Kell on 12 ja 14 minutit. Kui palju kordi, ütles Hillar Nahkmann siin raadioeetris neid lihtsaid sõnu. Kell on ja alustas vikerraadio pikka keskpäeva saadet. Täna hommikul võttis kõiki tööle ruttajaid raadiomaja fuajees vastu Hilleri heatahtlik ja kõikemõistev pilk. Aga nüüd mustas raamis fotol ja koos lõplike daatumitega 1964 kuni 2008. Hea kuulaja kindlasti ei pahanda, kui me astume selles saatetunnis tavapärasest rütmist välja ja meenutame oma head kolleegi ja unustamatut sõpra. Tema sügavat ajaloo huvi, tema kiindumust välispoliitika igapäevasündmuste vastu, tema mälumängukirge ja ligi 20 aastat kestnud raadiotööd pühade ajal ja argipäeviti, suvel ja talvel hilja õhtul ja varahommikul. Alati oli ta enne saadet aegsasti kohal. Alati võis temaga arvestada ja tema pere loota. Alati võis saate ajal otse-eetris tema käest midagi ootamatut küsida. Alati olite valmis improviseerima ja lugusid rääkima. Selle rahuliku mõnusa vestlusstiili poolest pidasid kuulajad Hillar Nahkmannist väga lugu. Ma arvan nii. Mõtleme ja räägime täna Hillarist ja oleme tänulikud, kui te meid kuulates meie leina jagate. Juttude vahele kõlab muusika, mida Hillar ise kuulata armastas. Ja see muusika oli vahel õige raju olija. Hillar armastas raju muusikat ja selliseid metal-bände, minu esimene mälestus Illarist oli see, kui rock summeril kõndides rahva hulgas nägin järsku, et lugupeetud ajalooõpetaja ja raadiomees istub noortega ühes pundis ja viskab Pub mingisuguse rokkansambli peale ja sealt ma sain aru, et Illar oli tõeline rokimees. Ja mis ta arvestas, mis muusikat armastas. Noh, Metallica armastas. Kindlasti, ja kuigi see lugu, mida, mis praegu kõlab, ei ole väga raju, aga ma arvan, et Illarile meeldis see valik, mis me siia ka esimeseks looks panime. Tunnen ennast ausalt öeldes nagu nagu midagi oleks puudu, sest nii palju kui on tehtud raadioid ja teisi spordiprojekte, siis Hillar on olnud tegelikult alati juures ja ta on olnud mees, kes on alati andnud, et nendele projektidele lisaväärtust ja ta on saanud olümpiamängudel käia tegelikult ainult ühe korra 1996, see oli nii sinu Tarmo kui ka Hillary olümpiadebüüt, aga kui ma nüüd tagasi mõtlen nendele sündmustele 12 aastat tagasi, siis ma ütleksin, et mõlema puhul oli see väga värvikas. Jah, see oli meie mõlemi jaoks selline väga olulise tähendusega sündmus ja kuna mina pärast käisin olümpiatel veel, siis võib-olla minu jaoks Te nii tähendusrikas. Aga Hillary jaoks oli see esimene kord, võib-olla ta aimas ja noh, see on mõnes mõttes ka loogiline, et ta eeldas, et see võibki talle ainsaks korraks jääda. Ta tundis selle üle uhkust, et teda usaldati tee niivõrd vastutusrikkas töös sest inimene, kes sporti armastab, selle jaoks olümpiamängudele satud, suhtumine on ikkagi märkimisväärne sündmus, igal juhul usalduse märk, ta oli selle üle uhke, ta ei jätnud seda välja näitamata. Ta ei, meie ringis ei oma tuttavate ringis, märkides seda aeg-ajalt ära, elasime selle olümpial ühes toas, magasime ühes suures laias voodis, sest ajad olid sellised ja ööbimistingimused nagu sellised. Ja mulle tundub, et selle olümpiaga me just illeriga saime sellisteks. Kas lähedasematega, kui sina tõid välja sport kliku poolt eetris, siis noh, ma arvan, sa jagad minu mõtet vähemalt samaväärne oli Hill kolleegina sellel ajal, kui me ei olnud eetris, ehk siis ta oli niisugune hea haldjas tema kohta võib-olla kõlab naljakalt, sest ta oli suur mees sõna otseses mõttes. Aga kui ta ukse lahti