Kõik meie, kes me oleme raadiomajja tööle tulnud viimastel aastatel oleme tihti kuulnud lugusid raadioajaloost, mis algavad või lõpevad selliste sõnadega. See oli siis, kui veel saateid tehti keldris. Keldri EPA pea nagu nimeks pandud ja mille kohta on öeldud, et aitab juba sellest Kell epopöast. Aga meile tundub, et millegipärast seda öeldakse kuidagi nagu suure uhkusega ja et. Nii nagu sõnadest või veel sagedamini sõnade art on nagu tunda, et, et see oli üks väga tore ja ilus ja helge ajajärkkraatides, kas mul on õigus? Te olete just tore ja helge, aga tööd tehti vaimustusega ja kuna kõik olid siin minu meelest keldripäevil enamik rahvast olid ju alles noh, nii-öelda värsked, värskelt tunni treeneriga noored inimesed ja, ja siis see oli kõik uudne, see raadiotöö oli niisugune uudne ja huvipakkuv ja ja see ka, et kogu aeg nagu ikka oli edasiminek, eks ole, kogu aeg vanadest heliplaatidest näiteks alati muusika tegemist, aga aga siis juba, kui tulid siia, siis oli sulle helifilmiaparaat juba magnetofoniaparaadid hakkasid tööle, lindistada sai juba ja kogu aeg oli nagu mingi edasiminek, aga praegu, kas noored inimesed majja tulevad, neil on kõik juba ees valimiseni ütelda. Ja see on ka ise kuidagi rõõmu oli hästi palju. No ja kui võrrelda nüüd ütleme noh, tõesti tänapäevaga, siis võib-olla meie nõuded ehk olid ka sel ajal natuke väiksemad. Londoni väiksem saldomaht on väiksem muidugi ja, ja, ja meil ei olnud, see perspektiiv ei olnud nüüd nii lai ja avar, nagu ta meil praegu on. Uued tornmajad tulevad ja nii me olime õnnelikud selle üle, et meil olid ikka need saime külvarrastest jääkülmast Estonia keldrist, kus leinad sätendasid härmatis hästi ja pealae peal kopsiti, lammutati varemeid ja, ja augud olid, lae seal kusagil laes ja kõik toimetused olid Pärnu maantee 10 turud kaheksat kaheksa, turuplats oli siis seal vahel Estonia ees, siis kui saateaeg oli, ma mäletan, lastesaated päeval seal 11 või selle ringis oli niisiis käsikiri kaenlasse võtvaid võtile, turuväljaku, säält nende müüjate muttide vahelt läbi Estonia keldrisse tegid sealt saateärast otse läksid ju saated tegid, saatke ära ja jälle toimetuse ruumi laua taha tagasi pallitud, muuseas, seljast ära ei võetudki. Sest et need toimetuse ruumid olid ka talv läbi kütmata balloone keldris, seal mitte Estonia ruumid Pärnumaal Pärnu maanteega ja need olid ka talv läbi kütmata, nii et me istusime lausa panitutes igalt poolt kindlad kindad käes. Nii palju, kui sai. Millal anti õieti esimene saade vabastatud Tallinnas, kas peainseneri seltsi Sillarti raamatupidamises on kuu peal olemas? No kui võiks nimetada saadetist saadelt, muidu platseerus esimeseks 1009 40-ga toast 28. oktoobril, aga kanalisatsioonivõrku läks veel esimene saade juba varem, 30. septembril samal aastal Granslatsiooni võrku oli siis selline võrk juba olemas või kuidas? Võrku ei olnud, aga meie ise lõime siukse võrgu. Sest Estonia ümber oli sel ajal veel turg ja seal oli rohkem rahvast ja ka mujal panime valjuhääldajad ajutiselt ülesse ja esines niiütelda. Stuudio proovid läksid kõik palvete võrku. Koha leidmine, liinide ühendamine Estonia keldri ja siis saatja vahele. Nimelt et miks me just Estonia keldrist ninaga kinni pidasin seal teatud tehniline põhjus seal kõik meie liinid jooksid Estoniasse, ikka käid ju majal põlemise telgi veel järele ja sealt oli võimalik