Vikerraadio. See on väga hea ja On nor Samost ja Ainar Ruussaar Tere päevast kell Tallinnas on 13 ja neli minutit ning vikerraadio otse-eetris on ajakirjanikud Anvar Samost ja Ainar Ruussaar. Tere. Ja nagu ikka, räägime eelmisest nädalast või noh, sellest tänasest lõppevast, nädalast sündmustest ja ja teemadest ja esmaspäev algas kohe väga toredasti, kui niimoodi irooniliselt võib öelda, nimelt ilmus 104 allkirjaga kilgi pöördumine president Kersti Kaljulaiule. Milles siis põhimõtteliselt öeldi, et Tiit Ojasoo ei peaks tegelema Eesti vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtu piduliku etenduse või selle programmi loomisega. Aga enne, kui me seda teemat kindlasti pikalt ja põhjalikult käsitleme, siis ma tahaks minna ajas veel natukene rohkem minevikku, detsembri lõppu, 2017, eelmisesse aastasse ja kiita oma prohvetlike võimeid, mida ma tegelikult muidugi jevi. Et kirjutasin mõnele maakonnalehele kolumni, mida võib ka näiteks Lääne elust praegu lugeda ja tsiteerin ennast siit pisteliselt. Kui hakkame kunsti hindama looja poliitiliste vaadete või moraali eksimuste pinnal, siis jõuame tagurpidi nõukogude ühiskonda, kus lõpuks luges parteipilet pisut vahele. Ja, ja veel üks tsitaat iseendalt, mis on tore tegevus ja siin raadio siis ennast tsiteerida. Paljud neist, ma räägin, siis näitlejatest, lauljatest ja kunstnikest kuuluvad teatavasti seltskonda, keda oli alles mõni aeg tagasi tabaks, iseloomusta raskete, kuid värvikate isiksustena, teisisõnu nad jõid, tarvitasid narkootikume ei olnud laitmatult, perekonnainimesed solvasid teisi, vahel sattusid ka vangi tsitaadi lõpp. Et tegelikult ma noh, loomulikult ei osanud ennustada kõike seda, mis jaanuari kolmandal nädalal toimuma saab. Tollal ja rääkisin tegelikult pigem sellest, mis selline väiksemat sorti nördimus oli puhkenud Tõnismäe ühe intervjuu ümber, kus ta võttis poliitilistel teemadel sõna ja siis sinna kõrvale vaatasin seda, mis oli juhtunud mujal maailmas, eelkõige Ameerika Ühendriikides, kus siis just tol hetkel oli esilinastus film, kust praktilist, valminud filmist lõigati välja selline kuulus näitleja Kevin Spacey. Ja noh, eks eks, eks sealt tekkis terve rida küsimusi, et mismoodi siis edasi saama hakkab, et kas iga kunstnik või, või muidu avaliku elu tegelane mingisugune looja, kes kes muidu inimesena võib-olla kõige meeldiv on, meil ei ole või siis vastupidi, isegi mitte meeldib lihtsalt või äkki mingite kuritegudega hakkama saanud, et kas me siis lõpetame tema maalide vaatamise etenduste vaatamisel tema muusika kuulamise või noh, mis need valikud siis tänases maailmas õigupoolest on, et lõpetasin oma selle kolumni tol ajal ka siis lausega, et puhtuse, puhtuse teist kunstnikuna on kardetavasti kunsti lõpp ja noh, tänase tänase tänases seisus nüüd veel kord kordades päevakajalisem, eks. Jah, tähistame täna siin rahvusringhäälingus Valdo Pandi üheksakümnendat sünniaastapäeva, Valdo Pant oli väga hea ajakirjanik, omas ajas. Võiks olla ta ei ola, aga ta ja absoluutselt ja selles keegi ei kahtle, aga ta kindlasti ei olnud kõigile Nendele eetilistel kategooriatele vastav inimene omas ajas, aga ma läheks veel, mis me teeme? Kas, kas, kas rahvusringhääling praegu eksib millegi vastu kirja oodata? Tähistage kommunistliku propagandisti ja tõenäoliselt mitte kõige viisakamalt eraelu elanud, et ajakirjaniku sünniaastapäeva? Ma loodan, et seda kirja ei tule, aga ma läheks ajas veel rohkem tagasi, kui sinu kolumne oleks tagasi hilisesse keskaega või varasesse uusaega. Kas sa mäletad, ei mäleta, nagu, kas sa mäletad veekatset? Jah, mäletan, katse oli veekatse oli selline asi, kui keegi tembeldati nõiaks, siis selleks, et tõestada, kas ta nõid või mitte Sirtide jala külge kivi ja visake ta jõkke. Ja kui ta ära uppus, siis oli ta nõid, sellepärast et jumal ei tulnud talle appi. Ja kui ta mingil põhjusel pinnale kerkis, siis oli ta ka nõid, sellepärast et talle tuli appi saata. Kõik see meenutab natuke nõiajahti ja ja noh, ma pean tunnistama, et mina olen mänginud ühes ojasoo lavastuses Ja ole, olen olnud näitleja naisnäitleja tema lavastuses. Ja, ja ma võin, ma võin öelda ja, ja ma võin öelda, et ojasoo oli erakordselt suurepärane lavastaja, kes pani isegi karud tantsima minusuguse karu naiste rollis. Nojah, aga, aga rääkides veel kord need võrdlused nõiajahiga, noh selles mõttes noh, ei ole, ei ole päris nagu sajaprotsendiliselt pädev, et eks nõiajahi ohvriks sattus kõikvõimalikke inimesi. Ja, ja ojasoo juhtum selles mõttes ei ole päris otseselt nagu sellise süütu inimese vette uputamine. Ojasool, nagu me teame, oli üks andar, mitu korda saab ühte inimest, räägin, räägi, räägin selle asja ära. Ei, ma tahangi sinna jõuda, et tal üks selline kuidas öelda, konflikt oma. Ma saan kolleegiga naisnäitlejaga, keda ta siis kaks korda lõi ja selle tulemusel said aga karistada see kõik oli väga dramaatiline, see oli, ma arvan, et rohkem avalik, kui see ohver näiteks ise oleks tahtnud. Ja. Tiit Oja, sa siiamaani minu minu mälu järgi ei ole teatri NO99 kunstiline juht ja mida te iganes enne seda enne selle juhtumi avalikuks tulekut oli. Aga, aga minu küsimus on ikkagi jätkuvalt see, et oletame, et Tiit Ojasool oleks, tal oleks veel mingisuguseid süütegusid, noh isegi võib-olla jubedamaid, et kas, kas me, kas see tähendaks seda, et lavastajana teatrikunstnikuna on tema professionaalsel tegevusel nagu lõpp? Et äsja just teater NO 99 ja noh, ma, ma saan aru, et tegelikult ikkagi valdavalt Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper, said