tegi ja siis rahulikult väga väärid, igal sammul meile toimetusse sisse astus, siis nagu nagu päev oli kuidagi teistmoodi. Ja alati tuli sealt mingisugune teravmeelsus või mingi hea mõte. Lanta juurde tagasi tuleme. Jäähoki on minu üks suuri lemmikalasid ja ma julgeksin öelda, et Hillar oli väga tähtis inimene nii jääl, riietusruumis kui ka väljaspool riietusruumi. Ma arvan. Nõus, sellega jah, ta noh, ühelt poolt ta teadis kõikidest asjadest väga palju, mis raadiotöös on kaheldamatult oluline, kui see ei ole lihtsalt selline tühja jutu ajaja. Teiselt poolt ta, tal oli omadus, mida ju väga palju ei ole, ta jäi olukordades väga rahulikuks kolmandalt poolt. Ta mõjus olekuna juba sellisena, et seal kõrval närvi minna oli suhteliselt keeruline. Sillerile meeldis, kui teda kuulati. Ta oli edev inimene, nagu me kõik siin raadios oleme, talle meeldis, kui teda kuulati, ta võis vahel solvuda, kui teda ei kuulatud või kui tema sellised dogmad kahtluse alla pandi või kui temaga hakati nokkima, et kas ikka oli nii või ei olnud nii, või kui tema lemmikmeeskondade üle keegi arvas heaks nalja heita või arvas nalja heita selle üle, et miks sa ikka neid meeskondi fännalt siis ta võis natukene solvuda, aga see kõik käib mängu juurde ja ja noh, ta oli selline mängur sõna paremas tähenduses. Ja kui sa rääkisid tema lemmikutest, siis tema üks lemmikspordiala kindlasti mäesuusatamine, mille kohta ta teadis kohutavalt palju ja kui me tegime ka need, kas Torino olümpiamängudelt mäesuusad Ütleme reportaaže siis Tallinna päevajuhil nahkmannil oli alati selle kohta midagi öelda ja olgu siis kuulajale teada, aga see võib-olla see on teada paljudele inimestele, et tema lemmikmeeskond oli FC Liverpool liverpooli pallimeeskondade tõesti jumaldas ja jälgis tõesti hingevärinal kõiki nende esitate tõsi, kõiki nende liigutusi. Ma tulen korraks veel tagasi Atlanta mängude juurde ja me tegime Hillariga koos mängude lõpetamist ja see on üks minu elu kõige suuremaid naudinguid, kui sa teed aia loolasega kelle teadmised ajaloost on väga põhjalikud, et me olime Ameerika ühes lõunaosa riivis. Sealt tuli nagu küllusesarvest fakte ja samal ajal oli ta sedavõrd hea kolleeg kommentaatorina, et ta nagu selliseid mõtteotsi andis oma kaaskommentaatoril ette ja selles mõttes ta ei ole kunagi olnud eetris. Egoist on selliseid inimesi, kes tahavad domineerida igal pool aga Hillar, Hillar oli selles mõttes suurepärane tiimi liige ja sellistel suurvõistlustel näiteks, kus koostööd peavad tegema nii kohal olevad reporterid, kommentaatorid kui ka Tallinna tiim on just tähtis meeskonnatunne ja Hillary meeskonnatunne oli täiesti eksimatu ja suurepärane. Just, ja nagu me juba ütlesime, see ei olnud mitte ainult ei väljendunud ainult selles, mida raadiosse kuulata, vaid selles, mis selle kõige taha jäi, mida ajaliselt tundides mõõdetud, on tegelikult ju rohkemgi, kui seda, mis eetrisse jõuab. Ja no mulle tuleb praegu ka keelele üks sõna, nimelt pajatused. Ja minu meelest Hillary kohta, kui ta oma nahksuka jutte rääkis, võib just öelda, nii et oli suurepärane juttude pajataja. Ta oli kindlasti suurepärane pedagoog, ma olen lugenud Postimehel netiküljelt täna kommentaare Hillary lahkumise taustal ja väga mitmed lausa ülistasid teda kui ajaloo õpetajat. Keila keskkooli päevilt jah, selle kohta meie siit, et ilmselt isiklikke kogemusi jagada ei oska, küll aga näiteks minu jaoks Illari juures muutus midagi väga oluliselt siis kui ta ostis endale