Karl Marxi peamiseks ja kõige tähtsamaks pärandiks või nagu ta ise ütles, tema elutööks on kapital kirjas Beckerile andis ta kapitalile järgmise hinnangu. See on kahtlemata Ta kõige hirmsam mürsk, mis kunagi on lastud kodanluse, sealhulgas ka maaomanike pähe. Ja nagu näitab ajalugu, ei eksinud Marx oma hinnangus põrmugi tänases saates võtamegi vaatluse alla kapitali ajaloolise ja kaasaegse tähtsuse temas avaldatud ideede järelduste aega läbiva toime. Siinjuures püüame tõmmata paralleele Marxi ja meie ajastu vahel. Kui vaadata tänapäeva kapitalismi Marxi avastatud majandusseaduste prisma läbi et kapital koosneb tervenisti neljast köitest siis jõuame kõige parema tahtmise juureski kõiki sinna kätketud probleeme ühes saates käsitleda. Esialgu, see on tänases saates piirdumegi põhiliselt Kapitali esimese köitega. Meie ümmarguse lauavestlusest võtavad osa Tartu riikliku ülikooli õppejõud Herbert metsa. Georg räkker ja Valner kriminaaljutuajamine sai alguse kapitalisaamisloost. Ma võin öelda seda, et ega marksism ja samuti ka kapitali ideed ei tekkinud tühjal kohal. Teatavasti selleks ajaks, kui Marx hakkas nii teadlikult tegutsema, oli olemas juba saksa filosoofia, oli olemas utoopiline sotsialism möödunud sajandil nii prantsuse kui inglise utoopilise sotsialismi näol ja mis eriti majandusteadlastele tähtis oli olemas juba kodanlik, klassikaline poliitiline ökonoomia. Mis puutub utoopilise sotsialismi, siis teatavasti üheks tähtsamaks jooneks oli ju see, et nad arvasid, et kapitalism ei ole igavene, tähendab, kapitalism on mööduv, nende veaks oli ainult see, et nad ei osanud leida seda teed, kuidas ületada kapitalism, tähendab, kes peab siis saama hauakaevajad kapitalismile. Nüüd teiselt poolt kodanlik klassikaline poliitiline ökonoomia. Samuti saavutas terve rida teaduslikke saavutusi ju. Näitena võiks tuua kasvõi siin just nii-öelda viimasel perioodil vastuolu avastamine töö ja kapitali vahel tähendab kasumi ja palgavaheline vastuolu, samuti see, et siiski ka majanduses valitsevat seaduspärasused, et neid on vaja otsida, leida, tunnetada ja nii edasi. Jällegi võib öelda seda, et kodanliku klassikalise poliitilise ökonoomia peamiseks veaks oli see, et ta püüdis vaadelda majanduskategooriaid, samuti üldse kapitalismile omaseid kategooriaid. Kui igavesi tähendab, ta ei tunnetanud arengud või siis tegi seda ainult väga vähesel määral ja seetõttu ka mitmed neist pöörasid just peamise tähelepanu, mitte kvalitatiivsetele vaidlust kvantitatiivselt suhetele, tähendab, püüti otsida seda, et kuidas näiteks seal palga suurus mõjutab kasumi suurus ja nõnda edasi ja muidugi, mis need eriti piiras, oli see, et nad olid ikkagi kodanlikud, teadlased tähendab, esines kodanlik piiratus, Nad ei suutnud näha kaugemale enam kodanlikust ühiskonnast ja selle tulemusena. Muidugi nad ei saanud jõuda niisugustele tulemustele niisugustele saavutustele, nagu see esineb Marxile, eriti just Marci kapitalis jäädi kapitali ja üldse Marxi geenius selles seisabki, et ta ületas kõik need raamid ta ühesõnaga väga palju uuris praktilist elu, uuris töölisliikumist, võttis sellest aktiivselt osa, nad ühesõnaga ühendas kõik selle võiks öelda marksism tekkis ju olemasoleva Teaduse kriitika piinadendab ühiskonnateadlase kriitika pinnal ja just eriti kodanliku klassikalise poliitilise ökonoomia kriitika pinnal. Ja ega see kapitalis avaldatud seisukohtade jõudmine ei tulnud üle