Vikerraadio Anvar Samost ja Ainar Kus sa ja Hannes Rumm? Koena. Sõbra. Tere päevast kell Tallinnas on 13 ja viis minutit ning nagu te sellisest täiesti erakorralisest Kõllist, kes tähelepanelikult kuulas, juba kuulsite, siis stuudios on Anvar Samost, Ainar Ruussaar, tere, Hannes Rumm ja tegemist on 31. detsembri saatega, mis on otse-eetris, aga sellele vaatamata me ei tee tagasivaadet 2000 seitsmeteistkümnendal aastal, vaid oleme otsustanud hoopis suurem ülesande nimelt rääkida teemal millest te, kallid kuulajad, järgmisel aastal mitte kuhugi ei pääse. Selleks on Eesti vabariik 100. Aga vaadates aknast väljasid seitsmendalt korruselt, siis võib öelda, et ilm on nagu jaanipäeval. Päike paistab viis kraadi sooja. Eks see iseloomustab ilmselt kõiki neid sadat aastat, mis Eesti riik olemas on olnud, päike paistab, ilm on ilus ja ega me pikemalt venita, hakkame kohe otsast peale. Nii ta ütles Et need Õiged parra, vabanud verd valava ja oma riigi ja rahva huvid taipa järgselt oma janu avada oma varakult. 2000 vabandust, 1938 Vabaduse väljakul peetud kõnes kus ta lubas, et Eesti ei alistu mitte kunagi ja kõik võivad ja peavad valama verd selle eest, et Eesti jääks püsima. Nii ei läinud. Aga võib-olla huviliste pettumuseks pean mõtlema ja teiste raadiokuulajate rõõmuks, et ma ei hakka siin täna analüüsima, siis tunni aja jooksul Eesti vabariigi viimase aasta sadat 100 aasta ajalugu vaid räägime sellest, et kuhu siis Eesti vabariik selle 100 aastaga on välja jõudnud, kus me praegu oleme ja kuidas me siit elu võiks ka tulevikus paista? Absoluutselt, ja noh, võib-olla üks märgiline märgiline tähendus on see, et minu vanaema ja vanaisa, muide, elasid tapal ja mina käisin tapal väga palju lapsepõlves. Tapal oli see probleem tapale jõudnud ühtegi korralikku söögikohta ja nüüd on tapal väga palju korralikke söögikohti. Tänu sellele tapal on Ameerika sõdurid ja Prantsussõdurid. Jah, seda president Konstantin Pätsi tsitaati me siia esimese ploki alguses ei mänginud ilmaasjata, et meil on nüüd plaanis rääkida Eesti poliitikast, Eesti liidritest, poliitilistest ideedest, võimust ja, ja, ja Eesti rahvusvahelisest positsioonist ja Konstantin Päts muidugi on oma ajastu selles mõttes suurepärane sümbol. Ta oli siis poliitik, kes tõesti nagu siin kuulda oli, lubas verist võitlust ja mitte mingil juhul alistumist, aga mis tuli, seda me kõik teame. Kui ma vaatan nagu Eesti poliitika ja võimuajalugu siis mulle tundub, et, et suuresti just sellepärast, et Konstantin Päts ja tema kaasvõitlejad, teised 30.-te aastate eesti poliitikud tegid seda, mida tegid, olid sellised, nagu nad olid, siis oli ka nõukogude võimul ennast 1940. ja 1944. aastal oluliselt lihtsam kehtestada, aga teistpidi. See kogemus ja see nõukogude võimu aastate jooksul saadud ja omandatud, selline tohutu võimukriitilisus andis Eesti rahvale ka noh, väga suure vastupanu võime kõikvõimalikule autoritaarsusele, et kui me siin vaatame ringi, noh, tänasel päeval 2017 aasta lõpus mööda Euroopat või mööda maailmas me näeme, et selliseid isa-tüüpi patriarhaalse juhte on ka Euroopa liidus, rääkimata muudest maailma nurkadest. Eestis on meil praegu koalitsioonivalitsus, ma ei teagi, kui mitmes, eks ju mille sellist otsustamatust ja omavahelist lakkamatut purrelemist me siin ajakirjanikena kogu aeg kritiseerime. Aga kui ma millegi peale võiksin kihla vedades, ma võiksin kihla selle peale, et ka järgmise noh, ma ei tea, kas nüüd 100 aasta jooksul, aga järgmise paarikümne aasta jooksul päris kindlasti me ei näe. Noh, ma tea Ungari või Poola sarnast autoritaarsed. Demokraatlik kui noh, vähem demokraatliku režiimi. Sina, Anvar, oled Soome asjatundjad ja see ei ole iroonia. Aga, aga kui sa räägid eestlastest, et eestlased on ühtepidi olnud väga võimu kriitiliselt teistpidi seesama asub teise maailmasõjaeelne periood sillutas sinu väitel tee Nõukogude okupatsiooni, siis kui soomlasi vaatame Finlandia balt paatuski. Ehk siis kas soomlased on kuidagi teistmoodi soomlased olid täpselt samamoodi alistunud, ei olnud kolla bratsialistlikud selleks, et säilitada oma vabad, säilitada vabaduste. No nii palju, kui. Peegli salati asjad teistpidi, et kui ma vaatan tänast Soomet, siis on meil seal üks presidendikandidaat, kes on ka praegune president, juhuslikult Sauli Niinistö, kelle toetus vist on 82 protsenti surge täiesti vabadel valimistel. Aga teisest küljest enne teist maailmasõda Soomes demokraatlikult valitud parlament otsustas Nõukogude liidule vastu hakata ja vaat kus ajalugu läks, eks ju, et et need võrdlused on võib-olla huvitavad, aga nad ütlevad vähe ütleme rahvuste, kuidas öelda siis selliste pärilik iseloomuomaduste kohta pigem pigem nad ütlevad seda, et milliseid kogemusi siis erinevad rahvad ajaloo vältel on saanud. Aga kui me nüüd vaatame meistrite tänast päeva, siis Anvar mainis siin koalitsioonivalitsusi, mis justkui sageli tava valijate arvates omavahel purelevad koostamisel siis minu meelest, kui ma vaatan üldse Euroopa riike, siis pigem läheb hästi nendel riikidel, kus on tavapäraselt võimul koalitsioonivalitsused, nii nagu see on Eestis olnud viimasel 25-l aastal ja nii nagu seda väga hästi nägid ette eesti poisid, praeguse põhiseaduse autorid, kes tahtsid siis võimutasakaalustada ja see koalitsioonivalitsuse selles mõttes ongi tasakaalustatud paremini tasakaalustatud valitsus ka näiteks praegune Poola või Ungari valitsus, kus on ühe partei valitsus. Tasakaalustatud on ta selles mõttes, et on erinevad. Ta on esindatud siis valitsuses erinevate erakondade erinevad valijad. Siin võib vähe kriitikat ka teha, et kui korraks Soomega võrdlus sisse tuua, siis minu meelest kusagil kaheksakümnendatel aastatel poole vabandust, Soome poliitiline kultuur jõudis siis nii kaugele, et kui erakonnad koalitsioonivalitsuskoalitsiooni neljaks aastaks moodustasid siis oli ka selline kindel kokkulepe, et me püsime neli aastat ka koos ja vastutame koos selle selle eest, mida me sel ajal teeme. Eestis me seda kahjuks 25 aasta jooksul päris kordagi ühegi nelja-aastase valimisperioodi jooksul ei ole näinud ja miks ma ütlen, kahjuks põhjus on selles, et nii nagu ka ühiskonnauuringud näitavad, siis reeglina edukamad on need ühiskonnad, kus inimesed 11 rohkem usaldavad, naaber, naabria, naaber, naabrit, kaaskodanik, kaaskodaniku, aga ka ühiskonna institutsioonide vahel on, on suurem usaldus. Ja siin ma arvan, et on natukese sellist Eesti poliitikas võimalusi võimalusi käest ära mängitud, kuigi teiselt poolt, kui nüüd võtta jälle võrdlus meie naabritega lõunast, Lätist ja Leedust, siis vaadata praegust Lätti parteideta, et vist praeguses Läti valitsuses pole ühtegi erakonda, mis oleks eksisteerinud enne kahe tuhandendat aastat Eestis, kui me vaatame neid erakondi, kes on parlamendis võimul, siis põhierakondadest on, me näeme selgelt ka järjepidevust, mis algab 90.