Vikerraadio see on väga hea jalg. On nor Samost ja Ainar Ruussaar Tere päevast kell Tallinnas on 13 ja viis minutit ning vikerraadio otse-eetris on ajakirjanikud Anvar Samost ja Ainar Ruussaar. Tere. Hakkame rääkima meediast, aga pisut teises võtmes, kui võib-olla oleks oodanud nimelt. Raul Rebane meediaekspert kirjutasin sel nädalal Postimehes ühe minu meelest üsna olulise artikli kus ta põhimõtteliselt siis kutsus üles lõpetama võimalikult kiiresti kõikvõimalikud rahaeraldised Eesti maksumaksja kulul Venemaa telekanalitesse eesotsas siis kõige vaadata oma siinse venekeelse telekanaliga ehk Pervõi Baltiiski Kanali PBK. Aga Rebane muidugi, eelkõige pidas silmas seda raha, mida oma sõnumi edastamiseks umbes poole miljoni euro ulatuses aastas kulutab. Tallinna linnavalitsus. See on kahe otsaga asi et juriidiliselt võttes on PBK ju Lätis registreeritud firma, mis suures osas edastab programmi, mida näitab telekanal Venemaa üks või Pervõi kanal Venemaal. Tegemist on kindlasti Kremli kanaliga, aga Eestis on ka peale PBK veel teisi kanaleid, et ma arvan ka, et Eesti maksumaksja ei peaks tellima saateid Venemaa kanalitelt. See on taunitav. Aga selleks, et jõuda auditooriumini mida võib mõõta 75 protsendiga, kes vaatavad nädalas üht või teist või kolmandat Venemaa telekanalit Sis oluliste sõnumite edastamiseks, pane suitsuandur, mine valima. Ma ei tea mida iganes, eks. Siis selleks võib-olla isegi tasub seda, seda seda kaaluda, et seal reklaami osta. Nojaa, aga tuleb nüüd veel kord sellesama PBK juurde tagasi, et aeg-ajalt ikkagi pisteliselt vaatan seda, et, et see muidugi ei ole seda tüüpi propaganda mida seal edastatakse, nagu me mingisuguses kallikatuurses võtmes võiksime ette kujutada, et seal kuskil räägitakse, et Eestis on kõik halvasti, et selliseid, et asju seal minu meelest nagu praktiliselt ei esine. Aga küll on seal üsna palju sellist noh, nii-öelda müüdiloomet kõikvõimalikku praeguse vene režiimi noh, nii-öelda sõnumit. Ja ikkagi tegelikult kokkuvõttes on see kanal Eesti, Eesti ja teiste balti riikide ebasõbralik, et leedulased kui ma ei eksi, siis kaks aastat tagasi kohtu otsusel vist kas pooleks aastaks või kolmeks kuuks keelasid ka TVK saadete edastamise Leedu territooriumil. Tollal Eestis ka kerkis vaidlus, et kas selline asi oleks vajalik näiteks ka Eestis, et kas oleks põhjendatud, leedulased on vist keelatud veel veel ühe vene kanali Rossija saadete edastamise mingiks perioodiks. Ka Läti kohus keelas Vene kanalite edastamise ja lätlased tegid pärast seda uuringut ja mis juhtus, juhtus see, et venelased leidsid endale alternatiivseid kanaleid, mis olid veel hullemad. Ehk siis nad Läksin vaatama mingisugust telegrammi võis putnikut või, või nii edasi, et ma olin May sellel konverentsil Riias, kus kus seda uuringut tutvustati ja sealt tuli välja, et tegelikult see keelamine sellises olukorras, kui on rahuaeg ei, ei too saavutada loodetud tulemust. Aga, aga mida ma tahtsin öelda nende agressiivsete kanalite kohta, siis Pervõi Baltiiski minu meelest on üsnagi ja muidugi ta ei ole sõbralik kanal. Ja loomulikult edastab Kremli sõnumeid, aga ta ei ole ka nii agressiivne kanal kui näiteks MTV mis ikkagi teine Kremli kallale, mis, mille uudised on näiteks ikkagi tunduvalt verisemad, tunduvalt agressiivsemad ja nii edasi. Või kui vaadata Rašetu teid, siis noh, sealt võib näha ikka täiesti selgelt selgeid võltsinguid. Ei, ma igaks juhuks, et kõik selge oleks, siis ma olen kogu aeg rääkinud minu meelest igasugune ükskõik kui vaenulikke või mis iganes propagandistlikud sisuga tele või muude saadete keelamine oleks nagu täiesti asjatu mõtete ja kindlasti ei teeniks ei teeniks kui Eesti riigi ja eesti rahva ja Eesti ühiskonna huve. Aga küsimus on jah, et kas me peaksime nagu esiteks sealt kasutama neid Eesti suhtes vaenulikult meelestatud kanaleid ja, ja, ja Venemaa müüdiloomet toetavaid kanaleid Eesti avalike sõnumite edastamiseks, noh nagu sa siin ütlesid, et päästeamet ütleb, et panga suitsuandur ostab, ma ei tea, seal 4000 euro eest kampaania selles PBK-s või lapseeas või kus iganes ta selle ostis, eks ju. Noh, ma ei tea, siin väidetavalt suvel olevat näidatud, et Eesti vabariik 100 reklaame, mis küll selle mõte võis olla, see mulle suid võrdles suitsuanduriga nagu erakordselt hämaraks, aga ja teine väide on see, et viimasel hetkel saadi sabast kinni, et sedasamast sama Eesti vabariik 100 reklaamikampaaniat veel suuremas mahus sealsamas PBK-s tehtaks, eks. Et et ja, ja teine, teine küsimus on, et noh, nagu ma mainisin, et see ei ole ju tasuta, et selle eest makstakse raha, et noh, kõige rohkem ühekordse või ühe ühe komplektina maksabki raha Tallinna linnavalitsus 500000 eurot aastas, võib-olla isegi rohkem, et seal on mitu erinevat saadet. Ma täpseid numbreid hetkel siin eetris oskan öelda ei oska öelda, aga kindlasti kindlasti sinna 500 600000 euro vahele ja seal omakorda siis Tallinna linn ja noh, varasemalt et ikka pikki-pikki aastaid Keskerakond on edastanud siis oma selliseid propagandasõnumeid tegelikult. Ja sul oli huvitav kogemus, Ainar, et siin kui kohalikud valimised olid äsja läbi saanud just mõni päev pärast valimisi intervjueerisid kohalike valimiste Tallinna kõige suuremat häältemagnetit Mihhail Kõlvartit ja siis oli ju päevakorral väga tõsiselt see, et sotsiaaldemokraatlik erakond võis, võiks tulla koalitsiooni Tallinnas Keskerakonnaga. Kõlvart pani väga reljeefselt kanna maha just nimelt selles samas PBK-lt maksumaksja raha eest saadete ostmise küsimuses. Kes otsustab, ütles Kõlvart, kas keegi tsensor või? Aga ühesõnaga, see oli punane joon, kust nagu Keskerakond Kõlvarti isiku seal mitte mingil juhul nõus taganema, et see raha igal juhul peab kuluma, selleks et PBK-s osta venekeelseid saateid, Tallinna linnal. Aga räägime turu osas ka, et PBK-l on viis protsenti, oli novembris eesti lineaarse vaadatavuse turuosa. ERR-il oli 4,8 peaaegu sama, mis on päris