saada liinisi ka ühendust mujale, näiteks kommertskoolis või merekoolis oli see aeg üks väike stuudiusay teatud estraadiorkestrile. Ja siis topi klubis salat sümfooniaorkestri jaoks stuudio. Kaua teie Estonia keldriperiood kestis? Minu märks jah, on üheksandal juulil 1900, viiendal juunil, juuli, juuli, juuli, ei mina ütleksin juuli, juuli ja mina ütleksin juulitehnikale, see oli olematu ja ütelda eksproov tehnikaproov. Meil tuli viieses saate tehniline sisustus ühe ööga panna ülesse siia raadiomaja keldrisse. Õhtu lõppes saade ära, muidugi vist tehti saade natukene öö. Ja hommikul kell seitse algas, siit ei ole saade ja seal sai maha võetud ja Ühe autokoormaga ära toodud siia üles monteeritud ja kõik mehed viimaseni kombel tehnikaosakonnas oli kabi jõud ja valve sai üles monteeritud ja üks mees sisse, kes ühelegi tööta, seega siia päevaks või pooleks päevaks valves palvensionäriks. Siia ta oli üksipäini kõik valveinsener ja plaadi mahamängija sama päeva hommikul vara, siis hakkas juba autod hakkasid juba kolima siis toimetuse mööbli nii-öelda ja, ja nii et see on üks suur kolimise päevaga, sääre käis kogu aeg. Kui palju ruume Rae rahva käsutuses oli esimestel päevadel ja mis nendes ruumides? Kas selle maja kell selle maja keldris hakkame lugema kohe kui me tulime fuajees sisse, mida me nüüd nimetame fuajeed seal ja siis ta rina lihtsalt ekskoda või rool või niisugune paneerides, läksime trepist alla kahe käänuga keldrisse, siis meil jäi paremat kätt, hektari stuudio pisikene, sellel kohe vastas pisike kitsas koridor vahepeal, selle vastas oli tehniline keskus ja seal oli veel kaks väikest ruumi siis niukene mehaaniliste mahamängimise vahel pärast helifilmiaparaat ja seal ei olnud, ma arvan, tofon ja siis edasi tuli üks väikene treppikene, tõusis nagu väike sild, seal sillas jälle alla. Muuseas vahelae vahel oli parajasti nii kõrge, et väiksemad käsumees ja naised käisid vabalt pikemakasvulised letid pealegi pead ära, tol ajal oli Pluus oli küll sisaldav, siis oli esimene ruum, paremat kätt oli lasteraadio v tol ajal nimetati noorte raadiuse, oli meie. Nonii, ruumi kasutajate poolest kõige jõukam, nendel oli kolm tuba. Järgmin oli kirjandussaadete tuba, eel oli väike tuba, selle vastas muusika kohe, kui paremat kätt edasi veel oli, ühiskondlik-poliitiline. Nii siseneb, sulid, toimetasid vasakul pool oli siis muusikakool fonokeediga. Siis esimehe asetäitja kabinet, millest hiljem 48.-st aastast või nii umbes seitsmendast aastast sai saatesektor. Ja siis oli veel päevauudistetoimetus. Ja kõik oli ruumi, kui palju juba? Omal ajal sellega, mis Estonian tuli. Küll oli meil niisugune tunne, et me elame neljakesi, jõukas lassi ei mahu sinna ära, kes ütles, et messile ja praegune põhilist keskelt jaga näitsioneerimise seada, need ei mahu ära. Nii et seal, kus oli tol ajal diktari stuudio ja üldse kõik esinejad ainustuudio, on meil siis seal Anis alal nii kõnestuudial Ani, saame neid praegu keskelt, ahjud kõiki lastega. Ja mis tehti teie pea kohal esimesel, teisel, kolmandal, neljandal viiendal korrusel Ehitage ehitus käis klopsite ja mäletonide raadiokuulajakirja hirmsasti, pahandas, küsis, mis teil on seal, kas teil on seal avatud kingsepatöökoda või köhiks seal kogu niukene klappimine. Teatavasti sõja ajal ju Estonia põles maha. Kui palju oli heliplaate ja kui palju oli üldse helilinte, kui