päeva. Ka seda mitte. Teatavasti esineb tõesti ju hakata vaatama Marci varasemaid teoseid, hilisemaid siin ju näeme, et Marx nõnda järk-järgult läheneb nendele seisukohtadele, mis ta on toonud kapitalis isegi võiks öelda, et seda kasutatakse vahel ära halvas teatavasti näiteks Lääne-Saksamaal praegu osa teoreetikuid püüavad vastandada niinimetatud vana Marxi noorele Marceli püütakse näidata, et just need seisukohad sama noorepõlves eitas, et need on just õiged, teaduslikult mitte, aga need, mis hiljem teatavasti Marci väga pikalt töötas kapitali kallal, see kapitali ilmud tal, nii et ta hakkas seal. Kirjutame mõne aja pärast oli valmis, kuigi noh, ta võiks olla tõsisemalt hakkas esimese rüütliga tegutsema küll juba 1850 üheksaga. Nii et võib öelda, et see kapitali kirjutamine venis tal seal 40 aastat. Võlg tõuseb teda, säärane küsimus, et miks tal nii pikk ka ei oleks vaja selleks siis siin võib öelda seda, et kõigepealt muidugi Marceli väga põhjalik. Näiteks kui ta hakkas seal üht või teiste probleemi kirjutama, siis ta väga põhjalikult süvenes sellesse näiteks peatüki kirjutamisel masinate kohta õppis ta tehnoloogiad, uuris agronoomiat, keemiad isegi huvitus Itaalia kahekordsest raamatupidamist ja nõnda edasi, et see võttis kõik aega. Peale selle tuleb arvesse võtta seda, et Marx teatavasti ei kirjutanud kohe valmis kapital esimest köidet, vaid ta võiks öelda üheaegselt, töötasid kõigi köidjatega nii-öelda põhi ja lihtsalt olid olemas ju kõik valmis alles, kui ta hakkas avaldama esimest köidet seda ühelt poolt. Teiseks muidugi tuleb arvestada, et sel ajal, kui ta kirjutas kapitali Marci oli väga palju praktilisi ülesandeid, teatavasti just esimesest internatsionaalist ta väga aktiivselt lõi kaasa. Peale selle ta väga sageli pidi kirjutama mitmesuguseid päevakajalisi artikleid oma poliitiliste vastaste vastu ja nii edasi see samuti võttis aega. Ja muidugi tuleb arvesse võtta ka seda, et sel ajal Marxi materiaalne olukord oli väga raske, tähendab, tuli leida elatusvahendeid selleks, et nii-öelda igapäevast leiba saada. Ja samuti ka haigused sagenesid nii Marcel endal kui ka perekonnas, see loomulikult ka halvas mõningal määral Marxi töövõimet ja selle tõttu veniskise kapitali esimese köite kirjutamine küllalt kaua. Ühelt poolt finiš kauaks. Teiselt poolt on elavaks näiteks, kuidas tuleb suhtuda. Ja üldse teaduslikku töösse ja teiselt poolt muidugi võix olnud inimkonnale see oli väga kasulik selles mõttes, et ta kirjutas valmis kõik korraga, sest see andis võimaluse pärast Marci surma Engels'i siiski lõpule viia. See suur elutöö. Kapitali esimene kriteerium 1000 867. aastal ja huvitav on siin märkida, et sisuliselt see teostub valmis 16. augustil kell kaks öösel. Ma oleks kirjutabki, lugesid viimase korrektuuri ookeana ja kirjutan sinule, et see teos valmis. Tähendab, ta mõtles selle sinu all. Engels'i Marks omakapitaliga andis töölisklassi kätte muidugi suure ideoloogilise relva võitluses kodanluse vastu ja kapitaliteos. Eesmärgiks oli leida selle kapitalistliku ühiskonna liikumapanev eesmärk. Nii nagu ta seda formuleerib kui kapitali eessõnast teatavast. Kusjuures ta märgibürood kapitalismi algrakukesena või selleks elementaarseks vormiks on kaup. Kaubakategooria sisaldab kõiki kapitalismi vastuolusid. Tema sotsiaalset olemust peegeldab, kaup muidugi kujutab, nagu ta märgib seal kahe omaatuse ühtsus, selleks on kauba väärtus ja