Kesk-Eestisse talu ja meie nahk manist, keda me olime pidanud ikkagi suhteliselt selliseks siidi näpaks järsku Saaeszteediks, Essteediks, kes noh, nagu elas raamatutele ja teadmistele ja kui järsku nahkman hakkas nädalavahetusel käima, ära käima maal, maatööd tegemas, siis see oli küll selline ohoo, muutus, mis pani kulmu kergitama ja mis pani mind küll vähemalt väga tugevasti elu üle järele mõtlema. Ja samas oma niisugust põhijoont jätkates sai temast ka väga kiiresti sealsamas maakohas küla aktivist. Jah, tema loomust arvestades oli täiesti täiesti seaduspärane täpselt ma olen käinud tema juures, seal maal külas ta oli selline või vähemalt ta tundis rõõmu sellest, kui teda ka seal maakohas hinnati kui sellist noh, nagu jutuvestjad või niimoodi, nagu sa ütlesid aiatajat, et et selline ta meil oli, püüdsime teda nahmaniks, ega Hillary nime vist tema puhul siin raadiomajas väga palju ei kasutatud, ikkagi oli ta kas nahkman või nahku või sukk või nahksukk või, või midagi sellist. Nii ta oli ja me teame, et Hillary huvid olid sedavõrd laiad, et need hõlmasid ka muusikat ja konkreetselt rokkmuusikat, milles ta ka mina kui selle muusikavaldkonna entusiast tihtipeale imestasin, et kuidas, kuidas ta nii sügavuti suudab nii paljudesse asjadesse sisse minna. Ja me mõlemad teame. Hillarile meeldis väga ansambel Su ja kõlagu siinkohal üks tema lemmiklugusid ansambli jutu või U2 esituses. Vil võid audio. Leidsime arhiivist ühe saate mul meeles veel lõigu, kus Hillar oli Jaak Ojakääru külaliseks. Tänase saate tuntud raadiohääl on hea kolleeg Hillar Nahkmann, tere tulemast. Tere. Kuulajad teavad sind õige mitmest saatest. Sa teed regulaarselt päeva südameid. Saadet maailm täna kuus, ehkki ja oled asendamatu asendus liigega Nemo turniiris. Ja üldse suur mälumänguhuviline, tean seda omast käest öelda, kuna me sinuga koos esindame vikerraadiot ka ühel mälumänguturniiril räägiks võib-olla alguseks paari sõnaga mälumängud tundub jälle kohutavalt populaarseks muutunud, kui vaadata kas või meie telekanaleid. Mul tuleb esimese hooga kohe vist neli erinevat mälumängu meelde. Miljonimäng muidugi Kuldvillak, kahevõitlus, ruudumäng 33 küsimust on selle kahevõitluse asemel ja see on nüüd uus nimi, jah, tõepoolest. Aga jälgid sa neid ise ka ja milline sulle neist kõige huvitavam tundub? Jälgin küll tihti näiteks sõltub, kes seal mängib, kui mõni väga hea sõber mängib näiteks 33 küsimust, siis ma vaatan seda niikaua, kuni kuni ta seal mängib. Kui on vahest sellised nõrgukesed mängijad, keda ei tunne, siis no siis ei ole nii suurt pingeruudumängu, vaatame kõige vähem. Ma ei oska isegi öelda, miks ta on vist rohkem ristsõna sõpradele, ma olen ka suur ristsõna sõber, aga ta siiski natukene klassikalisest mälumängust, see mäng kuidagi erineb Kuldvillaku tropp praktiliselt vaatan iga kord, kui on võimalik, kui mind lihtsalt kodus ei ole või teleka juures, siis jääb see vaatamata ja kuhugi kuld üllakus natukene allapoole jääb, jääb miljonimäng. Aga sellest ma vaatan miljonimäng paljudelt teistelt kanalitelt, nii et võib-olla kokkuvõttes ma vaatan teda rohkem nii-öelda mitme kanali peale kokku. Ja ise oled ju ka vist kuldvillaku korrusele. Ma olen kaks korda osalenud, ükskord ma olen võitnud ja teinekord tunud, teiseks ühes mängus. Nii aga mida võib-olla raadiokuulajad vähem teavad, on see, et Hillar Nahkmann on pidanud ka õpetajaametit. Kas see oli Keilas, see oli Keilas oma armsas kõigile esimeses keskkoolis, praeguses gümnaasus. Ja ka sealtkandist tuleb siis see muusika mälestus ka veel. Lapsepõlves ma suurpidudel käia ei olnud ja seetõttu, kui paljud on vilu rääkinud peol mingisugune laul on mingisuguse mälestusega meelde jäänud, siis minul on üks selline tore lugu. See oli 80.