raadiorahvast tuli Tallinna tagasi? Mina läksin muusikaosakonda tööle jaanuarikuus 45, enne seda ma olin natuke aega, diktor. No siis oli muusika, saadeteks oli umbes 80 heliplaati. See oli kogu meie materjal seal Estonia keldris. Mitu tundi päevas saadet? Seda ma nüüd küll ei oska ütelda, aga meil ikka oli üsna mitu nädalat. Muusikasaated on ikka üsna mitu Oslot. Need 80 heliplaati käisid siis kindlasti iga nädal kordi. Oi, need reisid järjest järjest, aga, aga saated läksid. Mis veel tehti? Noh, et kuidagi kavani kas mitmekesistada või midagi välja nuputada, nii, meil oli terve hulka purunenud heliplaate, kas tükid väljas või poolikud niiviisi sisemised ringiga järele jäänud ja siis tehti, oli üks niisugune saate pealkiri purunenud heliplaate, siis anti seal niukseid fragmente ja katkendeid. Nii see asi üldse fragmentide andmine oli tookord väga moes, näiteks ma mäletan, Tšaikovski esimene klaverikontsert oli tookord juba raadiokuulajatele väga suur lemmikpala. Ta on ju tegelikult pikk see esimene osa siis anti soovikontserdis ainult see nii-ütelda, see esimene osa, see sissejuhatus, mis kõige populaarsem on, siis sai niiviisi tehtud, et plaat pandi jooksma ja siis selle noh, kuidas need nimed närvilise pliiatsiga märgiti, tõmmati ring, ühesõnaga plaadi peal oli ring. Ja siis oli tehnikule märkused mängida kuni selle ringini ja siis hajutada. Ja niimoodi oli üks soovijale täidetud. Me kesistamiseks oli ju veel, meil olid sel ajal koosseisulise solist ja palju ja palju rohkem läks muusikasaateid otse-eetris. Oi, palju, läks aega näppude peal üles lugeda, kui palju otse restoranis on järjest mitu, mitu stuudiokontserti nädalase sümfooniaorkester andis stuudio kontsertkoorile. Artur Rinne oli meil solist, Uno Elts oli meil solist. Irina oli meil solist ja, ja Artur Rinne koos oma trio ka, esines näiteks seitse 15 hommikul otse ja ja lõppes võimlemine ja selles samas stuudios. Otsekohe hakkas laulma Artur Rinne ja tavaline, mine läks otse ja põimikuid tehti otse ojja, eesti kolmigumendine. Näitleja istus ühes stuudios mahamängimise paanikas nii-öelda kuidagi koolikaks nimetada. Olid siis need muusikalised palad ja siin peame tehnika laual Boy maha mängiti väga hästi. Ajalooline on ju need saatekava vestlused, mis tehti igal laupäeva õhtul tuleva nädala saatekavast üks põimik, esiti tali 10 minutit ja ma mäletan, kõigepealt oli ta kuivvestlus ilma muusikata, siis tuli idee, et anname muusikast näiteid. Ja siis ma mäletan nii selgesti, esimene kord me tegime katset kolme muusikapalaga anda ühest kolm muusikapala üksteise järel, hajutada üksteise sisse. Missugune töö võit, see oli kümneminutilisest saates, me tulime niisuguse asjaga taime siis läks saatega vestlus 15 minutilise siis 20 minutilise eks siis hakkasime andma igasugu lõike sisse kuuldemänge ja muusikat ja soliste ja kuulsaid häälija sümfoonia katkendeid. Kusjuures tuleb arvestada, et meil oli üks lint. Kui me räägime nüüd lindidefitsiidist, siis meil oli üks lint igal toimetusel peaaegu ja ei mingit ümbervõtmist pärast või aga see tähendas ka ei mingit klindilõikamist ja teate, kuidas me tegime 20 minutit saatekava vestluse montaazi. See pidi täpselt kokku minema. Me võtsime endale kohustuseks, me tegime üks grupp oli Ernst Veeber, Rizaclek mina siis tekstiga ja nii me tegime seda niiviisi, et see 20 minutit montaaži õieti