-te aastate algusest ja see on taganud ka valijatele kindla teadmise, et kui ma nüüd valimistel seda või teist erakonda valin, siis nad vastavad minu ettekujutusele võimalikult täpselt, mitte eesti valija ei käitu nii, et ma iga kord meeleheitlikult tahan valimistel valida kedagi uut või midagi uut, sest ma olen kõige eelnevaga rahulolematu. Ja tihti ka need selliseid projekti parteid, mida luuaksegi selle eesmärgiga, et saada korraks parlamenti ja siis järgmise parlamendi koosseisu ajal hakkame juba hakkame juba uut sellist parteilist jalgealust endale tekitama, et need ei tööta, ei tööta Lätis, ei ole töötanud ka mujal maailmas. Minu meelest. Ikkagi niimoodi, et tegelikult kui me räägime sajaaastasest Eestist ist need tüvitekstid nagu Tammsaare, tõde ja õigus nüüd ikka kehtivad siiamaani. Päris ausalt Andrese-Pearu ja ja, ja see, see, see sidusus ega, ega seda, seda sellist sidusust millele te viitasite mõlemad, ega sellist sidusust ei olegi võimalik saavutada, minu meelest ühes kindlas korras välja arvata. Kindlasti on Ainar, ma toon sulle näiteks sellise ühiskonna, kus Holland, kus nagu käib meie mõistes ülipikaajaliselt piinlikult kaua uue valitsuse kokkulepe, kokkupanemine, aga Saudi Hollandi sajanditega tekkinud poliitiline kultuur, kus riigis, kus kogu inimeste elu sõna otseses mõttes sõltus sellest, kas tamme suudetakse ookeani ääres püsti hoida või mitte ja sõit sõltust põhimõtteliselt kogu riigi ja rahva ühisest pingutusest, et seal on selline siiamaani toimib selline noh, ma ei tea, võib-olla Eesti mõistes kõige suurem kaitseliidus ära traditsioon, et seal ongi kõik asjad, lepitakse kokku ja mitte midagi ja mitte kedagi ei jäeta mitte kunagi kõrvale, et võib-olla ka sellist äärmuslikku meie mõttes äärmuslikku, demokraatliku ühiskonna üksteisest sõltumatu. No ma arvan, et seal natuke ilustatud ilustatud kujund Hollandi kohta, et ega ega seal ka kõik nii nii hästi ei ole, aga, aga Eestis on paraku nii, et kui puu jääb tee peale ette, siis tekib ikkagi konfliktiks. No siin me oleme võib-olla jõudnud nüüd 100 aasta puhul eelmise aasta pigem sellise teemasse, kus Eestis on väga tugev see sündroom, et me ei taha enam mitte midagi ega suurt, ei taha midagi väikest ja iga asja peale on väga häälekad protestid väljas, aga ma ei ole kindel, et see, et see Eestit iseloomustab pikema aja jooksul ja seetõttu ma pikemalt sellel teemal peatuda ei tahaks, et kui Hannese jälle sinuga nõus, selles mõttes, et kui. Kuna rail Balticu taoline projekt oleks Hollandis, et siis Hollandi ühiskond oleks kõik ühel meelel Jah, ma kaval, seal oleks kokku lepitud nii pikalt, kui piinarikkalt oleks see kokku lepitud, aga kui me tagasi tuleme tänase Eesti poliitika juurde, kus me oleme siis teine asi, millele ma tahaksin tähelepanu juhtida, on ka selline liidri küsimus Eesti poliitikas ja see küsimus, et kes siis meid ühiskonna veab ja motiveerib ja innustab. Et kui me nüüd vaatame mõnes mõttes ka sümboolselt Edgar Savisaare lahkumisega, et siis võib nüüd öelda, et selgelt Eesti poliitikas on võimule tulnud sellisele nooremas keske eas väga professionaalsete poliitikute põlvkond kõikides erakondades. Mis seda professionaalsest professionaalsust iseloomustab, Eesti mõistes on see, et nad on väga head valimistel käituda valimistehniliselt valimiskampaaniate läbiviimisel on nad väga head, nad on väga head taktikud selles mõttes, et nad oskavad neid erakondadevahelisi pingeid välja mängida niimoodi, et need oleks võimalikult kasulikud nende erakondadele mida kahjuks ei ole. Tekkinud oleks siis see, et ka selles keskkond keskealiste poliitikute põlvkonnas oleks selliseid inimesi, kellel on mingisugune maailmavaateline või, ja, või ka sisuline oskus, õelad, kommunitsid, tahame ühiskonnana edukalt edasi minna, siis me peame käituma nii või teisiti, et ma toon näiteks, et et võib-olla, et seal keskealiste põlvkonnal ei ole kasvanud selliseid poliitikuid sinna sisse, kes oleksid mingis valdkonnas arvamuse teadmisliidrid, et noh, ala sotsiaalpoliitikas või majanduses, poliitikas või võtame kas või näiteks välispoliitika, siis ajakirjanikel teate väga hästi, et kui te tahate kiiresti pädevat välispoliitilist hinnangut, siis on teil võimalik helistada Mihkelsonile, Mikserile, luigele nutile ja võib-olla ja, ja 10 10-st näpust jääb juba natukese ülegi, sest ülejäänud inimesed küll formaalselt mingil välispolitseilt tähtsal ametikohal või sotsiaalpoliitiliselt keskkonnapoliitiliselt Nathan küll ministriks saanud, aga ega nad seda valdkonda tegelikult ei valda ja ma arvan, et see on jällegi üks selline koht Eesti viimase 25 aasta poliitikas, kus oleks pidanud saavutama tegelikult palju rohkem need inimesed, kes on olnud 20 aastat kusagil erakonnas erakonnaga seotud struktuurides töös. Lisaks sellele, et õppida selliseid poliittehnilisi oskusi, poliittehnoloogilisi oskusi, oleks pidanud arendama ka ennast selles mõttes, et kui näiteks ühiskonna arengu jaoks väga oluline on teadmised sotsiaalpoliitikaid, maksupoliitikas, majanduspoliitikas, siis ma kasvatan ka oma isikliku ekspertiisi selles valdkonnas. Hannes, sa, sa räägid praegu liidrikriisist, aga mina rääkisin oma noorte kolleegidega kes ütlesid kaks tähelepanu väärset mõtet, mitte üks, vaid paljud noored kolleegid ütlesid kaks tähelepanu, väärset mõtet. Esiteks on see, et need, kes seal 45 ja rohkem aastat vanad Need saavad Eestis hakkama. Neil on kõik hästi. Kes on nooremad, nendel on probleemid tööturule, sisenemisega, ebakindlusega, mis saab tulevikus, milline on pensionisüsteem? Keegi ei rääkinud, rääkinud liidrist. Teine muide, teine väga tähelepanu väärne mõte mis mulle kohutavalt kõrvu lõikas, oli see, et tänapäeva abielu on laenuleping. Ilmselt nendeni abielu kui rahvastikuteemade juurde me jõuame siin etteruttavalt, ma ütleks nagu lohutavalt nende alla 45 aastastele, ärge muretsege, et Eestis jääb inimesi kogu aeg vähemaks. Ja ka need, kes praegu on raskustes tööturul endale sobiva koha leidmisega 10 aasta pärast kindlasti. Palju edukamad ja lohutuseks jaanuari kolleegidele, kes niimodi ennast armastavad haletseda, ütleks ma siiski, et kui nüüd rääkida inimestega, kes on 45 pluss, siis on selgelt näha, et tänapäeva maailmas, kus on toimunud väga kiired tehnoloogilised muutused, siis 40 miinus inimesed on selgelt suures eelises mis tahes Ka mis tahes siis on kaks võimalust, et kas neil tehnoloogiliste muutustega nagu vanematel