tarbimisväärtus. Eriti ta rõhutab siin väärtust kui hinnaalust ja näitab selle seost ühiskonna arengu mitmesugustel etappidel. Tarbimisväärtuse, Marxi, haput, seal kaubast on muidugi suur tähendus kapitalistliku ühiskonna uurimises ja mõistmises. Aga mina ütleksin, et selle lõpetusel kaubast on suur tähendus ka meie ühiskonnale. Mõnikord on siin Marxi valesti mõistetud ja võiksime olla kitsalt mõistetud. Näiteks meie suures entsüklopeedias kirjutatakse, et kauba tarbimisväärtus on kaubatundmise tehnoloogiatest Teaduste aine Marss kahe koha peal, nii märkis aga tegelikult marks, seda ju nii kitsalt ei mõistnud Marx väga hästi, mõistis kauba tarbimisväärtus majanduslikku kategooriat. No viimasel ajal seda viga parandatakse ja tarbimisväärtus majanduslik kategooria on juba majandusteadlaste üsna hoolika uurimisobjektiga. Mõningal määral ongi tehtud vigu, et aeg-ajalt meil ka püüti ja võib-olla isegi vahel praegu püütakse sõna-sõnalt vaadelda, marksin üksikuid seisukoht, teaduste Lenin on rõhutanud seda, et marksism ja Marci seisukohad ei ole mingid dogmad. Vaidled aja ja olukorra muutes muidugi tuleb ikkagi need kohandada, võib seda kaasajastada. Ja seda viimasel ajal kahtlemata ka tehakse. Muidugi see ei tähenda, et Marxi seisukohad ei oleks või tähendab oma põhiseisukohad ei peaks paika, need ikkagi peavad paika ka muidugi neid tuleb jah, vaadelda kaasaja tingimustes, nii võiks öelda. Võtame niisuguse näit marks kapital esimeses köites on öelnud, et kaup, see on eratööprodukt. Aga meil sotsialistlikus ühiskonnas on ka ühiskondlikule omandile baseeruvate ettevõtete toodang kaubaks. Kui me nüüd oleksime tongmaatikud, siis ei peaks olema kaudu ja mõned majandusteadlased meil ka niimoodi mõistsid kunagi toodangut ja see on isegi teatud kahjud on meie majanduse arengule. Nii et õigem on niimoodi võib-olla öelda, et me peame vaatama, mille kohta see järeldus on tehtud antud juhul mark suuris kapitalistlikku ühiskonda. Ja see järeldus on öeldud eraomandile tol ajal valdavalt eraomandile baseeruva ühiskonna kohta. Realism isegi ennemperalism enne monopolist err riikliku kapitalismi, nii, seetõttu järeldus on väljaspool igasugust kahtlust. Õige. Aga ega ta ei ole õige kõikide formatsioonide kohta kõikides osades ja sellepärast vot see järeldus tuleb analüüsida vastavalt konkreetsest olukorrast lähtudes ja siis teda hinnata. Nii et minu arvates me võiksime Marxi seisukohad jagada niisugusteks, mis on tehtud konkreetse ühiskonna konkreetse analüüsi baasil selle ühiskonna jaoks järeldused ja järeldused, mis on niisugused juba laiema mastaapi, harvade ja ainult kapitalistlikku, ainult kapitalistlikku ühiskonda, vaid juba ühiskonna arengut tuleb väga positiivselt ja rääkides kapitali tähtsusest kaasajalehes, igale ühiskonnale ennekõike rõhutada seda, et me peame üle võtma Marxi loogika olukorra analüüsimiseks. Ja see, mis kõige tähtsam, kõige peamine, oma vaatlaski humaansus, kategooriad tootmisoote seisukohalt. Iga tootmissuhted ju toovad oma iseärasusi, maanduslike kategooriat toimes tegevusse sellesse, sellesse. Lihtsalt ei tohi unustada ära seda teist poolt millestki. Ta oli nimelt seda, et on ka need, mis ei tihti ainult kapitalistliku ühiskonna kapitalistliku tootmissuhete kohta omal ajal mõningal määral seda unustati, kas sul väärtus seadusega tähendab unustati, et ka sotsialistlikus ühiskonnas tuleb arvestada väärtus. Seaduse nõudeid teadlaste praktilises elus tõi küllalt palju. Kuidas nüüd öelda pahandust? Marx ise ütles, et ka sotsialistlikus uues ühiskonnas väärtuse määramine vajalik, isegi vajalikum kui kunagi varem. Ja nüüd me tulimegi ühe tähtsaima küsimuse juurde ma tsiteerisin Marxi kirja Engels selle 24.