teksti oligi seal vähe, ta hakkas pärast meil koosnema peamiselt näidetest see pidi minema kõik õigesti otse sisse mängitud ja. Me otsustasime, et nii lõikama linti iial. Sest kuna mingit ümbervõtmist puhtale lindile ei saanud olla, siis juhtus sagedasti seda, et lindid katkesid. Aga meie ei tahtnud, et meie suur vaev katkeb saates ja me otsustasime kas või 20. minutil üks sõna valesti kõik otsast peale kõik, kusjuures vee peal näiteks oli selline entusiast, ütleme Me andsime, kuulsad tenorid, üks tenor lõpetas kuskil A ta tahtis, et teine pidi algama sinna sisse sulatatud saamat täpselt selle noodi pealt ja kui see nii täpselt ei läinud, siis kõik kapsast peale. Vaadake, kuidas tehti montaaž ning mängitakse meil foonikas kokku, ei tunne mitte mingisugust vaeva. Tunniajaline saade monteeritakse kokku lipsti, aga sel ajal sel ajal küll seda teha, no milleks kolm kuni neli tundi selle montaazi tegemise kindrallaudadelt. No vot nyyd seltsimees Lauri, vastuste jääl, kus alguses esitatud küsimusele et siis olid kõik entusiastid, lihtsalt pidin, ei, me ikkagi olime, olime, olime lihtsalt. Nojah, sõda oli möödas ja ma usun elu kuidagi nagu oli ees, siis eks ole. Jah, tundus, et kõik algab ja kõik läks nagu suure sammuga edasi, see innustas ka katsed pisikene kolme heliplaadi üksteisesse segamine ja, ja kokkuandmine, see juba oli suur võit, mis praegu ei ole õieti mitte miski, imetlesime seda ise ega teised. Aga kuivõrd palju, kuidas kuulajaskonnas äratas tähelepanu? Kuidas tekkis kontakt kuulajaga, millal te hakkasite saama kirju? Päris täpselt ma seda muidugi ei oska ütelda. Kas me nüüd Estonia keldrist kirju saime, ma ei tea, niisugune tunne nagu sel ajal vist ei olnud veel. Aga igatahes siin majas me hakkasime küljest varsti saama. Aga kas uus aasta tervitused, seda ma mäletan ka päris hästi, kohe otsesse 46. aasta esimese jaanuari, see saade helisevad uue aasta kaardid. Me ikka pidime selle raadios välja hõikama, kust nemad muidu teadsid need saata, sest me saime ikka dub hulka kirja selle selle aja kohta ja kõik need, ma arvan, meil oli üks 500 kirja või rohkem, isegi ikka kuni viimase postini sai ära oodatud. Nii et siis muusikaosakond oli kah seesama vana-aasta õhtul sõime siis istusin, võtsin uue aasta seal vastu just neid kirju sorteerides, eks ole, materjale välja otsides siis tuli saade veel trükkida, muide, toimetad sel ajal kõik trükkisid ise oma kava. Ja kuni sa siis kõik valmis sai, siis tohutu hulk oli soove väga populaarne. Laul oli seekord see mind ära unusta jana. Ma tahtsin, just ükspäev meil oli seda kahes ettekandes seda laulu üks oli Haabjärvega. Ma mäletan, et nii palju oli selle laulu soovijaid ja me lugesime kõik taustal hõimatu mahutada neid ja seda seda sama plaati kuni kuus korda läbi mängida, muide selle teenistuses oli, oli tagasi kerida ja oli kyll jah lageraie ja tagasi kerida hakkame otsast peale ikka tervitused kestel. Võib-olla kuuleme nendest linti, see on kirjanik Ernst Peterson-Särgava uusaastatervitus 46. aasta künnisel. Tervitan siis uue aasta algul kõiki, nii ligidalt kui kaugeid soovides õnne eesti rahval lemma palge higis tööd ja tegevusi soovides on aga peamiselt selles töös, mis on suunatud selle hoone, helistame, milles on rahvastel eluasesõbralikuks, rahulikuks, õnnelikuks kultuurseks eluks ja sellel kallis Eesti õde ja välja õnn kaasa. Mäletan