palju ja MTV 4,1. Ehk siis kolme kanali peale kokku on see ikkagi märg kimisväärne auditoorium, kes vaatab lineaarselt Venemaa telekanaleid. Ja nüüd Anvar, hammustan sedasama jalga. Kas sa tead, et ETV pluss tellis reklaamikampaania RB risk? Ja kuna me oleme varem vestelnud, siis nüüd ma ütlen, et jah. Kas sa tead, mis oli ammu ei olnud ammu see oli mõni kuu tagasi. Ja ETV plussi vaadatavus kerkis pärast RTR-i ostetud reklaamikampaaniat märkimisväärselt. Ehk siis see asi toimib. Kahju, ma arvan, et see kindlasti ei ole nagu noh ma ei oska öelda, mõistlik selles mõttes, et minu meelest nagu alati on võimalik leida mingisuguseid teisi kanaleid ja teistsugust meedia miksi selleks et oma sõnum kohale viia, et ma nüüd ei räägi siin Tallinna linnavalitsuses, Tallinna linnavalitsuses lihtsalt selle rahapumpamise sinna PBK omanikele, Läti või Suurbritanniasse või mis iganes Sajusaartele vara lõpetada. Aga kui me räägime sellest, et kuidas tegelikult finantseeritakse neid sinu poolt nimetatud kanaleid, aga eelkõige just nimelt sedasama PBK, mis ise igal võimalusel ütleb, et on ju tegelikult Lätis registreeritud firma, et neil puuduvad Venemaaga igavesed sidemeta, siia seda öelda ei saa, sellepärast et ta kuulub otseselt Venemaa riiklikule kahjudele. Kompaniile Aga PBK kuulub ühele Lätis registreeritud firmale, mis omakorda vist kuulub ühele Suurbritannias registreeritud firmale. Ja nemad saavad öelda, et nemad saavad lihtsalt teatud sisu Venemaalt mingite lepingute alusel, mille sisu ju noh, väljastpoolt keegi ei tea. Ja samas oma tegevust nad finantseerivad siitsamast Eesti, Läti, Leedu reklaamiturgudelt reklaamimüügist saadava rahaga. Ja selles mõttes minu meelest on siin olemas ka vastus küsimusele, et kuidas seda Venemaa mõju vähendada, et tegelikult iga ettevõtte omanik iga ettevõtte juht, kel tuleb nagu turunduslikel eesmärkidel pähe küsimus, et kuidas jõuda venekeelse tarbijani, kuidas jõuda venekeelse auditooriumini, võiks mõelda, et sinna auditooriumid on võimalik jõuda ka muul viisil kui PBK reklaami ostes, sellepärast et see tõesti on tõsi, et kui põhimõtteliselt mõni jaekaubandusettevõte tahab osta tahab jõuda venekeelse tarbijani mai tea Maardus, eks ju, selleks et seepärast uue poe avanud palun väga tapetseeritud Maardu linn, autor või välireklaamiga üle, et see sõnum jõuab nagu ühemõtteliselt kohale või kui on suurel Pangal või telekommunikatsiooniettevõttel mingisugune kampaania, siis palun väga, et kasutage raadiot, kasutage internetti, kasutage sedasama välireklaami, ma arvan, nende samad kontaktid on võimalik kätte saada, et kindlasti tuleb mingi meediaagentuuri inimesi ei ole, et seal ikka palju keerulisem meediaagentuuride, nendes oma huvi suvi on väga lihtne. Telereklaamis on olemas selline süsteem nagu Kippe. Ma ei hakka siin detailidesse langema, põhimõtteliselt on tegemist sellise tagasimakstava rahaga, mis mõnes riigis oleks ka ilmselt noh, kas need kriminaalne, aga vähemasti uurimist väärt, Eestis ta seda ei ole. Ja telereklaamide puhul see kik-tak on noh, vähemalt kaks korda suurem kui näiteks raadio või autori puhul ja sellesama meediaagentuuri nagu siiras huvi on see, et reklaam läheks telesse, mitte ta ei läheks näiteks raadiosse. Asi võib-olla natuke lihtsam, vaata inimesed 40 pluss vene keelt kõnelevad inimesed, kui 70 protsenti neist vaatab igal õhtul mõnda Venemaa telekanalit siis paneksingi reklaamiraha sinna. See on tohutu tohutu auditoorium selles mõttes, et 300000 inimest miinus seitse, 70 protsenti, 300-st 1000-st on palju, siis 100 230 230000 inimest vaatab igal õhtul mõnda Venemaa telekanalit, et aga kas Eesti riik peaks sinna? Ei, ei. Kui asi ei ole suitsuanduris või, või asi ei ole selles, et võtta Eesti kodakondsus või mine kodakondsuseksamiga üldse, kas peaks panema? Ma arvan, et mõnede kampaaniate puhul peaks panema. Aga kas, kas eraettevõtjad peaksid panema, kas sina soovitaksid, kui nii-öelda tuleks nagu mingisuguse suure Eesti jaeketi turundusjuht või peadirektor ja ütleks, et ainult sina tead seda venekeelse meedia asja, kuidas, kuidas laiemad mõjud on, et, et kas mul ikka tasuks osta sealt PBK stenda oma uuele Kohtla järvel asuvale poele reklaamikampaania? Hea küsimus. Ma ei oska sellele vastata, minu jaoks on palju, palju suurem küsimus see, et miks on nii, et Londoni südalinnas, hotellis on hotellitoa, televiisoris on number kolme all Rašetud ei. Mis on täiesti agressiivne kanal võrreldes PBK-ga on see täiesti tõeline propagandakanal. Kuidas selline asi on juhtunud, et Euroopa suurtes pealinnades sa oled peaaegu nagu sundvalikud? Koheselt sa vaatad Venemaa, Venemaa propagandakanaleid, no see on, ma arvan, sul suhteliselt isoleeritud näide, et me võime vaielda, et kas see on kõikides Londoni südalinna hotellides või ainult mõnes, et mina konkreetselt pole väga kaua Londonis käinud, et telekaid hotellides lülitan sisse harva, aga tavaliselt mingites kallima hotellides ongi niimoodi, et see hotelliketi omanik üritab operaatori üritab sinna panna väga laia valiku telekanalid, et see sul ühe korra seal LT juhtus olevat nuppu number kolm all, et ma arvan, see on pigem nagu väga suur erand. Millist jama võib sealt leida, sealt leiab ju ka Hiina kesktelevisioonisaateid vahetevahel ja mina isiklikult olen mitmes Leedu hotellis ütleme niimoodi, et teatava, isegi naudinguga vaadanud Valgevene televisioonisaateid, mis on noh, ütleme kahjuks küll, ma pean tunnistama, et meenutavad kohati Tallinna televisiooni saateid, et see on selles mõttes nagu see ei ole mitte midagi erilist. Et selle selle selle abil ei pesta, Londonis isegi ma tea tuhandiku Londoni elanike ajusid, aga Eestis tegelikult seesama meelelahutuse sisse teleseriaalide sisse mingite tooksude sisse ära peidetud, selline mõjutustegevus peseb meie siin kaasmaalaste ajusid tegelikult ja muidugi peseb muidugi peseb ja, ja kui vaadata programmid lahest meie enda toast nii maksumaksjate