ühe väga olulise Euroopa teatriauhinna, mõned inimesed on seal isegi siin Euroopa teatri Oscariks nimetanud. No mis iganes, võib-olla noh, ma ei tea, see võrdlus on ebakohane, aga fakt on see, et kõige viletsamad teatrit nad ei tee. Et, et mis siis saab, et kas kas Tiit Ojasoo võib Eesti vabariigis üldse midagi lavastada või ta ei või lavastada üksi üksnes selliseid riikliku sümboolikaga seonduvaid etendusi või kust me selle joone tõmbamine, mis, mis nagu võiks olla? Mina ka mina kahtlustasin seda, et, et ilmselt siin on ka ka lavastajate teatritegelaste omavahelist pinget, kes selle Eesti vabariik 100 lavastuse au endale saab. Ma, ma näen siin taga mingisuguseid varia. Aga tegelikult jõuame selle juurde tagasi, et mitu korda saab inimest nagu hukka mõista või süüdi mõista. Mulle õudsalt meeldis Peeter Oja aasta lõppu see eneseirooniline sketš, kus ta tegelikult mõistis iseennast taaskord hukka agarad seda, kui kohus oli talle karistuse määrata. Aga rahvusringhääling sai hulga kirju inimestelt, kes juba enne seda, kui Peeter Oja 31. detsembri õhtul ERRi eetrisse jõudis, nõudsid, et sellise moraalse palgega isikut ei tohi kasutada aastavahetuse meelelahutusprogrammis kõige tõsisemalt ilma irooniat inimesed saatsid selliseid kirju. Ja ka sõna moraalne pale esines ühes ühes neist kirjadest vähemasti, mida mina nägin. Vabariigi aastapäeva kontserte lavastanud Jaak Prints, Ain Mäeots, Elmo Nüganeni ja väga-väga-väga paljud teised ehk siis. Plekitud inimesed, aga mina ei jaga seda arvamust, et. Tiit Ojasoo, kes on vabandanud, kes on astunud teatrikohalt tagasi, kes on leppinud konfliktse osapoolega ju kokku, et et küsimus on lahendatud. Et see võiks olla nüüd põhjuseks 100 neljakirjale, kõlab nagu 40 kiri, vanemad raadiokuulajaid, võib-olla mäed 104 104 kirja allkirjastatud hulgas, ma pidin ikka mõne nime puhul käega guugeldama, et aru saada pisut libedale teele, aru, mis sa tahad öelda, aga, aga ma mõtlen sulle vastu selle poole pealt, et, et isiklikult igaüks meist võib jätta Tiit ojasoo lavastused vaatamata absoluutselt iga Konrad Mäe maalid vaatama ja täiesti. Ja ja, ja, ja Tõnismäe muusika kuulamata ja mida iganes veel suudetakse välja mõelda, et see on igaühe isiklik valik ja selles mõttes nagu täiesti nagu arusaadav. Aga kui keegi ikkagi tegelikult üritab oma sellist väga jäika vaadet peale pressida valikuna nagu tervele ühiskonnale, et kahtlasem asi, et silmas pidama jäiga vaatajal. Ma peangi silmas neid, kes ütlevad, et Tiit ojasoo ei tohi enam kunagi midagi tähtsat lavastada, eks ju. Et see on tegelikult ikkagi selline suhteliselt autoritaarne mõtteviis. Et siin tekib küsimusi sõnavabaduse kunstivabaduse üldse nagu Eesti ühiskonna vaimse tervise ja muude selliste asjade suhtes, aga noh, ega see ei ole Eesti fenomen, et nagu ma isegi kirjutasin oma selle kommentaari siin kuu aega tagasi, ma noh, niivõrd mitte ei mõelnud Eesti peale, et kindlasti ma ei osanud Tiituaalse peale mõelda, aga ma pidasin silmas seda, mis toimub näiteks Ameerika Ühendriikides Suurbritannias, eks ju, nüüd viimane tuntud lavastajast ohverani muide üldse Woody Allen, kelle, kellega koostööst näitlejad lahti ütlevad ja kes iganes veel noh, tegelikult vist võib vist öelda, et tema puhul on veel eriti segane, et kas oleks üldse mingitki põhjust on või ei ole, eks. Aga jah, igaüks meist isiklikult võib otsustada, et nüüd pärast mingit tegu või mingisugust seisukoha üks või teine kunstnik mulle enam ei meeldi ja see on täiesti fain, eksju ma olen ise jätnud mingite muusikute kuulamise järgi, kuna ta on kuskil väga elavalt esinenud mingitel täiesti totvatel teemadel. Mingi mõni aasta hiljem ma olen jälle kuulama hakanud, sellepärast et ega see muusika tegelikult on ikkagi looming on asi, mis teatud mõttes alati seisab nagu eraldi looja, nagu isiku sellistest muudest külgedest, eks. Aga ühiskonnad on ikkagi midagi lahti mitte ainult Eesti ühiskonnas, vaid, vaid ütleme selle, selle õhtumaade ühiskonnas on, on, on mingi väga sügavalt mõrad sees mis mõjutavad ka poliitikat. Mõrad on ilmselt selles, et ühtepidi vaadatakse pangaarveid, teised teiselt poolt vaadatakse kui usutakse mustanahaliste pealetungi kolmandalt poolelt, et ei usuta kohtuvõimu sõltumatust. Neljandalt neljandast küljest on levima hakanud mingisugused lihtsad aga väärad sõnumid. Mina tunnen küll muret, Anvar. No ei, no eks see hüsteeriline foon on pisut veider, eks nali naljaks, aga tegelikult me tegelikult tegelikult muidugi oleme ühe aspekti siin ära jätnud, et 100 neljakiri olnud ka esimene koht tegelikult, kus Eestis protestiti selle vastu, et Tiit Ojasoo või siis NO 99 mingisuguse tema osalusega seda Eesti vabariik 100. Vastuvõtuetendust lavastab, et tegelikult kõige esimene, kes veel protesteeris selle vastu enne seda, kui see nagu ametliku kinnituse sai, oli ju tegelikult, et EKRE taustaga väljaanne nimega uued uudised ja EKRE on tegelikult olnud siin antud juhul ka kogu selle nädala. EKRE on siis riigikokku kuuluv konservatiivsete vaadetega erakondadeks. Et väga selline populistlik ja sõnakas, et nemad on siis patesteerinud selle vastu vähemalt sama jõuliselt ja järeleandmatult leppimatult nagu need 104 alla kirjutanud. Ja nende siis omakorda liitlased avalikkuses, et, et see on nagu selles mõttes jah, et veider, et meil on siin ühelt poolt on selline vasakäärmus, teiselt poolt on kas nüüd siis paremäärmus või mingi noh parema sõna puudumisel kasutame siis neid, et nad on nagu mingisugusel kultuuriliselt teemal omavahel kokku