seda päeva oli sadanud värsket lund ja. Ta tuli siis majja, kasukas oli seljas tore Abenaks tal on, hakkasime kahekesi sealt trepist alla minema. Ja täna oli siis niisugune galantne kavaler, eks mul käest kinni, kas minema kukkusime, mõlemad. Lehe üleval. Libisesin koni alla, kaunistik palju siiski. Ja no ikka kaunis valus oli. Algul istuma ka koomilinega ja naersime naise pärast hakkasime lõppema. Minul noh, mis seal ikka, noor inimene, aga vana inimene kukub nii tugevasti rühmal kohe püsti ja aitab mind ka üles. Ja ütleb ö. Mulje kasukas Allasi täi mullale häda midagi. Ja läksime stuudiosse, lindistasime nüüd oligi siis see kõne, nii et sellega on ka tore mälestus. Jah, on luts, loeb oma kevade alguses seal ja seda nüüd Roose mäletab väga hästi, mismoodi me selle lutsu siis ükskord ikka nii kaugele Saimeta meile stuudiosse käimas. Lutsul oli juubel ja seda taheti tähistada Tallinnas ja meil oli siis selle vastava orgkomiteega kokku lepitud, et luts tuleks meil esinema ka. Ja olimegi jaamas vastas ilusasti tal hommikul. Ja siis ta sõitis hotelli kahe. Tal oli adjutant ka kaasa antud, üks noor üliõpilane, kes teda igas asjas aitas. Ja kell 11 oli kell üksteistpidi meil olema siin. Ei olnud, ootasime, ootasime. Aga siis lõpuks, kui ta tuli stange väga heas meeleolus ja istus heas meeleolu, üsna nii hästi hoogsalt alustas pääseda kevade algust, kui Arno esimest päeva koolimajja läks ja nii edasi. Seda meil on võimalik kuulata seal mingi venelast. Summutatud ta oli ju siis ka käitleja riidega varjestatud ja nii edasi ja vanamees jäi reisi reisiväsimus ja muud kõik ja eks ta siis väsis ära ja kui palju tema seda noh, niisugust esinemise harjumuski oli see lugemine pikapeale väsitas ära ja siis hääl jäi ikka vaiksemaks, väiksemaks ja väiksemaks. Tasapind. See asi ei olnud oma ülesannete kõrgusel sellesse häda kõik laiali Lüts. Radikaalidega. Aga kuidas siis reportaaž, kihvt? Või ei, tehtud küll, reportaaž oli selleks, eks, heliplaadi lõikeseade. Arvan, et just see plaat, Greeniski, see aeg võimeni kohustas reportereid väga korrektselt ja väga täpselt räägime plaadi peal oli juba veidi võetud ega seal enam kustutada. Saatseeri tuli võtta uus plaat, üks esimesi reportaažiretki väljaspoole Tallinna. See pidi olema kevadel 46. aasta kevadel, nii et seal sirelite õitseajal parajasti Narvas käisime meie Arno Ventsel ja ja Linda Mõttus ja me ise sõitsime veomasinasse, meil oli üks present üle tõmmatud. Eilsel me sõitsime, aga siis me siiski käisime. Me käisime Narvas ja me käisime Kohtla kaevanduses ja me tegime suure asja ära. Kas te mäletate, 1947. aasta laulupeoülekannet ja sellega seoses olnud ettevalmistus? Üks väga hästi, seda ei saa vist keegi nendest anal ära unustada. Ülekande ettevalmistustöö algas juba kusagil. Küla aris veebruaris ja selle noh nii kuidas nimetada üldjuhiks või, või peatoimetajaks vastutavaks sai, selleks määrati Jaan Rummo. Ja niisuguse tohutu vastutustundega nagu tema oli ja, ja kui tema võttis ühe asja kätes istet, tegi seda hirmus põhjalikult, püüdis teha süvenenult ja ja siis tema sukeldus ülepeakaela täies sellesse töösse, sest tal oli koostatud tohutud suured tabelid kõik lineeritud, seal grafaadesse pandud ja kui tal oli üksikasjadeni kõik läbi mõeldud seal olid koosseisud, seal olid need punktid, kus miski asi peab sündima ja mitte ainult laulupeoülekanne, vaid