inimestel kaasas käia ja siis nagu kaotada Osama konkurentsivõimelist. Aga ma tahtsin öelda, mis puudutab liidreid, et eks iga poliitiline ajastu tekitab omad poliitikud, et et mõelgem aastasse, näiteks ma ei tea, 88 või 91 ennast tagasi või ka aastasse 94. Et kuidas tehti mingeid väga suuri reforme rahareformi, omandireformi, kuidas toimus kokkulepe Eesti iseseisvuse taastamise osas? Need on kõik sellised tohutult kiirete otsuste ajad, mis eeldasid, et inimestel on mingi visioon, mis noh, oligi see ainukene baas, millele sõitis toetuda, kuna teadmisi nende nagu nii-öelda väga kiiresti muutuvate protsesside kohta ei olnud mitte kellelgi kui tänapäeval ei ole, ei olegi, aga olukord ongi täiesti teine, et kui praegu keegi tahaks samasugusel viisil läbi viia mõnda reformi, nagu viidi läbi näiteks rahareformi siis meil ei ole esiteks, nagu seda võimalik teha, kuna meil on tohutu hulk seadusandliku seadusliku baasi. Meil on tohutu hulk huvigruppe, kes on kõik väga hästi esindatud, kõigil on mingid omad arvamused. Meil ei ole võimalik selliseid asju läbi viia ja meil ei olegi neid inimesi, kes oleksid valmis selliseid riske võtta, mis põhimõtteliselt ongi stiilis, kas tagumik mullas või käsi kullas. Ma ei ole inimest, Anvar puudus, ei saa aru, ma saan aru küll, et riik on valmis, aga see ei tähenda, et riigis ei oleks vaja uusi ideid, et kui me siin mõtlesime seda siin, nutsime pärast sõda 2004, et mis nüüd saab Eesti riigist, et astusime korraga Euroopa Liitu ja NATOsse, et kust tuleb meie järgmine arenguid. Ega sellist suurt ühtset ideed ei olegi tulnud, aga ei ole tulnud ka selliseid elu edasiviivaid häid mõtteid, mis sisendavad inimestele arusaama, et kus ma elanud rahva on olema, miks me nii toimime. Selle järgi on tegelikult Eesti ühiskonnas tohutu suur nõudlus, et ma toon näiteks Valdur Mikita, kes on siis nagu tekitavad Eestis olukorras, kus kukeseente kuulamine, nälkijate nägemine, Takkijate tajumine ja kõik see on kuidagi selline osa meie rahvuslikus identiteedis identiteedist, mida suur osa eestlasi vajab ja mida poliitikud kahjuks ei paku. Poliitikud pakuvad selliseid ühe eelnõupõhiseid lahendusi. Vähendame teie kulusid, teeme teile mingisuguse sotsiaaltoetuse, aga sellist suurt ilusat lugu Kuulge, kaua selline situatsioon siis kestavad kauem, oleme sellistes nagu 40 aastaste inimeste igapäevaprobleeme 10 euro kaupa, lahendavate poliitikute ajastus on selgelt näha mingeid uusi liidreid, kellel on mingi selline suur idee, sest et ideed ilma inimesteta ei liigu. EKA Valdur Mikita on ju tegelikult üks inimene, eks ju. Et kust see tuleb, mis, mille taga me siis praegu siin seisan, ma olen sinuga nõus, Anvar, selles mõttes, et ma küsisin, küsimus on minuga väga raske nõusele. Kindlasti. Ja on Eestis olemas need inimesed, kes suudaksid läbi viia selliseid murrangulisi pöördeid, nagu sa meenutasid 88 89 91 92, siis nüüd edasi. Aga ideed ei ole, jah, ideed on ikkagi inimeste peades. Aga, aga mis see idee siis on, ma läksin. Muide, kõik on mõnitanud Ansipit sellepärast et viime Eesti viie rikkama riigi hulka. Te ei meeldiks, täiesti rumal idee on seda tõestanud Ansip. Pehmele autoritaarsus ja ütleme Ansipi kohta kõhe Reformierakonna tagatoalise sõnadega, et Andrus Ansip oli peaminister, kellel üheksa aasta jooksul mitte ühtegi oma ideed, et tema suur pluss oli see, et alati hoolega kuulas oma erakonnakaaslasi, mõtles hoolega järele ja reeglina välja õiged mõtted, mida, mida siis oma nime all hakata teostama isegi. Kui see on teostamatu idee viia Eesti viie rikkama riigi hulka, siis on see vähemalt suurepärane idee, mille suunas liikuda. Viime eest esimese eestlase, muideks. Koos muuseas ajalehe järjest rumalamaks ja, aga hea idee aina kirjutasin 20 aastat tagasi artikli, kus ma ütlesin, kui tapiks populistlikule poliitikule, et kui te tahate välja pakute ideid, mis pälvivad tähelepanuga, on tõeliselt rumalat. Aga välja ideed saadame esimese eestlase. Kuule, ma arvan, need aastad tagasi, oleks, oleks see idee välja käidud, oleks eestlane kuul ära käin, ma käisin selle idee välja, keegi ei võtnud seda tõsiselt, et aga, aga mida ma tahtsin. Ma tahaksin Ansipi teemale naljalt ei ole naljasaade, et tegelikult Andrus Ansipi idee Ainar võetud kõikide erakondade poolt tänasest kasutusse keegi ei sõnasta seda sellisel viisil, aga kõik erakonnad tegutsevad ennastunustavalt ja ilma igasuguse laisklemisega sel teemal, et sedasama 10 euroga pasaks eestlaste rikkust suurendada. See, see ei ole, see suur ja see on tegelikult olemuslik niisugune igapäevane tegevus. 10 euro kaupa suurenda rikkust võrreldes Rootsi või Soomega, kui Eesti SKT keskmisena Euroopa Liidust on 75 protsenti, rootslastel on 130, soomlastel 125 ja Rootsi majanduskasv on kiirem kui Eesti majanduskasv. Aga ma tooksin korraks nagu ka Eesti välispoliitilise mõõtme siia poliitikast rääkides sisse, et et kui me räägime nendest ideede puudusest, siis te tegelikult Eestis me oleme veel suhteliselt turvalises olukorras, kuna kuna Eesti areng viimasel 25-l aastal olnud selline, et inimesed on seda arengut reaalselt tajunud tõesti, kui me numbreid kasutame, siis sajandi alguses Eesti SKT Euroopa Liidu keskmisega võrreldes oli 40 protsenti, nüüd on ta 75 protsenti, hoolimata sellest, et vahepeal olnud väga järsk majanduslangus. See, mida me vaatame, mis toimub praegu Ameerika Ühendriikides, Lääne-Euroopa paljudes riikides on see, et inimesed terve põlvkonna täis inimesi on aru saanud, et nende elujärg ei arene nii kiiresti kui nende isadel-emadel vanaisadel vanaemadel ei saa nii varakult pensionile. Senine sotsiaalmajanduslik süsteem ei toimi, ei paku enam selliseid hüvesid, nagu ta on pärast teist maailmasõdu pool sajandit pakkunud ja selle tõttu on ka selline idee kriis ja see idee kriis ohustab Eestit. Ütles, et, et kuna inimesed on aru saanud, et traditsiooniliselt selliseid vasak parempoolsed parteid ei suuda neid ideid enam välja pakkuda, siis on meeleheitlikult valitud ükskõik milliseid uusi erakondi, olgu siis vasakäärmuslikke või paremäärmuslike, teadmata, kas need erakonnad, kas nendel erakondadel on tegelikult vastused valmis, kuhu see viis Suurbritanniast Brexitiga? Me nägime, Prantsusmaal tuli tulemus küll vastandmärgiline, iga taheti iga ennast valitavad midagi uut ja teistsugust, valiti makroon ja see oli Prantsusmaale Euroopale õnneks kasulik. Aga, aga selline sisemisest ühiskonna rahulolematusest tuleb ebakindlus. See mõjutab väga suuri mõjukaid ühiskond ja sealtkaudu seda Euroopa Liidu elukeskkonda, kus me oleme ja siin on mitte Eesti jaoks, aga meie välispartnerite jaoks hästi oluline, et nemad