-te aastate esimeses pooles. Esimese veerandi lõpp oli ja meie koolis tegutses tantsuansambel spekter mis oli üle Eestigi tuntud ja nende juht Aare Andres Tooming on minu teada tantsu tundjate inimeste hulgas praegugi suhteliselt tuntud inimene, ma ei tea enam, kas ta praegu tegutseb tantsuõpetajana ja tantsugrupi juhina ja meil oli toimumas siis õppenõukogu. Õppenõukogu toimus kõik õpetajad koos, arutavad, kuidas siis eelmisel veerandil on meil koolis olnud õppeedukus ja missugune on olnud käitumine ja ja klassijuhatajad annavad aru, kui palju oli kahelisi õpilasi ja viielisi õpilasi ainult viiel ise, eks ole. Muide, kas ma tohin vahele küsita, mis ainet sina õpetasid ja kas olid klassijuhatajaga? Ajalugu oli ja siis ma vist veel ei olnud klassijuhataja, sest ma olin nii noor, noorele kohe ei antud aga aga üks hea kolleegi, kes ütles, et enam tõeliseks õpetajaks ei saa, kui nad klassijuhataja olnud. Aga see selleks, et hakatises neljandad nendes klassides pihta, meil oligi kool alates neljandast klassist ja samal ajal ansambel spekter peab all siis tantsuproovi. Ja kui meie räägime õpetust kui sellest, kuidas nii õpilasi paremini õppida panna, siis algusta puhub laul kui toonud nyyd nõu v niuke is. Tiitšers liivaskid Saloun, seal vana pink Floydi tuntud hittvoole ja ja see oli sellel ajal väga kuum kuum pala ja loomulikult tantsuansamblid tahtsid selle järgi ka tantsida, nii et samal ajal kostis üleskutset alt, et õpetajad, jätke mind ükskord rahule ja võidunud nii ja meil pole haridust, meil pole haridust vaja. Jätke meid rahule, õpetajad, palun jätke meid rahule ja meie arutame siis õpetajate toas kooli õppe- ja käitumisnii-öelda olukord, kas kõik said aru sellest? Ma kardan, et ei saanud. Ma arvan, et paljud ei kuulanudki, mis seal oli, aga sina küll mina küll jah, sest ma seda laulu teadsin juba. Ja lihtsalt, kui ma kuulsin, tähendab no kes need ingliskeelseid sõnu seal tollel ajal, nii palju hoolega koolis ja, ja võib-olla see, need sõnad ei kosunudki läbi seinte nii puhtalt lihtsalt ise teadsin seda laulu väga hästi ja ma jätsingi lihtsalt lauldakse ja ega tollel ajal võib-olla inglise keele oskus ei olnud nii kõva kui tänapäeval me koolis kõik arvame. Ma ei mäleta, kas ma ütlesin või tegin märkuse ka, aga ma mõtlesin, ma vist parem ideed paremini, parem mitte, et äkki keelatakse seal all treening ära, aga nad tantsisid muuseas väga hästi tollel ajal, aga, aga see oli lihtsalt selline ääretult suur kontrast. Üleval arutatakse noh, nii-öelda õpilast õppeedukust ja all siis lapsed laulavad kooris just selles laulus. Huvitav, kas pink Floyd seda nagu tõsiselt ka mõtles või seda sõnumit? Minu teada ta mõtles küll aga teise nurga alt, et see oli vist selle vastu, protestijate õpetajad üritavad lapsi teha väga ühe Laatsetakse tahavad õpetaja õpetajat vähemalt Inglismaal siis ütleme niimoodi kus pink Floydi inglise mänd, eks ole, et tahetakse nagu teha nad sarnasteks nagu telliskivid ja siis õpilased on klassis nagu telliskivivirnas oli ka nende video Palestiina, see oli selle vastu proteistega seal noh, otseselt otseselt hariduse vastu olid võib-olla välja ei astu protees teatud teatud õpetamise vormi vastu, vähemalt