Viiendal mail 1818 sündis inimene, kelle surma puhul kirjutas tema ustavam ja vanim sõbrad. Meie sajandi teise poole suurim mõistus lakkas töötamast. Inimkond kaotas ühe pea ja sealjuures kõige geniaalsema pea, mis tal meie päevil oli. Need sõnad on kaugel igasugusest liialdustest sest see inimene, kelle kohta nad öeldud, oli tõepoolest geniaalne mõtleja ja teadusemees. Ta oli tulihingeline vabaduse eest võitleja maailma rõhutute inimeste eest seisja ja nende õpetaja. Kuid sealjuures oli ta inimene, kellele polnud midagi inimlikku võõras tema vaimuanded, tema talent, tema mõistus olid nii suured, et oleks võinud kindlustada endale hiilgava ametimehe või teadlasekarjääri. Ta oleks võinud elada külluses ja au sees. Kuid ta loobus sellest kõigest. Loobus väga lihtsa sõna tõe nimel. Sellise töö nimel, mis seletaks inimkonna olemise mõte näiteks kätetee tõelise vabaduse, tõelise võrdsuse, tõelise vendluse, tõelise õnne saabumiseks. Ja ta leidis selle, tõi leidis ja muutus oma aja kõige vihatumaks ja kõigel laimatumaks meheks, meheks, keda valitsused kiusasid taga ja saatsid maalt välja. Kodanlased aga külvasid üksteise võidu laimu ja needustega üle. Teda vihati kõige rohkem, kuid teda armastati samuti. Kõige rohkem armastasid need, kelle kaitseks astus välja tema avastatud tõde. Armastasid ja austasid kogu maailma töötavad inimesed. See inimene, kelle 100 viiekümnendat sünniaastapäeva tähistab täna kogu maailma progressiivne inimkond oli Karl Marx. Karl Marx sündis viiendal mail 1818 treerinud linnas on Saksamaal Reini ääres advokaadi peres. See oli jõukas, kultuurne pere. Õppis gümnaasiumis oma kodulinnas ja seejärel ülikoolisalul Bonnis ja seejärel Berliinis. Õppis õigusteadust, kuid ka ajalugu ja eriti filosoofiat. Lõpetas ülikooli aastal 1841 23 aastasena mõttes teadusliku pedagoogilise töö peale. Et Saksamaa siseolud reaktsiooniline rezhiim ei võimaldanud seda ning ta asus tööle ajakirjanikuna Reini ajalehe ja toimetajana aastal 1842 kuid see aasta hiljem suleti ja selle aja-le revolutsioonilise suuna pärast. Siis Marx oli sunnitud lahkuma oma kodumaalt. Ta elas mõnda aega Pariisis, siis Brüsselis. Mõnda aega oli ka Saksamaal, aastal 1848 ja alates 1849.-st aastast asub Londonisse ja seal põhiliselt ta elab elu lõpuni kuni 1000 883. aastani. See oli lühikene ülevaade Marxi elukäigust. Aga kui me nüüd pöördume meie saate pealkirja juurde tagasi missis tegi Marxi kõige vihasema tuumaks ja kõige armastatumaks inimeseks omalajal. Ühesõnaga, milles siis seisneb Marxi suurus? Võib öelda, et Marxi suurus seisab õieti ju selles, et ta kasutades ära kogu olemasoleva teaduse saavutused. Taag püüdis leida vastuse neile probleemidele, mis olid sel ajal nii väga aktuaalsed. Võiks vastuse anda küsimusele, et kuhu peab arenema inimkond, milline on inimkonna tulevik avastada seaduspärasust, mis juhivad ja millele tugineb ajalooline areng. Marxi vastus sellele, kuidas ühiskond on arenenud ja kuidas edasi peab arenema avaldub filosoofias, mille ta andis dialektiliselt filosoofiale poliitilises ökonoomias, mis nii nagu teada, oli varem piiratud kodanliku teoreetiku mõtlemisvõimega ja teadusliku