suudaksid iseenda ühiskonna jaoks need ideed ja uued arengud. Leida Hannesega reaalsus ongi ju tegelikult see, et sa võid mõõta statistiliselt, aga reaalsus on see, et ega meie ja meie lapsed ei ela nii jõukalt nagu meie emad ja isad. Meie eestlased kindlasti elama palju uhkemalt, kui meie emad ja isad, mis sa tahtsid öelda, see läks rull vähe rappa. Kuidas ta rappa läks, et kui, kui, kui ma räägin oma Hollandi kolleegiga ta ütleb, et minu ema läks 55 aastaselt pensionile, ta on praegu 85, on 30 aastat olnud pensionil, ta töötas oma elu jooksul 25 aastat, tema pension on suurem. Kui meil on 25 aastase õpetajana töötava tütre palk siis ma saan aru, miks, miks see 25 aastane hollandlanna võrdleb ennast oma vanaemaga, on rahulolematu. Küll, ma ei saa aru, miks sa väidad, et minu ema peaks arvama, et tema elab oma 400 eurose pensioniga paremini kui, kui mina praegu elan. Nii ta ütles Olgu teie värviderohke sättelt tan hümni oodi meeniat, rannile palju rahvuselisele kodu. Ja see oli Eesti NSV noh, keel ei paindu seda niimoodi nimetama ka formaalselt siis haridusminister Elsa Gretskina esinedes koolinoorte laulu- ja tantsupeol aastal 80 seitse-kaheksakümmend. Minul Anvar tekkis õige siin 30 aastat, aga minul tekkis küsimus. Huvitav, et kas, kas haridusministeeriumi seina peal on neil sagedskine pilt kui endise haridusministri pilt või mitte, sest ma tean, et põllumajandusministeeriumi seinad. Koolide olid, aga need võeti maha, seal on täiesti maha ja mis seal, kes seal see põllumajandusministri, kes lasi end sealt maha võtta. Las ta olla, aga nad võeti maha. Okei, aga kui me nüüd läheme seed, lähme siit kella juurde, kus me olime 30 aastat tagasi oma rahvusliku eneseteadvuse iseolemisega ja kus me praegu oleme, et siis jällegi võib vist öelda, et ega selline eesti rahvuskultuur ja ja meie meie identiteet ei tohiks, ei ole kunagi olnud tugevam kui varem, kui me mõtleme ajaloole tagasi. Me oleme ennast palju tugevamini ankurdanud vaimselt nende riikide, nende ühiskondade külge, kuhu meil näiteks kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel. Ta oli eelmisel sajandil ankurdada ennast, ei õnnestunud. Aga teistpidi ma ei ole kindel, et nii nagu rääkides majandusest ja poliitikast, et kas inimesed seda emotsionaalselt ka niimoodi tajuvad, et ratsionaalselt jah, me võime väita, et see nii on. Aga kas see ka nagu tavalise õige siukse keskmise eestlase tajus niimoodi on, ma ei ole päris kindel. Mind vaevab väga pikka aega üks väga lihtne küsimus. Kas laulev revolutsioon täna poleks üldse võimalik? Ma viin selle, ma viin selle küsimuse, ma väga küsimus, ma viin selle küsimuse veel nagu kaugemale mõned aastad pärast seda, kui Elsa Gretskina need kauneid venekeelse aktsendiga fraasid Seal on mõned aastad tõid aasta pärast seda Pärast seda, kui Elsa Kletskina venekeelse aktsendiga fraasid lauluväljakul laulis, lausus, laulsid seal kümned tuhanded inimesed käest kinni hoides Alo Mattiiseni viit isamaalist laulu. Ja mina mäletan seda, ma olen piisavalt vana inimene, selleks aga on üles kasvanud mitu põlvkonda inimesi, kes üldse ei mäleta seda ja, ja noh, puhtalt nostalgiast oleme aeg-ajalt neid Alo Mattiiseni isamaalisi laule nii kodus kui autos, kuulanud koos oma lastega näiteks. Ja siis ma kuulan neid laulutekste, sa mõtlen, et huvitav, kas on võimalik, et mingi hetk mitte nii väga kauges tulevikus öeldakse, et noh, need on nagu oma ajastu laulud, et et kui me nüüd neid laule näiteks peaksime uuesti esitama aastal 2027, siis jätame sealt nüüd mõned read välja, näiteks see rida, mis räägib sellest, kuidas tänavate tõmbetuultes jõlgub sihitult migrant ja veel mitmed read, et need poliitiliselt korrektsed, nad on liiga rahvuslikud, need on liiga natsionalistlikud laulud. Vastupidi, Anvar, minu meelest need laulud elavad läbi põlvkondade oma elu edasi, et mis on, mis on, mis on Eesti probleem, on see? Meil puudub poliitiline satiir. Ja nendesamade Alo Mattiiseni laulude alusel tehakse vana aasta lõpus üks tujurikkuja laul ei ole üksi ükski maa. Kui võib-olla vaid Süüria, siis siis inimesed väljuvad endast, nad ei saa aru, millest jutt käib. Ei, aga ma räägin pigem meie tagusest rahvuslikust ruumist, räägime neist, kes eile situatsioonist Eesti Eesti Eesti kultuurisituatsioonist, et kas võib tulla aeg, kus me hakkame oma 1988. aasta laulva revolutsiooni lauludest mingeid ridu ümber kirjutama, neid maha salgama, lihtsalt see, selline, seda väga jõuline rahvuslus tänasel päeval ei ole enam. Korrektne, Anvar, ma arvan, et teoreetiliselt õitsele tulla, aga kõige kiiremini tuleb selline aeg siis, kui me käimegi ringi ja nii nagu sina küsima selliseid ennast haletsejalike küsimusi, et äkki läheb. Mati läheb halvemaks, et miks me tunneme rõõmu selle hetke üle, kus me oleme, et kui me nüüd vaatame, kus on eesti keel ja kultuur, et siis ei ole ju nagu pikaks nutmiseks põhjust, et kui ma enne saadet mõtlesin, et meil on suurepärane laulupidu mis on tõesti ülioluline Eesti rahvuslikule eneseteadvusele kunagi väideti, et see võiks olla ka rahvusvaheliselt väga menukas, on aru saanud näiteks tänavuse põhisest kogemusest, et ega paljud rahvad meid ei mõista. Tean, et tänavu suvel käis üks väga esinduslik diplomaatide seltskond Eestis. Inimesed, kes on terve elu elanud välismaal, on väga avatud kohaga kogunenud, kohanud, kohtunud oma elus erinevate kultuuridega. Noorte tantsu- ja laulupidu oli selleks ajaks juba läbi, kui nad Eestisse jõudsid geneeri sellest videot näidata, siis nad vaatasid, vaatasite, küsid, kas seal on mingi religioosne kogunemine või et kusagil mujal ma ei ole midagi sellist näinud ja nende jaoks jäi nagu kaugeks ja arusaamatuks. Ja mis siis, et jäi arusaamatuks, laulupidu on tähtis, meile oluline on, on meile oluline. Me ei pea seda tingimata iga hinna eest terve maailmaga jagama. Mida rohkem muidugi suudame oma kultuurimaailma jagada, nagu näiteks NO 99, mis on selline väga edumeelne terav eesti kultuurinähtus. Ka see on parem, et, et kui me nüüd võrdleme korraks Eestit ja Soomet, siis eesti kirjandus ja film on päris heal järjel, aga ega meil Akik Auris Mägitia Sofi Oksaneni päris võtta ei ole, kellel oleks ette näidata selline veenev rahvusvaheline edutee. No ma nüüd provotseerin edasi siis, et, et, et ega Eesti ilma eesti keele ilma kultuurita ju tegelikult ei olekski enam Eesti, et see, see, et see, et meil on kultuur nii hästi arenenud, see näitab seda, et Eesti on iseseisev ja me iga hinna eest tülitama identiteet, et säilitada ja iga päev taasluua ja tõestada, kui ma käin näiteks Ameerika Ühendriikides, siis ma näen, et seal on väga palju sellist alates