vähemalt ma loodan, et nad mõtlesid. Sest nad ise on ju minu, minu teada väga haritud mehed, intelligentsed inimesed, et nad ei saanud ju põhimõtteliselt õpetamise vastu midagi, olla ka lihtsalt teatud tüüpi õppevormi vastu. Nii ja meie samuti hariduse vastu ei ole, aga selle loo kuulame siin igal juhul ära illustreerimaks siis Hillar Nahkmanni üht muusika mälestust, aitäh, palun. Me läheme saatega edasi, stuudios on võtnud istet tuntud mälumängu ja manu mängijad Illar Allar viivik ja Indrek Salis ja see on põhjus annab see, et Hillar oli meie kuuspakki saatma Te idee autor, toimetaja ja saatejuht ja lisaks sellele oli ta auhinnatud mälumängur, kes võttis osa väga paljudest turniiridest. Allar, teie olite koos ühes võistkonnas lausa. Olime ja seda, seda päris aastaid võib öelda 15 aastat vähemalt. Ja 94 oli siis meie võistkonna tipphetk Keila võistkond, võitsime Eesti võistkond ikel meistrivõistlustel lõpus suure pingutamisega pronksmedali. Ja Hillar oli meie liige. Kas teil olid mingid teemad, millele ta oli keskendunud? Sport muusika, ajalugu, filosoofia ja niivõrd palju, kui ta sellest teadis, päris poliitika, välispoliitika, kindlasti. Riigipead, valitsusjuhid, konfliktid, sõjad atendaadis, noh, neid asjade jagasid peensusteni. Ja siis ta ju korraldas ka ise turniire või aitas korraldada. Pioneer selles mõttes kindlasti, et Hillar oli jah, lisaks lisaks sellele, et oli ise kõva mälumängu ka selline mälumängu propageerija ja, ja aitas kaasa siis jah, paljude mängude korraldamiseks on need tutvustamiseks just raadioeetris ja üle Eesti, nii. Nii seda maa külva sarja, mis on siis valdadevahelised võistlused kui ka siis Jüris toimuvate Aga sireli mälestusturniiri mälumängus. Ja seda maa Kilva meeskondlikus arvestuses on Hillar olnud võitjameeskonnas. Jah, see oli samuti siis Keila Keila võistkonna ridades, kus ta, kus ta osales ja ja lisaks sellele on jah, meil toimub piga igal kuus ükskord Jüris mälumäng, kus siis Hillar on ka alati kohal olnud küll viimastel aastatel vist vikerraadiomeeskonna meeskonna koosseisus. Mida Hillary kui mälumängija iseloomustamiseks võib öelda? Hillar oli väga erudeeritud inimene ja, ja talle talle meeldis selliseid arutluskäigul põhinevaid küsimusi rohkem vastata, et mitte kus lihtsalt vaja teada sellist konkreetset fakti, vaid vaid midagi sellist, kus sai tuletada ja seal oma nii-öelda taustateadmisi näidata. Ja, ja selles mõttes ja üleüldse ka nagu kogu oma Olemuselt ja suhtlemise suhtlemiselt, et Ta oli ta selline arutlev ja, ja üsnagi põhjalik inimene. Teile meeldis kuulata ka neid vikerraadio kuus pakki saateid, mis ju ka äraarvamisel põhinevat. Ja, ja tõesti kunagi ma ei teagi, mitu aastat tagasi siis need saated alguse said ja oli, oli ikkagi Hillo jah, see, kes kes selle selle saatesarja loomise idee ideele tuli ja siis koos Eesti mälumänguliiduga sai alguses neid küsimusi koostatud otsitud ja mul oli ka ükskord võimalus ühte ühte saadet juhtida, kusjuures Hillar istus siin igaks juhuks kõrvale, et, et midagi untsu ei läheks ja ja kõik läks enam-vähem enam-vähem hästi, et siis ma sain teada, et stuudios ei tohi olla pausi rohkem kui mitu sekundit see oli vist. Siis loetakse graafik siia mõni sekund. Allar viivik on olnud üks agaramaid, kuus pakki helistajaid. Järelikult te olete ka selle saate püsikuulaja kaasa mängija, mida võite öelda Hillary saate juhtimise ja, ja mängija aitamise õige vastuseni aitamise kohta. Nagu kuuspakk algas minu