sotsialismi näol. Võib-olla võtaksimegi esimesena siis vaatluse alla selle, mida Marx andis filosoofiale. Oma teoreetilise tegevuse alguses koheselt asus marks kindlalt materialistlik ele positsioonidele kusjuures eelnenud materialistlik uut õpetused ta töötas ümber ja vabastas nad kaemuslikust, ühekültusest, metafüüsikast ühendas ta dialektikaga, tähendab, tegi ulatuslikku teoreetilist tööd üheaegselt praktika uurimisega naftauuris tol ajal, noh näiteks näiteid eelnenud teoreetilise õpetuse vaid ka et uus mitmesuguseid nähtusi võtame mitmesugused õpetused, mis sel ajajärgul olid iseloomulikud, tekkisid ja arenesid, võtame Darwini teooria, siis võtame elektrienergia aastal 1850, kui ma ei eksi, siis Marx vaatas elektrirongimudeli, et see oli tol ajal tohutu suur tehniline saavutus, siis edasi, uurides ühiskonnaelunähtusi kapitalismi arengut ja ka sealt mitmesugused küsimused, tõusetusid tema ette ja need andsidki aluse võib olla uue õpetuse tekkimiseks marksistlik filosoofia sundi, elektriline, ajalooline materialism. Siinjuures tahaks rõhutada seda, et Marx laiendas oma filosoofilist käsitlust ühiskonnaelu nähtustele. Ühesõnaga, ta tundis, et olemasolevat õpetust ei suuda anda vastust siiski praktilise elu küsimus, mis olid kerkinud juba. Jah, varem filosoofid lihtsalt marsiseldes seletasid maailma, aga Marx lähenes küsimust selliselt, et tuleb maailma muuta. Ja see on üks nii oluline lähtekoht. Maks seades küsis küsimuse ühiskonnaeluseadusepärasuste tundmaõppimisest materiaalne tootmine, Arne, sellel on määrav koht teiste ühiskonnanähtuste seas ja Marxi poolt loodud materialistlik ajaloo käsitlus. See on üks suuremaid saavutusi tema teoreetilises tegevuses, see annab meile võtme ühiskondlik elunähtuste mõistmiseks. Eks need dialektriline Meetud ja materialistlik ajaloo käsitlus ole ju aluseks ühiskonna arengu ja majanduslike seaduspärasuste välja Thomsoni uurimisele Lähme filosoofiast üle majandusteaduse valdkonda. Siis võib-olla võib aluseks võtta siin Lenini väidetest Marxi teooria kõige sügavamaks iga külgsemaks ja üksikasjalisemaks kinnituseks ja akenduseks on tema majandusõpetus eelkõige muidugi tema lisaväärtuse õpetus, just kuna see on ikkagi positsioon, millest lähtub kogu tema õpetust, tähendab, sellele tugineb ju kõik tema majandusteooria lisaväärtusele ja võib öelda, et põhiline erinevus on, selles ongi Marcia tema eelsete majandusteadlaste vahel. Et marksismi-eelsed, majandusteadlased ja koolkonnad ikkagi püüdsid analüüsida kapitalismi nii-öelda pealispinnalise nähtusi, näiteks seal kasumit, renti, palka, aga siiski jõudnud teaduslikul seisukohale, kuidas need tekivad, tähendab, mis on selle aluseks, tähendab, ei jõudnud sellele, selleks on töölisklassi ekspluateerimine kapitalistide poolt see toimib ju tegelikult niimoodi tööline näiteks tööpäeva jooksul töötades ühe osa tööpäevast kulutab selleks, et saada endale vahendid ja ta ise oskab tööpäeva jooksul loob väärtusi, millised kapitalist võtab tasuta temalt ära, võtab tasuta ära, vot see on oluline moment. Ja isegi siis, kui see kapitalist oleks ütleme, kuskil ausal teel, saanud selle aktsiakapitali suuruse, mille