-st augustist 1967, kus ta ise ütles, et kõige parem minu raamatus on esiteks juba esimeses peatükis rõhutatud töö, kahesugune iseloom ja teiseks lisaväärtuse uurimine sõltumatult TEMA erilistest vormidest, kasumist, protsentidest ja maarendist. Vaat võtaksime need aluseks, need Marxi seisukohad, muidugi Marsi analüüs kaob vastu viis edasi sellele eesmärgile, mida ta püstitust tohtis selgusele liitumisel. Tootmise eesmärk sisuliselt on ja milline on selle ühiskonna asotsiaal? Andmestruktuur on ja siin marksis, näitab sele loogilises joaloolises arengus, kuidas tekib lisaväärtuse kategooria kuidas lisaväärtus kujuneb kapitalistliku ühiskonna majanduse nurgakiviks. Tõepoolest, kapitalist võtab osa töölise poolt loodud tööst tasuta ära. Aga nüüd mõnikord satud kokku inimestega või noortega. Ja kui siis juhtud, rääkimata, aga sotsialismi tingimustes meil ka töölise tööpäev jaguneb kaheks vajalikuks tööks ja tööks, mida ta annab esialgu ühiskonna käsutusse. Siis tehakse suured silmad, aga kuidas nii mehe jõu? Kritiseerisime seda ja mõistsime hukka. Üks, keegi võttis ära teise töö ja meil ka niisugune asi, no siin muidugi tuleb see asi kohe selgitada ja selgitada. Seal võttis üks isik paljude inimeste töö ära, aga meil võtab ühe inimese tööühiskond ära selleks, et selle arvel katta teatud vajadused Marxi kohta programmigreetikas otseselt näitasid, et jutt Kärtimatuste produktist on täiesti alusetu ja mitteteostatav. Kõigepealt, nagu ta seal ütles, on taris eraldada kulunud tootmisvahendite väärtust, see edasi on tarvis järelejäänud uuest väärtusest eraldada ühiste vajaduste rahuldamiseks teatud osa halduskulude katmiseks tootmise laiendamiseks ja muud vajalikud kulud ja alles siis jääb järgi osa, mis läheb töö järgi jaotamisele. Meie mees, ühesõnaga tuleb vaadata, mille nimel, kelle kasukeosen ja vot selles sõlmpunkt ongi, kes saab kasu sellest asjasse molekulaarkapitalis küll niisukese eelduse püstitatud palk ja tööjõuväärtus lonkivat ühtaga tegelikult samal ajal näitab, et praktiliselt valku madalam tööjõuväärtuses näiteks Ameerika Ühendriikides, kus on Elleri Pütschet kehtestatud elatusmiinimumi näitena on tööliste palk keskmiselt umbes 20 25 protsenti madalam. Jaapanist ja Jaapanis elatusmiinimum suhtes moodustab 60 protsenti, nii et veelgi madalam. Järeldus on selline, tõeline, mitte ei anna ära seda osa, mis ületab tema töö väärtuse, vaid isegi rohkem või tähendab mitte ta ei taha anda, aga tema käest võetakse ära sellepärast et esialgsest see tulu, mis koosneb kapitalisti peremehe käest. Sellepärast maks näitabki, et kapitali akumulatsiooni vahetult seotud triaadi olukorraga ja hindab seda kaheti relatiivsuskapitalistide suhtes. No siin võiks öelda niipalju, et näiteks ühe protsenti elaniku, kuna kätt Ameerika Ühendriigis koondab 55 protsenti rahvuslikust rikkusest, on need vist on ikka rikkam. Ja keegi majandusteadlane tegi sellise katse või väljendused. Et üks Ameerika tööline võib ka muutuda või saada kord sama rikkaks kui rokk Veller, aga selleks, et seda saavutada, peab koguma kapitali üle miljoni aasta. Veel hoidla kahjuks ei anna. Üldse võib öelda, et need