nagu tarbijatena Ja muidugi peseb, aga mis su ettepanek on siis keelata ära või Soome televisiooni vastu Rovingi, seda mina, mina, minu ettepanek jõle keelata, minu ettepanek on see riigi tasandil, maksumaksja raha sinna ei tohiks panna. Ja erasektoris Igase otsuse tegija võiks mõelda kolm korda enne et kas ta ikka tahab, et kas tõesti ei ole mitte mingit muud võimalust, kas tõesti ei ole mitte mingit muud võimalust, ma arvan, et 90-l protsendil juhtudest leiab seda võimalust. Ettevõtja tahab teenida raha ja, ja kui tal turg on seal, miks sa ei peaks tegema reklaami? Turuni jõuab veel mitmete erinevate kanalite kaudu, selleks ei pea tingimata minema ja tegema asju, mis tunduvad nagu ebaeetiliselt, ebaviisakas. See on ju tegelikult niimoodi, et see ei ole nii, et, et ainukene tee venekeelse tarbijani Eestis on see, et sa lähed, ostad PBK-st. Kindlasti ei ole see kindlasti ei ole see ainukene tee, aga kindlasti on see üks lihtsamaid viise. Tavaliselt see juhtub niimoodi, et ostja isegi ei saa aru sellest, et sel nädalal, kui siin ERR-i uudistetoimetus nagu uuris seda teemat siis kahel juhtumil, kus selle reklaamiostjaks oli mõni riigiasutus siis tuli välja, et need riigikast ise ei teagi, et nad on sinna reklaami ostnud. Seepärast, et mindi oma mingite soovide või mingi meediaplaaniga mingi meediaagentuuri meediaagent panin mingit paketti kokku, kus muuhulgas sisaldus ka PBK ilmades reklaami tellija oleks seda eraldi nagu üldse kuidagi välja toonud. Et võib-olla tasub lihtsalt õigel hetkel nagu küsida, et kuulge näidake menetleda Exceli tabelit, kust täpselt see reklaam nüüd ilmub, järgmise nädala jooksul? Ütlen veelkord, viis protsenti teleauditooriumist on PBK-l 4,8 Herte eril ja 4,1 ente veel seal tohutu mass, see on tohutu suur teleauditoorium, mis on tohutu suur hulk inimesi, kelleni igal õhtul võib jõuda väga kiiresti, väga lihtsalt. Telereklaam on palju mõjusam kui bussipeatustesse kleebitud. Sa ei pruugi suvine olla, muideks ma arvan, et see on nii. See vajaks mingeid uuringuid. Neid uuringuid on tehtud laste peal. Lapsed, kes vaatavad, telereklaame, hakkavad neid nagu luuletusi peast lugema. No mis ma siin nii põhimõtteliselt teemal vaidlema, aga, aga ma olen, olen ma olen sinuga selles mõttes nõus, et saateid ei tuleks küll Venemaa telekanalitest ost, aga olulisi reklaamikampaaniaid. Ja Taavi Aas ütleb nagu õige mees, et kuulge, mis te minu otsa vaatate, et me ostame küll jah, seal saateid, aga need ongi saated, eks ju. Aga Swedbank ja Coop ja Tele2 ostavad sealt reklaami vähemalt sama suure raha eest, milles mina süüdi olen ja vaat et tal on õigus isegi siis vä? Saatejuht ei tohi osta vahet selles mõttes, kuidas sa ei näe, vahet on üks asi on reklaam ja teine asi on siis võiks ju sisu siis võiks ju üldse selles jumalavallatu ideega esineda siin ERR-i eetris, et öelda, et mis me teeme seda ETV pluss ostaks äkki PBK eetris, mitte nagu Tallinn, ostab seal mingi paljud ostab mingi 708 saadet nädalas, et see võiks olla täiesti poliitiline otsus, ostaks iga päev kuus tundi ravimtaimi ja võib-olla võib-olla siis kõige parem, kuidas, kuidas sulle tundub, Aimar, kas oleks nagu selline väärikam, mina, isand? Nii-öelda sellepärast, et ma olen. Kuidas ma sulle ütlen? Ma olen natuke nagu ETV plussi sünnitaja, et ma ei saa oma lapse kohta sellist asja. Naine niheleda ebamugavalt tooli peal, aga mina ütlen, et minu arust oleks väga halb mõte, et, et isegi siis, kui see sinu loogika, mida siin esitatud sellega jõuab, eks ju seal 4,8 pluss 4,1 ja mis need protsendid olid kõikide nende vaatajateni, et see võib olla õigeks. Aga Need on need küsimused, kus me ei saa öelda, et eesmärk pühendab abinõu ja lähme kühveldama raha kuskile. Selleks, et meile saaks näidata meie kaasmaastuseks, näidata meie oma raha eest mingeid asju, mida me neid tegelikult ei taha, et nad vaataksid. Meie oma raha eest või ettevõtte raha eest võib kaasmaalastele reklaamida, ma ei tea autot, suitsuandurit, mida iganes. Sinu väide on see, et see raha läheb Eestist välja. See ei ole seni fondidest raha, ei, see ei ole minu väide, minu väide on see, et selle rahast tehaksegi meile seda müüdiloomet siin kohalike kohalike venekeelsete inimeste seas, mida tegelikult ei peaks mitte kuidagi toetama. Et tegelikult, kui nüüd riik mõtleks nagu vähegi nagu nutikalt ja noh, natukene võib-olla kuidas öelda, siis leidlikumalt ebakonventsionaalse malts, äkki annaks teha ka selliseid asju, mul on väiksed lihtsalt soovitused, mis ükski ei ole väga originaalne, et äkki lepiks kokku. Starmani telemis on Telia ka eksju, austasid kaablioperaatorid väga hästi. Et, et äkki nihutaks neid vene kanaleid näiteks kaks korda haa. Järjestuses ringi, et Anvar, see on seal suurepärane idee. Ma olen sellest rääkinud, mõjuga seal reaalne mõju. Sellel oleks tõeliselt reaalne mõju, et jätta ETV plussi ühele kohale ja teisi teisi nihutada, kogu aeg mängida niimoodi. Sellel oleks reaalne mõju, jah, aga, aga paraku. Kuidas sa kuidas ette näeb, et kuidas nagu rakenduks? Nii Lakendukski, et vaata, selles mõttes me oleme nagu mingisugused üliviisakad, eks meiega, meiega malelaua taga nagu mängitakse seda talkat, eks ju. Ja meie käime su käike niimoodi ilusti viisakad, mängisid nagu tankad vastu vahetevahel, et äkki oleks nagu väga tore. Appi Rasamust, sina oled Jüri Ratas, kutsuda enda juurde Telekom ide juhid ütledzungi. Peaministrina ja ütled. Et kallid eesti hallid, kallid ettevõtjad, kallid eesti mehed, kallid Eestil on vaja, nüüd on nii? Jah. Aga miks sa seal niiviisi teha iga kuu esimesel kuu esimesel kohal PBK mitte positsioonil 50 miks 58 või 60 vastavalt siis miks ei võiks nii teha? Ma ei ole, ma ei ole muidugi päris kindel Ratase tasandil käima ma ei ole. Aga tasandil ma äkki saaks kutsuda nüüd siseminister, need inimesed, aga miks Telekom peaks sellest huvitatud olema, miks ta ei võiks teda vist riigi heades suhetes olla? Ta tahab raha