ta Avantseeris siis ütleme, kasvõi teatud perioodi jooksul möödudes kus ta on omastanud kogu aeg tööliste poolt toodud väärtusi, aga ise tan, tarbinud väärtusel olnud ei ole, on ta muutunud võõra töö tasutamastaks, aga näiteks kui mina või sina, sina võtad minu taskust kogu aeg ainult väärtusi ja mulle midagi vastu ei anna. No ei saa mulle sõber olla, eks ole, nii samma isa tööline, olla sõber ka sellele kapitalisti, kes tema poolt toodud väärtusi kogu aeg paneb oma taskusse. Kodanlikud majandusteos nimetatud tänapäeval on eriline, kaob jõud ka muutunud kapitali kaasus Vaanikuks, mõningal määral. Kasiinod opereerivad Sist, aktsiaseltside aktsionär, kapitali ja töölise kui aktsionäärikad tegelikult tööline. Aktsias saadav tulu on niivõrd vähe, et ta peab ikka müüma oma tööjõud, põhiliseks ikkagi tööjõu. Nii et tööjõukaubal siis ongi see eriline omadus, mille pärast kapitalist ostab. Ja see on see, et ta loob suurema väärtuste, kui on tema enda taastootmise kulud rohkem kui temale makstakse palga näol ja selle omastas nende tootmissuhete omastamis suhete tingimustes kapitalistide klass. Nii et võiks öelda, et kapitalis on kõige täiuslikumalt käsitlenud marksiust, lisaväärtuse teooriat ja ka materialistlik või ajalookäsitlust. Need aga, nagu me teame, olid suureks pöördeks ühiskonnateaduste are. Aga muide, mis puutub sellesse lisaväärtusteooriasse, võib öelda, et kodanlikud teoreetikud on mõistnud, et seal marksismi nurga kivisest enamik kodanlikke teooriad on suunatud just lisaväärtuse teooria vastu lisaväärtuse kõrval marks avast kapitalistliku ühiskonna põhilise vastuolu ja selleks vastuoluks siis oleks vastuolu töö ja kapitali vahel tähendab just vastuolu kapitalistide klassi ja eelkõige just tööliskas üldse töötavate inimeste vahel sellel mine muidugi tekivad vastuolud ka poliitilisel pinnal, ideoloogias ja nõnda edasi. Kapitalismi vastuolusid uurides jõudiski marks järeldusele kapitalismi hukku paratamatu, sest ja tema asendamisest sotsialistliku korraga see viib meid välja marksistliku teooria nii-öelda kolmanda ühe põhilüli komponendi juurde teadusliku sotsialismi õpetuse juurde marks avastas sellega siis ühiskonna arengu seaduspärasused, klassivõitlus. See on ühiskonna arengu liikumapanev jõud, kogu ühiskonna ajalugu, klassivõitluse ajalugu, klassivõitlus ei olnud maks, kes vud avastada seda juba prantsuse restauratsiooni. Aja ajaloolased tõesti seda küsimust esile, aga marks näitas ära, et klassivõitlus kapitalistliku ühiskonna tingimustes töölisklassi klassivõitlus vii paratamatu proletariaadi diktatuuri ning tähendab kodanluse kukutamiseni ja kapitalistliku korra asendamise sotsialistliku ühiskonnaga. Võib öelda, et Parks väga nii oskuslikult ju sidus, näiteks kui võtame kasvõi klassikaline koolkond, ta väitis seda, et esinevad majandusseadused, tähendab, vajadus, on samasugune seaduspärasus nagu looduseski kuid ta ei oskanud edasi minna ta läbi, et kapitalism versiooni igavene, üldse midagi ei muutu. Samal ajal utoopiline sotsialism jällegi nägi seda, et kapitalism ei ole igavene, kui ta jälle ei oskanud leida väljapääsu nõnda marks neid kõiki saavutusi kasutades