teatritest, muuseumidest ja ma ei tea minu poolest botaanikaaedadest, mis Eestis on kõik riigi poolt maksumaksja rahaga ülal peetud, seal erainitsiatiivil põhinev, selle maksavad inimesed samamoodi nagu meilgi muidugi oma rahaga kinni, aga nad teevad seda vabatahtlikult ja erainitsiatiivi korras mitte riikliku korralduse kaudu nagu Eestis. Ja see on mingis mõttes väga loogiline, sest et seesama kultuuri säilimine, mis meil on ka põhiseadusesse kirjutatud, see ongi Eesti riigi tegelikult ainus sisuline mõte. Absoluutselt. Aga kellele ja mida me tõestame, et mida me tõestame sellega, kui kui Eesti vabariigi 100. aastapäeval teatab president, et ta kolib oma kantselei Narva mida, mida, mida või kellele me sellega tõestame? Me tõestame seda ainult ühel viisil. Et julgeolekuteenistused on peast halliks läinud, maksavad topelt rohkem raha sellepärast et tagada seal turvalisust. Kuidas seda, kui välja hakkab nägema, miks seda vaja, miks Narva, miks mitte Põhmast? Võhma on ka väga oluline koht, mis on, mis on hääbumas. See on presidendil väga huvitav eksperiment, ma loodan, et ta suudab selle vajalikkuse kuidagi veenvalt ära tõestada, et ma ei näinud, ma ei, ma ei ole seal, ma jällegi lainer, kindel, et see, et president kuuks ajaks oma kantseleiga Narva kolib kuidagi Eesti vabariigi sajaaastase ajaloo seisukohalt nii oluline. No üks aspekt see muidugi on, et võrreldes näiteks aastaga mai tea 1935 võtame suvalise aasta enne teist maailmasõda, siis Eestis rahvuslik koosseis on hoopis teine, et siin elab meiega koos umbes suurusjärgus 300000 inimest, kelle emakeel on vene keel, kelle identiteedi suhtes on nagu kolime Toysimuse jaanilinna. Jaanilinn ei kuulu Eesti vabariigi koosseisu nii palju, mina tean nagu endale. Et kui me räägime siin eesti keelest ja kultuurist, siis 21. sajandil on jumala selge see, et eesti keel elab ja toimib ja on edukas ainult siis, kui ta on muuhulgas kaasatud ka uutes tehnoloogilistes arengutes, eesti keel on seal väga selgelt ja väga kindlalt olemas. Alati võib öelda, et inglise keelt on seal veel natukese rohkem, aga minu meelest ma mingist nutmiseks põhjust ka ei näe. Vaatasin just hiljuti maailma enim levinud keelte edetabelit. Ma ei tea, palju vikerraadiokuulajatest on kuulnud sellistest keeltest nagu teeluuga või Hausa või marathy, mida räägib 60 70 miljonit inimest maailmas. Nende keelte areng oma oma oma sellise arengu seisukohalt tähendab palju viletsam kui, kui eesti keel neil ei ole oma teaduskeelt nad väga paljuski nõrgemini esindatud erinevates tehnoloogiates. Jälle, ma ei saa aru, miks me nagu, kui kui keegi ütleb sõna eestikeelses, hakkad niisugune ühine soigumine, nutmine kui halvasti kõik on. Kuidas hakkab kohe välja surema, kas me kujutame ette, et 10 aasta pärast võiks asi halvemaks minna? Surra vastan selle kohta eesti keeles on kena kõnekäänd, mis on viimased viimastel aastatel lemmikkõnekäänd, et siga leiab alati pori, et ärme otsi seda pori koguaegne. Hannese väide sellest keelte edetabelist või see näide on kahtlemata õige, aga ma jälle olen siin siis inimene, kes seda pori otsib, ütlen, et aga mis sa arvad, Hannes, kas sellele edetabeli järjestusele pandi eesti rahva ja eesti eliidi poolt alus, et möödunud sajandi kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel või isegi 19. sajandi teisel poolel või pandi sellele alus nüüd siin selle sajandi esimestel kümnenditel, kui see tehnoloogiline revolutsioon meieni on jõudnud, see halvem on see teistpidi. Panin 19. sajandil seda arendati tänuväärselt edasi ka nõukogude ajal, kus eesti keelele pöörata Eesti ühiskonnas väga palju tähelepanu kogunenud kommunistid oma nina sinna pinud. Aga väga õigesti tehti ka see, et äratada tabatise tehnoloogilise arengumoment üheksakümnendatel aastatel, kui oli selge, et kui eesti keelt ei ole olemas internetis, siis ei ole ta olemas, kui teda ei ole ärgmisena olemas sotsiaalmeedias siis teda ei ole olemas. Ja siit ma tuleksin järgmise Eesti minu jaoks olulise identiteediteema juurde, mis on selline naljakas, et kui me enne rääkisime, et võib-olla see eesti nagu sisenesin, Teet on nõrk, sellist koondavat või suurt ideed meil ei ole, et okei, on laulu ja tantsupeod iga paari aasta tagant. Et siis Eesti on selles mõttes maailmas päris ainulaadne riik, et Eestil on väga tugev oma identiteeti tekitav idee Eestist väljapoole sentigi Eesti või Eesti riik ja see on täiesti uskumatu, kui hästi väike Eesti on suutnud ennast selles valdkonnas kehtestada. Me siin on isegi selgelt miinus, on see, et, et Eesti firmad on äikesed. Kui mingid Eesti poliitikud või diplomaadid käivad kusagilt rahvusvahelistest foorumitest üle ja räägivad sellest, kuidas meil on arenenud XD, kuidas meil on e-retseptid, meil on e-maksudeklaratsioonid siis küsitakse, et aga nüüd tahaksime saada mõne teie firma kontakte, kes võiks tulla ja meil on neid teenuseid müüa. See müümise pool on meil nõrk, aga, aga see, et ilma digiriigi kuvandit Eesti oleks lihtsalt üks järjekordne balti riikide puhul rahvusvaheliselt ei osata muud teha, kui küsida, et kas Narva või ma ei tea, atlase või mis iganes linn on järgmine, et see jällegi ka viimase 20 võib olla. Jah, 20 aastaga tekitatud Eesti riigi kuvand on nagu tõsiselt võimas selline eestiideede kandja rahvusvaheliselt ja ta on palju tugevam, kui meie asukohta arvestades võiks iialgi. Hannes õigus, me müüme oma Eesti identi väga hästi, aga mul, mina olen just läbinud kahenädalase piina Eesti elanikuna, kui ma püüdsin erinevates arvutites oma uut ID-kaarti aktiviseerida. Ja, ja tõesti ei õnnestunud ja mobiilideed ei saa teha, kui sa ei saa ID-kaardiga korra teha tehingut. Eile õnnestus. Sellest, kas me nüüd võime siis? Üldistada, et tegelikult on kõik see müüt, mida me rahvusvaheliselt sadat ma üldistan, aga seda ei ole, nii et minu isiklik trauma on ikka olulisem kui ühiskondlik kogemus. Ei, me oleme nii ära. Harjunud sellega, et iga hiireklikiga ma saan teha kõiki toiminguid, mida ma Prantsusmaa ei saa, Kreekas ammugi mitte. Mul isiklik trauma puudub aga aga meil siin juba neljanda sellise provokatiivse küsimuse, et nõukogude ajal nagu siin Hannes väga õigesti märkis, eesti keelt hoidis see, et ühest küljest Nõukogude ühiskond oligi selline väga normatiivne regulatiivne, et iga sõna õigekiri ja koma ja punkt kirjutati sulle praktiliselt seadusega ette. Teisest küljest oli olemas sedasama nõukogude võimu vastu protestima Eesti sellise ühisteadvuse nagu soov võimalikult hästi kõik Eesti kultuuri ja eriti eesti keelega seonduvat teha. Et see keel oli selline praktiliselt püha asi, mille nagu selliseid järelmeid. Me näeme tänase päevani. Aga ma