saanud, et need pooled tavaliselt on omavahel noh, viimased 40 või 35 aastat olnud lääneühiskonnas sellises raevukas kultuuri konfliktis, aga nüüd on Eestis antud juhul nagu, mis puudutab sellist loomevabadust ja kunstivabadust, on nad siis ühel meelel, et ühele ei meeldi kunstniku isikus tema viga, tema eksimus, tema süütegu, eks ju. Teistele teistele ei meeldi see nägu noh, mis iganes, ütleme ma ei räägi siin riigil, ma ei räägi siin juriidilises keeles, et kindlasti ta oli süüdi selles, kui ta kedagi lõi, eks, et et teistele ei meeldi tema kunst laiemalt oma sellises sisuseks, et noh, see ongi, see ongi selles mõttes nagu selle asja nagu paradokse mõlemad nad sobituvad mõnusalt sellele üldisele hüsteeriliselt taustale mille tulemused on siis tegelikult sellised, noh, ütleme nii, et veidrad, et siin üks, üks tuttav, kes elab välismaal, oli mõned päevad sel nädalal Eestis läks tagasi, ütles, et tegelikult päris hea on mitte nagu kursis olla sellega, mis siin toimub. Et. Ära nüüd teeme nii, et las ta olla, kes oli hästi ja et ma mingis mõttes nagu olen kade, jagan seda arvamust, et, et, et kui me edasi lähme sealt 104 kirja juurest, siis tänaseks me oleme jõudnud olukorda, kus riigikogu opositsioon osaliselt vähemasti nõuab justiitsministri Urmas Reinsalu tagasiastumist. Talle heidetakse ette seda, et siis, kui see hüsteeria laine nagu esimese sellise tipu sooritas, siis Urmas Reinsalu tubli kohusetundliku poliitikuna tegi sellise arvestuse. Kui ta nüüd astub ojasoo kaitseks välja, siis kindlasti tema valijatel on see hästi meelepärane, kirjutas ühe arvamusartikli, mille avaldas Delfi. Ja siis alles hakkas uus jant peale, aga võib-olla sa siis. Ja hea. Raadiokuulajad tere tulemast riigikogu valimiste kampaaniasse, 2019 on selle asja nimi. Ma isiklikult soovin Tiit Ojasoole palju edu, Tiit Ojasoo ei kandideeri, ma olen üsna veendunud selles. Ma soovin, Tiit Oja selle edu, et aga tulevikus lavastaks suurepärase teatritükke, kes tahab, läheb vaatama, kes ei taha, ärgu mingu. Aga vabandust väga. Ma ma olen aastaid austanud ja ka kas eelmises või üle-eelmises saates, ma ütlesin Jürgen Ligi kohta, et tegemist on väga ausa ja siira poliitikuga, mina vaidlesin soojust vastu, sina vaidlesid vastu, mina ütlesin, et nii see on. Ja nüüd ma pean tunnistama, Jürgen Ligit, sina, kes sa suudled Kaja Kallase kätte? Sina, Jürgen Ligi, kes aastal 2012 halvustasid seda naisterahvast otse-eetris TV3s. Sina, Jürgen Ligi, kes sa oled otse-eetris halvustanud, Kadri Simsonit. Oled nüüd muutunud naisõigusluseks. Oled nüüd muutunud inimeseks, kelle jaoks? Väidet ana karja kambakas on midagi kohutavat. Olgem ausad, ma tahan, ma tahan tegelikult seda öelda, et et lingvistiliselt. Kuidas me seda kanakarja kambaka lugu, see see väljend pärineb vist oli 65. aasta 62. aasta romaanist filmist, raamatust, raamatust, mis laimule pesaks Kennesse, Elton giidi, kes või mis iganes. Romaanist lendas üle käopesa. See kanakarja kambakas pärineb sealt ja, ja mina olen seda terminit kasutanud, noh ma mäletan ka oma ülikooli ajal. Aga, aga ma ei ole seda kunagi seostanud kuidagi mingi mingisuguse nais või meessooga, et minu jaoks on see kanakarja kambakas tähendab surnuks nokkimist. Ei vaata, siin on toimunud nagu nihe, et kui seal nagu nädala esimesel poolel Urmas Reinsalu kriitikud nagu keskendusid sellele fraasile kanakarja kambakas, siis ma saan aru, et nüüd umbusaldusavalduse umbusaldusavalduse kontekstis on nagu välja toodud üks teine fraas sellest Reinsalu arvamusloost, tsiteerin. Kui ma tema lepitusmenetluse juhtumi kohta omal ajal arvamust avaldasin, siis mõistsin ma naistevastase vägivalla hukka, kuid nüüd tänase kirja valguses lausa kahetsen seda avaldust. Kui ma tema lepitusmenetluse juhtumi kohta omal ajal arvamust avaldasin, siis mõistsin ma naistevastase vägivalla hukka, kuid nüüd tänase kirja valguses lausa kahetsen seda avaldust. Tsitaadi lõpp, Urmas Reinsalu kirjas, et see on nüüd see, mida tõlgendatakse kui naistevastase vägivalla õigustamist. Noh ma ei, ma ei taha ka nakatanud analüüsid. Seda on aga aga keegi. Me kumbki sinuga ei õigusta naistevastast vägivalda. Jumala pärast. Et siin on nagu poliittehnoloogia kohta poliittehnoloogiaga olukord ja üle kogu selle poliitilise põllu tegelikult ja, ja ma olen täiesti veendunud, et mingis teises kontekstis Jürgen Ligi kirjutaks alla samasugusele avaldusele või veel karmimalt räigemale veel segasemale sõnastusele, räägiks kanakarja kambakas ja, ja millest iganes, aga antud juhul lihtsalt on tehtud arvestus et Urmas Reinsalu isikus sellel teemal on võimalik koalitsiooniga koalitsioonile tekitada suur probleem. Tegelikult see oli loogiline, poliittehnoloogiline käik, kudumine, aga seejuures võetakse selline hästi silmakirjalik hoiak, et tegelikult tegeletakse naistevastase vägivalla vähendamise või ma ei tea, millega Urmas Reinsalu karistamisega naistevastase vägivalla toetamise eest, et kaks sellist poliittehnoloogilist Algatust on siin omavahel kokku jooksnud ja ja, ja no kui nagu Urmas Reinsalu poolt on, noh tegelikult ma arvan, et kuni reedeni oli tegelikult olukord ikkagi pigem selline, et EKRE istus nagu kõrval ja nagu mõtles nagu nukralt, et noh, nüüd jälle iga minutiga läks neli valijat nagu EKREst IRL-i poole peal ära, eks ju. Et siis nagu Reformierakonna puhul ma isegi päris täpselt ei saa aru, et seal on ilmselt ikka puhtalt nagu lihtsalt see valitsuskoalitsiooni kõigutamine. Ma arvan küll, jah, ma arvan küll, jah. Muidugi, kui me räägime inimestest, kes käivad valimas ja kes ilmselt aeg-ajalt saavad kas poe tänaval või poe taga või poes kokku, siis nende jaoks töötavad rohkem sellised kuvandit nagu nagu kanakarja kambakas. EKRE EKRE juhtpoliitikud on ise ju nagu kogu oma sellise teadaoleva tegudest tegevusperioodil sarnaseid veel hullemaid fraasi kasutanud. Jaa, aga mis vahe okaskaamelikarja kambakas või kukekarja kambakas või ka meelioniga kindlasti on vahe, aga ei ole. Antud juhul ma lihtsalt ei näe seda siirast muret mitte kuskilt, ma näen igal pool arvestust tegelikult nii nagu ta siin noh, meie ümber nagu toimub. Et räägime siis nagu sotsiaaldemokraat Hannes Hanso, seda et sotsiaaldemokraatlik erakond on ka sellises huvitavas olukorras, eks, et et valimised, nagu sa siin ütlesid, lähenevad kampaania sisuliselt käibeks. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna mitmete maalt valitud saadikute hirm on see, et kohtudes valijatega ja ma arvan, et see on reaalne olukord, nende käest küsitakse, et kuule, sa oled nagu mõistlik. Mees, et kuradi asja Ossinovskiga seal Tallinna sajad. Kas sa tahad öelda, et muidu lekkis tiinust? Ise panite aktsiisile otsa, kas, kas te tahate anda venelastele kodakondsuse või mis te teete seal? Kindlasti Hannes Hanso mures on Ivari Padari mures on veel terve rea umbes sarnaste inimeste mure ja ma ei halvusta ei seda küsimust, kuusi, seda ei neid inimesi, kelle käest küsitakse, aga, aga fakt on see, et mure selle üle, kuidas nüüd valimistele minnakse, on kahtlemata nagu olemas ja selleks nagu need inimesed, kes, kelle valijad ei ole Tallinna ülikooli lõpetanud ühiskonnateaduste magistrid, Nende inimeste mure on tegelikult reaalne ja, ja, ja nendel on vaja eristada sotsiaaldemokraatliku erakonna põhijoonest. Nii et ka noh, kuhu sa need tüüri tsaari, ma tahan öelda, et ka Hannes Hanso avaldus selle kohta, et ta annab oma hääle Urmas Reinsalu umbusalduse poolt on tegelikult noh, ma arvan, pigem siiski kaine arvestus. See dirigent sinna, et osa sotsiaaldemokraatliku erakonna poliitikutest, kes kindlasti tahavad pääseda järgmisel aastal parlamenti Võitlevad naiste õiguste eest rohkem, kui nad seda tegelikult teevad. Vastandavad ennast omaenda erakonna ministritele. Ja see on nende parteisisene ja poliitiliselt isiklik selline kaalutlused saada valituks. Kui räägitakse valimistest poliitikas, siis need on alati isiklikud teemad, eks ju, et erakond panebki kokku valimisnimekirja teeb valimisplatvormi mingisuguse reklaamikampaania, aga lõppude lõpuks valijaga kohtuma, temalt häält kätte saama, pead sa minema nagu ise. Vabandust, aga Hannes Hanso, Ivari Padar on sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmed ja on tegelikult ju andnud oma hääle sellesama aktsiisipoliitika ja kõige muu pool, see on hea küsimus ehk siis ehk siis kapp ka poe ees poeteel või poe taga peaks aru saama sellest, et see on silmakirjalikkus. No mida ma siis praegu rääkisin, et selles mõttes nagu mure on reaalne, et miks me sinna jõudnud oleme saanud, miks nemad sinna jõudnud on natuke teine teema, eks ju. Ja ja noh, ma arvan, et eks küllap selle aasta jooksul tekib vähemasti kuskil kitsamates ringides, aga mine tea, võib-olla ka avalikult sotsiaaldemokraatlikus erakonnas küsimus ka selle üle, et kas ikka Jevgeni Ossinovski on kõige parem esinumber 2019. aasta märtsis valimistele minnes, et kas see ei too kaasa selle ükskõik kuhu, mis, mis iganes asjaoludel mõni sotsiaaldemokraatide kandidaati kuskil debatile või mingil üritusel ilmub, et tema käest küsitakse ikka selle kohta, et miks aktsiise laekunud kui ja ja et, et kas tegelikult ikkagi see omaaegne aktsiisipoliitika on olnud mõistlik ja miks käivad eestlased massiliselt Lätist õlut ostmas ja jällegi ma ei räägi sisuliselt siin, ma räägin sellest, et mis tegelikult kindlasti nagu kohtumisel valijatega nagu toimuma saadaks. Siis võiks peaaegu ju õnnitleda Eegaaerreed ja vabaerakonda, juhul kui nad saavad oma nimekirja viis kõva nime etteotsa. Ja see oligi minust teinud. Ei no ega, eks, eks eks ka vabaerakonnal on väga suured mured, et ma ei tea, kas nüüd on jõudnud juba vabaerakonna puhul juhul kui nad saavad viis tugevat. Aga, aga tulles nüüd Urmas Reinsalu ja valitsuse püsimise juurde tagasi, et siis et väga noh, eks, eks ta on selles mõttes nagu kogu see praegune umbusaldussituatsioon on oluliselt erinev nädala tagusest või pooleteise nädala tagusest Kadri Simsoni umbusaldamisest. Kadri Simsoni umbusaldamine oli selline klassikaline Eesti. Parlamentaarne kuidas öelda rituaal, kus tegelikult opositsioon teadis, et see läbi ei lähe, kui ka koalitsioon teadis, et seda on võimalik ära kasutada oma jutupunktide ja mingite põhimõtteliste ideede esitamiseks sealtsamast riigikogu kõnetoolist, aga nüüd selle Reinsalu ja naistevastase nii-öelda vägivalla juhtumi puhul on asi ikkagi pigem selline, et täpselt ei tea, mis sealt tulla võib, et ma, ma pakun kogu nädalavahetusega, täna on Jüri Ratas ja Jevgeni Ossinovski teinud tegelikult päris palju tööd selleks, et oma erakonna mõningaid liikmeid noh, nii-öelda ära turvata, et nad ei hääletaks valesti või siis paremal juhul lihtsalt läheksid välisreisile või oleksid kohtumisel valijatega sel päeval, millal see hääletas, seal parlamendist tuleb, aga kuna tegemist on sellise nagu kultuuriväärtus teemaga mitte niivõrd nagu küsimusega sellest, et kas tasuta ühistransport või mitte tasuta ühistransport või midagi muud sellist, eks et siis on seal tegelikult ootamatused võimalikud. Aga samas jällegi ma ei usu, et