teada 97 v kaheksa umbes 10 aastat ja Hillar oli kohe algusest peale asja juures. Ja mis meeldis kõige rohkem, et saatekülalisega ta ütles ka mulle alati pärast, et ta ei häbene küsima, küsida lolle küsimusi, tõesti, noh, inimene ei pea mikrokosmosest ega tuumafüüsikas kõike jagama. Sa võid küsida saatekülalise käest tõesti lihtsaid asju, e võrdub MC ruut seletas, palun palun lahti. Aga Ta alati oli selle vastu, et ütelda ette liiga palju nagu tõesti vastused rappa raadiokuulaja siis ta võib-olla hakkas vihjeid andma, aga ka seda, et lihtsalt ette kandikul tuua. Noh, inimene pidi ise ka midagi mõtlema. Et selles mõttes ta oli lõpuni õpetaja, kes uuris, kas vastaja peab tegelikult või ta ainult arvab ja ta ikkagi hindas vastajaid, kelle teadmised olid laialdaselt Seda küll jah, ise taga, tõesti, ta ei olnud faktimeest nodo muidugi Hopti teadis väga palju, aga ta oli selline arutleja hakkas võtma seda ringi kitsamaks, kitsamaks mõnumängus. Ja siis, kui jõudsime nelja-viie mehega õigeni, vot siis oli võidurõõm suurde. Ja ja veel kord ehk toonitaksime üle tema osa selle mälumängu laiadesse massidesse või, või hästi-hästi paljude inimesteni viimises. Et aga organiseeris neid igasuguseid turniire. Indrek oli temast. Jah, kahtlemata, et ütleme just raadioringhäälingu kaudu kaudu info levitamisel ja ta oli nii-öelda meie mees Havannas siis mälumängurid, et hulgas, et siin, Eesti raadiosse sa igal võimalusel, kui, kui kui mingi uus sari või üritus oli, oli tulemas, siis proovis ta ikkagi teate edastada ja kas siis kutsuda kedagi stuudiosse või või ise siis informeerida sellest, et selles mõttes on temast olnud väga-väga palju abimängude korraldamisel. Me oleme valinud selle lühikese vestluse lõpuks lauluansamblilt Queen Allar, teil on saatesõnad. Künige Queeni fänn oli ta aastakümneid nii palju, kui mina teda tundsin. Ja ta tundis Queeni peensusteni ja, ja sealt on ka üks väga huvitav mälestus. Minul, kui ma tegin kunagi maa kilba kas 2000 2001 ja panin sisse küsimuse heliküsimuse, kus Queen 86. aastal novembri kontserdil laulis Meriloo spetsiaalsed, mõtlesin, et tõmban Hilleritaneks. Vaatasin süliist, piller, mõtled tükk aega, mõtled nagu tusane käsi põsakil poole loo pealt Killeri nägu naerab, kirjutas Queen. Pärast ütles mulle, et aga Briemmei kitarrikäik oli meri luusikagi. Queen ei õnnestunud teda tõmmata. Jah, Hillarit meenutades kuulame seda lugu praegu. Kell on 12 ja 51, kui meie stuudios on istet võtnud väga pikaajaline välispoliitika vaatleja, ajakirjanik Erkki Bahovski. Teie töötasite Hillar iga koos siin raadios välispoliitilisi sündmusi analüüsides väga pikka aega. Ma tean seda, et, et Hillar sageli tööle tulles ütles, et ta tõusis juba hommikul enne kukke ja koitu kella viie kuue ajal hakkas vaatama välismaa, hakkas vaatama kõikvõimalikke telekanaleid just nimelt, et teada saada, mis on jooksul maailmas sündinud. Mis juhtus, kuidas sündmused võivad edasi areneda. Niisugune poliitikahuvi on vist tegelikult väga vähestel inimestel. Jah, seda kindlasti, et ta oli saataks alati väga hästi ette valmistanud tema juurde ei saanud tulla, nii-öelda käed taskus ja ja hakata rääkima, sest noh, paar korda tegid mulle väga selgeks, et tuleb ka ise ette valmistada, tal oli tõesti need uudistest pilt juba ees ja et ta oli ajaloolane ja ka pikaajalise ajakirjanikukogemusega oskas ta kohe ka sinna tausta juurde liita. Seedata jutu, siia raadiosse tulles ei teinud ta mingisugust hinnaalandust, aga