kardan, et minu laste ja nende lastelaste põlvkondade jaoks midagi hoopis muud nende jaoks maailma hoopis laiem kui Eesti siin ei ole mingit hala, tegelikult ma arvan, see ongi väga positiivne. Ma väga loodan, et eestlased saavadki mingiks selliseks rahvaks, kes on üle maailma laiali ja samas on oma kodumaa, kuhu nad kas siis kasvõi vaimselt mingitel hetkedel nagu tagasi pöörduvad ja millega nad nagu ühistunnet tunnevad. Aga see keel muutub järjest vähemolulisemaks ja vähemolulisemaks. Ja see sinu väide sellest, et me oleme nagu seal nii-öelda e-valdkonnas selle keele kuidagi kehtestanud, noh see ei päde ei tähendaks selle, selle valdkonna keel üle maailma on inglise keel, mida räägivad ka selles valdkonnas tegutsedes, meie lapsed kindlasti ei ole adra ja kui see keel nagu sedasi nagu haju, et ma ei tea seda, ma ei tea, kas läheb ühtmoodi või teistpidi ja, ja selline, tema pühadus nagu kaob, et kas Eesti nagu identiteedist enam pärast seda on midagi järele jäämas või ei ole. Anvar ma vastan sulle ühe ühe provokatiivse küsimusega, et mitmed eesti keele õpetajad on öelnud, et öeldis on ära kadunud. Öeldis on keelest ära kadunud, et. Inimesed, kes kasutavad tehnoloogiat, noored inimesed kasutavad hoopis teist keelt. Kas sul on käed haiged, kui ma toksin ühe sõrmega neid sõnumeid, eks toksitakse kahe pöidlaga. Ilmselt on see normaalne, ilmselt on see paratamatu, et see tehnoloogia areng teisendab ka keelt. Samas mina ei näe selles ohtu. Lapsed loevad, loevad kirjeldust, lapsed kirjutavad kirjandeid ja see, kuidas nad omavahel sõnumeid, vahet, vahet vahetavad, ei, ei ohusta mitte mingil määral. Eesti keelt ja kultuuri jällegi see põhiküsimus on ju see, et kes on eestlane, eestlane? Meil on siin selline laialdane konsensus, ma saan aru, mida siis president ka kuidagi sõnastanud, nüüd on see, kes räägib eesti keelt ja saab aru eesti komberuumist eesti kultuuri väljast nagu laiemalt. No kindlasti konsensust ei ole, vastupidi, ma arvan, see on küsimus, kus Eesti ühiskonda on viimasel kahel aastal väga järsult polariseerunud, et kui me võtame miitrigenski, kes sa räägid väga head eesti keelt. Me võtame Andrei Knight kini, kes on Postimehe korrespondent, kes on hiljuti Venemaalt siia pagenud. Ei veel ei räägi eesti keelt, aga nende maailma mõttemaailmad on täiesti erinevad. Ja selles mõttes mina olen pigem seda meelt, et Eestis on 25 aastat proovitut õpetada siinsetele venelastele meeleheitlikult eesti keelt, selles ei ole oldud liiga õnnelikud lubadust liiga edukad. Pigem oleks tulnud tegeleda ka sellega, et inimeste nagu info välja tasakaalustada ja mitte jätta neid Kremli infovälja välja hoolda, mis, mis on nagu üks nende meie tänaste probleemide põhjus sõltumata sellest, kas inimesed oskavad. Vaat nüüd oleks palju optimistlikum, siis mina ütleksin, et see, kuidas Eesti no neid noh, kuidas öelda, võõraid integreerida viimase 30 aasta jooksul on olnud tegelikult maailma mõistust. Ta on elulugu, edulugu, ma ei, ma ei tea ühtegi teist riiki, kes oleks sama hästi sellega toime tulnud. See juhtunud kõik mingi viie või 10 aasta vältel Sa oled, see on iseenesest loomulik, aga me oleme tegelikult nendest inimestest teinud Eesti ühiskonna osa vähemasti enamusest neist. Ja kui me viitsime veel 10 või 20 aastat või 30 aastat samal viisil jätkata, siis ma arvan, et me sellest 20 aasta pärast sellest küsimusest on samas vormis. Mina olen sinuga, Kersti Kaljulaidi ka nõus, aga ma arvan, et päris suur osa meie kuulajatest ei ole ja see ongi just see oluline küsimus, mis viimasel ajal Eesti ühiskonda väga selgelt palariseerib. Kes on eestlane, kes ei ole, kas me oleme avatud, kas me oleme suletud ja siin võib-olla dramaatiliseks? Avatuse avatuse kohta ma tahtsingi öelda, vabandust rasedusega avatusega Meil ju kõik tegelikult nagu lahendatud ja minu meelest väga hästi lahendatud sellest, et Eesti on nii väike rahvus või nii väike riik, et meie seisukohast ei ole ju enam eriti vahet, et kas sul on ju avatud ainult Euroopa Liidu sisemiselt ulatuses, et see on meie jaoks nagu 500 miljonit inimest on tegelikult terve maailm, terve universum võime avatud veel veel kuidagi palju laiemalt, et tegelikult seal avatuse suhtes meil on siin nagu pigem nagu põhjust vaadata nagu teiste Euroopa liidu riikide poole, et kui kaua nemad tahavad avatud olla Euroopa liidu siseselt siin oli üks väga-väga tõsine kriis, vahepeal aga tundub, et et õnneks läks nagu mööda ja nii halvas kui heas me oleme endiselt avatud maailmas ja Eestile teistsuguse brändid ei olekski ilmselt tänasel päeval nagu võimalikud. Kui me vaatame 30.-tesse aastatesse ja küsin uuesti seda julgeolekuteemalise küsimuse, et kaugele me nagu üksi siis jõudsime omaenese tarkusest, siis vastused on vist ilmselt. Aga tajud on siin selles mõttes paigast ära, et, et sa ütled, et, et me oleme ju niikuinii korter peale maailmale lahti, et kui Eestis sünnib aastas umbes suurusjärgus viimastel aastatel 14 vaat laste siia tuleb sisse 6000 inimest, nendest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid, siis seal on nagu päris päris samas suurusjärgus arvud. Ja ma olen lugenud ja kuulnud, et väga paljud inimesed on selle üle väga õnnetud, et need 6000 inimest siia tulevad, kuigi eesti rahvaarv väheneb ja meie majandusele on töökäsi juurde vaja. Ma arvan, see on üks olulisemaid vaidlusküsimusi, mis tuleb ka järgmistel riigikogu valimistel, jääb pikalt ühiskonda. Ühiskond on polariseerunud, ma olen 100 nõus, et, et siiamaani on olnud Eesti olnud avatud ja kõik need inimesed, kes Eestis arvab, et Eesti peaks rohkem sulguma, siis mõtleme korraks selle peale. Et kui meie siin hakkame vaikselt oma uksi uksi koomale tõmbama, et mõelge, mis juhtub siis, kui Ameerika ühendriigid hakkavad kapseldume. Mida see tähendab NATO-le, mida see tähendab Eesti riiklikule kaitsevõimet, kui Euroopa Liidu suurriigid hakkavad kapseldume ja sulgema oma piire, sulgema hakkama oma majandusprotektsionistlikku kaitsma, mida see tähendab Eesti inimeste liikumisvabadusele? Majandusele absoluutselt nõus, aga, aga minu meelest peaksime vahepeal, me pole üldse küsinud enda käest seda küsimust üldse, tegelikult ei ole eriti küsinud, et miks keegi üldse tulla ei taha, et meil on 500 miljonit kaaskodanike Euroopa riigis, ütleme siis, meil on 500 miljonit inimest, kes võiksid põhimõtteliselt siia tulla oma liialda, võib-olla sa saad 100 miljonit siia-sinna. Praktiliselt keegi pole siia tulnud ja samas on meie oma kaaskodanike siit nagu ära läinud samas muidugi vähem kui Lätist ja Leedust poliitiliste liidrite ideedeni tagasi, et minu teooria on see, et sel hetkel, kui Lätist, Leedust väga palju mindi 2000.