mitmesugused teooriates tegelikult lükkab ümber näiteks kas või rahvakapitalismi teooria või seal partnerluse printsiipe edasisest siiski tegelik olukord näitab midagi muud, kuigi see teooria iseendast jah, püüab kujutada asja ja ikka enam ja enam töölistest asub nõnda keskklassi saab aktsiaid, saab sissetulekut seal tanud edasi siiski nii-öelda oluliselt see. Olukorda ei muuda. Kodanikud majandusteadlaselt räägivadki, et kui ka aktsionär, siis ta pole tööline kui kaup. Tegelikult jooks ei anna võimalust Vueltal äraelamiseks annab sellisel juhul, kui tal on neid käes, seal juba peoga massilise odan vahel tarvis lihtsalt selleks, et teha. Ja teiselt poolt sellega seotakse töölised ettevõttega Duda on seotud, ta tunneb seda omaettevõtetele, ta on nõus igasuguste töötingimustega, seal need see ka muidugi avaldab mõju. Majandusteadlane üks väljenduski niiviisi, et kui me saame, veendun tööline, aktsionäri, kapitali osanik sellega, siis võitleme tööliselamutele. Ja muidugi töölisliikumine kaotab sellisel juhul. Rahvakapitalismi teooria teatavasti seob töölised ettevõttega, siin võiks tuua ühe näite, sellest on küll natukene aeg juba tagasi, nimelt enne esimest paelast vahetult Ameerika ühendriikides, nimelt Fordi ettevõttes tõsteti minimaalpalka isegi rohkem kui kahekordselt. Sealt kahelt dollarilt nädalas viidi viiele dollarile. Seda muidugi püüti näidata ja isegi praegu veel, kuidas näidata, kui noh, niisugust kapitalisti humaansust või nii-öelda kapitalismi tdi hoolitsus töötajate eest teatavasti hiljem aga seda olukorda analüüsis üks tehaste pea insenere jõudis välja säärase järelduseni, et tõesti selle tulemusena palgasumma kasvas. Kuid kasumit kasvasid veelgi rohkem. Ja põhiliselt ta toob just järgmised momendid. Nimelt ta ütleb, et selle tulemusena koordi ettevõtetesse tulid kõige paremad spetsialistid oma eriala kõige paremini tundvad inimesed teiselt poolt, kes juba sinna oli tulnud, see oli nõus ka igasuguste töötingimustega. Ja tulemuseks oli see, et jah, palk tõusis, kasumit tõusid veelgi rohkem umbes sama eesmärke taotlev rahvakapitalism. Proletariaadi olukorda ei saa hinnata muidugi mõne üksiku teguri baasil üksiku maa näite baasil. Meil sageli majanduslikus ajakirjandus püüaks teha järeldus töölisklassi olukorra kohtunud reaalpalga alusel, kas reaalpalk tõuseb või reaalpalk langeb? Tegelikult selle absoluutse olukorra hindamisel tuleks arvestada kõiki tegureid, näiteks töö intensiivsust ja korteriolusid tarbimist, väärtuse muutumise, ajaloolist protsessi ja nii edasi. Ja muidugi ei saa ju teha järeldusi töölisklassi olukorra kohta ka, ütleme, Ameerika Ühendriikide, Inglismaa või Rootsi töölisklassi olukorra alusel, kuivõrd nad kuuluvad nende paremiku hulka, kes ekspluateerivad teisi maid näiteks Ameerika Ühendriigid, Ladina-Ameerika maid, käesoleval momendil USA elatustaset hinnatakse kõige kõrgemaks ja teisel kohal. Kui elatustasemest üldse rääkida on Inglismaa kolmandal, Kanada, neljandal Rootsi? No hästi, guessanger, võib-olla mõnes meie inimeses tekitab see nüüd niisugust üllast, tunnetad laad, kapitalistlik maja, kõige kõrgem elatustase. Siin peab ikka reaalselt lähenema asjale. Mida tähendab Ameerikas on kõige kõrgem Ladina-Ameerika maades, kus ta on kogu aeg rahvatulu, mis seal luuakse voolanud Ameerika Ühendriikides ja mitte ainult Ameerika maades. Teine maailmasõda oli Ameerikale ju suureks businessiks. Sõda Vietnamis