see, ma arvan, tõstis selle saate kvaliteeti ja tuli ainult asjale kasuks. Kas Hillary olid, kui me räägime välispoliitikast, mingid erilised ajaloost pärit perioodid, mida ta tundis paremini, millele ta keskendus või teda huvitasid rohkem ajalooliselt suured kandvad isiksused või ajaloos sündmused, kokkupõrked, et võib-olla mingid regioonid maailmast, mis on ajalooliselt ja välispoliitiliselt huvitavamad. Tema diapasoon või ampluaa oli muidugi äärmiselt lai aga ma mäletan kindlasti, et üks asi või üks saade, mida me tegime pikalt ja põhjalikult, see oli kuus paks, ei olnud maailm, täna aga kuusk, pakke, mis oli pühendatud välispoliitikale rääkis siis rahvusvahelistest organisatsioonidest just selles mõttes, et kuidas need organisatsioonid on siis kaasa aidanud rahu tagamisele maailmas ja ja see saade tund aega tegelikult kujunes selliseks aruteluks intellektuaalselt huvitavatel teemadel, et et teda huvitas just mitte, ehkki ta oli mälumängur, teda ei huvitanud ainult faktid, vaid just see, kuidas need fakte omavahel seostada, kuidas faktid tekitavadki ajaloo ja kuidas ajalugu on siis arenenud just just see, et et panna see maailm nagu mingisse kindlasse süsteemi ja tekitada sellest siis selline oma nägemus, oma visioon, minu arvates see pakkus talle just huvi, et panna need faktid ka kõnelema ja, ja seda siis nagu arutelu kaudu kuulajale tuua. Eile õhtul oli Aktuaalse kaamera lõpus üks arhiivist võetud lõik salvestatud tänavu novembris kus Hillar oma häälega rääkis. Sellest sündmused, mis toimuvad Eestist kaugel kusagil mujal maailmas võivad siiski mõjutada ka Eesti käekäiku ja aidata mõista maailma sündmusi laiemalt. Et niisugune seostamine, nii nagu ka teie viitasite, Erki, et see oli Hillarile hästi omane, kas te jagate tema arvamust, et sündmused, mis toimuvad meist tuhandete kilomeetrite kaugusel teistsuguse ajaloolise tausta teistsuguse usulise traditsiooniga maades võivad ka meid mõjutada ja olla meie jaoks olulised? Ja, ja kindlasti ma, ma arvan, et Eestis paljud inimesed ei mõista jah, seda, et väljaspool meie riigi piire toimuvad asjad mõjutavad meid ka ja mõnikord päris otse. Hillary edu või eelis oli kindlasti see et ta oli ka uudisteajakirjanik ja ta jälgis ka sisepoliitilisi sündmusi, oskas neid asju kokku panna pahatihti Eesti ajakirjanduses on ju nii, et välisuudiseid või välispoliitikaga tegelevad ühed ajakirjanikud ja sisepoliitikaga tegelevad teised ajakirjanikud ja sellist nagu tervik, pilti ei ole. Temal oli tõesti see, see eelis, et ta pani need asjad ühte ühtekokku ja, ja tulemuseks oli, oli väga hea analüüs konkreetselt rääkida, sest ta oli, ta oli väga erutatud, näiteks kui toimusid terrorirünnak New Yorgis, maailma kaubanduskeskuse ja Washingtonis Pentagoni vastu 11. septembril 2001 ja, ja see on küll kindlasti selline klišee, aga ka tema arvas, et pärast seda ei ole maailm enam endine ja see mõjutab meid väga palju ja, ja nii, nii on ka ju tegelikult läinud. Jah, ka elu, meil siin raadiomajas ei ole pärast Hillary lahkumist enam endine. Ja ma arvan, et kõik kolleegid, kes kunagi on saanud Hillar iga koos saadet juhtida tunnevad samamoodi kui mina, et Hillar iga koos saadet teha on, on hästi turvaline, mõnus kui sul ilmaski jookseb, kas mõte kinni või ei tule sõna meelde, siis ta aitab sind alati hädast välja ja, ja temaga koostööd teha oli nagu nagu vanajumala selja taga mingis mõttes. Nii et raadiorahvas leinab kauaaegset kolleegi ja väga head sõpra.