kõigi nende päevade saatekava. Sellest kõigest oli tal ülevaade, kõik, mis sünnib stuudios, mida lindistatakse ette juba selle laulupeo jaoks seal sõna võtnud ja, ja siis niisugused intervjuud ja nii edasi. Siis ta hankis kaadrit väljaspoolt meie majja teatriinstituudist. Sellest ajast tuli meie majja siis Endel Padrik Silver Anniko ja terve hulk veel teisi inimesi, kes sai nii väljaspool koosseisu. Igale tema nägi oma ülesande ette. Ja kui siis see laulupeoülekandepäevi laulupeol pääsetesse üks kord siis kätte oli jõudnud, siis oli temal täielik nagu vägede ülemjuhataja temale täielik ülevaade oma lahinguväljas, siis siis algas see võidu väljakult, kus siis rongilt liikuma hakkas. See oli üks punkt, järgmine punkt oli Narva maantee Narva maantee Kreutzwald tänava nurk, kes olid, kus reporterid, esimene reporter, seal võidu väljakul oli müts. Müts. Nõnda tõstab ja Hiiumaal Läänemerd on tulnud pealinnaosa võtma üldrahvalikku pidu vaevalt hiiglased. Hiidlased nagu nad ise laulavad, kes on vaprad oma tööst. Seal oli, kui ma nüüd ma olla eksi, oli välja ruumist elasel Tre Ilozaldri, siis see oli nii mõeldud, et nii kui võidu väljakult hakkas rongkäik liikuma, sealt anti siis esimene reportaaž. Ja noh, see orkestri mürtsumine täiks veel kostis niiviisi hajuvalt sisse ja see pea oli jõudnud juba Kreutzwaldi otsa ja sealt võttis reporter vastu ja saatis edasi. Ja siis lauluväljakul võttis vastu Felix Moor ja tema oli juba seal. Rongkäik. Ja uudislaululava juurde Nad suunduvad verepoolses tiivas meisse mööduvad laululava ees ja siirduvad Narva maantee poolse tiiva, et minna uuesti tagasi näituseväljakul mis on reservi. Seda laulupidu anti edasi ka lühilainesaatjate kaudu. Nii et mina sõitsin pärast seda suvel satsi ja rongis. Ma ei saanud teha muud, kui ainult jutustada meie laulupeost, sest see oli siiski niisugune üsna unikaalne asi. Nii palju lauljaid ja kõik isegi kaasanist inimesed teadsid meie laulupidu ja niipea, kui kuulsid, et eestlane oled, siis algas näiteks jutustamise suurest laulupeost. Aga kui ma juba ükskord rääkimas olema, siis minul on veel üks eripalve teile. Kas te igaüks ei tahaks rääkida ühe väikese episoodi olukorrast, mis teile tundub kõige täbar olevat? Tehnikaga seoses on mul meeles üks selline lugu Aliks valimiste päev. Selg navi keldriperioodilt tiktehnikaga nimega lähestikku vastakuti, olime seal. Ma olin töötanud hommikul kella kuuest, siis oli juba õhtu pärast kella kümmet teate seda stuudiot, mis ta võis ära neli või viis ruutmeetrit. Ma olin tõeliselt uimane. Ja siis läks meil õhtul üks jooksva lindisaade, nii et ma võisin astuda stuudiost välja esimest korda. Ja ma tuikusin Hellerile tehnika toa ukse ja läksin sinna puldi juurde, mis oli tegelikult kõik eetrisse andmine. Plaati mängiti sealsamas peal. Toetusin sinna puldi juurde ja ütlesin tehnikule. Rehesaar, olise tehnik meil tol ajal ütlesin tehnikule, et oi, kui väsinud ma olen, pean täitsa uimane. Ja vaatasin, ketas käis. Täiesti nagu mõtlematult, sirutasin välja käe. Võtsin selle membraani ja pistsin hargile. Vaikus tekkis järsku ümberringi ja ma vaatasin tehniku nägu, see oli lihtsalt kivinenud ehmatusest. Ja siis ma korraga taipasin. See üleüldine vaikus tekkis majas. Kas minema jälle muusikeseli, Kuupaiste sonaat või midagist ysna vaikset tilk, tilk läks muusika edasi. Ja me mõlemad alles me ei