arendab edasi oma sotsialismiteooriad. Nagu märkisime marksuma, õpetus töötas välja toetudes eelnenud teooriatele ja teoreetikute tegevusele. Eriti siinjuures tahaks rõhutada suuri, on utopistid, sotsialistide selliseid oma aja suurimaid mõtlejaid nagu Simon Fourier hoovel, kelle töödes väga palju positiivset ja nad nägid ka töölisklassi kui kapitalismi produkti. Aga nemad ei näinud töölisklassis jõudu. Nad haletsesid töölisi ja lootsid, et vabaneda kapitalismi pahedest. Veenmise teel. Lootsid just nii-öelda valitsevatele klaste näiteks fuajee saatis seal isegi pooleli kirja ja alustada enda vastuvõtule, ta selgitaks talle, kuidas ta uut süsteemi üles ehitada. Muidugi vastuvõtule tuli ainult fuajees. Mõningad isegi poisid praktiliselt rakendada neid ideid oma taolises miljöös, luues selleks vastavaid tingimusi, mis praktiliselt sisuliselt kukkusid läbi. Tol ajal kerkis päevakorda töölisküsimus, mida aastakümneid tagasi ei olnud ja mõtleja teoreetikud uurisid seda ja püüdsid leida lahendus küsimusele, milline kohtis kuulub töölisküsimusele ühiskonnaelus, ühiskonna progressis. Ja marks näitas ära, et töölisklassis peitub jõud, et töölisklass, kapitalismi, hauakaevaja töölisklass kasvades koos ühiskondliku tootmise arenguga arvuliselt organiseerub ja kukutab sotsialistliku revolutsiooni teel kodanluse ning kehtestab siis proletariaadi diktatuuri proletariaadi diktatuuri termin mõiste marksistliku stuudios jällegi üks oluline küsimus esimestest Maxi töödest, Aireguleeri näiteks kommunistliku partei manifestis selle marksuda kasutusele 50.-te aastate alul tähendab oma kirjas lööde meierile. See on muidugi täiesti õige, et Marx nägi töölisklassis jõudu kes on kapitalismile hauakaevaja, aga kapitalistlikku ühiskonda majandust analüüsides. Siin nägi Marx veel teist olulist veel kord, miks ühiskond on arenguga, peab hukkuma ja see on disproportsioonide küsimus ühiskonnas. Siit tuleneb see kapitalismi põhivastuolu, nimelt tootmise ühiskonnastatud iseloom ja tootmissaaduste eraviisiline omastamine. Tootmine on muutunud ühiskondlikuks, kogu aeg muutub rohkem süveneva ühiskondliku tööjaotuse tingimustes. Produkt, mis tuleb lõppsaadusena valmis saadusena välja, on paljude ettevõtete saadus tegelikult väga paljude sadade ja tuhandete tööliste töösaadus. Aga olemasolev eraomand ja tootmissuhted ei võimalda niisugust komplitseeritud tootmismehhanismi tegevust ette kavandada. Ja vot seetõttu, et ühiskond kapitalistlik oma majanduse arengus ei saa kasutada ära täie efektiga tootlike jõude. Ta peabki selle kesta, kapitalistliku kesta likvideerima, anda, avaldada igast oli edaspidi tootlikele jõududele ja see on nüüd üks niisugune tegur ja jõud siis selle teostamiseks, kes selle ebakõla tootmisse jõudva likvideerib. Ongi töölisklass. Vaat siin väga huvitavad momendid tulevad välja kapitalismi vastuolu, tähendab, tootmine, areneb ühiskondlustamise kontsentratsiooni protsess, ekspluateerimine tugevneb ja saaduste jaotamine jääb eraviisiliselt kapitalistliku. See on see vastuolu, mis viib kapitalismi paratamatu hukuni. Rõhutab ja see on ka tänapäeval oluline meil siin märkida ära, et ekslike naiivne oleks