Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Juurdepääsu internetile peetakse meil inimõiguseks. Tegelikult huvitab ju meid muu kui internet sest ilma internetita tuntakse keha osambuteeritust selles vähendatud rakendustest ilma jäämise tõttu. Veelgi täpsemalt. Neis teenustes pakutava sisuga kontakti kaotamise pärast. Kaugest informatsioonist on saanud igapäevast, et ajuprotsesside loomulik osa ilma milleta on raske eristada olulist väheolulisest, tunnetada rolli kogukonna liikmena olla toimuvast informeeritud ning informeerida ka teisi, suhelda riigiga, vahetada töö panuseid, kaupu ja nii edasi. Ühesõnaga tunda end elusana. Kui selle võrdlusega nõustutakse, siis alanud nädalaga algab periood, kui modernset elus olemist tabavad mitmed ette ennustamatuid, vapustused. Allegooria jätkates põhjustab olukorda tugevatoimelise ravimi tarbimine mille tulemusel võib muutuda mõnede levinud teenuste toimimine. Teised võib-olla kaovad kas ajutiselt või püsivalt ära ja nii edasi. Elu ohtu ei satu, aga see muutub ja harjumise aeg võib osutuda ebamugavaks. Ravimiks on GDPR ehk Euroopa 28. liikmesriigis kehtima hakanud üldine andmekaitse regulatsioon. Hoolimata muutus võeti vastu 2016. aasta aprillis ja selle kehtivuse algusdaatumiks määrati 25. mai 2018 saabus uus reegel hämmastavalt paljudele üllatusena kuna uues regulatsioonis kehtivad karmimad nõuded isikuandmeid. Hoidmisele ja kasutamisele ning nende rikkumisel ähvardab ettevõtet esimene trahv on mõned teenused eelistanud eurooplaste jaoks oma uksed sulgeda selle asemel et viimase kahe aastaga teenuse infokultuuri vajalikus suunas arendada. Mõned kaugemad onlain kauplused asunud blokeerima Euroopast saabuvaid kliente, sest koos ostjatega tuleb kaasa hulganisti kaubast tasumisele. Vahetatavate informatsiooni. Suure tõenäosusega leiab Euroopa aadriselt saabuv külastaja lakoonilise kirjaga lukus uksi mitmete teenuste ajakirjandus ning infoportaalide puhul ja nii edasi. On ju suur osa tasuta ärist rajatud klientide poolt maha jäetud infopuru vääristamisele ja edasimüügile. Uus kordaga. Igale isikule õiguse selles tegevuses kaasa rääkida. Isegi kui ettevõtete tegevusest puudus kliendile seni otsene oht või isegi ebamugavus kardavad ettevõtjad uue regulatsiooni karistavaid klausleid näiteks olukordades, kui eurooplastel kogutud andmetega peaks midagi juhtuma. Oht on reaalne seoses andmete varguste juhtumite kasvuga. Seis ei ole kiita või isegi Euroopa liidus, sest umbes pooltes liikmesriikides puudub uue regulatsiooniga koos. Kolla viidud seadustik arvatavalt sünnitab täiendavat segadust need alanud hoogtöö kui veel enne suure suve algust püütakse mitmes liikmesriigis vajalikud seaduste parandused ära teha. Vastasel juhul ei ole ju võimalik tagada regulatsiooni eeldust, et uus andmekaitse õigusnorm kehtib. Kõigile siinkohal väärib märkimist, et nii mõneski sõnavõtus peetakse uuendust internet enda sünni järel olulisuselt järgmiseks sündmuseks. Peamiselt siis heas mõttes Euroopast väljaspool seatakse uuenduste eeskujuks. Tänu infotehnoloogia arengule muutuvad ju igasugused andmed üha väärtuslikumaks ja väärivad seega paremat kaitset ning nende olemuse teadvustamist. Andmetest räägitakse üha enam kui uue ajastu kasvukeskkonnast. Andmete kasutamisele rajanevad arvukad teenused. Risti ettevõtlusest, tervise hoidmise ja keskkonna kaitsmiseni ajaloolisel murrangu vajadusel viitab senine praktika, milles isikuid puudutavad. Andmete kasutus on teeninud esmalt ettevõtete ja vähem siis andmete tegelike omanike huve. Võib isegi öelda, et suurimad ja populaarsemad teenused kasutavad. Klientidelt kogutud andmeid nende teenindamise asemel nendega manipuleerimiseks. Enim levinud näiteks on klientide profileerimine. Ja sellele vastavalt infoteenuste ja kaupade tarbimise mõjutamine spektri kurjemast servast leiab teenust mitte kasutavate isikute kohta andmete kogumise näiteid, kuni valijate poliitilise meelsuse manipulatsiooni ideni. Seega ootab ees uute kasutustingimustega nõustumise suletud teenuste nõudlust külvavate sõnumite. Seda segadust kuritarvitada püüdvate ilmingute periood. Sarnaselt igale haigele tabab muutus ühtesid valusamalt kui teisi aga kannatage ära ja toitke optimismi. Et peagi läheb paremaks, vähemalt selline oli GDPR'i loojate eesmärk.