mõned Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Parlamendi saadikutest asendusliikmed väga tahaksid nagu koju minna, et selle asemel et veel aasta otsa seal riigikogus oma valijaid esindada. No kõige lihtsam ongi ju tegelikult pildile pääseda, pildil olla just nimelt väärtuspõhiste teemadega, et tasuta ühistransport võib-olla isegi juba on noh, näiteks tallinlaste jaoks väärtus, ma arvan, et on, ei, ma mõtlen, et, aga, aga kui sa kultuurilisi kultuurilistest väärtustest, siis siis need ongi sellised väga head konflikt, sellised teemad, kus tõepoolest saab mängida, mängida lingvistiliselt, saab mängida tunnetega. Saab mängida valija emotsioonidega, ehk siis poliittehnoloogiliselt, millele sa viitasid. Ongi need kõige mõjuvamaid. Selle teema, kui võiks kokku tõmmata ja ma arvan, et me saame sellest muidugi veel rääkida, et selle teema tänaseks kokkuvõtteks ma tahan öelda, et ma kardan 20 neljandat veebruarit teksti nagu noh, ütleme nii siiralt, et sest et etendus ja seal Eesti Rahva Muuseumis toimub kantakse üle Eesti Televisioonis, vaatajaid on sadu tuhandeid, kohapeal on 1500 kutsutud sealhulgas kindlasti tulevad kohale ka EKRE liikmed, kes Tiit Ojasood silmaotsaski näha ei või. Paljud tublid kultuurimarksistid, kes samamoodi Tiit Ojasoo silmaotsaski näha ei või siis solvatakse massiliselt ja kindlasti avaldatakse oma solvumist sotsiaalmeedias, ajakirjanduses, kus iganes. Ja võib-olla õnnestub nõuda kellegi tagasiastumist. Ärakeelamist. Ja Anvar, aga me teadsime ette, et ükskõik milline suurem või väiksem sündmus mis puudutab suuremat-väiksemat hulka ühiskonnast saab alati mingisuguse kriitikatulva ja me teadsime seda sinuga ette, et Eesti vabariik 100 puhul alal alati tekib mingisugune 104 või 200 304, kes ütlevad ma, kas me sellist eeslaborit Ma ma olen võinud sel teemal nalja teha ja on siin saate alguses rääkisime pikalt, kui prohvetlik ma olen, aga noh, tegelikult seda, et me tõenäoliselt kogu Eesti vabariigi 100. sünnipäeva aasta tegeleme hüsteerilise solvumisega erinevatel teemadel, et seda ma küll ennustada. Mina võtaksin ja soovitan kõigil raadio kuulajatel võtta asja täiesti rahulikult ja naljaga. Nii ta ütles, see mees riigikogus toimub tõesti kohtusse ei tohiks jõuda ja praegu kahtlemata need, kelle vastu mingisugused pretensioonid on esitatud, nemad sageli vaidlustes püüavad esitada just nagu toimuks mingisugune riigikogu diskussiooni summutamine, juba opositsiooni mine. No ei ole. Tegemist on ikkagi sellega, et püütakse leida, kui kaugele võib minna väljaspool riigikogu toimuma diskussiooniga see, mis toimub riigikogu saalis, see on ikkagi kaetud parlamentaarse identiteediga. Parlamendi liikmed võivad oma vaidlustes riigikogu saalis kasutada ka laimavaid väljendeid. Kaheksandal jaanuaril sellel ütleme ära, kes oli ka ütleme ära ja see oli. Jaan Ginter, Tartu Ülikooli õigusteaduste professor Aktuaalse kaamera otse-eetris on sellises tsitaat võetud. Väga asjalik tsitaat minu meelest kaheksandal jaanuaril, sellel aastal ütles keskerakondlane Jaanus Karilaid parlamendis et Reformierakond ei ole eesti sõber. Ma vahepeal arvasin, et Reformierakonna esimees Jürgen Ligi on häbist maa alla vajunud. Esindaja Jürgen Ligi on häbist maa alla vajunud ja enam ta teda saalis näha pole. Aga kuidagi enda tagasi imbunud siia saali. Ja selliseid väljendeid kõlab riigikogu istungitesaalis kogu aeg. See on samasuguseid väljendeid kõlab Briti parlamendisaalis prantsuse parlamendisaalis saksa parlamendisaalis, Läti parlamendis saalis. Ehk siis see, et Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu ja tema perekonnaliikmed nõuavad nüüd advokaatide vahenduselt meie poolt juba mainitud Jürgen Ligit ja EKRE fraktsiooni juhi Martin Helmelt 100000 eurot. Või nende ehk siis Sarapuu ja tema perekonna koostatud kirja avaldamist. Kas Postimehes, Päevalehes, sirbis, Maalehes, ühesõnaga mingisuguses Üle-Eestilises väljaandes on tegelikult pretsedent. Nii palju kui ma suutsin Suutsin võrguavast avarustest leida siis ega neid kohtulahendeid, mis puudutavad parlamendis öeldut või otsustatud nüüd just väga palju ei ole. Et viimane oli Prantsusmaa Prantsusmaa parlamendi otsus, mille kõrgem kohus tühistas, mis puudutas seda, et et vangid protestisid selle vastu, et Jehoova tunnistajad ei või nendega kohtuda, noh, mingi täiesti jabur asi tegelikult. Mõistis on see poliitiline arvamus, arvamuste vahetus olnud traditsiooniliselt väga, väga vaba ja ohjeldamatu. Et ja keegi ei ole reeglina eriti poliitikute omavahelistes debattides mingisuguse sõna või fraasi või süüdistuse pärast reeglina kohtusse läinud. Miks sa Eesti esile tood, see on neist asjast midagi. No ja aga, aga see on Lätis samamoodi. Soomes sama, ta päris ei ole. Tegelikult ka Euroopa sees on tegelikult erinevaid traditsioone ja et ma ütlen ausalt, et ka selline saade nagu meie sinuga siin teeme, et et ega see päris mitmes Euroopa riigis nagu päris samasugusel viisil käia ei saaks, kuna need saatejuhid oleksid oluliselt ettevaatlikumad, kui meie sinuga oleme siin. Noh, kui nüüd peaks tõesti juhtuma, nimeta mõni Saksamaa palume ka Prantsusmaa, et seal on need tavad hoopis nagu teistsugused, et Prantsusmaal on meil ju päris palju neid näiteid küll ei oskanud nimeliselt nimetada, siin aga, aga ma olen ajakirjanik, kuna oma kolleegide tegevuse vastu ikka huvi tundnud ja lugenud, et seda nimetatakse sellist. Ma ei tea, mis see eestikeelne termin on, suu, korvistamine õiguslike vahendite läbi, eks ju. Et kui on ikkagi kuskil mingisugune kas opositsioonipoliitik