on Ameerika monopolistidele ja võiks öelda võib-olla isegi riigile tervikuna sissetuleku allikaks rohkem kui kui me Ameerika Ühendriikide elatustaset hindame, siis. Me näeme, et seal on kaks klassi ja tarbimisse ja tulude osas rahvatulu peegeldada töölisklassi tegelik kooslusedaga. Näiteks Ameerika Ühendriikide töölisklassi osa rahva tulus on umbes 50 protsenti, käesoleval ajal, kui rahva tulunud ühe elaniku kohta võrduks 2060-le, siis töölisklassi osas on see tunduvalt madal. Ja teine asi, mida sa siin märkasid ja õieti et töö intensiivsus mõjustab väga suurelt elanikuna tarbimise taset. Näiteks nomenute, sa olid rekkerise sportlane, näidki veel natukene, kui sa ikka tulid trennist ja hästi vormis, tahtsid olla, vaata kui palju sa pidid rohkem sööma, kui sa seda praegused Johnu tarbimine näiteks. On see muidugi tööjõukulutustega draama või mis aastal siis kui sa tööl olles pead intensiivsemalt töötama, rohkem energiat ära ootama, taastamiseks on tarvis rohkem vahendeid, no kuskile sellest edasi öeldakse Ameerika Ühendriikides tarbitakse 1095 kilogrammi liha ühe elaniku kohta, no meil umbes 70. Ja mõningal pool majanduslikus ajakirjandusse nii püstitatud umbes põhimõtted. Nüüd peaks ületama või järele jõudma Ameerikale möödume temast siis seda maksan mõista tarbimisalal Starpimisel matk ratsionaalsed normitumad, emotsionaalsed iseärasused ja omad sotsiaalsed tingimused, mida ta lõpuks. Ega meil niisugust intensiivsust tõepoolest pole, vähe nagu on Ameerika tööstuses näiteks Ameerika tööstuses on seal kahjustav, intensiivse intensiivsust mõõdetakse energiakuluka võiks nii palju öelda, et seal on etaloniks energiakulu, mida inimene kaotab liikumiskiiruseks kuus kilomeetrit tunnis. Kui ta ise käinud matkamas tead, kuus kilomeetrit tunnis, 10 minutit on siis kiromet. Terve päev töötas nädal. Kaime ei ole siis, et 35 40 aastased töömehed sisuliselt juba raugad, et kui jalutada, siis kuut kilomeetriti tunnikiiruseks valida ja ja teiselt poolt muidugi see, millest rõiva natukene märgis nimelt. Keskmiste andmete toomine, see annab ka ebaõige pildi, osin naiivse näitena võiks tuua selle, et panna kõrvuti ütleme üks töötleja miljonär, siis keskmiseks tuluks on pool miljonit. Ja muidugi see muidugi annab ka pildi tegelikult parema, kui jah, ta on üksikute klasside lõikes, seda tuleb alati arvestada Lenini nii-öelda juhist juba, et tuleb alati vaadelda nii üksikute klasside lõikes seda asja. Kõneled kaasajast pöördume tagasi kapitali esimese köite juurde, siis nagu te märkasite Marx alustas kaubast, jõudis laiendatud taastootmise analüüsile. Tähendab, kuidas toimub kapitali akumulatsiooni, dramaitabki juhad, kaubaski astunud vastuolud tulevad välja kapitali akumulatsiooniprotsessis ja selles mõttes kapitali akumulatsiooni paratamatult nagu märkibki oma köite lõpul instrupeediateks progreerimisel, järelikult kapitalistliku ühiskonna asendumine, progressiivsem sotsialistlikku ühiskonda. Ühesõnaga järeldus on selline, et esimeses köites, et löökkapitalistide kukutamiseks vajalik kell oktoobrirevolutsioon oli esimeseks kellalöögiks, mis tõestas Marxi väite õigsust. Surjaalari, aga nüüd on väga palju selles suunas liikumist. Seda kella kaminat on järjest rohkem ja rohkem kuulda jääd mark, seda ennustas sellest arvatasti avaldaske tema geniaalsus. Järgmine saade, kus jätkame mõttevahetust kapitali, ülejäänud kütetest toimub teisel mail kuulmiseni.