kõikvõimalikes avaliku arvamuse küsitlustes. Levada keskus on üks selliseid sõltumatu maid viimaseid Uuringukeskuse Venemaal ja ja seal nad ikkagi aeg-ajalt mõõdavad presidendi populaarsust ja mõõdavad ka kõikide nagu juhtivate poliitikute polaarpopulaarsust ja loomulikult on Medvedjev väga populaarne, aga kui sinna pannakse, töötleb nii ja oleme populaarne ja aga kui sinna kõrvale pannakse kõik Venemaa poliitikuid Zjuganov ja kellega iganes lõpetades ja seal on ka Putin kõrval, siis on selge see, et Putin on endiselt vaieldamatult kõige populaarsem poliitikuna ja ta on väga ilusti pildi peal kogu aeg ja, ja, ja, ja ei ole üldse kahtlustki selle aasta jooksul tekkinud, kes on Venemaa tegelik liider. Nojah, selle sammuga ilmselt vastus nagu sammukese ka sinna SRÜ riikide tsooni lähemale, et kui enne puht pro forma siis Venemaa sai rääkida sellest, et on tõeline demokraatia, ehkki ehkki muidugi need sündmused seal ütlesid, et ta ei ole siis noh, põhiseaduse järgi on nagu kõik korras ja, ja sellega ei ole hakatud mängima, siis noh, selgelt nüüd on Venemaa rohkem ühes leeris selliste riikide nagu Kasahstan või Kesk-Aasia riikidega või Aserbaidžaan, eks ole, kus presidendi ametiajaga mängitud. Nii need olid, Erkki Bahovski viimased sõnad, rahvateenrite, rohkem ta enam sõna ei saa, sest et ametnikule meil meie seas kohta ei ole. Aitäh, Erki said osaleda ja edu sullejärgnevas töös. Agrahvad end lähevad edasi juba järgmisel laupäeval Lauri Hussari juhtimisel ja mina soovin teile ilusat nädalavahetust.