või mingi aktivist või ajakirjanik, kes liiga tüütult ajab mingit asja, mingit teemat esitab liiga palju küsimusi, et siis mõistlik on need küsimused nagu juppideks võtta, leida sealt mingisugune väide, mida annab kuidagi õiguslikult rünnata ja siis asuda ründama, et esitada selle inimese vastu hagi. Kui vaja, on siis veel kaks hagi kaevata politseisse veel kuhugi, et ühesõnaga lõpuks inimene saab aru, et, et kergema nädala lõpetada, eks. Et, et ma tajun ka seda soovi tegelikult siin nende sarapuude perekonnanõudekirja osas, et. Ma vaatasin neid fraase, mille, mida siis ette heidetakse tegelikult, et siin ei ole ju mitte midagi erakorralist, et Jürgen Ligi aga Martin Helme ei väitnud midagi sellist, mis otseselt oleks tõlgendatavad süüdistusena korruptsioonis või, või muus sellises, et, et see oli ikkagi pigem selline retooriline küsimus ja hinnang ja noh, ma arvan, et antud juhul ka arusaadav, sellepärast Arvo Sarapuu on teatavasti just nimelt korruptsioonikahtluse tõttu Tallinna abilinnapea kohalt lahkunud, eks. Et ma arvan, et see on halb, et see, et see pretsedendina on väga halb ja ja parem oleks, kui parem oleks, kui nüüd ikkagi see kohtuskäik nagu ära jääks, et isegi kohtust tuleb lahendus, mis ütleb, et Jürgen Ligi ja Martin Helme ei pea midagi maksma ega kuskil midagi avaldama, siis ma kardan, et see kiusatus nagu veel kord ja veelkord kohtus proovida, et see tegelikult ikkagi jääb alles või noh, teisest küljest muidugi võib nõustuda professor Clintoniga, kes ütleb, et Eesti ongi noor riik ja noor ühiskond ja kõik pretsedendid tuleb järgi proovida. See oleks väga ohtlik pretsedent, sest et mina oleme näinud ju aastaid seda, kuidas tegelikult kusagil ühiskonna serva peal näiteks poliitikud või näiteks suurettevõtjad, kellel on mingisugused huvid. Katsetavad kogu aeg seda piiri, kust saaks nagu natukene üle üle üle astuda või kus saaks natukene kruvisid kinni keerata, et see on. See on erakordselt ohtlik pretsedent, sest et ma ei tea, mis siis järgmisena saab, et keegi annab Martin Helme kohtusse sellepärast et ta julges vabas Eestis babas rahvusringhäälingus öelda, et ta ei usalda Eesti kohtusüsteem. Kui ta nii väidab, siis see on tema õigus väita. Meie õigus on teda uskuda või mitte utiseerida, kritiseerida. Aga, aga ilmselt mitte kohtusse kaevata. Võib-olla kohtunikud võiksid ta kohtusse kaevata, ma ei tea, aga see oleks. Mõttetu antud juhul usalduse puudumine või olemasolu ei ole kindlasti asi, mida annaks nagu kohtus, nagu väljendada. Ma tüürin sinna, et ühiskond on tervem ja vabam siis kui sellise parlamentaarse minu, minu jaoks täiesti igapäevase parlamentaarse väitluse peale ei teki kohtuasja. Ma ei saa. Ma ma, ma olen selles mõttes peaministriga nõus, et igal Eesti inimesel on õigus igas teist eesti inimest kohtus. Võib-olla vaba maa. Võib-olla peaks selle asjaga siin häda õiendama, et kellelgi oleks jälle mingit küsimust, et mina isiklikult arvan, et see Keskerakonna tasuta ühistranspordi plaan, eks, nagu ta on, et selle, selle üle võib vaielda, kas see on hea plaan, halb plaan, mina ei saanud aru, et see halb plaan modevelt, nii et las ta olla. Aga ma ei usu, et see tasuta ühistranspordi plaan majandusminister Kadri Simsoni poolt on ette võetud, sellepärast tuua perekond sarapuude firmale korruptiivset tulu. Ma ma tõesti ei usu seda, aga, aga samas ma olen täitsa kindel, et kui Jürgen, Ligi või Martin Helme tahavad seda küsimust esitada, siis neil peab parlamendiliikmetena olema õigus seda küsida ja perekond Sarapuu ja Kadri Simsonile avaliku elu tegelastena poliitikutena on tegelikult kohustus selles debatis nagu vastata ja nagu selgitada, et miks siis tegelikult seda tasuta ühistranspordi asju aetakse. Niimoodi ongi. Mina usun sellesse, mina usun Eesti riiki nii palju, et keskkriminaalpolitsei ja kaitsepolitsei on täiesti võimelised paljastama suuri korruptsioonijuhtumeid, nad on seda teinud, nad teevad seda ka tulevikus. Ma soovin neile selleks jõudu. Aga antud hetkel ei ole ju mitte mingisugust alust või põhjust seostada Kadri Simsonit ühistransporti, Arvo, Sara, see ei olegi oluline praegu antud juhul ma räägin lihtsalt seda küsimust küsida, see õigus peaks, Martin Helmel oleme loomulikult on jah, see on ka sull mull, aga see tahetakse ära võtta just. Ja see on halb. Anvar Samost ja Ainar Me räägime nüüd riigist, mida me oleme toetanud, mida me toetame ja toetame tulevikus. Tegemist on Ukrainaga. Ukraina sõdurid on siinsamas Tallinnas meie haiglates ravil. Me anname Ukrainale pool sõjalist abi, meie instruktorid aitavad neid välja õpetada. Tegemist on ikkagi väga naljaka riigiga, kes kannab oma kõige suurema toetaja või suurema liitlase mingitel juriidilistel põhjustel nimekirja, kuhu kuuluvad riigid, keda nimetatakse maksuparadiisiks. Muidugi kahtlen, et kas need põhjused on juriidilised, et kui nüüd rääkida inimestega, kes ukraina tegelikkusega hästi kursis on, siis nad muidugi ütlevad, et tõenäoliselt on seal taga kellelegi mingisuguse valitsuse või ametnike või poliitikute üle mõju omava ettevõtja või ettevõtjat Te või mingi huvigrupi nagu sellised kitsamad huvid, et see tehti nagu lihtsalt põhjustel, millest me ei pruugi siit kaugemalt vaadates nagu arugi saada, mis ei ole kaugeltki juriidiliselt, sest et juriidiliselt oleks väga lihtne olnud näha seda, et Eesti ei ole maksuparadiisi, juriidilisi ega ka Läti näiteks juriidiliste samasse nimekirja sattunud. Jah, juriidiliselt on ikkagi nii, et 2019. Kehtestab Ukraina kapitali ettevõttest väljavõtmise