läheneda küsima selliseid, nagu kapitalism iseenesest hukkub nagu seevastuolud viivad Klakini ja Marxi teooria ühe nii olulise punase joonena läbib idee rahvahulkade aktiivsest ümberkujundavalt juuste osast töölisklass. Ja just see subjektiivne tegur tähendab organiseerija, teadlik lähenemine nendele küsimustele, seon markide juures olulisel kohal ja vot siit võib-olla jõuamegi nüüd sotsialistliku revolutsiooniteooria juurde välja, tähendab see on üks selline etapp ühiskonnaelus, mil kapitalistlik kord asendub seid sotsialistliku ka ütlema, et tol ajal kui arendasid oma tegevust marks ja tema võitluskaaslane Engels, kapitalismi vastuolud ja arenguperspektiivid olid selgelt näha. Kapitalism tervikuna ei olnud veel küps üleminekuks otsialismile, ei olnud veel küps, on kõik vajalikud tingimused noh, selle nähtuse mõistmine, see on ka omade protsess, jaamu ka Marxi tegevuses. Marx arvas omal ajal nii. Maailmas tervikuna toimub üheaegselt see üleminek hiljem Lenin teistes tingimustes juba näitas, et ei saa ülemine pühakse toimuda ja samal ajal marks rääkides üleminekust, rääkides vajadusest kukutada, kodanlus vägivaldselt eel võtta äradematutleme tootmisvahendite poliitiline võim, samal ajal oli kaugel sellest, et noh, mingi suur skeem rakendada ühtlaselt kõikide riikide suhtes. Ta rõhutas näiteks seda, et Inglismaa traditsioonilise kodanikudemokraatia riigis ja see võib toimuda rahulikul teel ja ka mõnede teiste riikide suhtes seda rõhutas nii, et tänapäeva tingimustes räägitakse nii sotsialismi ülemineku rahuliku tee võimaluste suurendamisest teha päris kohane vihje Marxile, kes tol ajal ka juba selliseid võimalusi jätta ühes tõus relvade moodustega, see ei ole ainuüksi Selline vahend kõikide nende küsimuste lahendamist nagu vaja, siis tuleb muidugi võtta Vostok, kõik oleneb konkreetsetest majanduslikest tingimust, ajaloolistest traditsioonidest, demokraatiaastest ja nõnda edasi ja seetõttu muidugi on ka selge ja täiesti normaalne, loomulik see igas maas ikkagi sotsialistlik revolutsioon toob juurde uusi momente. Kui me räägime Marxi panusest teadusliku sotsialismi loomisse siis me ei saa mitte kuidagi mööda minna tema ja Engels'i püstitatud loosungist. Kõigi maade proletaarlased, ühinege. Nendesse tähendab aluse panemisest rahvusvahelisele organiseeritud kommunistlikule liikumisele. Jah, selle küsimuse juures on kaks momenti. Esiteks töölisklassi organiseerimine tema poliitilise võitluse ülesannete lahendamiseks seda külge, et siin võiks rõhutada kõigepealt esimese rahvusvahelise töölisorganisatsiooni loomist, kommunistide liit, mis loodi aastal 1847 sinna kuulus mõnisada inimest, tema programmdokumentidele ilmus meil avalikkuses praegu laialt tuntud kommunistliku partei manifesti. Ilmus Marxi Englas ühistööna siis edasi esimene internatsionaal looduna 1000 864. aastal sinna kuulus juba mõnikümmend 1000 inimest revolutsionääre erinevatest riikidest. See oli nii-öelda rahvusvaheline organisatsioon tol ajal esimesega latsionaali päevil, Saksamaa oli ainukene riik, kus tekkis tol ajal rahvuslik revolutsioonilise töölispartei. Teistes maades seda veel ei olla, see oli hilisemal perioodil