Peipsi kandis metsatalus edu, suvel karjas käis. Kargas murul paljajalu vallatust ja lusti täis. Päeval metsast noppis Marju suples ojas kurni lõi, mõõtis sammudega varr riiu. Õhtul karja koju tõi. Külakiigel, teiste hulgas oli esimene mees, samuti ka vägi pulgas naabri karjapoistest ees. Täna õhtul istub noorusaidatrepil Pill väikemees Muri kõrval saba sorgus. Teab mis poisil homme ees. Suver rõõmud läbi juba. Nukker jumalagajätt ootab linnas koolituba. Murile, nüüd annab kätt. Hüvasti küll, suvel jälle algab Koplis vastne trall. Linnast kosti, toon siis sulle. Olevastas väraval. JÜRI Kont, Jaan Willem Vint Jüri Kont ja Villem want rasket käru veavad. Tee on räbal, ilm on sant, linna jõudma peavad. Jüri laseb salaja käru diisli käest. Las nüüd Villem vedada üksi üles mäest. Aga Villem mõtleb ka. Eks juriivia diisli lahti lasen, ma egas sõber tea. Sõbrad nõnda kõnnivad mõlemal häämeel. Aga äkki märkavad? Kärus seisab teel. Et olin veel pisik ketrull. Jaceksisin kodumäenõlvakul. Mu ümber lambad ja Kadarik. Ning mänguks õhtuni aeg nii pikk oli kevad ja taevas nii sinine. All orus, nii Lillist kult silmine ei häirinud mõtteid, päevade rutt. Velg kastena kerge, nii naer kui nutt.