maksu, mida Eestis ei ole ja, ja, ja seetõttu ma, ma väga loodan, et tegemist on sellise Noh, peaaegu pool tehnilise apsuga, loomulikult on Ukraina ja korrumpeerunud riik loomulikult Ukrainas kohtusse kaebama. Loomulikult on Ukrainas siiamaani oligarhid, loomulikult ei ole Ukraina suutnud läbi viia neid reforme, mida temalt Ta on oodatud. Aga teisest küljest Teisest küljest on Ukraina selline riik, kes hoiab tegelikult ühte lohet Euroopa piiridest eemal ja seda oma oma inimeste elu hinnaga. Sellepärast need sõdurid siin ravil ongi, et me, me, me, me aitame neil seda, seda lohet Euroopa piiridest eemal hoida. Aga ega see ei ole mingi esmakordne juhtum, et sa siin alustasid nii dramaatiliselt, et samal ajal kui sõdurid on siin ravil ja nii ja naa ja noh, ega, ega Eesti on Ukrainaga olnud noh, selles mõttes nagu sama samalaadsetes suhetes, nii heas kui halvas on rohkem kui 10 aastat kindlasti, et, et ma meenutaksin siin ühte suurt Eesti ettevõtet, kes juba aastaid tagasi tegi suure investeeringu ühte gaasitehasesse gaasitöötlemistehasesse, õigemini Ukrainas importidest, siis Ukrainasse vastavad seadmed ja erinevalt seda, mida seal millest, mis seadus ütles, ei saanud kohalikult maksuametilt enam tagasi seda sisendkäibemaksu. Asja käisid miljonites eurodes, eks ju. Asja käisid lahendamas peaminister Ansip, majandusminister, parts, president Ilves, noh, ma ei tea, ilmselt veel diplomaadid, ametnikud, parlamendi liikmed, kes iganes. Tulemus, ma saan aru, et oli null, et ei saanudki raha tagasi. Et sellepärast, et seal kellelegil oli mingisugune konkreetne äriline huvi, seda raha mitte tagasi maksta. Et eks, eks, eks siin küsimus ongi selles, et praegu me aitame Ukrainat, et kaitsta ennast Venemaa rünnakute eest selle sõna kõige otsesemas mõttes. Seda teevad veel paljud lääneriigid, eks, aga, aga noh, kuidas aidata Ukrainat õigusriiki üles ehitada ja korruptsiooni vähendada, et noh, see on palju keerulisem, selgub, et selleks ei piisa, lihtsalt ma ei tea, tankitõrjerelvade tarnimises või sõdurite ravila. Sest paraku ei piisa ja, ja Ukraina puhul on see fenomen nii palju, kui ma aru olen saanud, et keskvõimu ja keskvalitsuse tasandil ma ei räägi parlamendist, ma räägin valitsusest. On kõik juba nagu justkui korras on? Ma kahtlen, ma olen, ma olen niimoodi aru saanud, aga, aga probleem on, probleem, on probleem. Saaria probleemide kohalikes probleem on kohalikes kohalikes omavalitsustes. Ma tunnen ühte inimest, ma ei saa seda nimetada ühte inimest, kellel on Ukrainas päris suured ärid. Tema on kirjeldanud seda, et et asi on läinud isegi natuke nagu hullemaks, kui oli varem. Et kui varem sa teadsid, kellele see altkäemaksu andma siis nüüd tuleb anda altkäemaksu selleks, et anda altkäemaks. Mingis mõttes on muidugi väga lihtne, ma ütlen siin kohe vahele, et keegi meid kohtusse kaebaks, et altkäemaksu ei maksa anda. Isegi ei tohi, see on ebaseaduslik. Ma olen kuuldiski Ukrainas ebaseaduslikule. Jah, paberil küll paberil küll ja teine, mida see ettevõtja on kirjeldanud, on see, et kui käivad mingisugused läbirääkimised mingi tehingu üle et siis esimesel päeval on laua taga kolm inimest, siis minnakse Dnepri peale kala püüdma. Läbirääkimised jätkuvad järgmisel päeval, aga siis on seal juba viis inimest. Siis minnakse uuesti kala püüdma. Ja kolmandal päeval oli juba seitse inimest, kes kõik vaatavad sulle otsa küsiva pilguga. Kuule, säästaks, kuuled kõigile selge, mis, mis, millest ma väga vabandan, kui ma teen muidu kellelegi siin meil juba kaks vaadet eriti lugeda ette kuulajate kirju, midagi, et kirjutage meile oma kogemustest, Ukraina mitte, ainult et võite kirjutada ka teistel teemadel. Siim Kallas, praegune Viimsi vallavanem, veider kui ka seda nii-öelda ei ole, on siis üks neid, ma ei tea, kas nüüd õigem kasutada sõna väheseid või viimaseid eesti poliitikuid, kel on, tundub, et siiamaani säilinud selline sisemine soov tulla välja aeg-ajalt mingit ideedega, mis nagu hääli toob. Ja noh, tekitavad tüli, aga mis tegelikult nagu küsimustena Eesti ühiskonna nagu arengu suhtes on olulised sel nädalal. Nii see vallavanem siis analüüsis omavalitsuste tulu küsimusi ja, ja tuli välja mõttega, et Eesti võiks ikkagi mõelda sellise asja peale kinnisvaramaks, mis laekuks siis kohalikele omavalitsustele, mis muudaks kohalikud omavalitsused sõltumatumaks riigist ja mitmekesistaks nende siis sissetulekuid. Ja, ja noh nagu arvata võis, et kuna mitmed erakonnad on enda jaoks maamaksust teinud juba sellise poliitilise valimiskampaania instrumendi ja üldse kuidagi see on väga ebapopulaarne teema, et siis tema isegi tema enda erakonna sees. Tsiteerin Arto aasa, Reformierakonna fraktsiooni liiget. Vana idee kinnisvaramaksust sai Reformierakonna fraktsioonis jätkuvalt jääkülma suhtumise osaliseks. Tsitaadi lõpp, et ühesõnaga tegelikult see idee tegelikult vääriks nagu arutelu, sellepärast et erinevalt poliitikutest, kellel on ebamugav minna kuskile valijatele ütlema, et kuulge, et selle asemel, et võib-olla siin teile veel väänata mingisugune kaval Maksu krutski kaela, et oleks võib-olla parem, kui inimesed maksaksid oma kinnisvara pealt mingit selget ja arusaadavat maksu, seda enam, et kinnisvaramaks on selline maks, mida on väga lihtne koguda, mille eest pole võimalik kuidagi ära vingerdada ja mis lõppkokkuvõttes ikkagi maksustab pigem neid inimesi, kes on jõukad kui neid inimesi kes põhimõtteliselt peost suhu palgapäevast palgapäevani. Käib siis ikkagi sellest, et kui sul on rohkem kui ainult eluase Ei käi, jutt