-te aastate alguses, kahe tuhandete aastate keskel majanduskriisi ajal, siis Eestis tegelikult oli neid poliitilisi liidreid, kes suutsid pakkuda mingisugust visiooni, mingit tuge. Oota nüüd, aga Lätis, Leedus neid ei olnud, kõik on küsimus, võrdlus ei ole, see on see, et mis juhtub, kui meil tuleb järgmine majanduskriis, inimesed hakkavad jälle lahkuma, et kas, kas meil mingi hetk tekib ka see olukord, kus öeldakse, et oi, see on eesti, mina elan siin, ma ei tea, Hispaanias või Lätis ja ma tahaks õudselt Eestisse. Ma võin ära minna siit stuudiost, et tegelikult ma tahtsin öelda seda, et Eesti tähistab oma kahesajandat aastapäeva ainult sel juhul kui ta jätkab samasugust liberaalset sallivad kurssi. Me kirume üheksandat maid, aga, aga jumala pärast, las need inimesed kannavad seda Georgi linti oma oma oma kultuuriruumi tähtsal päeval. Sallime seda. See ongi Eesti väärtus. Me ei keela ära Kremli kanaleid. Mitte et mul midagi Eestis Eesti poliitikute vastu oleks, aga Anvar, me ehitame. Oma kanali vastu, eks noh, oleme avatud, oleme liberaalsed, oleme Anvar. Anvar, ma ütlesin, et Eesti poliitikutel oma eelmises mõttearenduses küll kuldse kuu selga, mida seal ei peaks käima, et et kui sa ütled, et sa ei ole seal, kui nüüd võrrelda Läti ja Leedu Eesti, kes on väga selge, et aastatel 2000 kuni 2010, kui vaadata rahvahääletuse tulemusi kamas rahvaloenduse tulemusi siis Leedust ja Lätist läks ära 14 15 protsenti inimestest, seal sees on ka muidugi loomulik negatiivne iive. Eestist läks ära viis protsenti. Eesti rahvastik vähenes. Ja vähenes ta mitte sellepärast, et Eesti poliitikutel oleks tol hetkel olnud mingisugune visioon, vaid Eestist haihtus ühe aastaga ära 60000 inimest testi tööjõuturult tööealised inimesed, kui puhkes majanduskriis, sest nad läksid Soome ja Norra, kuhu nad said lihtsalt minna nendesse praegu tagasi ja kohe, kui neil tekkis võimalus, tulid nad sealt tagasi. Eesti on pendelrändetööga riik, samal ajal need lätlased ja leedulased, ostsin endale üheotsa pileti Easyjeti ka Iiri või ukasse. Nemad sealt enam tagasi ei tulnud, sest distants oli lihtsalt liiga pikk. Tulevad ikka, tulevad. Siis Lätis on tendents, et Iirimaalt tulevad ikka need kalkuni kitkujaid ka vaikselt tagasi. Mina lihtsalt tol ajal väga tihti nagu Lätis Leedus käinud inimesena ütlen, et see nagu selline masendus või nagu valguse, mitte nägemine oma riigi osas oli Lätis ja Leedus kordades nagu suurem oli, oli ka enam ei ole, enam ei ole võib-olla neljakümneid hästi. Tuleks istuda? Nii ta ütles See on ju käsitleda, et kas siis sellist Eestit me tahtsime? Mina olen küll veendunud selles, et me saime parema eestlikum, oskasime oodata sellisest Eestist ei osanud unistadagi. Ja see oli siis peaminister Andrus Ansip on aastal 2006 vastates Ainar Ruussaar küsimusena Eesti televisiooni eetris, kui teemaks oli 15 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest, et nüüd on vaata et veel 15 aastat nagu edasi läinud ja. Andrus Ansip. Ma arvan, et oleks nõus neid sõnu kindlasti kordama, eriti kui jutt käib majandusarengust ja sellest, et kuhu Eesti majandus jõudnud on. Ja noh, sellega on ka mingis mõttes väga raske vaielda, sest kõik sellised objektiivsed faktilised näitajad tõesti ütlevad seda, et nii hea pole elu Eestis mitte kunagi läbi kogu Eesti ajaloo mitte ainult läbi selle viimase 100 aasta olnud ja noh, ma ei hakka siin rääkima keskmisest palgast mingitest muudest sellistest 10 euro kaupa loetavatest näitajatest, lihtsalt vaatame keskmist eluiga, vaatame seda, milliseid haigusi inimestel ravita. Kaks milline on Eesti hariduse tase üks parimaid maailmas ja nii edasi ja nii edasi, et ainuke asi, mida ta võiks midagi ette heita, Ta on ju see, et tegelikult nende sama 100 aasta jooksul või siis võtame kitsamalt viimase 25 aasta jooksul pole Eesti suutnud endale välja ehitada sellist sisemist taristut, mis vastaks Euroopa riigi sellise normaalsele hügieenistandardile. Ei absoluutselt, kui kui ma oleks ka, eks ole. Viie liitrise alfa, Romeo roolis nelja neljarealist maanteed Ehkki sageli oled nõus paganad alla nagu seal ummikus nägu, see on täis tuisanud ja, ja sõidab kolm tundi 100 kilomeetrist vahemaad või samas ma võin öelda, et ühistransport töötab päris hästi. Uued rongid, tervelt 25 aastat pärast nagu vabariigi iseseisvuse taastamist, eks ju, ainult 25 aastat läkski aega ja siis oli suur kisa, et miski rongid osteti istme selja, tan hallid rongid, isana tantsid. Aga kui nüüd võib-olla veidi tõsisemalt rääkida, siis Eesti väikese riigi majandus sõltub väga selgelt meie naabritest, et on küll öelda, et siin eri aegadel majandusest Eesti ekspordist 65 70 protsenti läheb Euroopa Liitu. Tegelikkus on see, et kuna Eesti ettevõtted on väikesed, siis eelkõige püütakse Euroopa Liidust ikkagi meie lähiturge Skandinaavias, Saksamaal, Poolas, Lätis, Leedus, Vene majandusarusaadavatel põhjustel on Eesti ettevõtete loonud väga ebakindel ebakindel, närvi ja, ja see on kujundanud seda majanduskeskkonda, kus me oleme toimetanud. Ja ma arvan, et see murekoht või mõttekoht tulevikuks ma tõesti ta pidulikul puhul ja aastavahetusel hakata liiga murelikuks muutuma, aga see mõttekoht on see, et, et kui me nüüd oleme tõusnud 75 protsendini oma SKT ka Euroopa Liidu keskmisest, et kas, kas need tegevused, mis meid siiani nii kaugele aitasid, et kas nad viivad meid edasi just selle mõttega, et kui me siiamaani oleme müünud suhteliselt vähe väärindatud, et kaupu ja teenuseid põhjamaadesse ja Saksamaale, et, et kas me nüüd peaksime midagi teisiti tegema, et kui me räägime siin sellest, et nii, nii Euroopa Liidus kui Eestis valitsused on võtnud pidulikku kohustuse, et teatud protsent oma teadus- ja arendustegevusest suured suunata tuleb suunata siis ka majanduse elavdamisele, siis Eesti puhul Anvar parandaminud, mulle tundub, et kõige rohkem on ainult seda teadus-arendustegevuse raha, põlevkivi põlevkivimajandusse ja, ja võib-olla see ei ole päris see koht, kus Eesti tulevikuprobleemidele vastuseid leiab. Tegelikult ongi ju tegelikult, et ka enne teist maailmasõda oli just nimelt põlevkivitööstus üks see hoolaud või hüppelaud, mis viis majandust üles. Transiit, Venemaa transiit, eelkõige oli üks hoolaud, mis meid üheksakümnendatel aitas kõvasti edasi, ehk siis ma ei taha rääkida Venemaast, aga ma tahan rääkida nendest hool haudadest, et mis on see, mis seal see hoolaud. Ma ma saan küll aru, et rohelised on selle vastu, et põlevkivi põletada, aga kui seda põletada ja kui see viibe majandust edasi, siis siis võib seda põletada. No minu meelest on esialgu Eesti veel sellises õnnelikus