aga Marxi helgesse poodides, millede praktiline organisatoorne tegevus ja samal ajal küsimuse teoreetiline läbitöötamine, õpetus kommunistliku partei osas töölisklassivõitluses kasse, kommunistliku partei manifestist alates kus Marx ja Engels näitavad, et kommunistid ei ole muid huve peale töölisklassi ühiste huve siis terve rida, ütleme nii, strateegia, taktika, küsimusi, mis seal on läbi töötatud. Näiteks see oluline teesid, kommunistid taotlevad kõigi demokraatlike parteide rühmituste ühinemist ja terve rida teisi, mis kaasa on vägagi olulised aktuaalsed kommunistaja tegevuses kõikjal. Ja nendele põhimõtetele rajaneb kommunistlikku liikumist. Tegevus ka seal. Tänapäeval maailmas on 88 kommunistlikku parteid ja nendesse kuulub üle 55 miljoni inimese. Juba sellest on näha ka, kuivõrd ütleme noh, elulised on kujunenud need seisukohad ja kuivõrd üha rohkem tungivad rahvamassidesse Marxi ideed. Marx ei näidanud seda teed, kuidas tuleb extropeerijadekspreerida, vaid ta näitas sotsialismi ülesehitamise tee konkreetsed vormid nüüd uutes tingimustes, mis kunagi kujunesid sotsialistliku revolutsiooni järel Võib öelda isegi seda, et kui Marxi, eelsed isegi Marci kaasaegsed ju unistasid sellest paremast ühiskonnast nõnda utopistlik ideede esitasid, siis marks näitas kätte, kuidas neid unistusi paremast elust tegelikkuses viia ja ta andis tõesti, võiks olla põhisuunata sotsialistliku ühiskonna ülesehitamiseks marks ju rääkis, et kommunistlik ühiskond koosneb kahest arengufaasist sotsialismi-st ja kommunismist kommunistliku ühiskonna kohta marks andis ju kootav programmis määrangu mille põhimomendid on selles kommunistliku ühiskonna määrangus. Mis on antud meie partei uues programmis vastu võetuna partei 22. kongressil. Kõik ju sees muidugi teda täiendatud ja edasi arendatud tänapäeva teaduse ja teadmiste tasemel. Kuid need olulised momendid, mida marksin, ütles selle kommunistliku ühiskonna kohta kommunistliku faasi kohta on seal sees nagu näiteks ühiskonnaliikmete sotsiaalne võrdsus muutumine Igalühel, esimeseks eluvajaduseks, ühiskonna suur rikkus ja üllast põhimõtet, et igaühelt tema võimete kohaselt igaühele tema vajaduste järgi. No Marxi poolt näidatud inimkonna tee uutel alustel algas oktoobrirevolutsiooniga, mille viiekümnendat aastapäeva me mitte väga ammu tähistasime. Sellest ajast peale on päris kena osa meie planeedi elanikkonnast asunud Marxi poolt näidatud uue ühiskonna arenguteele. See näitab seda, et Marxi ideed on elulised. Nad on maailma rahast talle vastuvõetavad, meeldivad ja neid võetakse omaks ning reaalsed elutingimused, tootmine valmistab ise üleminekud sellele uuele süsteemile. Inimühiskonna areng toimub paratamatult seda teed mööda, mida näitas Manags. Aga kas ei tundu meile, et me praegu nagu oleme rääkinud koguaegne ümber Marxi, kuid ei ole rääkinud üldse marksist kui isiksusest, kuigi marksise koos heegeldasin kirjutatud saksa ideoloogias märgib, et ajalugu ei olene hoopis mitte üksikute kangelaste suvast? Sündmuste põhjuseid tuleb otsida mujalt inimeste elutingimustest, nende klasside võitluses, milles jaguneb inimkond, kuid kahtlemata viste rääkida marksismi