teenida, teenib müüd pakett mille saab viis protsenti, kusjuures väga paljud need kanalid, millest me räägime, ei ole lisakanaleid. Vaata nüüd kui mina ei põhipakiga, seleta mulle selle asjaga, mina, mina, mina muidugi isiklikult ei ole Kaabeltelevisiooni klient, eks ju, sealsest maailmast vähe. Oot, aga, aga ma oletan, ma nagu asja oleks natuke selgeks teinud, et kui ma tahan vaadata Soome televisiooni, väga kvaliteetne meile lähim rahvusringhääling, eks ju, üle üks üle kaks üle teema üle FM, eks ju. Kõik suurepäraselt kanaleid suurepärase sisuga meist siit umbes 100 kilomeetri kaugusel kuni 2007. aastani said ikka üle eetriantenniga vaadata, enam kahjuks ei saa, eks oletada, et Starmani klient või Telia klient ja tahan neid kanaleid näha, mis võimalused mul tellin paketi number kaks iga kanali eraldi tellima, iga kanal maksab. Okei, aga kui ma tahan vaadata Soome eratelekanaleid, MTV3 Nelonensub, mis ma siis pean tegema? Ma ei oska sulle, ma võin ennast põlema panna, ütlen sulle ainult, ma ei saa neid kuidagi Eestist tellida, sest neid lihtsalt ei ole mitte mingis isa paketis. Aga Vene kanalitest saad aru, hulluks minna. Ma võin tellida nendesamade tellijate saarmaid kaupa kümnete kaupa kõige obs kuulsamaid, Vene telekanaleid, vaadata nii, et vähe ei ole, kõige rastasemates pakettides on saadaval üle 170 venekeelse telekanali. Kaasa arvatud National Geographic. Asi jäigi, jäigi toiminud. Miks ma ei saa vaadata MTV3, isegi kui ma olen nõus selle eest maksma ja mitte vähe, aga sellesse nii-öelda põhipaketti, millest ma lisa maksma ei pea, pannakse mulle PBK plaksti, siis ma arvan, et majandusajakirjanikust tead väga paneb ilmselt asja nagu selles mõttes, nagu, et PBK-ga rahana. Või siis, või siis see raha, mille eest mingid telekanalid Tähendab, et ma ütlen veel kord, et minu meelest võiks esiteks iga reklaamiandja Eesti vabariigis, olenemata sellest, kas ta on riik või eraettevõte, võiks mõelda, mis tema rahaga tehakse. Ja teiseks, Eesti riigiasutused võiksid mõelda loominguliselt, võiksid mõelda loominguliselt, ma arvan, et selles on väga suur võimaluste selline spekter peidus. Kas sa ei keera natuke Eesti Eesti riigi turumajandust tagasi kuhugi mingitesse naljakatesse aegadesse, kui püüti keelata Soome televisioon keelamiseks midagi? Ma räägin seda, et auditoorium ilmselt ei räägi keelamisest. Auditoorium, Ma loodan, et auditoorium piisavalt tark. Ja inimene on piisavalt selleks, et aru saada mida ta vaatab ja mida ta ei vaata. Ehk siis, kui me vaatame tegelikult seda televaadata, kust siis eestivenelane vaatab, muide, venekeelset AK-d vaatab PBK uudiseid umbes umbes samaväärselt. On on nagu täitsa kuhu liikuda, nagu muidugi on liikuda. Jah, aga miks me peame inimeselt võtma vabaduse, vaadata seda, kas. Tuur näide mulle küll, aga ära keelama selle, sina räägid keelamisest? Keelamisest muidugi keelamist, mitte midagi, mina nägin seda. Et käituda nagu loominguliselt ja teiseks käituda vastutustundlikult ja ongi kõik, mitte midagi väga keelatud, kes tahab, vaatab mida iganes jumala eest, selle poolt ma olen väga kes tahab, reklaamid kus iganes. Noh, põhimõtteliselt on see ka muidugi õige. Nii ta ütles. Sõida ja ära mölise. Ma pean vabandama, valelõik käima, proovime uuesti. Elus on nii, et kui sa oled valitud juhiks, siis juhi ja mitterahalise teatav sarnasus kahe lõigu vahel on, et esimese esitajaks oli siis mingis rollis näitleja Peeter Oja ja teine oli siis lõik. Euroopa Komisjoni aseesimehe Reformierakonna liige Andrus Ansipi intervjuust vikerraadios Mirko ojakivile. Aga see sarnasus on jah olemas, et siin, kui te panite tähele, siis mõlemad soovitasid, et kui ikkagi mingi asi on käsil, siis tegele sellega, mitte kaeble. Kaja Kallasest räägime, Kaja Kallas, kes nüüd kellest me oleme mitu, mitu pühapäeva siin rääkinud, et kas ta siis ütleb ei või, ütleb ja, või, või miks ta ei ütle midagi, on nüüd öelnud ja, ja kandideerib Reformierakonna juhi kohale, mis on minu meelest suurepärane otsus. Lisaks sellele, et praegune juht Ta teatas, et ta taandab ennast ja asub toetama Kaja Kallast. Ja üllatusega ma ei ole näinud mitte ühtegi silpi Kristen Michali suust, keda tema toetab, aga ma arvan, et ta Ta toetab isenesest. No võib-olla joonistaksin sellise kujuteldava ajatelje siia raadioeetrisse, et alustame eelmise nädala kolmapäevast, millal siis Reformierakonna auesimees ja Viimsi vallavanem andis pika intervjuu ERR-i ajakirjanikule Toomas Sildamile ja see, et, et välistada kõikvõimalikud vandenõuteooriad. Sina hinnale ka tead, kuidas intervjuu sündis, kuna sa olid seal natukene juures, eks ju, et tegelikult Toomas Sildam küsis intervjuud Siim Kallaselt juba vist paar nädalat ja see idee ei sündinud Reformierakonna mingisuguses suhtekorraldusfirmas või tagatoas või Siim Kallase peas, et see idee sündis ERR-i uudistetoimetuses. Toomas Sildam võiks minna teha Siim Kallasega intervjuu. Kolmapäevase intervjuu ilmus seal intervjuus siis põhimõtteliselt Siim Kallas lükkas selle palli veerema, ütles, et. Et oleks enne riigikogu valimisi 2019 vaja anda erakonnale erakonna juhtkonnal uus legitiimsus, luua ühtne meeskond ja selleks oleks vaja tegelikult erakorraliselt valida uus juht. Ta isegi mainis, et see võiks olla suvel 2008. Ja nüüd lähme saehoonega edasi. Kaks päeva hiljem, reedel eelmisel nädalal toimus Reformierakonna korraline juhatuse koosolek kus ajakirjandushuvi oli väike, väga palju ajakirjanikke ukse taga ootamas, kus oli ka juhatuse liikmed, oli suhteliselt vähe kohal, kus Reformierakonna esimees Hanno Pevkur tegi katse pöörata nüüd kogu see asi nagu enda enda kasuks siiski ja, ja tegi ettepaneku juhatusele korraldada tõesti erakorralised juhatuse valimised, sealhulgas ka esimehe valimistel juba jaanuaris. Põhimõtteliselt kordas kõike seda enam-vähem üks-ühele, mida eelmisel aastal oli teinud Kristen Michal, kui ta tahtis esimeheks saada. Aga ei saanud, kuna Hanno Pevkur