olukorras, kus tegelikult päris lihtsaid asju tehes on võimalik seda majanduskasvu veel päris palju hoogustada, mis on need lihtsad asjad, kas või näiteks seesama puidurafineerimistehas Eestisse, et me ei peaks nagu ümarpalki Soome Rootsi samasugustesse puidutöötlemistehastesse eemal, aga probleem on selles, et me oleme jõudnud sinna kohta, kus tegelikult enam neid investeeringuid on väga keeruline teha. Ekstreem on selles, et me müüme paiki välja, aga me ei tee siin kohapeal seda, ma räägin kallist mööblit, mida välja müüdi või siis mida ostetakse paberit või muid asju kiudu eks ju. Et samamoodi sedasama Tallinna, Tartu või Tallinn-Pärnu Tallinn-Narva neljarealise maantee ehitamine muideks annaks Eesti SKP nagu päris palju hoogu, aga see majanduse hoogustamise vastaste ring on tegelikult üllatavalt lai, et seal ühel tiival istub Eesti pank, kes muide Euroopa keskpangaliikmena annab kogu aeg nagu hagu ahju, et seda rahamassi kogu aeg suurendada, aga Eestis kohapeal räägib, et eesti optimaalne majanduskasv on kolm protsenti, nüüd küll viimases ülevaatest on pisut sellest tagasi tõmmanud, vist mulle tundub, vähemalt mingisugused emotsionaalsel tasandil ja teisel pool on siis kõik need inimesed, kes ütlevad, et Eestis ühtegi puud maha vaagida. Eestis ei tohi ühtegi uut tööstusettevõtet rajada ja tegelikult üldse parem oleks, kui Eesti ei toodaks mitte midagigi ühtegi teedega raudteed, aga ühtegi asja. Kas see on nagu väga huvitav situatsioon, kuhu me jõudnud, uus idee on see, et loobume eurost ja lähme Bitcoidile üle? Sellist hullu ei teinud, ma pole Eestis küll ühegi tõsiselt natukese sarkastiline riikel, muidu teeb suuri pingutusi, et Eesti rahvusvahelist usaldusväärsust mingisuguse Escoiniga nagu alla tõmmata, aga no see selleks, et sellest ometi tänasest. Ei hakka, see on jällegi selline projekt, mida teeb üks väike seltskond, mitte Eesti valitsuse, lihtsalt võeti, valitsus ei suuda seda seltskonda kontrollida. Aga, aga kui me räägime, siis tegelikult ju nii, kui me avaliku sektori puhul rääkisime sellest, et Eesti on tohutult uhkema e-riigi või digiriigi üle, siis samamoodi kui vaadata rahvusvahelisi edetabeleid ka Euroopa liidu sees, siis on näha, et teiste era ettevõtted on oma selle valdkonna arengus küll väga nutusel mutusel järel ja see tekitab minus küsimuse või kahtluse, et, et kas siis Eesti ettevõtted ongi nagu sellised madalama lisandväärtusega tootvad ettevõtted, et neil ei olegi vaja oma tootmist uuendada, neil ei olegi vaja uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta, et kasutame neid vanu tehnoloogiaid mis on võtab, mis eeldavad suhteliselt palju inimtööjõudu ja samal ajal siis jätame Eesti presidendi ja võib-olla veel mõned majandusliidrid rääkima seda, et ühiskond, tööstuse struktuur maailmas muutub väga kiiresti, väga palju töökohti automatiseeritakse, me peame selleks valmis olema, peab selleks olema valmis juba selles mõttes, ütles, et kui siit hakkavad tekkima sotsiaalsed probleemid, kui siin kümne-viieteist aasta pärast ka Eestisse jõuab, töökohtade kiire kadu. Et see on võib-olla see tuleviku küsimus, millega peaks tegelikult tegelema, et teid on ikka Eestis ehitatud ja nende teede on arv ulatuda kahe nelja piires liita ja lahutada, aga mulle tundub, et me olemegi selle probleemi. Osas, et, et me oleme nii väikesed, me ei lähe nii hästi, meie palgad kasvavad ja ettevõtjatel ei olegi muud varianti selleks palgata inimesi peavad nad investeeringute arvelt tõstma. Töötajatelt. Palkseinad peavad need investeeringud muidugi tootlikumalt tegema ja paremini tegema, et tegelikult Eesti majanduses on kaks suurt väljakutset, esiteks see, et inimeste arv Eestis väheneb, see on nagu väga selgelt kõikidest andmetest, nagu näha. Teine väljakutse on see, kuidas me tõesti suudame nagu oma tegevuse tegevuse muuta kuidagi väärtuslikumaks turgu ei suuda müüa teenuseid või neid asju, mida me teeme kallimalt ja kaugemale rohkematele inimestele. Et nüüd tundub, et see meie põlvkond, kellest me siin suure uhkusega olen vahepeal rääkinud ei, Nad on väga kallis neid teenuseid või nagu tooteid müüa. Et võib-olla siis see uus põlvkond, kes räägib juba ma ei tea, alates lasteaiast inglise keelt ja on kodus selles nagu ülemaailmses kultuuriruumis, et äkki nemad suudavad meie tehtud asju kallimalt müüa. See on ka tegelikult enam-vähem nagu ainus lootus, et kui meil nagu jätkub seal situatsioon, kus keegi siin elada ei taha, omadki inimesed lahkuvad, rääkimata sellest, et keegi tahaks siia tööle või ettevõtlusega tegelema tulla ja teisest küljest me ei suuda neid siin tehtud teenuseid ja tooteid kallilt müüa, siis üldiselt ikka see väljavaade ongi. Vabanda Hannese ees muidugi ongi väga hale. Mehed tegelikult me jõuame selleni, et kõik me kolm oleme põlvkonnast, keda iseloomustati omal ajal üheksakümnendatel, kui võitjate põlvkond tulime Nõukogude Liidust olime suhteliselt noorelt üsna hea positsiooniga üsna hea palgaga kohtadel. Meil on vaja uut võitjate põlvkond. Uus võitjate põlvkond tegelikult olemas, et võib, siin on küll vaieldud Eestis selle üle, et kas need idufirmad on mingi moeröögatus või mitte, jällegi Eesti rahvusvahelisele mainele on see kõvasti kaasa aidanud, et Eestis on toimetanud päris paljud noorema põlvkonna inimesed, kes, kes on selles maailmas selles maailmas olnud edukad. Nende probleemiks on ka kindlasti see, et neil ei ole võimalik Eestis endale piisavalt palju inimesi palgata, et nad on pidanud siit ära kolima näiteks näiteks Londonisse põhi põhiosa oma ettevõttest, kuna siin lihtsalt sellised oskustega töötajaid piisavalt ei ole. Aga ma loodan siiski mina selles mõttes siiralt loodan selle põlvkonna inimeste peale olles siis nagu nendele mängib elu vist kätte need tehnoloogilised eelised, et kuna nad on järgmise põlvkonna inimesed, on selle tehnoloogia sees üles kasvanud, et nad suudavad selle tehnoloogia pakutud võimalused ja rahvusvaheliste turgude avatuse selles valdkonnas hästi ära kasutada ja me paarikümne aasta pärast oleme olukorras, kus maailma suurimat tehnoloogiaettevõtted ei ole ainult Ameerikas ja Hiinas. Et mõni neist võiks toimetada ka ka Euroopa liidus ja miks mitte siis nagu Skype või või transfer ka otsapidi Eestis. Ega nüüd Eesti 100 teemal rohkem vist väga midagi öelda ei jõua, et küllap te, kallid kuulajad, siis järgmise aasta jooksul kuulate umbes samalaadseid või veel vähem huvitavaid mõtteid. Huvitavamaid. Küll aga tahaks soovida kõigile inimestele kõigile meie kuulajatele viimaseks selle aasta mis see siis nüüd on 10-ks tunniks, head tuju ja mõnusad. Ja ilusalt jätkuvat jaanipäeva ilma. Anvar Samost ja Ainar.