saanud sõna suust välja kungi, kui helistas seltsimeesaster ja ütles, et seltsimees Rehesaar tehke märkus aruandesse Seklaat krabisse. Seda ma ei võinud nii jätta, sellepärast et sel ajal meil oli plaate väga-väga vähe ja korraldus oli, kui üks plaat juba väga krõbiseb, siis tuleb ta käigust kõrvaldada. Aga see oli, meil oli üks eksemplar ka, teadsin väga hästi seda kuupaistesõnana. Ja siis ma ütlesin, et räägime ikka õigust, kirjutame ikka sisse, et ma praegu tõstsin lihtsalt ära ja flaaton korras. Järgmisel päeval ilmus tehnikaosakonna ukse peale silt ilmaasjata tehnikaosakonda vene või keelatud. Minul on üks kõige piinlikum moment ühe autoriga autot käsikirja ja, ja muidugi, kui pilgu peale viskasin, siis ma nägin kohe seda käsikirja on võib-olla, eks viieks kuueks saateks. Ja ma palusin siis, et ta jätaks selle toimetusse ja et tutvun sellega ja siis hiljem võtan temaga kontakti, aga autor kategooriliselt nõudis, et tema ise hakkab seda materjali ette lugema. Ja see oli juba nii õhtul võrdlemisi hilja. Ma püüdsin talle ikka veel nii-öelda, et ei ole aega. Praegu seda kuulates ma nägin tõesti materjali tohutult. See lugu oli niivõrd igav, et mina jäin selle juures lihtsalt magama. Ja siis tema loeb ja loeb, algul ikka nagu läbi udu kuulen, kuulen veel, aga teada, kuidas me töötasime sel ajal, tööpäevad olid niivõrd pikad, me olime niivõrd kurnatud ja, ja kuulata ühte niisugust. No võimatult igavat ja hall pass ja see pani lihtsalt magama. Ja vaene kuuler ja aga see kuulajani siiski ei jõudnud. Ja see oli nii kõige kõige piinlikum moment, kus ma siis ärkasin lõpuks täika luges veel vanemal diktoril, vastan see väga vastutusrikas moment, kui noor praktikant tema kõrval läheb esimest korda eetrisse. Kõigepealt peab, küsitakse vanemalt diktorilt, kes temaga on töötanud, kas ta on võimeline? Kas võib teda juba lasta eetrisse lugeda? Arvad, et võib ja ühe niisugusega väga enesekindla inimesega oli minul ükskord üks väga täbar lugu. See inimene ütles, et ta on väga palju esinenud sõja ajal tagalas väga palju ringi käinud inimesi publikut ei karda, seda vähem stuudios, kus publikut ei ole. Ja mulle paistis ta tõesti väga enesekindel ja ja nii kuivalt lugedes, lugemisega oli kõik korras ja tavaliselt me hoidsime nii kuu aega inimest kaadri taga, ei lasknud teda eetrisse. Aga ma mõtlesin pärast üht nädalat, et tõepoolest, milleks ma hoian neid inimest niimoodi, et ta tõepoolest paistab olevat täiesti võimeline minema otse-eetrisse. Ühel õhtul me siis võtsime selle asja ette. Me hakkame koos päevauudiseid lugema. Rääkisime enne kõik ära, et nüüd ütlete seda seda ja ja mis siis tuleb ja sel ajal me lõimekongiga kongi, et mina, siis vabastan ta sellest kohustusest, ta tähelepanu ei pruugiks olla pööratud gongi peale, tema ütleb, mis kell on ja et see saade algab ja mina hakkan lugema. Oli valmisoleku signaal, ma avasin mikrofoni, ta ütles, kell on. Ja rohkem mitte midagi. Ma sirutasin käed sulgeda mikrofoni, siis ta korraga ruttu-ruttu, ütles, et kell on midagi ja ütles seda ette. Ma raputasin pead. Siis ta ütles tund aega tahapoole. Ja siis ta ütles kolmandat korda veel ühe kella. Ja siis ma näitasin talle ta jää, külid, vahiti, ütlesime sellises kella. See oli minu meelest üks kohutavamaid momente. Pärast seda helistas esimees ja küsis minu käest, kas teie saite lõpuks aru, kui palju on, kes?