sai rohkem hääli, aga juhatus oli selles osas väga skeptiline, neile tundus, et see ei ole hea mõte on sisuliselt võeti aeg maha või sisulist öelda tegelikult Hanno Pevkurile. Ei. Nüüd liigume järgmisse ajajoone punkti, mis on siis pühapäeval ja pühapäeva ilmus Postimehes lühike intervjuu Kristen Michaliga kus sisuliselt Kristen Michal ütles seda, et ta ei suhtle rohkem meediaga, tema tegeleb siin, mis täpne tsitaat oligi? Lumememmede arhitektuuriga või midagi taolist. Ja huvitav, et, et siis siis läks veel mööda kaks päeva. Ärme punkt on siis nagu kolmapäeva hommik või ma ei tea kolmapäeva öösel null üks 22, kui Reformierakonna liikmed, kes on selles mingis Reformierakona meedilistist, said Hanno Pevkurit ootamatu kirja. Kus Hanno Pevkur ütles, et ta kutsub kõiki asuma siis Kaja Kallase selja taha, et minna koos ühtse meeskonnana järgmise järgmise riigikogu valimisi võitma järgmine ajaloole punkt on kell viis hommikul sama sama öö hommik, kell viiskonnad, pommik. Tavaliselt vaadake Postimehe, need paberlehelood lähevad veebi üles umbes kell üks, üks 20 või midagi sellist. Ka sel öösel läks enamus lugusid niimoodi üles, aga üks lugu jäi ootele. Seal intervjuud Hanno Pevkuriga, mille Postimees avaldas kell viis hommikul ehk siis mitu tundi siiski hiljem kui Hanno Pevkuri kiri Erakonna liikmeteni jõudis. Aga noh, muidugi see oli arvestatud sellega, et väga paljud inimesed ei alusta oma päeva mitte sellega, et nad loevad oma meilid läbi. Mis öö jooksul on tulnud, mõned loevad tegelikult hoopis meediat. Noh, tõesti väga paljud Reformierakonna liikmed ei lugenud mitte Hanno Pevkuri kirja, vaid nad lugesid seda intervjuud Hanno Pevkuriga Pevkur ütles sama asja. Ja nüüd kolmas, kolmas punkt, oota, oota, Anvar ilmus Ekspressis Eesti Ekspressis ilmus samuti üks arvamuslugu, uhkus Jaanus Rahumägi, Hanno Pevkuri. Ma saan aru, üks lähemaid nõuandjaid, pika arvamusloo lõpuks ütles täpselt sama, kutsun kõiki üles toetama Kaja Kallast ja see intervjuu ilmus kell viis. Nii et vahepealse kahe päeva jooksul, mis jäid siis pühapäeva, võib-olla kolme päeva jooksul reede ja kolmapäeva vahele oli siis Reformierakonna juht Hanno Pevkur. Ma oletan, oli saavutanud, kas siis mingi seisukohale on jõudnud mingile seisukohale iseenese mõistmisele, ei saavutanud kellegi mingi kokule. Ma ei tea, kuidas asi täpselt oli, et siin on inimesi, kes ütlevad, mingit kokkulepet pole olnud. Ja Kaja Kallas on tõesti täiesti siiralt vastanud, kui ta on peaaegu poole nädala jooksul kinnitanud, et ta ei tea, et ta kandideerib esimeheks. Ta pole otsust veel teinud. Aga mul on tunne, et äkki siiski mingite kontaktide kaudu mingisugune kokkulepe Hanno Pevkuri ja teiste Reformierakonna juhtide vahel Michali ei, vastupidi Kristen Michal on siin selles mängus jäänud täiesti äärmiseks. Ta sai aru juba pühapäeval, et ta on jäänud välja sellest mängust ja sellest ka Postimehe intervjuu. Aga Pevkur tõenäoliselt, kas siis oli saavutanud mingi sõnadeta teineteise mõistmise või sõnadega teineteise mõistmise Siim Kallase, Kaja Kallase ja veel mõnede Reformierakonna tippjuhtidega ja sealt tuli juba see kolmapäevane meil, sealt tuli see teisipäeval antud intervjuus Postimehele. Sealt tuli teisipäeval hiljemalt valmis kirjutatud Jaanus Rohumägi arvamuslugu ja loogiline lõpp sellele ajateljel on siis reede õhtu, kui saabus lennuk, ma ei tea, kas Brüsselist või Frankfurdist, kustkaudu need europarlamendi liikmetavas koju sõidavad. Tallinna lennujaama, kus Kaja Kallas astus Aktuaalse kaamera mikrofoni ette, ütles, et jah, ta on otsustanud, kandideerib reformierakonnas. Jeesus Anvar, hakka kirjutama, ulmeromaane. Ma reaalselt meistri poliitikuna kindlasti ostaksin neid raamatuid, kui sa, kui sa, kui sa neid kirjutama hakkaksid, sellepärast et need on põnevad. Need on huvitavad ja nad osaliselt ilmselt vastavad ka tegelikkusele, aga mina küsin sinu käest, millise portfelli saaks Kristen Michal, Kaja Kallase valitsus, ma arvan, et ta saaks, ma ei ole selles, aga mina olen selles täiesti kindel ja saan, ma arvan, et ta saaks portfelli, sellepärast et Kristen Michali mõjuvõim reformierakonnas on ikkagi päris suur, aga räägin, ma räägin, aga kui sa räägid lumememmede, siis siis ka ka Kaja Kallas, portfell ei ole olemas. Viitasid sellele Kristen Michal rääkis, et ta meisterdab lumememmesid ja ja ka Siim Kallas eelmisel nädalal, kui tema käest küsiti, et kas ta isana soovitab oma tütrel kandideerida, siis ta ütles, et väljas sajab lund ja päike paistab ilus ilm, päike ei paista, samal ajal kui sajab lund, ehk siis seal oli juba eks seal oli juba viga sees. Tegelikult see lumeteema muidugi viitab sellele, et me kõik ootame, et lumi tuleks maha ja väljas oleks valgem. Aga tegelikult on ju välja käidud ka täisnimesid, sedasama võtta, aga ma tahaks vastutuse küsimuse vastase küsisid, et millise portfelli seal Kristen Michal Kaja Kallase valitsuses. Ütleme, et ega seda ju keegi hetkel ei tea, kas nad kaasa arvatud. Kaja Kallas, eks ju. Aga ma arvan, et Kristen Michal ise eeldab, et ta ei saa selles. Noh, ma ei tea, kui tõenäoliseks Kaja Kallase valitsuses ühtegi portfelli, miks sa nii arvad, loogika on väga lihtne, et kui Kaja Kallas tõesti tahab, et Reformierakond saaks valitsuse moodustajaks 2019 märtsis või aprillis siis eeldab seda, et Reformierakond peaks võitma need valimised, mis omakorda eeldab seda, et ta peaks saama ikka kõvasti parema tulemuse kui Keskerakonna loomulikult jah, praeguse seisuga tundub saavat noh, väga hea tulemus isegi Keskerakonna kohta, kes on siin valimisega võitnud, eks, aga mitte mitte valitsusse jõudnud. Nüüd oot, nüüdsama oht ähvardab Reformierakonda, nad võivad isegi valitsused, valimised, nibin-nabin võita, aga nad ei pruugi pääseda valitsusse. Et mis oleks see, mis viiks Reformierakonna päris kindlasti valitsusse ja see on see koht, kus ma ütlen, et on ebatõenäoline, et Kristen Michal saab ministriportfelli, Reformierakonna