käib ikkagi kinnisvaramaksust, ma ei tea, kui detailselt seda maksu Siim Kallas läbi mõelnud, aga mulle tundub, et pigem käibki küsimus põhimõttest, et Eestis on olemas maamaks, aga Eestis on kinnisvaramaksu ja Eestis üldse omandit maksustatakse võrreldes tuluga suhteliselt vähe. Ja noh, rääkimata sellest, et meil on ju siin käibemaks ja muud sellised maksud, kus kogutakse nagu valdav osa Eesti riigi maksutulust. No vot see on, see on nüüd üks suur küsimus, et kas maksustada kinnisvara või maksustada pangaarvet. Pangaarvet on ilmselt keeruline maksustada tingimustel, kus sularaha on ikkagi. Ka arvemaks oleks ilmsel, käi pärandimaks, nii nagu sina seda silmas pead või seda Eestis ka ei ole. Ja, ja ma ei ole päris kindel, et kas on hea mõte, aga, aga on väga palju arenenud riike, kus sellised maksud on olemas ja need asjad toimivad. Aga ma tahtsin jõuda selleni, et tegelikult, kui sa, kui sa ütlesid, et Siim Kallase ettepanek ei pruugi olla poliitiliselt kuigi populaarne, siis see on võib-olla väikese ajajoone perspektiivis õige. Aga Siim Kallas on teinud oma poliitilise karjääri jooksul avaldusi, mis on läinud ajalukku ja mida mäletatakse ja meenutatakse ja tsiteeritakse siiamaani, ehk siis tegelikult see on väikene IME Isemajandav Eesti kohaliku omavalitsuse tasandil. See jäi mulle segaseks, aga segaseks, aga, aga iseenesest ma arvan, et see diskussioon on vajalik. Jah, sellepärast et, et meil toimub jällegi selline suhteliselt hüsteeriline arutelu sel teemal, kas inimesed oskavad oma maksuvaba tulumäära välja arvutada, kuigi jutt käib Vistkümne piides arvutamisest, eks aga ei käi diskussiooni selle üle, et kui jätkusuutlik meie maksusüsteem ja riigi ja omavalitsuste tulud Kohtun diskussioon käib selle üle, kui palju erinevaid makse üleüldse ei käi, selliste ei käi tegelikult asjas diskussioon, tõstame, tõstame, käibemaks ei ole sellist diskussiooni või kes ei ole, aga vot tekitame selle diskussiooni, ärme tee erinevaid makse metsikult erinevaid makse tõsta või ma ei tea, sotsiaalmaks. Olemasolevad maksud, advokaat. Võtame või vähendama neid vastu, tõsta neid minu meelest nagu seda käibemaksu veel tõsta, siis see on nagu maksupensionäridele, väikesepalgalistele, kellel iganes, et kes kõigis mõttes olemasolevat maksud ära kaotada. Vähendada näiteks, ma ei tea kunagi, kui sa mäletad, et kui sa mäletad, kuidas praegune käibemaksumäär kehtestati 20 protsenti värskelt nagu mälu see oli siis, kui Eestis oli majanduskriis ja kraabiti ühel juunikuisel nädalal ahastuses kokku viimaseid sente, et Eesti riigieelarve kuidagigi tasakaalu saada. Ja siis öeldi, et ajutise meetmena viiakse sisse käibemaks 20 protsenti sellise 18 protsendi asemel. Nüüd on sellest hetkest möödas. Kui väga ei eksi, siis kaheksa aastat. Nii, kas see on ajutine või see on püsiv või mis sellega nagu täpsemalt? Ma ei saa aru, kuhu sa rihid öelda sellest, et mina tahaks öelda seda, et ta tahaks võimalikult lihtsat maksusüsteemi. Ega lihtsus ei ole selles mõttes nimiväärtus oma lihtsus on väärtus omaette, okei, oletame, nõustun isegi sellega, et lihtsus on väärtus oma aega seal kinnisvaramaks. On siis nagu keeruline maks sul on mingisugune kinnistu, selle väärtus on teada, selle maksustamise reegel on teada, maksumäär on teada, maksabki seda maksu võimalik kuidagi seda kuidagi optimeerida. Väga palju, väga paljudes. Samas sa ise räägid, et inimesed, kelle sissetulek on väiksem, saavad rohkem raha kätte, aga kui teil peaks olema korter või maja või suvila korteri väärtus on tõenäoliselt väiksem kui näiteks Viimsis asuva 400 ruutmeetrise maja maksumuseks ja see on kindlasti ja see peaks olema selle maksustamise mingisugune alus või komponent. Aga see teebki selle maksu keerulisi arvutad 60 ruutmeetrit, 160 960 ruutmeetrit kiisale väärtuse pealt, eks ole. Pluss lahvaks maad juures, mis on ka kinnisvara üks osas, nii, nii. No kuidas praegu maamaksu arvutatakse täpselt samamoodi väga lihtne tegelikult, ja kui samas oleks võimalik näiteks nagu sotsiaalmaksu alandada selleks, et ettevõtjad saaksid rohkem inimesi tööle võtta, veel rohkem palka maksta. Ma arvan, et see ei ole ju. See ei ole ju seda maksusüsteemi nagu oluliselt keerulisemaks tegemine. Ma loodan, et see debatt läheb läheb edasi, et see debatt läheb lihtsamaks, tegelikult debatti ei tule, sellepärast ei Reformierakond ei valitsuskoalitsiooni erakonnad, mitte keegi ei taha selle debatiga tegeleda. Ei saa lihtsalt aru sellest, et kui viieliikmeline perekond elab 60 ruutmeetrises linnakorteris ja nende keskmine sissetulek kogu leibkonna peal on näiteks 1600 eurosse korter asub sinu selles kujutluses. Mõmmi tean, Tallinnas Tallinnas, Narva linnas on suhteliselt väärtuses kinnisvara, ma sind vaatan korteri müügikuulutusi. Väga-väga kallis, tegelikult on, on sama kallis kui Helsingis. Et miks peaks seda perekonda karistama selle eest, et nad elavad 60-le. Oota, ma küsin. Perekond läheb poodi, ostab piima, leiba, jogurtit, siis nad maksavad. Karistatakse sinu käsitluses. Kas sa kuidagi õiglasem meil kahjuks saateaeg saab läbi, et see on väga huvitav diskussioon, et loodetavasti me saame seda järgmise nädala jätkata, et meil üks teema käsitlemata, mis puudutas siis mihukest muutuvat meediaäri Eestis, et soovitan selle kohta lugeda ERRi portaalist põhjalikke käsitlusi, mis seal sel nädalal ilmusid, aga seniks kõike head. Jumal tänatud, et me seda ei käsitle, sellepärast et mina kutsun meediamajasid omavahel rahu sõlmima. See on väga hea jalgpallur Samost ja Ainar Ruussaar.