tuleb ikkagi rääkida ka marksist. Ja vist esimene nii-öelda säärane põhijoon, mis minu arust Marsil on, on see, et ta oli väga sihikindel, tähendab ta oma eesmärgi, mille ta oli püstitanud, selle poole ta ka kogu jõuga pürgis. Võiks tuua ühe niisuguse huvitava fakti, et oma keskkooli viimase klassi eksamitöös ta kirjutab. Kui me oleme valinud endale elukutse, mis võimaldab meil kõige enamad ära teha inimkonna heaks siis ei nõrkime kunagi valitud koorma all, sest see on ohver kõikide hüveks. Võib öelda, et siin isegi võiks olla ja tema nagu elu siht või niisugune tema nii-öelda tõekspidamised, mida ta elult tahab, on juba kirja pandud. Tegelikult see järgnev erusedaga kinnitas nojaa marksist kui isikust saame mingisuguse ettekujutuse, kui me võtame aluseks tema ankeedi, mida ta täitis tütarde küsimustele. Jah, see ankeet on tõesti huvitav. No võtame siit kas või mõningaid näiteid. Näiteks siin on säärane küsimused, omadus, mida te kõige rohkem hindate inimestes. Ta märgib, et seal lihtsus nüüd teie peamine iseloomulik joon. Ta märgib, et sihiteadlikkus ja eriti huvitav on teie kujutlus õnnes, ta väidab, et see on võitlus ja teatavasti Marxi kogu elu ju seisiski võitluses õnnetusest, aga kujutlus on just allaandmine, et mitte mingil juhul allaandmist ja eriti õuda tuleks veel seda, mis on tema lemmik mooto. Nimelt ta väidab, teadvusele omane, et kõiges maksab kahelda väga nii-öelda omapärane ja huvitav mõte jällegi just väga iseloomulik Marxile, sest ta kõigis kahtlast sellepärast näiteks kasekapitali kirjutamine küllalt kaua venis. Ja võib-olla veel huvitav on märkida seda, et üks tema kaasaegne, nimelt tolleaegne kirjanik muuseas ess kirjutas tuttavale marksist järgmiselt. Kujuta ette, Russzood Wolt on pahill Helsingi teenide heegelid ühendatuna ühte isikusse ja sinu ees seisab doktor Marks. Võib öelda, et see on kirja pandud nii-öelda Marxi teadliku elutee algul ja kahtlemata Marxi hilisem elu lisas sellesse nimekirja veel teisigi. Tuntud nimesid tähendab siiski marks, kui isik oli ka muidugi ikkagi suurus. Marxi isiklikud omadused olid sellised, et oleks võinud omal ajal teha hiilgavad teadusliku karjääriäärega suures materiaalses külluses elada nagu teadaannetes. Marxil tuli taluda tohutuid majanduslikke raskusi. Marxi elu möödus tohududes viletsustes. Korduvalt heideti ta korterist välja, kuna ta ei suutnud tasuda korteri üüri. Pilluti tema käsikirjad uksest aknast välja, ta korjas kokku, leidis endale kuskile teise elu kohakese ja uuesti asus tööle kirjutama neid töid, mis meil praegu on. Jah, Marxi elutee oli ebaharilikult raske kuid kõigi raskuste kiuste kõigi katsumuste kiuste jätkas ta oma tööd, jätkas seni, kuni jõudis tõdedeni, mis jäädvustasid tema nime igaveseks inimkonna ajalukku. Kui Marxi surma puhul lausus Engels. Et inimkond jäi pea võrra vaesemaks, siis täna, tema 150. sünnipäeval võime öelda. Tänu Marxi geeniusele on inimkond Me pea võrra kasvanud. Kasvanud sellepärast, et juba üle 100 aasta kulgeb ajalooline areng teed mööda mille on kätte näidanud marksistlik teooria ja ajaloo iga järgnev samm. Iga järgnev pööre kinnitab üha rohkem Marxi ideede õigsust.