viiks valitsusse see, kui nad suudaksid valijatele ja Eesti ühiskonnale näidata, et tegemist on täiesti uuenenud erakonnal. Sa tahad öelda? Kaja Kallas suudaks tuua Reformierakonda väljastpoolt erakonda täiesti uusi inimesi, kes tooksid endaga kaasa teistmoodi mõtlemist ja keda ei oleks võimalik seostada sama lihtsalt nagu Kristen Michalit või ma ei tea, Arto Aas pallingut või maris Laurit või manisolitianna seosta, tema suhteliselt uus inimene suudaks kaasa tuua neid inimesi, keda ei anna seostada selle mis iganes rahaskandaaliga ja kogu selle jamaga, mida me oleme siin aastaid näinud, et see igavene 22. mai, mis on kestnud juba tänaseks kõvasti üle viie aasta, eks ju. Et, et, et kui Kaja Kallas suudab neid uusi inimesi ja ideid sinna erakonda tuua, erakond toetab teda selles siis tekib neil šanss olla valimistel edukas, tekib neil šanss olla? Noh, kuidas öelda valimiste edule lisaks sellise laiema mandaadiga. Ja tekibki šanss, keegi ei ürita teha nüüd järgmise aasta suve jooksul uut erakonda, kuhu kaasata neid samu uusi inimesi, uusi nägusid, kelleks noh, mittepoliitiline taust ja kes saaksid tulla teha seda, mida vabaerakond tegi eelmistel valimistel natukene enam veel kelle käes uus erakond, kui ta tehtaks, võtaks hääli valdavalt Reformierakonna käest, järelikult Kaja Kallasel oleks väga mõistlik mitte lasta sel uuel erakonnal sellisel viisil tekkida. Järelikult Kristen Michalile ei ole mõtet seda portfelli isegi. Mõelda su idee on, see idee on väga ilus ja ma soovin Kaja Kallasele edu kukutamaks Keskerakonna valitsemist. Aga see ei ole niisama lihtne teha. Totaalne restart muidugi reformierakonnas viia välja need, kes on kogunud hääli nagu Urmas Paet. Urmas Paeti Urmas Paet kogub oma hääled ära, Urmas Paet tahab kandideerida veel kord europarlamenti, mis mille valimised tulevad natukene pärast riigikogu valimisi. Urmas Paetile on tehtud ettepanek saada ka peaministriks, mille ta mida ta ei ole julgenud vastu võtta, minu teada. Tegelikult oleks ilus mõelda niimoodi, et Eestil on naisterahvas, president, naisterahvast, peaminister ja täiesti restarditud partei, mis ei tõmble nagu Keskerakond praegu misse viskle vaid, mis ajab mingisugust selget, liberaalset joont, on on määratlenud ennast kui parempoolse erakond määratlenud ennast parempoolse erakonnana. Ehk Sist korrastab natuke seda, seda poliitmaastik. Kui ma soovin Kaja Kallasele, milles väljenduvad need keskerakonnalt õmblus on, minu meelest on Keskerakond selle praeguse jugapide näol on olnud üks kõige järjepideva maid sama strateegilise joone hoidmist alates mingist 2000. Ma ei tea 15.-st aastast naljade late nalja. Vaata, kui palju on vahetatud ministreid, vaata kui palju on, on tehtud edasi ja tagasisamme koos koalitsioonipartneritega, no ei ole stabiilsust, ei ole. Pigem see, et õmblusebastabiilsus iseloomustab Keskerakonna koalitsioonipartneri keskerakonda ennast. Valitsuse juhtpartei, kes on peaminister, peaminister on asutuse juht. Ja see küll viib meid siis Venemaa presidendi Vladimir Putini, seal on see pressikonverentsi juurde me tavaliselt küll välisasjadest väga ei räägi, aga kuna Venemaa meie jaoks oluline riik ja, ja, ja noh, ütleme niimoodi, et tegemist oli vist esimese pressikonverentsiga nende nende seerias, mida vist 10 tänaseks on midagi taolist, kus Putin sõnagagi Eestimaad ja Balti riike ei maininud, siis on sobiv hetk Putinist rääkida. Mitte ühegi sõnaga ei maininud ta tõeliselt tõepoolest balti riike, ükski balti riikide ajakirjanik ei saanud ka sõna tõsi, saalis olevat olnud 1500 ajakirjanikku, aga kui kui ma seda teleülekannet vaatasin, siis kujutan ette, 1000 nendest oli, oli mingi maski Rovka, nagu öeldakse. Sul ei tundu, et need Putini kaks sellist avalikult teles üle kogu Venemaa näidatavad sellist ette astumist, üks on siis see pressikonverents ja teine on siis see muide vestlusrahvaga või mis selle nimi on see nagu sulanduvad nagu kokku, et mina näiteks varsti ei tee enam vahet, kumb on kumb muutub väga sarnaseks. Ei, nad ei muutub väga sarnaseks pressikonverentsile ikkagi reaalselt füüsilised inimesed, et mingisugused Tatarstani ja ka kohalik teevillal parandas kohtumine rahvaga täpselt sama küsiti ka natuke rohkem küsimusi, mis on võrreldes eelmiste aastatega, ma olen neid pressikonverentsi jälginud, oli seekord eriline, oli see, et Putin oli haige. Ta köhis lakkamatult ja teine eripära, mida ma tähele panin, oli see, et ta rääkis lakkamatult anekdoote meie kuulajatele. Ta rääkis lakkamatult anekdoote. Üks oli näiteks selline, kui küsiti kaitsekulutuste kohta. Et miks on Venemaa majandus käib alla, aga kaitsekulutused kasvavad, siis Putin rääkis. Ma püüan nüüd otse tõlkida, vabandust, mul stenogramm vene keeles. Ruskinud ei saa. Ma ei taha vene keeles jah, et pojake mul oli sinkortycordicon, siis mereväe pistoda ja mul siin kordic. Kas kordikut ei ole näinud, poeg, vastab. Isa, ära pahanda. Ma vahetasin selle naabripoisiga kella vast käekella vastu. Isa ütleb, näita kella. Ja ütleb siis. Kell on hea. Tubli. Aga kui homme tulevalt bandiidid ja röövlid tapavad minu ära, tapavad ema ära. Vägistavad su õe ära. Aga sina vaatad kella ja ütled, Moskva aeg on 12 ja 30 minutit. Sellised olid Venemaa presidendi, vaata kui huvitav, me läksime enne vene telekanalitest. Aga miks just kurtik ykskultik ei oska öelda, miks, miks mitte, miks mitte mitte mitte mingi, ma ei tea, ma kaon või mõõk. Koriil kortikal kordic on vene. On nüüd kortiko nüüd müüt, mis põhineb ühe 70.-te aastate lõpul tehtud kaheosalisel väga populaarsel noorsoole suunatud Nõukogude propagandafilmid ja see on kõikide vene inimeste teadvuses söövitatud, öeldakse, kortik inimsaab kohe aru, millest jutt käib, see on nagu see on nagu selline signaal, mis seob seda Russkii Mir. Kogu aeg ja aga väga palju teisigi sümboleid oli. Kõigepealt ma tahan öelda seda, et Putini pressikonverents on tegelikult selles mõttes suurepärane. Suurepärane propaganda algatus, et see neli tundi ja 30 minutit kestnud pressikonverents ja seal kõik kestnud sõnumit käivad kolm korda ümber maakera kõigis maailma keeltes kusagil meediast läbi. See on, see on nii võimas, võimas relv ja, ja mida tuleb veel öelda, et Putin rääkis Ukrainast Putin ütles, et Ukraina ilmselt peaks ikka olema iseseisev riik. No selles ja ilmselt peaks olema, ta rääkis Saakašvili, st. See oli eriti põnev osa, kus ta mainis, et ta süda tilgub verd selle pärast, mida ukrainlased endale lubavad, et kord grusiin kord Ukraina, need, kas Ukrainas ei ole ühtegi ukrainlast, peavad grusiini võtma endale kingi sihukeseks sümboliks rääkides sahhilist, Saakašvili omakorda sümbol, selleks et mitte rääkida Navalnõi, st. Putin viskas nalja ka selle peale, üks Tatarstani neiu hoidis seal pressikonverentsilt plakatit kooliks. Putin pai, pai, pai, pai ja Putin viskas nalja, taibay, aga Tatarstani neiu siis ütles, et see tähendab vanaisa Putinit Tatarstani keeles. Ja tatari keeles mitte, mille peale Putin ütles, et kõikide rahvuste keeled on väga olulised. Toetame seda opositsiooni, sest et vene keelt tuleb õppida vene keelt, tuleb õppida opositsioonist rääkist hästi naljakalt, mis ta ütles, et kuulge muidugi ma tahan, et Venemaal oleks opositsioon. Loomulikult on vaja tasakaalustatud režiimi. Aga kas ma pean endale ise konkurendid välja mõtlema? Praegusel hetkel ei ole ju Venemaal opositsiooni, kellel oleks ideid. Ehk siis ehk siis see oli siuke parafraas, faasist, mis komplist pakkuge välja normaalne opositsioon, mida ma saaksin usaldada, oli, oli Putini sõnad ja kolmas demagovi, neljas neljas demagoogiline sõnum oli, oli, see, rääkis Venemaa majandusest kõigepealt demagoogiat oli muidugi see, kuidas ta umbes 15 minuti jooksul viskas välja komakohtadega arvelt umbes niimoodi, et meie piimatoodang on tõusnud 15,3 36 protsenti, samal ajal kui meie viljatoodang on tõusnud 14,280 protsenti. Ühesõnaga täiesti arvudega eksitamine, aga siis, kui ta rääkis sõjalistest kulutustest, mis muide on tõusnud Venemaal Võrreldes 2006. aastaga kuus protsenti. Siis sõjalistest kulutustest rääkides ütles ta, et ja vaadake kõik on nagu väga hästi. Meie sõjalised kulutused on 46 miljardit dollarit ehk siis 2,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, aga Ameerika on 700 miljardit. Ja ütles lause, need, kes soovivad toita võõrast armeed peavad toitma ja need, kes ei soovi toita võõrast armeed, peavad toitma enda armeed. Kes võivad muidugi üldistame ka siin lõpetuseks. Äge üritus, äge üritus, neli tundi 30 minutit, ma ei kujuta, kes peale minusuguse hullu oleks, oleks seda veel vaadata, aga, aga tulemus on see, et Indoneesiast, Jaapanini ja meie saatest siiani ennini tsiteeritakse Putinit. Ma muidugi isikut ei suuda uskuda, et CNN Trumpi triitide tsiteerimise vahele söandas selle Putini pressikonverentsi ära mahutada, et oled sa kindel või on, see lihtsalt kujunes. Ei, ma räägin sellest, et kindlasti Putini pressikonverentsil ühte või teist lõiku tsiteeriti. Eelmises saates läksime pensionitest ja pensioni nüüd paarikümne aasta suurimatest pensionisüsteemi suurematest muudatustest ja muuhulgas ka pensioni teisest sambast sele põhjendatusest ja saime väga palju erinevat vastukaja. Et kõiki ei jõua, et lugeda ja, ja, ja tegelikult oli üks teema, mis nagu kordus erinevates sõnastustes, erinevates kirjades ja ja see oli see väide, et me oleme siin saates olnud kuidagi ühekülgsed, et me oleme rääkinud, et see pensioni teine sammas on tegelikult väga vajalik ja mõistlik ja seda ei tohi surkida. Ja näitan lihtsalt, ma loen ette ühe ühe kirja, mis mulle siia isiklikult tuli. Aga muidu kirjutage ikka meiliaadressil Samost ja Ruussaar, kateeder poee, ärge ärge ärge ärge häbenege. Ja seda nime ei hakka nimetama, kuna siin on tegemist isiku kirjavahetusega. Inimene kirjutas, et et põhiküsimus on selles, et keskmine inimene, keskmist palka saav keskmine inimene saab pensioniraha teisest sambast heal juhul juurde 50 eurot kuus. Mõeldud on siis sa tulevikku ma ei tea, 20 või 30 aasta pärast. Tolle 50 euro maksujõud on ehk parimal juhul 30 eurot tänastes hindades. Nüüd on väike muudeksin aga fakt on, et selle 50 euro pärast viime iga aasta riigist välja 400 miljonit eurot. Ja väga naljakas, ütleme naljakas, tegelikult väga huvitav on see, et umbes samasuguste samasuguse kriitikaga meie pensionisüsteemi teise samba suhtes esines sel nädalal ka Indrek Neivelt kindlasti inimene, kes saab majandust väga hästi aru ja on tegelenud ka pensioniinvesteerimisega Swedbanki Hansapanka juhtides ja kes oli sinu veebisaates sel nädalal külas. Indrek Neivelt jah, oli teinud mingisuguse arvutuse, millest ma päris hästi aru ei saanud, aga selle arvutuse lõpptulemus oli see, et tegelikult teise sambasse investeeritud rahast moodustab pensioni osak ainult 18 protsenti mis ongi umbes või natuke rohkem kui 50 eurot. Aga Neivelti sõnul ei ka see, et raha läheb pensioni, investeeringuraha läheb, läheb Eestist välja. Aga kus on siis lahendus? Meil on saate lõpuni 10 minutit, nii et me oleme lahendust ei suudeta sõnastada, aga, aga me peaksime sõnastama lahendused, et kus on siis lahendus? Mina sõnastan selle lahenduse, nii et mina ei tea. Kuna kuna kuna kui sa investeerid kolmandasse sambasse, siis see raha läheb ikka Eestist välja. Vaata, ma ei tule, ma teen olukorra veel keerulisemaks, oletame, et see 300 või 400 miljonit aastas investeeritakse kõik eranditult ainult Eestisse, näiteks Poola ja Ungari on sellised muudatused oma pensionisüsteemides teinud. Kas see oleks nagu parem lahendus? Ma kardan, et see ei oleks nendesamade tulevaste pensionäride seisukohast, et see tekitaks neile terve hulga täiendavaid riske. Lahendus on see, et töötav surmani. Anvar Samost ja Ainar Ma nägin ühel päeval bussiga tööle sõites haruldast pilti. Üks umbes 10 või 12 aastane tüdruk luges bussis raamatut. Ja see on selles mõttes haruldane pilt, et tõepoolest kõik on nutitelefonide hulgast lugedes ERR-i uudiseid. Ja see tüdruk luges raamatut. Ja, ja kui ma nüüd lugesin uudistest ideed, et muuta emakeele eksamit natukene Teistsuguseks ehk siis selliseks, et õigekirjavigade punktidele ei pöörata nii palju tähelepanu kui, kui seni, siis ma siis ma ehmatasin ikka täitsa ära ja mulle ellus. Meenus Tartu Ülikooli emakeeleõppejõud professor Reet Kasik. Kui ma tulin Nõukogude armeest sügisel Nõukogude armees tagasi ja sattusin kohe eksamisessioonile, siis ma tegin vist üheksa või 10 korda, tegin Reet Kasikule ühte arvestust ja arvestus seisnes selles, et seal oli 300 eestikeelset sõna. Professor, piiskop. Akti tekk, kotlet, 300 sõna olija pankrotis või pankroti võis teha ainult kolm viga, potentsiaalne potentsiaalne ja ma tegin seda, ma ei mäleta täpselt, kas üheksa või 10 korda, kukkusin kogu aeg läbi ja siis ma läksin professor Kasiku juurde, ütlesin, et teate, et ma tulin kaks nädalat tagasi nõukogude armeest, ma olen kaks aastat olnud venekeelses keskkonnas, et ma ei tee seda eksamit iialgi ära. Jaa, professor Kasik vaatas mulle suurte silmadega otsa, küsis kas teile kukkus nõukogude armees midagi pähe. Ja lõpuks ma tegin selle arvestuse ära, ehk siis ma tahtsin öelda seda, et Eesti keel on nii unikaalne asi nii ainulaadne asi, mida räägivad nii vähesed asjad. Nii vähesed inimesed, et, et, et siin ei tohi ja ei saa lasta normides järele. Ja Reet Kasikule muide kuulub ka see väide, et eesti keel on küll keeruline keel, aga mitte nii keeruline keel nagu mõni veel keerulisem. Mingi edetabeli järgi eestikeelne osutus küll üheks maailma kõige keerulisemaks hiljuti, aga neli murdesoomlastel on üks rohkem muidugi. Aga, aga mis ma tahan öelda, et minu käest küsis üks inimene sel nädalal, et, et mis te, ajakirjanikud, kõik selle emakeele eksamimuudatuse peale nii leidis, olete, mis seal siis nüüd on? Tegelikult see nagu keelekontroll jääb ju alles, et see osa, kus lubatakse vigadega kirjutada, noh nii-öelda et see on ju tegelikult see lugemisoskuse kontroll, tegelikult funktsionaalse lugemisoskuse kontroll, mis teid nagu ärritab sealjuures niimoodi. Ma isegi mõtlesin, et huvitav jah, et kõik ajakirjanikud on väga nagu erutatud selle teema peale nagu emakeeleõpetajad natuke mõtlesin, ma sain aru, milles asi on, asi on selles, et me ikkagi tegelikult näeme reaalselt iga päev, et kui palju inimesed vigu teevad. Me ise teeme siin vigu ja kindlasti jah, aga kirjalikus tekstis, et kui palju vigu tehakse, palju valesti kirjutatakse, et et see on see, mis tegelikult tekitabki seda erutust, et kui sa ikkagi tegelikult iga päev iga nädal ja võib-olla ka mingis korporatsioonis nagu üle aastate näed, kuidas kida tegude tegemine meedias kas või muutub järjest levinumaks, siis sul tekib ikkagi mingi selline tunne, et nüüd peaks nagu asjaga tegelema või vähemasti mitte laskma asjad nagu lihtsalt minna. Et sõna pankrot ja kotlet ma ei maininud siin ilma asjata, ma ei tea, kas nad seal Kasiku testis olid, olid, olid aga nende noorte inimeste arv, kes rahulikult kirjutatud pankrotti teega ja noh, et, et see on reaalsus, on reaalsus. Et. Mida ei tohiks olla reaalselt, selle vastu peaks võitlema midagi, midagi traagilist otseselt ka selles ei ole, aga ikka, aga, aga, aga, aga see ei peaks nii olema. Tõesti, Anvar, kuula, kui ilus on eesti keeles, jätan kummitus kummitas kummikutega kummutis, kas ma võin või ei või võid võtta ülihea. See jääb nüüd ained ja südametunnistusele siin. Aga teisest küljest jälle siin seda, tal on palju räägitud sellest, et, et Eesti kirjastused on mures, et raamatute tiraažid langevad, et samas kuigi Eestis antakse väga palju raamatuid välja iga aasta vist see number on üle 3000 keskmine tiraaž, nendest väiksem et mitte ainult ei kirjutata eesti keelt nagu pisut valesti, väga valesti, et eesti keeles ei viitsita lugeda, see on ka tegelikult väga suur murekoht, et ma muidugi saan aru, et siin, kirjastustel kirjastuste liidul on omaette mingit tüli siin kahe suurema raamatuketiga, et kes on ise kirjastama hakanud ja selle ma nii väga võib-olla suurt kaalu ei annaks, aga, aga kui tegelikult ikkagi seesama eestikeelne lugemine eesti keeles raamatute lugemine, ta, ta ei koli kuskile digimaailmasse, sest et digimaailmas valdavalt kõik on inglise keeles eestikeelseid digiraamatuid, siiamaani antakse välja tiraažidega 10 ja 20 50 eksemplari, mitte 500 või 1000 nagu paberile trükitud raamatut, kui see ikkagi nagu väheneb samasuguse rendiga, nagu ta praegu on. Et ega võib-olla meie ainele siin saame veel teha eestikeelseid raadiosaateid, aga pärast meid väga ei saa. Et see ongi see murekoht, et see on eksistentsiaalne küsimus. Ja minu meelest ka võiks välja anda eestikeelset teksti head eestikeelset teksti, nii palju kui võimalik ja nii suurtes kogustes. Näiteks, et see olekski võib-olla selline Eesti 100 nagu selline kõige parem tähistamise võimalus, et ärme teeme eesti keeles nii palju vigu ja loeme rohkem eestikeelseid raamatuid, eestikeelset ajakirjandust. Aga mis puudutab eestikeelset ajakirjandust, siis me peame ühe nii-öelda korralduslikku teatanud ütlema, et järgnev pühapäev, 24. detsember on jõululaupäev. Ja kella ühe ajal ei ole meie aineriga siin otse-eetris erandlikult, et seda juhtub väga harva. Ka jõululaupäev ongi selline väga erandlik päev, et siin on üks teine saade kuuldavasti Urmas Viilma. Ja selle kompensatsiooniks 31. detsembril, mis on samuti pühap päev, oleme otse-eetris. Aga meil on üks väga intrigeeriv kaaslane, mida me kolmekesi siin stuudios, aga selle nime me jätame selle nime avaldamisega jätame pisut hiljemaks. Jah, see on selline reklaami trikk, aga ma luban teile, et me ei osta selle 31. saate reklaamimiseks aega vene kanalit. Tänaseks kõik Anvar Samost ja Ainar Ruussaar seega eetris mitte järgmisel pühapäeval, vaid ülemisel See on väga hea jälg. On nor Samost ja Ainar Ruussaar